Edit wrap points. Selle sisselülitamisel ümbritsetakse pilt peene punase punktiirjoone ning mustade sõlmpunktidega, mida saab hiirega ümber paigutada ja nii muuta piire mida mööda tekst pilti mähib. Peale muudatuste tegemist tuleb samal nupul muutmisreziim samal nupul klõpsates välja lülitada. Kärpimine Sageli on fotol üleliigseid osi, mida saab kärpimise abil eemaldada. Pildi vormindamise dialoogiaknas Picture vahelehel ülemises servas kärpimisvahendid (Crop). Võimalik on eemaldada infot pildi servadelt (vasakult, paremalt, ülevalt, alt). Kahjuks on selline sentimeetrite määramine väga ebamugav. Kärpimist on mugavam sooritada n.ö. vaba käega. Selleks tuleb pildi tööriistaribal klõpsata vastavat Crop nuppu, mis lülitab kärpimisreziimi sisse/välja. Kärpimisreziimis ümbritsevad pilti erilised markerid, mida hiirega nihutades saabki pildi servasid kärpida. Kujutise reguleerimine
Viitamise erinevad võimalused: - tekstisisene viide kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti järele. Tekstisisese viitamise ülesandeks on näidata lugejale autorit ja ilmumisaastat; Näide . Punase planeedi Marsi ja hiiglasliku Jupiteri vahel haigutab silmatorkavalt suur vahemaa (Fiebig, 1998, lk.23). - joonealune viidatava teksti lõppu märgitakse tsitaadi number. Viited tuuakse ära lehekülje all servas eraldatuna ülejäänud tekstist. Näide. Arvukate luuleidude ja tänapäevalgi jätkuva elevandiluu kasutamise põhjal hinnatakse Siberis ja Alaskas elunenud mammutite algne arv mitmesadadele tuhandetele, vahest isegi miljonitele isenditele. (1) (1.1 Zillmer, H. J.Darwini eksitus. Tallinn, 2001, lk. 89. Arvutiga vormistatud tööde puhul on soovitav kasutada tekstisisest viitamist.
Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Coriolise jõu tõttu liiguvad põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Coriolise jõud on pöörlevas taustsüsteemis mõjuv jõud. St, et tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema. Sufosioon - on geoloogiline protsess mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langusi. Maavärin - seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: -tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad maa sisepinged -vulkaanilist maavärinat -langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine -tehnoloogilist maavärinat. Tõugete lähtekohta nim maavärina koldeks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. võimsust- Richteri At...
et planeet X on suur ning võimeline oma raskusjõuga Neptuuni orbiiti mõjutama. Selle asemel aga oli Pluuto tillukene, isegi Maa Kuust väiksem. Alles hulga aastaid pärast Tombaughi avastust leidsid astronoomid, et Neptuuni orbiidi kõrvalekalded olid tegelikult näivad- Neptuuni liikumist polnud lihtsalt kogu Neptuuni aasta jooksul vaadeldud. Tegelikult polnud müstilist planeeti X üldse olemas. Sellega aga, et Tombaugh avastas Pluuto ning tegi kindlaks, et seal kaugel servas pole enam ühtegi suurt planeeti , mis ootab avastamis, määras ta ka kindlaks Päikesesüsteemi piirid. Päikese perekonna suurus oli lõplikult kindlaks tehtud. (Planeet Pluuto) Pluuto ehitus ja füüsikalised omadused Teleskoobid näitavad, et planeet Pluuto on osaliselt kivist, osaliselt jääst Ükski kosmosesond pole aga seda lähemalt uurinud. Avastamisest saadik on Pluuto jäänud saladuslikuks ning
nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. · Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; · Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)
REFERAAT MATSALU RAHVUSPARK SISUKORD 1. Matsalu rahvuspargi tutvustus lk 3 2. Kaitsekord lk 4 3. Uuringud ja seire lk 5 3.1. Linnustuku seire 3.2 Muu seire 4. Loodus lk 6 4.1 Matsalu erilisus 4.2 Matsalu kultuurmaastike tekkelugu 5. Kultuuripärand lk 6 5.1 Kooslused 6. Rõngastuskeskus lk 8 7.Kasuttud kirjandus lk 9 2 MATSALU RAHVUSPARGI TUTVUSTUS Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik...
põrkuvad või üks laam sukeldub teise alla - Laamade teineteisest eemaldumine: - Algab ookeani keskmäestikust, mis kujutab endast kõiki ookeane läbivat mäeahelike süsteeme (pikkus 80 000km; keskmine kõrgus 3km) - Tõusvate ainevoolude tõttu laamad eralduvad üksteisest, magma kerkib üles, jahtub ning tardub uueks maakooreks - Laama teises servas, kus ookeani-alune laam põrkub mandrilise laamaga, sukeldub ookeani-alune laam mandilise laama alla ja sulab seal (subduktsioon) - Põrkumise piirkonnas esineb: - Maavärinaid - Vulkaane - Mäestike teke (kurrutused) - Süvikud - Saarkaared - Laamade keskosad on suhteliselt rahulikud - Laamade liikumise tagajärjel on toimunud ka mandrite triivimine Vulkaanid
vastupidav mädanikele. Kasut. msg. suurt kulumis- ja löögikindlust vajavate puittoodete valmistamiseks (löökpillide tarvikud, jalutuskepid, tööriistade varred). Puitu kasutatakse ka kütteks ning varem ka söepõletamiseks. Kärpimise järel annab rohkesti võrseid ning seetõttu sobiv hekitaim, kuid hinnatakse ka kui pargipuud. Fagus sylvatica L. harilik pöök Lehed elliptilised kuni munajad või ovaalsed, terveservased nõrgalt lainjad või harvalt hambulised, servas pikad karvad, pealt tumerohelised, läikivad, alt helerohelised, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Õied: isasõied rippuvad, emasõied kerajad, püstised, tavaliselt kaheõielised, õitseb mais. Viljad: punakaspruunid kolmehõlmalised pähklid, kaetud läikivpruuni kestaga, tavaliselt üheseemneline. Kuupula neljahõlmaline, kaetud naaskeljate soomustega. Toored pähklid pole söödavad, sisaldades inimestele kahjulikku alkaloidi fagiini, milline laguneb kuumutamisel ja küpsetamisel
muistne rajatis (arvat. haud) lararium kodualtar latifundia suurfarm vilja, veini või oliiviõli tootmiseks lectus voodi või kõrge kusett, selle ees jalapink (scabellum) ludi (lad. k 'mängud'), igasugune rahvale pakutud meelelahutus, ka gladiaatorite võitlus lukukivi kahte kaarepoolt ühendav kivi, sageli kaunistatud, eenduv vm eriliselt välja toodud lupanarium - lõbumaja lähtekivi kummagi kaarepoole alumises servas (lähtetasandil) asuv kivi macellum ümara põhiplaaniga kaetud turg ümber keskse väljaku, peamiselt toidukaupadele (juur- ja puuviljad) maeniana puitrõdu üürimaja ülemisel korrusel mansus teeäärne võõrastemaja reisijatele media cavea keskmine pingiridade tsoon caveas meta - spina otstes olevad ümberpööramispostid Rooma hipodroomil mundus linna tsentrum natatio ujumisbassein antiikaja termides naumahhia (kr. k
heledamaks lahvatada, kuid kvasarite heledus pole lühiajaline sähvatus, vaid kestev hiilgus. Kvasarid on nii heledad, et esialgu ei suudetud uskuda nende paiknemist kaugel väljaspool meie Linnutee galaktikat. Õigupoolest ei usu nii mõnigi astronoom seda siiani, ja neist võib ka aru saada. Kui teleskoopitorus paistev hele täpp on lähedane nähtus, võib selle olemust selgitada mõne iselaadse tähega. Kui aga heleda täpi põhjustaja asub Universumi teises servas, peaks see sisaldama uskumatult palju tähti - kümneid ja isegi sadu kordi rohkem kui kõige suuremates galaktikates. Vaatlusandmed on aga näidanud, et kvasari kiirgus lähtub piirkonnast, mis on väiksem kui Päikesesüsteem. Selleks, et mahutada säärast tohutut kiirgust tekitav mehhanism nii väiksesse ruumalasse, peame appi võtma kogu fundamentaalfüüsika arsenali alates relatiivsusteooriast kuni elementaarosakeste füüsikani. Aktiivsed galaktikatuumad
serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja Ümaralehine huulhein leht ootab uut toitu. (Drosera rotundifolia) Putukate püüdmiseks on neil lehtede servas kuni 6 mm pikkused karvad. Kui putukas, näiteks mõni väike sääsk või kärbes, lendab juhuslikult lehele, siis kleepub ta limasse ja mõne aja pärast ümbritsevad teda juba karvakesed, mille abil taim püütud toidu seedib. Putukaid peab see väike rabade taim püüdma seepärast, et soopinnas on
Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala. Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on rööbasteta sõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas. (47) Sõitja all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 3 isikut, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda. (48) Tee all mõistetakse vastavalt «Teeseaduse» §-le 2 maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede,
saj rändavaid juudi käsitöölisi, kes kogu töö tegid käsitsi liimeistri ja vastava soonehöövli abil. Seetõttu on mõnel pool nimetatud sindelid ka juudilaudadeks. Katusesindlid on oma olemustelt saetud okaspuupakust 60 cm pikkused lauakesed, mille jämedamas servas on soon ja teisel pool punn. Katusel kinnituvad nad teineteise sisse ja moodustavad päris tugeva terviku. Katusesindlid valmistatakse okaspuidust, kuna see ,,liigub" katusel vähem kui näiteks haab. Sindlil on kindel kuju, mistõttu paistab sindelkatus nägusam kui laastukatus. Sindelkatust võib paigaldada kõigile
võimalus, veaotsing, asukoha- ja muud sensorid, süsteemi ikoonid ja vidinad. Windows Security Center nimetati ümber Windows Action Centeriks ning sinna on kokku pandud nii arvuti turvalisus kui ka hooldamine. Windows 7 toetab ka RAW- vormingus pilte. Kõige suuremaid visuaalsed muudatusi on läbinud tegumiriba. Kiirkäivitusriba asemel on nüüd "Superriba", kuhu saab programmide kiirkäivitusikoone "kleepida". Uus tegumiriba lubab ka ikoonide ümbertõstmist. Rea paremal servas on Näita töölauda nupp, mis on osa uuest Aero Peekist Windows 7-l. Hoides kursorit selle nupu peal, muutuvad kõik lahtiolevad aknad läbipaistvaks ning nähtavale tuleb töölaud. Puutetundlikel ekraanidel on see nupp oluliselt suurem. Vajutades Näita töölauda nupule minimeeritakse kõik aknad ning teiskordsel vajutamisel tuuakse aknad jälle tagasi. Lisaks on kasutatav funktsioon nimega Aero Snap, mis suurendab akna automaatselt, kui see lohistada ekraani ülemisse serva.
Kas laotäiendusega või komplekteerimislehega. Komplekteerimislehel on kirjas üldjoones kas kaup läheb ringile (tingimus 42 pärnu ring tasuta) või jääb poodi klienti ootama (tingimus 40 kaup pärnu aa-s). Kui on määratud, et kaup tuleb ringile viia, siis tuleb kaup kliendile kohale viia kui ei ole muid märkmeid. Kui on kaup pärnu AA-s siis tuleb tuua ette kliendiriiulisse. Kui kaup tuleb laotäiendusega (LVL) siis tuleb jälgida kindlasti lisateksti mis on lehe üleval vasakus servas. Kui lisateksti ei ole siis tuleb kaup ära kontrollida ja ladustada oma kohale laos. Kui koht puudub tuleb koht teha ning laokoht ära määrata ning sisestada. Kui on aga mingi märge (näiteks: kliendile; tõnu loorents tuleb ise; teenindus 06.06.12) siis tuleb kaup vastavalt kirjale paigutada. Kui on kliendile tellitud kaup (lehel kirjas näiteks kas kliendi nimi või lihtsalt ,,kliendile") siis tuleb LVL vastu võtta ning kaup tuua ette klientide riiulisse. Paberkandjal LVL juurde lisada,
(valgusel), kuid takistab tuulutuspilu peaks tuulutusklapi kasutamine on küttesüsteemide tekitatud pika Akende U -väärtuse ventilatsiooni toimimiseks mõeldud tasakaalurõhu lainepikkusega soojuskiirguse parandamiseks võivad olema akna ülemises või loomiseks siseruumis. kadu läbi akende. selektiivklaasiga paketid alumises servas ning see Korralik ruumide tuulutamine sisaldada ka õhust raskemaid omakorda oleneb kasutatava toimub ikkagi akna Selektiivklaas asetatakse gaase nagu argoon või kütte (radiaatorküte, tuulutusasendis. klaaspaketti siseklaasina nii, et Eriklaaside kasutamine. Kõige kasutatavam klaas soojusisolatsiooni parandamiseks ning madala energiakulu saavutamiseks on selektiivklaas.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Räpina mõisa park Kursusetöö aines Maastikuarhitektuuri ajalugu II Referaat Juhendaja: Dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sissejuhatus See uurimuslik referaat on koostatud eesmärgiga rohkem teada saada ühest ajaloolisest alast ja selleks, et õppida leidma infot mitmetest allikatest, kaasa arvatud ajalooliste materjalide hulgast arhiivis. Selle jaoks on analüüsitud vanu kaarte, raamatuid ja internetiallikaid. Räpina mõis ja seda ümbritsev park asub Põlvamaal, Räpina vallas Võhandu jõe ja Räpina paisjärve ääres. Läbi ajaloo on pargi kujundus ja ülesehitus muutunud aga piirid on enamjaolt samaks jäänud. Töös antaksegi ülevaade Räpina mõisa (Sillapää lossi) ja selle pargi arengust kuni tänapäevani. Joonis . Räpina mõisa park ja hooned Nõukogu...
ning miks on jääajad enamvähem regulaarsete vahedega jäävaheaegadega eraldatud.[4] 8. Kliima viimased 3 miljonit aastat Jääanalüüs võimaldab teadlastel ainult nii kaugele minna ajas nagu viimasel joonisel on näidatud. Kaugemale võimaldab aga minna hapniku isotoopide analüüs merepõhja pinnases. [4] Üks parimaid andmestikke pärineb ühest Põhja-Atlandi ookeani puuraugust.(Koostatud graafikul on praegune aeg vasakus servas!)[4] Joonis Kliima muutused viimase 3 miljoni aasta jooksul [4] Ka sellelt graafikult on näha eelmiselt jooniselt välja tulnud jääaja tsüklid, mis algavad uuesti umbes iga 100 000 aasta tagant (vasakpoolne kolmandik graafikust). Sellest kaugemale minevikku liikudes on need tsüklid hoopis lühemad, keskmiselt 41 000 aastat. Peale selle, et need lühemad on, on ka keskmiste temperatuuride kõikumise amplituut väiksem.[4]
Sisekaitseakadeemia Sümbolid Sümbolid Euro müntidel Koostajad: Muraste 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Euro mündid........................................................................................................... 5 1 Belgia (esimene seeria).......................................................................................... 5 Belgia (teine seeria)............................................................................................... 5 Saksamaa............................................................................................................... ...
märkus lisa(de) olemasolu kohta 4 rida allkirjast allapoole Käskkiri KK vormingu elemendid Organisatsiooni täidesaatva ja korraldava tegevuse põhidokument Dokumendiliigi nimetus 14 punktine kiri -KÄSKKIRI, Üldplangile ühes eksemplaris (erandiks on distsiplinaarkaristuse vasakul servas või keskel, ülevalt servast 5,5 cm käskkiri vormistatakse kahes eksemplaris) Koostamise koht nimetavas käändes, vasakul servas, ülevalt 6,3 cm, kuupäevaga samal real (kuupäev asub paremal) Kuupäev - kahekohalisena ja käsitsi, kuu nimetus sõnaga.
,,Aadlipesa" I. Turgenev Oli ilus kevadine päikesepaisteline päev. O...kubermangulinna ühes kõrvalises tänavas, lahtise akna all istusid kaks naist: üks neist viiekümne aastane, teine juba eideke, seitsmekümne aastane. Esimese nimi oli Marja Dmitrijeva Kalitina. Tema mees suri 10 aastat tagasi. Mees oli tal saanud hea kasvatuse, oli õppinud ülikoolis, ent sündinud kehvas perekonnas. Marja abiellus temaga armastusest. Eideke kellega Marja Dmitrijeva istus akna all, oli tema isa õde. Teda kutsuti Marfa Timofejevna Pestovaks. Teda peeti iseäratsejaks, ta oli iseseisva meelelaadiga, ütles kõigile tõtt näkku. Kadunud Kalitinit ei võinud ta silmaotsaski sallida ja niipea kui vennatütar abiellus temaga, kolis ta üle oma külasse, ksu elas talumehe juures suitsutares tervelt kümme aastat. Marja kartis oma tädi. Tädi kandis alati valget tanu jja valget jakki. Akn...
Värvel 3,6 cm laiune, pilukaunistusega ( x-kujuline pilu ja mähkpilu toodud loomulikus suuruses lk ). Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri. Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest käib läbi 20 cm pikkune valgest linasest lõngast keerutatud nöörike, punasest ja valgest lõngast tuttidega otstest. Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu. Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lõimeks valge linane, koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre pahupoolele õmmelda 5 cm laiune linane toot, alumine serva külge kinnitada punasest lõngast keerutatud nöör. Seelik on volditud ja töödeldud värvliga. Värvel kinnitada tugeva haagiga. Ülaäärel on 3 cm sügavused voldid. Kinnis vasakul.
Suguküpse naise munasarjas leiduvad suured põis- e. tertsiaarsed folliikulid (Graafi põiekesed). Nende läbimõõt on 6-12 mm ja nad on palja silmaga nähtavad. Sein koosneb kapillaare sisaldavast sidekoest ja follikulaarepiteelist, mida siin nim. granuloos- e. sõmerkihiks. Sõmerkihi rakkudel on endokriinne funktsioon: nad valmistavad ja eritavad verre naissuguhormooni östrogeeni. Põisfolliikuli õõs sisaldab folliikulivedelikku, munarakk asub folliikuli õõne ühes servas follikulaarepiteelist koosneva munakühmu sisemuses. Munarakku ümbritsevad follikulaarepiteeli rakud moodustavad kiirpärja. Regulaarselt, iga 28 päeva (lunaarkuu)tagant üks valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse koos folliikulivedelikuga munasarjast välja - seda protsessi nim. ovulatsioon. Munasarjast väljunud munarakk satub kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis viljastumiseks. Ovulatsioon toimub kordamööda kord ühes, siis teises munasarjas
tekkinud projekteerivate kiirte kimpe. Selleks peavad olema teada aerofoto sisemise ja välimise orienteerimise elemendid. Sisemised orienteermiselemendid on: fk aerofotoaparaadi fookuskaugus; x ja y on peakiire e objektiivi optilise telje ja aerofoto tasapinna lõikepunkti koordinaadid aerofoto koordinaadistikus. Sisemise orienteerimise elemendid on määratud väga suure täpsusega (tavaliselt ±0,01mm). Objektiivi fookuskaugus on alati näha aerofoto servas ja x ja y suurused on antud aerofotoaparaadi passis. Praktiliste ülesannete lahendamisel võetakse x ja y väga tihti võrdseks nulliga, st kokkulangevaks aerofototsentriga. Kõnekeeles loetaksegi aerofoto telgede lõikepunkti aerofoto peapunktiks. Välimised orienteerimiselemendid. Need määravad kiirtekimbu asendi ruumis. Neid võib jagada kaheks: 1) joonelised Xs, Ys, Zs 2) nurgalised A, x, (kapa), ; , (kapa), A Joonelised elemendid määravad projekteerimistsentri s asukoha ruumis
Plaan on teha lasteaed 30 lapsele ja lasteaias võiks esialgu töölistena olla 4 inimest. Tööjõupuuduse tekkimisel ootame osaühingu osanikelt jõulist abi. Firma omanik võib oma firma heaks töötada alati. Lisaks tuleb mõelda võimalustele suurendada oma ettevõtet nii, et oleks tegevusi ka möödaminnes lasteaiateennusest nagu nt asenduskodu teenus ja lastelaagrid. Ettevõttel hetkel otsesed konkurendid puuduvad. Lähim lasteaed asub linna teises servas kuid nemad ei paku tervislikku toitumist ega arvestamist laste eriliste vajadustega. Äriplaan on koostatud kahes osas. Esimeses osas vaadeldakse ettevõtte üldandmeid ja tutvustatakse teenuseid, turundust ja konkurentsi lähemalt. Töö teine osa keskendub ettevõtte käivitamisele, riskidele ja finantseerimisele. 4 1. ÜLDANDMED 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus Loomisel on osaühing, mille nimeks on „Karikakar“
ekraani funktsioneerimise. Lisaks nõuab see tehnoloogia, et puudutus tehakse objektiga, mis pinnalaineid absorbeerib. Selliste ekraanide täpsus on suurem kui maatriks puuteekraanidel, aga väiksem kui traditsioonilistel mahtuvuslikel. Joonistamiseks ja teksti sisestamiseks neid ekraane üldiselt ei kasutata. Infrapuna-puuteekraanid Infrapunakiirte kasutamisel põhineva puuteekraani servades on vastakuti optoelektroonilised kiirgusallikad ja kiirgusvastuvõtjad: ekraani vasakus servas infrapunast kiirt väljastavate valgusdioodide rida ning parempoolses servas vastav arv fotodioode; samasugused read paiknevad ka ekraani alumises ja ülemises servas. Nii moodustub ristuvate infrapunakiirte nähtamatu võrk. Kui ekraani sõrme või mõne esemega puudutada, tõkestab puutekoht mõne horisontaalse ja vertikaalse kiire edasipääsu fotodioodini ja nende kiirgusvastuvõtjate väljundsignaal väheneb järsult. Nõrgenenud signaalipingega fotodioodide järgi määrabki
Need seinad peavad kandma ainult iseennast, seetõttu on neisse võimalik teha palju auke. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi tekib rõdu taoline moodustis. Kesklöövi külgseinte ülaosas on kaks rida aknaid. Aknad on ringina ka kupli alumises servas. Nii on kesklöövis rohkem valgust, kui külglöövides. Tänapäeva kiriku välisvaates domineerib samuti keskmine kuppel. Katedraali välisilmet moonutavad oluliselt türklaste ehitatud saledad tornid. Kuna muhameedlaste usk ei luba neil elusolendeid kujutada, siis on mosaiigid ja seinamaalid kinni kaetud. · San Vitale on väike kaheksatahuline kuppelehitis, mille keskosa on kõrgem ja seda
ühendada toredat ja bütsantslikule vaimulaadile nii lähedast kaks kirikut. Neljanurkse ruumi katmine viklite (sfäärilised kolmnurga kujulisede arhitektuursed vormid, mis kannavad keskset hiigelkuplit) abil. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised, ülemine korrus avaneb kesklöövi. Aknad on külglöövi ülaosas külgseintel 2 rida + ringina kupli alumises servas. Palju valgust, kuppel ,,hõljub". Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Muhameedlased on kinni katnud maalid ja mosaiigid. 9. VARAKRISTLIK KIRIK (BASIILIKA): Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas
650 - 2700 Vahevöö ülaosa 2700 - 2890 D´´ kiht ( mõnikord lisatud vahevöö ülaosale ) 2890 - 5150 Välimine tuum 5150 - 6378 Sisemine tuum Suurem osa maa massist on koondunud vahevöösse, enamik ülejäänust tuuma. atmosfäär = 0. 0000051 ookeanid = 0. 0014 maakoor = 0. 026 vahevöö = 4. 043 välimine tuum = 1. 835 sisemine tuum = 0. 09675 [3] Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik ära tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi-ja tolmupilvega. Tolm selles pilves oli kleepjas ja hakkas lumehelvestena kokku jääma, sellised klombid kleepusid üksteise külge, moodustades kivimkehasid, mida võiks pidada planeedialgeteks. Nende läbimõõt on vaid mõni kilomeeter. Külgetõmbejõu tõttu hakkasid need planeedialged üksteisega kokku põrkama ja üksteise külge jääma
aktiivseks ookeaniääreks. · Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; · Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid Joonis 5. Ookeanilaama sukeldumine
Magmakivimite kuhjudes tekivad neist veealused mäeahelikud, mis üle veepinna ulatudes moodustavad vulkaanilisi saari. OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE - Raskem ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Ookeanis tekkib nendesse kohtadesse sügavik. Allapainduva laama kivimid sulavad vahevöö kuumuses ja tekitavad magmakoldeid. Sealt purskub magma maakoore lõhesid kaudu ka maapinnale. Laamade põrkumisel tekib tugev surve, mille käigus pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid mitme tuhande meetri kõrgusteks mäestikeks. Seda kõike saadavad tugevad maavärinad ja vulkaanipursked. KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE - nende servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda, seetõttu kuhjuvad kivimid üksteise otsa, kasvatades mandrilist maakoort aina paksemaks. Esineb tugevaid maavärinaid. Vulkaanipurskeid on vähem, sest maakoor on väga paks.
• Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. • Kui põrkuvad mandrist eemal tekib sügaviku kõrvale vulkaanide rida – vulkaaniline saarkaar ( nagu kahe ookeanilise laama põrkumisel) • Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik • Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; • Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. • Laamade servalade nim põrkuvate e. kokkukulgevate servadega subduktsioon 3.3. Kahe mandrilise laama põrkumine. Convergent boundary
säilikpuud, et elustik säiliks) vastupanuvõime ehk taluvus- ,,kaugus" kuhu kooslus tõugatakse häirega tema normaalist, võime säilitada algset olekut häiringute korral taastuvus- häireeelsesse seisundisse naasemise kiirus pärast häiringut, nt jõe paranemine naftareostusest Häiring- pop.dünaamikat või koosluse aregut järsult muutvad välistegurid. Oluline on sagedus, tugevus, regulaarsus Servaefekt- ökotoni servas avalduv struktuuri mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine., elu-ja toitumistingimused ning atraktiivsem maastik, sp kogunevad nt linnud pesitsema põllu äärde, sest seal on metsapiir, rohi, põõsad jne aga toituvad ikka põllul Väljasuremisvõlg- liikide hulk, mis juba toimunud inimuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja suren, ei arvesta juhuslikke välja suremisi. Väljasuremiskünnis- poulatsiooni, liigi või metapopi arvukus, peale mida
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Vaatamisväärsused Pärnumaal Koostas: Liis Kingisepp 2009 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Tori põrgu........................................................................................................................4 Tõrvanõmme mänd..........................................................................................................6 Pärnad Kai, Mai. Riiu......................................................................................................7 Päkapiku mänd...
Ühes ruumis võib olla mitu väärtuslikku ajaloolise tapeedi kihti! Iseseisvalt tapeete uurides on soovitatav koostada hoones või ruumis leiduvatest tapeetidest kataloog, milles on välja toodud erinevatest kihtidest leitud tapeedid ning nende juurde kuulunud bordüürid. Kataloogis tuleks võimalusel näidata tapeedipaani laiust ning kogu mustrikordust näitav fragment. Kui see osutub aga võimatuks, tuleb säilitada väiksem tükk. Tapeedipaani servas olev kontrollriba võib anda palju huvitavat informatsiooni, sealhulgas mustrimudeli numbri, mõnikord mustri nime, tootja ja valmistamisaasta, mis aitab tapeedi dateerimisele kaasa paremini kui makulatuurina kasutatud ajaleht. Kataloogi koostamiseks tasub tapeet paanilaiuselt seinalt maast-laeni lahti lõigata, et saada ülevaade kogu seina kujundusest. Kui seda pole võimalik teha, tuleks lõigata paanilaiused
2. Varraste ristlõigete pinnakarakteristikute leidmine 3. Tugevuskontroll (kui tugevus ei ole tagatud, tuleb varras uuesti dimensioneerida või vähendada koormust) Tugevusarvutus väändemomendile – juhtum, kus varda ohtlikus ristlõikes esineb ainult väändemoment või teised sisejõud on hüljatavalt väikesed. Sel juhul on ristlõike kõigis punktides nihkepingus. Ohtlikud punktid paiknevad ristlõike servas. Tugevusarvutus: Tugevusarvutus paindemomendile – tugevusarvutus paindemomendile toimub juhul, kui ristlõikes mõjub kas ainult My või ainult Mz ja ka siis, kui teiste sisejõudude osatähtsus on väike. Suurimad paindepinged esinevad ohtliku ristlõike punktides, mis paiknevad nulljoonest suurimal kaugusel. Et paindepinge on peapinge ja seejuures ainus nullist erinev peapinge, siis on ohtlikes punktides peapingus. Tugevusarvutus:
võib olla tuhandeid kilomeetreid. Niikaua kui üks õhumass püsib meie kohal, on ilm küllaltki stabiilne, meie jaoks kas hea või halb. Tuule pöördumine võib ühe õhumassi minema kanda ja teise asemele tuua. Kahe õhumassi kokkupuutepiiri kutsutakse frondiks. Seal valitseb tormiline ja muutlik ilm, justkui kahe suure sõjaväe võitluspiirkonnas. Maa tekkimine Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite triivimise tulemusena. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav põrgulikult tuline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku
Ta asustab suuremaid loodusmassiive, kusjuures eelistatuim elupaik on raba. 20. sajandi alguses võis meil pesitseda tõenäoliselt 2030 kaljukotkapaari. Aastail 19641973 kohati neid kõigest kuni 12 pesapaigas ning pesitsemine õnnestus igal aastal vaid 46 pesas. Viimase paarikümne aasta jooksul on olukord paranenud ja viimaste aastate arvukus on olnud üsna stabiilselt 4050 paari. Üksikuid pesi on leitud ka ebatraditsioonilistes kohtades, näiteks turbamaardla servas või järve kaldal. MADUKOTKAS Välitunnused Madukotkas on pisut suurem kui kalakotkas, tiibade siruulatus 170185 cm, kaal 1,82,3 kg. Linnu alapool on hele, enamasti tumeda tähnitusega (muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun. Üsna hääleka madukotka pea on suur nagu kakkudel, silmad suured ja kollakas-oranzid. Lennupildis on ta kergesti äratuntav heleda alapoole järgi, kus puuduvad
arengu tõttu. Järjest hakati ära võtma plaate, kõigepealt kadusid käekaitsmed, siis jalakaitsmed ning alles kõige lõpuks rinnaturvis. Kilp 14. saj. ratsameeste kilbid olid suhteliselt väikesed. Kilbile oli maalitud rüütli suguvõsa vapp, mõnedel jalameestel oli näiteks linna vapp. Käe külge kinnitati kilbid rihmadega, enamasti oli see ka üle õla rihmaga seotud. Paljudel kilpidel oli ülemises servas väljalõige, et rünnakul oda sellele toetada. Kilbi väiksemaks muutumine on tihedas seoses turvise paremaks muutumisega Jalameeste kilbid muutusid seevastu aga suuremateks, eriti vibu- ja ammuküttide omad. Tihti olid need üle meetri kõrged, valmistatud nahaga kaetud puust ning nende taha oli võimalik kinnitada pulk ja see maha toetada, mis hoidis kilpi püsti. Kiivrid Kiivritest olid levinud mitmed vormid: pottkiiver, koerakoonkiiver ja sõjakübar, ka lihtne
Nii kui tubade puhastus algab prahte korjamist ja voodite tegemisest, sellega ma alustasin tegeleda esimeseks. Sain teada, et linad volditakse nii, et seda mugavalt ja kiilesti voodi peale panema, et voodipesu pesumajas pannakse kokku voodi tegemise järjekorra järgi, et toateenija saab kiiremini voodid tegema. Ma märkasin, et tekkikottid on igal pool valged ja pandud pahupidi. Tavalistel kajutidel padi peab olema voodi servas, aga tekk peab olema voodi keskel kaks korda voltitud. Ühe voodi tegemiseks on toateenijal üks minut. Esimese paar päeva jooksul ma tegelesin ainult voodite tegemisega, et õppida seda kiiremini teha. Kui eesmärk oli jõudnud ma hakkasin tualettruume puhastada. Tualettruumide puhastamine laeval erineb maal asuvatega hotellidega. Esimeseks tuleb võta dushi ja kustatada terve tualettruumide pinna veega -- peeglid, kraanikauss, põrand, pott, seinad
14. Pakkuda jooksuradade, kergejõustikuinventari ja jõusaali kasutamisvõimalust soovijatele. 15. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole ühingu eesmärk ja põhitegevus. 1.5 Asukoht Ants Antsoni nimeline kiiruisuklubi hakkab tegutsema Annelinnas Annelinna Keskuse ja Ihaste tee vahelises piirkonnas. Piirkond on väga sobiv, kuna Annelinnas elab märkimisväärne osa Tartu elanikkonnast ja Tartu seni ainus sisejäähall asub linna teises servas Lõunakeskuses. Samuti on piirkonnas hästi väljaarendatud infrastruktuur, tagatud on hea juurdepääs nii autode kui ühistranspordiga nii Tartust kui kaugemalt ja läheduses on kauplused ning toitlustus. 1.6 Tegevusvaldkond Meie tegevuseks on 1) kiiruisutreeningute läbiviimine noortele ja täiskasvanutele, algajatele ja edasijõudnutele. 2) õppe- ja spordipäevade korraldamine noortele 3) meelelahutusürituste korraldamine
Kasutusel on lint vahekaartidega menüüdega ja kontekstipõhised vahekaardid, mis ilmuvad siis, kui tehakse tööd nt tabeli, pildi vms. Joonis 1 Lint Menüüd asuvad lindi ülaosas. Iga menüü on seotud kindla tegevusalaga. Igas menüüs on mitu jaotist (gruppi), kus kuvatakse üksused (nupud). Käsk võib olla nupp, ripploend või väli, kuhu saab sisestada teavet. Kiirpääsuriba on lindi kohal ülemises vasakus servas asuv väike ikoonide rida, mis sisaldab käske, mida iga päev korduvalt kasutatakse: Save, Undo ja Repeat jms. Kiirpääsuribale saab lisada oma lemmikkäsud, mis on siis alati saadaval, olenemata sellest, milline menüü parajasti avatud on. 1. Home Sellest avalehe menüüst leiab enim vajaminevad käsud jaotistest Clipboard, Font, Paragraph, Styles ja Editing: 2. Insert Selle menüü alt saab lisada lehti (jaotis Pages), tabeleid (Tables), mitmesuguseid
Viljastumisega algab inimorganismi areng, mis kestab 38 nädalat. 1. Viljastumine - n+n=2n ja tekib sügoot 2. Lõigustumine - sügoot jaguneb, kuid ei kasva oluliselt. Algab munajuhas. Hulkraksuse taastamine/ rakkudevahelise kontaktide tekitamine/ tuuma ja tsütoplasmasuhete taastamine Kobarloode - varaseim staadium, tihe ühesuguste rakkude kobar Põisloode - kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese, mida ümbritseb sein ning kus ühes servas asub tihedam rakukobar. Rakukobarast areneb loode, ülejäänust aga väline lootekest. Loode kinnitub emakaseinale. Karikloode - embrüo rakud jagunevad kihtidesse - lootelehed. 1. ektoderm (välimine) kesknärvisüsteem, meeleelundid 2. mesoderm (keskmine) luustik, lihased, erituselundkond, suguelundkond jne 3. entoderm(sisemine) seedeelundkond, hinamiselundkond, nahk Loode - kolmanda nädala lõpuks on hakanud elundkonnad arenema. Sündimie
Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstava...
1 Sellest peatükist saad teada ,,Meeleeundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Ini...
Lipstok) ja ülal paremal paiknev aastaarv (2007). 100 EEK Esimesena maailmas võeti pangatähel kasutusele turvamärk, mis on nähtav ainult eriluubi abil. Pangatähtede mõõtmed, põhivärv ja -kujundus jäid samaks. Uue seeria pangatähed trükiti Saksamaal Bundesdruckerei GmbH rahatrükikojas ja lasti käibele 30. aprillil 1999. Esikülg Lydia Koidula portree on graveeritud käsitsi ja nihutatud veidi vasakule, et teha ruumi portree kujutisega kolme mõõtmelisele vesimärgile paremas servas. Portree kujutisega vesimärgist ülal paremal on üht laselt hele vesimärk ,,100". Vasakul serval on vertikaalselt paiknev hologrammriba. Kui vaadata hologrammi külgvalguses, on näha positiivis ja negatiivis kujutatud vapilõvid vaheldumisi EestiPanga templi jäljendiga ning dünaa milise efektiga kontsentrilised stiliseeritud figuurid. Hologrammi vasakul serval on korduv mikrotrükis tekst ,,EESTI PANK 100". All paremas nurgas on turvamärk vaegnägijatele
Maitse kerge ja natuke morsilik, aga tasakaalus ja mahlane, lõpus jääb natuke vürtsi suhu. Beronia, 1973 asutatud Rioja tootja Ollauris ( Rioja Alta). Kuulub serri- tootja Gonzalez Byassi gruppi. Viljeleb uut mahlakat stiili. Juua tasuks eeskätt Reservat ja Crianzat, viimases on parajalt tamme ja pipart ning maasikas tuleb maitses hästi esile. Campillo, Bodegas Campillo, Rioja Alavesa piirkonna veinimõis Laguardia linna servas. Selle asutas 1990 Faustino omanik Julio Faustino Martinez kui prantsuse château- tüüpi mõisa, mis valmistab veine ainult oma valdusest. · Campillo Reserva (1996): aroomis laagrits, ploom, suits ja sõnnik. Maitse pehme, soe, sume, täidlane, selles põldmarja. Mahlakas stiil, hapet tagasihoidlikult, lõpus veidi tammevürtsi. Campo Viejo, Rioja suur tootja Rioja Alta piirkonnast. Valmistab nn uut stiili, mahlakat ja kerget Rioja veini
lehtedega) püstine võrse (oks)]. Juurevõsud, mis arenevad välja puu juuresüsteemist, kaevatakse labidaga välja ning eemaldatakse. Lisa: 1. Tüvel või mitmeaastase oksa sõlmekohal paiknev puhkeolekusse jäänud pung, mis võib hakata arenema palju aastaid hiljem ( nt ülalpool olnud pungade hävimse korral) 2. Juurel, lehel või vanemate okste koorel asuv pung; vigastatud kohas kallusest (puittaime vigastatud koha ümber koore servas vallina tekkinud algkude) arenenud pung 3. Kahe järjestiku lehe, punga või külgoksa kinnituskoha vaheline varreosa Noorenduslõikus Tugev lõikus, s.t. noorenduslõikus, soodustab täiskasvanud puude ja äsjaistutad, kuid kasvus pidurdunud puude adventiivpungadest ehk nn lisapungadest uute võrsete kasvamist. Adventiivpung ei teki lehe kaenlasse, vaid täiskasvanud koe rakkudest. Noorenduslõikuse abil
kordamööda. Märtsi esimeseks pooleks on munad munetud ning aprilli teisel poolel pojad kooruvad. Lennuvõimeliseks võib neist saada juuli alguseks ainult üks poeg. Kaljukotkas talvitub oma pesapaiga lähedal. Asustavad oma pesapaiku aastakümneid, mille tõttu osade pesade eellugu ulatub üle-eelmisesse sajandisse. Levik Asustab suuremaid loodus massiive, lemmikuks elupaigaks on raba. Üksikuid pesi võib leida ka mitte traditsioonilistest paikadest. Näiteks turbamaardla servas või järve kaldal. Kalakotkas Kalakotkaste praegune viljakus Eestis on vägagi hea-kaks poega paari kohta aastas. Enamik kalakotkastest elab hetkel tehisalustel ja saadavad lendu rohkem poegi kui looduslikest pesadest. Looduslike pesi pole kalakotkal võimalik teha, kuna sobivad puud jäävad traktorite alla. Isegi kui kotkas üritaks oma pesa ehitada noortele mändidele, siis see pudeneb kohe esimesel aastal laiali. Ja muidugi on tore, kui laastamistööd saab asendada tehisalustega.
edasi Kreeka kunsti,kuid teda m6jutasid ka toredust armastavad idamaad.Bytsantsi kunsti areng oli hyppeline.Yks k6rgperioode oli 6 sajand keiser Justinianuse aeg. Arhitektuur Kuulsaim ehitus on Hagia Sophia katedraal Konstatinoopolises.T2hendab pyha tarkus. Kirik on kokku Ehitatud 2 erinevast stiilist.Basiilik ja kuppelehitis.Kiriku 77 meetri pikkune keskl66r on kaetud kupli ja kahe poolkupliga.Kupli all servas on 40 akent mis annavad ruumile 6hulise mulje.Hoone p6hitugedeks on 4 v6imsat piilarit.Piilar on kandiline sammas,millele toetuvad vikklid ja neile omakorda kuppel.Vikkel on sf22riline kolmnurkne ehitusvorm v6lvlae nurgas.Kirik oli seest kaetud maalidega ja mosaiikidega. Teine kuulus ehitis oli San Vitale kirik Ravennas.Kirik on 8 nurkse p6hiplaaniga ja v2ga lihtsa v2liarhitektuuriga.P6hiliselt ehitati bytsansis basiilikaid ja kellatorn ehitati kiriku juurde.9 saj oli j2rjekorde k6rgperiood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
