areng toimunud digiteerimise suunas. Täielikult digitaalsete ja nende eelkäijate analoogseadmete vahepealseks etapiks võib lugeda seadmeid, kus induktsioonenergiaarvesti ketta pöörlemine teisendatakse elektrilisteks impulssideks, mida loendatakse, ja saadud tulemusi töödeldakse mikrokontrolleri abil. Sellise lisaseadme sisendimpulsside tekitamise üheks võimaluseks on joonisel 2.105 esitatud põhimõtteskeem [49]. Et arvesti pöörleva ketta serval on tavaliselt värviline riba, siis vastava kiirguri ja peegeldunud kiirguse vastuvõtja abil on või- Joonis 2.105. Elektrienergiaarvesti ketta pöörete muunduri tööpõhimõte malik tekitada ketta pöörete arvule vastava loendatavate impulsside jada. Kiirgurina ja vastuvõtjana saab kasutada näiteks IR-dioodist ja fototransistorist koosnevat 28 optopaari OPB703
kindlaks määrata ainete sisaldust mullas, siis tehes sügavkaeveid saab juba profiili visuaalsel analüüsil määrata suurt hulka mulla morfoloogilisi omadusi ning nendest lähtuvalt teha järeldusi. [4] Välipraktika välitööde õigeks sooritamiseks käidi Eesti mullastiku õppejõududega Eerika katsepõllul, kus määrati huumushorisondi ühtlikkust. Seejärel toimus väljasõit Kapsla külas ja Kavilda ürgoru serval, kus õpiti tegema ja kirjeldama sügavkaeve mullaprofiili, et teha kindlaks mulla liik. Praktika käigus rakendati varaseimaid teadmisi mullateadusest ja Eesti mullastikust. Arvestustöö eesmärgiks on tudengil õppida kasutama Maa-ameti mullastikukaarti, selgitada välja muldade morfoloogilised ja agronoomilised tunnused, võrrelda omavahel uuritavaid muldi ning et nende omadusi ja tunnuseid omavahel analüüsida. Veel uuriti valla tasemel
algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. 8.1. Joonealune viitamine Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena lehekülje all serval, eraldatuna ülalpool asuvast tekstist. Näide: Kõnega esinenud Skytte märkis, et "oleks iseäranis suur heategu, et ka need alamast seisusest inimesed, kel on puudus ihutoidust, siiski võiksid omandada vaimuvara, mis on mugavaks vahendiks saavutamaks ka muud". 1 ------------------------------------------------------------------------------------- 1 Hans Kruus, Eesti ajaloo lugemik, 2. Tartu 1926, lk. 67-68 8.2. Tekstijärgne viitamine
Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. Täkiline- lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. Sopiline- lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. Loogeline- lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Lainjas- lehe serv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiirema kasvu tõttu. Ogaline- lehe servas on teravad ogad. Ripsmeline- lehe serval on harunemata karvad. 25.Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Lehed võivad asetseda varrel vahelduvalt, vastakult või männasena, sellele vastavalt öeldakse, et leheseis on vahelduv, vastak või männaseline. Sõlmekohta kinnitub siis vastavalt kas üks (näit pärn), kaks (näit sirel) või rohkem kui kaks lehte (näit pk madar esindajad). 26.Idu-, esi-, järg-, päris- ala- ja kõrglehed. Idulehed- esimesed lehed, mis tekivad taimel, on olemas juba seemnes. Reeglina
luugikrae siseküljel ja kinnitatakse seal poltidega. Piimid on nummerdatud ja igal on oma kindel koht. Need piimid kaetakse luugilaudadega, mis kujutavad endast umbes 70 mm paksusi puittahvleid mõõtmetega umbes 70x150 cm. Otstes võivad olla terasäärikud. Ülemisel poolel mõlemas otsas on plaadi sisse õõnestatud süvik, milles paikneb käepide. Ka luugikaantel on oma numbrid ja oma kindel koht. Luugilaudadega suletud luuk kaetakse 1-3 kihi presendiga. Present kinnitatakse luugikrae serval pressides teda terassiinide ja kiilude abil tugevasti vastu luugikrae seina. Presendi peale asetatakse veel põiksiinid ehk tormisiinid, mis otstes liigendite või pingutitega luugikrae serva taha kinnitatakse ja tugevasti vastu presenti sururakse hoidmaks paigal luulilaudu. Siinid võivad koosneda kahest osast ja olla keskelt täiendavalt vintpingutiga pingutatud. Puitkiilud presendi pressimiseks vastu luugikrae seina
Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju.
õuenurgas lösutada ja oodata, kuni käes õige hetk mehe juuste katkumiseks. Aga seda hetke ei tulnudki, sest Rein hakkas millegipärast hunniku vastu huvi tundma, läks siis küll ära, kuid tuli tagasi, ja sel korral oli tal reha ühes. Nõid ei jõudnud enam midagi ette võtta ja siis asus Rein teda rehapulkadega peksma ning äestama. Alles siis, kui lahkus, võttis poolsurnuks torgitud nõid kokku viimase jõu ning lendas pruuni suitsuna tagasi oma hurtsikusse metsa serval.“ (lk. 164) Nõid suri enda haavadesse oma hurtsikus. Kas teiste õnne nimel tasub riskida oma eluga? Õuna Endel tuleb Liinale kosja, kuid Liinale ei meeldinud Endel, vaid isa Rein oli Endlist vaimustuses. Asi oli juba nii kaugel, et hakati määrama pulmakuupäeva. Endel ütles Reinule, et ta uus kubjas ja Rein sai sellepeale väga vihaseks. „“Liinast laku oma tatine mokk puhtaks!“ kuulutas Rein. „Minu tütar pole mõisakoerte jaoks! Oi, Endel! Sina oled veel see kõige jälgim!
Võimalusel avada ka aken ja tuulutada ruumi. Lamamisreziimil olevad haiged vajavad ka juuste eest hoolitsemist juuksed lähevad rasvaseks, peanahk on higine ja tekib kõõm. Hooldatud juuksed mõjuvad hästi ja tõstavad enesetunnet. Haiged naudivad juuste pesemist ja peanaha hõõrumist. Lamamisreziimil oleval haigel tuleb pesta juukseid voodis, see on aga haigele väsitav tegevus. Kodustes tingimustes teha linast ja kilest renn, ots panna ämbrisse. Haige pea on voodi serval, õlgade all rullikeeratud rätik. Pikad juuksed kammida enne pesemist sirgeks. Vett valada kannu või kopsikuga. Jälgida, et vesi ei satuks kõrva, vajadusel kasutada kõrvakaitsmeid. Haige soovil kasutada ka juuste palsamit. Kui haige jaksab veel olla, siis on kuivatada ja kammida hea selles samas asendis. Juuste kuivatamist võib kiirendada fööniga. Vajadusel selja alla panna padi, et oleks mugavam asend. Peatäisid on raske märgata tingud on väikesed ja läikivad juuksekarva küljes
õued. Ridakülades seisid õued kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Ridakülad olid iseloomulikud näiteks Kesk- Eesti voortel ja oosidel. Ahelküla on ridaküla hõredam variant, õued asusid peateest kaugemal, nii et õueni viis väike harutee. Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile. Hajakülas asusid õued hajali põldue vahel ja nende serval. Oli eriti iseloomulik Lõuna-Eestile. Tänavkülades olid õued kahel pool suhteliselt sirget külatänavat. Eriti iseloomulik Peipsi rannikule Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, iseäranis omane rändavatele, nomaadsetele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili Viljavaheldussüsteem(mitmeväljasüsteem, norfolgi külvikord): põldhein, taliteravili, naeris/kartul, oder koos ristikuga.
Lõpuks jõudis sangar Kaukasuse mäeni, mille küljes piinles aheldatud titaan PROMETHEUS. Iga päev lendas kohale kotkas ja nokkis vangistatud titaani maksa, mis öösel uuesti kasvas. Herakles ootas ära, mil kotkas kohale lendas, ja läbistas noolega linnu. See heategu sai ka väärilise vastutasu. Prometheus teadis teed hesperiidide aeda, kuid ta soovitas Heraklesel sinna ise mitte siseneda, vaid saata õunte järele titaan ATLAS, kes kandis maailma serval oma õlgadel taevavõlvi. Titaan oligi nõus õunte järel aias ära käima, aga Herakles pidi senikaua Atlast asendama. Kui aga õunad toodud, ei soovinud Atlas enam taevavõlvi kanda. Selle peale ütles Herakles talle nii: "Miks ka mitte siin pikemalt puhata, aga ma keeraksin oma lõvinaha rulli ja paneksin selle endale õlatoeks." Pika mõtlemisega Atlas võttis omateada hetkeks taevavõlvi turjale, aga Herakles korjas õunad üles ja läks oma teed. 12
Puudest sookask. *Rohu-siirdesoo -esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes -iseloomulik: tarna-, pilliroo-, sfagnumiturvas, nõrgalt mätlik -toitainete sisaldus: madal kuni keskmine -taimkate: rohurinne hõredam; pudel-, niitjas ja mudatarn, alpi jänesvill, soopihl, jõhvikas. Samblarindes turbasamblad, soovildik, põõsastest pajud, puudest sookask. *Päris-siirdesoo -esineb: madalsoomassiivide keskosas ja rabamassiivide serval -iseloomulik: tarna-, sfagnumi- ja pillirooturvas -toitainete sisaldus: madal kuni keskmine -taimkate: mättavahedes madalsootaimed, mätastel rabataimed. Turbasamblad. Põõsastest paakspuu, vaevakask. Puudest mänd, sookask, kohati kidur kuusk. Madal- ja siirdesoode loomastik: Putukad- üle 1500 liigi, kõige rohkem mardikalisi, ülekaalus niiskuslembelised taim ja putuktoidulased liigid
Ülalnimetatud teede ning esikunärvituumade ja silmalihaseid innerveerivate närvituumade vahelise ühenduste kaudu kulgevad vestibulaarrefleksid silmamuna välislihastele. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksuvad liigutused nüstagm -, millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Haistmismeele sensorid haistmisrakud paiknevad ninaõõnes ülemise karbiku serval asuvas haitsmisretseptoris. See piirkond, mida katab 4-5 cm 2 suurune haistmisepiteel, on peamistest hingamisteedest kõrval. Inimesel on kokku ~10 7 haistmisrakku. Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Õhk satub sinna difusiooni teel või kiirel ja sagedal hingamisel. Inimesel on erinevatel andmetel 40-100 miljonit haistmisrakku, raku pinnal paikneb 6-12 aktiivselt liikuvat karvakest e tsiili. See soodustab nende kontakteerumist lõhnaainetega
Zoo m Data andmevaate kuv a suurendamine Zoo m Layout kujundusv aate kuva suurendamine Book mark kaardidokumendis andmev aate reziimis kindla ulatusega ala salvestamine, mida on dokumendiga töötades ka hiljem kiiresti ja koheselt kättesaadav (nn. järjehoidja) Toolbars tööriistaribade aktiveerimine ja ekraanile toomine Status Bar olekuriba info kuv amine Overflow Annotation kaardidokumendis Overf low Annotation akna kuvamine Scrollbars riba ekraani/kaardiakna serval, millega juhitakse kerimist ja kus näidatakse kuvatavate andmete suhtelist asukohta Rulers kujundusvaates kaardilehe ülaosas ning vasakul poole asuvate joonlaudade sisse-välja lülitamine Guides kujundusv aates püstjate ja rõhtsate abijoonte kuvamine Grid kujundusvaates asetuskohtade tähistamine punktidega Data Frame Properties andmef reimi parameetrite akna aktiv eerimine Insert menüü käskude lühikirjeldus Data Frame andmef reimi lisamine
4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima. Tulemus: Germaanlased vallutavad Lääne-Rooma ja rajavad asemele omad riigid. Toimub ümberkohandamine - romaani ja germaani kultuurid segunevad. Hunnid Aasia mandri idapoolsel serval, Hiina Korea piiril kirjaoskamatud teada vallutustest (hirmunud) ainukesed, kes vallutasid suured impeeriumid Hiina, Rooma, Pärsia hästi organiseeritud iseseisva kõrgelt arenenud kultuuriga kõige erinevamate oskustega käsitöölisi (sepad, köösnerid, nikerdajad) tagakiusamine Hiinas tapmine ellujääjad põgenevad Euroopasse (lõunasse takistas Hiina müür) kliima ei sobinud külmad talved, kus oli võimatu karja või põldu pidada
vust kas täiskasvanu turvavöö või ainult selle vöörihmaga või muu nõue- tekohase turvavarustusega. Ülejäänud laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb kasutada vähemalt täiskasvanu turvavöö vöörihma Alla 12-aastast last ei tohi sõidutada mopeedi ega mootorratta tagaistmel Muudatused liiklusreeglite osas Ühissõidukite eesõigus ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõi- duteest pidevjoonega eraldatud, tuleb reastuda enne pööret või seisma- jäämist sõitjate peale- või mahaminekuks tingimusel, et see ei sega liini- vedu teostavat ühissõidukit. Sellisele ühissõidukirajale võib sõita pöörde lõpetamisel, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda Asulateel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 kilomeetrit tunnis, peab juht andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria ühissõi- dukile
Viktor Krum. Seesama Krum, Bulgaaria püüdja, kes finaalmängu ajal kitu kinni püüdis! Kõik läksid pidusöögile suurde saali, kus pärast söömingut professor Dumbledore teatavaks tegi, et erapooletu otsustaja on tulepeeker, kuhu kandidaat peab sisse panema oma nime ja kooliga paberi. Selleks, et keegi noorematest kui 17 ei saaks oma nime peekrisse panna, tõmmatakse ümber peekri vanusejoon. Õhtul käisid Harry, Ron ja Hermione Hagridil külas, kes elas Keelatud Metsa serval, väikses onnikeses oma koera Kihvaga. Nad naljatlesid ja püüdsid ära arvata, kes valitakse Sigatüüka eestvõitlejaks. Hingedepäeva pidusöök näis kestvat palju kauem, kui tavaliselt, aga lõpuks sai ka see läbi. Dumbeldore tõusis püsti ja teatas, et peeker vajab veel minuti, et siis teadustada eestvõitlejad. Peale seda, kui nimi on öeldud, peab see isik minema saali taha, väikesesse ruumi, kus ta saab esimese ülesande juhtnöörid. Kõik saalis olid vaiksed, kuulata polnud midagi
See pärineb Eesti Vabariigi esimesest iseseisvusajast. Lipu valmistamise aeg ja koht pole teada, arvatavasti on tegu talulipuga, mis on valmistatud puuvillasest riidest. Lipu annetas kolonnile töö autori isa Peeter Reemann. Ain Saar kujundas lipule stiliseeritud Vabadusristi (mõõtmetega 260 mm), millel on rautatud käsi mõõgaga ning E täht. Vabadusristi õmbles lipu mõlemale poolele Mia-Ly Saar. Lipp võeti ametlikult kasutusele ''Kevadkool 88'' avamisel. Lipu serval on kirjutis sissepühitsemise kohta: ''Vaba-sõltumatu Kolonn Nr. 1 , 20. mai 1988 Vastseliina Vallas 42 Ain Saar, lk 176. 43 Suure Munamäe tornis http://www.noortekolonn.org/galerii/Album14.htm (7.03.2010) 15 Ortuma külas Turba Talus, õpetaja Villu Jürjo.'' Lipp oli kasutusel aastatel 1988-1992. Pärast seda oli lipp hoiul Ago Undritsa käes, kes on nimetatud kolonni ametlikuks lipuhoidjaks. Praegu
" Trubetsky, A. "1988 Ave Luna ja muud sündmused." Kuum, 4, 1994, lk. 32-35. Vaevalt pool aastat hiljem olid punkarid ja eriti Villu Tamme oma lauluga "Tere, Perestroika" justkui kogu vabadusvõitluse ja laulva revolutsiooni sümbolid. "Rahvale meeldis väga Vennaskond, refrääne lauldi hoogsalt kaasa, eriti rõõmustas neid "Kõik on hea". Üleüldine melu saatis aga Villut, kui ta esitas oma "Tere, Perestroika". Kogu ülejäänud aja istus Villu lava serval ja jagas autogramme. Seda oli väga lõbus bussiaknast jälgida, oma järge ootas paarikümnemeetrise saba moodustav lastejõuk." Trubetsky, A. "1988 Ave Luna ja muud sündmused." Kuum, 4, 1994, lk. 32-35. Need aastad (1988-1991) olidki tegelikult kogu eesti pungi tähetunniks, ja õigusega, sest oli ju nüüd Eesti rahvas saavutanud selle, mille eest punkarid seisid. Villu
kõhuseina ja soolte vahel 84. hingamisteed- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus- Ninaõõnel ja neelul-luud Kõril,hingetoru ja bronhide seintes- kõhred 86. kõri Kõri kõhred: Sõrmuskõhr- kõri alumises osas Kilpkõhr- ühendatud keeleluuga, sõrmuskõhre kohal Pilkkõhred(2)- sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval Kõripealise kõhr- kilpkõhre ülaserval(limaskestana kaetuna mood. kõripealise) Häälepaelte painknemine-kõriõõne alguses(sagitaalsuunalised kurrud) Ehitus- piiravad häälepilu Sees paiknevad hääleside ja häälelihas Ülesanne- hääle tekitamine Õhu juhtimine/hingamine 87. hingetoru e trahhea ehitus Toestatud U-kujulise kõhrega
Korrustele paigaldatakse ajutised kilbid kaitsmetega 32A. Ajutised kilbid likvideeritakse siis, kui maja peakilp on alaliselt pingestatud. 2.5.2 Ehitusaegne side. Ehitusaegne side on lahendatud traadita internetiga ja mobiiltelefonidega. 2.5.3 Ehitusaegne veevarustus Ajutine veevarustus ajaperioodil 08.09.2011-23.12.2011: - Tehakse liitumine linna veetrassiga, paigaldatakse maakraan. Alaline veetrass ehitatakse ehitussüvendini välja. - Ehitussüvendi serval olevale toruotsale paigaldatakse ajutine veemõõtja ja ühendatakse pehme voolik kuulkraaniga otsas. Ajutine veevarustus 23.12.2011 - kuni objekti lõpuni: - Veetrass veetakse tuleva veemõõdusõlmeni läbi 1. korruse põranda. Toru otsale paigaldatakse ajutine veemõõtja ja ühendatakse pehme voolik kuulkraaniga otsas. 12 Ajutise veevarustuse arvutus vt
Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud. Nende liikuvus sõltub eeskätt keskkonna happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Munandimanuse kõige jämedam osa munadimanuse pea asetseb mäletsejalistel dorsaalselt, kuldil kranioventraalselt ja täkul kraniaalselt, ulatudes poolkaares üle munandi peamise otsa. Peale järgneb munadimanuse keha ja viimasele lingulaadne munandimanuse saba, mis läheb üle seemnejuhaks. Munadimanuse sein sisaldab seemnejuha suunas kord-korralt paksenevat, tsirkulaarselt paiknevaid
kõhuseina ja soolte vahel 84. hingamisteed- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus- Ninaõõnel ja neelul-luud Kõril,hingetoru ja bronhide seintes- kõhred 86. kõri Kõri kõhred: Sõrmuskõhr- kõri alumises osas Kilpkõhr- ühendatud keeleluuga, sõrmuskõhre kohal Pilkkõhred(2)- sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval Kõripealise kõhr- kilpkõhre ülaserval(limaskestana kaetuna mood. kõripealise) Häälepaelte painknemine-kõriõõne alguses(sagitaalsuunalised kurrud) Ehitus- piiravad häälepilu Sees paiknevad hääleside ja häälelihas Ülesanne- hääle tekitamine Õhu juhtimine/hingamine 87. hingetoru e trahhea ehitus Toestatud U-kujulise kõhrega
suguküpse naise emaka tsükliline vereeritus Menstruaatsiooni kestus on 3-7 päeva Menstruaaltsükli kestus on 28 päeva Ovolatsioon toimub menstruaaltsükli 14. päeval Fertilisatsioon ehk viljastumine toimub munajuhas Luunaarkuu on 4 nädalat; raseduse kestus on 10 lunaarkuud = 40 nädalat Munand (TESTIS) Asend: munandikott Funktsioon: paljunevad meessugurakud Munandimanus (EPIDIDYMIS) Asend: munandi tagumisel serval Funktsioon: seemnerakkude reservuaar Sellest väljub seemnejuha (30-40 cm) Eesnääre (PROSTATA) Asend: kusepõie põhja all, ümbritseb kusiti Funktsioon: reguleerida urineerimise ja seemnepurske protsesse; eesnäärme nõre aktiviseerib seemnerakke Seemnepõiekeste funktsioon: eritavad nõret, mis lisandub seemnerakkudele ja soodustab seemnevedeliku Munandikott (SCROTUM) Vaheseinaga kaheks jaotunud, mitmekihilise õhukese seinaga kott
–21. sajandil” ☼ mitmekesisus: esimene ülevaateteos visuaalkultuuri ajaloost Euroopas (varauusajast tänapäevani) Michael Camille (1958–2002) ☼ “Gooti kunst” (1995) - uus visuaalkultuuri kunst Euroopas, võttis erinevaid vorme erinevates valdkondades ☼ “Gooti iidol: ideoloogia ja pildiloome keskaja kunstis” : kuidas kujutleti teisi, võõraid visuaalse teabe suur juurdekasv, mida kasutati intensiivselt kirikliku ideoloogia juurutamisel ☼ “Pilt serval: keskaja kunsti ääred” : komme, joonistada käsikirja äärele, miks oluliste tekstide juures lubati joonistada, miks seda lubati teha. dialoog eliidi ja rahvakultuuri vahel, tekst - eliid, joonistused - rahvakultuur. serva joonistused - rahvakultuur saab servadel tegutseda ☼ “Surma meister: illuminaator Pierre Remiet’ elutu kunst” : elulugu, Pierre Remiet’ tugineb tema enda piltidele. Pierre Remiet’ surma teema oli tähtis, erisuhe
Kuidas tuleks tegutseda? Kiirust vähendama ja olema valmis pidurdamiseks. Kiirust suurendama, et metskitsest kiiresti mööda jõuda. Jälgima looma käitumist. Kas eesmisi udutulesid võib kasutada lähitulede asemel? Jah Ei Kuidas peate käituma? Sõidukiirust vähendama, olema valmis pidurdamiseks ja ettevaatlikult lastest mööduma. Helisignaali andma ja sama kiirusega edasi sõitma. Helisignaali andmata sama kiirusega edasi sõitma, kuna lapsed on vasakul sõidutee serval. Kes peab andma suunamärguande? Mootorrattur. Mina. Mitte keegi. Peatumiseks loetakse, kui auto... ...seisab selleks, et sõitjad saaks peale või maha minna. ...seisab koorma peale laadimiseks. ...seisab lühiajaliselt tegevuseta. Kus on tagasipööre keelatud? Piiratud nähtavusega kohas Ristmikul Ülekäigurajal Millisel juhul võin sõita vastassuunalisele trammiteele? Kui teen möödasõitu. Kui selleks kohustab liiklusmärk. Kuidas peab olema tähistatud esmase või piiratud
Rihva -poolümar nõgus soon, mis on lõigatud detaili kanti või serva. Valts - saadakse täisnurkse astme lõikamisega detaili kanti. Võrdsete külgedega valtsi nimetatakse ka veerandiks. Valtsi väljaastuvat osa nimetatakse valtsi servaks. Esikant - detaili profileeritud serv, mida kasutatakse dekoratiivsel eesmärgil. Ümar- ehk mõigaserv - detaili poolümar serv. Sulund (punn) - täisnurkse või teistsuguse kujuga väljaastuv osa detaili serval. Soon - detaili serva lõigatud täisnurkse või teistsuguse kujuga sisselõige. Soont ja sulundit kasutatakse detailide serv-ühenduses, tahvli asetamisel raami jne. Spetsiifilised mõisted selguvad jooniselt 5. Servliistuks nim. õhukest liistu, millega kaetakse raamise ja kilpide serv. Kreppliistud on profileeritud või täisnurksed liistud, mida kasutatakse valtsi asetatud tahvlite, klaasi jne. kinnitamiseks. Friisiks nim. kilpi või raami ümbritsevat laia ääreliistu, mis on nurkadest
Seda on ta teinud varemgi, kuid peamiselt siiski meeleolu väljendamise nimel. Ekspressiivse deformatsiooni asemele astub konstrueeriv deformatsioon. 1907. aasta kevadel hakkas Picasso maalima figuraalkompositsiooni ,,Avignoni neiud", mille aluseks oli grotesksevõitu foto. Fotol olevaid figuurid olid lähtematerjaliks, mida Picasso hakkas oma kompositsiooni jaoks ümber töötama. Üldiselt valitsebki teoses Cézanne'ilik laad. Arengulooliselt tähtsad on aga kaks figuuri pildi paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree
Need suurendavad organismi vastupanuvõimet mitmesuguste ekstremaalsete toimete vastu. Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, seborröa, lamatiste, fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni, kolpiidi, proktiidi, paraproktiidi, angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. 2.4.4. Harilik kibuvits (Rosa vosagiaca) Harilik kibuvits kasvab puisniitudel, paekalda serval, tarade ääres, väikeste saarte rannavallidel. Ta on kuni 2 m kõrgune lookjate või kaarjate võrsetega, mille ogad on sirpjalt küverdunud ja võrdlemisi väikesed. Koor on enamasti punakas või roheline, sagedasti kattunud sinkja vahakihiga. Ravimina kasutatakse mitmete kibuvitsaliikide vilju, "marju", Eestis peamiselt hariliku kibuvitsa vilju. Marjad kogutakse veidi aega enne valmimist, kui nad on juba punased, aga veel mitte pehmed
Avatud oks ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks (oksa aluosa, mis jääb palgi külgpinnale peale laasimist) Umboks surnud ja varisenud või laasitud oksa tüügaste ülekasvamisel elusate puidukihtidega, ta ei ulatu tüve välispinnale, kuid on märgatav puhetiste ja haavandlaikude tõttu. Okste rühmitamine · Oksarühm (koondoksad) oksarühma moodustab vähemalt 4 üle 12 mm läbimõõduga oksa, mis asetsevad 150 mm pikkusel saematerjali küljel või serval. · Hajali oksad oksad, mis ei moodusta oksarühmi, loetakse hajali oksteks. · Ühekülgne oks - see on oks, mis avaneb sortimendi ühele või kahele lähisküljele. · Läbiv oks - oks, mis ulatub sortimendi kahele vastasküljele. Okste liigid · Ümaroks on oma pikitelje suhtes läbi lõigatud sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe ei ole üle kahe (EVS kuni 1,5). · Ovaaloks on oma pikitelje suhtes läbi lõigatud sellise nurga
Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on reguleeritud lähedale vaatamiseks. Häired-kui silmamuna läbimõõt on liialt pikk valgustmurdva süsteemi suhtes, on see müoopia ehk lühinägevus. Liialt väike silmamuna läbimõõt on hüperoopia ehk kaugelenägevus. Läätse elastsuse langus vanaduses on vanaea kaugnägevus ehk presbüoopia. Nägemistee ja viusaalkorteks- Haistmisepiteeli ehitus- Haistmisepiteeli paiknevus-Haistmisrakud paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis, mis on peamistest hingamisteedest kõrvale. Haistmisrakud uuenevad pidevalt. Lõhnaretseptorite geneetiline teooria-lõhnaainete vastuvõtmine on seotud rakupina retseptori ehituse erinevusega. Inimesel on 347 lõhnaretseptorit, mille kombinatsioonide arv on lõputu. Haistmistaju intensiivus sõltub nii keemilisest struktuurist kui ka tema konsentratsioonist. Maitsepungade ehitus- Maitsepungade paiknevus-keele pealispinnal keelenäsadel
need on omalaadsed ahingud. Taolisi odaotsi on leitud peale Eesti veel ka Soomest, Lätist, Loode-Venemaalt ja Valgevenest. Sõjakirved ja sõjanuiad Põhiliselt on need keskmise varre pikkusega relvad. Sõjakirved Venekirved, mis ilmusid noorema kiviaja teisel poolel (3000 eKr) on esimesed sõjakirved. Venekirveste kultuuri on nimetatud ka sõjakirveste kultuuriks (eriti 19. sajandil). Tegemist on väga uhkete kirvestega, mille juures on välja lihvitud randid, nii serval kui ka silmaava juures. Arvatakse, et neid otseselt puude lõhkumises ei kasutatud, peamiselt siiski vast sõjalisel otstarvel ning kirved olid teatud staatuse sümboliks. On ka paarist varasemast kalmistust leitud märke, kuhu on maetud mehed, kes võisid relvastatud konfliktis surma saada, kuid viimasel ajal leitakse, et kultuuride vahetumine ei ole toimunud niivõrd suurte rahvamasside liikumise tulemusel, vaid pigem siiski kultuuride laenude mõjul.
paiknevad aatomid põhitahkude keskel diagonaalide sõlmpunktides. VAATA KA TABELIT, RMT LK 9 -võret iseloomustavad suurused 1) võreperiood (lattice parameter, lattice constant) (telgühikud a, b, c vastavalt x-, y- ja ztelje sihis), s.o. lähimate paralleelsete aatomtasandite vaheline kaugus (on vahemikus 0,1...0,7 nm); 2) võrebaas (n) (lattice base, lattice basis), s.o. aatomite arv, mis tuleb võreelemendi kohta. Kuupvõre korral tipus olev aatom kuulub 1/8-ga võreelemendile, aatom serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga, aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral tipus olev aatom kuulub 1/6-ga võreelemendile jne. Nii on ruumkesendatud kuupvõre baas n=2 (8 aatomit võre sõlmpuktides tippudes x 1/8 + 1 aatom ruumis), tahkkesendatud kuupvõre korral n=4 (8 aatomit tipus x 1/8 + 6 aatomit tahkudel x 1/2), kompaktse heksagonaalvõre baas n=6 (12 aatomit võre sõlmpunktides tippudes x 1/6 + 2 aatomit põhitahkudel x 1/2 + 3 aatomit ruumis);
tipu poole. Kobar esineb roosõielistel, ristõielistel, mailaselistel, käpalistel ja mitmetes teistes sugukondades. nutt - õisik, mille laienenud õiepõhjale kinnituvad õieraotud või väga väikese õieraoga õied. Nuti alusel asuvaid kõrglehti nimetatakse üldkatiseks. Nutt esineb liblikõielistel, uniohakalistel, sarikalistel jt. korvõisik- õisik, mille laienenud lamedale või kumerale põhjale on tihedalt kinnitunud raotud keel- ja putkõied või ainult ühed neist. Õisiku serval asuvaid õisi (enamasti keelõisi) nimetatakse äärisõiteks. Korvõisikut väljastpoolt ümbritsevat kõrglehtedest katet nimetatakse üldkatiseks. Korvõisik meenutab mõnevõrra teiste lillede õisi ja sellepärast nimetatakse seda kõnekeeles õieks. sarikas- sarikõisik on õisik, kus ühepikkused õieraod väljuvad ühest kohast. Sarikas on pearaag lühenenud, aga külgraod pikenenud, nii et nad on kõik ühepikkused. Kõik õied ja hiljem
Tuul küll vantide vastu meid surub, aga see veel ei heiduta meid. Aga siis, kui me saabume randa pärast ohtlikku teed mere pääl, siis võib hetke ka puhkuseks anda, pidulauluks võib paisuda hääl. Raudtee Kaks rauast niiti mööda maad -- nii väga pikad, pikad need; neid mööda sõita, sõita saad nii kaugele, kui jätkub teed. Ees vedur ähib, tormab, veab, tal ikka kiire, ikka rutt, ning järel vagunite read ja rattamürin -- raudne jutt. Tee serval seisab, valvab vaht, ta hoiab teed, ta näitab teed, ta kaasas kannab lippu kaht, sest märguandmiseks on need. Kui tõstab lipu punase, see tähendab, et seisata; kui aga tõstab kollase, siis: jätka sõitu, kihuta! Kaks rauast niiti mööda maad nii väga pikad, pikad need; neid mööda sõita, sõita saad nii kaugele, kui jätkub teed.
Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud. Nende liikuvus sõltub eeskätt keskkonna happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Munandimanuse kõige jämedam osa munadimanuse pea asetseb mäletsejalistel dorsaalselt, kuldil kFranioventraalselt ja täkul kraniaalselt, ulatudes poolkaares üle munandi peamise otsa. Peale järgneb munadimanuse keha ja viimasele lingulaadne munandimanuse saba, mis läheb üle seemnejuhaks. Munadimanuse sein sisaldab seemnejuha suunas kord-korralt paksenevat, tsirkulaarselt paiknevaid
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
Viikingite laevad olid tavaliselt mõlemalt poolt ühesuguste otstega ning tänu sellele said nad kiiresti sõidusuunda muuta. Tüür kanti lihtsalt laeva teise otsa ja kinnitati alati laeva paremale poolele. Pikkadel ulgumerereisidel kasutati rooli asemel ahtri lähedal paremasse pardasse kinnitatud aeru. Sellest pärinevad ka laevandusega soetud mõisted tüürpoord (sõnast styra) parema poole ja pakpoord vasaku jaoks. Kummaski pardas oli kuni 16 aeru ja parda serval olid reas kilbid. 9 Kaunistatud vöör- ja ahtertääv tõusid kõrgele. Vöörtääv lõppes tavaliselt lohe- või ka lõvipea kujutisega, mida kasutati
eritavad magusid nõresid. Taimekahjurid. Eestis on väga tavaline õunapuu-lehekirp Psylla mali. Eestis 49 (võiks olla 80) liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint III Rühm: Lehekarilised Aleurodoidea Lehekarilised on väikesed (1,3-1,8 mm) kollaka või pruunika kehavärvusega putukad. Elavad tavaliselt taimede lehtede alaküljel. Tiivad on üksikute pikisoontega ning kaetud valkja tolmutaolise kihiga. Vastsed on kilpjad, ovaalsed ripsmetega serval. Talvitub viimane vastsejärk pupaarium, mis sarnaneb veidi kilptäidele. Toituvad taimemahladest ning eritavad magusaid nõresid, kus hakkavad sageli kasvama nõgiseened. Enamasti troopiliste alade putukad, parasvöötmes vähe. Tuntum perekond on g. Aleurodes. Eestis on tavaline kasvuhoonetes ja katmikaladel kasvuhoone-karilane Trialeurodes vaporiarum.Vahtralehtede alaküljel vahtrakarilane Aleurochiton complanatus. Eestis umbes 10 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I
Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb
La-la-la ... Kuigi ilmas palju olen näinud, Õnne kuskilt leidnud pole ma. Aastad on vaid kiirelt mööda läinud Ning ei enam tagasi neid saa. Soovin küll ju ainult nõnda vähe, Ainsaks korraks koju saada veel. Kuid ma tean, mul soov ei korda lähe. Liiga hiljaks jäänud on nüüd see. Vahest harva siiski naerab päike. Koduõue silma ette toob. Tundub siis, kui oleksin veel väike ning võiks täide minna iga soov! On silmi siniseid Kask tukkus metsa serval. Tema kõrval on õitevaipa suikund vana saar. Seal nende all sind nägin esmakordselt, sest ajast jälgib mind su silmapaar. Refr. On silmi siniseid, on merekarva, on musti mandleid, pruune säravaid. Kuid selliseid kui sinul haruharva, ei terves ilmas rohkem pole neid. Su silmis nägin pisut suverõõmu, ja pisut sügisnukrat igatsust. Kuid minu jaoks su silmis, väike tüdruk on õige pisut ülemeelikust. Refr. On silmi siniseid ... Ei saatus iial tee mind õnnest rikkaks,
haigusetekitajatega. 4) Haiguse lõpe haigus võib lõppeda täieliku või osalise tervenemisega või surmaga. 2) Lesta haavandite sündroom Nahahaavandite sündroom lestal lestal tekivad nahahaavandid peamiselt keha alumisel küljel, nad võivad olla erineva suuruse ja kujuga, neid võib olla üks või mitu. Nahk on nekrotiseerunud ja paljanduvad selle all olevad põletikuliselt punased koed. Haavand võib ulatuda sügavale lihastesse. Akuutse haavandi serval on näha valkjat nekrotiseerunud nahka. Suure ja/või mitme haavandi korral on lest suuremal või vähemal määral kõhnunud. On tõenäoline, et selliste isendite hulgas on looduslik suremus suhteliselt kõrge. Üldiselt on aga lesta juures tavaline haavandite paranemine. See protsess algab haavandi servalt, haavandi kohale moodustub arm.Lesta haavandite sündroomi etioloogia on ilmselt multifaktoriline
Hiljem ütles Rimbaud oma loomingust lahti. Mõlema elukäik on üsna kurioosne. Mallarme pööras erilist tähelepanu keele viimistletusele ja sarnaselt parnassiluuletajatega pidas ebavajalikuks ühiskonna ja kunsti omavahelist sidumist. Oli samuti Pariisi Kommuuni pooldaja. Üle otsatuma tüütu-tühja laane näha lumikaane liivaläikest kuma. Pole vasksest taevast näha ainust valgust. Kuu ei saa veel algust, kui ju sureb vaevast. Nagu pilvi uju udus metsa serval ühe tamme kõrval tamme teise kuju. Pole vasksest taevast näha ainust valgust. Kuu ei saa veel algust, kui ju sureb vaevast. Läbi tuule kuuled sutt ja varest näljast. Mida kaasa väljast toovad karmid tuuled? Üle otsatuma tüütu-tühja laane näha lumikaane liivaläikest kuma. (Verlaine, "Romanss sõnadeta") Osa sümbolismist segunes uusromantismiga pöörduti rahvusliku muinasaja ja rahvaluule poole (soomlane Eino Leino,
tellishooneid. Ruumide laius on seotud põikseinte asukohaga. Paneelid asetatakse siin piki hoonet, mille tõttu nad on lühemad ja terase kulu on suhteliselt väiksem. Kasutatakse ka toasuurusi paneele. Välisseinte ülesandeks on soojapidamine ja enda kandmine. · Kandvate piki- ja põikseintega hooned leiavad kasutamist peamiselt paneelelamutena. Ruumide planeering on võrdlemisi piiratud. Toasuurused vahelaepaneelid toetuvad kandeseintele kõigil neljal serval, mille tõttu terase kulu on minimaalne. Välisseinte ülesandeks on soojapidamine ja vähemal määral katuse ja vahelagede koormuse vastuvõtmine. · Mittetäieliku karkassiga hoonetes on kandvad piki- ja põik-siseseinad asendatud postidest ja taladest karkassiga. Vahepaneelid võivad olla asetatud kas piki- või põiki hoonet, vastavalt talade paiknemisele. Samuti on võimalik kasutada toasuurusi paneele. Ruumide planeering on vabam, kuid sõltub talade asetusest
o Rohked endeemid, sest on isoleeritud muudest mäestikest. o Akaatsiamets. o 1,5 km kõrgusel puid ei leidu on rohumaad. o Rohumaad jagunevad: Orgudes niiskuslembene mätasjas rohustu Tasasematel mägiplatoodel paksemal mullal kõrge rohustu Nõlvadel õhemal mullal madal rohustu. väga liigirikas. 1 m 2 89 soontaime liiki. Madala rohustu serval nagu Eesti loopealsel. · OHT: võõrliigid · Kõrbepiirkonnas on sademeid 80-250 mm/a. o Palju jõed lõppevad soolajärvedes mitte ookeanis. Soolajärvede ümber paksulehelised maltsalised. o Kuivalembesed põõsastikud. o Lehed on väikesed ja nahkjad, et minimiseerida vee aurumist. o Juured on hästi arenenud. o Oaasid puuvilja- ja viinamarjakasvatus. o Leidub naftat. · Andide eelmäestikes on poolkõrb.
kus turbulent tekib vaid erioludes (jugavoolud) kujuneb Coriolise jõu mõju välja gesostroofiline tuul. Isobaar ehk samarõhujoon Gradienttuul- Hõõrdevaba tuul , mis esineb igasuguste isobaari joonte korral.Sirgete ja paralleelsete isobaaride korral aga Gesotroofiline tuul . Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega, põhjapoolkeral selliselt, et madalama rõhuga ala jääb vasakule. Tsüklon on madalrõhu ala ja üldiselt niiske õhuga. Gradientjõud lükkab madalrõhuala serval asuvat õhuosakest õhumassi keskosa poole (madalrõhulohku, kus rõhk on kõige madalam). Õhuosakese liikumisega käivitub Coriolise jõud , mis kallutab õhuosakest paremale (põhjapoolkeral) tema olemasolevast liikumissuunast. Kui mingis tsükloni piirkonnas on isobaarid erandlikult sirged, siis seal gradientjõud ja Coriolise jõud tasakaalustaksid teineteist ning vektorite pikkused oleksid võrdsed. Üldjuhul on tsükloni isobaarid siiski kõverjoonsed ning selleks, et rõhu
liikumisvahend, kui iga jalake on kleepuv iminapp. Võib peent toitu koguda ja piki vagusid suhu saata. Ühtlasi hingamis- ja ringeelund. Süsteemi ühendab mereveega kivikanal ja selle lõpus peeneurbeline kiviplaat. 74. Meriliilia ainsad varrelised okasnahksed, vars kinnitub karika suuvastasele küljele, toes lubiplaatidest, mille pind täiskasvanul paljas. Pikk vars,kiiri servadel viis, mis on enamasti harunenud, servades suguudemed, suu karika keskel, pärak selle serval,kiviplaadi asemel urbed. Meritäht lameda, enamasti 5 kiirega röövloomad, veresoonkond nõrgalt arenenud, hingamine ja eritamine läbi hiljusejalgade, naha sees lubiplaadid, millest lähtuvad kehaseinast välja ogad, külgedel seenekujulised paksillid, lahksoolised. Madutäht keha koosneb kesksest kettast ja enamasti 5 pikast ja liikuvast kiirest. Kiiri katavad okkalised kilbid, seest toestavad selgroolülid, hiljusjalad kupaldeta ja iminappadeta, väliseid hiljusevagusid pole.
ANN Mul on nii häbi... 22 FELIX Millepärast? Minu eilse käitumise? Palun vabandust, aga ma ootasin lihtsalt liiga palju sellelt õhtult. Ootasin võimalust, et sind kallistada, suudelda, lihtsalt vaadata.... Ann, ma armastan sind nii tohutult. Vaata mind, vaata... Mul on ikka veel selline tunne nagu ripuks pea alaspidi maailma serval. Kõik tundub nii tühine selle tunde kõrval, mis mu sees pulbitseb. Ja seal maailmaserval, niimoodi rippudes näen ma ainult sind. Juba viimased kakskümmend viis aastat. Ainult sind... Kleidid, need on muutnud ajaga värvi. Käed on jäänud hapramaks. Lõhnu on tulnud juurde. Aga see pilk, see olek, see aura on endiselt olemas. Ann, see kõik on olemas... ANN Ei ole.
Seda on ta teinud varemgi, kuid peamiselt siiski meeleolu väljendamise nimel. Ekspressiivse deformatsiooni asemele astub konstrueeriv deformatsioon. 1907. aasta kevadel hakkas Picasso maalima figuraalkompositsiooni ,,Avignoni neiud", mille aluseks oli grotesksevõitu foto. Fotol olevaid figuurid olid lähtematerjaliks, mida Picasso hakkas oma kompositsiooni jaoks ümber töötama. Üldiselt valitsebki teoses Cézanne'ilik laad. Arengulooliselt tähtsad on aga kaks figuuri pildi paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree
3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs 6 12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta? 1) LIIGESEMOKK (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi. 3) SIDEMED (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi.
KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs 6 12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta? 1) LIIGESEMOKK – (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD – (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi. 3) SIDEMED – (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
