paralleelsust. 5. Enne pingi käivitumist pöörake nugadevõlli käsitsi ja veenduge, et ta ei puuduta töölauda. 6. Kui noavõlli kate puudub või on korrast ära, on pingil töötamine keelatud. 7. Noavõlli pilu masina töölauas tuleb ääristada masina lauaga kinnitatud teravate terasest katteliistudega. Vahemaa katteliistudega servade ja nugade lõiketerade poolt joonistatud pinna vahe ei tohi olla üle 3 mm. Katteliistude servad peavad olema tasased, neil ei tohi olla täkkeid ega hambaid. 8. Masinalaudade ja suundlattide pealispinnad peavad olema tasased ja siledad. 9. Noavõlli laagrid ei tohi masinalaudade peale välja ulatuda. 10. 400 mm-st lühemaid või 50 mm-st kitsamaid või 30 mm-st õhemaid toordetaile võib käsietteande puhul hööveldada ainult spetsiaalsete tõukeklotside abil. 11. Õhukesi ja lühikesi detaile võib üheaegselt pakkidena hööveldada ainult kinnitusvormide abil. 12
Jalgade jaoks peab laua all olema piisavalt ruumi. Tööpind peab olema just täpselt nii suur, et sul oleks piisavalt ruumi liigutamiseks ning mahutama kõik vajalikud töövahendid ja materjalid. Piisava suurusega töölaual saad kuju paigutada monitori otse enda ette, vähemalt 50 cm kaugusele. Töölaual olgu ümarad servad ja nurgad, pinnaviimistlus peab olema matt, sellelt ei tohi peegelduda laevalgustus. Kuju – ta- valine ristkülikukujuline, L-kujuline jms. Tervisekäitumine Enne tööle asumist, reguleeri oma töökoht, et sul oleks mugav 10 istuda ja töötada
Nahk on kuiv ja tihti läheb mustaks mida meenutab nekroosi, kuid see on tegelikult tingitud melonini häirenud produktsioonis melanotsüütides. (Paul K. Baxton, 2003). · Varikoosne ekseem (Eczema varicosum): vastavalt oma nimele tema endogeene põhjus on varikoosne veeni laiendis. Peamine patogeene põhjus varikoosse veeni laiendamisse sümptomitekompleks. Moodustub haavakujuline ekseem kus on tugevasti sklerooseerinud haava servad. Esineb peamiselt talokruraal piirkonnas. Serva ümber on nõrk või tugev hüpereemia. · (Eczema craquele): on nii nimetatud vanaduse ekseem, mis esineb peamiselt säärte piirkonnas, see vorm esineb harva patsientidel kes on noorem kui 50 või kellel ei ole eluaegsed südame kaebused ja tursed jalas. See on ka üht kõige rohkem ebameeldivaks ekseemiks: ta valutab, sügeleb, tihti annab tunnet, et keegi venitab nahk selles piirkonnas
korda. Küpsetamise temperatuur oleks 225-240-260 kraadi juures, et küpsetisele tekiks kiiresti koorik ümber, mis takistaks või väljajooksmist. Esimese 5 minuti jooksul ei tohi ka ahjuust avada, muidu vajuvad tooted kokku ja tekib kiht ehk nn vesiviirg. Saadud tainas rullitakse külmal töölaual ristküliku kujuliselt, pehmenenud margariin/või vajutatakse ristkülikukujuliselt lahti ning tõstetakse lahtirullitud tainaotsale. Taina teine ots tõstetakse rasvaine peale, servad surutakse kinni. Saadud tainas rullitakse kohe uuesti ristkülikukujuliselt lahti ning murtakse raamatukujuliselt neljakordseks kokku. Kaetakse toidukilega ja pannakse 20 minutiks külmikusse. Viimast lahtirullimist ja kokkuvoltimist ning jahutamist korratakse veel kolm korda, seejärel on tainas valmis kasutamiseks. 5. Iseloomustage muretainast tooteid. Muretainas on mure ja krõbe ning rabe. Muretainast iseloomustab rohke rasva- ning jahusisaldus ning madal vedelikusisaldus
3. Hea koostatud vookaart Kõigi heade voolukaartide radiaal-, võrgu- või jaotusvõrgul peaks olema järgmised omadused ja komponendid, nagu selgitas Doantam Phan et al. oma paberkandjal "Flow Map Layout": - Intelligentne moonutamine: mõned voolukaartid on moonutatud, et näidata kaupade liikumist. Seetõttu on oluline, et kõik kavandatavad moonutused ei muuda kaardi tähendust. - Sihtkohtade jagamise servade liitmine: kui sama sihtkohta saabub palju ridu, on oluline, et nende servad kombineeritaks kaardimüra vähendamiseks. - Arukas serva marsruutimine: mõnel juhul lendavad kaardil kaardi keskpunktid filtreid või jooni. See võib varjutada teisi read, nii et neid saab suunata kaardi servani nii, et kõiki andmeid oleks hõlpsasti nähtav. - Kihistuse ja harude struktuur: mõnel voolukaardil on ühine sõlmede komplekt. Nendel juhtudel toimib nende liinide paindlikkus kaardihäirete vähendamiseks.
Tõenäosuse suurendamiseks tuleks katset korrata mingi teise juhusliku alusega. [31]. Graafid ja graafide omadused. Ahelad ja tsüklid graafis. Graaf- graaf on objektidevahelisi seoseid kajastav joonismudel. Graafidest rääkides eeldatakse tavaliselt, et tegu on lihtgraafiga, st. graafis ei leidu kordseid servi ega silmuseid. Reaalse elu probleemide lahendamiseks tuleb aga paratamatult sageli kasutada ka multigraafe- seal on kordsed servad ning silmused lubatud. Graafisid on võimalik esitada joonismudelitena, naabrusmaatriksitena või ka tippude hulkadena. Graafe jaotatakse veel oma servade iseloomu poolest: Orienteerimata graafid- Graafi servade hulk E(G) koosneb vaid suunamata servadest, st. kõiki graafi servi on võimalik läbida korduvalt mistahes suunas. Orienteeritud graafid e. o-graafid- Graafi servade hulk E(G) koosneb suunatud servadest e. kaartest, mida on võimalik läbida vaid ühes defineeritud suunas
29 ( ) 0 1 00 R= 0 0 10 0 0 01 0 1 00 Relatsiooni astme maatriks Relatsiooni astme maatriksi saab leida järjestikuse korrutamise teel: 1 R =R Rn+1 =Rn ∘R GRAAFID 33. Graafi definitsioon. Tipud, servad. Multigraaf. Täisgraaf, nullgraaf, täiendgraaf. Kaalutud graaf. Intsidentsus. Naabertipud. Graafi naabrusmaatriks. Alamgraaf. Regulaarne graaf. [2] Graaf, tipud, servad o Graaf on punktide hulk (tavaliselt lõplik), kus mõned punktid on ühendatud joontega. o DEF. Graaf on paar G = (V,E), kus V on mittetühi hulk ning E hulk, mille elementideks on hulga V kaheelemendilised alamhulgad. Hulga V elemente nimetatakse graafi tippudeks, hulga E elemente aga servadeks
Pottvoodriga ahju ehitamine Ahjupottide ettevalmistamine. Ahjupottide seisneb pottide valikus ja mõõturaiumises. Ahjupottide valikul valitakse potid, mille pealispind on tasane ja pragudeta. Vasaraga koputades annab mõradega pott tumeda ja kõmiseva heli. Glasuuritud potid puhastatakse tolmust ja liigitatakse värvuse varjundi järgi. Tumedad potit asetatakse ahju alumisse ossa ja heledamad üles. Tehasest tulles pole poti servad täiesti sirged ja tuleb mõõtu raiuda vahetult enne paigaldust, kus potile antakse teistega võrdsed mõõtmed. Mõõtu raiumiseks asetatakse poti küljele kahe kuni kolme millimeetri paksusest teraslehest poti sabloon, mille servade järgi tõmmatakse poti äärele kriipsud. Sabloon peab olema rangelt sirgete servadega ja täisnurkne. Ahjupottide paigaldamist alustatakse alusmisest potireast., mis paigaltatakse tugevale tasapinnalisele ja rangelt horisontaalsele alusele.
Nende teraste puhul on tingimata vajalik eelkuumutus temperatuurini 350...400 C°, mõnikord ka kuumutus keevituse ajal ning termotöötlus pärast keevitamist. Keevitatakse kitsaste vallidena ning lühikeste lõikude kaupa. Kraater tuleb kindlasti täis keevitada või lõpetada õmblus tehnoloogilisel lisaplaadil. Keevitada ei tohi keskkonna temperatuuril alla 5 C° ning tõmbetuule käes. Legeerteraste keevitamine Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja räbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipõletiga temperatuurini 110...120 C°. Et vähendada põhimetalli karastumise ohtu, keevitatakse õmblus mitme läbimiga ühtlaste kihtidena või keevitatakse õmblusele lõõmutav vall, mis ei tohi puudutada põhimetalli. Vältimaks pragusid tuleb detailid enne keevitamist kuumutada temperatuurini 100...350 C°.
Nende teraste puhul on tingimata vajalik eelkuumutus temperatuurini 350...400 C°, mõnikord ka kuumutus keevituse ajal ning termotöötlus pärast keevitamist. Keevitatakse kitsaste vallidena ning lühikeste lõikude kaupa. Kraater tuleb kindlasti täis keevitada või lõpetada õmblus tehnoloogilisel lisaplaadil. Keevitada ei tohi keskkonna temperatuuril alla 5 C° ning tõmbetuule käes. 2.12 Legeerteraste keevitamine Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja räbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipõletiga temperatuurini 110...120 C°. Et vähendada põhimetalli karastumise ohtu, keevitatakse õmblus mitme läbimiga ühtlaste kihtidena või keevitatakse õmblusele lõõmutav vall, mis ei tohi puudutada põhimetalli. Vältimaks pragusid tuleb detailid enne keevitamist kuumutada temperatuurini 100...350 C°.
Põhjused: Metalli pind ei ole küllaldaselt puhas. Lisamaterlali varras ei ole küllaldaselt puhas. Traagelõmbluselt üleminek pole korrali-kult puhastatud. Tagajärg: Oksiidi osakesed lähevad üle õmblusesse, tekitades defekte. Põhjused: Kuum lisavarda ots on väljunud kaitsegaasi keskkonnast, kus ta välisõhu toimel oksüdeerub. Tagajärg: Oksiidi osakesed lähevad üle õmblusesse, ehk keevitusvanni. Mitteservatud ala on väga kõrge, mille tulemusel allosas ei keevitu servad kokku, tekib oksiidi ala. Alumiiniumi keevitamiseks tuleb kalduservamata alumine osa ka kaldu servata oksiidide paremaks väljavoolamiseks. Õmblus on juure poolt tugevasti oksüderunud eriti roostevaba terase keevitamisel. Siin tuleb keevitamist läbi viia vastava abinõuga, kus voolab juure kaitsegaas mis on kinnitatud juurepoolsele küljele. Kaitsegaasi õige koguse puhul saame ilusa läikiva pinnaga juureõmbluse. Pooride teke keevisõmbluses.
- Joonistel, tabelites ja joonealustes märkustes võib olla väiksem. Reavahe on 1,5. - Tabelites, joonealustes märkustes, pikemate eraldi lõiguna esitatud tsitaatide puhul jne võib olla 1. Lõikude vahel on tühi ruum. - Väldi tühjade ridade tegemist. Selle asemel määra lõikudevaheline automaatne vahe (format > paragraph > spacing: after 10 v 12). - Punktidega/nummerdatud loetelude puhul ei ole iga punkti järel lõiguvahet. Teksti joondus: rööpjoondus mõlemad servad sirged. - Liiga suurte sõnavahede tekkimisel poolita pikemaid sõnu. Poolitamiseks vajuta korraga ctrl + sidekriips (poolitamine rakendub ja sidekriips ilmub vaid siis, kui sõna jääb vastavasse kohta rea lõpus). Lehe servad: ülal ja all 2,5; parem serv 2, vasak (köiteserv) vähemalt 3,5. Tekst trükitakse lehe ühele küljele. Lehekülje number on all paremas nurgas. - Tiitellehel numbrit ei näidata, järgmine lk on nr 2.
ja pink seiskub. Kuid olge ettevaatlikud, sest mõned elemendid võivad inertsi mõjul nõnda aega edasi pöörelda, ennem kui seiskuvad. 5. Trauma oht on sisenemisel pingi töötsooni , Trauma oht võib olla tööinstrumendi või töödeldava materjali purunemisel, Trauma oht on höövlilaastude väljalendamisel, Trauma oht on tööinstrumendi või töödeldava materjali väljalendamisel (halb kinnitus). Trauma oht on tööinstrumendi paigaldamisel ja hooldamisel, samuti pingi teravad servad. Trauma oht on sattuda pingi pöörlevate osade vahele. Trauma oht elementidest, mis ei asu katete all, nagu spindel, tööinstrumendid. Trauma oht on sattuda pingi lülitamisel elektrivoolu alla. Trauma oht on pneumoelementidest (elemendid on ka pingi seismise ajal rõhu all). Trauma oht on suruõhu sisse- või väljalülitamisel (suruõhuseadmete ettearvamatu tegevus lülitamisel).
(Väljavõte kursusetöö koostamise juhendist) Kursusetöö vormistatakse arvutil A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe servad jäetakse vabaks, vasakul ja paremal 3,17 ning üla- ja alaserval 2,54 cm, tekst tuleb rööpjoondada, tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka. Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1). Sisukord 1.JALAHOOLDUSAPARAADID TOLMUIMEMIS- VÕI PIHUSTUSTEHNIKAGA........2 1.1.Mis eraldab tehnikaid?......................
· tõstmist põrandalt või selle lähedalt; · tõstmist õlgadest kõrgemale; · pidevat tõstmist ühe käega; · raskuste tõstmist istudes; · pidevat seismist ilma istumisvõimaluseta; · suurt täpsust vajavaid korduvaid liigutusi; · staatilisi sundasendeid; · lokaalse lihaspingega seotud tööliigutusi, eriti kämbla ja õlavarre lihastes; · kätt kahjustavaid töövahendeid (halvad käepidemed, teravad servad, rasked seadmed); · perioodilist kummardumist ette (üle 300 korra vahetuse jooksul). 2.6.Kuidas vältida ülekoormustraumasid - hinnata riske, mis ohustavad töötajat - vähendada riski nii palju, kui see antud tingimustes on võimalik. Hindamise käik oleks üldjuhul järgmine: · teha kindlaks olemasolev olukord, st. teha kindlaks, millised tegurid ja kui suures ulatuses töötajat mõjutavad
vahelist veetihedust tagavad kiilud, mis suruvad ühe sektsiooni teise küljes olevatele tihenditele. Eesplaanil on näha pingutit, mille abil luugikatte servad mereklaaris olekus tihenditele surutakse, millega tagatakse veetihedus piki luugi perimeetrit. 14 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001.
Kõrvenõges (Urtica dioica) on mitmeaastane kahekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 13...150 cm. Värvuselt tume, hallikasroheline. Kõrvenõgesele on antud selliseid rahvapäraseid nimesid nagu 4 nogulane, nõgene, treegal, supinõges, suskja jt. Kirjeldus Nõgesed on tumerohelised, tavaliselt liht- ja kõrvekarvadega kahekojalised taimed. Lehed on kitsasmunajad, südaja kuni ümardunud aluse ja terava tipuga. Servad on saagjad ja rootsulised. Õied on väikesed ja rohelised, pöörisjates tipmistes ja kaenlasisestes õisikutes; emasõisikud on hiljem rippuvad. Viljad on väikesed ja pähklilaadsed. Kõrvenõgesed kasvavad keskmiselt 30-100 cm kõrgusteks. Maapealne vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, harvem lillakas, neljakandiline. Varrel on ka nii kõrve- kui lihtkarvad. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel.
• võtme profiil tavaline kuuskant (laius mm) Pilupea • Üks vanemaid viise momendi edastamiseks • Lihtne valmistada • Kasutatakse lapikkruvikeerajat, mis võib kergesti libiseda • Kruvikeeraja laius ja paksus peavad täpselt sobima • Laiused 2; 2,5; 3.5; 4; 4,5; 5,5; 7; 9; 10; 12; 14 mm Ristpea (Phillips) • J.P. Thompsoni 1933 a patent • Kruvikeeraja tsentreerib end ise ja ei libise • Pilude servad ei ole paralleelsed, st tekib jõud, mis surub kruvikeerajat väljapoole Pozidriv (positive drive) • Pozidriv on Phillipsi kruvipea edasiarendus • tööpinnad paralleelsed (ei suru kruvikeerajat välja) • tsentreerimiseks nn “diagonaalne täht”) • tähistatakse PZ (PZ0; PZ1; PZ2; PZ3; PZ4; PZ5) NB! Ristpea ja pozidrivi tööriistad on erinevad! Sise-Torx (Torx®) • kuueharulise ümardatud kiirtega tähe kuju, tööriist ei
- Ninaõõne veresoontest moodustuvad koobaspõimikud ja nende vigastus põhjustab tugeva ninaverejooksu. 5) Kus asuvad häälepaelad ja mis võimaldab erinevate helide tekkimist? - Häälepaelad asuvad kõriõõne keskmises ahenenud osas – häälekõris. Häälekõri külgseintel paikneb kaks paari kurde: ülemised – esikurrud ja alumised – häälekurrud. Häälekurrud piiravad häälepilu. Häälitsemisel häälekurrud pingulduvad ja nende õhukesed servad muutuvad häälepaelteks. Väljahingatav õhk liigutab häälepaelu, mille tulemuseks on helide tekkimine. 6) Missugused faktorid kutsuvad esile reflektoorse köha? - Kõri ülemise osa limaskest on väga tundlik erinevate ärrituste suhtes (tolm, keemilised ained, toidu osakesed), mille tagajärjel tekib reflektoorne köha. 7) Mis takistab trahhea kokkuvajumist? - Trahheat hoiab kokkuvajumise eest trahhea skelett, mis koosneb 15-20st omavahel
c) eesmine sein alumine osa – m. rectus abdominis d) tagumine sein alumine osa – fascia transversalis ! Foramen quadrilaterum: a) Seda piiravad – ülalt – m. teres minor, alt – m. teres major, lateraalselt – collum chirurgicum humeri, mediaalselt – m. triceps brachii caput longum; b) teda läbib n. axillaris ! Canalis inguinalis (kubemekanal). a.Seinad – alumine lig.inguinale ülemine m.obliquus internus abdominis’e ja m.transversus abdominis’e alumised servad eesmine m.obliquus externus abdominis’e aponeuroos tagumine fascia transversalis b.naisel lig.teres uterina mehel funiculus spermaticus ! Lacuna musculorum a. mis piirab seda ülalt - lig. unguinale alt - os ilium mediaalselt - arcus iliopectineus a. mis sellest läbi kulgevad - m. iliopsoas, n. femoralis ! Liigesed – 2 küsimust 1. Puusaliiges - art. coxae ! a) liigestuvad pinnad: facies lunatum acetabuli, labrum acetabuli (os coxae) + caput femoris
alumise rea kimmivahed, kimmide paksem ots jääb allapoole. ● Katus tehakse kolmekihiline. ● Kimmide katusele löömisel tuleb silmas pidada, et puusüü jookseks õigesti - kimmi servad ei hakkaks katusel üles kaarduma. ● Katuse servadesse pannakse pikuti poolitatud kimmid, räästasse kahte alumisse ja harjale kahte ülemisse kihti põiki pooleks lõigatud kimmid. ● Kimmkatuse eluiga sõltub hooldusest. Vastupidavuse suurendamiseks võib
Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik. Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. Nii algab ookeaninõo laienemine. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 215cm a. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. Mandrilaamade põrkumine- Laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda; Maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; Sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid KUUMAD TÄPID: Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla. Selliseid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks. Nendes kohtades maakoor
ultraheliandurid; Elektromagneetilised trackingsystem 39. (Boundary Representation Model) piiravate pindade mudel. B- Solidworks, Solid Edge, AutoCAD, Autodesk inventor, NX, rep on graafidel baseeruv esitus. 3D objekti defineeritakse TurboCAD. 40. Cad mudelid kasvamise tippude, servade ja pindadega. Korrektse solidi jaoks: vähemalt 3 järjekorras:2dmudel,2,05 Dmudel,3D serva peavad kohtuma 1 tipus, servad peavad ühendama 2 tippu traatmudel,3Dpinnamudel,3D tahkekeha mudel,Funktsionaalne ja kuuluma 2le pinnale, pinnad ei tohi lõikuda. mudel,Tolerantsi mudel,Füüsilised mudelid. 41. CAD mudeleid 54. CAD'ides kasutatakse Boole'i operatsioone kahe solidi tootearenduses kastu: ühendamisel, et saada üks solid; ühe solidi kokkupuutepinna
· Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C. Mandrilaamade põrkumine · laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; · mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda; · maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks;
. .", ,,Töös uuritakse . . .", ,,Töös on uuritud . . ."); 7. Arvude esitamine uurimustöös. Arvud 1-10 on soovitatav kirjutada välja sõnadega, alates 11 kasutatakse numbreid; 8. Võõrsõnad; 9. Kirja- ja trükivigade vältimiseks tuleb oma tööd korduvalt üle lugeda või lasta seda kellelgi teisel keha. TÖÖ VORMISTAMINE Uurimustööd peavad olema tehtud arvutikirjas. Reeglid: Teksti trükitakse A4 lehele ühele poole; Lehekülje servad jäätakse vabaks; Servad jäätakse tühjaks; Töö trükitakse kirjatüübis TimesNewRoman, kirjasuuruses 12 ja reavahed 1,5; Arvutitrükis ei ole taandrida, lõigud eraldatakse tühja reaga; Pärast kirjavahemärke on tühik, enne aga mitte; Töö põhiosad ja uued peatükid algavad uuelt lehelt; Tekst peab olema täisjoonduses; Kõik töö leheküljed peavad olema nummerdatud (ühtses stiilis ja tavaliselt alla keskele);
8. kandikut lauda viies kallata lihale tequila ja panna see põlema. Toidu nimetus: Maisi tortillad TEHNOLOOGIA: 1. sõeluda jahu ja sool kaussi. 2. hakkida juurde rasvaine. 3. lisada vähehaaval vesi, pidevalt segades, kuni segu on pehme tainas. 4. sõtkuda hoolega ja lase kaetult 15 minutit seista. 5. jaotada taigna neljaks tükiks, veeretada need pallideks. Rullida pallid kergelt jahusel laual 15 cm läbimõõduga ratasteks. Soovi korral lõigata servad ühtlaseks. 6. küpsetada tortillad kuival paksupõhjalisel pannil mõõdukal tulel 1,5-2 minutit mõlemalt poolt. 7. asetada tortillad taldrikule ja katta rätikuga, et tortillad oleksid serveerimiseni soojas. 8. enne serveerimist veenduda, et tortillad on soojad; kui mitte, asetada need korraks ahju u. 100 kraadi juures 1-2 minutiks. 9. serveerida tortillad joonisel 2. näidatud kaanega kausis, mida on eelnevalt soojendatud.
· Pöörata patsient tagasi selili 6. Sirutada patsiendi jalad. Patsiendi jalga kõverda ja siruta õigest kohast haarates, samal ajal jälgida oma keha asendit ja jalgade tööd. Kõike mida haarad üle patsiendi on põlv voodil! Tööergonoomika konspekt Maie Timm 6.8. Patsiendi nihutamine rulliga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: (Seda varianti kasutada siis, kui rulli mõlemad servad ulatuvad välja.) 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Rull käe ulatuses, voodi peatsi poolses osas (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile rulli alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest, veeretada patsient küljele. Patsiendi külili
Nende teraste puhul on tingimata vajalik eelkuumutus temperatuurini 350...400 C°, mõnikord ka kuumutus keevituse ajal ning termotöötlus pärast keevitamist. Keevitatakse kitsaste vallidena ning lühikeste lõikude kaupa. Kraater tuleb kindlasti täis keevitada või lõpetada õmblus tehnoloogilisel lisaplaadil. Keevitada ei tohi keskkonna temperatuuril alla 5 C° ning tõmbetuule käes. 5.13 Legeerteraste keevitamine Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja räbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipõletiga temperatuurini 110...120 C°. Et vähendada põhimetalli karastumise ohtu, keevitatakse õmblus mitme läbimiga ühtlaste kihtidena või keevitatakse õmblusele lõõmutav vall, mis ei tohi puudutada põhimetalli. Vältimaks pragusid tuleb detailid enne keevitamist kuumutada temperatuurini 100...350 C°.
ai_mesh. Algab ta võrgu nelja tipu sisestamisega. Edasi küsitakse viipadega Enter mesh size
in the M direction: ja Enter mesh size in the N direction: võrgujoonte arvu kahes suunas.
Lubatud väärtused on 2 kuni 256 (kaasa arvatud).
Pindade 3DFACE servade nähtavust saab tagantjärele muuta käsuga `EDGE. Käivitami-
sel ilmutatakse viip Specify edge of 3dface to toggle visibility or [Display]:. Serva(de)
valimisega muudetatakse nad nähtamatu(te)ks. Tähe D sisestamine toob nähtamatud servad
kriipsjoonega esile ja ilmutab viiba Enter selection method for display of hidden edges
[Select/All]
kaitseks mudaga. See on hea ka sooja hoidmiseks ja sissetungija vältimiseks. Nokkloom on kaetud tiheda karusnahaga, mille pärast seda liiki eelmisel sajandil palju kütiti. Tema karv on lühike, tihe ja pehme. Nokkloomal on kaks paari viie varbaga jäsemeid. Jalgadel on ka küünised. Varvaste vahel on tal ujulestad. Keha pikkus on 30-45 cm ja saba pikkus on 10-15 cm. Saba on tal lai ja lame. Nokkloomal on pardinoka taoline nokk, mida katab sarvestunud nahk. Tema noka servad asendavad hambaid. Nokkloom on osav ujuja ja kaevuja. Ta toitub enamasti selgrootuist. Peamiselt on need vee-elulised ussid, putukad ja koorikloomad. Lisaks on ta toidulaual ka paljud vastsed, konnakullesed ja vähilaadsed. Sööki korjab ta oma põsetaskutesse kuni seda on küllalt üheks eineks. Noka peamine eesmärk on toidu mudast välja otsimine. Tal on väga tundlik nokk, sest ta leiab oma toidu ainult kompimise teel. Nokka ääristavad sarvplaadikesed on mõeldud toidu mudast välja
langeks vaataja silmadele ega televiisoriekraanile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades. 4 4. ARVUTI MÕJU SILMADELE Arvuti iseenesest ei ole kahjulik. Inimene lihtsalt pingutab arvutiga töötades tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülepinge. Oma mõju avaldavad muidugi ka pildi värelemine ja vähene teravus. Arvutiekraanil on tähekujutiste servad hägusad ja kuna silm tagajärjetult püüab seda hägusust kõrvaldada, siis ta ka väsib kiiremini kui paberilt lugemise puhul. Silmahaiguste seisukohalt on erinevus arvutitöö ja muu kontoritöö vahel. Uurimused näitavad, et arvutitöö tegijatel on silmakaebusi umbes 2 korda rohkem. Kaebused on kõigepealt muidugi silmade väsimine, aga ka kuivuse või võõrkeha tunne silmas, samuti peavalu. On täheldatud, et just värvilise ekraaniga töötamisel võib tekkida iiveldustunne ja
· Tolmuimejaga puhastatakse polsterdatud toolid ja diivanid. · Igapäevasel puhastusel liigutatakse pehme mööbli patju ning kasutatakse spetsiaalset tolmuimeja otsikut nurkade ja õmbluste vahelt tolmu ja muu prahi eemaldamiseks. · Niiske lapiga võetakse tolm toolide ja diivanite jalgadelt, mööbli tagustelt ning kõikidelt muudelt (puit)osadelt. · Niisket lappi kasutades puhastatakse ka lauapealsed, laudade servad, ukselingid, trepi käsipuud, maalide ja piltide raamid, lambid jm. · Erilist tähelepanu pöörata varjatud kohtadele: mööbli alused, kardina tagused, silmadest kõrgemal olevad pinnad, lillevaaside ja lillepottide alused. · Lõpuks puhastatakse põrandaliistud, võetakse tolmuimejaga üle kogu vaipkate ning pestakse põrandapinnad, pöörates erilist tähelepanu nurkadele ja seinaäärtele.
30 g tumedaid rosinaid 1 tl jahvatatud kaneeli 2 sl riivsaia Valmista esmalt tainas. Sega jahu ja sool, lisa suhkur ning haki juurde või. Lisa lahtiklopitud muna (jäta umbes 1 sl munasegu koogi määrimiseks). Sõtku tainas ruttu ühtlaseks ja pane külmikusse. Valmista täidis. Koori õunad, eemalda südamik ja tükelda. Loputa rosinad. Sega õunad, rosinad, suhkur ja kaneel. Määri 24 cm lahtikäiv koogivorm võiga. Rulli 2/3 tainast õhukeseks ja vooderda sellega koogivormi põhi ja servad. Puista peale riivsai, kata õuna-rosinaseguga. Rulli ülejäänud tainas õhukeseks ja lõika 1,5 cm laiusteks ribadeks. Aseta tainaribad risti-rästi koogi peale. Määri kook pealt munaga. Küpseta 180-kraadises ahjus 45-50 minutit, kuni kook on kuldpruun. Lase koogil vormis veidi või täielikult jahtuda enne serveerimist. Mure õunakook mahlase täidisega Vaja läheb: 5dl jahu 1tl küpsetuspulbrit 4spl suhkrut 150g võid 2 muna 3 õuna 2dl ahjuõuna jogurtit 2 muna kaneeli fariinsuhkrut
30.aprill- 3.5. Mõõtmisülesandeid. kuup, joonestamine, töölehed risttahuka ja kuubi tippe, Tunnikontroll 4.mai ruumilised mudeli valmistamine, tv lk 3637 servi ja tahke nr 19 kujundid, rühmatöö, paaristöö, *tunneb ära kuubi ja servad, tipud, iseseisev töö, Interaktiivsed risttahuka tahud nuputamisülesanded, töölehed peastarvutamine 30. nädal 1.5. Kordamine. diagramm suuline küsitlus, õpik lk 9396 *oskab joonestada Tunnikontroll 7.mai- Mitmesuguseid ülesandeid
ja ilmselt oleks enamus elu ainult ookeanipõhjas, kuhu seda kiirgust ei ulatu. Osooniaugud on Antarktikas aga on hakanud tekkima ka Euroopa, Põhja- Ameerika ja Arktika kohal. 4) Aasia kaart PILET 7 1) Millistes piirkondades tekib uus maakoor? Millised protsessid seal toimuvad ? Uus maakoor tekib laamade lahknemispiirkonnas, ookeanite keskahelikes. Kui vahevööst pärit konvektsioonivool surub maakoore katki ja väänab selle servad üles. Maa sügavikust pääseb magma välja, kui magma tardub, siis ta surub laamad lahku, aga sellele kohale, kus see maakoore purunemine toimus tekkis nüüd mägi/mäestik. 2) Võrrelge mulla teket tundras ja stepis. Tundras: kliima polaar- ja lähistroopiline vööde (külm veereziim, liigniiskus). Kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe
Värsked lehed hõõrudes lõhnavad tugevalt. 34) Acer pseudoplatanus mägivaher Lehed hõlmised (3-5), ebaühtlaselt kahelisaagja servaga. Alus südajas. 35) Acer platanoides harilik vaher Leht hõlmine, teravatipuline. Hõlmadel teravatipulised hambad. Roots pikk. 36) Acer tataricum tatari vaher Lehed munajad/piklikmunajad, hõlmised või kahelisaagjad. Roodude kohalt alt karvane. 37) Acer ginnala ginnala vaher Lehed hõlmised (3). Hõlma servad hõlmised/kahelisaagjad. Steriilsetel lehtedel hõlmade vahed sügavamad. 38) Acer negundo saarvaher Lehed paaritusulgjad (keskmiselt 5), munajad, ebasümmeetrilised. Esinevad üksikud suured hambad. Võib esineda lisalehekesi. Roots võib olla sinaka kirmetisega kaetud. 39) Aesculus hippocastanum harilik hobukastan Lehed sõrmjad liitlehed (5-7), äraspidised. Serv saagjas/kahelisaagjas. Roodude nurkades pruunid karvatutid.
Tavaliselt jäetakse üles seina äärde 2,5cm laiune laevärvi riba, mis määratletakse teibiga. Selline riba jäetakse peamiselt seepärast, et lae ja seina nurk ei ole enamasti ideaalselt sirge ning kui värvida seinavärviga kuni laeni, siis jääb üldmulje ebakorrektne.Samuti tuleb hoolikalt teipida aknaümbrused. Aknapale ja –lengi vaheline nurk on täidetud akrüüliga ning nüüd pane aknalengi peale vahetult akrüüli äärde maalriteip. Teipimisel jälgi, et teibi servad oleks korralikult kinni surutud, siis ei valgu värv teibi ääre alla. Enne värvima asumist sega värv hoolikalt läbi. Seina värvimiseks läheb vaja kahte rulli – kitsast, 10 cm laiust, nurkade tegemiseks ning laia, 25 cm laiust rulli, suurema seinapinna värvimiseks. Uued värvirullid pese eelnevalt veega läbi, et eemaldada lahtised karvad. Esmalt värvi sisenurgad, lae äär, pistikute ümbrused jt teised raskemini ligipääsetavad kohad väikese rulliga
Loodi ka eraldi sportimiseks mõeldud pesu, kuid see ei leidnud poolehoidu. Aluspüksid nööbiti või nööriti paelaga vöökohohalt kinni. Korsetid nööriti ihaldusväärse saleda piha saamiseks seljal kokku. Selleks, et saada iharad kumerused, pandi puusadele ka kaenla alla siidist polsterdused. Peale pandi lühike särk. Hiljem tuli eest alla nööbitav pikk särk, mis oli vöökohalt kokku kroogitud. Pitsiga ääristati kaela ümbert ja puhvvarrukate servad. Kui naised riietusid, pandi esimesena selga Kuidas naised riietusid aluspesu, korsett ja siidisukad. 1900-1910? Kui nendega saadi ühelepoole, siis laotati põrandale ringikujuline peenest lõuendist või siidist alusseelik, millesse daam astus ning mille ta talje ümber sidus. Alusseeliku järel pandi kõige peale kleit, seda ka kuumal suvel. Kleidi peale pandi jäik pandlaga vöö, mis pluusi ja seelikut kandes
vältimise meetmed Komistamine ja kukkumine Trauma, kehavigastused Ohtlikud kohad märgistada. Libisemine Trauma Ohtlikud kohad märgistada. Ohtlikud pinnad sh sisselõike Verejooks, haavad. Kui vältida ei ole võimalik, oht (teravad servad, nurgad, siis märgistada, teavitada teravikud, karedad pinnad, Muud erinevad töötajaid. väljaulatuvad osad) kehavigastused Bioloogilised ohud Ohutegur Ohuteguri iseloomustus Mõju tervisele Vältimise meetmed
jääpuru võib seda kasutada vastupidava suusaraja aluskihi rajamiseks. Esimene püsima jääv lumi tihendatakse näiteks mootorkelgu abil ja vajadusel ka tasandatakse mootorkelgu taha kinnitatud libisti (lumesaha) abil. Kurvid ja nõlvad hooldataksearvestades vajaliku turvaala ja sõiduradadele vastavate kalletega. Hea ja vastupidava suusaraja aluseks on ühetasane ja tihedaks tambitud aluskiht, rikkumata ja piisavalt sügavad (umbes 30-40 mm) suusarööpad ja tugevad raja servad. Järskudes kurvides ja V-sammuga tõusudel ei tohi olla sisseaetud suusarööpaid. Suusaraja rajamisel tuleb arvestada nii klassikalise kui uisustiili harrastajatega. Värskelt sadanud lumi tihendatakse kohe ja tasandatud suusarajale aetakse sisse suusarööpad. Juhul kui suusarööpad lumetul külmaperioodil jäiseks ja künklikuks muutuvad, siis lõhutakse nad piidega libisti (äkke) abil ja aetakse sisse uued suusarööpad. Suusaradasid tuleb hooldada eriti hoolikalt talve hakul
?? 13. toruteipi 6. (1 tk) 4" PVC puhastusühendus with Plug 14. (1 tk) ventiil (all) 7. (2 tk) 1/8" ID Barb x 1/4" NPT fittings 8. (2 tk) 1/4" FIP x 1/4" NPT elbows 9. (2 tk) väikest voolikuklambrit Tööriistad: · Puur · Käsisaag · ümarlihv · selline asi 1/4" NPT Tap Tööjuhis: 1. Esmalt lõika PVC torud vajalikku mõõtu. Tee väiksem 3"(7.62 cm) toru umbes 6.35 cm (2.5 tolli) pikemalt kui 4 tolline (10.16cm) toru. Toru otsad ja servad peaks olema siledad ja sirged, lihvi vajadusel. See on eriti oluline 3 tollise toru puhul, et testimiskorgid sinna peale sobiksid. Viimistletud 3tollise diameetriga toru kasutatakse sisemusena. Õhu maht, mida täidab 3tolline toru, kaotab vajaduse suure koguse peitsi järele. 2. Järgmiseks mõõda 2 tolli (5.08cm) mõlemast jämedama toru otsast ning märgi toru peale. Sinna külge lähevad jubinad (7.), mis lähevad selle toru mõlemasse otsa
Võivad moodustuda vulkaanilisest materjalist saared.Island. 2. Laamade kokkuliikumine 10-11 cm aastas Mandriline ja ookeaniline Mandriline ja mandriline Ookeaniline ja ookeaniline Nozca laam, tekivad süvikud, mäestikud. Araabia, Euraasia,India-Austraalia. Vaikse Ookeani ja Filipiini laam. Kokkupõrkel ookeaniline laam vajub Tekivad kõrged kurdmäestikud võrdse Vajuvad laama servad vahevöösse, astenosfääri->süvikud. Mandriline- jõuga kokkuliikudes, surutakse otsad tekivad süvikud, Maavärvinad, >kurdmäestikud. Maavärinad, vulkaanipursked. üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik. vulkaanid. N: Andid 3. Laamade nihkumine erisuundades-kaasnevad maavärinad. Subduktsioon-ookeanilise maakoore vajumine vahevöösse.
Suure muudatuse tegid läbi püksid. Sukad õmmeldi kokku püksteks. Esiõmblus kaeti klapiga. Levinud olid mi-parti - rõiva üks pool oli ühte, teine pool teist värvi Ülerõivad olid pikad ja laiad. Kanti poolringikujulist keepi, mis võis olla eest nööbitav ning sellel olid avad käte jaoks. Tekkis uus mantel houppelande. See oli alt laienev ja väga laiade varrukatega. Pika houppelande varrukad olid kuni 3 m laiused, mantli allääre laius oli kuni 7 m. levinud kaunistus oli figuursed servad, kaunistusena kasutati kellukesi ja tikitud tekste. Kanti ka cyclast. Ülerõivad vooderdati või kanti karusnahaga Peakatetest tulid lisaks varemkantutele tüvikoonuse kujulised kübarad Jalatsid olid endiselt pika terava ninaga. Jalatsite ninapikkust hakati reglementeerima sõltuvalt kandja seisusest. Kinganinade pikkused võisid olla järgmised: Talupoegadel kuni 6 tolli
Seemneid kulub kogu põllule, arvestades 100 seemet/m2 külvamisel, kokku 500000 seemet. Sellises koguses seeme tuleb osta kindlasti koguse alusel. Seemet kulub külviks 0.5 g/m2 kohta. Vajalik kogus seemneid on siis 5000* 0,5- ga on 2500 grammi (g) ehk 2,5 kilogrammi (kg) Kasvatamine kile all Varajase ja ülivarajase külvi korral on muld veel külm või sügavamates kihtides veel külmunud. Siis võib porgandikülvi katta polüetüleenkilega. Kile asetatake otse mullapinnale, servad kinnitatakse kas kividega, mulla, lattide või muu materjaliga. Päikesepaistelise ilmaga tõuseb temperatuur kile all tunduvalt kõrgemale, kui on välisõhu temperatuur. See kiirendab porgandi tärkamist, ka ei teki kile all mullale koorikut. Kui mulla pinna katmiseks kasutatakse tavakilet, siis peab selle porgandi tärkamise järel eemaldama, et porgandi tõusmed ei hukuks kõrge temperatuuri tekkimise tagajärjel. 11
sajandi paiku Joonias. Sellele pinnasele, minose-mükeene kultuurile hakkasid ka uued peale tulnud uued rahvad ehitama uut kultuuri. Kogu hilisemat kreeka kultuuri kuni rooma ja hellenismi ajani saatsid mõjud, mis lähtusid Kreeta ja Mükeene kultuurilisest pärandist. 11 4. Samaria kanjon (Kuristiku pikkus: 16km, sügavus: 500m, vanus: 2 kuni 3 miljonit aastat) Kreeta saare lääneosas asuva Samaria kuristiku servad paiknevad teineteisega nii lähestikku, et tundub, nagu need võiksid puutuda ülevalt kokku. Kõige kitsamat kohta kutsutakse Portes ehk ``Väravad`` - seal on kuristiku seinad 500 meetri kõrgused, ent jõe kõrgusel on vaid 3 meetrit teineteisest eemal ning serva pealt ainult 9 meetrit. Levka ehk Valgetesse mägedesse on selle kuristiku lõiganud Tarraiose jõgi. Talvel on see jõgi raevukas kärestik ja suvel vulisev ojake ning Vahemerelist päikesepaistet
Kontrolli, kas käsitööriistad on turvalised Mitmeid ohtusid on võimalik kontrollida käsitööriistade nõuetekohase kasutamise ja hooldusega, näiteks: · haamer: kontrolli, et haamri vars oleks terve, haamripea kindlalt kinni ja terve; · viil: viilil olgu korralik käepide. Viili ei tohi kunagi kasutada kangina! · peitel: teritamisel anna peitliterale õige nurk. Ära lase peitli peal muutuda seenekujuliseks, vaid freesi servad regulaarselt siledaks! · kruvikeeraja: ära kunagi kasuta seda peitli või haamrina. Ohtlik on lõhenenud käepide! · tellitav mutrivõti: kontrolli, et mutrivõtme tööpind on korras. Alati kasuta õige suurusega mutrivõtit! Taga masinate ja seadmete nõuetekohane hooldus Ohtude kontrolli alla võtmine tähendab ennetavat kontrollimist ja hooldust. Muuhulgas: · kontrolli, millised on valmistaja nõuded hooldusele;
sõltub lehtmaterjali paksusest so. Sele 2.15. Painutamine (a) ja painutatud stantsised (b) Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmmatav toorik läbimõõduga D saadakse plekist väljalõikamisega. Sügavtõmbamisel tõmmatakse toorik matriitsi avasse templiga (sele 2.17). Tooriku purunemisvõimaluse vähendamiseks ümardatakse templi ja matriitsi servad. Templi ja matriitsi vaheline pilu z = (1,1...1,2)s (s on pleki paksus). Voltide vältimiseks kasutatakse surverõngast, mis surub ääriku matriitsi otspinna vastu. Õhendusega sügavtõmbamine erineb tavalisest sügavtõmbamisest selle poolest, et toimub õõnsa lähtetooriku seinapaksuse vähenemine (sele 2.16). Sellist tehnoloogiat kasutatakse tavaliselt selliste toodete tootmisel, mille pikkuse ja läbimõõdu suhe on suur (õhukeseseinalised torud ja anumad, näit
· Noavõll ,,viskab". · Noavõlli laagrites on lõtk. · Noavõll on balansseerimata. 5. Töödeldud pinna madal kvaliteet (kildumine ja kiudude · Tooriku ebastabiilne asend töölaual. rebestumine). · Töölaua servad on noavõllist liiga kaugel. · Liiga suur ettenihkekiirus. · Hööveldatav puit on ebaühtlase ehitusega. 6. Töödeldud pinnal on karvkiulisus ja lemmendus. · Höövelnoad on nürid. · Hööveldatav puit on niiske.
ja ta saab tugevam. Kinnise vara puhul toetub palk alumiste servadega, keskkohale jääb tühik. Tihend tuleb kohale asetada eriti hoolikalt, sest järeltihendamine ei ole võimalik. Kinnine vara annab seinale suurema jäikuse ja sobib seepärast kõrgemate ehitiste puhul paremini. Seina sooja- ja tuulepidavus sõltub sellest kui hästi on sein tihendadtud. Tihendadakse palkide vahed, piidatagused, lae ja põranda servad. Palkmaja võib tihendada niiske samblaga, võib kasutada ka takku ja linavilti. Igasugused tehisvillad on tervisele kahjulikud ja paljudes riikides palkmajaehituses keelatud. Palkmaja püsivuse tagab palkide korralik ühendamine nurkades tappidega ning vahepeal salapulkadega, laetalade ankurdamine seintega ja sarikate ankurdamine räästapalgiga. Pika seina puhul on ka vaja vahetugesid. Palgid seintes ühendatakse salapulkadega, see takistab palkide kõverdumist
...............................................15 2 Sissejuhatus Arvuti on väga kahjulik silmadele - kuvariga töötades pingutatakse tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülekoormus.Teatavat mõju avaldavad ka pildi värelemine ja vähene teravus. Arvutiekraanil on tähekujutiste servad ähmased, silm aga püüab seda hägusust kõrvaldada ning väsib kiiremini kui paberilt lugemise puhul. Lisaks on arvutiekraan pahatihti tolmune, kriibitud ja sõrmejälgedega kaetud, mistõttu on raske silmi fokusseerida. Silmade ärritust ja kuivust põhjustab seegi, et arvutiga töötamisel ei pilgutata silmi piisavalt. Pilgutamine on vajalik selleks, et pisaravedelik niisutaks silma, vastasel juhul jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
