potentsiaalne koostööpartner või ka emafirma. Teise osapoole auditi käigus selgitab auditi läbiviija välja, kas antud ettevõte suudab tagada kvaliteetset toodangut konkreetselt nende ettevõtte jaoks. Kolmanda osapoole e. sõltumatu akrediteeritud või tunnustatud sertifitseerimisorgani audit. Akrediteering annab sertifitseerimisorganile ametliku tunnustuse selle kohta, et organisatsioon on kompetentne mingis valdkonnas oma toiminguid läbi viima. SERTIFITSEERIMINE Sertifitseerimisorganisatsioonid Kohalikud sertifitseerimisorganisatsioonid. Nende puuduseks on see, et nende poolt väljastatavad sertifikaadid ei ole akrediteeritud Rahvusvahelised sertifitseerimisorganisatsioonid. Kõige enam tuntud ja pikaajalisemate traditsioonidega on Rahvusvahelisse Sõltumatute Sertifitseerimisorganite Liitu (IIOC, Independent International Organisation for Certification) kuuluvad organisatsioonid, nagu: Bureau
Eesmärk Kui räägitakse kvaliteedist siis tavaliselt peetakse silmas konkreetseid tooteid. Kuidas aga tagada, et tooode oleks kvaliteetne. Selleks on kõige lihtsam viis valmistada oma toode järgides rahvusvahelisi standardeid või teisi normdokumente. Kuid milliseid standardeid ja normdokumente võtta aluseks toodete kavandamisel see on ettevõtte jaoks kõige olulisem otsus, sest tihti mõjutavad ühte ja sama toodet erinevad nõuded. Lahendus Toodete sertifitseerimine Sertifitseeritakse tooteid, mille kohta on olemas normdokument. Normdokumentideks võivad olla kas rahvusvahelised standardid ISO, Euroopa standardid EN (kaasaarvatud harmoneeritud standardid) või prEN, rahvusstandardid (näiteks EVS, DIN, SFS, GOST jne) ja samuti ettevõtte enda koostatud tehniline kirjeldus, mis sisaldab ülevaadet tootest ja selle valmistamisest, tootele esitatavatest nõuetest ning vastavuse hindamiseks tehtavatest mõõtmistest ja katsetustest. Seega sertifitseerimise
.................................................................................49 7.2.Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO).............................................49 7.2.1. Rahvusvahelise standardiseerimise ajaloost.........................................50 7.2.2. ISO koostöö teiste asutuste ja organisatsioonidega..............................50 7.2.3. Eesti koostöö ISO-ga............................................................................51 8. Sertifitseerimine...............................................................................................52 8.1. Sertifitseerimisorganisatsioonid...................................................................52 8.2. Kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifitseerimine...............................................53 8.3. Kvaliteedialane dokumentatsioon.................................................................54 9. Kvaliteedi edendamise institutsionaalsed alused................................
need andmed, mitte mõned teised. ==> Pikki sõnumeid on arvutuslikult kallis avaliku võtmega krüpteerida, seega arvutatakse kindla pikkusega ,,fingerprint" tehakse funktsioon H andmetele m saadakse (H(m)), see lühend hash allkirjastatakse digitaalselt. ==> Digitaalallkirjad on eriti vajalikud e-kommertsi tehingute puhul, sest nad on autentimissüsteemide põhikomponendiks. Et digitaalallkirjad oleksid võltsimiskindlad, kasutataksegi mitmesuguseid krüpteerimisvõtteid. 53. SERTIFITSEERIMINE ==> Sertifitseerimine on vajalik riskide vähendamiseks kahe teineteist mitteusaldava osapoole vahelises suhtluses. Sisuliselt notarid digitaalsel kujul. On kaks juhtu, kus neid kasutatakse - üks osapool soovib kinnitust, kas talle esitatud avalik võti kuulub teisele osapoolele ning teine olukord, kus kahel teineteist mitte usaldaval osapoolel on vaja leida ühine võti, et pidada turvalist sidet. ==> Certification Authority (sertifitseerimise institutsioon) seob avalikud võtmed
Istanduste planeerimine ja majandamine toimub kooskõlas FSC Printsiipidega 19 ning samuti 10. printsiibi ja kriteeriumitega. Et istandused pakuvad mitmekülgseid sotsiaalseid ning majanduslikke hüvesid ning aitavad kaasa maailma puiduvajaduse rahuldamisele, peaksid nad seetõttu leevendama survet looduslikele metsadele ning toetama nende metsade taastamist ja kaitset. FSC sertifitseerimise ülesehitus FSC sertifitseerimise võib jagada kolme põhitüübi vahel: metsmajandamise sertifitseerimine (ingl. Forest Management FM), tarneahela sertifitseerimine (ingl. Chain of Custody CoC) ja kontrollitud puidu sertifitseerimine (ingl. Controlled Wood CW). Metsamajandamise sertifitseerimine on mõeldud metsamajandajatele ja metsaomanikele, kes soovivad metsas tegutseda vastavalt FSC sätestatud printsiipidele ja kriteeriumitele. Ettevõtted mis toodavad, töötlevad või vahendavad puitu ja puidutooteid ning tahavad näidata, et nende
Suur Hiina roheline müür 1978. aastal algatati Hiinas Suure rohelise müüri projekt, mille eesmärk oli peatada Gobi kõrbe pealetung. 2050.aastaks peaks Hiina põhjaosas kulgema ligi 4500 km pikkune ja rohkem kui 500 km laiune metsariba.Teadlased arvasid sellel plaanil pole tulevikku.Kardeti, et puud ei suuda Gobi kõrbes kasvada, kuna pind oli liivane ja tõenäoliselt puud kuivavad ära ja see takistab kõrreliste kasvu, mis neis tingimustes peaksid paremini vastu ja taksitaksid erosiooni. Samuti arvati, et puud kasutavad väga suures koguses põhjavett, mille tagajärjel võib inimeste veega varustatus nendes piirkondades halveneda. Uuringud on näidanud, et metsaistutusprojekti on saatnud edu: suurenenud on taimestatud ala ja tolmutormid ei ole neis piirkondades enam nii intensiivsed. Samuti aitab selline hulk puid siduda atmosfäärist CO2, mile emissioon on Hiinas kivisöe massilise kasutamise tõttu tohutu. sertifit...
Council, Forest Stewardship Council ( Mexico) EFC alustas 1993 Sertifitseeritud on ligi 30 miljonit hektarit maad, 56 riigis ( Rootis 10 milj hektarit, Poolas 4 milj hektarit) Ka Indoneesia huvitatud sertifitseerimisest, aga mitte läbi Euroopa Indoneesial oma programm ja see vastab International Tropical Timber Organizationile. 2002 info põhjal on vähem kui 10 % Indoneesia puidust pärit istandustest, kõik on pärit põlismetsast Isegi kui sertifitseerimine läheb läbi, on probleemiks suurte puidutootjate võimutsemine väikeste üle ja kahtlus, et puit mittesertifitseeritud maadelt võib olla asendatud sertifitseerituga Süsiniku maksustamine ja teised maksustamised Uus Poliitline instrument metsanduses on süsiniku maksustamine Aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele Analüüsida tuleks nii kohalikke kui globaalseid muutusi, omandiõiguse küsimusi, turutõrkeid jne. Siis alles vastu võtta poliitika
järgime Eesti, Euroopa Liidu, Euroopa meresadamate organisatsiooni (ESPO) jm rahvusvahelisi keskkonnaalaseid õigusakte ja juhiseid; keskkonnapoliitika ja eesmärkide saavutamiseks tõstame oma töötajate keskkonnateadlikkust, teeme koostööd Eesti ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, teadus- ja uurimisasutustega ning konsultatsioonifirmadega. 30. Mis on keskkonnajuhtimissüsteemi sertifitseerimine? Sertifitseerimine on organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) vastavuse tõendamine rahvusvahelise standardi ISO 14001 või Euroopa Liidu EMAS määruse nõuetele. Standardi ISO 14001 nõuete kohane keskkonnajuhtimissüsteemi sertifitseerimine vajab organisatsioonipoolset põhjalikku ettevalmistust.
Teenustaseme lepe määratleb teenused ja nende sihttasemed. Leppes kirjeldatakse kvaliteedinõuded, mille täitmiseks peavad tavaliselt nii tarkvara, protsessid, organisatsioon kui ka keskkond rahuldama nendele kehtestatud nõuded. Teenustaseme leppeid on vaja, et teenuseosutaja ja klient saaksid sätestada nõudeid konkreetsele teenusele. 19. Mis on test, testimine, viga, hea test, edukas test, silumine, verifitseerimine, valideerimine, sertifitseerimine? Test- komplekt sisendandmeid ja sisendandmetele vastav oodatud komplekt väljundandmeid. Testimine- programmi täitmine eesmärgiga leida vigu. Viga- programmi käitumine spetsifikatsioonile mittevastavalt. Hea test- test, mis avastab võimalikult palju vigu. Edukas test- test, mille tulemusena leiti vigu. Silumine- leitud vea kõrvaldamine. Verifitseerimine- püüab näidata, et järgmise etapi produkt vastab eelneva etapi määratlusele.
9. Tunnustamine IKäsitatakse toitu, mis on mõeldud seedeprotsessi 9. F või ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu tavapärasest erineva toitumisvajadusega inimestele ning on valmistatud eritehnoloogiat kasutades, tavatoidust erineva koostisega. 10.Toidu sertifitseerimine J Käitleja on kohustatud kontrollima toidu ja selle 10. K käitlemise nõuetekohasust ning rakendama abinõusid selle tagamiseks 11.Enesekontroll KMenetlus, mille käitleja kirjaliku taotluse alusel 11. J korraldab kolmas sõltumata osapool, et tõestada käitleja kvaliteedisüsteemi või konkreetse toidu nõuetele vastavust.
- sojajuust - juust - kohupiim 16. Millisel kaubal peab olema avaldatud ühikuhind tükihinnana - nõudepesusvammid - pabertaskurätikud - närimiskumm 17. Ostjal on õigus talle mitte sobilikuks osutunud, kuid kandmata kaup: - Tagastada või ümbervahetada 14 päevajooksul alates müügile järgnevast päevast - Tagastada või ümbervahetada 14 päeva jooksul alates müügipäevast - Ümbervahetada vaid kaupluse vastutulekul 18. Sertifitseerimine - on vabatahtlik - on kohustuslik - on kohustuslik tunnustatud ettevõtetele 19. Alates millise etanoolisisaldusega õlut loetakse alkohoolseks joogiks? - 0,3 mahu % - 0,5 mahu % - 1,2 mahu % 20.Jaekaupluses ei tohi müüa alkohoolseid jooke, mille etanoolisisaldus on - 60 mahu % - 80 mahu % - 98 mahu % 21.Milliste alkohoolsete jookide müük tuleb ära fikseerida kassaaparaadiga? - vähese etanoolisisaldusega - vaid kangete alkohoolsete jookide
.............................................................................11 3. Leedu metsapoliitika....................................................................................................14 3.1. Ülevaade............................................................................................................... 14 3.2. Metsandusinstitutsioonid......................................................................................15 3.2. Metsade sertifitseerimine......................................................................................16 Kokkuvõte....................................................................................................................... 18 Viidatud allikad............................................................................................................... 19 2 Sissejuhatus
5) on vahemaa sama kategooria erinevate sortide maasikataimede vahel vähemalt kolm meetrit; 6) eemaldatakse kasvuajal paljundusmaterjali sordipuhtuse tagamiseks sordile mitteomaste tunnustega või geneetiliste mutatsioonidega taimed; 7) ei ületa põllul, hoones või rajatises taimekahjustajaga saastunud või haigustunnustega taimede protsent lisas 3 kehtestatud taimekahjustaja esinemise piirmäära. 7. Kes sertifitseerib paljundusmaterjali? Seemne ja paljundusmaterjali sertifitseerimine on selle põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse ning -puhtuse ja kvaliteedi ning taimetervisenõuetele vastavuse kontrollimine rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt, seemne ja seemnekartuli puhul ka pakendite sulgemine ja märgistamine Põllumajandusameti järelevalve all. Sõltuvalt taimeliigist või -liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüsimine ning järelkontrolli põldkatsed.
5. KVALITEEDIJUHTIMIS- SÜSTEEMID KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEM Kvaliteedisüsteem on vahend kvaliteedijuhtimise teostamiseks, mis hõlmab organisatsiooni struktuuri, protseduure, protsesse ja ressursse. Kvaliteedijuhtimine seisneb tervet ettevõtet hõlmava kvaliteedisüsteemi loomises. Kvaliteedisüsteemi rakendamine kui investeering peab kasu tooma paranenud konkurentsivõime ja sisemise efektiivsuse arvel. Kvaliteedisüsteemiga fikseeritakse: organisatsiooni struktuur, eesmärgid, kvaliteedijuhtimise vastutuskompleksid, protsessid, menetlused ja vahendid kvaliteedi realiseerimiseks. Kvaliteedisüsteemi raames hinnatakse, miks ja kuidas üht või teist asja tehakse, dokumenteeritakse, kuidas asju tehakse ja väljendatakse tulemused, kuidas asjad tehti. Kvaliteedisüsteemi loomise eeldused Süsteemi loomisel peavad osalema ettevõtte tippjuhid, kes vastutavad ka selle eest, et süsteem leviks ettevõtte kõikidele tasandit...
Põhjused kvaliteedisüsteemide kasutuselevõtmiseks on järgmised: teostusvõime, koordinatsiooni ja tootlikkuse parendamine ettevõtte eesmärkide ja klientide ootuste täpsem uurimine toote kvaliteedi parendamine, et see rahuldaks paremini klientide ootusi ja vajadusi kindluse saavutamine juhtimises, et eesmärgistatud kvaliteeditase saavutatakse ja suudetakse hoida tõendamine ettevõtte klientidele, et organisatsioon on võimekas sertifitseerimine võimalus konkureerida samadel tingimustel nagu muud organisatsioonid. Millised on ettevõtte kvaliteedijuhi peamised tööülesanded? Kvaliteedijuht koordineerib kvaliteedialast tegevust ettevõttes Mis on PDCA?( plan-do-check-act)mis koosneb planeerimisest,rakendamisest,tulemuste mõõtmisest ,ülevaatuse ja meetmete rakendamisest Millised on kvaliteedi määratlemise peamised kriteeriumid logistikas?
ühinemise ja ametliku ühinemisprotsessi algust. Eristandardid, kvaliteedinõuded ja muud normid ning õigusnormide vahelised erinevused ja keerukad haldusprotseduurid võisid kujuneda olulisteks turulepääsu takistavateks kaubandustõketeks. Üks võimalus kaubandustõkete kaotamiseks oli ühtlustada kindlad raamistikud (näiteks standardid, haldusnõuded, tolliprotseduurid, tootekatsetused, sertifitseerimine jne). Seepärast oli vastavusseviimine Euroopa Liidu kvaliteedistandarditega Eestis üks ühinemiseelse etapi peamisi eesmärke. Eesti lõppeesmärk oli ühtlustada kõigi asjaomaste valdkondade kõik õigusnormid acquis communautaire'iga (ELi kõikide õigusaktide üldnimetajaga). . 1998. aasta märtsis käivitusid Eesti ja Euroopa Liidu vahelised ühinemisläbirääkimised. Aastail 1998 1999 toimus niinimetatud sõelumine, mis lõppes 1999. aasta sügisel
18. Milline asutus otsustab tunnustamise? · Tervisekaitseinspektsioon · Veterinaar- ja Toiduamet o Veterinaar- ja Toiduamet või Tervisekaitseinspektsioon 19. Mis on uuendtoit? · toit, mida ei ole varem toodetud · geneetiliselt muundatud toit · uudse retsepti alusel toodetud toit 20. Mis on eritoit? · lemmikloomatoit · imiku- ja väikelapsetoit · geneetiliselt muundatud toit 21. Mis on toidulisand? · garneering · lisaained · toitained tavatoidu täiendamiseks 22. Mis ei ole sertifitseerimine? · tõendada käitleja kvaliteedisüsteemi · tõendada käideldava toidu vastavust nõuetele · oma toodete tootmise vastavusse viimine Euroopa Liidu direktiividega 23. Kui tihti peavad toiduga kokku puutuva ettevõtte töötajad läbima toiduhügieenikoolituse? · kord 2 aasta jooksul · kord 3 aasta jooksul · vastavalt vajadusele 24. Toidukäitlemisettevõtte töötaja, kes toitu vahetult ei käitle (nt. sekretär): · ei pea teadma ega järgima toiduhügieeninõudeid
• Käsu- ja kontrollimeetmed (või regulatiivsed meetmed): etteantud standardid/regulatsioonid. Kergemini rakendatavad (ei näe otseselt hinda), lock-in efekt (ehk ei otsita uusi lahendusi või tehnoloogiaid), on ühiskonnale kallis Etteantud standardid- tehnoloogiapõhised (katalüsaatorid autodel) ja sooritusepõhised (ühtsed heitme standardid, aga ettevõte saab valida ise viisi, kuidas mingit nõuet täita/saavutada). OTSENE KONTROLL Nt: osoonikihti kahandavate ainete keelustamine, hõõglampide keelustamine • Turupõhised meetmed (kedagi motiveeritakse rahaga, maksude või toetustega): kauplemissüsteemid, keskkonnamaksud, subsiidiumid (makstakse peale). Ühiskonnale odavam (staatiline efektiivsus- võrdleme sama efektiga meetmete hinda ajahetkes, dünaamiline efektiivsus- pidevalt tahetakse odavamat meedet otsida). nt: k...
tasemel. Poliitika on seotud missiooni ja visiooniga. Keskkonnategevuskava: 1. Kuidas eesmärk saavutatakse? 2. Milline on ajakava? 3. Kes vastutab eesmärgi saavutamine eest? 4. Millised on ressursid? 5. Millal teostatakse kontroll eesmärgi saavutamise üle? Elluviimine ja toimine. Keskkonnaaudit: Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendades ja säilitades peab ettevõte oma keskkonnategevust pidevalt mõõtme/seirama ja hindama. KKJS sertifitseerimine: Org, kelle KKJS vastab ISO 14001 nõuetele, saab taotleda vastavat sertifikaati. Sertifikaadi annab akrediteeritud sertifitseerija nn sertifitseerimisauditi alusel. Maailmas on 2015a seisuga umbes 300 000 ja EL-s 110 000 ISO 14001 standardi kohaselt seritifitseeritud organisatsioonid. Eestis ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud organisatsioonide nimekirja leiate Eesti Kvaliteediühingu kodulehelt. !!!!! Integreeritud juhtimissüsteemid laiemas tähenduses: praktiliselt kõik
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ÄXKÕ XXXX PAKENDITE KAVANDAMISE LOGISTILSED PÕHIMÕTTED Referatiivne analüüs Õppejõud: XXXX, Mõdriku XXX 1 Sissejuhatus Pakend on ümbris kaupade mahutamiseks, kaitsmiseks, säilitamiseks, esitlemiseks, veoks või turustamiseks. Kaupade ümbrise käsitlemine pakendina ei sõltu ümbrise kujust, valmistusviisist, materjalist ja kasutuskordsusest. Lisaks loetakse pakendiks ka täitematerjale, mida kasutatakse koos pakendiga veoohutuse tagamiseks ning kahju kaitsmiseks kahjustuste eest. Inimkond on pakendeid kasutanud väga kaugetest aegadest alates. Klaaspudelid on kasutusel juba 3500 aastat tagasi. Enne seda on kasutatud juba säilitusnõusid ja nahklähkreid. Algul oli pakend kui toode ja hiljem pikkamööda muutus pakendi ülesanne toote kaitsjaks ning säili...
· võimaldab kasutada teiste kogemust (säästab oma aega ja raha); · võimaldab tõsta teenuste kvaliteeti ja alandada hinda; · äri ja IT poole eesmärkide sünkroniseerimine; · kerge juurutada; · võimaldab selgelt esile tuua IT rolli ja muuta ta tegevused läbipaistvamaiks; · selge tööjaotus. 30 Guido Leibur ITIL V3 sertifitseerimine 31 Guido Leibur V2 Managers Certificate ITIL Master Certificate Level 5 Exam ITIL koolitus V2 Managers
Kes sobib õeks? OLULISED MOMENDID Õe elukutse sobib neile, kes hoolivad enda tervisest ja soovivad elanikkonnal aidata säilitada head tervist, teha tervislikke valikuid ja soodustada tervisliku keskkonna loomist Õde iseloomustab kohusetundlikkus, empaatiavõime Õe elukutse on aegumatu väärtusega, mida ühiskond alati vajab Omandatud teadmisi saab rakendada ka väljaspool kutsealast tegevust Võimalus leida tööd nii meeskonnas kui iseseisva abi osutajana, nii haiglas kui kliendi juures tööl, koolis või kodus TÖÖ ISELOOM Õendus on õe kutsealane tegevus, mille eesmärgiks on inimese tervise edendamine ja säilitamine, haiguste vältimine, tervise ja töövõime taastamine ning kannatuste vältimine. Õenduse objektiks on üksikisik, perekond või elanikkond oma füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete vajadustega. Õendusabi ülesandeks on inimese abistamine juhul, kui ta ise pole suuteline oma tervise eest hoolitsema kas teadmiste, oskuste, tahte või jõu...
kogemusi ja andmeid 27. IT standardite ülevaade. Standardimine Eestis, Eesti IT alased standardid Sertifitseerimine ISO 9001 (hetkel ISO 9001:2008) alusel on Eesti ettevõtete, sealhulgas IT ettevõtete poolt kõige rohkem kasutatav. Lisaks ettevõtte töö korrastamisele ja efektiivsemaks muutmisele annab see konkurentsieelise rahvusvahelisel turul. Nii EVS-ISO/IEC 12207 kui ka EVS-EN ISO 9000 on vastu võetud eesti standardina, mis hõlbustab nende kasutamist. Esimesel puudub sertifitseerimine, teisel on olemas rahvusvaheline tunnustamise metoodika ja infrastruktuur. Esimene on protsesside juhtimisele orienteeritud, näiteks ekspluatatsioon ja hooldus on paremini kajastatud. Teine on orienteeritud kvaliteedihaldusele, näiteks käsitletakse kvaliteedipoliitikat, kontrolli- ja testimisvahendite ohjet. · tarkvaraga seotud tööprotsesside kujundamiseks, juhtimiseks ja korrastamiseks (ISO/IEC 12207, ISO/IEC 15288) · kvaliteedihalduseks (ISO/IEC 9126, ISO/IEC 90003)
22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44. Võrgukihi turtvalisus, Ipsec 45. Võrguhaldus, SNMP 46. ASN.1 47. Tulemüürid 48. Pidevad ja diskreetsed signaalid 49. Analoog- ja digitaalandmed 50. Mürad 51. Kodeerimine 52. Asünkroon- ja sünkroonedastus 1 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond XXX XXXX EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008 Kodutöö aines: Välismajandus Õppejõud: prof Xxxx Tallinn 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid järjest rohkem leiavad arendamist teised keemiatööstuse allharud. Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra. Müügi ja tootmismahud on jäänud aga praktiliselt muutumatuks ehk tootmismahtu on suudetud hoida tänu tootlikkuse suurenemisele. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli 2005. aastal Eest...
piisavad ja samas mitte üleliigsed (3, loengumaterjalid Toomas Johanson) 1.2. Rahvusvaheline ja Eesti Siseaudiitorite Ühing Institute of Internal Auditors (edaspidi IIA) on loodud kutseühinguna 1941. aastal USA-s. Ühingu liikmed on füüsilised isikud 100-st riigist, kusjuures ligi 50% liikmeskonnast on ameeriklased. IIA põhiülesannete hulka kuulub: arendada siseaudiitorite professionaalset tegevust, standardite tutvustamine ja erialane nõustamine, siseaudiitorite sertifitseerimine, koostöö 6 Euroopa Komisjoniga. IIA kodulehelt ( www.theiia.org) leiab iga liige ja mitteliige lisainformatsiooni. Eestis loodi 2000. aasta mais mittetulundusühing Eesti Siseaudiitorite Ühing ( edaspidi ESAÜ), mis on IIA USA organisatsiooni tütarettevõte . ESAÜ on kutseühing, kuhu kuuluvad isikud , kes tegutsevad siseaudiitorina või siseauditi funktsiooni teenuse pakkujatena.
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Mis on FLEGT? Iseseisev töö Tartu 2 Sisukord 1. Sisukord.................................................................................................................1 2. Sissejuhatus...........................................................................................................2 3. FLEGT ja selle areng............................................................................................ 4 4. Kasutamine ja põhjused.........................................................................................8 5. Eestis ja Soomes....................................................................................................8 6. Maailmas............................................................................................................. 12 7. Mõju................................................
Nõuetele vastavuse Võimalik vastavuse hindamine Võimalik kriteeriumide nõuete tõendamine ja tõendamine kolmanda poole täitmise hindamine kolmanda poolt süsteemi poole poolt ja vastava sertifitseerimiseks ning vastava sertifikaadi väljastamine. sertifikaadi väljastamine kus Roheline Võti ei määratle nõuete juures sertifitseerimine ISO täitmise ja eesmärkidele 14001 järgi on põhimõtteliselt vastavuse seesmiseks vabatahtlik. hindamiseks teisi meetodeid Standardis on määratletud ka peale koosolekute (siseauditid ei nõuded siseauditite ole nõue). Nõuetele vastavuse perioodiliseks läbiviimiseks hindamiseks väljastpoolt on ette
Auditi eesmärk · Eesmärk on pistelise süsteemi ülevaatamise tulemusena anda tagasisidet ja kindlustunnet, et toimitakse korrektselt. · Dokumendid: Auditi strateegiline plaan Auditi aastatööplaan Auditi aruanded Mittevastavuste aruanded Korrigeerivate tegevuste aruanded Auditi korraldamine · Auditi planeerimine · Dokumentatsiooni ettevalmistamine · Auditi läbiviimine ja raporti koostamine · Mittevastavuste likvideerimine · Sertifitseerimine Auditi planeerimine · Auditi ajakava kooskõlastamine · Auditi meeskonna kinnitamine · Eelaudit · Tehniliste üksikasjade kooskõlastamine Dokumentatsiooni ettevalmistamine · Auditeeritava valdkonna nõuetega tutvumine · Kontroll-lehe ja küsimuste ettevalmistamine Auditi läbiviimine · Avakoosolek · Ringkäik organisatsioonis · Süsteemi audit Küsitlused Dokumentatsiooni kontroll Jälgimised ja arutelud Protokollide ülevaatamine
muutumine Institutsioonid: teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum, nt: - majandus, religioon, perekond, haridus Institutsioonide funktsioon majanduselus • Määratlevad tegevuste legitiimsust – Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) – Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); – Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; • Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda; • Institutsioon ≠ organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, üldmudel. Formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega – muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus- ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon
Geostationary Navigation Overlay Service), Jaapanis MSAS ja Indias GAGAN. GBAS süsteem kasutab täiendavalt GNSS geostatsionaarsel orbiidil olevat satelliiti, mis püsib Maa suhtes paigal ja katab kindla Maa-ala. Seega on konkreetne SBAS süsteem toimiv kindlas riigis või riikide grupis. Lennunduses on SBAS puhul sihiks täppislähenemise jaoks sobiva, sertifitseeritud süsteemide väljatöötamine. Kaasajal 2009.a. on käsil EGNOS abil ILS cat-II GPS lähenemise sertifitseerimine. * Kasutatakse lennunduses, ei põhine maapealsetel tugijaamadel, vaid satelliidid edastavad parandeid. Geostatsionaarsed satelliidid, liiguvad maaga ühtemoodi, maapeal võtavad kontrolljaamad signaali vastu tavalistelt satelliitidelt ja saadavad parandi geostatsionaarsetele satelliitidele. SBAS süsteeme peab mitu olema, Euroopas on EGNOS süsteem, see põhineb 3-l geostatsionaarsel süsteemil. 21. Kirjeldage RTK mõõtmiste põhimõtet.
TALLINNA TEENINDUSKOOL .................................................. ..................................... TEHNILISE JÄRELVALVE AMET Referaat Juhendaja: ............................................ Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................................3 1 TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET ..........................................................................4 2 TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI STRUKTUUR..................................................7 3 TÖÖSTUSOHUTUSE TEENISTUS..........................................................................11 4 TEHNILISE JÄRELVALVE AMETI KOOSTÖÖPARTNERID ................................16 KOKKUVÕTE.............................................................................................................
Õppejõud dotsent Viia Lepane Keemia ja materjaliõpetus Kontakt: TTÜ loodusteaduste maja YKI3030 Akadeemia tee 15 IV korrus tuba 417 Telefon: anorgaanilise keemia õppetoolis 6202811 TTÜ anorgaanilise keemia E-post: [email protected] õppetool 2012/2013 Viia Lepane 5.09.2012 2 Kursuse üleseh...
PIN-, , . , -- , , , . 3.0 (. 7.9). , , 3.0 . . . , , . TELNET . 4.0 3.1 , . , . ( ) . S/KEY , . 5.0 , ( ). , , . 52. Digitaalallkiri - , , , , , . , . . , - -, ( "" ). - . - , . "" , . . - . -, . -. . 53. Sertifitseerimine - (certificate). : ( ) , ( ) "" ( ), . (Certification Authority, ). , (, . .) , . , . (, IP-). . , , web- . , , Digital Signature Trust Company Verisign . 54. Võtmete jaotussüsteemid ja protokollid - , . . , . , . KA_KDC KB_KDC. 1. KA.KDC , , , () (). KA_KDC (, ). 2. KA_KDO KA-KDC ( )
ühtlane isegi seal, kus on teistest tegutseda veidi kergem. Keskmised ettevõtted tunnetavad probleemi ning kavatsevad teistest enam panustada koolitusse, keskmisega võrreldes kaks korda enam. Mida väiksem ettevõte, seda vähem peetakse koolitust vajalikuks. Kahju, et mikroettevõtted tunnetavad koolitusvajadust keskmisest vähem: see pidurdab nende üleminekut suuremate ettevõtete gruppi. (Eesti VKEde arengusuundumused: 28) Probleeme nähakse harva järgnevas: toodete sertifitseerimine, eetilised barjäärid, kuritegevus, infrastruktuur, uued tooted, kvaliteedinõuete täitmine, keelelis kultuurilised barjäärid, tööruumide ebasobivus. Enamikel juhtumitel on tegemist probleemidega, mille lahendus sõltub ettevõtjast ja tema personalist. Sagedamini nähakse probleeme valdkondades, mida ettevõtjad ei suuda ise mõjutada. Ettevõtlusorganisatsioonide töö tulemusena teatud muudatused siiski leiavad aset. (Eesti VKEde arengusuundumused: 27)
7. JUHTIMISSÜSTEEMI STANDARDID ISO 9000 ja ISO 14000 JUHTIMISSÜSTEEMISTANDARDID: ISO 9000 SEERIA STANDARDID ISO 9000 standardite ’perekonna’ peaeesmärk on tarbija rahuldamine läbi toote/teenuse kvaliteedi tagamise organisatsioonis ning selleks organisatsiooni töötaja motiveerituse ja pühendumuse saavutamine ISO 9000 standardid on loodud, et abistada mistahes tüüpi ja suurusega organisatsioone, et juurutada ja kasutada efektiivselt kvaliteedijuhtimise süsteeme Olulisemad ISO 9000 seeria standardid ISO 9000 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemi aluseid ja kvaliteedijuhtimise süsteemi terminoloogiat ISO 9001 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemidele esitatavaid nõudeid, kus organisatsioon peab demonstreerima oma võimet pakkuda toodet, mis täidab tarbija poolt esitatud ja seadusandluses ettenähtud nõudeid ning taotleb tarbija rahuldamist ISO 9004 - pakub juhendid kvaliteedij...
7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA 7.1. Majanduskava koostamise alused 7.2. Majanduskava ülesehitus 7.3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A. Eluasemepoliitika Euroopas ja Eestis. Poliitikauuringute keskus PRAXIS, 2002, 73 lk. 1. 1. Eluasemepoliitika põhimõtted Eluasemepoliitikad võivad olla: liberaalsed (USA), konservatiivsed (mandri Euroopa maad) või sotsiaaldemokraatliku suunaga (Skandinaavia maad)
Turkish Corps HQ (Istanbul, TU) GE-NL Corps HQ (Münster, GE) Spanish Corps HQ (Valencia, SP) Italian Corps HQ (Milano, IT) · NRF (NATO Response Force) Kõrges valmisolekus, ühend-, mitmerahvuseline vägede komplekt Tehnoloogiliselt kõrgtasemel, paindlik, ümberpaigutatav, koostöövõimeline ja jätkusuutlik Rahvuslikud üksused rotatsiooni alusel (väljaõpe, sertifitseerimine ja valmisolek); Võimalikud missioonid: art V ja teised operatsioonid; (entry force). · NRF koosneb (kokku ca. 21 000): Brigaadisuurune maaväekomponent (ka eriüksused); Mereväe "Task Force" (olenevalt missiooni tüübist); Õhuväe element (200 lahingulendu päevas); Valmisolek 5-30 päeva; Iseseisev kuni 30 päeva. Liitlasvägede kiirreageerimiskorpus (ARRC) · Pidev valmisolek (standing HQ)
AVALIKU TEABE SEADUS Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Teabevaldajaks on: 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: 1) teabenõude täitmisega; 2) teabe avalikustamisega. Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Dokumendiregistris registreerita...
1. Põllumajandusamet www.pma.agri.ee Taimekaitsevahendite turule lubamine, Taimekaitseregistri pidamine, TK vahendite turustamise ja kasutamise ning TK seadmete alane järelevalve , Taimekaitsetunnistuste väljastamise sisuline korraldamine http://www.pma.agri.ee/index.php?main=1 Taimeterviseregistri pidamine, taimede ja taimsete saaduste sisseveo riiklik järelevalve; Ohtlike taimekahjustajate esinemise ja leviku tuvastamine, taimepasside väljastamine; seemnekartuli sertifitseerimine ja turustamise kontroll; Seemnete sertifitseerimine rahvusvaheliste nõuete kohaselt värske puu- ja köögivilja turustamisstandardite nõuetele vastavuse täitmise kontroll Mahepõllumajandusliku ettevõtte tunnustamine ja Mahepõllumajanduse registri pidamine tootjate ja käitlejate arvestuses Maaparandusalase tegevuse koordineerimine ja maaparandussüsteemide registri haldamine 2. Veterinaar- ja toiduamet www.vet.agri.ee
1. Mille poolest erinevad süsteemitehnika ja tarkvaratehnika? Sarnasused? Tarkvaratehnika on süsteemitehnika konkretiseering tarkvaratoodete tegemise valdkonda. Tarkvaratehnika on tugevalt seotud arvutiteadusega., erinev on suhtumine reaalsesse maailma. Tarkvaratehnika tunneb rohkem huvi tarkvara loomise protsessi administratiivsele ja tehnilise korraldamisele ning juhtimisele. Tarkvaratehnika peab ideaalis oluliseks, et töötluseks kasutatav lähteinfo vastaks võimalikult täpselt tegelikkusele. Tarkvaratehnika toode valideeritakse näidates tema vastavust reaalse maailma vajadustele. Tarkvaraprojekti lähteülesanne tuleneb vahetult süsteemile esitavatest nõuetest, lahendus sõltub oluliselt kogu süsteemile ja süsteemi arendamisele seatud kitsendustest ning konkreetsetest nõuetest. Süsteemitehnika on tehnokäsitluse rakendamine süsteemide projekteerimiseks ja loomiseks. 2. Mida tuleb silmas pidada süsteemi tükeldamisel alamsüsteemide...
Institutsioon teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon, perekond, aga ka turg, keskpank, aktsiaselts, ametiühing jm) Institutsioonide funktsioon majanduselus: · Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) · Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid · Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist · Stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Institutsioonide stabiilsus ja muutumine: · Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem (nt ühiskondlik transformatsioon: erinevad ,,kellad" - P. Sztompka); · Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt
seotuna sotsiaalsete rollide, identiteedi ja staatusega Institutsiooni mõiste- Teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogu. nende funktsioon majanduselus- Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Stabiliseerivad tegevuskeskkonda; Institutsioon organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni ,,plaan", üldmudel. stabiilsus ja muutumine- Formaalsed ja informaalsed reeglid/praktikad muutuvad erineva kiirusega Muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus-ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon
Umbusaldust tekitas asjaolu, et osa videolinte tuukrite sukeldumisest olevat kaduma läinud. Samuti jäid vastuseta küsimused, mis ei puudutanud otseselt visiiri, näiteks: kuidas sattus vesi esimesele tekile juba enne suurt kreeni, kas ramp eraldus või mitte jt. Komisjon keskendus ainult visiiri versioonile, jättes teised võimalused uurimisest välja. Hoidudes rangelt süüdlaste nimetamisest, ei käsitlenud komisjon selliseid olulisi küsimusi nagu laeva sertifitseerimine ja tehniline järelevalve. Sellest tulenevalt on nimetatud lõpparuannet ka "kompromiss-seletuseks". Uue versioonina esile kerkinud kuritegevuse võimalust, seoses illegaalse relvaveoga Estonial, pidas 18,7% vastanutest katastroofi peamiseks põhjuseks ja oleks soovinud pommi plahvatuse võimalikkuse uurimist. Enamik vastanutest pidas seda siiski vaid üheks võimaluseks, kuid mitte laevahuku põhjuseks.
Kogu lähteteksti kodeerimiseks kodeeritakse kõik plokid eraldi: koodiraamatu reziim.(ECM) Kogu lähteteksti kodeerimiseks saab kasutada plokkide järjestikust kodeerimist: ahelreziim(CBC) CBC (Cipher Block Chaining)-plokkide abel IV (Initial Value) algsuurus, valitakse juhusliku suurusena. Jadasifrid Jadasifri korral leitakse salajasest võtmest teatud algoritmi alusel võtmejada, mis liidetakse krüpteerimiseks avatekstile. Digitaalallkiri ja sertifitseerimine Asümeetriline krüptograafia. Kui salajase võtme kokkuleppimiseks või edastamiseks puudub aja B vahel turvaline kanal, võib võtme jagada kaheks: *avalikuks võtmeks, mida võivad teada kõik. *isiklikuks, ehk salajaseks võtmeks, mida teab vaid võtme omanik.(ja isegi mitte kommunikatsiooni partner) Ühe võtmepoolega kodeeritud infot saab lugeda ainult teise (mitte sellesama) võtmepoole abil. Sellisel põhimõttel töötavaid.
Kogu lähteteksti kodeerimiseks kodeeritakse kõik plokid eraldi: koodiraamatu reziim.(ECM) Kogu lähteteksti kodeerimiseks saab kasutada plokkide järjestikust kodeerimist: ahelreziim(CBC) CBC (Cipher Block Chaining)-plokkide abel IV (Initial Value) algsuurus, valitakse juhusliku suurusena. Jadasifrid Jadasifri korral leitakse salajasest võtmest teatud algoritmi alusel võtmejada, mis liidetakse krüpteerimiseks avatekstile. Digitaalallkiri ja sertifitseerimine Asümeetriline krüptograafia. Kui salajase võtme kokkuleppimiseks või edastamiseks puudub aja B vahel turvaline kanal, võib võtme jagada kaheks: *avalikuks võtmeks, mida võivad teada kõik. *isiklikuks, ehk salajaseks võtmeks, mida teab vaid võtme omanik.(ja isegi mitte kommunikatsiooni partner) Ühe võtmepoolega kodeeritud infot saab lugeda ainult teise (mitte sellesama) võtmepoole abil. Sellisel põhimõttel töötavaid.
plaanidega. Auditeerimisega hinnatakse organisatsiooni, selle haldussüsteemi ja meetodite ning protseduuride toimimist. Keskkonnasüsteem Keskkonnasüsteemi (keskkonnaküsimuste haldamissüsteemi) all mõeldakse seda kindlat osa ettevõtte üldisest haldamissüsteemist, mida vajatakse keskkonnaalaste otsuste vastuvõtmiseks ja nende täideviimiseks. Siia kuuluvad organisatsiooni struktuur, vastutus, teostamine, protseduurid, meetodid ja potentsiaal Keskkonnasüsteemi sertifitseerimine Keskkonnasüsteeme sertifitseerides annab sertifitseeriv organ kirjaliku kinnituse (sertifikaadi) selle kohta, et kõnealune keskkonnasüsteem täidab teatud standardi nõudeid. Selleks, et sertifikaat sobiks otse EMAS süsteemi, peab sertifitseeriv organ olema tunnistatud pädevaks. Lisaks sellele peab olema standard, mille järgi sertifitseeritakse, kiidetud heaks Euroopa Komisjoni poolt Klienditeenindus (Customer service)
eterosügootide sagedust, seega homosüügote on rohkem ja seega kohasus (fitness) on väiksem. Domineerimine(Dominance) : Geneetiline varieeruvus kohasuse (fitness) osas on põhjustatud haruldase fataalse retsessiivse alleeli poolt. Sellised alleelid jäävad populatsiooni alles, sest nad tekivad uuesti. Algpopulatsioonis on need alleelid heterosügootides. Kui inbreeding kestab, siis tõuseb homosügootide arv ja kohasus (fitness) väheneb. · Heteroos aga käib selle hüpoteesi vastu Seemne sertifitseerimine Seemne: · põlvnemise, · liigi- ja sordiehtsuse · liigi puhtuse ja kvaliteedi ning · taimetervisenõuetele vastavuse kontrollimine ning pakendite sulgemine ja märgistamine Põllumajandusameti järelevalve all. Eestis ei tohi turustada sertifitseerimata seemet! Mutatsioonide kogunemine. (loeng 10 geneetika sordiaretuses) 14
• Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendades ja säilitades peab ettevõte oma keskkonnategevust pidevalt mõõtma/seirama ja hindama. Tavaliselt hinnatakse keskkonnategevuse elluviimist vastavate indikaatorite mõõtmise ja seiramisega ning siseauditite läbiviimisega. • Enne otsustamist, mida ja kuidas mõõta, peaks ettevõte kindlaks tegema, milliseid keskkonnaindikaatoreid seiratakse. See peaks olema tehtud juba keskkonnaeesmärkide püstitamisel. KKJS sertifitseerimine • Organisatsioon, kelle KKJS vastab ISO 14001 nõuetele, saab taotleda vastavat sertifikaati. • Sertifikaadi annab akrediteeritud sertifitseerija nn sertifitseerimisauditi alusel. ISO 14001 sertifitseerimine Rakendatav • Mistahes organisatsioonis • Kõigis majandusharudes • Kogu maailmas • Ettevõte sertifitseerimine ja registreerimine vastavalt keskkonnajuhtimise standardile näitab, et ettevõte annab oma panuse keskkonnatingimuste parandamisse.
selle poolest, et on mõnevõrra laiahaardelisem, nõudes teatud eel- ja järelprotseduure (nt. esmane keskkonnaülevaade, keskkonnaaruanne ja väline tõendamine), mida ISO 14001 ei eelda o üldistatult on need süsteemid sarnased, sest ISO 14001 arendajad kasutasid EMAS süsteemi ühe olulise lähtepunktina. Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine. sertifitseerimine: o organisatsioon, kelle keskkonnajuhtimissüsteem vastab ISO 14001 nõuetele, saab taotleda vastavat sertifikaati. Sertifikaadi annab akrediteeritud sertifitseerija sertifitseerimisauditi alusel. Sertifitseerimine on rakendatav mistahes organisatsioonis, kõigis majandusharudes ja kogu maailmas KESKKONNARISK risk – mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise vm kahju tekke võimalus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
