· Oma osa oli sõjaka eemeolu tekkel sõjatehnika arengul ja võidurelvastumisel (raudtee, raskekuulipildujad, kiirlaskerelvad, kaevikud, miinipildujad, moodsad sidevahendid) Kolmikliit ja selle eesmärgid: Saksamaa- *soovis uusi kolooniaid, *purustada Pr, *kehtestada võim Eur mandril, *kolooniate ümberjagamine, et saksa oleks esindatud kõikjal maailmas. Austria-Ungari- *kindlustada oma positioon Balkani ps-l, *maha suruda Serbia Itaalia- *kaitsta end Pr eest, *saada L-Aafrikast Tripolitaania ja Küreneika (õnnestus 1911) Saks ja Aus-Ung tähtsam koostööpartner oli hoopis Türgi- *lootis neilt toetust Vene ja It kasvava surve vastu. Antant ja selle eesmärgid: Prantsusmaa- *vähendada Saksa mõju Euroopas, *saada tagasi Elsassi ja Lotringit, *Pr+Saksa huvid põrkuvad Aafrikas Venemaa- *vähendada Saksa mõju, *saada Türgilt Konstantinoopolit ja Dardanelle, selleks vaja purustada
see hakaks üha kiiremini nõrgenema, tekkis individualism. Kolmikliit-Saksamaa- liidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks, soovis uusi kolooniaid haarata e. konkurents Inglismaaga maailmas võimu pärast, vajasid laevastikku ja seepärast võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust. Saksamaa eesmärgiks oli purustada Prantsusmaa ja kehtsetada võim Euroopa mandril. Austria-Ungari- Saksamaa toetus oli neile eluliselt oluline, oli rahvuslikult killustatud, riigi koospüsimist ohtustasid Serbia püüded luua Austria-Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik. Serbiat abistas Venemaa, eesmärgiks oli tugevdada oma positsioone Balkanil ja Saksamaa toetus juhuks kui tekib sõda Venemaaga. Itaalia- kolmikliidu nõrgim lüli, kes oli sinna juhuslikult sattunud, sõlmis lepingu Saksamaa ja Austria-Ungariga ainult selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest, suhted õnneksid paranesid
Miks te nii arvate? Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest), asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA:
Arvan,et selles sõjas polnud võitjaid,oli vaid äng, viletsus,surmahirm, ja need mõttetud surmad sõjameeste näol.Sõjas on kõik justkui kaotajad. Aga materjale lugedes olid sõjal nii võitjad kui kaotajad. Võitjad said palju eeliseid ja maid. Sõlmiti rahulepinguid kaotatud riikidega ( Austria, Ungari, Bulgaaria, Türgi ) ning pandi neile sõjalisi, majanduslikke ja poliitilisi kohustusi. Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehooslovakkia. Serbia, senise Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia- Sloveenia( hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Arutleja jaoks positiivne on, et Venemaa lagunemisel tekkis suur hulk rahvusriike: eraldusid Eesti, Läti, Poola, Soome.Saksamaa aga kaotas osa oma territooriumist,kaotas ka suurriigistaatuse. Teda peetakse sõja süüdlaseks.Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse ja Itaalia saavuta suurriigi staatuse. Ka seni passiivne USA parandas oma seisundit
Billy - 58-70 cm Bosnia karmikarvaline hagijas barak - 46-56 Verekoer isastel - 63-69 cm cm emastel - 58-64 cm Itaalia hagijas, karmikarvaline - 52-60 cm Inglise rebasehagijas - 53-63 cm Dunker - 50-53 cm Prantsuse kolmevärviline hagijas - 60-72 cm Hispaania hagijas - 51-56 cm Prantsuse must-valge hagijas - 60-72 cm Kreeka hagijas - 45-55cm Vendéen'i suur grifoon isastel - 62-68 cm Serbia kolmevärviline hagijas - 45–55 cm emastel - 60-55 cm Ungari (transilvaania) hagijas - 46-56 cm Saarmakoer - 60-67 cm Slovaki hagijas - 40-50 cm Pesukarukoer isastel - 63,5- 68,5 cm Hygeni hagijas - 47-55 cm emastel - 58-63,5 cm Haldeni hagijas - 44-55 cm Ameerika rebasehagijas isastel - 55-63 cm, Planitsa hagijas - 45-55 cm
Antandi riigid: Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Jaapan Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Türgi Positsioonisõjad 1915.a algul olid mõlemad pooled läänerindel, välja ehitatud kaitseliidud 1915.a kasutades Saksa väed Ypres´i juures mürgigaasi Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine 1915.a Itaalia läks Antandi poolele üle 1915.a mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja Bulgaaria astus sõtta ja vallutas Serbia Lahungud Türgi rindel 1915.a Türgi astus Kolmikliidu hulka 1915.a tahtis inglased saada võimu Musta mere ja Vahemere vahelistele väinadele, saatsid nad Gallipoli poolsaarele dessandi, 1916.a said inglased lüüa ja lahkusid poolsaarelt Saksa rünnak idarindel 1915.a 1915.a otsustas Saksamaa koondada paremad jõud idarindele 2.mail 1915.a Gorlice operatsioon, millega vene kaitseliinidest läbi löödi
kiire ja lõpeb ühe otsustava lahinguga. Kolmikliit ja selle eesmärgid Kandvaks jõuks oli Saksamaa. Soovis uusi kolooniaid haarata, eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Otsest sõjalist Inglismaaga loodeti esialgu vältida, kuid pikemas perspektiivis oli see möödapääsmatu. Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile, mis oli rahvuslikult killustatud ning mida ohustasid Serbia püüded luua Austria-Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest suur slaavi riik. Serbia selja taga oli aga Venemaa. Austria-Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil. Selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetud juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Nõrgim lüli oli Itaalia, kes oli liitunud selleks, et end kaitsa Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. 20. sajandi algul paranesid aga
2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni –> Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale –> Saksamaa ründas Belgiat –> Inglismaa oli sunnitud sõtta astuma 3. Suurriikide sõjaplaanid Saksamaa – (Schlieffeni plaan) Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede kiire paiskamine itta Venemaa vastu
aastatel 1912 ja 1913. Neli Balkani riiki võitsid Osmanite riiki esimeses sõjas; üks neljast, Bulgaaria, sai kaotuse teises sõjas. Osmanite riik kaotas lõviosa oma territooriumist Euroopas. Austria-Ungari, kuigi mitte osaline, muutus suhteliselt nõrgemaks, kui oluliselt laienenud Serbia õhutas lõunaslaavi rahvaste liitu. Sõda lõi tingimused Balkani kriisile 1914. aastal ja oli seega "eelmänguks Esimesele maailmasõjale". 20. sajandi algul olid Bulgaaria, Kreeka, Montenegro ja Serbia saavutanud Osmanite riigist sõltumatuse, kuid suur osa nende rahvuskaaslasi jäi Osmanite võimu alla. Aastal 1912 moodustasid need riigid Balkani liidu. Esimesel Balkani sõjal oli kolm peapõhjust: Osmanite riik ei suutnud ennast reformida, rahuldavalt valitseda või tegeleda kirju rahvastiku kasvava rahvuslusega. Suurriigid tülitsesid omavahel ja ei suutnud tagada, et Osmanid viiks vajalikud reformid läbi. See pani Balkani riigid oma lahendust kehtestama.
Tõnisson ei pooldanud revolutsioni. Ta püüdis teha nii, et eestlased väga revolutsiooni ei sekkuks, tema eesmärgiks oli seaduslikult eestlaste heaolu parandada. Minu arvates käitus Tõnisson õigemini, sest ta ajas asja seaduslikult ning sellisel juhul polnud ettekäändeid vägivalla kasutamiseks. 11. Millised vastuolud valitsesid suurriikide vahel I Maailmasõja eel? (Inglise- Saksa, Vene- Austria, Saksa- Prantsuse) Venemaa pooldas Serbiat, Austria-Ungari kuulutas välja sõja Serbia vastu, sellepeale kuulutas välja venemaa mobilisatsiooni. saksamaa koondas enamus oma jõududest prantsusmaa alla. Inglismaa pidas koostööd prantsusmaaga, seega inglismaa ja saksamaa olid üksteise vastu 12. Millised riikide liidud kujunesid välja I maailmasõja alguseks? Kes nendesse kuulusid? Kolmikliit- Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia Antant- Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa 13. Milles seisnes Balkani küsimus? Kes olid konflikti osapooled, mis olid nende eesmärgid?
Doonau Andmed Asukoht Euroopa Jõe lähe Schwarzwald idanõlv Suue Must meri Pikkus 2850 km Laevatatav 2588 km Vooluhulk 6500 m³/s Valgla pindala 817 000 km² Lisajõgesid üle 300 Jõgikonnas elab üle 80 miljoni inimese Jõe algus Doonau saab alguse Reini jõest, mis on ühenduses Doonauga kanalite kaudu. Voolab Musta mere suunas ehk siis loodest kagusse. Lisajõed Parempoolsed lisajõed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed lisajõed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Ülem-, kesk- ja alamjooksu iseloomustus Ülemjooksul (Austria ja Slovakkia piirini) on ta valdavalt kiirevooluline, kuni 400m laiune mäestikujõgi, Kesk-Doonau madalikul on vool rahulik ja jõe laius kuni 1000m, Rumeen...
Kreeka iseseisvust 5. Euroopa nn haige mehe-Türgi/Osmanite impeeriumi pärandi jagamine Balkani (nn ida küsimus) (õpik 146-148). Sellest olid eriti huvitatud Venemaa. Austria-Ungari, Suurbritannia, Prantsusmaa ei soovinud Venemaa mõju Balkanil ja Mustal merel. Ida küsimuse pärast toimus Vene-Türgi sõda: 1853-56 Krimmi sõda 1877-78 Vene-Türgi sõda Lõina-Slaavi riikide/rahvaste teke Türgi võimu alt: 1866 Rumeenia (Doonau vürstiriikidest) 1867 Serbia iseseisvus 1878 tunnustas Türgi Rumeenia, Serbia ja Tsernogooria iseseisvust 1878 Bulgaaria vürstiriigi välja kuulutamine 1878 Austria-Ungari okupeeris Bosnia ja Hertsegoviina alad ning annuleeris need 1908 aastal
DO ON A U JÕ G I ANDREAS ORG 8A KLASS ASUKOHT EUROOPA LÕUNA OSAS SAKSAMAAL SCHWARZWALDIS MIS RIKIE LÄBIB •AUSTRIA, SLOVAKKIA, UNGARI, HORVAATIA, SERBIA, RUMEENIA, BULGAARIA, MOLDOVA JA UNGARI JÕE ÜLDANDMED PIKKUS 2850 KM, SUUE MUSTA JÄRVE KILIA, SULINA JA SFINTU GHEORGHE VOOLUHULK JA ÜLEUJUTUSED 6430 M³/S KILIA, SULINA JA SFINTU GHEORGHE TÄNAN KUULAMAST
küllastanud, et rahvusvaheliste suhete püssirohutünni plahavatama panekuks piisas vaid väikesest sädemest. Maailmasõja ajend Maailmasõja puhkemise ajaks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 ning tema abikaasa Sophie, Honenbergi printsessi. Need lasud olid Esimese maailmasõja esimesed lasud. Sarajevo asus Austria- Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega Gavrilo Princip. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otsesid huve polnud. Ometi väljus olukord kontrolli alt. Peale troonipärija tapmist nõudis Austria-Ungari pealinnas kohe sõja alustamist Serbia vastu. Kuna Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Kuna Saksamaa
Ratsavägi muutus kasutuks, aga jätkati ratsaväe arendamist, uskudes eelseisvasse kiiresse sõtta Euroopas. Kolmikliidu kandvaks jõuks oli Saksa, soovis uusi kolooniaid haarata, mis tähendas konkurentsi Ing. Saksa eesmärk oli purustada Pr. ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniaid sooviti nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Sõjalist kokkupõrget Ing. lootis Saksa vältida. Saksa toetus oli oluline A-Ule, mis oli rahvuslikult killustunud, mida ohustas Serbia püüe luua slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik. Serbia selja taga oli Vene. A-U eesmärk oli tugevdada positsiooni Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia ja saada Saksa toetus, kui peaks tulema sõda Venega. Nõrgimaks lüliks oli Itaalia, kes oli lepinguga liitunud selleks, et end kaitsta Pr. rünnaku eest. 20.saj algul paranesid Itaalia ja Pr. suhted. Tugevnes Itaalia vaen A-Uga, suhted Venega, aga paranesid. 1911. Itaalia vallutas Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika
ja raudteed. 5. Millised riigid kuulusid Kolmikliitu ja millised olid nende eesmärgid? · Kandvaks jõuks Saksamaa o Soovis uusi kolooniaid haarata (konkurents Inglismaaga) hakati looma võimsat laevastikku o Mandri-Euroopa eesmärgiks purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma ülemvõim. · Austria-Ungari o oli rahvuslikult killustatud o 1878 iseseisvunud Serbia püüdis luua A-U koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest suurt slaavi riiki. o Serbia seljataga seisis Venemaa. Sõjas Venemaaga vajas Saksamaa toetust. o Tugevdada positsiooni Balkanil, suruda maha Serbia domineerimiskatsed ja saada · Itaalia o Liitus, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest o 20s algul hakkasid aga suhted Pr ja Vm-ga paranema.
Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace- Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria- Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 28. VI 1914. a. toimus Bosnia pealinnas Sarajevos atentaat Austria-Ungari troonipärijale ertshertsog Franz Ferdinandile. Troonipärija ja ta abikaasa said surma Serbia üliõpilase Gavrilo Principi revolvrikuulidest, kellele oli vastav korraldus antud Serbia terroriorganisatsioonilt "Mlada Bosna". See ja veel teine organisatsioon ,,Must käsi"(Serbia ohvitseride asutatud) olid eesmärgiks seadnud Austria-Ungari slaavlaste vabastamise, kasutades selleks terrori taktikat. Juba oli organiseeritud 6 atentaati Austria-Ungari ametnikele. Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil, mistõttu oli Franz Ferdinand äärmiselt vaenulikult
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Antant : Keskriigid: Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Suurbritannia Türgi Itaalia (1915) Bulgaaria Sõja põhjus: suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast Soodustavad tegurid: Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina Balkani sõjad Riikide eesmärgid: Saksamaa: kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina Austria-Ungari: tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat Türgi: tahtis endale Taga-Kaukaasiat Suurbritannia: tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia Prantsusmaa: tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa...
Marne’i lahingus sakslased peatati. Prantsumaa ründab Venemaa loal Saksamaad. Austria- Ungari kandid raskeid kaotusi. Positsioonisõda Sakslased võtsid inglaste vastu kasutusele gaasimaskid, mis tõi alguses vastaspoolele suuri kahjusid, kuid peale maskide kasutusele võttu kahju vähenes. Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine Itaalia astus Antandi poolele (lubati maid Austria-Ungarist), Itaalia ründab Austria-Ungarit. Kolmikliitu lisandus Bulgaaria, mis aitas purustada Serbia väed. Hiljem tuli Kolmikliidule appi ka Türgi. Somme’i lahing Inglased võtsid kasutusele tankid + kerge kaitserindest läbitungida (kuulipildujad jne) + vastaste seas paanika tekitamine -Suur ning lihtne tabada -Jäi kinniosades kohtades Sõda merel Allveelaevade kasutamine Sakslased uputasid Inglise reisilaeva Lusitania Sõjatehnika areng Keemiatööstus Allveelaevastiku areng Lennuväe kiire areng Eluolu sõja ajal
Samuti Saksamaa ja Venemaa võimutsesid Poola alade üle. Suurim konflikt olid Saksamaa ja Suurbritannia vahel. Kuigi Suurbritannia oli suurima laevastikuga riik, soovis Saksamaa siiski ülemvõimu mere ise haarata. Venemaa oli ka Austria-Ungariga rahutustes seoses Balkani poolsaare ülemvõimuga. Balkani poolsaar tekitas üldise suurema rahutuste olukorra. Suure osa olukorra teravnemises etendas kaasa poolsaarel ülemvõimu kehtestav agressiivse poliitikaga riik – Serbia. Sajandi algusel toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningaperekond mõrvati ja asemele tuli venemeelne valitseja. Sellest hetkest alates tähendas Serbia konflikti Venemaaga. Austria-Ungari ei olnud samuti rahul enda nõrgeneva võimuga poolsaarel. Esimese maailmasõja valla päästnud Balkani probleem kasvas ka pärast sõja lõppu üle uuteks probleemideks – probleemideks, mida jätkus ka Teise maailmasõja puhkemiseni, probleemideks, mis kestavad tegelikult tänaseni
Imperialism – suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on oma mõju suurendamine kogu maailmas Briti impeerium vallutas 1902. endale buuride asumaad Aafrikas Venemaa võimutses soome üle, ning otsustas piirata Soome autonoomiat Inglismaa jagas maid Aafrikas ja Aasias nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga Itaalia vallutas 1911.a Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning nimetas selle Liibüaks. Autria-Ungari esitas Serbiale 10 nõudmist, mis olid alandavad, eesmärgiga vallutada Serbia. 6. I maailmasõja põhjused ja eeldused. Austria kroonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia patrioodi poolt 28.06.1914 Põhjused: • vastuolud suurriikide vahel: Suurbritannia ja Saksamaa vahel : mõlemad tahtsid olla maailmas juhtival positsioonil Saksamaa ja Prantsusmaa: tüli Elsass-Lotringi pärast Austria-Ungari ja Venemaa vahel Balkani pärast Võitlus kolooniate ümberjaotumise pärast • Alahinnati ohtu: suurriigid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse
ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. 27. augustil 1916. aastal tuli Antandile appi Rumeenia ning 6. aprillil 1917 kuulutaas Saksamaale sõja USA. Aastatel 1917-1918 kuulutasid Saksamaale sõja ka teised riigid, kuid sõja lõpptulemusele ei avaldunud see enam mõju. Sõdivate koalitsioonide lõplik koosseis: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria versus Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tsernogooria, Itaalia ja Rumeenia. Kahjuks kõikikide neutraalsete riikide valitsustel ja rahvastel oli vale arusaam sõjast, nad pidasid rahvusvaheliste vastuolude lahendamisel sõda normaalseks ja seaduslikuks, nende meelest oli sõda vaid rahuaegse poliitika jätkamine relvadega. Sõdivate poolte plaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid
· PÕHJUSED: · I maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast mõjupiirkondade ja asumaade pärast sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt · ALGUS: · 28. juuni 1914 korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ja tema abikaasa tapeti. See sündmus vallandaski Esimese MS. (Gavrilo Principi- üliõpilane, kes lasi maha Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi) · Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat - Austria-Ungari kuulutas Saksamaa survel Serbiale sõja - Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni - Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks - Saksamaa
AJALOO KT! 1) Esimese maailmasõja põhjused?! *suurriikide vahelised vastuolud (Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, Balkanil põrkusid Venemaa ja A-U huvid) ; *sõja ülistamine (levinud arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav); *Rahvusvaheliste institutsioonide puudumine (ei olnud, mis oleksid võinud korraldada suurriikide juhtide kohtumist jms) 2) Esimese maailmasõja ajend?! 28.06.1914 tappis serbia rahvuslane, Gavrilo Pricip, A-U troonipärija Franz Ferdinandi. 3) Saksamaa, Venemaa ja Inglismaa sõttaastumine. Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 1.08. 1914, kuna Venemaa ei tühistanud mobilisatsiooni.. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine! 4) Itaalia, Bulgaaria, Türgi ja Rumeenia I maailmasõjas?
rahvusvahelist majandust Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad Suurriikide soov oma territooriume laiendada ja asumaid hõivata Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sõdivad pooled Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Peagi 34 sõdivat riiki Sõjas kujunes välja 2 peamist rinnet Läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nimi Schlieffeni plaan
Sõda romantiseeriti, arvati, et sõda annab au ja kuulsuse ning oli põnev. Rahvusvaelisi kriise reguleerivate intitutsioonide puudumine, ei olnud org., et korraldada nt suurriikide kokkukutsumist. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia, ei märgatud sõjatehnika kiiret aegngut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekut. Sõjaplaanidele ei pööratud tähelepanu. 29. Esimese maailmasõja ajend nn Balkan kui püssirohutünn – Serbia väed tapsid A- U hertsogi Franz Ferdinadi. Venemaa asus A-U surve alla sattunud Serbiat toetama. Saksamaa kuulutas Serbiale sõja. 30. Esimese maailmasõja osapooled – Inglismaa, Saksamaa, Prantusmaa, Venemaa, Austria-Ungari 31. Muudatused sõjapidamises ja tehnikas esimese maailmasõja ajal – positsioonisõda, mürgigaasi kasutamine, tankid (inglismaa), suurtükid, allveelaevad, lennukid. 32. Muutused ühiskonnas – sõjategevus kurnab inimesi, üldise töökohustuse
Portugal – Lissabon Saksamaa – Berliin Hispaania – Madrid Luksemburg – Luxenbourg Andorra – Andorra la Vella Belgia – Brüssel Pantsusmaa – Pariis Holland – Amsterdam Monaco – Monaco Inglismaa – London Itaalia – Rooma Iirimaa – Dublin San Marino – San Marino Island – Ryekjavik Vatikan – Vatikan Norra – Oslo Malta – Valleta Rootsi – Stockholm Kreeka – Ateena Soome – Helsingi Albaania – Tirana Venemaa – Moskva Makedoonia – Skopje Läti – Riia Bulgaaria – Sofia Leedu – Vilnus Montenegro – Podgorcia Poola – Varssavi Kosovo – Preština Lalgevene – Minsk Serbia – Belgrad Tšehhi – Praha Bosnia ja Hertsogoviina – Sarajevo Slovakkia – Bratislava Horvaatia – Zagreb ...
taheti saada Konstantinoopoli ning Dardanelle alad Venemaa haldusesse -Inglismaa ei andnud küll lubadust, et ta kedagi sõjas aitab, aga kuna ta oli Saksamaa võimu vastu, siis asus ta Antandi poolele Saksamaa vastu 7. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda seleta, mis toimus Balkani poolsaarel enne I MS! Balkani poolsaarel olid pingelised olukorrad, kuna võimu tahtsid kaks erinevat riiki. Austria-Ungari ning Serbia, mis mõlemad tahtsid poolsaarel luua riiki, mis ühendaks kõiki slaavi rahvaid, seega, kõik, mis toimus Balkanil mõjutas ka muid riike ja maailma, kuna ka venelased tahtsid slaavi rahvastele appi minna. Sõda algaski, sest Austria-ungari kuulutas Serbiale sõja, mistõttu see üle kogu maailma levis, sest teised riigid tulid mõlemale riigil appi. Ptk 5: 8. Mis olid I maailmasõja põhjuseid! (vt ka ptk 1 ja 2)
RIIK PEALINN ISLAND REYKJAVIK NORRA OSLO ROOTSI STOCHOLM SOOME HELSINGI EESTI TALLINN LÄTI RIIA LEEDU VILNIUS POOLA VARSSAVI SAKSAMAA BERLIIN TAANI KOPENHAAGEN HOLLAND AMSTERDAM BELGIA BRÜSSEL LUKSENBURG LUKSENBOURG LIECTENSTEIN MÜNCHEN PRANTSUSMAA PARIIS ANDORRA ANDORRA LA VELLA HISPAANIA MADRID PARTUGAL LISSABON ITAALIA ROOMA VATIKAN VATIKAN SAN MARINO SAN MARINO MONACO MARSSEILE SVEITS BERN AUSTRIA VIIN TSEHHI PRAHA SLOVAKKIA BRAFISLAVA UNGARI BUDAPEST SLOVEENIA LJUBLJANA HORVAA...
Euroopa riigid ja pealinnad. SVEITS- BERN MAKEDOONIA-SKOPJE MONTE NEGRO AUSTRIA-VIINI VATIKAN BELGIA-BRÜSSEL MOLDOVA-CHISINAU BULGAARIA-SOFIA LIECHTENSTEIN-VADUZ EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
RIIK PEALINN Portugal Lissabon Hispaania Madrid Andorra Andorra la Vella Prantsusmaa Pariis Monaco Monaco Itaalia Rooma San Marino San Marino Vatikan Vatikan Malta Valletta Kreeka Ateena Albaania Tirana Makedoonia Skopje Bulgaaria Sofia Montenegro Podgorica Kosovo Priština Serbia Belgrad Bosnia ja Sarajevo Hersogoviina Horvaatia Zagreb Sloveenia Ljubljana Austria Viin Lichenstein Vaduz Šveits Bern Saksamaa Berliin Luksemburg Luxembourg Belgia Brüssel Holland Amsterdam Suurbritannia London Iirimaa Dublin Island Ryekjavik Norra Oslo Rootsi Stockholm Soome Helsingi Venemaa Moskva
Sm näiteks osales liidu tegevuses 26- 33. a, NSVL 34-39. Jaapan lahkus liidust pärast kallaletungi Hiinale 33. a, It pärast agressiooni Etioopiasse 37.a. RL nõrkuse põhjuseks oli tema keskorganite vähene võim ning kohmakus otsuste vastuvõtmisel ja teostamisel. RL tegevus lõppes seoses II MS puhkemisega. Ametlikult saadeti ta laiali 46.a, mil San Francisco konverentsil moodustati ÜRO. Atentaat FFle - 14 a suvel, kuulutas A-U välja suured sõjaväe manöövrid. Olid plaanitud Serbia piiri lähedal. Alustamiseks valiti vale kuup- Balkani rahva leinakuup. Neid manöövreid pidi vaatama tulema Herts-Hertsog Franz Ferdinand. Serbl otsustasid kätte maksta - korral atentaat FF-le. Seda ette valm salaorg "Must Käsi" ja "Mlada Bosnia". Täideviijateks kaks gümnasisti Gabrinovic ja Princip. Serbia valitsus sai teda, tahtis ära hoida, hoiatas A-U-t. A-U lükkas hoiatuse tagasi. "Musta käe" hulka kuulus ka salaluure ülem, said poisid siiski valedok-dega üle piiri
püssirohutünni plahavatama panekuks polnud just eriliselt palju vaja. 4 Maailmasõja ajend Maailmasõja puhkemise ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa Sophie tapmine 28.juunil 1914 a. Need lasud olid Esimese maailmasõja esimesed lasud. Atendaat pandi toime Austria-Ungari pealinnas Sarajevos Serbia koolitusega Gavrilo Princip´i poolt. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otsesid huve polnud, ometi väljus olukord kontrolli alt. Peale troonipärija tapmist nõuti Austria-Ungari pealinnas kohe sõja alustamist Serbia vastu. Kuna Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Austria-
Prantsusmaa ja Inglismaa vahel Antandi leping *jagati Aasia ja Aafrika mõjusfäärid ja kohustuti aitama 3: 1907 Inglismaa ja Venemaa leping, jagati mõjusfäärid Aasias. Saksamaa Kolmikliidus: # Soovis uusi kolooniaid # Olla konkurentsiks Inglismaale maailma võimu pärast # Purustada Prantsusmaa, et kehtestada oma võim Euroopa mandril # Vajas võimsat laevastikku, kuna sõda Inglismaaga oli vältimatu. Austria-Ungari Kolmikliidus # Serbia kõige suurem vaenlane, sest Serbia tahtis luua suurt slaavi riiki Balkanile Austria-Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest. # Tahtis Balkanil oma positsiooni tugevdada. Serbiat toetas Venemaa # Vajas Saksamaa toetust Venemaa vastu. ltaalia Kolmikliidus # Et saada abi Prantsusmaa vastu, tegelikult Prantsusmaaga, samuti Venemaaga suhted paranesid *1911 vallutas Türgilt alasid Põhja-Aafrikas tp Liibüa. Prantsusmaa Antandis #
võimalus ennast teostada. Ajend : · AustriaUngari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi · ja tema abikaasa Sophie tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 · Atendaadi organiseeris salaorganisatsioon Must Käsi (viis täide üliõpilane Gavrilo Princip) Põhjalikumalt : · 1914.a. 28.juunil: Bosnia serblasest tudeng Cavrilo Princip mõrvas AustriaUngari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi. · Atentaadi korraldas "Must Käsi", mis oli: Serbia natsionalistlik salaorganisatsioon, kuhu kuulusid kõrgemad serbia ohvitserid ja kuningliku perekonna liikmed. Seda toetas Serbia eesmärgiga liita Bosnia Serbiaga. Marjanne Priidik 12.c klass · Atentaadi viis ellu: Cavrilo Princip · Tapatöö põhjus: FranzFerdinand oleks takistanud SuurSerbia loomist. sõjaplaanid ja sõdivad koalitsioonid NB ! Sõdivad koalitsioonid : Kolmikliit · Saksamaa
Nõukogude Liidu taandumine. Kõige olulisemaks välisteguriks oli Nõukogude Liidu mõju taandumine. Järk-järgult nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatsov ei pidanud enam vajalikuks sekkuda sotsialismileeri riikide siseasjadesse ja ta heitis ette mitmele sotsialismileeri riigile, et need ei suuda ühiskonna uuenemisega kaasas käia. Tema lähedased seda heaks ei kiitund, et ei sekkuta, nad nõudsid korra jaluleseadmist. 1990.a lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1990.a keskpaigaks viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest Nõukogude väed välja. Sotsialismi ammendumine Ida-Euroopas. Sotsialismimudel oli end sisemiselt ammendanud.Kommunistlikud reziimid ei suutnud enam rahuldada ühiskonna vajadusi. Majandustaseme allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Sotsialistlik jaotussüsteem ja sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahendus enam ei toiminud. Puudust tunti alates tualettpaberist lõpetades teleritega. Tse...
1. Sõja põhjused ja ajend. · I maailmasõja algamise peamiseks põhjuseks olid imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglisma,a teisel pool aga Saksamaa. Peamiselt võideldi mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Võideldi turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi pärast. · Sõja ajendiks oli 28. Juunil 1914 aastal korraldatud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ning tema abikaasa surid ja see sündmis vallandaski Esimese maailmasõja. 2. Osapooled, tähtsaimad sõjatandrid, suurriikide sõjaplaanid. · Osalejateks oli Kolmikliit: Austria-Ungari, Saksmaa, Bulgaaria, Türgi ning Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia. · Saksamaa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan: alistada Prantsusmaa ja Venemaa
1. Sõja põhjused ja ajend. · I maailmasõja algamise peamiseks põhjuseks olid imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglisma,a teisel pool aga Saksamaa. Peamiselt võideldi mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Võideldi turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi pärast. · Sõja ajendiks oli 28. Juunil 1914 aastal korraldatud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ning tema abikaasa surid ja see sündmis vallandaski Esimese maailmasõja. 2. Osapooled, tähtsaimad sõjatandrid, suurriikide sõjaplaanid. · Osalejateks oli Kolmikliit: Austria-Ungari, Saksmaa, Bulgaaria, Türgi ning Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia. · Saksamaa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan: alistada Prantsusmaa ja Venemaa
2)Venemaa ja Austrai-Ungari huvide prkumine Balkani pssirohukeldris 3) suurriikide liidusuhete mehhanism 4) imperialistlik poliitika 5)natsionalism, militarism, kultuurierinevus BALKAN: bosniaserblane Gavcivo Princip tappis Austria-Ungari trooniprija ertshertsog Franz Ferdinandi koos abikaasaga , 1914 aastal 28 juulil. Peale atendaati esitas Austria-Ungari Serbiale mitmeid ultimaatumeid, millele serblased vastasid eitavalt. 28 juulil kuulutas keisririik sja Serbia vastu. See kik kivitaski esimese maailmasja, mis kestis 1914-1918. Sdivate koalitsioonide lplik koosseis : 1) Antant - Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia (1915) ja Rumeenia . 2) Keskriigid- Saksamaa, austria-Ungari Trgi ja Bulgaaria. SJAPLAANID: Kaks rinnet- lne ja ida rinne. Saksamaa rnnaku aluseks oli Schlieffeni plaan: rnnatakse Prantsusmaad Belgia kaudu. Idas plaaniti kaitsesda ning loodeti austerlastele. Prantsusmaa kartis 1870-1871a kordumist
1.Imperialism- ühe riigi enesekeskne poliitika oma võimu ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Suurim kolooniariik- Inglismaa 2. olulised leiutised 19.saj-20.saj algul- kiire autode valmistamine, esimene lend tehti õhulaevaga, esimene raadiosaade jõudis eetrisse, mürkgaaside kasutamine esimest korda Belgias, tankide kasutamine Somme`i lahingus 3. Millised riigid kuulusid järgmistesse sõjalistesse liitudesse: Antant , Kolmikliit .- antant- prantsusmaa, venemaa, inglismaa, serbia kolmikliit- saksamaa, austria-ungari, itaalia 4. Kes Kolmikliidust sõdis tegelikult Antandi poolel? Millised olid sõjas Keskriigid ? - Kolmikliidust sõdis Antandi poolel: Saksamaa, Itaalia ja Austria- Ungari liit, Itaalia Keskriigid- Saksamaa, austria,-ungari, türgi ja bulgaaria 5. Milline riik liitus Antandiga 1917.a.? - USA 6. Nimeta I maailmasõja põhjused- 1.kolooniate ümberjagamine, 2. vastuolud maailma suurvõimude vahel, 3. ohu alahindamine, 4. puudusid
Geograafia: Euroopa Riigid ja Nende Pealinnad Eesti: Tallinn Läti: Riia Leedu: Vilnius Hispaania: Madrid Itaalia: Rooma Rumeenia: Bukarest Soome: Helsingi Rootsi: Stockholm Ukraina: Kiiev Malta: Valetta Holland: Amsterdam Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
14 Makedoonia - - - - 9 Malta + - + + 43 Moldova - - - - 5 Monaco - - - - 11 Montenegro - - - - 30 Norra - + + - 37 Poola + + + - 1 Portugal + + + + 4 Prantsusmaa + + + + 31 Rootsi + - + - 42 Rumeenia + + - - 23 Saksamaa + + + + 7 San Marino - - - - 16 Serbia - - - - 40 Slovakkia + + + + 19 Sloveenia + + + + 32 Soome + - + + 27 Suurbritannia + + - - 22 Sveits - - + - 45 Taani + + + - 39 Tsehhi + + + - 48 Türgi - + - - 44 Ukraina - - - - 41 Ungari + + + - 38 Valgevene - - - - 8 Vatikan - - - - 33 Vene - - - -
Euroopa linnad. Island- Reykjavik Monaco- Monaco Norra- Oslo Rumeenia- Bukarest Rootsi- Stockholm San Marino- San Marino Taani- Kopenhaagen Vatikan- Vatikan Soome- Helsingi Luksemburg- Luxemburg Venemaa- Moskva Gruusia- Thbilis Eesti- Tallinn Goosova- Pristina Läti- Riia Aserbaidzaan- Bakuu Leedu- Vilnius Kasahstan- Astana Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana...
· Esimene Balkani sõda (1912-1913.a.): Sõja ajend- Itaalia-Türgi 1911.a. sõda, mis näitas Türgi nõrkust. Balkani riigid tahtsid seda ära kasutada, haaramaks enese kätte slaavi ja albaanlaste alasid. Venemaa toetas Balkani riike: tahtis suurendada oma mõju Balkanil ja kasutada Balkani riike ära surveks Saksamaa ja Austria-Ungari vastu. 1912.a. puhkes sõjategevus Türgi vastu. Türgi vastasesse koalitsiooni kuulusid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro. Türgi sai ruttu lüüa ja 1913.a. Londonis sõlmitud rahu tulemusena kaotas enamuse Balkani poolsaare valdustest ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega. · Teine Balkani sõda (1913.a.): Sõja põhjuseks oli esimese sõja võitjate suutmatus kokku leppida vallutatud alade jagamises. Bulgaaria vastu astusid välja Serbia, Kreeka; hiljem ka Rumeenia ja Türgi. Bulgaaria sai lüüa. 1913.a
28.jun.1914 Ettekääne:Franz-Ferdinandi tapmine (A.U troonipärija) Põhjused:suurriikidekonkureerimine, Balkani pässirohukelder, Maroko kriisid. Sõjaplaanid Saksamaa-välksõda Venemaa-Saksa vägede purustamine Ida-Preisimaal Prantsusmaa-Piiri kindlustamine Inglismaa-Rahaline toetamine +70000sõdurit rindele Antant:Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Keskriigid-Saksamaa, Itaalia, A.U. LÄÄNERINNE: 1914:Piirilahing, sõja välja kuulutamine. 1915:Ipri lahing, gaasirünnak. 1916:Verduni lahing, Somme'i lahing. 1917:Tankirünnak Cannrais, Somme'i. IDARINNE 1914:Venemaa tahtis tungida Preisimaale 1915:Saksamaa andis pealäägi Venemaale. 1916:jätkus sama mis 1915.a 1917:Veebruarirevolutsioon, Saksamaa alustas pealetungia(vallutas Riia) TEISED RINDED 1914:Jaapan astus sõtta Hiinaga Vallutati tugipunktid Hiinas 1915:A.U. Kuulutas Itaaliale sõja, A.U.-Serbia sõdisid omavahel. 1916:Saksamaa püüdis läbi murda mereblokaadi, Jüüti merelahing. 1917:Saksamaa tuli A...
Röntgenkiirguse avastamine Tavaliselt peetakse röntgenkiirguse avastajaks saksa füüsikut Wilhelm Röntgenit, sest ta oli üks esimesi, kes seda efekti põhjalikumalt uuris. Siiski oli seda enne Röntgenit täheldanud serbia leiutaja Nikola Tesla. Röntgen ise nimetas röntgenkiirgust x-kiirguseks, mis on tänapäevani kasutusel paljudes keeltes, sealhulgas saksa keeles, Röntgeni emakeeles. Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga, mille konstrueeris umbes 1870 inglise füüsik William Crookes. See on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. Röntgenkiirguse lainepikkus Suurusjärk m...
Norra Oslo 8. Vatikan 31. Rootsi Stockholm 9. Malta Valletta 32. Soome Helsingi 10. Kreeka Ateena 33. Venemaa Moskva 11. Albaania Tiraana 34. Eesti Tallinn 12. Makedoonia Skopje 35. Läti Riia 13. Bulgaaria Sofia 36. Leedu Vilnius 14. Monteneegro 37. Poola Varssavi 15. Kosovo 38. Valgevene Minsk 16. Serbia 39. 17. Bosnia ja Hertsogoviina 40. Sarajevo 41. Ungari Budapest 18. Horvaatia Zagreb 42. Rumeenia Bukarest 19. Sloveenia Ljubljana 43. Moldova 20. Austria Viin 44. Ukraina Kiiev 21. Liechtenstein Vaduz 22. Sveits Bern 23. Saksamaa Berliin ©Kati Rohtla
1.Portugal-Lissabon 11.Albaania-Tirana 20.Austria-viin 2.Hispaania-Madrid 12.Makedoonia-Skopje 21.Liechtenstein-Vaduz 3.Andorra-Andorra la 13.Bulgaaria-sofia 22.Sveits-Bern Vella 14.Monteneegro- 23.Saksamaa-Berliin 4.Prantsusmaa-Pariis Podgorica 24.Luksemburg- 5.Monaco-Monaco 15. Luxemburg 6.Itaalia-rooma 16.Serbia-Belgrad 25.Belgia-Brüssel 7.San Mariino 17.Bosnia ja 26.Holland-Amsterdam Hertsogoviina-Sarajevo 8.Vatikan 27.Suurbritania-London 18.Horvaatia-Zagreb 9.Malta-Valletta 28.Iirima-Dublin 19.Sloveenia-Ljubljana 10.Kreeka-Ateena 29.Island-reykjavik 30.Norra-oslo 35.Läti-Riia 40....
jõudnud sõjaks valmistuda · Wilhelm II oli veendunud, et Venemaa jääb tekkinud konfliktist kürvale, mistõttu pole oodata suuremat sõda · Austria-Ungari esitas Serbiale omapoolsed nõudmised, mis pidid tagama Austria-Ungari julgeoleku · tekitas Euroopa juhtivate poliitikute seas kartuse, et tekkinud vastasseis võib haarata ka teisi riike · Venemaa otsustas Serbiat tingimusteta toetada · Venemaalt julguse saanud Serbia lükkas noodi tagasi, jättes ukse lahti edasisteks läbirääkimisteks · 28. juuli 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja · Saksamaa püüdis küll seda ära hoida, kuid Nikolai II kuulutas ikkagi välja üldmobilisatsiooni. Nii Austria-Ungari kui ka Saksamaa alustasid üldmobilisatsiooni. 2) 1914 Läänerinne · 1. august 1914 Saksamaa kuulutab Venemaale ja Prantsusmaale sõja · Saksamaa tungis kallale neutraalsele Belgiale sõtta astus Inglismaa · 23
Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (tapeti koos abikaasaga). (Vt. pilte õpik lk.52-53). Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Aaustria-Ungariga; soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. 1.3. Sõja algus: Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
