· kuigi rünnaku täpne aeg ja koht olid teada, ei suudetud laguneva armeega midagi ette võtta · tõhusat vastupanu osutasid läti kütid · 3. september langes Riia sakslaste kätte · oktoobri algul vallutati Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa · Brest-Litovski vaherahu Venemaa väljus sõjast · Caporetto katastroof · augustis 1917 olid Austria-Ungari väed nõus sõlmima Itaaliaga separaatrahu, kuid appi tulid saksa väed · oktoobris Saksa ja Austria pealetung, Itaalia rinne murti läbi tohutud kaotused · alles Inglise-Prantsuse väed lõid Itaalias uue rinde · sakslaste võimalus oma jõude läänerindel küllalt vabalt ümber paigutada · ootas Venemaa kokkuvarisemist peamine jõud läänerindel, kus aga ei tunginud peale, vais lasi teha lääneliitlasel lootuses, et nende jõud raugeb · Nivelle'i tapatalgud (aprillis)
allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks "Louisitania" uputamine koos 1198 reisiaga). Sõja lõpp: 1916. aastaks oli Venemaa oma ressursid ammendanud, suurenes rahulolematus tsaarivalitsusega. 1917.a. puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Novembris teostasid bolsevikud Lenini juhtimisel riigpöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (ehk rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes / nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918.a. Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt Läänerindele, kus teostati 1918.a.
*bandeeralased- eesmärk Ukraina iseseisvus; sõdisid mõlema poolega; NL jaoks bandiidid *metsavennad- võitlevad Nõukogude okupatsiooni vastu, 56ni eksisteerib Teljeriigid: 1940 Kolmikpakt Hitleri-vastane koalitsioon: 40/41 lend- lease (USA annab laenu Britidele) *14.08.41 Atlandi harta (USA, Ing, hiljem teisedki) Ei ole käimasolevas sõjas ter. nõudmisi; suveräänsus; eesmärk Hitleri ja tema liitlaste purustamine *1.01.42 Ühenenudrahvad- separaatrahu ei sõlmita agressoritega *3.11.43 Teherani konv. (Stalin, Churchill, Roosevelt) - 2.rinne avati P-Pr. 44 suvel *4.02.45 Jalta konv. Saksa purustamise plaan, okupatsioonitsoonid (3 riigi vahel); Jaapan (Kuriili saared); jagati piirid Euroopas; kevadel asutatakse ÜRO *5.07.45 Potsdami (Stalin, Truman, Attlee) Lahkhelisid palju; Saksa jagati 4 okupatsioonitsooniks 10.02.47 kirjutati rahulepingule alla (võitjariigid, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome)
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Grissel Kaur 203 SKA I.MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja: Silva Kiveste Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus lk. 1 Põhjused lk. 2 Sõdivate riikide sõjaplaanid lk.3- 4 Sõjakäik lk. 5-7 Tagajärjed lk. 8-9 Kasutatud kirjandus lk. 10 Põhjused Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemise põhi põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud : a) Võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võim...
See mees osutus Patkuli suureks vaenlaseks, kes püüdis Poolat Prantsusmaa poole kallutada, kasutades selleks ka riigikantsler von Beichlingeni, talle kena pensioni Prantsusmaa poolt pakkudes. Lõpuks sai August ka oma väe liikuma, jõudis Riia alla ja alustas linna piiramist. Ka rasked kahurid jõudsid kohale, ent kasu neist polnud ikkagi. Laagrisse jõudis teade, et Taani oli pärast üht kaotust Rootsiga rahu teinud. August oli sellest nii löödud, et tahtis Rootsiga separaatrahu sõlmida, ent Karl XII ei võtnud seda vastu nii tige oli ta oma sugulase peale. Lõpuks oli tsaar Peeter türklastega rahu sõlminud ja alustas marssi Narva suunas. Kuid üsna pea kuulis Euroopa rabavat uudist: Karl XII oli oma väikese ja väsinud väega venelasi Narva all löönud. Sellest kohkunud Patkul otsustas mõlemad monarhid Peetri ja Augusti kokku viia, et liitu tugevdada. Veel enne seda suri Hispaania kuningas, kelle testamendis anti Hispaania valdused Louis
- Moodustati I Nõukogude valitsus, mille esimeheks sai Lenin - Kongress võttis vastu rahu ja maa dekreedi - 1918 suveks oli Venemaal kehtestatud enamlaste poolt ühe partei süsteem Bresti rahu: 3. märts 1918. Venemaa soovis rahulepingut, kuid Saksamaa seadis karmid tingimused. Kuna sakslased teostasid sõjategevust aktiivselt edasi, siis Venemaal ei jäänud muud üle, kui nõustuda Saksamaa tingimustega. Separaatrahu riik sõlmib vastasriigiga vaherahu, oma liitlastest eraldi. PARIISI RAHUKONVERENTS: 18. jan 1919 kuni 21. jah 1920. Versailles'i rahuleping, kirjutati alla selle lossi peeglisaalis 28. juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elassi ja Lotringi, ja veel juppe (kokku võeti ära 1/8 Saksamaa territooriumist). Saksamaa pidi sõjaväge vähendama 100 000 meheni, kellest ainult 4000 võisid olla ohvitserid. Ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust,
Likviteeriti Eesti Töörahva KommuuniNõukogu. Vabadussõda muutus Moskva silmis kahe riigi-Eesti ja Venemaa vaheliseks sõjaks,mida erinevalt klassivõitlusest on võimalik kahepoolse lepinguga lõpetada. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta,kuna Atandi riigid lootsid veel nõukogude võimu kukutamisele relvajõul ega soovinud väikeriikide väljumist sõjast.Ka ei tulnud Eesti sooviga kaasa Soome ,Läti ega ka Leedu valitsus,kuid Venemaaga separaatrahu sõlmida Eesti poliitikud veel ei söendanud. Loodearmee Petrogradi operatsioon Oktoobris alustas Loodearmee suurt peletungi Petrogradi vallutamiseks.Vaatamata üha teravamatele suhetele vene valgetega,toetasid Eesti väed seda rünnakut.Punaarmee vastulöök Pulkovo kõrgendikelt tähistas Loodearmee purustamise algust.Demoraliseerunud Vene väed valgusid Eesti poole.Valitsus otsustas Loodearmeel relvad käest võtta.See vabastas Eesti küll ebameeldivast,kuid tähendas ka
Muuhulgas vallutasid montenegrolased pasa Esad Toptani juhitud vägede vastu võideldes Türgi võimu alt Shkodëri linn, kaotades 10 000 meest. Ent suurriikide otsusega läks linn vastloodud Albaania riigi koosseisu, mida montenegrolased peavad ülekohtuseks. Montenegro osales alates augustist 1914.aastal Serbia poolel Esimeses maailmasõjas. Jaanuaris 1916.aastal okupeerisid ta Austria-Ungari väed, pärast maailmasõja lõppu Serbia väed. Serbia süüdistas kuningas Nikolat vaenlasega separaatrahu sõlmimises ning laskis kokku kutsuda Suure Rahvuskogu. Rahvuskogu oli Serbia politsei poolt kontrollitud, ta oli vastuolus ikka veel kehtiva Montenegro põhiseadusega. Rahvuskogu tõukas Nikola troonilt ja keelas tal riiki naasta. 29. novembril 1918.aastal kuulutati välja liitumine Serbiaga. Montenegro sümbolid keelustati, sealhulgas rahvusliku mütsi kandmine. Isegi Montenegro nimi keelustati: tema ametlikuks nimeks sai Zeta piirkond. See põhjustas ulatusliku Jõuluülestõusu, mis suruti
KORDAMISKÜSIMUSED § 1-2 1. ISIKUD GEORGES CLEMENCEAU PR peaminister, kutsuti PR ,,tiigriks". Esindas PR huve Pariisi Rahukonverentsil(SM peab kõige eest maksma ja nõrgenema), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. DAVID LLOYD GEORGE ING peaminister, kutsuti ,,Walesi võluriks". Esindas ING huve Pariisi Rahukonverentsil(SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. WOODROW WILSON USA president, ,,koolmeistrist poliitik", I USA president, kes käis EUR-s. Esindas USA huve Pariisi Rahukonverentsil(tahtis ära hoida uut sõda, koostas selle jaoks ,,Wilsoni 14 punkti", mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. BENITO MUSSOLINI IT valitseja 19221943, fasistide juht. Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda ...
ei taotleta endale mingeid territooriume ?rahvad ja riigid, kellel on iseseisvus sõja käigus kaotatud, taastatakse. ?August 1941 liitub sellega ka NSVL ?Suhtumine lääneriigid loodavad, et NSVL on muutnud ja vabastab peale Iims'i okupeeritud alad. ?1942 kirjutatakse alla Ühinenud Rahvaste (H-vastased) deklaratsioonile ?liitus ligi 30 riiki ?kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu ?ükski ühinenud riik ei tohtinud sõlmida separaatrahu Kolmikpakti riikidega ?hiljem kujuneb sellest ÜRO ?sisaldab ka Atlandi harta põhimõtteid ?olulised on kõik liitlaste konverentsid Teheran, Jalta, Potsdam ?kuidas purustada ?millal avada II rinne ?kuidas tegutseda pärast Hitleri kukutamist ? ?Peale Euroopa vallutamist hakkas Hitler tegema ümberkorraldusi. ?Natsionaalsotsialism ühele rahvale kehtiv võrdsus. Kommunism võrdsus kehtib töölisklassile ?Slaavi rahvus tuli orjastada ?mustlased ja juudid tuli hävitada holokaust
juurde, et seda vältida poldud nõus riskima eluga, kuna Loodearmee põlgas eesti iseseisvumist kui taastub Vene ühtne Imp, lubati ,,katulivabariik'' vallutada. Sõdimine jätkus, kuid nõrgestatud Nõukogude Venemaa peagi tegi ettepaneku teha rahuläbirääkimised. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest Antandi riigid soovisid NV relvajõul maha suruda ning ei tahtnud väikeriikide eemaldumist sõjast. Eesti pol ei soovinud venemaaga separaatrahu. Loodearmee Petrogradi operatsioon. Vaatamata eestlaste teravat suhet vene valgete, toetasid nad rünnakut Petro vastu. Purustatud Looderamee valgus tagasi eestisse neil võeti ära relvadvabastas eesti halvast liitlasestEesti pidi võtma oma piiride kaitsmise täielikult oma õlule. Pavel Bermondt-Avalovi saksa ja vene vabataht väed ründasid oktoobris Riiat Saksa oht Baltimaadele pole kadunud. Eesti väed aitasid Lätil Bermonti väed avantüüril likvideerida. Narva Kaitselahingud
Seetõttu kehtestas Karl pragmaatilise sanktsiooni, millega ta jättis kõik oma valdused ükskõik kummast soost pärijale. Selleks osutus tütar Maria Theresia. Teised riigid olid varem nõustunud pragmaatilist sanktsiooni tunnustama, aga kui Karl suri, püüdis enamik Austria naabreid Austria pärilussõjas pärandist tükki endale saada. Kõige paremini õnnestus see Preisimaal, kes sai endale Sileesia, kuid et selle kuningas Friedrich Suur sõlmis seejärel Austriaga separaatrahu, õnnestus austerlastel 1748. aastaks teised vastased oma maalt välja tõrjuda ja rohkem valdusi mitte kaotada. *Maria Theresia. Maria Theresiat (valitses 17401780) ei peeta küll eriti valgustuslikuks monarhiks, kuid absoluutne monarhia eksisteeris tema ajal Austrias kindlasti. Ta teostas hulga reforme: tsentraliseeris valitsemist, pannes kohalikes omavalitsustes juhtivatele kohtadele oma saksakeelsed ametnikud, samuti rajas
Seetõttu kehtestas Karl pragmaatilise sanktsiooni, millega ta jättis kõik oma valdused ükskõik kummast soost pärijale. Selleks osutus tütar Maria Theresia. Teised riigid olid varem nõustunud pragmaatilist sanktsiooni tunnustama, aga kui Karl suri, püüdis enamik Austria naabreid Austria pärilussõjas pärandist tükki endale saada. Kõige paremini õnnestus see Preisimaal, kes sai endale Sileesia, kuid et selle kuningas Friedrich Suur sõlmis seejärel Austriaga separaatrahu, õnnestus austerlastel 1748. aastaks teised vastased oma maalt välja tõrjuda ja rohkem valdusi mitte kaotada. *Maria Theresia. Maria Theresiat (valitses 17401780) ei peeta küll eriti valgustuslikuks monarhiks, kuid absoluutne monarhia eksisteeris tema ajal Austrias kindlasti. Ta teostas hulga reforme: tsentraliseeris valitsemist, pannes kohalikes omavalitsustes juhtivatele kohtadele oma saksakeelsed ametnikud, samuti rajas
4. Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - 1947 Iisraeli riigi loomine 14.mai1948 Kuuepäevane sõda 5-10.juuni1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1979 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-1989 Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990. a suvel Husseini kukutamine Iraagis - 2003 5. Kes olid, mida tegid? Mao Zedong Hiina RV juht 1949 1976, kuulutas välja suure hüppe, tema ideede põhjal tekkis mauism. Deng Xiaoping Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas.
Selle koalitsiooni kujunemine jätkus 1942. a. suvel. Mais-juunis käis Molotov visiitidel Londonis ja USA-s. Suurbritanniaga sõlmis NSVL liidulepingu, Ühendriikidega lepiti kokku põhimõtete suhtes, kuidas teineteist sõjas abistada. 1942.a. kevadest tegi USA president F.D. Roosevelt J. Stalinile kohtumisettepanekuid, kes keeldus. Tegelikult üritas Stalin Stalingradi lahingu ajal ja pärast sedagi 1943. aastal luua kontakti Hitleriga, et sõlmida Saksamaaga separaatrahu, sest lääneriigid ei tunnustanud Venemaa võite Baltikumis, samuti ei olnud lääneriigid loonud teist rinnet. Teise rinde all mõtles Stalin sõjategevuse kandmist Lääne-Euroopas. Talle ei meeldinud Churchilli idee avada teine rinne Kagu-Euroopas. Stalin nõustus USA ja Srb juhtidega kohtuma alles 1943. a. sügisel, pärast seda, kui tema pinnasondeerimised Berliini suunas olid jäänud tagajärjetuks. F.D. Roosevelti, J.Stalini ja W
2. tunnistatakse kõigi rahvaste õigust sõltumatusele ja valimiskorra valimisele 3. loobutakse jõu kasutamisest riikidevahelistes suhetes 1941. aasta sügisel liitus sellega ka NSVL 1. jaanuar 1942. aasta 26. riiki, kes olid sõjaseisukorras teljeriikidega (Sksm, Jpn, Itl) kirjutasid alla Ühinenud Rahvaste Deklaratsioonile deklaratsioon lähtus Atlandi Hartast ei sõlmi ühegi teljeriigiga eraldi separaatrahu või vaherahu 28. november 1. detsember 1943. aasta Teheranis (Iraagis) kohtusid Roosevelt (USA preident), Churchill (SB peaminister) ja Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretäsr) 1. Otsustati avada II rinne Prantsusmaale Inglismaa ja USA avavad teise rinde, s.t alustavad pealetungi sakslaste vastu Prantsusmaal (NSVL pidi toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast) 2. SB ja USA nõustusid tunnustama NSVL 1941. aasta piire MURRANG SÕJAS Kuni 1941.a
II maailmasõda Põhjused: - Saksamaa tahtis kätte maksta - Venemaa tahtis alasid laiendada - Itaalia tahtis kätte maksta selle eest, et ta jäeti peale I m/s maadest ilma - Totaalsete diktatuuride teke Euroopas - Lääneriikide lepituspoliitika- õigel ajal ei astutud Hitlerile vastu ega peatatud tema agressiivset tegevust - Rahvusluse rõhutamine autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides - Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks, saada juurde tooraineid ja turgu - Rahvaste Liidu võimetus agressorite peatamiseks. Algus: - 1. september 1939 a ründas Saksamaa Poolat - 3. september 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja - 28 september- uus leping Saksamaa ja NSVL'i vahel- piiri ja sõprusleping.( Leedu läks NSVL'le ja Saksamaa sai suurema osa Poolast) - 28. september 1939a kirjutas Eesti alla vastastikuse abistamise paktile NSVL'ga. NSVL võis tuua E...
TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 5 o 01.01.1942 kirjutasid 26 riigi esindajad ( hiljem 50) Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste Deklaratsioonile: aluseks Atlandi Harta. See oli riikide liit ( sh NSVL Liit ja Hiina ) teljeriikide vastu (Saks + Jaapan + liitlased = agressorid!). NSVL (ei tohi sõlmida separaatrahu! NSVL rikub) ja USA vahel liidulepingud sõjas abistamiseks (NSVL sai 12% oma relvastusest, 4500 tööpinki, 2,6 miljonit tonni naftat, 0,5 miljonit tonni värvilisi metalle, toiduabi jne..); o 28.11.-1.12.1943 liitlaste Teherani konverents (kohtusid Stalin, Roosevelt (USA) ja Churchill (SB)): Churchillis krokodilli skeem pidada sõda, kuni Saksamaa tingimusteta
Tartu Kunstigümnaasium REVOLUTSIOONI TAANDUMINE Referaat Katrin Lepp 11.a klass Tartu 2010 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Termidoorlaste poliitika kuni Direktooriumi loomiseni 4. Prantsusmaa valitsemine fruktidoori riigipöördeni 1797 5. Egiptuse sõjakäik ja Direktooriumi süsteemi läbikukkumine 6. 18. brümääri riigipööre 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus 9 termidoori pöördega algas revolutsiooni taandumine. Konvendis said ülekaalu jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline ehk valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direk...
lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase. · Verdun'i lahing: 1916. a. Kestis mitu kuud. Sakslastel oli plaan lahinguga pratslased alistuma sundida ja jõuda välja Pariisi, plaan ebaõnnestus. Kangelaseks sai prantslane Petain, kes suutis rindele vägesid juurde saada ja sellega ära hoida sakslaste läbimurde. 33. I ms lõpp: separaatrahu Venemaa ja Saksamaa vahel (Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene); 11. novembril 1918.a. sõlmiti Compiegne´i vaherahu (Prantsuse marssal Ferdinand Fochi salongivagunis), millega lõppes I maailmasõda. 34. Mille poolest erines I ms varasematest sõdadest - I maailmasõda oli moodne
alustas vastupealetungi; juunis 1943 peatati Idarindel sakslaste pealetung Kurski kaarel ja nüüdsest läks pealetungi initsiatiiv Punaarmee kätte. V Holocaust ja Saksamaa "uus kord" Ida-Euroopas (lk 98-101) VI Liitlaste konverentsid: Teherani konverents 1943(novembri lõpul- detsembri algul) · Osalesid Roosevelt (USA), Churchill (Ing) ja Stalin (NSVL) (kuni siiani oli Stalin keeldunud tippkohtumist pidamast proovides isegi 1943.a. Saksamaaga separaatrahu sõlmida). · Konverentsi otsused: Saksamaalt nõuti tingimusteta kapituleerumist; Lääneriigid nõustusid "teise rinde" avamisega Lääne-Euroopas (seni olid USA ja Inglismaa kompenseerinud seda võitlusega Saksa ja Itaalia üksuste vastu Põhja- Aafrikas ja Itaalias); NSV Liidule tehtud ettepanekuga avada "teine rinne" Balkanil poolsaarel Stalin ei
6. Liitlaste konverentsid II maailmasõja ajal: (Vt. ka õpik lk.35-38) · Oma tegevust II maailmasõja ajal koordineerisid Hitleri-vastase koalitsiooni peamised osapooled USA, Suurbritannia ja NSV Liit kolmel suurel konverentsil: 6.1. Teherani konverents (1943.a. novembris-detsembris): · Osalesid F.D.Roosevelt, W.Churchill ja J.Stalin (kuni siiani oli Stalin keeldunud tippkohtumist pidamast, proovides isegi 1943.a. Saksamaaga isegi separaatrahu sõlmida). · Konverentsi otsused: Saksamaalt nõuti tingimusteta kapitulatsiooni Lääneriigid nõustusid "teise rinde" avamisega Lääne-Euroopas (senini olid USA ja Inglismaa kompenseerinud seda võitlusega Saksa ja Itaalia üksuste vastu Põhja-Aafrikas ja Itaalias). NSV Liidule tehtud ettepanekuga avada "teine rinne" Balkanil poolsaarel Stalin ei nõustunud, kuna kartis et
1715. aastal naasis Karl XII Rootsi ning otsustas 1716 a. rünnata Norrat mis kuukus Taanile. Rootslased pidid aga taganema kuna Peter Wessel (Tordenskjold) hävitas Dynekileni lahingus nende varustuslaevastiku. 1716. aastal külastas Taanit Peeter I. 1717. aastal tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut Göteborgi ja Strömstad juures. 1717. aastal külastas Peeter I Prantsusmaad. 1718. aastal pidasid Rootsi ja Venemaa Ahvenamaal läbirääkimisi separaatrahu sõlmimiseks. 1718. aastal ründas Karl XII uuesti Norrat ning langes 30. novembril 1718 Norras Fredrikshaldi kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast. 1719. aastal sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde Ulrika Eleonora. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused. 1719
USA sõttaastumine oli kergenduseks Suurbritanniale ja NSV Liidule. 11. Miks, kuidas ja millal tekkis teljeriikide vastane koalitsioon? (Atlandi harta, Teherani konverents) Teherani konverents – 1943. A lõpul Iraanis, Teheranis toimunud konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsused: Avada II rinne Lääne-Euroopas ja koordineerida sõjategevust ida- ja läänerindel. Sõdida kuni vastaste täieliku kapitulatsioonini, separaatrahu ei sõlmita. NSVL astub sõtta Jaapani vastu. Taastatakse Euroopa riikide suveräänsus ja II ms eelsed piirid. Atlandi harta - Hitleri vastane koalitsioon. 1941. A Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud, selles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 12. Milliste sündmuste tulemusena toimus pööre II maailmasõjas teljeriikide kahjuks (El Alameini , Midway , Stalingradi lahingute tähendus)?
Prantsusmaa uus peaminister hakkab teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdab oluliselt USA sõttaastumine. Sõja lõpp: *1916. aastaks oli Venemaa oma ressursid ammendanud, suurenes rahulolematus tsaarivalitsusega. 1917.a. puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Novembris teostasid bolsevikud Lenini juhtimisel riigpöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (ehk rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes / nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918.a. Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). *Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt Läänerindele, kus teostati 1918.a.
18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine Saksamaa ja tema liitlaste - Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi - jaoks. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada.
15. november 1917 Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis 6. detsember 1917 Soome iseseisvumine 1918 1920 Kodusõda Venemaal 16. veebruar 1918 Leedu iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruar 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 3. märts 1918 Narva hõivamisega okupeerivad Saksa väed kogu Eesti. Okupatsioon kestab 9 kuud. 3. märts 1918 Bresti rahu Venemaa ja Keskriikide vahel. Venemaa separaatrahu. märtsnov. 1918 Saksa okupatsioon Eestis 11. november 1918 Compiegne`i vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel 11. november 1918 Ajutine Valitsus tuli taas kokku pärast 9 kuust Saksa okupatsiooniperioodi 18. november 1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 28. november 1918 Eesti Vabadussõda algab Punaarmee rünnakuga Narvale. Kestis 402 päeva 1919 1920 Pariisi rahukonverents 6. jaanuar 1919 Algab Eesti vägede vastupealetung 23
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
g) Novembrirevolutsioon (Saksamaa) - Novembrirevolutsiooniga kukutati Saksamaal monarhia ning kuulutati välja vabariik. 11. novembril 1918 kirjutasid Antant ja Saksamaa alla Compiègne'i vaherahule. h) Okroobripööre/Oktoobrirevolutsioon - Oktoobrirevolutsioon ehk Oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis 5. - 8. novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse. i) separaatrahu – salajane rahu, mis sõlmiti liitlastest eraldi j) reparatsioon - sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. k) Rahvasteliit - oli aastal 1919 rajatud rahvusvaheline organisatsioon. Pärast II maailmasõda asendas Rahvasteliitu sisuliselt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Rahvasteliidu loomise üheks aluseks olid Ameerika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni neliteist teesi.
2. ühtlustati pensionid, töötasud 3. kiriku maad natsionaliseeriti > kirik pani enamlased kirikuvande alla 4. tunnustati rahvaste enesemääramisõigust o tunnustati nende alede iseseisvust, mis olid niikuinii juba eraldunud o hiljem üritati kaotatud alasid relvajõul tagasi saada 1. olulisem samm oli sõja lõpetamine (vajalik riigi päästmiseks majanduslikust kaosest ja kindlustada enda võimu. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis. Kuna rahu sõlmiti Vm jaoks ebasoodsate tingimustega, siis esimesel võimalusel see tühistati (Novembrirev Sxm-l). 2. Teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasatakse valitsusse vasakpoolsed esseerid, kuid koostöö ei laabunud. Juulis toimus esseeride mäss, mis suruti maha. 3. Teiste parteide survel kutsuti kokku Asutav Kogu, kuid kuna enamlased ei saavutanud seal enamust, siis Lenini käsul saadeti laiali. V Kodusõda ja intervensioon okt 1917-1920
6. Maailmasõja lõpp, Versaille’s rahuleping 6.1 Maailmasõja lõpp 1916. aastaks oli Venemaa oma ressursid ammendanud, suurenes rahulolematus tsaarivalitsusega. 1917 puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena sunniti keiser Nikolai II troonist loobuma, kuulutati välja vabariik ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Novembris 1917 teostasid enamlased V.Uljanovi (Lenini) juhtimisel riigipöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (e rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes ja nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918 idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918 märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt läänerindele, kus teostati 1918 esimesel
!! (Eestis loodeti selle peale) 2. Tunnustatakse iga rahva õigust sõltumatusele ja soovikohase valitsemiskorra valimisele 3. Loobutakse jõu kasutamisest riikidevahelistes suhetes · Septembris 1941.a. ühines Hartaga NSV Liit ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON · 1.jaanuaril 1942.a. kirjutasid 26 teljeriikidega sõjaseisukorras olevat riiki alla Ühinenud rahvaste deklaratsioonile · Deklaratsiooni aluseks olid Atlandi Harta põhimõtted · Lisaks kohustuti mitte sõlmima separaatrahu teljeriikidega TEHERANI KONVERENTS · 28.11.-1.12.1943.a. · Osalejad: J. Stalin; W.Churchill; F.D.Roosevelt · Otsused: 1. Nn II rinde avamine (Stalini nõudmine,et Lääneriigid avaksid ka rinde) 2. USA ja Suurbritannia nõustusid tunnustama 1941.a. NSV Liidu piire. (Eestile oluline punkt * ÜK(b)P KK J.Stalin oli parteijuht ja ka riigijuht Maailm sõjas
NSV Liidul õnnestus mõne aja pärast välja pressida, et seda põhimõtet ei laiendataks MRP tulemusel liidetud aladele. Balti riikidele tähendas see taas Moskva võimu alla minemist. Loodeti taastada rahu, mis võimaldab rahvastel elada rahus oma riigi piires. 1.jaan.1942 kirjutasid 26 teljeriikide vastu sõdivat riiki Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile. Tõotati pidada kinni Atlandi harta põhimõtetest, suunata kõik jõud teljeriikide purustamisse ning mitte sõlmida separaatrahu vaenlasriikidega. Hiljem kirjutasid dokumendile alla veel 21 riiki. Hitleri-vastase koalitsiooni kõige kindlamateks liitlasteks kujunevad USA, Suurbritannia ja NSVL, kes korraldavad kohtumisi. USA ja Suurbritannia kohtuvad 9 korral, NSVL osaleb kolmel korral konverentsidel- Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 7. Peamised rinded ja murrangulised sündmused. 1) Sõjategevuse piirkonnad: Euroopas mitmes piirkonnas, Idarinne Saksamaa ja NSVL vahel,
Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul Remark) sündis 22. Juunil 1898. aastal Osnabrückis raamatuköitja pojana. Kirjaniku kaugemad esivanemad olid prantslased ja perekonnanimi selle tõttu ka prantsusepäraselt Remarque, kuni kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas. Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama. Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema kultuuri, kunsti ja kirjanduse üle. Grup...
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine Saksamaa ja tema liitlaste - Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi - jaoks. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada. Suurbritannia soovis Saksa asumaid
manifestide avaldamisega, parimal juhul mõne plakati andmisega möllavale rahvamassile. Pipesi (1991) hinnangul olid nad tol ajahetkel mensevike ja esseeride sabassörkijad, mitte omaette arvestatav jõud. Kuid juba siis valmis Lenini peas mõte bolsevistlikust riigipöördest. Kuna Lenini vastuseis Venemaa sõjas osalemisele oli teada, aitas Saksamaa ta Petrogradi lootuses sealsete siseriiklike rahutuste tekkimisele, mis võimaldaks neil separaatrahu sõlmida, andes sakslastele võimaluse läänerindele keskenduda. Juba neli nädalat pärast monarhia kukutamist nõudis Lenin Petrogradis revolutsiooni teise etapi ehk proletariaadi revolutsiooni läbi viimist lähimate kuude jooksul. Hiljem aprilliteeside nime saanud kõnes esitas Lenin oma programmi, millest lähtuvalt pidi kogu võim ja majandustegevus koonduma Nõukogude kätte, algama aktiivne tegevus sõja
Progress-katkematu ja vääramatu edasiliikumine madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele antisemitism-termin, mida kasutatakse tähisamakaks vaenulikkust juutide suhtes sionism-T.Herzl rajatud juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraeli maal ja heebrea keelt juutide ühiskeelena Nobeli preemia-rootslasest A.Nobeli testamendi põhjal asutatud rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind Sarajevo mõrv-ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Schlieffeni plaan-A. von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud Saksamaa sõjaline plaan, mille eesmärgiks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel suunata kõik jõud Venemaa purustamiseks plaan 17-Prantsusmaa sõjaplaan, mis taotles Preisi-Prantsuse sõja katastroofi vältimist,Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist ja sissetungi Saksamaale positsioonisõda-1915. aastal tekkinud sõda läänerindel,...
18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine Saksamaa ja tema liitlaste - Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi - jaoks. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Marjanne Priidik 12.c klass Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada
3) milliseid lepinguid sõlmisid suurriigid sõja eel, miks ja millised sõjalised liidud kujunesid. 4) miks nim. Balkanit Euroopa püssirohu tünniks? 5) kes sõdib Antanti poolel idarindel, läänerindel. 6) nim. Suurriikide vastuolusid ja taotlusi, mis olid seotud Balkaniga. Nim sõjalisi konflikte selles piirkonnas enne 1 Ms. 7) millise rahuga lõppes 1 Ms. 8) millised poliitilised sündmused müjutasid 1 Msi käiku? Põhjenda oma arvamust. 9) mõisted ja nimed 1 Ms-is ja pärast seda. Separaatrahu (saksamaa ja venemaa vaheline rahu, Bresti rahuleping)- eraldi sõlmitud rahuleping vaenlasega, liitlastega arvetamata, Franz Ferdinand, positsioonisõda, dominioon- valgete kolooniad, mille eesotsas olid valged inimesed ja esines sisemine iseseisvus( uus- meremaa, austraalia, Kanada, Iirimaa), 10) millal ja milleks loodi rahvasteliit, rahvasteliidu struktuur. Millised olid rahvasteliidu tugevad ja nõrgad küljed? Lk 92 11) rahvasteliidu mandaatsüsteem.
Karl XII lubas saksimaalastele, et kui okupatsioonivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone. Saksimaa sõjavägi taandus Saksa Rahva Püha Rooma Riiki Austriasse, kus see interneriti. Saksimaa sõjave juures olnud vene jalaväepolgud aga taganesid läbi Brandenburgimaa Poolasse. August pakkus Karlile läbirääkimisi. 24. septembril 1706 allkirjastati Altranstädti rahuleping, loobudes Poola troonist. Saksimaa salanõukogu andis Altranstädt´i separaatrahu kohaselt Johann Reinhold von Patkuli üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati kuid Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles 1707. aastal. 2.1.3 Sõja tulemused Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa Vorpommerni, Taani õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ja Venemaa vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres
sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning maadekreedi, millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolševike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada). Enamlaste loosungid- rahu, leiba, maad! Enamlased natsionaliseerisid vabrikud, pangad, suurmaavaldused ja kiriku varad; alustati mõisamaade jagamist kehviktalupoegadele; tühistati sise- ja välisvõlad. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga Brestis separaatrahu(vaherahu). Kuna rahu sõlmiti Venemaa jaoks ebasoodsate tingimustega, siis esimesel võimalusel see tühistati (kasutati ära
Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat USA, Pr & Ingl suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu keeldusid tunnustamast RL põhikirja
lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte. Karl XII naasis 1715 Rootsi ning otsustas 1716 rünnata Taanile kuuluvat Norrat. Rootslased pidid aga taganema, sest Peter Wessel (Tordenskjold) hävitas Dynekileni lahingus nende varustuslaevastiku. Aastal 1716 külastas Peeter I Taanit. Aastal 1717 tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut Göteborgi ja Strömstad juures. Peeter I tegi 1717 visiidi Prantsusmaale. Aastal 1718 pidasid Rootsi ja Venemaa Ahvenamaal läbirääkimisi separaatrahu sõlmimiseks. Karl ründas 1718 uuesti Norrat ning langes 30. novembril 1718 Norras Fredrikshaldi kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast. Aastal 1719 sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde Ulrika Eleonora. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused. Jaanuaris 1719 sõlmis
mittekallaletungipakt – ei pidanud Kaug-Idas suuri vägesid hoidma) NSVL taastatakse 1941. aasta piirides (kiitsid heaks selle, et oli hõivanud Poola ida osa, okupeerinud Eesti, Läti ja Leedu). NSVL-e jäid II MS algusaastatel olnud alad alles. 1. Nõustusid kõigega, kuna UK ja USA vajasid NSVL, et Saksamaa purustada. 8 2. Peljati, et kui nad NSVL-e vastu ei tule, võib ta sõlmida separaatrahu (lööb liitlastest lahku ja sõlmib ise rahu – jõuab Saksamaaga kokkuleppele ja sõlmib rahu). Euroopa 1. jaanuar 1944 NSVL suures ulatuses sõja-eelsetel piiridel (Balti riikide piirini veel ei olnud jõudnud, kuid palju ei puudunud). Ka Ukraina ja Valgevene alad tema käes juba. Itaalias liikusid asjad aeglasemalt. Soome jätkusõda – tahtis tagasi saada NSVL-t alasid, mida oli peale Talvesõda kaotanud. Oma riigipiirist kaugemale oma vägesid ei viinud.
pataljon. Eestile üheks olulisemaks sõjaks oli Landeswehri sõda, mis oli eestlastele meeliülendav saavutus, sest vastaste näol oli tegemist kogenenud ja karastunud sõjameestega. Landeswehri üle saavutatud võidu hind oli 251 langenut ja 1041 haavatut. Kuigi Landeswehri sõda oli 1919. a suveks võidetud, kestis Vabadussõda edasi, kuna Eesti ei saanud loota, et edukat sõda Venemaaga võiks pidada igavesti, siis pidi see lõppema, kas enamlaste valitsuse langemise tõttu või eraldi- ehk separaatrahu sõlmimisega Eesti ja Venemaa vahel. Sellest viimasest saigi Tartu rahu, mis sõlmiti 1920. a 2. veebruaril. 5 Olukord vabadussõja alguses Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi
Karl XII naasis 1715 Rootsi ning otsustas 1716 rünnata Taanile kuuluvat Norrat. Rootslased pidid aga taganema, sest Peter Wessel (Tordenskjold) hävitas Dynekileni lahingus nende varustuslaevastiku. Aastal 1716 külastas Peeter I Taanit. Aastal 1717 tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut Göteborgi ja Strömstad juures. Peeter I tegi 1717 visiidi Prantsusmaale. Aastal 1718 pidasid Rootsi ja Venemaa Ahvenamaal läbirääkimisi separaatrahu sõlmimiseks. Karl ründas 1718 uuesti Norrat ning langes 30. novembril 1718 Norras Fredrikshaldi kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast. Aastal 1719 sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde Ulrika Eleonora. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused. Jaanuaris 1719 sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi
okupeeritute riikide iseseisvus Tunnustatakse iga rahva õigust sõltumatusele&soovikohase valitsemiskorra valimisele Loobutakse jõu kasutamisest riikidevahelistes suhetes Sept. liitus NSVL ÜHINENUD RAHVASTE DEKLARATSIOON: Jaan 1942 26 teljeriikidega sõjaseisukorras olevat riiki kirjutasid alla ÜRDle Aluseks Atlandi Harta põhimõtted Kohustuti mitte sõlmima separaatrahu teljeriikidega (Smaa, Jaapan, It) TEHERANI KONVERENTS: 28nov-1dets 1943 Stalin, Churchill, Roosevelt Otsused: o nn II rinde avamine o USA&SB nõustusid tunnistama 1941 NSVL piire *SÕJAKÄIK 1942-43 murrangulised lahingud Jaapan oli edukas kuni Midway lahinguni 1942 juuni Mai 1942 Punaarmee pealetung Harkovi all ebaedu, sakslaste edasitung Kaukasuseni & Volga jõeni
Suur nelik: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA ja Itaalia. Nemad olid Pariisi rahukonverentsil otsustajad. Tihtipeale otsustas Suur Kolmik, sest Itaalia jäi peaministri puuduliku inglise keele tõttu kõrvale. Rahukonverentsile olid kutsutud vaid võitjariigid, kaotajaid kutsuti vaid rahulepingutele alla kirjutama. Lisaks puudus Venemaa esimesse maailmasõtta astus Antanti liige tsaari-Venemaa. Oktoobris sai Venemaast Nõukogude-Venemaa, mis tegi Venemaa Saksamaaga separaatrahu. Ei Inglismaa ega Prantsusmaa ei olnud nõus kommunismiga, selle tõttu neid ei kutsutud. Venemaa kaotas esimeses maailmasõjas, sest selle käigus tuli neile kommunism ning kaotati usaldus teiste poolt. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti viis rahulepingut. Nimeliselt vaid Versailles'i rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga. Eraldi lepingud sõlmiti veel Austriaga, Bulgaariaga, Ungari ja Türgiga. Austria ja Ungari olid sõja lõpuaastal lagunenud, selle tõttu oli nendega ka eraldi leping.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
