Protsess teostatakse kas kolonnis, kapillaaris, paberil või plaadil. Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. 43.Valkude struktuuri uurimise meetodid · Valgu molekulaarse struktuuri võib määrata tuumamagnetresonantsi abil · Valgu funktsioonide üle võib otsustada tema järjestuse võrdlemisel mõne tuntud funktsiooniga valgu järjestusega · Affiinsuskromatograafia ja immunosadestamine võimaldavad leida seostunud valke Valgu funktsiooni uurimisel võib kasutada liitvalke (fusion proteins), samuti võib nende abil valku rakus lokaliseerida. 44.Antikehade ja liitvalkude kasutamisvõimalusi molekulaarbioloogias -Immunohistokeemia on molekulaarbioloogias üheks tavalisemaks uurimismeetodiks, kus kasutatakse ultraviolettvalguses helendavaid antikehasid, mis kinnituvad kindlate molekulide külge. Näiteks saab
16. Tagurpidi töötav ioonpump: a) loob rakumembraanile pumbatava iooni gradiendi b) võimaldab ATP efektiivset hüdrolüüsi c) võimaldab ATP sünteesi 17. Erütrotsüütides on summaarne O2 kontsentratsioon oluliselt kõrgem, kui rakke ümbritsevas vereplasmas. Samas ei sea erütrotsüütide membraanid O 2 liikumisele erilist takistust. Kuidas see võimalik on? V: Totaalne O2 kontsentratsioon erütrotsüütides hõlmab ka selle osa O 2, mis on seostunud hemoglobiiniga. Vaba O2 kontsentratsioon on erütrotsüütide sees ja ümbritsevas vereplasmas võrdne. 18. Seletage modifitseerimise kaudu toimiva transpordi põhimõtet. Rakku sisenenud molekul ei ole enam võimeline rakumembraani läbima ja rakust väljuma. Selle tulemusena hakkab rakus sees akumuleeruma modifitseeritud molekul. (Sellist meetodit kasutavad paljud bakterid just erinevate suhkrute importimiseks rakku.)
lihastele ja näärmetele. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ning annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindlas suunas. Sünapsid võimaldavad neuronil ärrituda ja pidurduda. Sünapsid reguleerivad ka impulsi tugevust. Sünapsid on elektrilised või keemilised. Enamik närviülekandeid on keemilised ja sõltuvad mediaatorainete (e virgatsainete) toimest. Kui piisav arv mediaatoreid on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub. Signaalid saabuvad neuronisse. Üks närvirakk (e neuron) suudab erutuda maksimaalselt 500x sekundis. Erutussünapside kaudu Pidurdussünapside kaudu Närvirakku saabub ühel ajal mitu Närvirakku saabub ühel ajal võrdselt erutussignaali pidurdavaid ja erutavaid signaale
Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. 47. Valkude struktuuri ja funktsiooni (valk-valk interaktsioonide) uurimise meetodid Tamme, loeng 6, slaid 14 • Valgu molekulaarse struktuuri võib määrata tuumamagnetresonantsi abil • Valgu funktsioonide üle võib otsustada tema järjestuse võrdlemisel mõne tuntud funktsiooniga valgu järjestusega • Affiinsuskromatograafia ja immunosadestamine võimaldavad leida seostunud valke Valgu funktsiooni uurimisel võib kasutada liitvalke (fusion proteins), samuti võib nende abil valku rakus lokaliseerida. 48. Antikehade ja liitvalkude kasutamisvõimalusi Tamme, Loeng 6, slaid 16 Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias Flourentsmikroskoopia: Väga laialt on levinud rakubioloogias nn. immuunfluorestsentsi meetod, mis põhineb fluorestseeruvat värvainetega konjugeeritud antikehade kasutamisele. Enamlevinud fluorokroomidena antikehade märgistamiseks
33. Kirjeldage tonoplasti H+ATPaasi funktsioneerimist. Millised ained liiguvad vakuooli selle pumba tekitatud gradiendi arvel? Miks on ainete/ioonide liikumine vakuooli taimede jaoks oluline? Pumba integraalsel membraanivalgul on seostumiskoht (asparagiinhappe jäägile) ATP fosforhappe jäägi jaoks. See seostumine muudab ATPaasi energiarikkaks ja ATPaas muudab oma konformatsiooni ja seob H+ tsütoplasma poolsel küljel. Valgus moodustub raku pinnale avanev kanal, mille kaudu seostunud prootonid väljuvad; kui prootonid eralduvadf, siis taastub pumba esialgne konformatsioon ja on võimeline uuesti siduma ATP-d ja prootoneid. Tonoplastil on leitud antiport prootonitega Na, nitraat, Ca, sahharoos. Tonoplasti ATPaasi aktiveerivad anioonid (nt Cl-). Toimub prootonite pumpamine vakuooli. Oluline, et osmootselt aktiivsete ainete kontsentratsioon tõuseks taime saaks vett. 34. Põhjendage kuidas rakumembraani H+-ATPaas soodustab katioonide neeldumist rakkudesse
Lahutunud komponendid detekteeritakse füüsikaliste või keemiliste meetoditega. 47. Valkude struktuuri ja funktsiooni (valk-valk interaktsioonide) uurimise meetodid Tamme, loeng 6, slaid 14 · Valgu molekulaarse struktuuri võib määrata tuumamagnetresonantsi abil · Valgu funktsioonide üle võib otsustada tema järjestuse võrdlemisel mõne tuntud funktsiooniga valgu järjestusega · Affiinsuskromatograafia ja immunosadestamine võimaldavad leida seostunud valke Valgu funktsiooni uurimisel võib kasutada liitvalke (fusion proteins), samuti võib nende abil valku rakus lokaliseerida. 48. Antikehade ja liitvalkude kasutamisvõimalusi Tamme, Loeng 6, slaid 16 Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias Flourentsmikroskoopia: Väga laialt on levinud rakubioloogias nn. immuunfluorestsentsi meetod, mis põhineb fluorestseeruvat värvainetega konjugeeritud antikehade kasutamisele. Enamlevinud fluorokroomidena antikehade märgistamiseks
2. Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid iseloomustus, roll biomolekulides (NB! Vesinikside!). Kovalentne side Ühine elektronpaar kahe aatomi vahel. Sel viisil tekkinud ained kovalentsed ühendid. Sidemeenergia energiahulk, mis eraldub antud sideme moodustumisel või mida tuleb kulutada aatomite eraldamiseks Pikkus seostunud aatomite tsentrie vaheline kaugus. C-C 0,154 nm, C=C 0,133 nm, C-O 0,143 nm, O-H 0,097 nm Polaarsus tingitud elektrontiheduse ebaühtlasest jaotumisest aatomite vahel Polariseeritavus sideme elektronide ümberpaigutatavuse välise elektrivälja toimel Nõrkade jõudude roll: nõrkade jõudude abil toimub biomolekulaarne äratundmine, biomolekulide kõrgemate struktuuride formeerumine, supramolekulaarsete komplekside moodustumine
Jambides pandi kirja tavaväärtusi mõnitavat, ka eluraskusi kurtvat luulet. Selliste luuletuste levinumaks värsimõõduks oli jambiline trimeeter, millest hiljem sai ka dialoogide levinuim kõnevärss draamateostes. Jambiline trimeeter koosnes kolmest meetrumist, igaühes kaks jambilist värsijalga. jambiline trimeeter Jamb oli arvatavasti esimene zanr, milles loobuti laulust. Arhailisel ajal ei seostunud jamb ühegi kindla värsimõõduga, jambide asemel kasutati ka trohheusi ja teisi värsimõõte. Eleegia- Tänapäevases tähenduses on eleegia kurvatooniline luuletus mis tahes värsimõõdus. Antiikajal nimetati eleegiaks ükskõik mis teemal loodud luuletust, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon (kaksikvärss). See koosnes heksameetrist ja sellele järgnevast pentameetrist. Viimane moodustus kahest
üllatava ja uudsena mõjus autentse rahvaluule sulandamine novaatorlikku teatrikeelde. Lavastaja Toominga väljendusvahendite füüsilisus ja kohatine brutaalsuski tekitasid aga vaatajates diametraalselt erinevaid reaktsioone. Veel üheks teatriuuenduse oluliseks lavastuseks oli esmajoones stuudiolaadset rühmateatrit kultiveerinud Evald Hermaküla tõlgendus Leonid Andrejevi näidendist „Sina, kes sa saad kõrvakiile” (1971) – teos, mis oli varasemas eesti teatriloos seostunud Paul Sepa 1920. aastate sümbolismiotsingutega. Nüüdne lavaversioon pakkus kõikehaaravat püha ja rämeda teatri sulamit ning Jaan Toominga väljapaistvat, improvisatsioonilist ja jõulist näitlejamängu peategelasena. 1960.–1970. aastate teatriuuenduse lähtealuseks oli idee teatri iseseisvusest, ekspressiivne väline vorm (füüsilisus, agressiivsus ja mängulisus) kasvas välja tegijate seesmisest ängist, protestist ja raevust, mille ajendiks olid
Miks on enamik uusi mutatsioone pigem kahjulikud kui kasulikud? Kergelt kahjulike alleelide kuhjumisel kasuliku alleeliga aheldatud lookustes, võib LD olla pärssiva toimega antud kahjulikest alleelidest lahti saamisel (nt aheldunud heterosügootse eelisega lookusega). 4) Mis on aheldatuse tasakaalutus (linkage disequilibrium LD) ja mis on LD baastase? LD korral on võimalik kirjeldada, mil määral on nt kahe lookuse alleelid üksteisega seostunud. 5) Mis juhtub aja jooksul LD-ga? Näiteks, LD (D=0.4) kahe 0,03 cM kaugusel paikneva lookuse vahel. Mis juhtub LD-ga peale viit põlvkonda? Mis põhjustab LD muutuse? DtAB=(1-θ)tD0AB 6) Kuidas rekombinatsiooni kiirus on kromosoomidel jaotunud (ühtalset/mitteühtlaselt)? Miks täheldame haplotüübiblokke 1K alsupaari (1000 aluspaari) tasemel ? Üldiselt on mitmekesisus väiksem seal, kus rekombinatsiooni on vähe- tsentromeerile lähemal ja väikestes kromosoomides. Põhjusteks ongi
orgaanilist ainet ning on ilmselt vesinikperoksiidi kahjutustamise produkt (Sphaerotilus). Tsüanofütsiin Tsüanobakterite (jmt bakterite, näiteks Acinetobacter) varuvalk. On arginiini ja asparagiinhappe kopolümeer. Tema hulk võib ulatuda kuni 10%-ni kuivainest. Teda kasutatakse peamiselt kui N-varuainet ja kui keskkonnas N-allika hulk kahaneb, siis hakatakse seda rakus kasutama. Molekuli põhiahel koosneb asparagiinhappest ja asparagiinhappe -karboksüülrühmadele on seostunud Arginiin. Seega on tsüanofütsiin valguline polümeer, aga teda ei sünteesita ribosoomidel. Iga uue aminohappe lisamiseks kulub ära 1 ATP molekuli energia. Graanulid kogunevad rakkudesse kasvu statsionaarses faasis ning kasutatakse ära, kui algab uuesti aktiivne kasv. Tsüanofütsiini lagundab ensüüm tsüanofütsinaas, mis vabastab Asp-Arg dimeerid ahelast. Need omakorda lagundatakse peptidaasiga monomeerideks aspartaadiks ja arginiiniks.
5. TUNNUSTEVAHELISED SEOSED Korrelatsioon- ja regressioonanalüüs Ingl. k. correlation - varieerumine üheskoos Regression - vastupidises suunas liikumine - tulemuselt üleminek põhjusele. Iga elav organism kujutab endast terviklikku organite, kudede ja rakkude süsteemi, mis on omavahel funktsionaalselt seotud. Ühe organismiosa muutumisega ontogeneesis kaasneb üldreeglina ka teiste osade muutumine, mis omakorda põhjustab organite ja kudede funktsioonide ning organismi tunnuste seostunud e. korrelatiivse muutumise. Peamiseks põhjuseks, miks tunnuste vahel tekivad püsivad seosed, mis ei kao ka põlvkondade jooksul, on pleiotroopsus, st. üks geen avaldab üheaegselt mõju mitmele tunnusele. Pleiotroopsusega seletatakse geneetilise korrelatsiooni olemasolu tunnuste vahel. Kui võtame vaatluse alla mitu tunnust, siis vaatame, kas need tunnused on teineteisest sõltuvad või mitte. Korrelatsioonanalüüs selgitab tunnustevaheliste seoste tugevust ja suunda
suurenemise. Kohastumine e evolutsiooniline adaptsioon, toimub paljude põlvkondade kestel. Adaptatsioon organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Ontogenees isendi arenemine (viljastatud) munarakust kuni loomuliku surmani. Ökosüsteem 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva terviku (üldine mõiste). 2) biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. Biotoop - biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles eristatakse mulda (edafotoop), veereziimi (hügrotoop), mineraaltoitumise reziimi (trofotoop) ja
Looduslikult suurim vahakiht on "Tellissaarel", see pole ohtlik. Niisiis on ainult üks osa lipiididest rasvad! * liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid)(nt letsitiin) on tekkinud kas: 1) glütserooli baasil; 2) kõrgemate alkoholide baasil; Klassikaliseks näiteks fosfoglütseriidid glütseroolijääk, millega kahes esimeses asendis( 2 hüdroksüülrühmaga esterifitseerunud e ) seostunud 2 rasvhappejääki. 3 hüdroksüülrühmaga on seotud H3PO4 ja sellega omakorda mõni madalmolekulaarne hüdrofiilne ühend. Fosfolipiididel on kahelaadsed omadused: 1) hüdrofoobsed sabad (2 RH jääki) 2) hüdrofiilsed pea (PH jääk, madalmolekulaarne ühend, glütserooli molekul käänukoht küllastumatus e kaksikside Looduslikes fosfolipiidides (95%-l) on 1 saba küllastunud, teine küllastumata. Fosfolipiidi molekuli kahelaadsed omadused kindlustavad erineva käitumise :
on omavahelseotud estersidemega. Seega on tegu polüestriga. PHA hulk bakteri kuivainest võib olla kuni 80%. Tsüanofütsiin On tsüanobakterite varuaine. On arginiini ja asparagiinhappe kopolümeer. Tema hulk võib ulatuda kuni 10%-ni kuivainest. Teda kasutatakse peamiselt kui N-varuainet ja kui keskkonnas N-allika hulk kahaneb, siis hakatakse seda rakus kasutama. Molekuli põhiahel koosneb asparagiinhappest ja asparagiinhappe -karboksüülrühmadele on seostunud Arg. Tsüanobakteritel on veel fükobiliinpigmendid, mida ka N-vaeguses N-allikana kasutatakse. Seetõttu on näiteks N-vaeguses kasvavad tsüanobakterite kultuurid mitte sinakad, vaid rohelised. Volutiin e. metakromatiinaine e. Polüfosfaadid Avastati Spirillum volutans'i rakus. Volutiini koguvad bakterid, pärmid, vetikad jne. Polüfosfaadid on ortofosfaadi lineaarsed polümeerid. Jääkide vahel makroergiline fosfoanhüdriidside. Polüfosfaadi
Immunoensümaatiline test mõõtis antikeha hulka lahuses. Peamised immunotestid on ELISA, SDS-PAGE elektroforees ja Western Blot. Sandwich ELISA: 1. Plastiku pind kaetakse esimese antikehaga 2. Lisatakse proov mis sisaldab uuritavat antigeeni ja lastakse antikehal antigeeniga seostuda. 3. Seostumata antigeen pestakse ära. 4. Lisatakse ensüümiga märgistatud teine antikeha ja lastakse sellel reageerida antigeeniga, mis on seostunud esimese antikehaga. 5. Seostumatud, märgistatud antikehad pestakse minema. 6. Lisatakse ensüümisubstraat, reaktsioon substraadi ja ensüümi vahel põhjustab substraadilahuse värvimuutuse. Värvi muutus on seoses antigeeni hulgaga, mida rohkem antigeeni, seda tugevam substraadi lahuse värvumine. (rasedustest põhineb). Konkurentsi ELISA: 1. Pind kaetakse antikehaga. 2
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...
Süntsütiaalne blastoderm - äädikakärbse mitootiliselt jagunenud tuumad, mis on rännanud sügoodi perifeeriasse ning moodustavad ilma rakkude vaheseinteta struktuuri rakuline blastoderm - munaraku membraani sissevoltumisel jaotub iga tuum üksikusse rakku, tekib rakuline blastoderm energiidid - äädikakärbse lõigustumisel moodustuvad mikrotorukeste ja mikrofilamentiderikka tsütoplasmaga ümbritsetud tuumad, mis on seostunud tsütoplasmasaarekestega polaarrakud – tulevased sugurakud (meroblastiline, tsentroletsitaalne, superfitsiaalne): I. sügoodi (keskel rebu tsentraalses osas paiknev) tuum jaguneb, teeb läbi rea mitootilisi jagunemisi kuni 256 tuumani (iga jagunemine - 8 min) II. tuumad rändavad perifeeriasse, moodustades rakkude vaheseinteta süntsütiaalse blastodermi III
FISH fluorescent in situ hybridization tsütogeneetiline meetod, millega määratakse DNA lõike ja asukohta kromosoomis. Meetod kasutab hübridisatsiooni sondi, mis seondub ainult sellele kromosoomi osale, millel on väga kõrge samasuse aste. Sond on iseenesest lühike DNA jupp (100 500 ap), mis on denatureeritud üheahelaliseks ning seejärel markeeritud flurestseeruvate markeritega. Fluorestents mikroskoopia abil saab üles leida kromosoomi piirkonna, kuhu sond on seostunud. Cod-FISH: (chromosome orientation and direction FISH) määrab kromosoomi 3' 5' orientatsiooni ja inversioone (ümberpööratud jupp). Suuna annab C-rikka ahela telomeerses piirkonnas hübridiseerinud sond. Q-FISH: telomeeride pikkuse tuvastamine. Kasutatakse telomeerspetsiifilisi PNA'sid (peptiidsidemetega nukleiinhapped), võimaldab võrrelda individuaalsete telomeeride pikkusi. Subtelomeersed deletsioonid nõrgamõistuslikkuse sage põhjus. Q-FISH'i edasiarendus on Flow-
Referaat Talis Bachmann,Reklaamipsühholoogia Tallinn 2009 Reklaamipsühholoogia Mis siis on reklaamipsühholoogia? Reklaamipsühholoogia kui tegevus on psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Enamik nendest seaduspärastustest ja võtetest, mis on kasutatavad reklaamialal, on kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa ait...
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Nt rhizobium leguminosum on põldoa ja läätse ning herne mügarbakter. Mügarbakterid peavad olema virulentsed, st nad peavad olema võimelised tungima taimede juurte nakatumisel juurte kudedesse, paljunema seal ja põhjustanma mügarate moodustumist. Õhu lämmastku aktiivne omastamine toimub ainult virulentsete kultuuridega. Õhu lämmastiku sidumine toimub taime juurtes olevates mügarates. See on kõige aktiivsem bakteroidide elutegevusel ja mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete näol. Teatav osa seotud lämmastikust eraldatakse ka mulda ja nendest põhilise osa moodustuvad jällegi amiinihapped. Seega mügarbakterite ja peremeestaimede vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid toituvad taimedes orgaanilistest ühendites, suhkrud happed jne, mida sünteesivad taimed. Taimed aga omakorda saavad seotud lämmastikühendeid, peamisi amiinoühendeid, mida moodustavad bakterid kasutades õhu lämmastikku
Nt rhizobium leguminosum on põldoa ja läätse ning herne mügarbakter. Mügarbakterid peavad olema virulentsed, st nad peavad olema võimelised tungima taimede juurte nakatumisel juurte kudedesse, paljunema seal ja põhjustanma mügarate moodustumist. Õhu lämmastku aktiivne omastamine toimub ainult virulentsete kultuuridega. Õhu lämmastiku sidumine toimub taime juurtes olevates mügarates. See on kõige aktiivsem bakteroidide elutegevusel ja mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete näol. Teatav osa seotud lämmastikust eraldatakse ka mulda ja nendest põhilise osa moodustuvad jällegi amiinihapped. Seega mügarbakterite ja peremeestaimede vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid toituvad taimedes orgaanilistest ühendites, suhkrud happed jne, mida sünteesivad taimed. Taimed aga omakorda saavad seotud lämmastikühendeid, peamisi amiinoühendeid, mida moodustavad bakterid kasutades õhu lämmastikku
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...
valkude säilitamise ja modifitseerimise kohad ning vabanevad tuumaplasmasse ainult vajaduse korral. o Ei asu nii tihedalt kromatiini lähedal kus toimub transkriptsiooniga seotud pre- mRNA splaissing ‘Lõikamise’ kehakesed (Cleavage body) – sisaldavad mRNA-de lõhustamiseks ja 3'-otsa töötlemiseks vajalikke tegureid; kattuvad Cajali kehadega või on nende läheduses. Nende kehakeste alajaotus, mis ei ole seostunud cajali kehakestega sisaldavad värskelt sünteesitud RNAd 2. DNA replikatsioon Kogu rakutuumas leiduva DNA kahekordistamine, toimub rakutsükli S faasis Rakkude jagunemist ettevalmistav etapp 1. Komplementaarne – A -T ja G - C 2. Kindla suunaga – uue ahela süntees 5’ – 3’ suunas 3. Toimub kahel ahelel paralleelselt – replikatsioonikahvel; juhtivat ahelat ehk liiderahelat sünteesitakse ühe pideva lõiguna; viivisahelat (maha jäävat)
See mõõtis antikeha hulka lahuses. Peamised immunotestid on ELISA, SDS-PAGE elektroforees ja Western Blot. Sandwich ELISA: 1. Plastiku pind kaetakse esimese antikehaga 2. Lisatakse proov mis sisaldab uuritavat antigeeni ja lastakse antikehal antigeeniga seostuda. 3. Seostumata antigeen pestakse ära. 4. Lisatakse ensüümiga märgistatud teine antikeha ja lastakse sellel reageerida antigeeniga, mis on seostunud esimese antikehaga. 5. Seostumatud, märgistatud antikehad pestakse minema. 6. Lisatakse ensüümi substraat, reaktsioon substraadi ja ensüümi vahel põhjustab substraadilahuse värvimuutuse. Värvi muutus on seoses antigeeni hulgaga, mida rohkem antigeeni, seda tugevam substraadi lahuse värvumine. (rasedustest põhineb). Konkurentsi Elisa- 1. Pind kaetakse antikehaga. 2. Uuritav proov, mis sisaldab antigeeni segatakse kindla hulga ensüüm-märgistatud antigeeniga
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
Regulatsioon toimub üle hüpofüüsi ja kilpnäärme. Pimedal karusloomal säilib talvine karvkate ka suvel. Higinäärmed teostavad füüsikalist termoregulatsiooni. Higi peamine koostisosa on vesi, milles sisaldub elektrolüüte, valku, amino- ja rasvhappeid, karbamiidi ja teisi metaboliite. Higi spetsiifilise lõhna annavad lenduvad rasvhapped, hobuse higi vahutamist tingib rohke valgusisaldus. Higi eritumist reguleerivad sümpaatilised närvikiud, mis on funktsionaalselt seostunud läbi selja- ja pikliku aju hüpotaalamuse termoregulatoorse keskuse ning ajukoorega. Nahas paiknevate soojaretseptorite ärritus, vere temperatuuri tõus, samuti psüühiliste tegurite toime põhjustavad närvikeskuses erutuse ning seejärel higi eritumise. Rasunäärmete sekreet on poolvedel, õline nig moodustab koos higi ja eraldunud epiteelirakkudega vahataolise massi naha pinnal. Rasu kaitseb nahka niiskuse, higi, kahjulike ühendite ning kuivamise eest. Rasu annab nahale
ning viimane on omakorda söönud 1000 kilo (1 tonni) planktonit. Ökosüsteemid · Ökosüsteem koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide alusorganismide populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. · Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiavoogude) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Erinevad aineringete joonised slaididel Suur ehk geoloogiline aineringe · Toimub Maa ülemistes kihtides, kuid temas osalevad peale biosfääri ka maasisesed jõud. · Kõige liikuvamad on gaasid ja vesi (atmosfäär ja hüdrosfäär). · Maakoores (litosfääris) toimuvad protsessid on märksa aeglasemad. · Suurtesse veekogudesse sattunud aine setib ning moodustab settekivimeid
organism, seda väiksem on nende asustustihedus. Maksimaalne asustustihedus on seega ainuraksetel. Biosfäär jaguneb erineva suurusega bioomideks. Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Bioomideks on näiteks tundra, taiga parasvöötme heitlehine mets, kõrb. Bioomisiseselt eristatakse veel erineva suurusega ökosüsteeme. Mis siis on ökosüsteem ? Ökosüsteem funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine ja energia ülekanne) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Igas ökosüsteemis saab eristada selle eluta ja elusat osa. Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Sellesse kuuluvad kõik ökosüsteemis elavad organismid. Elukooslus ehk biotsönoos on ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elevate organismide kogum. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. Biotsönoosis moodustub toiduahelaist keerukas suhete
Regulatsioon toimub üle hüpofüüsi ja kilpnäärme. Pimedal karusloomal säilib talvine karvkate ka suvel. Higinäärmed teostavad füüsikalist termoregulatsiooni. Higi peamine koostisosa on vesi, milles sisaldub elektrolüüte, valku, amino- ja rasvhappeid, karbamiidi ja teisi metaboliite. Higi spetsiifilise lõhna annavad lenduvad rasvhapped, hobuse higi vahutamist tingib rohke valgusisaldus. Higi eritumist reguleerivad sümpaatilised närvikiud, mis on funktsionaalselt seostunud läbi selja- ja pikliku aju hüpotaalamuse termoregulatoorse keskuse ning ajukoorega. Nahas paiknevate soojaretseptorite ärritus, vere temperatuuri tõus, samuti psüühiliste tegurite toime põhjustavad närvikeskuses erutuse ning seejärel higi eritumise. Rasunäärmete sekreet on poolvedel, õline nig moodustab koos higi ja eraldunud epiteelirakkudega vahataolise massi naha pinnal. Rasu kaitseb nahka niiskuse, higi, kahjulike ühendite ning kuivamise eest. Rasu annab nahale painduvuse ja
vastupidi. Võimalus väljendada ühte ja sama mõtet erinevalt ongi kinnituseks, et keelendi tähendus ja mõte on kõneaktis küll seotud, kuid siiski eri nähtused. Suhtlemiseks ei piisa lause koostamise oskusest ja lause tähenduse mõistmisest, vaja on õppida väljendama ja mõistma mõtet. Seosed sõnade vahel: Edukas sõnaotsing kõnelemisel on võimalik juhul, kui sõnavara on inimese mälus süstematiseerunud ja seostunud. Peamisteks seoste liikideks peetakse paradigmaatilisi ja süntagmaatilisi seoseid. Paradigmaks nimetatakse sellist keeleüksuste rühma, mille liikmetel on mingi ühine (või ühised) semantiline tunnus (funktsioon) ja mis on mingi teise tunnuse poolest üksteisele vastandatud. Paradigmasse kuuluvad keelendid on üksteisega asendatavad, kuid mitte lineaarselt seostatavad. Nt paradigmasse mööbel kuuluvad mööbliesemete nimetused. Paradigmaatilised seosed on aluseks sõnavalikule kõneloomes
liik saab säilida ainult siis, kui keskkonna muutumine ei välju inimese ökoamplituudi raamest. Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mis on organismi arengule kõige soodsam (soodsaim elutegevuse piirkond). Vt. ökoamplituud. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. Ökosüsteem 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ö-i põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2
Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone. Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest. Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud).
Empiiriline tunnetus koosneb kolmest põhielemendist: a) faktide talletamine (tavaliselt mälus) b) süstematiseerimine ja üldistamine c) järelduste tegemine eksisteerivate seoste kohta. Kõiki neid elemente mõjutab subjektiivsus ja meelevaldne lähenemine. Empiirilise tunnetuse väärtuslikkust mõjutavad: 1) faktide juhuslik ja valikuline talletamine; 2) üksikfaktide erinev väärtustamine sõltuvalt subjektiivsest suhtumisest ja nendega seostunud sündmustest; 3) näidete eelistamine faktide kogumile; 4) seoste põhjuslikkus/juhulikkus määratakse subjektiivse suhtumise põhjal; 5) asjade, nähtuste ja seoste tegelik olemus jääb lahendamata. Teadusliku tunnetuse sihiks on vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja empiirilisele tunnetusele. Teaduslik tunnetus põhineb samuti a) faktide kogumisel b) süstematiseerimisel c) üldistamisel.
peatunud, seda suurem on oht, et kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse võib olla vigu. Nii näiteks suureneb naistel vanemas eas risk sünnitada Downi sündroomiga laps, mida põhjustab 21 kromosoomi trisoomia. Profaasi viimases staadiumis diakineesis lühenevad kromosoomid veelgi ning tuumamembraan hakkab kaduma. Esimeses metafaasis on kromosoomid tugevalt kondenseerunud ning homoloogiliste kromosoomide paarid asuvad raku ekvatoriaaltasapinnal. Nende tsentromeeride regiooni on seostunud mikrotuubulid ning homoloogiliste kromosoomide otste vahel on jälgitavad veel kiasmid. Esimeses anafaasis liiguvad homoloogilised kromosoomid raku vastaspoolustele. Tütarkromatiidid jäävad omavahel tsentromeeride kaudu ühendatuks. Seega koosneb iga kromosoom ikka veel kahest tütarkromatiidist. Järgneb telofaas, kus kromosoomid on jõudnud raku vastaspoolustele ning nende ümber moodustub tuumamembraan.
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ............................
prokarüoodid (eeltuumsed organismid, bakterid ja viirused). See uurimissuund nõuab etoloogia (käitumisteadus) ja semiootika koostööd. Arutlused märkide väljatöötamise üle ontogeneesis (üksikorganismi ind. areng). Keel oli esimesena kasutusel homo habilisel (2,4 kuni 1,5 milj aastat tagasi). Siis oli keel eelkõige mitte kommunikatsiooni, vaid keskkonna "modelleerimise" vahendiks, keelekasutamise eelised ei seostunud mitte sotsiaalsete, vaid individuaalsete, otseselt ellujäämisega seotud aspektidega. Psühholingvistika valdkond MÄRKIDE KÕIKJALOLEVUS Kaks mõttekoolkonda keelearengu suhtes: inimkõne on loomade omast olulistes üksikasjades erinev, kuid need kaks on seotud evolutsiooniga (järjepidevuse teooria) Kõne on spetsiifiliselt inimlik täiend (järjepidevusetuse teooria)
Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi) eluta keskkond. Biogeotsönoos on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid (V. Sukatsov, 1944). Iga biogeotsönoos on ökosüsteem, kuid kõik ökosüsteemid ei ole biogeotsönoosid. Ökosüsteem 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ö-i põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri
lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust). Kujutati piiblistseene, lugusid Kristuse elust ja imetegudest, pilte pühakutest jne. Kristuse kujutamisel võeti eeskujuks Apolloni kuju. Esmakordselt kujutatakse kõhna näoga, pikajuukselist ja habemega Kristust (Pantokrator Kristus-valitseja) 4. saj katakombimaalil (varasel ajajärgul kohtame Kristust peaaegu eranditult kas imetegijast ravitseja, suure õpetaja või seaduseandja rollis. Rist ei seostunud mitte kannatuse ja surmaga, vaid see oli võidu ja ülestõusmise sümbol). Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Niipea, kui kristlus lakkas olemast põrandaalune usund, tekkis vajadus uutmoodi arhitektuuri
kujundilisest mälust tavaliselt liigutusi järgima silmi käsutamata. Ta õpib jäljendama kehakeelt ja miimikat ununenud, siis tunnetemälu säilitab juhtunut palju kauem. ning suudab seega inimesi vähehaaval paremini mõista. Selline areng Isegi juhul, kui hirmutekitanud juhtum lapsepõlvest on unu- võimaldab lapsel üha selgemini teha "mina" ja "sina" vahet. nenud, võib selle situatsiooniga seostunud hirmutunne ja ne- gatiivne kogemus püsida alateadvuses elu lõpuni. Mõtlemine muutub ajajooksul küpsemaks, kähe ja poole aastane Jonniiga laps oskab juba eristada esemeid värvi, kuju ning suuruse järgi. Siiski ei
lambal rasuhigi eritajaks ja deponeerimispaigaks. Nahka peetakse lambal tervisliku seisundi ja villatoodangu peegliks. Villkattega nahka, mis saadakse tapetud lammastelt, nimetatakse toornahaks. Toornahas eristatakse kolme kihti: 1. õhukest nahaepiteeli kihti, mida nimetatakse epidermiseks ehk marrasknahaks, 2. paksemat, sidekoelist, villkarvajuuri sisaldavat kihti nimetatakse pärisnahaks ehk dermiseks (ka kuutiseks). 3. kohevalt seostunud, rasvarakke sisaldavat sidekoelist kihti nimetatakse alusnahaks ehk subkuutiseks. (K. Jaama, 1984) Ehitus Nahk on organismi pealmine kate, mis kaitseb organismi keskkonna väliste tegurite eest. Kõikide elusorganismide nahk koosneb nahakoest ja karvkattest. Karusnaha kvaliteedi hindamisel pööratakse tähelepanu karvkattele ja naha mälvapoolele. Nahk jaotatakse mõtteliselt osadeks, millest tähtsamad on pea- ja seljaosa, vähemtähtsad on pea, kael, puusade piirkond, käpad ja saba.
Tema abikaasa oli Maat. · Heliopolise süsteem- Ra kultus. Kõige kuulsam ja levinum. Esimene jumal selles oli Atum- määramatu, algus.. Oli ühtlasi ka Ra üks aspekt. Ta tõusis algookeanist ehk Nunist. Viljastas iseennast ja sünnitas õhu Su ja niiskuse Tefnut. Neist sündisid maa Geb ja taevas Nut. Kui tavaliselt oli maa naine, siis egiptlastel oli ta mees. Nut oli kujutatud ka taevase lehmana. Neil olid lapsed Osiris, Isis, Seth ja Neftid. Amon ei seostunud ühegi süsteemiga, ta oli Teeba kaitsejumal, ta intergeeriti teistesse süsteemidesse. Mängis ühenda neljast algjumalast suurt rolli. Oli nii kokkusulanud Ra-ga, et raske eristatada. Samas võis ta ka olla õhujumal, kujutatud ka sinakana, peas kaks suurt sulge. Oinakujuline Amon. Osriris- surnute üle kohtu mõistja, Isis- nõidused, viljakus- Seth- kõrbetuul, ebamäärane eksisteerimatu loom. Horos vc Seth kosmiline duell. Kumbi ei võitnud, jumalad mõistsid õigeks Horose
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
Tunnus Dominantne retsessiivne tedretähnid Olemasolu puudumine põselohud Olemasolu, ka puudumine kimäärsus efektiga (ühelpool ainult Juustekasvu piir V-kujuline sirge Kõrvanibu asend vaba seostunud Nina kuju kongus sirge Nägevus Normaalne nägevus Tugev lühinägevus varasest east Käelisus paremakäelisus vasakukäelisus Ei soovita tuua silma vikerkesta värvust. Samuti juuksevärvus. 51
Sellega kaasnes ka loomade ohverdamine. Preesterkond oli hiearhiliselt organiseeritud. Igal preestil oli ülem-preester. Olid igast pea-prohvet, jumala kõrgemad teenrid ja madalamad(puhtad) preestrid. Preestrid olid full-shaved, sest pidid puhtad olema, pesid ennast 2 korda templi ääres. Suud pidid pesema soodaga, et ei haiseks, kandsid valgest linasest riidest rõivaid, olid ka ümberlõigatud. Mingit abielulist keeldu preestritelpolnud. Jumalad: jumal Amon (Teeba jumal) ei seostunud eriti ühegi süsteemiga, integreeriti teistesse süsteemidesse lihtsalt. Mingis mõttes õhujumal, kujutati sageli sinisena. Võis olla esiattud oina kujul. Palju erinevaid jumalate süsteeme. Olulisemad olid 3 süsteemi. Memphise süsteem- üks jumalik looja Käsitööliste kaitsejumal Ptah, keda kujutau inimesena või mumifitseeritud inimesena. Loomana teda ei kujutatud. Tal oli ma püha loom- must härg Apis. Pärast surma kõik Apised palsameeriti.
tütarrakkudesse võib olla vigu. Nii näiteks suureneb naistel vanemas eas risk sünnitada Downi sündroomiga 10 laps, mida põhjustab 21 kromosoomi trisoomia. Profaasi viimases staadiumis diakineesis lühenevad kromosoomid veelgi ning tuumamembraan hakkab kaduma. Esimeses metafaasis on kromosoomid tugevalt kondenseerunud ning homoloogiliste kromosoomide paarid asuvad raku ekvatoriaaltasapinnal. Nende tsentromeeride regiooni on seostunud mikrotuubulid ning homoloogiliste kromosoomide otste vahel on jälgitavad veel kiasmid. Esimeses anafaasis liiguvad homoloogilised kromosoomid raku vastaspoolustele. Tütarkromatiidid jäävad omavahel tsentromeeride kaudu ühendatuks! Seega koosneb iga kromosoom ikka veel kahest tütarkromatiidist. Järgneb telofaas, kus kromosoomid on jõudnud raku vastaspoolustele ning nende ümber moodustub tuumamembraan. Tütarrakkude tuumad on haploidsed, sisaldades kõigist homoloogiliste kromosoomide
Seal toimub uue fosfodiestersideme süntees (ühelt DNA ahelalt). RNA ahelale lisatakse nukleotiide juurde. Järjestuse alusel valitakse välja komplementaarsed nukleosiidid, ribonukleosiidfosfaadid ja fosfodiesterside süntees – 3’ O atakteerib fosfodiestersidet α fosfaadi juures – ümberesterifitseerimisreaktsipoon. Vabaneb PPi. Osaleb kaks Mg iooni (üks deprotoneerib 3’O ja teine kodeerib fosfaadi O-sid). Bakteriaalne DNA sõltuv RNA polümeraas sigma subühik on seostunud ainult initsiatsiooni ajal. Transkribeeritav vorm koosneb α2 β β’ vastavad geenid: 1) α-rpoA – karboksülterminaalne domään tunneb ära DNA. 2) β-rpoB – kõige suuremad, katalüütilised 3) β’-rpoC- katalüütilised 4) sigma -rpoD – oluline vaid initsiatsioonil Bakterite geenid on enamasti operonides: promootor ― A ― B ― C ― jne promootorregioon kontrollib kõiki neid geene korraga. promootor koosneb 8 heksameerist: -35 ja -10 (miinus tähendab, et need on
tütarrakkudesse võib olla vigu. Nii näiteks suureneb naistel vanemas eas risk sünnitada Downi sündroomiga laps, mida põhjustab 21 kromosoomi trisoomia. Profaasi viimases staadiumis diakineesis lühenevad kromosoomid veelgi ning tuumamembraan hakkab kaduma. Esimeses metafaasis on kromosoomid tugevalt kondenseerunud ning homoloogiliste kromosoomide paarid asuvad raku ekvatoriaaltasapinnal. Nende tsentromeeride regiooni on seostunud mikrotuubulid ning homoloogiliste kromosoomide otste vahel on jälgitavad veel kiasmid. Esimeses anafaasis liiguvad homoloogilised kromosoomid raku vastaspoolustele. Tütarkromatiidid jäävad omavahel tsentromeeride kaudu ühendatuks! Seega koosneb iga kromosoom ikka veel kahest tütarkromatiidist. Järgneb telofaas, kus kromosoomid on jõudnud raku vastaspoolustele ning nende ümber moodustub tuumamembraan. Tütarrakkude tuumad on haploidsed, sisaldades kõigist homoloogiliste kromosoomide
Sünökoloogia – uurib kooslusi. Geoökologia - uurib maastikke koos neid asustava elustikuga. Globaalökoloogia – biosfäär uurimisobjektiks. Üldökoloogia – eluslooduse ja keskkonna vastastikused suhted. 106. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär (ökosfäär) Populatsioon- rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Kooslus- organismide kooselu vorm. Ökosüsteem - funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Biosfäär - maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. 107. Energia ökosüsteemides. Termodünaamika seadused, nende seos ökosüsteemidega Termodünaamika esimene põhiseadus (energia jäävuse seadus)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
