Kuna tõrjutusprintsiip lubab tsooni igale alatasemele asuda kahel vastassuunaliste spinnidega elektronil, jääb kõrgeim hõivatud tsoon pooleni täidetuks. See on metalli juhtum. Pooltäidetud tsooni elektronid moodustavadki metallides liikumisvõimelise elektrongaasi. Metalli pooltäidetud tsoonis on külluses nii eletrone kui ka vabu alatasemeid - energia kasvuruumi. Seepärast nad ongi suurepärased elektrijuhid. Metallide kristallides on kristallivõreks seostunud positiivsed ioonid. 3. Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks. Tsoonid on ühised kogu kristallile. Energiatsoonis on alatasemete energiate vahe suurusjärgus 10 -22 eV, st üliväike
MÕISTED: Tsütoplasma- poolvedel raku sisaldis, mis täidab kogu rakke. Tsütosool- tsütoplasma vedel osa. Prokarüootne rakk- tuumata rakk Eukarüootne rakk- tuumaga rakk 4. Raku tuuma koostis, tähtsus, mõisted: kromatiinaine, eukromatiin, heterokromatiin Tuumaümbris, karüoplasma, tuumake. Tuuma on kogunenud peaaegu kogu raku DNA, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Kromatiinaine- DNA, mis on seostunud valkudega ning asub rakutuumas Eukromatiin- aktiivne DNA Heterokromatiin- mitteaktiivne DNA 5. Mõisted Homoloogilised kromosoomid- Liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi osa Geen- DNA üks lõik, mis määrab ühe valgu või RNA täpse struktuuri Alleel- geeni esinemisvorm Sugukromosoomid- kromosoom, mis on eri sugupooltel erinev Autosoomid- kromosoom, mis on kõikidel isenditel samasugune Haploidne- kaks korda vähenenud Diploidne- kahekordne
49.Mis moodustavad inimese imuunsüsteemi-Immuunsüsteemi moodustavad eri rakud, mis koonduvad immuunorganitesse Põrn; Harkelund; Lümfisõlmed; Valged vererakud 50.Samblikud,ehitus,nende rühmad-samblikud tekivd rohevetika ja tsüaanobakteri ja seene vahelise kooselu tulemusena,eristatakse3 tüüpi samblike koorik-,leht- ja põõsassamblik 51.Lüsogeensus(viirustel) viiruste paljunemisviis, mille korrla peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu ,vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse
(Viik, 2004) Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksütatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. (Viik, 2004) Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. (Viik, 2004) Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone. (Viik, 2004) Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest. Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud)
· Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest · Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos · Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone · Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega
albumiin, rinnapiima kaseiin) Energeetiline funktsioon: 1 g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 4 kcal energiat, Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest Kahjustustamise funktsioon: Albumiinid (munavalge- ja piimavalgud) seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos Transpordifunktsioon: Valkudega seostunud ainete transport biovedelikes (vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone) Kaitsefunktsioon: Aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest, Passiivsed kaitsevalgud (nahavalgud) Geeniregulatoorne funktsioon: valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Lipiidide reaktsioonid & Karotenoidide idenfitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastava...
Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus. Koodon mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohapple valgu molekulis. Kromosoommutatsioon mutatsioonilise muutlikkuse vorm , mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel. Lüsogeenne tsükkel viiruse paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse. Lüütiline tsükkel viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine. Mendeli I seadus homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Nimetatakse ka ühetaolisuse seaduseks. Mendeli II seadus homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises
56) Elektrolüütiline dissotsiatsioon - ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. 57) Elektrolüüt - aine,mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit. 58) Dissotsiatsioonimäär - on keemias dissotsieerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhe. 59) Polaarne aine - polaarsetest molekulidest koosnev aine. 60) Iooniline aine - ioonilise kristallvõrega aine, milles osakesed on seostunud ioonilise sidemega. 61) Hape - on aine, mis annab lahusesse vesinikioone. 62) Happeline oksiid - hapnikhappele vastav oksiid, reageerib alustega. 63) Tugev hape - on hape, mis dissotsieerub vees täielikult. 64) *Tuntuimad tugevad happed: HI, HClO4 , HBr, HCl , H2SO4 , HNO3. 65) Nõrk hape - on hape, mis ei lahustu vees täielikult. 66) Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. 67) Aluseline oksiid - hüdroksiidile vastav oksiid, reageerib hapetega.
Elektrolüüt aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit. Dissotsiatsioonimäär ekh dissotsiatsiooniaste on dissotsieerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhe. Mittepolaarne aine mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Polaarne aine polaarsetest molekulidest koosnev aine. Iooniline aine ioonilise kristallivõrega aine, milles osakesed on seostunud ioonilise sidemega. Elektrolüüdi lahus juhib elektrivoolu. Lahuse elektrijuhtivus Hape keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone ehk loovutab vesinikioone ekh prootoneid. Happeline oksiid hapnikhappele vastav oksiid, mis reageerib alustega. Tugev hape hape, mis dissotsieerub vees täielikult (HI; HClO4; HBr; HCl; H2SO4; HNO3). Nõrk hape hape, mis ei lahustu vees täielikult (H2CO3; H2S; H3PO4; HNO2; CH3COOH).
Paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees. Neist moodustuvad uued viirusosakesed, mis lõpuks lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Rakk hukkub. Viiruse lüütiliseks tsükliks nimetatakse paljunemisprotsessi, millega kaasneb peremeesraku hävinemine. Viiruse lüsogeenseks tsükliks nimetatakse paljunemisprotsessi, mille käigus peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu (viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi koostisesse). Tingimuste muutumine võib aga põhjustada lüütilise tsükli. RNA-viirus talitleb peremeesrakku sattudes sarnaselt mRNA-ga (TMV) või tuleb esmalt peremeesrakus sünteesida viiruse RNA-ga komplementaarne DNA (HIV). Viiruste arvust ega päritolust pole ühtki kindlat tõendit. Nad on väljaspool peremeesrakku suhteliselt kaitsetud, kuid selle sees turvalises kohas
Rakud kulutavad ca 25% oma ATP-st soovitud kontsentratsiooni gradientide hoidmiseks membraanidel Transporditava aine modifitseerimine või sidumine Mingi aine võib olla seotud teiste ainetega, mis esinevad ainult ühel pool membraani Membraani eri külgedel võrdsustub vaba aine kontsentratsioon Näiteks: vaba O2 kontsentratsioon võrdsustub mõlemal pool erütrotsüütide membraani. Rakkudes sees on aga suur osa O2 seostunud hemoglobiiniga ja seega on kogu O2 kontsentratsioon erütrotsüütides sees palju suurem kui väljaspool rakke Rakkudesse transpordituna võib toimuda aine modifitseerimine selliselt, et aine ei ole enam võimeline membraani läbima Vahendatud passiivne transport kiirendatud difusioon · Pooride vahendatud · Kandjate vahendatud Poorid ja kandjad ainult kiirendavad ainete difusiooni läbi membraani Tasakaaluolekus esineb ikkagi olukord, kus Cout = Cin
substraadi kontsentratsiooni konstantse ja varieerime ainult teise substraadi kontsentratsiooni Ensüümkineetika allub ikka Michaelis-Meteni võrrandile Saadud ensüümkineetika parameetrid on näilised ja sõltuvad konstantsena hoitud substraadi kontsentratsioonist Hüdrolüüsireaktsiooni on vaadeldavad kui ühesubstraatsed reaktsioonid vee kontsentratsioon on konstant Mitmesubstraatsete reaktsioonide mehhanismid 1. Esineb ternaarne kompleks ensüümiga on samaaegselt seostunud mõlemad substraadid · Substraadid seostuvad juhusliku järjekorra alusel · Substraadid seostuvad kindla järjekorra alusel 2. Asendatud ensüümiga ehk ping-pong mehhanism substraatide seostumiskohad on ülekattuvad, esineb modifitseeritud-ensüüm (E*) vaheühend Ensüümide inhibitsioon Inhibiitorid on ained, mis alandavad ensüümkatalüüsitavate reaktsioonide kiirust mõjuvad ensüümile kui katalüsaatorile
vastavus; A vastas on T (2 vesiniksidet) ja G vastas C (3 vesiniksidet)). DNA esimest järku struktuuriks e. primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis. DNA teist järku struktuur e. sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kaheahelase DNA keerdumisel kruvikujuliselt biheeliksisse. Kolmandat järku struktuur e. tertsiaarstruktuur võib DNA molekulil olla küllalt eriilmeline ja see moodustub koos molekuliga seostunud valkudega. DNA on kromosoomide (paiknevad rakutuumas) põhiline koostisosa. Vähesel määral esineb neid veel kloroplastis ja mitokondoris. DNA põhiline üleanne on päriliku info säilitamine (paikneb üksnes DNA molekulides), rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistamine, et moodustunud tütarrakud saaksid samasuguse päriliku info, kui oli lähterakus. Pärilikkuse kandja on ka viirustes ja bakterites
RNA paljunemise. Regulaatorgeenid - geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. struktuurgeenid - geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. lüsogeenne tsükkel - viiruse paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse. lüütiline tsükkel - viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine. Monohübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt maaratud ühe tunnusepaari pärandumist. Mendeli I seadus - homosugootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses polvkonnas genotüübilt identsed ja fenotuubilt sarnased järglased.
Siia alla kuuluvad sellised taimed nagu ristikhein, mesikas, lupiin, hernes, uba jt. *Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised gramnegatiivsed liikuvad bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nimetatakse bakteroidideks. *Üldjuhul on mügarbakterite liigid spetsiifilised, kuna ainult teatud liigid tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. *Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul. Mügarbakterite ja peremestaime(-de) vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid saavad taimedest vajalikke orgaanilisi ühendeid (suhkruid, happeid) ning annavad vastu seotud lämmastikühendeid, mis on moodustunud gaasilisest lämmastikust (N2).
kromosoomid, kromatiidid, diploidsus, haploidsus, polüploidsus, autosoomid, sugukromosoomid. Mehe ja naise kromosoomistiku erinevused. X-kromatiin ehk Barri kehake. ühe kromosoomi moodustab üks pikk ja katkematu DNA kaksikahel, mis on spetsiifiliselt seostunud valkudega – aluselised globulaarsed valgud - histoonid ja mittehistoonsed valgud , mis on erinevates rakutüüpides erinevad. ...mitoosi metafaasis kondenseerunud kromatiin (valkudega seostunud kromatiin) DNA on seotud valkudega: - struktuursed valgud (histoonid) - regulatoorsed valgud: transkriptsioonifaktorid replikatsioonivalgud Inimesel on sugurakkudes 23 kromosoomi. Haploidne e. ühekordne kromosoomide arv (sugurakkudes) vs diploidne e. kahekordne (keharakkudes). Polüploidsus- Üle kahe kromosoomikomplekti organismi rakkudes (diploidne kromosoomistik e. 2n, üks komplekt homoloogsetest kromosoomidest pärineb emalt, teine
lõppenud, s.t. toimub kotranslatsiooniline seostumine. ER-ga seostuvatel valkudel on N- terminaalses osas nn. signaalpeptiid e. liiderjärjestus. 5 2. Liiderjärjestuse tunneb ära ja seostub sellega signaaliäratundja partikkel e. SRP (signal- recognition particle). 3. Kui liiderjärjestus on SRP-ga seostunud, siis valgusüntees e. translatsioon peatatakse ajutiselt. See on oluline selleks, et oodata, kuni SRP seostub oma retseptoriga ja valk ei satuks tsütoplasmasse. Ülaltoodust tulenevalt on rakus seega kaks ribosoomide populatsiooni: 1) ER-seoselised 2) vabad (tegelikult on suur osa neist ribosoomidest seotud tsütoskeletiga, nii et päris vabad nad siiski ei ole) Kotranslatsiooniliselt ER-i membraaniga seonduvad valgud. 1) Transmembraansed valgud
Inimesed kuulasid oma unenägusid hoolega ja said nende vahendusel igatsetud nõuandeid ja juhtnööre. Unenägude suurest tähtsusest kõneleb ka see, et need avaldasid mõju ühiskondlikul tasandil. Nad on vorminud religiooseid arusaamu ja kombeid ning paljud hingega seotud uskumused on saanud unenäokogemustest. Inspiratiooni on saanud arhitektuur, kunst ja muusika, unenäod on sünnitanud ka müüte. Kõigis läänemaade ja loodusrahvaste varastes kultuurides on unenäod seostunud enamasti religioosse taustaga. Neid arvatati olevat ühenduses teispoolsuse ja üleloomulike jõududega: unenäod olid jumalate või hingede sõnumid. Usuti, et jumalad võivad magajat tema unenäos ka täiesti konkreetselt külastada, hoiatada tulevaste ohtude eest või andsid nõu, kuidas mingis olukorras toimida. Muistsed inimesed tõesti uskusid, et magav inimene on une ajal tõepoolest läbi elanud need sündmused, mida ta unes nägi.
sündisid lapsed tema nägu; ristteest üle sõites pidi mõrsja poetama säärepaela või sõrmuse, et loomadele kahju ei sünniks; jõest ülesõitmisel viskas mõrsja vette säärepaela või sõrmuse, et lastel ei oleks veesurma karta. Kui pulmarong õues peatus, tõmbas peiu isa või peiupoiss mõrsja hobuselt looga ühe rapsuga pealt ja viskas katusele. Looga mahakiskuja sai mõrsjalt tasuks kindad. Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju. Sellega seostunud tavad on samasugused nagu saajarongi saabumisel mõrsjakoju. Ka nüüd küsiti saabumise põhjust. Lauldi vastastikku ja peeti sõnasõda, kuni tulijad sisse said. Mõrsja oli peidetud. Vakarahvas nõudis mõrsjat näha. Ka vakarahvale pakuti ebamõrsjat. Kui mõrsja lõpuks esile toodi, siis hakati sööma. Kohati juba söömise ajal, kohati pärast söömist toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine
elastsemaks ning veekindlamaks · Karvapüstitajalihase (karva kõrval, piklik) kokkutõmbel tõusevad karvad püsti, kananahk · Higinääre (keerdus ussid) toodab higi, mis sisaldab vett, sooli jt jääkaineid · Verekapillaarid reguleerivad keha temperatuuri 3. LUUDE KOOSTIS JA EHITUS · Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud, mis koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine · Luudes on mineraalaineid, mis annavad luudele kõvaduse, kui ka orgaanilisi aineid, mis annavad elastsuse. Orgaanilistest ainetest on tähtsamad valgud, mis moodustavad luukoes elastseid kiudusid ja rasvad, mis on põhiline toitainete tagavara. Mineraalainetest on kõige rohkem kaltsiumi, fosforit ja magneesiumi (rakuvaheaines) Vananedes rohkem
· Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. · Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). · (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku · Biosfäär kasutatakse laialt maa ökosüsteemide koos funktsioneerimise mõistena; kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne
rasvadepoodest, millest algab ateroskleroosi teke. Sigaretisuitsus olev vingugaas vähendab südame töövõimet, muudab kopsudes oleva hemoglobiini karboksühemoglobiiniks, mis omakorda muudab südamelihase ainevahetust, takistades hapniku transporti. Tulemuseks on südamelihase hapnikunälgus. Vingugaas tõrjub hemoglobiinist kergesti välja hapniku, mis omakorda põhjustab südamekudede kahjustusi. Hemoglobiin, mis on seostunud vingugaasiga, ei ole enam võimeline südant normaalse hulga hapnikuga varustama. Vingugaas aitab ka kaasa ateroskleroosi tekkele, suurendades südame veresoonkonna sisekesta läbilaskvust. Teine suurem enneaegse surma põhjus on vähk. Olulisi muutusi hingamisteedes põhjustab sigaretitõrv, mis põhjustab normaalsetest rakkudest muutunud omadustega rakkude teket. Tekkivad rakud on aga ilma organismile omase funktsioonita ning neid nimetatakse vähirakkudeks
Keemilise sünapsi ehitus: 1)Presünaps- ühe närviraku aksonipoolne ots, sisaldab virgatsaineid ehk mediaatoreid. 2)Sünapsipilu-Väike vahe, mis on närvirakkude vahel. 3)Postsünaps- Teise närviraku dendriit, seal asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorid. Erutuse ülekanne keemilises sünapsis: 1. Kui närviimpulss jõuab aksoni lõppu, siis eritatakse sünapsipilusse virgatsaineid. 2. Kui piisav hulk virgatsainet on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub. SISENÕRENÄÄRMED-Organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid: · Reguleerivad organismi ainevahetust · Igal hormoonil on oma kindel ülesanne · Hormoonidel on erinev toimeaeg · Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega Hüpotaalamus Hüpotaalamuses produtseeritakse kaht tüüpi hormoone:
(Ümbrisega viirus, ümbriseta viirus, bakteriofaag) - ilma ümbriseta -> otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel - ümbrisega -> sulandub raku sisse ümbrise abil 8. Võrdle viiruste lüütilist ja lüsogeennset paljunemist. - Lüütiline tsükkel-viirusosakesed aktiviseeruvad ja väljuvad peremeesrakust, millega kaasneb peremeesraku surm. - Lüsogeenne tsükkel – viiruse paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse. 9. Kuidas võitleb organism sissetunginud viirusosaketse vastu? hakkab tootma lümfotsüüte, mis omakorda toodavad antikehi (mis nõrgestavad haigustekitaja )või 1 hävitavad haigestunud raku. 10. Kuidas tekib immuunsus viiruste suhtes? (2 viisi)
· Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. · Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). · (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku · Biosfäär kasutatakse laialt maa ökosüsteemide koos funktsioneerimise mõistena; kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne
• Populatsioon – on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. • Ökosüsteem – süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). • (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku • Biosfäär – kasutatakse laialt maa ökosüsteemide koos funktsioneerimise mõistena; kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne
Pöörduvad inhibiitorid on nõrga mittekovalentse sidemega ja on võimelised kompleksist dissotseeruma. Ensüüm on inaktiivne ainult siis, kui me lahusest inhibiitorit ei eemalda. Pöörduva inhibitsiooni variandid: · Ensüüm-substraadi kompleks · Konkurentne inhibitsioon o Inhibiitor konkureerib substraadiga ensüümi aktiivtsentrisse seostumisel o Substraadi kontsentratsiooni tõus tõrjub aktiivtsentris seostunud inhibiitori välja · Mittekonkurentne inhibitsioon o Inhibiitor seostub ensüümmolekuliga väljaspool aktiivtsentrit o Substraadi kontsentratsiooni tõus ei mõjuta Konkurentne inhibiitor ei muuda reaktsiooni maksimaalset kiirust, mõjutab Km väärtust poole maksimaalse kiiruseks on vaja tõsta substraadi kontsentratsioon. Mittekonkurentne inhibiitor vähendab maksimaalset kiirust, kuid ei muuda Km väärtust toimib aktiivtsentri väliselt.
paiknemises teatud seaduspärasusi 1. Mittepolaarsed Val, Leu, Ile, Met, Phe paiknevad peamiselt gloobuli sisemuses 2. Laetud Arg, His, Lys, Asp, Glu on tavaliselt gloobuli pinnal vesikeskkonnale eksponeeritult 3. Polaarsed neutraalsed on tavaliselt pinnal kuid ka gloobuli sees, kus moodustavad H sidemeid Tsütokroom C koos seostunud heemiga Valkude sekundaarstruktuuri elemendid kombineeritakse erinevatel viisidel Hemoglobiin Konkanavaliin A Trioosfosfaadi isomeraas Valkude sekundaarstruktuuri elemendid moodustavad supersekundaarstruktuure ehk motiive 1. motiiv 2. juuksenõel 3. motiiv
Fosfatiid ehk fosfoglütseriid multikomponentne ehk liitlipiid, mille koostisesse alkoholine kuulub glütserool, seega on glütserooli ester, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega. Prostaglandiinid rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe (C20:4) derivaate. Omavad hormonaalset toimet. Steroidid - ühendite rühm, mille struktuurseks aluseks on nn steroidtuum, mis moodustub mavahel seostunud kolmest tsükloheksaani tsüklist ja ühest tsüklopentaani tsüklist. 2. Aineklass lipiidid hõlmab järgmisi esindajate rühmi (perekondi): rasvhapped, rasvad, fosfatiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, prostaglandiinid, isoprenoidid. Lipiidide funktsioonid oranismides: *struktuurne ( põhiliselt omane fosfolipiididele, rakumembraani koostises, ainete trantsport); *energeetiline (põhiliselt omane rasvadele,
paigas; liigi olemasolu elementaarvorm; pop-i iseloomustab funktsionaalne str (geneetiline, fenotüüpiline, seisundiline, vanuseline jm) ning arvukuse dünaamika 2) Kooslus (tsönoos, biotsönoos) organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos 3) Ökosüsteem funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja en voo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku 4) Maastik ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused; maastiku str kajastab selle teket ja arengut. 5) Bioom ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi
2) Teisane struktuur ehk sekundaarne struktuur: a) spiraalne ehk alfaspiraal: lisaks pepdiidsidemetele on molekulisisesed vesiniksidemed. B) beetastruktuur, vesiniksidemed on molekulide vahelised. Teisene struktuur on kattevalkudes: juuksed, suled, küüned, karvad. Teisese struktuuri molekulid vees ei lahustu. 3) Kolmandat järku struktuur: a) gloobul kera kujuline. Enamasti lahustuvad. Ensüümid, antkehad, transportvalgud. B) fibrill niitjas, omavahel seostunud struktuur. Mittelahustuvad. Lihasvalgud. PEPTDIIDSIDEMED; VESINIKSIDEMED; IOONSIDEMED (pluss-miinuslaengutega radikaalide vahel), HÜDROFOBSED SIDEMED (radikaalide hüdrofoobne vastasmõju). 4) Neljandane struktuur ehk kvaternaarne. Mitme erineva ehitusüksuse seostumine ruumiliseks ehituslikuks ja talitluslikuks tervikuks. Sidemed samad mis kolmandat järku struktuuride puhul. Ensüümkompleksid, membraansed transportkompleksid. Valkude omadused:
kooslused). d) geoökoloogia ehk maastikuökoloogia (maastik koos elustikuga). e) globaalökoloogia ehk biosfääriökoloogia. f) üldökoloogia ( looduse ja keskkonna vastasmõju). Populatsioon asurkond, rühm, ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Ökosüsteem - funksuaalne süsteem , milles aine- ja energiaülekande kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustuvad isereguleeriva areneva terviku. (biosfääri elementaarosa). Ökosüsteem vajab energiat, milleks on päike. Täielik ökosüsteem hõlmab kolme tasemet: a) esimese taseme tarbijad autodroofid (seovad energiat fotosünteesi kaudu , peamiselt rohelised taimed) b) tesise taseme tarbijad heterodroofid.
Vorstisegu valmistamine seisneb eelpeenestatud liha täiendavas peenestamises, vorstimassi lisatavate maitse- ja lisaainete ning lisandite segamises ja vajadusel ka peenpeenestamises (homogeense struktuuriga tooted- keeduvorstid, viinerid sardellid). Vorstisegu valmistatakse seadmes, mida nimetatakse kutriks. Kuterdamise kestus ja intensiivsus oleneb valmistatavast tootest ja soovitud toote struktuurist. Protsessi kestus on 10-15 minutit ja selle tulemuseks on viskoosse, hästi seostunud ja voolava vorstimassi moodustumine. Kuterdamine on üks olulisemaid protsesse kogu tehnoloogilises ahelas, kuna avaldab mõju toote saagikusele, konsistentsile, struktuurile, puljongi- ja rasvavalangutele ning nende hilisemale tekkevõimaluselel. Kuterdamise juures on oluline teada, et erineva lihasisaldusega lihade kutrisse laadimise järjekorda. Kindlasti tuleks esmalt seadmesse laadida taine liha kõige viimasena rasvane liha ja pekk, kuna need vajavad lühemaajalist töötlust. 5
Selle tRNA antikoodon peab komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodonile järgneva koodoniga. Edasi sünteesitakse tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside. See toimub ribosoomis olevate ensüümide kaasabil. Moodustunud kahest aminohappest koosnev ühend vabaneb initsaator-tRNA-st ja jääb viimasena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator-tRNA väljub ribosoomist. Siis liigub tRNA koos temaga seostunud mRNA molekuliga ribosoomi suhtes edasi. Kui järgmine tRNA on mRNA koodoniga komplemetaarselt paardunud siis sünteesitakse tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele jällegi peptiidside. Moodustnunud kolmest aminohappejäägist koosneb ühend (tripeptiid) jääb ribosoomi viimasena sisenenud tRNA molekuli külge ja aminohappeta tRNA väljub ribosoomist. Protsess kestab kuni järg jõuab stoppkoodonini. Initsiaator tRNA-tRNA mol, mis ühineb initsiaatorkoodoniga.
o tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteeem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise; o membraaniga on ümbritsetud ka rakutuum ja mitmed rakuorganellid; o rakusisesed membraanid on ehituselt sarnased raku välismembraaniga: pühiosa sisemembraanidest on üles ehitatud fosfolipiididest kaksikkihist, millega on seostunud mitmesuguseid ülesandeid täitvad valgud. · Rakumembraani läbivad mõlemas suunas orgaanilised ja anorgaanilised ained. · On olemas passiivne ja aktiivne transport. · Valgud reguleerivad, mis ained pääsevad läbi. · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. · Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel, nt vesi, O2, CO2, etanool. Difusioon ja osmoos on passiivse transpordi peamised võimalused.
Keskmiselt loetakse, et laps kasvab sellel ajal aastas kuni 6 cm ja kehakaal suureneb kuni 3 kg aastas. Lapse keha erinevad osad ei kasva ühtlases tempos, seega on lapsed selles vanuses väga ebaproportsionaalsed, nende jalad on justkui pikemaks venitatud. See tuleneb aga sellest, et nende jalad kasvavad kiiremini kui teised kehaosad. Sellel perioodil on tüdrekud kiirema kasvuga kui poisid, kuid see nähtus on ajutine. Kuna luud ei ole omavahel veel väga kõvasti seostunud, siis muudab see lapsed väga plastiliseks ja painduvaks. Kuid samas suureneb sellega ka traumade oht. Aju kaal hakkab jõudsalt kasvama alates 7. eluaastast, luues eeldused laialdaseks vaimseks tegevuseks. Lapse aju mahu suurenemine aga aeglustub ning aju väline suurus peaks lõplikult välja kujunema umbes 12 eluaastaks. Algklassides vahetuvad lastel tavaliselt piimhambad jäävhammaste vastu. Silmades on välja kujunenud binokulaarne nägemine ja nägemine teravustub.[5]
Milles väljendub transkriptsiooni universaalsus? See on universaalne protsess, sest see toimub nii pro- kui ka eukarüootsetes ühendites. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis öeldakse et see geen avaldub. Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised aga mitte? Mõned geenid avalduvad vaid ühe kindla koe rakkudes, mõned on evolutsiooni käigus kaotanud uutel liikidel tähtsuse, kui promootorpiirkonnaga on seostunud repressorvalk. Repressori poolt suletud promootorile ei saa RNA-polümeraas kinnituda ning geen ei avaldu. Millised muutused organismis tulenevad geenide avaldumise häiretest? Geenide avaldumise häired võivad kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talituses. Nt ,,valede" geenide transkriptsiooni tagajärjel võivad hakata tekkima vähkkasvaja rakud. 5.3. Geneetiline kood ja valgu süntees.
Sellesse gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid. Lamedad luud- Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid on leida jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkades luudes kõige paksem. Kompaktainekiht on õhuke lamedates ja lühikestes luudes .Käsnaine moodustub õhukestest isekeskis käsnataoliselt seostunud luuplaadikestest ja –põrkadest Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse. Lamedates ja lühikestes luudes on jaotunud ühtlaselt. Luu välispind, v.a. liigesepinnad, on kaetud sidekoelise luuümbrise ehk periostiga. 5. Luude keemiline koostis ja füüsikalised omadused: Koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat. Organismi kaltsiumivarud asuvad 97% luudes. Luid iseloomustab tugevus ja elastsus ehk vetruvus
3. ioniseeriva kiirguse mõjul 4. ultraviolettkiirguse mõjul Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess, kus valgu sekundaar- ja tertsiaarstruktuur mõnikord taastub. Valgu ülesanne organismis: 1. ensümaatiline ülesanne ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust 2. ehituslik ülesanne - rakuorganelli koostisosa, küünte ja juuste koostisosa keratiin, kõõlustes kollageen. 3. transpordi ülesanne transportvalgud, valkudega seostunud ainete transport biovedelikes. (hemogolobiin transpordib hapniku ja süsihappegaasi). 8 4. rakuvälise info edastamine raku sisemusse retseptorvalgud 5. regulatoorne ülesanne valgulised hormoonid reguleerivad ainevahetust ja metabolismi. (Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust organismis). 6. kaitseülesanne antikehad. 7
c. Sekundaarne antikeha on valitud kasutatud primaarse antikeha järgi. Kuna primaarne antikeha oli tehtud hiires, kasutasime kitses toodetud antikehasid, mis tunnevad ära hiire primaarsed antikehad (mouse anti tubuliini). Need on konjugeeritud punase Alexa546 fluorokroomiga. d. Kasutasime sinist, punast ja rohelist fluorokroomi. Sinine oli DNA värv DAPI, mille ergastamiseks on vaja lainepikkust ~360 nm, kui värv on seostunud kahe-ahelalise DNA-ga, ja 341 nm (jääb UV kiirguse ja lilla valguse piiri peale), kui värv pole DNA-ga seostunud, ning kiirgab valgust lainepikkusega 450-460 nm. Punane oli sekundaarse antikehaga kojungeeritud fluorokroom Alexa546, mille ergastamiseks on vaja valgust lainepikkusega 546 nm (roheline valgus) ning kiirgab valgust lainepikkusega ~600, mis on oranzikas-punast värvi. Roheline oli EGFP enhanced green fluorescent protein, mida kodeeriv järjestus sisaldus kasutatud vektoris
Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs – on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre – asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised – koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid – on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise
eristatakse vereringes kahte osa: Väikest ehk kopsuringet, mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist. Suurt ehk keharinget, mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine saab ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitaineid. 21. Endokriinorganid ehk juhadeta näärmed Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22. Pea-ja Seljaaju Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer.
Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning
(Culik, 2010). 4.2 Seltsingulisus Delfiinid elavad tavaliselt suurte rühmadena hüppeid ja plätsatusi on näha ja kuulda märkimisväärselt kauguselt. Karja suurus ulatub paarikümnest kuni üle 10 000. Tihti tõusevad mitmed grupi liikmed koos pinnale. Rühmade suurus varieerub hooajati ja vastavalt päevaajale (Culik, 2010). Paaritumisajal on näha ka suguküpsete emaste ja isaste seltsinguid (Warnau, 2004). On tavaline, et delfiinid on seostunud ka teiste vaalalistega. Ujudes ja sukeldudes järgivad delfiinide rühmad ookeani põhja reljeefi, samuti teatud kalaliikide populatsioonide hooajalisi rändeid (Bahuguna, 2010). Hirmunult koonduvad loomad tihedalt kokku (Culik, 2010). 4.3 Sigimine Harilike delfiinide suguküpsus saabub vastavalt emastel 5 12 aasta vanuselt ning isastel 9 -13 aasta vanuselt (Warnau, 2004). Kurameerimise ajal isased ja emased löövad üksteist oma
valke, mis aitavad vastsündinul vabaneda soolde kogunenud materjalist. Ravim Travelan on tehtud puhastatud IgA molekulidest. See ravim aitab reisijatel vältida seedehäireid. Väikesed antigeenid on seotud kandjaga. Antikehad tekivad väikesele molekulile, kandjale kui ka mõlema segu konjugaadile. Dinitrofenüülfosfaat on aine, mille kaudu saab mõõta hinge piirkonna pikkust. IgE IgE tüüpi antikehasid on veres vähe, aga nad kutsuvad kohale kiire reaktsiooni. IgE on seostunud mast rakkude või basofiilidega ja ootab seal antigeeni. Nende tihedus rakupinnal on suur ja kui allergeen seob kahte antikeha raku pinnal ristseoseliselt, siis vabanevad graanulid, mis sisaldavad histamiine ja muid allergilise reaktsiooni vahendavaid ühendeid. Nuumrakud vabastavad histamiini ja mõningate minutite jooksel võivad tekkida kopsuturse jne. IgE tüüpi antikehad on spetsiifilstel rakkudel ja ootavad kokkusaamist antigeenidega. Paar slaidi lasime üle.
vahemik). Liigi koht ökosüsteemis. 58.1. Fundamentaalne ehk põhinišš – eluks vajalike tegurite olemasolu; 58.2. Realiseerunud ehk tegelik nišš – reaalses keskkonnas kujunenud nišš. 59. Ökosüsteem on süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekanne) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe. Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted. 60. Ökoton ehk servaala on kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt).
Replikatsioon ja transkriptsioon on universaalsed, sest need toimuvad kõikides rakkudes. 6. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub. 7. Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised mitte? Mõned geenid avalduvad vaid ühe kindla koe rakkudes, mõned on evolutsiooni käigus kaotanud uutel liikidel tähtsuse, kui promootorpiirkonnaga on seostunud repressorvalk. Repressori poolt suletud promootorile ei saa RNA-polümeraas kinnituda ning geen ei avaldu. 8. Missugused muutused organismis tulenevad geenide avaldumise häiretest? Geenide avaldumise häired võivad kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talituses. Näiteks “valede” geenide transkriptsiooni tagajärjel võivad hakata tekkima vähkkasvaja rakud. Lk 140 ül 1-8 1. Mida nimetatakse geneetiliseks koodiks?
Replikatsioon ja transkriptsioon on universaalsed, sest need toimuvad kõikides rakkudes. 6. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub. 7. Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised mitte? Mõned geenid avalduvad vaid ühe kindla koe rakkudes, mõned on evolutsiooni käigus kaotanud uutel liikidel tähtsuse, kui promootorpiirkonnaga on seostunud repressorvalk. Repressori poolt suletud promootorile ei saa RNA-polümeraas kinnituda ning geen ei avaldu. 8. Missugused muutused organismis tulenevad geenide avaldumise häiretest? Geenide avaldumise häired võivad kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talituses. Näiteks “valede” geenide transkriptsiooni tagajärjel võivad hakata tekkima vähkkasvaja rakud. Lk 140 ül 1-8 1. Mida nimetatakse geneetiliseks koodiks?
võivad osutuda.Bioloogilise mitmekesisuse majanduslik tähtsus:toitumine·Otsene kasu: toiduks tarbitakse nii taime kui ka loomaliike75% inimese toidust toodetakse 7 taimeliigi baasil: nisu, riis, kartul, oder, maguskartul, maniokkSordiaretuses ristatakse teiste sortide või metsikute vormidega ·Kaudne kasu-ökosüsteemide "teenused"Biotõrje Tolmeldamine.Ökosüsteem - funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonna tingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku.Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi) eluta keskkond s. o. ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse (e. fütotsönoosi) piirid.Skaalast sõltuv BM: Lokaalne mitmekesisus lokaalset elupaika asustavate koosluste liigiline mitmekesisus, Regionaalne