merevett naftast, sest koorepulber imab naftat, kuid mitte vett. Paljudel liikidel on õlirikkad seemned. Ulatuslikult kasutatakse mände ka ilupuudena. Pärimused: Kasvukohast olenevalt võib mänd kasvada hiiglaseks või jääda kääbuseks. Eestlastele on olnud rabamänd sitkuse võrdkujuks. Võrdlus mees kui rabamänd tähendab eriti vintsket, ehkki kogult võib-olla väheldast meest. Võrdlus mees kui mastimänd toob silme ette hiigelkasvulise mehemüraka. Ka muistsetel Vahemeremaadel seostati mändi elujõuga, vitaalsusega, lisaks veel surma ja ülestõusmisega. Vanas-Kreekas pühendati palju vanu mände Paanile, karvasele ja sarvisele loodusjõudude kehastusele, kelle altar seati männipuude juurde. Pinus sylvestris L. harilik mänd Kuulub alamperekonda Diploxylon. Võrsed on paljad, hallikaskollased, hiljem pruunid. Okkad on 4...7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud, karedate
hooge ning võivad vähendada sotsiaalset kohanemist. Need on ka skisofreenia haigete esmased sümptomid. Teadlased ongi kindlaks teinud, et liiga palju dopamiini põhjustab skisofreeniat. Kõige levinumad antipsühhiootikumid, mida kasutatakse skisofreenia ravis töötavad kui dopamiini bokeerijad kindlates ajuosades. DA vähesus otsmikusagaras aga võib põhjustada töömälu häireid. Serotoniin ( S )-S asub paljudes kudedes, täpsemalt vereliistakutes, seedekulglas ning ajus. S- i seostati kõigepealt kõrge vererõhuga, sest teda sisaldab veri ja tekitab väga tugevaid kokkutõmbeid silelihases. Ajus on ta seotud unega, meeleoluga, depressiooni ja ärevusega. Enamus depressiooni vorme seostatakse Serotonini ja /või Norepinefriini defitsiiniga funktsionaalselt tähtsates vastavates kas siis serotoniini või norepinefriini retseptorites. Seega ravimid, mis tõstavad norepinefriini või
Enamasti lõi piiri ette asjaolu, kuidas kulgesid hoones ruumid. Seda tehti nii romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul. Piiretena hakati kasutama järjest metalli, mida siiani seostati tööstushoonetega Iseloomulikuks osaks antud ajastule oli arhitektuuri lähtumine kohalikust traditsioonilisest ehituskunstist- ja materjalist. Neid omakorda püüti stiliseerida ja edasi arendada. Kuidas aga tunda ära juugendlik hoone? Seda iseloomustab dünaamilisus. Seda võib näha nii ettepoole kumerduvatest või eenduvatest
Maarahva Liit, Eesti ainukene agraarpartei, tekkis 1917. aasta suvel, esialgu Lõuna-Eesti keskne. 1919. aasta alguseks Oli EML tegevus laienenud mingil määral ka Põhja-Eestisse (osa Talurahvaliidust sulas kokku EML-ga). Maarhvaliidu peamiseks nõudmiseks oli hoolitsemine põllumajanduse arendamise eesti ja jõukama talurahvahuvide eest seismine. Maarahvaliidu olukord oli valimiste eest sellevõrra keerulisem - tema vaieldamatu liider Päts oli olnud AV peaminister ja tema nimega seostati kõiki Vabadussõja-aegseid piiranguid. Lisaks Pätsile kuulus Maarahvaliidu juhtide hulka ka Jaan Teemant, Hünerson ja August Jürmann. Maarahvaliidu vaateid väljendas ajaleht "Maaliit". Järgmine, parem-tsentristlik, oli Eesti Rahvaerakond, välja kasvanud 1905. aastal loodu Eesti Rahvameelsest Eduerakonnast. Eesti Demokraatliku nime all tegutses ta ennekõike Lõuna-Eestis. Siiski 1917. aastal oli tekkinud Demokraatliku erakonna aseaine ka Põhja-Eestis - 1919
veidi ettepoole astumas. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Kore'd olid alati riietatud. Kreeklasi huvitas riide selline kujutamine, et ta katab keha, aga ei varja seda täielikult. Kore'de ilme on rõõmus ja pidulik. Teatud kohmakusest hoolimata mõjuvad nad õrnade ja sarmikatena. Kouros'te ja kore'de erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostati rohkem riietuse, soengu ja ehetega. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse keerukamaid kujutama liigutusi. Kujud muutuvad vaadeldavaks igast küljest. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn kontraposti rakendamine. See ei muuda ainult jalgade asendit, vaid muutustele allub kogu keha. Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihastepinget. Tulemuseks oli üllatav
ühte kromosoomi aheldunud geenide kombinatsioonid (intrakromosoomne rekombinatsioon). SUGUKROMOSOOMID JA SUGUPOOLE GENEETILINE DETERMINATSIOON Sugukromosoomid ja soo määramine Kromosoomide käitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis järeldusele, et kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse küsimusele, kuidas toimub soo määramine. Kuni 20. sajandini püstitati soo määramise kohta rida hüpoteese ja alles tsütogeneetika arenemisega seostati soo määramine kromosoomidega. Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab. Näit. väike meres elutsev uss Bonellia elutseb tunduvalt suurema emase emakas. Kui vabalt ujuv tõuk kinnitub emase tagakeha külge, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tõttu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta
Poe võlgu kinni maksma ning sudis ta ametnikuna tööle. Hiljem astus Poe sõjaakadeemiasse, kust kukkus samuti välja. Kasuisal sai poisist kõrini ning ei soovinud temaga tegemist teha. Saatuse iroonial abiellus mees oma täditütrega, kes aga tuberkuloosi tagajärjel 11 aasta pärast suri. Tema luuletajakarjäär algas tagasihoidlikult, anonüümse luulekoguga ,,Tamerlane and other poems" . Järgnevalt pööras Poe rohkem tähelepanu proosale ning töötas ajalehtede toimetuses, tema nime seostati eelkõige kirjandusarvustustega. Sel perioodil kolis mees palju, sattudes näiteks Philadelphiasse ja New Yorki. 1845. aastal avaldas Poe luuletuse ,,Ronk", mis sai väga menukaks. Poe kavatses hakata avaldama enda ajakirja, kuid plaan ei saanud mehe varajase surma tõttu teoks. Tema psüühika kohta on erinevaid spekulatiivseid oletusi. Vihjatakse, et mees oli alkohoolik, narkomaan ja psüühiliselt haige inimene (nekrofiil, neurootiline ja mida kõike veel).
Muusika oli olemuslik, seda õpetati õppeainena koos lugemise, kirjutamise, grammatika, aritmeetika ja kehalise kasvatusega. Laulmist kasutati vahendina Iliase ja Odüsseia oodide meeldejätmiseks ja ettekandmiseks. Muusikal oli tähtis osa religioossetes kultustes, abielu ja matuseriitustes ning pidulikel rahvakogunemistel. Muusikat kirjeldati kui kunsti, mis avaldab sügavat jõudu (ethos) inimestele ning kindlad muusikalised stiilid seostati kindlate inimeste või jumalustega. Vana- Kreeka teater : Teatris figureeris muusika tihti läbi kogu etenduse, kombineerides tegevust luulelise dioloogi, tantsu ja lauluga. Mõned etenduse osad skandeeriti või lauldi saateks. Muusika oli eriti oluline koorifunktsioonina, mille eesmärk oli aidata publikul mõista ning suhestuda etenduse sisuga, luua õige atmosfäär.Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
Liberalismil on 3 peamist dimensiooni: 1) Moraalne- elu, vabadus, väärikus 2) Poliitiline- hääletus-, osalus-, sõnavabadus 3) Majanduslik- individualism, vabaettevõtlus 14.-15. sajandil tähendas liberaal vaba inimest, kellel pole senjööri. Hiljem laienes isikliku vabaduse mõiste ka kõne- ja mõttevabadusele. 18. sajandil tähendas liberalism ennekõike uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. 18. sajandi lõpul hakkas mõiste omandama oma klassikalist (tänapäevast) tähendust. Klassikaline liberalism põhineb 17.- 18. sajandil levinud loomuõiguse teoorial. Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused, mis on sünniga kaasa saadud: elu, vabadus, varandus, (püüdlus õnne poole). Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. Indiviidid on kalkuleerivad
mõningast tuntust meteoroloogina, mesindus- ja aiandustegelasena. Kuulsaks sai ta aga täiesti uue teadusharu - geneetika - rajajana. Tema avastatud pärilikkuse seaduspärasused aga olid tema eluajal tublisti omast ajast ees. Lisaks avaldati teda postuumselt kuulsaks teinud artikkel „Versuche über Pflanzenhybriden“ vähetähtsas väljaandes Brno Loodusuuriate Seltsi Toimetisted 1866. Seega oli Mendel Darwini kaasaegne, kui nende avastused seostati alles aastaid parast mõlema surma. Seosed, mida me tänapäeval nimetame kokkuvõtvalt Mendeli seadusteks, avastati Mendelist sõltumatult uuesti aastal 1900 ning alles siis leiti Mendeli tööd ja esmaavastuse au langes õigustatult talle. 11. Evolutsiooniteooria 20. sajandil, moodne süntees, neutraalne evolutsioon 20sajandi evolutsiooniteooria läbimurre saabus koos 1937. aastal kirjutatud raamatuga „Genetics and the Origin of Species“, mille kirjutas Theodosius Dobzhansky (1900-1975).
minne linna peale, orjad saatsid tõrvikutega. Võidi minna uuesti sauna. Algselt naised ei võtnud sellest osa, vabariigi aja lõpus võtavad. Naised ja lapsed sõid enne eraldi. Naised hakkavad ise korraldama õhtusööke, kutsudes mehi. Võib arvata, et väärikas rooma patroon ei külitanud. Algselt oli veinitarvitamine keelatud, naistele surmanuhtlusega. Omistati maagilisi omadusi, vein hakkab pähe, usuti, et inimene on jumalast haaratud. Kõige tähtsam oli algselt see, et veini seostati verega, selle tarvitamist abielurikkumisega. Vein olevat kuulunud nelja püha vedeliku hulka- veri, vesi, vein, piim. Veini peeti algses meditsiinis abortiiniks. Peale puunia sõdu suured muutused hoiakutes. Naised hakkasid tarvitama veini. Ei tarbitud meeletult palju. Arvatakse, et rooma vaeste kodanike elu ei olnud raske, eriti peale augustust 1 saj pkr. Rooma linnas abi vaestele oli institutsioneeritud, riik hoolitses sotsiaalse abi eest
Võrku, milles pidi olema paaritu arv silmi, suitsutati kadakasuitsuga. Kui võrk ei püüdnud, lõigati mõnest naabri edukamast võrgust niidikesi või terveid silmi, millega suitsutati oma võrku. Pahade vaimude peletamiseks tulistati rippuvate võrkude suunas soola või mõnd muud rohtu, seda ei tohtinud keegi pealt vaadata. Usuti ka võrkude äranõidumisse (võrgud kalatuks) ning oletatava nõiduja vastu kasutati vastunõidust. Ja vastupidi - sõrulaste omaaegsed head kalasaagid seostati nende nõidumisoskusega. Võrku randa kandes oli hea enne, kui vastu juhtus siga või mees, halb kui jänes või naine. Kui vastu trehvas halb inimene, mindi koju tagasi ja alustati rannateed uuesti või loobuti sel päeval üldse kalaleminekust. Enne merreviimist tehti võrgule ristimärke, asetati sellele pihlakaoksi, soola, muda, vahel isegi elus põrsas. Kes kuivama riputatud võrkude alt läbi puges, pidi tagurpidi tagasi minema, maas lebavatest võrkudest üle ei astutud. Hooaja esimene
koht ja kultuuri tuntaksegi ennekõike tema arenenud tulekivitöötlusest. Esemetest olid juhtivaks tulekivist nooleotsad, aga samuti ühepoolse kisuga nooleotsad, luunõelad. Kultuuri elanikud tegelesid palju küttimisega ja spetsialiseeritud jahiga. Solutrest on aegade jooksul saadud massiliselt hobuseluid. Suurem osa neist on leitud ühe kaljujärsaku alt. Tuues paralleeli Ameerika indiaanlaste piisoniküttidega, oletati seal toimunud massilist jahti. Algul seostati seda hobusejahiga, kus loomad aeti järsakule ja sealt edasi alla. Hiljutised uuringud on aga näidanud, et suurem hulk hobuseluid ei olnud siiski mitte kalju all, vaid kaugemal, samuti polnud need luud nii katki, nagu võiks seda oletada nende loomade luudest, kes kusagilt kõrgelt alla kukuvad. Pigem aeti need loomad looduslikest kaljudest lõksu siis, kui nad nagu igal aastal ühest kohast teise parematele jahimaadele liikusid.
konkurentsile). Liberalismil on kolm peamist dimensiooni: 1) moraalne – elu, vabadus, väärikus; 2) poliitiline – hääletus-, osalus-, sõnavabadus 3) majanduslik – individualism, vabaettevõtlus 14.–15. sajandil tähendas liberaal vaba inimest, kellel pole senjööri. Hiljem laienes isikliku vabaduse mõiste ka kõne- ja mõttevabadusele. 18. sajandil tähendas liberalism ennekõike uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. 18. sajandi lõpul hakkas mõiste omandama oma klassikalist (tänapäevast) tähendust. Klassikaline liberalism põhineb 17.–18. sajandil levinud loomuõiguse teoorial. Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused, mis on sünniga kaasa saadud: elu, vabadus, varandus, (püüdlus õnne poole). Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. Indiviidid on kalkuleerivad
Saadanasigidik. Ta näeb välja nagu tavaline inimene, aga tal on saba nagu Taani koeral. See on Ivani teisik. Kurat oma käitumises on labane ja meenutab väikekodanlast. Ta ei taha kurja teha, ta tahab olla seitsmepuudase kaupmehenaise kujus. See naine on väga labane. Ta tahab lihtsalt olla. Teine liin on Dimitri liin. D vaidles vastu kaasaegsetele kohtuteooriatele. D oli kohtureformi suhtes väga kriitiline. Kurjategijate tegusid seostati keskkonnamõjudega. Vendades Karamazovites on mitu peatükki pühendatud kohtuprotsesside kirjeldamisele. Dimitril on ebakorrapärane eluviis, ta joob, priiskab, laseb oma himud lahti, püüab erinevaid naisi ja ta on oma isa rivaal. Neil on ühine armastatud naine Grusenka. Mõrvaööl käis Dimitri isamaja õues, tal oli vaja raha. Dimitri lahkus sel ööl. Sel momendil ,,valvas teda Jumal ise". Ta ei läinud sellepärast tapma, see on Jumala eksistentsi tõestus
allegooria - mõistukõne , peitelugu ,valmid sellega ülesehitatud( "Paised"Karl Ernst,mõeldud ühiskonnapaiseid) hüperbool - liialdatud suurendamine (sajab ja sajab lõpmata , ääretu meri) litotes - liialdatud vähendamine ( sipelgapiht ,pöialpoiss) Aegade jooksul on kirjandusliigid üksteisele lähenenud. Seepärast on nüüdisaegset proosat ja luulet mõnikord raske teineteisest eraldada. Möödunud sajandil seostati luulet peamiselt rütmi, riimi ja värsiga, moodne luule saab hakkama ka nendeta. Tänapäeval puudub luule ja proosa vahel selge piir. Kirjanikud on luuletustena esitanud proosalaadseid tekste, üksikuid lauseid, sõnu, sümboleid, pilte jmt. Vormi põhjal jaguneb luule kaheks: riimiliseks ja vabavärsiliseks luuleks. Riimilist luulet iseloomustab vormiline korrastatus, vabavärsiline luule on kindla korrapärata
Vanemuise äratav mõju ulatus peagi teistesse linnadesse ja seltsidesse. Näidendeid hakati avastama Narva lauluseltsis Ilmarine, Viljandi Koidus, Pärnu Endlas, Tallinna Estonias, Võru Kandles. Mitmest seltsist kujunes hiljem kutseline teater. Pilet 22 Lüürika olemus Aegade jooksul on kirjandusliigid üksteisele lähenenud. Seepärast on nüüdisaegset proosat ja luulet mõnikord raske teineteisest eraldada. Möödunud sajandil seostati luulet peamiselt rütmi, riimi ja värsiga, moodne luule saab hakkama ka nendeta. Tänapäeval puudub luule ja proosa vahel selge piir. Kirjanikud on luuletustena esitanud proosalaadseid tekste, üksikuid lauseid, sõnu, sümboleid, pilte jmt. Vormi põhjal jaguneb luule kaheks: riimiliseks ja vabavärsiliseks luuleks. Riimilist luulet iseloomustab vormiline korrastatus, vabavärsiline luule on kindla korrapärata. Vabavärsis
Kivirähk näidend Kalevipoeg Teatris töötavad veel: grimeerijad, valgustajad, lavastajad, näitlejad, koorid, dekoreerijad, õmblejad ja kostüümidega tegelev personaal, tehnikud, helimehed, juuksurid, rekvisiititega tegelevad inimesed +igasugune töötav personaal. 23. Lüürika olemus Aegade jooksul on kirjandusliigid üksteisele lähenenud. Seepärast on nüüdisaegset proosat ja luulet mõnikord raske teineteisest eraldada. Möödunud sajandil seostati luulet peamiselt rütmi, riimi ja värsiga, moodne luule saab hakkama ka nendeta. Tänapäeval puudub luule ja proosa vahel selge piir. Kirjanikud on luuletustena esitanud proosalaadseid tekste, üksikuid lauseid, sõnu, sümboleid, pilte jmt. Vormi põhjal jaguneb luule kaheks: riimiliseks ja vabavärsiliseks luuleks. Riimilist luulet iseloomustab vormiline korrastatus, vabavärsiline luule on kindla korrapärata. Vabavärsis on pearõhk autori
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
õigused, Esimese maailmasõja ajal tegevus vaibus. Avaldati viis Noor-Eesti albumit (I 1905, II 1907, III 1909, IV 1912, V 1915) ja koguteos ,,Võitluse päevil" (1905) ning anti välja ajakirju Noor-Eesti (191011) ja Vaba Sõna (191416). Noor-Eesti astus avalikkuse ette 1905. aasta revolutsiooni kõrghetkel murrangulise taotlusega väljuda senisest provintslikust alalhoidlikkusest. Kõige tähtsamaks peeti eurooplust (,,Enam euroopalist kultuuri!"), mida seostati peamiselt uusromantismist lähtuvate, sageli vastandlike esteetiliste ja ühiskondlike taotlustega. Eesmärk oli käsitada Eestit kui Euroopa osa, tähtsustati pahempoolsust ja sotsialismi, kuid ka individualismi (isikuvabadust), kultuuri eneseteadlikku loomingulist ja süvarahvuslikku (tõulist) lähtealust, realismi ja romantismi, estetismi ja uuemat teaduslikku maailmavaadet; otsiti kunstide seoseid ja väljenduslikku ühisalust.
allutades järk-järgult suurema osa maailmast oma poliitilise ülemvõimu alla, millele lisandus koos ristiusu levitamisega euroopaliku kultuuri pealesurumine. Mitte ühelgi teisel ajastul pole Euroopa mõju kogu maailma ajaloole olnud nii märkimisväärne kui seda varauusajal. Õigupoolest olid maadeavastused paljuski eksituste jada. Tollaste merereiside sihiks ei olnud uute kontinentide avastamine. Eelkõige otsiti alternatiivset teed Indiasse, mida Marco Polo reisidest alates seostati muinasjutuliste rikkustega, piirkonnaga, kust saabusid Euroopasse vürtsid, siid ja kalliskivid. Eurooplastele juba tuntud kaubateed Egiptuse ja Punase mere kaudu olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Idakaubandusest saadav tulu ajendas otsima uusi, võõraste poolt maksustamata ühendusvõimalusi. Maadeavastuste esireas sammusid Hispaania ja Portugal. Esmase eelise nendele riikidele andis juba geograafiline asend lähedus nii Atlandi ookeanile kui Aafrika rannikule
Kasvas ilmalike hoonete osatähtsus, nendest oli kõige levinum Itaalia pinnal välja kujunenud palazzo e. linnaloss. Põhiplaanilt oli see ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole suunatud hoone, millel oli keskse kaaristuga ümbritsetud siseõu. Linnalossid ehitati enamasti kolmekorruselistena, alumisel korrusel asusid lao- ja majandusruumid ning vastuvõtutoad, teisel korrusel olid peasaal ja kabel ning kolmandal magamisruumid. Linnalähilosside e. villade arhitektuur seostati taas arenema hakanud pargiarhitektuuriga. Linnadesse ehitati mitmesuguseid ühiskondlikke hooneid, raekodasid, tsunfti- ja gildimaju jne., seoses linnade kasvuga ilmusid ka mitmekorterilised üürimajad. Muutus monumentaalarhitektuuri iseloom vertikalism asendus püüdega horisontaalsuse suunas, antiigi eeskujul ilmestas ehitisi mahtude tasakaalustatus ja rahu. Antiigist võttis renessanss üle orderisüsteemi, lisaks neile võlvi ja kaare. Nendest põhilistest elementidest
põhiliigist ja neist kõige vanem. Sai alguse arvatavasti nõidusest. · Lüürika jaguneb..... · Mitmed läänemaised lüürikazanrid pärinevad antiikkirjandusest (ood, hümn, eleegia) ja Itaaliast (sonett, kantsoon, sekstiin). Aegade jooksul on kirjandusliigid üksteisele lähenenud. Seepärast on nüüdisaegset proosat ja luulet mõnikord raske teineteisest eraldada. Möödunud sajandil seostati luulet peamiselt rütmi, riimi ja värsiga, moodne luule saab hakkama ka nendeta. Tänapäeval puudub luule ja proosa vahel selge piir. Kirjanikud on luuletustena esitanud proosalaadseid tekste, üksikuid lauseid, sõnu, sümboleid, pilte jmt. · Vormi põhjal jaguneb luule kaheks: riimiliseks ja vabavärsiliseks luuleks. Riimilist luulet iseloomustab vormiline korrastatus, vabavärsiline luule on kindla korrapärata.
Uudiste erakordsuse ülepaisutamine tekitas nn kollase ajakirjanduse (1922 Esmaspäev, algusest peale edukas ajaleht, mis ilmselt täitis oma turunisi). Seoses ajalehtede ilmumisaja muutmisega hakkasid toimetajad 1930. aastate lõpus kurtma öötööst tekkinud ülekoormuse pärast, kuid väljaandjad ei andnud mingis osas järele, ka palgad jäid samaks. Palgaküsimus muutus olulisemaks sedamööda, kuivõrd ajakirjaniku ametis hakati rohkem nõudma erialaseid teadmisi ja oskusi, samuti seostati suurema palga vajadus eetiliste küsimustega (et ajakirjanik ei laskuks ebaausatesse tehingutesse). Amet nõudis ka omamoodi esinduskulusid, et liikuda seltskonnas. Postimehe toimetaja Jaan Kitsbergi arvates ei suutnud toimetused töö vähese tasuvuse tõttu küllaldase haridustasemega jõudusid palgata. Ajakirjanikuna töötamine ei olnud reeglina püsiv periood ega etapp. XIX sajandil tulid haritlased ajalehte toimetama ajutiselt, kuigi mõnikord isegi mitmeks aastaks,
hispaania keelseid piibleid. · Piibli ratsionaalsest lugemisest tulenev moraal on tema hinnangul ülem vana-kreeka jms moraalist. (Machiavelli, Nietzsche, Rousseau arvavad vastupidiselt). · Leidis, et lapsed peaksid ise piiblit lugema, mitte õpikute või õpetajate vahendusel. Samas tundis antipaatiat dogmade, traditsioonide ja tõlgenduste suhtes, mida piiblis pole. Usuline sallivus: · Toonaste hollandlaste majanduslikku jõukust seostati usuvabadusega · Rituaale, liturgiat, dogmasid, kirikuvalitsuse korraldust, kirikuametite süsteemi jms pidas Locke vähe-tähtsateks asjadeks "things indifferent". · Nonkonformistidelt (riigikirikusse kuulumise vastastelt) pärineb ka Locke'i tekstis oluline idee kirikust kui `vabast ühiskonnast'. · Kokku võib öelda, et Locke'i käsitlus on "Vaba kirik vabas riigis" · Usuvabaduse ja ususallivuse teema huvitas Locke'i kogu elu sellel teemal on nii tema
enam võimalik kodusõja kasvavaid kulutusi katta ning kulutuste korvamiseks trükiti suurel hulgal paberraha. Seoses kaupade ja teenuste kiire vähenemisega langes äsja ringlusse lastud paberraha väärtus. Raha hulk kasvas, ent kaupade hinnad tõusid veelgi kiiremini Inflatsioon väljendab raha ostujõu langust, hindade üldist tõusu, mis on seotud raharingluse häiretega. Algselt mõisteti inflatsiooni all niisugust olukorda, kus majanduses oli liiga palju raha. Hiljem seostati inflatsioon nõudluse kasvuga. Praegu nähakse inflatsiooni peamiselt hinnatõusus, kuigi ka liigne raha või liignõudlus ei ole välistatud. Märkusena tuleb aga öelda, et hinnatõus peab olema üldine ja püsiva iseloomuga. Olukorras, kus hinnad tõusevad näiteks 1% piires, ei oleks õige rääkida inflatsioonist. Teatud erandina võiks sellest kõnelda juhul, kui hindade tõusuga pole kaasnenud kaupade kvaliteedi paranemist ega sortimendi laienemist
Reid (1996) v?idab, et ?p?hireeglid ja -mudelid, mis muutsid meie elu prognoositavaks ning tekitasid korra ja j?rjepidevuse tunde, ei tundu enam kehtivat" (lk 14). Ta nim "P?hireeglid ja mudelid, mis muutsid meie elu prognoositavaks ning tekitasid korra ja j?rjepidevuse tunde, ei tundu enam kehtivat." m??t - suur on turvaline Varem seostati turvalisust ja ohutust suurusega. Kui inimene t??tas suures organisat?sioonis, siis oli tema t??koht kaitstud. Riigisektor oleks hea n?ide turvalisuse kindlai?mast vormist. Paljude inimeste jaoks oli t?? riigiam 192 Aktiivne kaasamine Probleemi lahendamise ?lesanded: sidemete
Veebeli ja K. Paalse klaveriduett bassi ja trummide saatel ja muud huvitavat.” Peale Veebeli ei ole mitte ühegi autori nime ka siin. Selle kontserdi kohta pole teada ühtki ajakirjanduses ilmunud arvustust. Peale eelmainitute on mõningaid nappe andmeid ka teiste Tallinnas ja Tartus toimuda võinud džässikontsertide kohta, 198 kuid need on sedavõrd napid, et nende põhjal mingeid konkreet- seid järeldusi teha on võimatu. Teame vaid, et reklaamides seostati nende muusikat sõnaga “jazz”. Seega on need kontserdid mainimist väärt, sest tõenäoliselt nad siiski toimusid, olles nii osa kohalikust kultuurielust ja seda ka omal moel mõjutades. 4.2. KONTSERDID NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI AJAL Järgmine teadaolev džässikontsert toimus juba pärast riigikorra muutust 1940. aasta juunis. Nagu eespoolgi kirjas, oli Nõukogude võim algul kunstirahva suhtes üsna leebe ja see või-
kunsti stiile. Tänapäeval on kunstielu üheks peamiseks sündmuseks kunstinäitused. Näiteks luuakse igasuguseid muuseume, näitusesaale, kunstigaleriisid jne. Näitusena tuuakse välja pilte, kujusid, tarbe- kunstiteoseid jne. See on välja kujunenud tegelikult üsna hiljuti. Näitused tulid esmakordselt 16.-18. sajandil, kui hakkas valitsema turumajandus. Kuid enne seda kasutati pilte ja kujusid ruumide ja ehitis- te ''kaunistamiseks''. Pildid ja kujud seostati inimese elukeskkonnaga. ( Kangilaski 2003, 7-13 ) Kunst on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii on ka muusika ehk helikunst. Inimene on ennast väljendanud muusikaliselt juba siis, kui ta on hakanud kõnelema ja mõtlema. Muusika on ka inimeste suhtlemisvahend. Inimeste igasugune suhtlemine toimub läbi märkide. Inimkeel on märgisüsteem. Muusika on inimese üks kasutatavaid keele, olles verbaalsest keelest vanem.
kunsti stiile. Tänapäeval on kunstielu üheks peamiseks sündmuseks kunstinäitused. Näiteks luuakse igasuguseid muuseume, näitusesaale, kunstigaleriisid jne. Näitusena tuuakse välja pilte, kujusid, tarbe- kunstiteoseid jne. See on välja kujunenud tegelikult üsna hiljuti. Näitused tulid esmakordselt 16.-18. sajandil, kui hakkas valitsema turumajandus. Kuid enne seda kasutati pilte ja kujusid ruumide ja ehitis- te ''kaunistamiseks''. Pildid ja kujud seostati inimese elukeskkonnaga. ( Kangilaski 2003, 7-13 ) Kunst on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii on ka muusika ehk helikunst. Inimene on ennast väljendanud muusikaliselt juba siis, kui ta on hakanud kõnelema ja mõtlema. Muusika on ka inimeste suhtlemisvahend. Inimeste igasugune suhtlemine toimub läbi märkide. Inimkeel on märgisüsteem. Muusika on inimese üks kasutatavaid keele, olles verbaalsest keelest vanem.
kunsti stiile. Tänapäeval on kunstielu üheks peamiseks sündmuseks kunstinäitused. Näiteks luuakse igasuguseid muuseume, näitusesaale, kunstigaleriisid jne. Näitusena tuuakse välja pilte, kujusid, tarbe- kunstiteoseid jne. See on välja kujunenud tegelikult üsna hiljuti. Näitused tulid esmakordselt 16.-18. sajandil, kui hakkas valitsema turumajandus. Kuid enne seda kasutati pilte ja kujusid ruumide ja ehitis- te ''kaunistamiseks''. Pildid ja kujud seostati inimese elukeskkonnaga. ( Kangilaski 2003, 7-13 ) Kunst on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii on ka muusika ehk helikunst. Inimene on ennast väljendanud muusikaliselt juba siis, kui ta on hakanud kõnelema ja mõtlema. Muusika on ka inimeste suhtlemisvahend. Inimeste igasugune suhtlemine toimub läbi märkide. Inimkeel on märgisüsteem. Muusika on inimese üks kasutatavaid keele, olles verbaalsest keelest vanem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
