______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist inform...
KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 ...
Info esineb lühimälus verbaalselt, semantiliselt (mõistetakse tähendusi), abstraktsete sekkidena, sümbolitena, tinglike koodidena. Mälujälje loomine 4-12 sek, kestus seesmise ülekordamisega minuteid ja tunde. Püsimälu talletatakse materjal millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis tugevad elamused. Kestus on mõõdetav inimese elueaga. Semantilise mälustruktuuri mudel - LIND suudab lennata on suled, kanaarilind laulab on kollane jaanalind on suur ei suuda lennata. Protseduurimälu aluseks vilumusele (jalgaratta sõit, masinakirjaoskus, tantsuoskus). On efektiivne, kord ujuma õppides see ei unune, kuid tunnetuslikult mittetransperantne. Te ei suuda kirjeldada, kuidas täpselt leiate arvutiklaviatuuril õiged klahvid.
Info esineb lühimälus verbaalselt, semantiliselt (mõistetakse tähendusi), abstraktsete sekkidena, sümbolitena, tinglike koodidena. Mälujälje loomine 4-12 sek, kestus seesmise ülekordamisega minuteid ja tunde. Püsimälu talletatakse materjal millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis tugevad elamused. Kestus on mõõdetav inimese elueaga. Semantilise mälustruktuuri mudel - LIND suudab lennata on suled, kanaarilind laulab on kollane jaanalind on suur ei suuda lennata. Protseduurimälu aluseks vilumusele (jalgaratta sõit, masinakirjaoskus, tantsuoskus). On efektiivne, kord ujuma õppides see ei unune, kuid tunnetuslikult mittetransperantne. Te ei suuda kirjeldada, kuidas täpselt leiate arvutiklaviatuuril õiged klahvid.
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit...
Theophrastose "Inimtüübid" on tõlgitud eesti keelde (Ivo Volt, TÜ Kirjastus, 2000). - "Kehamahlade" psühholoogia (humoral psychology;Galenos, Hippokrates; Kant, Wundt).Klassikalised temperamenditüübid (melanhoolik, koleerik, flegmaatik, sangviinik) ning nende postuleeritud seos "kehamahladega" (must sapp, kollane sapp, lima, veri). - Füsiognoomia (Aristoteles ja tema järgijad; Lavater) iseloomu seostamine välimusega, eriti näojoontega. - Frenoloogia (F.J. Gall) - "Etoloogia" (J.S.Milli "täppisteadus inimloomusest", mis uurib igapäevaseid teadmisi; McDougall; A.Bain [emotsioon, tahe, intellekt, psüühiline energia]) - Eksperimentaalne karakteroloogia (Galton) Isiksus psüh 2 ülesannet - ind vah eri uurimine - indiviidide kui unikaalsete integr terviku uurimine - idee üld ja diferents psüh Huvi isiks psüh vastu - individualism, indiviidi tekkiine - huvi irratsionaalsuse vastu - mõõtmine
Õppijad on kognitiivse psühholoogia käsitluse kohaselt aktiivsed ja motiveeritud teadmiste otsijad, kes tunnetavad ise vastutust oma õppimise ja selle tulemuste eest. Nad peavad õpetaja poolt pakutava informatsiooni vastu võtma, selle tähendust mõistma ja seostama selle muude teadmiste ning oskustega, mis neil juba varasemast olemas on. Seega saab rääkida õppija psüühika tunnetuslikust organiseeritusest. Parima tunnetusliku organiseerituse annab teadlik uute teadmiste seostamine varasemaga. Kui õppija sellega edukalt toime tuleb, on kõik hästi, ent sageli pakutakse talle korraga väga palju uut ja sel juhul ta lihtsalt pole suuteline kogu infot vastu võtma ja mällu talletama. Siin saab õpetaja kaasa aidata, organiseerides uut materjali ja selle esitust nii, et õppijad selle tähendust kõige hõlpsamini mõistaksid. Parimaks strateegiaks on seejuures uue info esitamine juba tuntu baasil. 2.1. Õppimine ja mälu
taastumine, üldistamine, eristamine, kõrgemat järku tingimine. Mitteassotsiatiivne e. primitiivne õppimine – muutub üksiku sündmuse mõju käitumisele või reageerimise tõenäosusele. Klassikaline tingimine - Õppimine – tingreflekside kujunemine. Eksperimentaalne paradigma – koerte süljerefleksi uuringud. Stiimulite esitamine ajaliselt lähestikku on õppimise aluseks. Kõrgema järgu tingimine on tingitud stiimulite seostamine uute esialgu neutraalse stiimuliga. Instrumentaalne ehk operantne tingimine –– tagajärje seadus – katse ja eksituse teel õppimine. B. F. Skinner – õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant. Instrumentaalse e. operantse õppimise lisamõisted – kinnitus, positiivne – tasustamine, negatiivne – karistamine, vormimine järkjärgulise lähenemise meetodil.
Mitte üritada sisestada infot psüühikasse seostamata, vaid uudne info tuleks siduda olemasoleva infoga selleks, et ta paremini säiliks. See on haakumise küsimus. Mida rohkemate konksudega me ühe infotüki teiste külge kinnitame, seda tõenäolisemalt ta säilib. Seda tõenäolisem on, et me ühe või teise konksu abil hiljem ta ka üles leiame. Kui info lükata psüühika sisse, seda mitte siduda, jääb sinna hulpima ja me ei pääse sinna infole ligi, ta kustub. Seostamine on oluline strateegia. Seda kasutab ka õpetaja. Ütleb, et see asi on seoses sellega. Õpetaja püüab uut infot siduda lapse jaoks olemasoleva infoga. Tavaarenguga lapsed avastavad, VAA lapsed ei avasta, nemad õppimise väga sõltuvad õpetajast. 10 Vastutav õppejõud: Kaili Palts
“ Lugeja peab teadma, et Halonen ja president on seotud, muidu ei oleks lugeja jaoks seotud. Teksti koostades tuleb lähtuda potentsiaalsest lugejast ja kaaluda, kui palju ja missugust informatsiooni on teksti mõistmiseks vaja teksti sisse kirjutada, mille puhul aga võib eeldada, et lugeja seda nagunii teeb. Kirjutaja peab oskama ja teadma arvestada, kellele ta kirjutab. Iseenesestmõistetavad asjad võivad lugejat ärritada. Teksti infostruktuur – tuntud ja tundmatu ainese seostamine Infostruktuur tähendab viisi, kuidas tuuakse teksti uut infot. Informatiivsest aspektist jagatakse tuntuks ja tundmatuks. Tundmatu = uus info. See käib iga lause kohta: igas lauses on varem mainitud tuttav lause ja igas lauses midagi uut – tundmatu on tuntuga seoses – teema ja reema ehk väite seos. Reema saab uueks teemaks. Teema võidakse ka osadeks liigendada: linn vs linnaosad. Fookuse valik tähendab, kuidas väljendatakse ja rõhutatakse info mõttes olulisimat,
5. Informeerimine kaubapakkumisest 6. Toode - hind, pakkumised 7. Spetsiifiliste osakondade, kaubagruppide ja kaupade edendamine 1 8. Uute müügikohtade ja tegevusväljade tutvustamine 9. Tarbimisvajaduste äratamine 10. Liitumine tarbijate või varustajate ühingu tegevusega. 11. Külastatavuse suurendamine madalseisu hooaegadel 12. Firma seostamine teatud kaubamärgiga 13. Sortimendi puhastamine raskesti müüdavatest kaupadest 14. Likviidsuse parandamine 15. Firma imidzi selge määratlemine ja parandamine 16- Firma tuntuse suurendamine 4. Kuidas levis info kauba kohta möödunud sajandil (20. saj. Alguses)? Kuni 17. sajandini levis reklaam üliselt linnahõikajate või siis embleemide ja reklaamtahvliteaga mis riputati kaubandusäri ukse kohale nt. Kingsepal oli saabas ukse kohal.Ümbertõstetavate tähtedega trükipressi
Aeneis (,,Laul Aeneasest") Ajaloolismütoloogiline eepos, 12 laulu Translatio imperii: (kirjandusliku) võimu ülekandumise sümbol Sisu: Trooja valitseja Priamose poeg Aeneas (Aineias) põgeneb oma saatjaskonnaga pärast Trooja langemist läbi seikluste ja ohtude Itaaliasse ja peab seal uue kodumaa rajamiseks lahinguid 1) daktüliliste ja spondeiliste värsijalgade osakaalu tasakaalustamine; 2) sõna ja värsirõhu konflikti seostamine ideelisstiililise tasandiga, emotsionaalsete kohtade esiletoomine. Aeneis: eepiliste elementide kaanon ,narratiiv, eepilised võrdlused, ekfraas e (kunsti)teose, paiga vms detailne kirjeldus, prooemium e sissejuhatus, tegelaste kõned Metamorfoosid ehk `muundumised' heksameeter, 15 raamatut, kogumaht 12 024 värssi sisu: umbes 250 muundumislugu mütoloogiast ja ajaloost tuntud teemadel; pikkus 1200 värssi jumal, kangelane või inimene
Hüdrofoobne piirkond on ümbritsetud + laenguga aminohappega, et takistada piki membraani libisemist (+ laenguga aminohappe seotud fosfolipiidi – laenguga peaga) Perifeersed valgud kinnituvad vesinik- või ioonsete sidemetega integraalsete valkude külge aga ka lipiidide polaarsete peade külge. Membraanivalkude funktsioone: Ainete transport rakkude vahel Membraani struktuuri hoidmine Signaalide vastuvõtt keskkonnast ja teistelt rakkudelt Rakkude seostamine rakuvälise maatriksiga ja teiste rakkudega Tsütoskeleti valkude seostumine membraaniga. Membraanide lipiidid Trans-rasvad on küllastumata rasvad, mille rasvhapete jääkides esinevad kaksiksidemed on trans asendis ehk E-isomeerid. Fosfolipiidid on membraani põhiliseks lipiidseks komponendiks ja neil on struktuuris polaarne pea ja kaks hüdrofoobset saba. Steroidid (kollesterool puudub prokarüoodi plasmamembraanis.) Sahhariidid Võivad olla seotud nii lipiidide kui valkudega
matkimine, selgitused juhise järgi suunavad küsimused-korraldused Näitvahendite kasutamine ja õppetagevuse materialiseerimine objektid ja nende kujutised skeemid, algoritmid Tunnetusprotsesside ja metavõimete arendamine. Tunnetusprotsside arendamine TAJU suunata tähelepanu õpetada süstemaatilist vaatlust/uurimist MÄLU arvestada mälu mahuga õpetada strateegiaid, materjali mõtestamine ja seostamine muuta meenutusajendeid MÕTLEMINE kujundada mõisteid harjutada analüüsi, võrdlemist, rühmitamist, üldistamist arvestades materjali keerukusega Metavõimete arendamiseks Arendada teadlikkust oma (vaimsest) tegevusest selle tugevatest ja nõrkadest külgedest ülesande nõudmistest ja ümbritseva keskkonna võimalustest Õpetada kasutama erinevaid õpistrateegiaid
keisri õigusele, läheb ta ajalukku kui Rooma impeeriumi riigikirik ja Rooma õigustraditsiooni edasikandjast. Kiriku ja usu arengujooni 1. Ristiusu teke ja esiaeg Ristiusu teke jääb meie ajaarvamise algusse ning erinevate kultuuride mõjuvälja. Sõna "kristlane" kasutati esimest korda Antiookias. Kristluse lähtekohad: · judaism (koos sellele omase messiaootusega) · messiaootuse ülekandmine inimisiku ja jumala suhete valdkonda · messiaootuse seostamine konkreetsete ajaloosündmustega · idamaiste usundite mõjutused · hellenistlik filosoofia Algkristlus levis esmalt õigusteta alamkihtide seas, pakkudes lootusetu olukorra vaimset mõtestatust ja lohutust, kuid kristlus ei taotlenud ühiskonna vägivaldset muutmist, vaid jutlustas eelkõige rahust ning leppimisest. Algkirik väitis, et rahu (rahulolu) ei ole võimalik saada (juudi kombel) kõigi seaduste range täitmisega (49.a
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid grupp...
sündmust) aktiveerub eelkõige aju eesosa, täpsemalt, ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa. Semantilise mälu materjali (s.t varem omandatud teadmiste) peale mõtlemine kutsub esile suurema aktiivsuse ajukoore teistes piirkondades, eelkõige otsmikusagara vasakus pooles ja oimusagara sisemises osas. Kuid tuleb silmas pidada, et mälufunktsioonidega on seotud väga palju ajuosi ning ühe piirkonna absoluutne seostamine ainult teatud mälusüsteemiga ja samas teiste välistamine ei ole kindlasti õige. Nii näiteks on väga erinevat tüüpi pikaajalist mälu nõudvate ülesannete korral igal juhul aktiivsed sellised ajustruktuurid nagu vaheaju, hippocampus ja oimusagara sisemine osa. Nende struktuuride raskem kahjustus põhjustab üldise amneesia sündroomi. Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust.
kiiremini ära? Mõned näited PL uurimisküsimustest: kõne tajumine • Kuidas tajutakse sõnu, kui tegelikus kõnevoos sõnevahesid ei ole? • Kuidas tajutakse häälikuid, kui nad kõnevoos koartikulatsiooni tulemusena on igas ümbruses erinevad? • Kuidas tajutakse kvantiteeti, toone jm suprasegmentaalseid fonoloogilisi nähtusi (katsed eesti väldetega) Küsimused artiklite kohta (artiklist loetu seostamine loengus kuulduga on ülimalt teretulnud): 1. Mis on etnolingvistiline vitaalsus ja kuidas seda mõõdetakse? Martin Ehala artikli põhjal (Etnolingvistiline vitaalsus ja selle mõõtmine. Teoreetiline keeleteadus Eestis II. 2006, lk 68-84) etnolingvistiline vitaalsus - mingi keelt kasutava rühma võime säilitada oma keelt Etnolingvistilise vitaalsuse mõiste võeti kasutusele 1970ndate keskel, tähistamaks rühma võimet „käituda
juurdepääs õigus ja võimalus tutvuda teabega kasutaja dokumendisüsteemi dokumentide haldamisel osalev ja/või doku mentidele juurdepääsuõigust omav isik kontekst dokumendi seos asutuse funktsiooni, tegevuste, toimingute, dokumendisüsteemi ja teiste dokumentidega liigitamine 1) dokumentide konteksti väljaselgitamine ja liigitusskeemina esitamine; 2) dokumentide seostamine liigitusskeemiga registreerimise käigus liigitusskeem dokumentide loetelu osaks olev sarjade struktureeritud loetelu metaandmed dokumenti kirjeldavad andmed, mis luuakse ja mida hallatakse dokumendisüsteemis päritoluprintsiip arhiivinduslik põhimõte, mille kohaselt ühe arhiivimoodustaja (provenientsi tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalid kuuluvad kokku ja
tõendid • Sobivad empiirilised tõendid valitakse välja ja süstematiseeritakse.Teaduses muutuvad need andmeteks • Tegelikkuses orienteerumiseks ja andmetega töötamiseks on meil vaja mingeid ideid, kuidas reaalsus töötab ja kuidas kogutud andmeid mõtestada • Neid ideid loogiliselt seostades saame teooria • Veel mõned olulised mõisted: – Analüüs – uuritava nähtuse lahtivõtmine tema erinevateks koostisosadeks ja nende eraldi uurimine ja omavahel seostamine – Süntees – erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine ja sidumine mõtestatud tervikuks – Interpreteerimine – nähtustele/protsessidele seletuse andmine Teooria • Teooria: kogum ideid, mis aitab seletada ja grupeerida fakte, näidata nendevahelisi seaduspärasusi ja seoseid. • Teooriad püüavad vastata küsimusele: miks? Nad pakuvad seletusi (nt. Putnami teooria sots. kapitalist) • Teooriad muudavad empiirilise reaalsuse seletamise lihtsamaks, pakuvad
valitsuseks. See on laialt levinud tõlgenduse järgi esimene tehnokraatia, s.t faktiteadmistele, vahendikompetentsile põhineva võimu- ja valitsemise kontseptsioon, läänemaailmas. Ometi on siin peidus tänapäevani sügav filosoofiline problemaatika: faktiteadmine ja väärtus, valdamis- ja orietatsioonilise teadmise suhestamine, vahendikompetents ja eesmärgikompetents, ekspert ja poliitik; poliitikafilosoofias on nende dialektiliste polaarsuste analüüs ja seostamine olemuslik. Ons niimoodi üldse võimalik, et ekspertvalitsejal on soovi, suutlikkust ja õigust ,,teha kõiki inimesi viimaste oma soovist sõltumatult õnnelikuks?" Platoni filosoof-valitsejate kompetents paistab sisaldavat mõlemat nii teadmist faktidest kui teadmist väärtustest. Ideede kui nähtuste olemuse teadmine varustab valitsejad faktiteadmistega. Aga ideede kui täiuslikkuse kehastuse, ideaali, tundmine annab võimaluse sellest (loogiliselt
Endokriinsed häirijad on keskkonnast pärit enamuses inimtekkelised e. antropogeensed ained, mis põhjustavad ebasoovitavaid mõjusid organismile või tema järglastele sisesekretsiooni-süsteemi funktsioneerimise häirimise teel. Tulemus: organismi hormonaalse tasakaalu nihutamine, mille tagajärjel võib tekkida erinevaid füsioloogilisi ja patoloogilisi efekte. Paljud sellised häired on metsloomade korral hästi dokumenteeritud. Inimese korral seostamine keerulisem. Arüül-süsivesinikretseptor (AhR) AhR tüüpilisteks ligandideks on paljud heterotsüklilised ühendid, mis esinevad keskkonnas ning mis tekivad tööstuslike protsesside tulemusena. Siia kuuluvad ka heterotsüklilised aromaatsed amiinid, mis tekivad toidu kuumtöötlemisel ning sigareti põlemisel, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) ning polükloreeritud bifenüülid (PCB), sealhulgas dioksiinid
moraaliseaduste vastu ehk kohus kuuletuda kategoorilisele imperatiivile ([lihtne rahvatarkusest lähtuv reegel] K-l subj. printsiip, millest iga tegu lähtub või millega kooskõlas see sooritatakse). Selliselt Kant võrdsustab inimese kogu moraalse väärtuse teatud liiki kohusetundlikkusega. Sageli nähakse selles teiste inimlike vooruste (nagu heasoovlikkus) alavääristamisena. Küsitavad on Kanti eetikasüsteemis ka vabaduse seostamine enesevalitsemise ja enesele seaduseandmisega ning praktiline vajadus mõtelda, et moraali tingimuseks peab olema õiglane jumal. Kant ei lähtunud (aristotellikust) inimolemise eesmärgist, vaid puhtas mõistuses aprioorselt antud kõlblusseadusest, kategoorilisest imperatiivist. See ei olnud vaatlusele ja kogemusele toetuv empiiriline reegel (nagu natuur-loomuõiguslastel), vaid niisugune mõistusseadus, mis oma
Reaalsuse väljendamine Väline fokuseerimine jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika stiil). Fokuseerimine võib tekstis muutuda. 24.Autori mõiste 12 Autor on teose looja. Erinevatel aegadel on autori loojarolli tähtsustatud erinevalt. Keskajal olid autorid anonüümsed, renessanssiajal (trükikunsti levik) tekstide seostamine autoriga, romantismiajal oli autor kui geenius, 20.sajandil tähtsustatakse pigem lugeja rolli. Autori kaudu kajastub teoses tema aeg (ajastu, mil on ta elanud). Kirjandusteos väljendab teatava ajastu maailmavaadet, autor väljendab ideid, mis on tema ajaga kooskõlas. Samuti toob iga ajastu endaga kaasa spetsiifilised probleemid, mis kajastuvad kirjanduses. Autor asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega. Nn
Meeldejätmine (omandamine, salvestamine)- vaata ise!!! Põhineb ajutiste või püsivate närviseoste kujundamisel ning teatud kindlate aju närvirakkude tulevase erutuvuse taseme muutustel. Stiimulsignaalid kodeeritakse kasutavasse vormi. Tulemusliku omandamise põhitegurid: Aktiivsus (vajadus, motiveeritus, tahe, eesmärgipärasus) Emotsioonide ja erutuse tugi Kordamine (hulk, kordamismetoodika) Optimaalne hulk materjali, materjali organiseerimine kompadeks/känkudeks Materjali mõtestatus, seostamine olemasolevate teadmistega. Kui mõõdukalt ollakse emotsionaalne, siis see aitab. Kui liiga tugev erutus, siis hakkab see meeldejätmist segama. KÕRGEM NÄRVITALITLUS Ehk närvitegevus on inimestele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liiik, mis võimaldab elukogemusi rakendades adekvaatselt kohaneda. Närviprotsessid tähtsad- vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. (sh inimkeelt).
Personaalse ruumi konfiguratsioon ja mõõt kui lähedal olekut tajutakse normaalsena Individuaalne ja grupiruum. Grupiruumi katsed Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste häirete all kannatavatel isikutel, soolised erinevused ... Personaalne ruum 1. Sissetungiv 2. Normi järgiv Territoriaalsus. Personaliseerimine Territoriaalsus, territooriumikäitumine, personaliseerimine: kindla paiga oma isikuga seostamine, selle tajumine Mina laiendina. Kodu, töölaud, koht bussis, minu kapp ühikas jne. Loomariigi analoogid?! Püsivalt ja ajutiselt personaliseeritud paigad, avalikud paigad. Käitumine sõltub paiga "kuuluvusest". Kuuluvusmärgid: nimesilt, kott toolil, senine praktika ... Katsed: märkide mõjukus ja reaktsioon territooriumile tungimisele. Millisesse tuppa võõras siseneb? Kultuurierinevused: kodu ruumikorraldus, mida tähendab suur korter,
Töötlemine ja 1 säilitamine. Sensoorne (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine) info säilib pool sekundit. Tähelepanu püüdmine. 2. Lühiajaline mälu ( 15-20 sek. saab pikendada kordamisega) Meeldejätmisele aitab kaasa õpitava info jaotamine koostisosadeks ja käitumiseautomatismi kujunemine. 3. Pikaajaline mälu info mida on vaja hilisemaks tarbimiseks. Mehhaaniline kordamine, seostamine varasema teadmistega. Laekuva kogemuse tulemusena kuj. inimese mälus kogetud sündmustest kõige erinevamad tervikskeemid, kus seostuvad teadmised, emotsioonid faktid. Semantilise hierarhia konsepts. võime moodustada üldistavaid kategooriaid (loom koer) aeg mis kulub kahe mõiste seostamiseks oleneb nende kaugusest tähenduslikus hierarhias (lind-pääsuke, lind-emu) Skeemid mälu kuj. skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga
Peaaju koorest pärit närviimpulsid jõuavad alanevate juhteteede kaudu seljaaju eesmistes sagarates olevate motoneureniteni ja seal lihasteni ja nende abil juhitakse tahtelisi liigutusi. Peaaju kooreealustekeskustel t pärit närviimpulsse njuhitakse samuti alanevate juhteteede kaudu lihastele, aga nende abil toimub lihastetoonuse hoidmine, liigutuste koordinatsioon (liigutuste sujuvuse kindlustamine). Seljaaju funktsioon on kokkuvõtlikult 1. Erinevate ajupiirkondade omavaheline seostamine 2. Tundlikkuse juhtimine 3. Motoorika e liigutuste juhtimine 4. Reflekside juhtimine e. reflektoorne funktsioon 5. Erutuse võimendamine ja vastupidi ka erutuse nõrgendamine e. kokkuvõtlikult erutuse modulatsioon. (Seljaaju moduleerimisel on eriline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis)- hajutatult paiknev kogumik ajus, sillas ja keskajus) See piirkond saadab seljaajule avanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid
meenutamisega on parem madalam aktivatsioon; kõrge aktivatsioon teeb püsimälu :P) Kordamiste arv ja omandamise metoodika kordamine on nrviseoste paremaks kinnistumiskes vajalik (tuupimisel annab sama arvu kordamiste harjutamine paremaid tulemusi kui sama arvu kordamiste kuhjamine) Tähtis on omandamiseesmärgi selge määratlemine, plaanipärasus, materjali seostamine, süstematiseerimine, võrdlemine; uute mõistete õppimine palju näiteid; omandamist hõlbustab ka mnemoonika e mnemotehnika mitmete mehhaaniliste ja vaimsete abivõtete süsteem, mis võimaldab suurendada mälumahtu, kestust, täpsust nt ,,kohtade meetod" materjali mõtteline paigutamine hästi tuntud ruumi teatud kohtadele ja ebatavaliste assotsiatsioonide loomine, visuaalseid kujutusi kasutades
Teistest eemale hoidmine tekitab suhtlemises ebakindlust. Suhtlemisel kipub ta rohkem oma fantaasiale tuginema ja ta ei ole päris kindel, kas mulle tundub ainult nii, et teised inimesed mind vaatavad või nad vaatavadki. Ta päris kunagi ei tea täpselt, mida ta tunneb, tajub. Mida tugevam on selle hirmu põhivormi domineerimine, siis seda rohkem võib see ebakindlus ulatuda haiglasliku seostamiseni ja hullumeelsete pettekujutelamdeni välja. Lakkamatu umbusk ja seostamine kõike kõigega. Mida ta teeb, et maailmas paremini hakkama saada? Ta üritab arendada endas selliseid omadusi, mis seda kompenseeriks. Need on siis näiteks meeleline tunnetus, intellekt, teadvus, mõistus. Nad on ratsionaalsed ja kained oma mõtte- ja käitumisviisilt. Kõik see, mis on emotsioonidega seotud, tekitab talle ebakindlust. Nad on need inimesed, kes püüdlevad puhta mõtlemise poole. Eelistavad tegeleda asjadega, mis on konkreetsed ja täpsed. Tüüpiline
Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................1 I Jungi elulooline taust ning vaadete kujunemine...................................................6 II Jungi ,,kindaheit" kristlikule dogmaatikale.........................................................13 2.1. Väljakutse ja kurja probleemi püstitamine......................................................13 2.2. Kurja seostamine Kolmainuga.......................................................................15 2.3. Nelisus ja mandalad......................................................................................16 III Jungi poolt kasutatavad põhilised mõisted ja kontseptsioonid............................20 3.1. Üldist...........................................................................................................20 3.2. Psüühika ülesehitus.........................................................
3a tajust lähtuv mõtlemine, teadusmõisted alates 7a mõtlemine must-valge ja süsteemmõisted alates 12a mõistetakse suhtelisust) - Operatsioonid: o Analüüs ja võrdlemine välimuse põhjal algselt, hiljem funktsiooni alusel Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 8 o Kategoriseerimine keerulisematel ja abstraktsetel aluste o Teadmiste seostamine ja faktide süstematiseerimine o .... jm operatsioonid samadel alustel - Probleemilahendus katse-eksitus-meetodil areneb võimeks ette kujutada tagajärgi, mis edasi areneb planeerimisoskuseks. Arengu alguses on mõtlemise liik kaemuslik - praktiline st lapsed mõtlevad tegutsedes (taju baasil, esimesed 5 eluaastat). Edasi arenedes on mõtlemise liik kaemuslik-kujundiline, see võimaldab mõelda mälupiltide alusel (mälu baasil, 5-12/14 aastat). Siis edasi on mõtlemise
Seda saab seletada asjaoluga, et alles varase ea keskkonnapiirangute ületamisega pääsevad pärilikud tegurid mõjule · Uuringud näitavad, et impulsiivsus kui temperamendi omadus seostub agressiivsuse ja antisotsiaalse käitumisega ning vahendajaks võib siin olla serotoniin · Serotoniini rohkus tekitab reaktsioonide pidurduse ja serotoniini puudus saamde reaktsioonidega seotud ajustruktuuride hüperaktiivsuse · Temperamendi ja agressiivsuse seostamine viib sammukese lähemale hälbiva või kriminaalse käitumise arengu mõistmise suunas, ehkki temperamendiline eelsoodumus agressiivselt käituda ei tekita veel iseendast hälbinut või kurjategijat · Impulsiivsuse ja agressiivsuse vahelise seose põhjuseks võib olla asjaolu, et me suudame enamust oma agressiivsetest impulssidest pidurdada. Samas impulsiivsed inimesed seda ei suuda ja kalduvad sagedamini agressiivselt käituma · Agressiivusega seostub suguhormoon testosteroon
.. Personaalne ehk isikuruum inimkeha ruumiline laiend, inimene tajub oma keha ümber olevat ruumi kui enda füüsilise keha osa. Vt järgmine slaid. Personaalse ruumiga koos on grupiruum. Kui 2 inimest räägivad, siis mõtteline personaalne ruum nihukub (tajutud grupiruum). Vägivaldsed inimesed on selja taga personaalne ruum suurem. Territoriaalsus. Personaliseerimine Territoriaalsus, territooriumikäitumine, personaliseerimine: kindla paiga oma isikuga seostamine, selle tajumine Mina laiendina. Kodu, töölaud, koht bussis, minu kapp ühikas jne. Loomariigi analoogid?! Püsivalt ja ajutiselt personaliseeritud paigad, avalikud paigad. Käitumine sõltub paiga "kuuluvusest". Kuuluvusmärgid: nimesilt, kott toolil, senine praktika ... Katsed: märkide mõjukus ja reaktsioon territooriumile tungimisele. Millisesse tuppa võõras siseneb? Kultuurierinevused: kodu ruumikorraldus, mida tähendab suur korter, individuaalne vs kollektiivne personaliseerimine
mittemeeldimise ehk vastikuse erg, meeldivuse erg, allumise erg. Ergid põhjustavad: -selektiivset taju. - emotsionaalset reaktsiooni objektile või ideele. - eesmärgi saavutamise või teostamise - sihipärase või eesmärgile suunatud käitumist. Metaergid=keskkonna (kultuuri) poolt vormitavad ehk omandatavad. Kaks tüüpi: - arvamused ehk hinnangud (sentiments) – tähelepanu, emotsioonide ja reaktsioonide seostamine kindlate objektide või objektide klassiga. Näit usk, karjäär, vanemad, mina. Mina-enesehinnang, minakonseptsioon. - hoiakud (attitudes) – tulenevad hinnangutest ja on kitsamad kui arvamused. Kalduvus reageerida teatud viisil teatud olukorras teatud objektidele või sündmustele=huvi teostada midagi. Erg – arvamus – hoiak. Ergi rahuldamine. ISIKSUSE ARENG: Isiksuse areng: funktsioon motivatsioonist ja õppimisest.
kunstluulet. Barokk on keeruline, mitmemõtteline ja mänguline nähtus. Selle algeid nähakse 16.saj Itaalias, kui süvenesid kujundipeensus ja ornamentaalsus. Barokki iseloomustab rõhutatud metafoorne ja allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. Barokk on ka vastandite ja kontrastide kunst: mütoloogia võib põimuda meelelisusega, ilus inetuga, pateetika pilaga. Hispaania barokis kerkis esile Gracian, kelle jaoks kirjandusloomes on tähtis vaimuterav vastandite ja äärmuste seostamine, paradoksid ja antiteesid. Seoste saadused on kontseptid vaimukalt üldistavad kujundid. Barokis levis kontseptism. Ajastu kriis, moraali ja kommete mandumine kõrvuti ideaalide kättesaamatusega tõid kirjandusse uue teema maise elu tühisus ja kaduvus. Vastandati näilist ja tegelikku. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Renessansi elujaatusega võrreldes on barokk skeptiline ja pessimistlik. Au sisse tõsteti
64 Meelelahutusj uht Kassapidaj a Mängukava loomise alustamine Tühja mängukava loomine Loodud tühi mängukava Seansi loomine Mängukavas pole Loodud seanss piisavalt seansse Seansi ja mängukava seostamine Seanss mängukavaga seotud Mängukavas seansse piisavalt Mängukava loodud Vana mängukava aegus Mängukava aktiviseerimine Mängukava Mängukava lõppkuupäev aktiivne saabus Seansi toimumine võimatu Seanss märgitud ärajäävaks
Sellele viitab arusaam, et elu on suunatud igavikku ja see igavik omakorda on oma huvitaval moel seotud nt jumalaga või mingi kõrgema jõuga. See religioosne diskurss on ka Hirve luules olulisel kohal. See on ka midagi sellist, mis on suhteliselt vanamoodne ja pigem seotud sjandi I poole eesti kirjandusega Hirv on suhteliselt intensiivselt lugenud Ernst Enno luulet. Läbi loomingu see eksistentsi seostamine jumalaga läbib oma klassikalise faasi otsingulisus loomingu II pooles taandub ja me näeme, et ollakse rahulikum, luuletused ja suhe mailma on rahunenud; antakse mõista, et mingil moel on toimunud ühinemine kõiksusega või suurema arusaamisega, mis seotud jumalaarmastuse või millegi muuga. Seega otsingud-tasakaalu leidmine- rahunemine. 4. Armastuse ja eksistentsi teemat annab lahendada mitut moodi üks on see, millest just
nukleotiidist koosnevat praimerit (ingl. k. primer), mis kumbki vastavad ühe komplemen- taarse DNA ahela alguse nukleotiidsele järjestusele ja talitlevad kui ensüümi substraat, kuna neil on vabad otsad uute nukleotiidide sidumiseks. PCR pôhietapid on järgmised (vt ka joonis): 1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks üksikahelaks kôrge temperatuuriga (90-95 °C; 40-60 sek); 2) praimerite seostamine (hübridiseerimine, anniilimine) DNA-le toimub tavaliselt temperatuuril 50-70°C (ca 30 sek); 51 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (70-75 °C juures, aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Kasutatav ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumaveeallikates elavatest bakteritest (nt Thermus aquaticus, temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI).
• Personaalse ruumi konfiguratsioon ja mõõt – kui lähedal olekut tajutakse normaalsena • Individuaalne ja grupiruum. Grupiruumi katsed • Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste häirete all kannatavatel isikutel, soolised erinevused … Personaalne ruum Sissetungitav ja normi järgi Territoriaalsus. Personaliseerimine. • Territoriaalsus, territooriumikäitumine, personaliseerimine: kindla paiga oma isikuga seostamine, selle tajumine Mina laiendina. • Kodu, töölaud, koht bussis, minu kapp ühikas jne. Loomariigi analoogid?! • Püsivalt ja ajutiselt personaliseeritud paigad, avalikud paigad. Käitumine sõltub paiga “kuuluvusest”. • Kuuluvusmärgid: nimesilt, kott toolil, senine praktika … • Katsed: märkide mõjukus ja reaktsioon territooriumile tungimisele. Millisesse tuppa võõras siseneb?
organisatsiooni koduleht satub organisatsiooni tegevusega seotud märksõnu otsingumootorisse sisestades mõnele esimestest vastuseks tulnud lehtedest ja seeläbi jõuab rohkem inimesi organisatsiooni kodulehele. Lühend SEO tuleb sõnadest search engine optimization ja see tähendab otsimootorite robotitele atraktiivsemaks muudetud lehekülge. Head abivahendid selleks on blogid ja mikroblogid ning seal soovitud võtmesõnade seostamine organisatsiooni veebilehe aadressiga. Optimeerimine toob inimesed organisatsiooni kodulehele, aga see, kui paljud neist saavad klientideks, sõltub juba kodulehe kvaliteedist, nii et oluline on pöörata tähelepanu selle kasutusmugavusele. Peep Laja on pannud olulisema ülevaatlikult kirja. 1. Viidete arv sinu leheküljele Mida rohkem teisi veebilehti viitavad sinu koduleheküljele, seda rohkem see näitab otsimootoritele, et sinu veebileht on tähtis
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
Strateegia elluviimine on tegevusele orienteeritud. Eesmärkide saavutamine on tulemusele orienteeritud. Strateegia elluviimise tegevused: 1. lühemate perioodide (nt aasta) eesmärkide ja tegevuskavade väljatöötamine; 2. eelarvete koostamine ja ressursside eraldamine strateegiliseks eduks oluliste sammude astumiseks; 3. strateegia elluviimiseks vajaliku organisatsiooni loomine; 4. töötajate valik ja arendamine; 5. motiveerimise ja stimuleerimise seostamine soovitud tulemuste saavutamisega; 6. strateegia edukat rakendamist soodustava organisatsioonikultuuri ja töökeskkonna loomine; 7. strateegiat toetavate tugisüsteemide loomine ja tegevuspoliitikate rakendamine; 8. eestvedamise rakendamine strateegia elluviimiseks. J. Leimann 2003 J. Teder Strateegilise juhtimise protsess 104 Tagasiside
Peamised projektsioonitehnikad on: 1. Assotsiatsioonitehnika. a. Tuntuim assotsiatsioonitehnika on sõna assotsiatsioonid, mis esitatakse grupitööna suuliselt või individuaalselt kirjalikult. Näiteks ,,Palun kirjeldage oma esimesi tundeid ja mõtteid seoses...". b. Personifitseerimistehnika, kus küsimus püstitatakse järgmiselt: ,,Kujutlege palun, et Nokia on inimene (või auto, lind, loom, lind vms), milline ta siis oleks?" c. Piltide ja sõnade seostamine, näiteks lastakse valida mõned pildid, mis vastaja arvates iseloomustavad kõige paremini Nokiat. 2. Täitmis-täiendamistehnika. a. Lause lõpetamise tehnika, näiteks ,,Naine, kes kasutab kallist kosmeetikat, on ...". b. Kõnemulli tehnika, näiteks ,,Vaadake seda joonist, mida see isik selles situatsioonis ütleks või mõtleks?" 3. Konstruktsioonitehnika. a. stereotüüpide selgitamine, näiteks ,,Vaadake seda nimekirja ühe inimese ostudest ning kirjeldage seda ostjat". b
kõrgemale rindmiku alumisest tipust ning sõrmed on risti tema rindmikuga. Teine käsi aseta risti enda alumisele käele. Uppunu rindmikule suru sirgete kätega ja ülakeha raskusega koos kasvava jõu ja kiirendusega otse ülalt alla tema lülisamba suunas 3-4 cm ulatuses. Järgneb käte kiire ja järsk lõdvestus, kuid mitte nende eemaldumine uppunu rindkerelt. Survet uppunu rinnakule soorita tempoga kord sekundis Elustamisvõtete seostamine Jälgi, et sissepuhutava õhu kogus ja surve tugevus rinnakule oleks vastavuses uppunu eale ja kehaehitusele. Kuigi on mõningaid ealisi erinevusi elustamisel hingamise ja rinnakule surve sooritamise vahekorras, võid l : 5-le, s.o. üks hingamine, millele järgneb 5 survet rinnakule. 118 KIRJANDUS Bourgois J, Claessens AL, Vrijens J. Hazewinkel anthropometric project 1997. A study of world class male and female junior rowers
saab osta, müüa, rentida jms. Ettevõte kui selline ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. ÄS sätestab õiguslikud nõuded eelkõige äriühingute (juriidiliste isikute) tegevusele ning nende registreerimisele, oluliselt vähem on puudutatud füüsiliste isikute tegevust, kuna neile eraõiguslike nõuete 3 (õigusvõime seostamine registreerimisega, põhikiri, ümberkujundamine jms.) kehtestamine kuidagi kõne alla tulla ei saa. ÄS lähtub TsÜS-is sätestatud juriidiliste isikute kohta käivatest põhimõtetest, mille kohaselt peavad kõik eraõiguslikud juriidilised isikud olema sätestatud seaduses. Samas kitsendab ÄS TsÜS toodud eraõiguslike juriidiliste isikute loetelu, tuues välja viie äriühingu nimetuse. Äriühingute loetelu on antud §-s 2
) 75% Ken Kalling [email protected] 56 454 902 1 I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. ÜLDTENDENTSID LOODUSE / INIMESE KÄSITLEMISE AJALOOS Eluslooduse seletamisel ning loodusteaduste arengus on tooni andnud mõned paradigmaatilised konstruktsioonid ja vastandumised: · Algainete / partikulaarosakeste küsimus Traditsiooniline on haiguste (ja terve olemise) seostamine algainete või -olekutega. Võimalik on ette kujutada neljatist süsteemi (ka kahetine on võimalik yin ja yang), milles vastandid üksteist organismist välja tõrjuvad, asendavad või toetavad. Neli (viis) algainet, kaks (yin ja yang) viisid nii üldise looduse seletamise juurde, kui ka näiteks inimloomuse (sh haiguste) seletamise ning parandamise juurde. Ravimine seisneks tasakaalu elementide juurdelisamises ehk äravõtmises. Siinkohal võib veel käsitleda ka mikro-
(Kuju keset väljakut). Ta distantseerub peategelasest. Sotsiaalse karikatuuri, kergelt karikatuurse varjundiga portree. Internaadimaailm ja kogu ühiskond on kuidagi mingi psüühilise jälje muljunud tegelase psüühikasse. Mis Mihkelsonist võinuks saada kui asjad oleks olnud teisiti? Tegelane hakkab Mihkelsoniga vaidlema. Korter tituleeriti Eesti esimeseks postmodernistlikuks romaaniks. See, mida tol hetkel postmodernismiks nimetatakse, on juba see. Pstmodernismiga seostamine tuli, et aastast 85 oldi avastatud sõna postmodernism. Mihkelson on autor, kes jõuliseks läbi edasise loomingu *aku sai tühjaks* 31.03 Madis Kõiv (1929-2014). Kõiv sündinud Tartus, aga suurema osa nooremast lapsepõlvest on ta elanud LE-s, võru keele kõneleja, kasutanud seda ka oma tekstides. Käis pikemalt koolis Valgas, perekond elas Valgas ja tuli Tartusse tagasi. Formaalselt lõpetas kooli Tartus
· Huvigruppide arvamuse mõjutamiseks vajalike tegevuste kaardistamine · Võimalike huvikonfliktide (koalitsioonide tekke võimaluste) kaardistamine · Kaasava otsustusprotsessi kaardistamine 44 4. Organisatsioonikäitumise piirteadused ja mudel Organisatsioonikäitumine on õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest org.-s, nende seostamine org. struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Org. käitumine on teadus organisatsiooniliikmete tegevusest, hoiakutest, väärtustest ning käitumisreeglitest. Org. käitumist on defineeritud ka kui teadust, mis uurib indiviide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonidele. Org. käitumine tegeleb peamiselt sisekeskkonna uurimise ja kirjeldamisega. 5. Modernistlik ja postmodernistlik organisatsioonikäitumine
Suhtelmisel kipub ta rohkem oma fantaasiale tuginema ja ta ei ole päris kindel, kas mulle tundub ainult nii, et teised inimesed mind vaatavad või nad vaatavadki. Ta päris kunagi ei tea täpselt, mida ta tunneb, tajub. Kas see on reaalne või eksisteerib ainult tema kujutelmades. Mida tugevam on selle hirmu põhivormi domineerimine, siis seda rohkem võib see ebakindlus ulatuda haiglasliku seostamiseni ja hullumeelsete pettekujutelamdeni välja. Lakkamatu umbusk ja seostamine kõike kõigega. Mida ta teeb, et maailmas paremini hakkama saada? Ta üritab arendada endas selliseid omadusi, mis seda kompenseeriks. Need on siis näiteks meeleline tunnetus, intellekt, teadvus, mõistus. Need tulevad kasuks maailmas orienteerumisel. Nad on ratsionaalsed ja kained oma mõtte- ja käitumisviisilt. Kõik see, mis on emotsioonidega seotud, tekitab talle ebakindlust. Nad on need inimesed, kes püüdlevad puhta mõtlemise poole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
