Maistest proportsioonidest ja anatoomiast ei peeta kinni. Põhimaterjaliks kivi, kuid kasutatakse ka vaske ja pronksi. Miski ei kao ega lõpe, kõik kordub. Vabaskulptuuride tähtsaimad motiivid on jumalad ja Buddha. India reljeef India skulptuuri valitsev vorm on reljeef. Ülev vaimsus ja maalähedus segamini. Uuemad kultuurid 1.-2. sajandil Gandharas. Kujude seostamine hellenismiga. Skulptuurid on rahulikud, leebed ja üleva ilmega. Eeskuju Hiina ja Jaapani skulptuuridele. Samal ajal Mathuras loodud budistlikud skulptuurid olid segunenud hinduistliku kunstitraditsiooniga. India kujutava kunsti õitseaeg- 4.-7. sajand(Guptade dünastia). Khajurahos- võimsa valitsejadünastia pealinn ja religioosne keskus. Borobuduri tempel Jaava saarel. Maalikunst
KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste info vahendaja/edastaja. Teabelevivahendid: trükiväljaanded, raadio, internet, TV 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas: · info edastamine · järelvalve · ühiskonna osade seostamine · sotsiaalse ja kultuuripärandi ülekanne · sotsiaalsete normide ülalhoidmine · avalikkuse loomine · kriitika ja kontroll · lõiming · kultuur ja haridus · meelelahutus 3. Kes on meedia taga? Omanike mõju, ajakirjanike mõju, allikate mõju ja reklaamiandjate mõju 4. Kvaliteetajakirjanduse roll: · vahendab tõepärast infot, ei spekuleeri
Võimete periood (1213) Vajaduste periood (1314) Väärtuste periood (1517) Ülemineku periood (1718) Reaalsuse staadium Avastamise periood (1819) Kristalliseerumise periood (2021) Spetsialiseerumise periood (2223) D. E. Superi ja E. Ginzbergi teooriate tugevus ja kriitika Teooriate väärtuseks on tõdemus, et inimese kutseeelistused, kompetentsid ja mina kontseptsioon muutuvad aja jooksul Karjääriplaneerimise seostamine inimese kognitiivse ja sotsiaalse arengu seaduspärasustega Teooriad peetakse lineaarseks ja hierarhiliseks, kõrvalekaldeid või spiraalset liikumist välistavaks ning konteksti vähe arvesse võtvaks John D. Krumboltzi sotsiaalse õppimise teooria Krumboltzi teooria haakub nii Bandura üldise õppimise teooria ja biheiviorismiga Põhiteemaks kogemustest õppimine inimese isiksus ja käitumine (sh. elukutsevalik) on selgitatavad nende unikaalse õpikogemuse kaudu
· Skeemid, stsenaariumid, mõisted, nendevahelised seosed (võrgustiku mudel) · Nii mälu kui mõtlemise ühikud · Teadmisi kogutakse · Teadmisi struktureeritakse ümber · Mida rohkem seoseid teadmiste vahel, seda lihtsam meelde tuletada · Verbaalsed ja kujundilised esitused Meeldejätmise strateegiad (mäluvõtted) · Mehaaniline kordamine · Hajutatud kordamine · Mõtestatud kordamine · Grupeerimine sõnadeks või lauseteks · Kujutluspildid · Seostamine situatsioonidega, kogetuga · Seostamine tegevustega · Seostamine emotsioonidega · Grupeerimine hierarhilistesse kategooriatesse · Kokkusurumine · Märkmete tegemine · Subjektiivne grupeerimine Vanuselised iseärasused · Eelkooliealised lapsed meeldejätmise strateegiaid üldiselt ei kasuta · Vanemaks saades lapsed: hakkavad kasutama uusi strateegiaid täpsustavad olemasolevaid olemasolevaid kasutatakse uutes olukordades
aega ja ruumi. Õpetamises vajavad poisid rohkem üllatusi ja see peab olema igati huvitav, sest nad tüdinevad kõigest palju rutem kui tüdrukud. Poistel on rohkem probleeme keskendumisega, nad on hajameelsemad ja ei pane sageli räägitud juttu tähele, seega on tüdrukud tunnis kergemini juhitavad, sest neil on kergem täita kehtestatud reegleid. Tütarlastega töötamisel mõjub aga hästi meelelise kogemuse pakkumine ja selle seostamine isiklike suhete ja emotsioonidega (Gurian, Ballew 2004: 27). Tüdrukud on usinamad ja püüdlikumad, nende enesehinnang sõltub sellest, kui hästi nad saavad tundides hakkama. Tüdrukute väljalangevus koolist on suhteliselt väike, poisid moodustavad sellest 80%. Ainetundides suudavad tüdrukud edukalt tegeleda ühel ajal mitme asjaga, poisid, aga, kui mõtlevad tunnivälisele probleemile, siis ei näe ega kuule nad õpetajat üldse. Uuringud
Kiri, haridus, kirjanud ja teadus, kunst Kiri 4. at eKr. Kirjamärgid kriipsud. Savitahvel. Kirjandus Vanim eepos, gilgames. Haridus Koolid templite juures. Õpetajad olid preestrid. Õpilased jõukamatest peredest. Õppeaineteks, lugemine, kirjutamine, matemaatika ja kirjandus. Teadus Praktiline, andmete väljaselgitamine ja üleskirjutamine. Matemaatika oli heal tasemel, tunti ruutjuurt ja kuupjuurt. Astronoomia: 12 kuud. Astroloogia: ennustamine, sodiaagiosad, seostamine jumalatega. Arhitektuur Savi. Templites: tsikuraat, oli üks kompleks. Lossid: Kõrgete kindlusemüüridega. Kaitseehitised: 3 müüri ja 8 väravat. Rippaiad, maailmaime Skulptuur Reljeefid. Kivi oli vähe. Juukseid ja habet ei osatud teha. Kange riietus, nahka vähe. Loomakujutistes olid emotsioonid. Vabaplastika: Kohmakas; Proportsioonid olid väga valed; Seinamaal Mosaiik. 3. Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja pärsia kuningriik
Sürrealistid: 1.) Salvador Dali kuulsaim sürrealist, vahel sooviks ta nagu vaatajais võigastust tekitada: kord maalib toore liha karva monstrumeid, kord roiskuvaid korjuseid. Tema pintslitöö oli ääretult täpne ja korrektne. 2.) Giorgio de Chirico (itaallane) tema maalidel on tühjad, kummalistest ärevusest täidetud linnavaated või ruumid; inimeste asemel on tal skulptuurid või mannekeenid. 3.) Rene Magritte (belglane) tema maalidele on iseloomulik esemete absurdne seostamine. Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende pildipinda katavad kujundid ja sümbolid.Selle suuna peaesindaja oli katalaan Joan Miró. Enam levinud oli suund, mis samuti kasutas
Inimese õpimotivatsiooni kirjeldatakse ootuse-väärtuse teooria kaudu. Näiteks: Et Kirsika saaks pühenduda õppimisele, peab ta lootma, et õpitavas on tema jaoks midagi väärtuslikku ja ta saab selle väärtusliku omandamisega hakkama. Et Kirsika edukalt omandaks uusi oskusi või informatsiooni on tähtis, et mõlemad eeldused oleksid täidetud. Edukas õppimine peab seostama õpitavat olemasolevate mõttemudelitega. Kuidas nendele seostele kaasa aidata? Esiteks on vajalik uue info seostamine eelnevate teadmistega. Teiseks mõjutab mõttemudeleid see kui sügavalt me uut informatsiooni töötleme.Mida enam seoseid me loome uut informatsiooni saades, seda paremini talletub informatsioon meie mõttemudelitesse ning kergem on infot hiljem mäletada. Seosterikkalt talletatud teadmist on hakatud kutsuma teadmuseks. 2 Paremini õppida on võimalik õppida! Õppima õppimine tähendab arendada
sellega inimestes säilinud loomalike ürginstinktide ja selle “ebatavalise ja ähvardava” looduse omavahelist suhestumist. Ehk on autori kavatsus näidata roppusi sellena, mis nad on – roppused, sest selline järsk suguühete kujutamine tundub raamatus sageli lausa pealesunnitud, Lugeja ei saa seda mitte mingil juhul tajuda ilusa või romantilisena, nagu võivad mõjuda osad olukorra- või looduskirjeldused. Kire ja iha kui millegi loomaliku käsitlus ja selle seostamine tänapäeva ühiskonna erootiliste tabudega on järjekordne ilmne seos “ebatavalise ja ähvardava” inimloomuse pahupoole ja “looduse” kui ühe suure urbaniseerunud keskkonna metafoori vahel. Kõik käsitletud novellid tutvustavad uskumatute sündmuste osaks saanud peategelasi, kes esmapilgul tunduvad kõik tavalised inimesed, elamas oma igapäevaelu, kuid kes juhuse tahtel kuskil reaalsuse ja sürreaalsuse häguseil piirimail uskumatutesse sündmuste keeristesse on kisutud
Muusikal "Hüljatud" Põhineb Victor Hugo romaanil Muusika: Claude-Michel Schönberg Lavastaja: Samuel Harjanne 6.mai 2018, Alexela Kontserdimaja Sisukokkuvõte: Jean Valjean, kes on 19 aastat olnud sunnitööl, vabaneb vanglast. Oma mineviku pärast ei saa ta kuskil enam tööd ning otsustab oma elu muuta vahetades oma identiteeti ning saades linnapeaks. Fantine on lihtne tööline selles samas linnas. Kuna aga tuleb välja, et tal on väike tütar Cosette, kelle ta on andnud kõrtsipidajatest perekond Thenardieridele, lüüakse ta töölt minema ja ta peab hakkama pidama prostituudi ametit. Jean Valjean korjab naise tänavalt üles ning viib haiglasse, kus naine sureb. Enne surma lubab mees Fantine'ile, et ta võtab Cosette'i oma kaitse alla ja hoolitseb tema eest. Politseiinspektor Javert on aga jälitanud Jean Valjean'i, kuna tema arvates ei muutu kurjategijad kunagi. Jean põgeneb koos Cosette'iga, kelle ta on paaripidajatelt raha eest enda juurde võtnu...
see pole lihtsalt kaemus, vaid tuleneb ainuüksi arust ja on selle teenistuses, et määratleda (joone) kaemust suhtes tema kohta käia võivate otsustustega.(§ 20) Aru on see, mis teeb otsustusi, mis põhjendab, et näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Kogemus koosneb kaemustest, mis kuuluvad meelelisuse juurde, ja otsustustest, mis on üksnes aru asi.(§ 21) Meelte asi on kaeda, aru asi mõelda. Mõtelda aga tähendab seostada kujutlusi teadvuses. Kujutluste seostamine teadvuses on otsustus. Seega on mõtlemine seesama mis teha otsustusi või suhestada kujutlusi otsustustega üldse. Niisiis on otsustused kas üksnes subjektiivsed, kui kujutlused suhestuvad teadvusega üksnes subjektis ja neid seostatakse ainult seal, või nad on objektiivsed. Kui neid seostatakse teadvuses üldse ja seega paratamatult. See seostamine teadvuses võib olla kas analüütiline, samasusele tuginev, või
temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. · Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Osa B (ülesanded) Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Stereotüpiseerimine isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine · Kehtivad rahvuslikud, soolised, erialased, vanuselised jne stereotüübid. · Mida tähtsam on situatsioon, seda enam lähtume isikutajus persoonist ning vähem grupist, kuhu ta kuulub. · Eelarvamus on negatiivne põhjendamatu stereotüüp · Eelarvamuste all kannatavad enam rahvusvähemused, naised ja vanemad töötajad.
Hiljem muutub luulekeel dünaamilisemaks, kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Mari Vallisoo („Rändlinnud kõrvaltoas“, „Viimäne vihim“). Koduruum, perekesksus, hõimukesksus. Ei muutu deklaratiivselt rahvuslikuks, räägib väikeste asjade kaudu. Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. 25. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Jaan Undusk, Jüri Ehlvest, Andrus Kivirähk, Kauksi Ülle, Mart Kivastik, Peeter Sauter, Tõnu Õnnepalu. 26. Eesti luule põhisuundumusi ja -autoreid aastatel 1986–95.
suuri kirjatähti kirjuta- takse ning sõnas õigesti Väikeste kirjatähtede seostatakse; õppimine. Suurte kirjutab tahvlilt ära; kirjatähtede õppimine täidab tahvlinäidise järgi õpetaja abiga õpilaspäevikut, (vajadusel 2.klassis). paigutab näidise järgi tööd vihikulehele, varustab töö Tähtede seostamine. kuupäevaga; Tahvlile, vihikusse ja koostab näidise järgi kutse; õpilaspäevikusse eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, sõna, lauset; kirjutamine. Töö kirjutab omasõnade algusesse k, p, t; vormistamine näidise järgi, kirjutab õigesti lühemaid (kuni 2-silbilisi) sõnu ja töö puhtus, käekirja
................................... KONTROLLTÖÖ Tallinn, 06.04.20101, nr II-K1A Kontrolltöö aines "Avalik õigus" II osa "Haldusõigus" (õpperühmad FS090 ja KS090) Lähteülesanne: Kontrolltöö eesmärk on anda üliõpilasele tagasisidet aine II osa "Haldusõigus" omandatud teadmiste ja oskuste osas ning hinnata üliõpilase valmisolekut jätkata aine omandamist. Kontrolltöö hõlmab haldusõiguse põhimõisteid (tundmine, kasutamine ja seostamine teiste mõistetega) ning instituute (eesmärk, regulatsioon ja menetlus). Hinnatakse, kuidas kontrolltöö kui tervik tõendab üliõpilase poolt õppeaine vastavate väljundite omandamist teadmise ja seostamise tasemel. Küsimustele vastamisel ja kaasuse lahendamisel tutvu tähelepanelikult küsimusega ning vasta täpselt küsimusele. Võrreldavate ja ausate tulemuste tagamiseks on igasugune koostöö ja abistamine keelatud.
iga rida ,,M" tähega. Sammuti ka epifoori ehk häälikute kordumist luulerea lõpus. Näiteks sobiks sama luuletus ,,Sisendus", kus esimesed kaheksa rida lõppevad a-ga ja viimased neli d-ga Luuletuse analüüs ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" Tuuleveskitest räägitakse kuna Cervantes kirjutas raamatu ,,Don Quijote", kus peategelane võitleb tuuleveskitega. Ma arvan, et tuuleveskitel on selles luuletuses sügavam tähendus kui lihsalt Cervantesega seostamine. Arvestades, et luulekogu oli väljaantud 1991 aastal võib tuuleveski endast kujutada Nõukogude Liitu. ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" Tiivad kujutavad endast riike, kes olid NSVLiga ühendatud. ,,kui see torm võib minna tugevaks; on siis süüdi tuuleveski tiivad," Väljendab hirmu selle ees, kuidas see lagunemine võib välja näha. ,,parem tuuleaugu ette löödagu üks prunt-" Parem peatagu see NSVLi valitsus, kes võib mingi sõjalise konflikti tekitada.
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt - Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut?
Retsensioon „12 aastat orjana“ – mängufilm tõsielul põhineval lool- Solomon Northup 1953 5.veebruaril 2014 aastal külastasin Solaris kino, kus käisin vaatamas mitmete erinevate auhindadega pärjatud Solomon Northupi tõsielul põhinevat filmi „12 aastat orjana“. Režissöör Steve McQueen, osades Chiwetel Eijofor, Michael Fassbender, Benedict Cumberbatch. Film põhineb samanimelisel romaanil, mille kirjutas 1853. aastal Solomon Northup (1808-1857). Northupi romaani aluseks oli tema enda röövimise lugu, mis algas 1841. aastal ja kestis 12. aastat. Film räägib Solomon Northupist, kes elab oma perega Saratoga Springsis New Yorgi osariigis. Ta on mustanahaline pereisa, kes on haritud- oskab lugeda ning viiulit mängida. Lootuses võimaldada oma perele paremat elu võtab ta heausksena vastu tööpakkumise tänu millele, ta reisil USA pealinna uimastati, paljaks varastati ja aheldati. Teda peksti malaka, piitsa ja jalgadega, vangistati väikesesse kongi...
Uskudes, et tegelik mina ja ideaalmina erinevad suurelt, on inimene kurb ja rõhutud. Ka võimalik mina võib tekitada negatiivseid tundeid (kui inimese väljavaated muutuvad halvaks ning ta kardab ebasoodsaid muutusi). Vastuolud tegeliku ja võimaliku mina vahel tekitavad süütunnet, enesepõlgust vms. Enesehinnangu hoidmiseks ja tõstmiseks kasutatakse mitmesuguseid võtteid: nt võrreldakse end nendega, kel läheb veel halvemini, enda seostamine tuntud inimestega (kui lemmikmeeskond võidab, öeldakse: ,,Meie võitsime!", kaotuse korral aga: ,, Nad kaotasid.") HOIAKUD Hoiak positiivne/negatiivne hinnanguline suhtumine kellessegi/millessegi. Väljenduvad arusaamades, tunnetes või kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Ilmnevad kõikides meie suhtumistes, erinevad selgusastme poolest. Sageli teadvustatakse oma suhtumise alles siis, kui seda küsitakse (,,Kas te armastate võid
Inimesel on võimalik üldse maailma tajuda alles siis, kui see on tema jaoks märgiliselt lahti mõtestatud ehk nagu on öelnud Tiit Palu artiklis “Teatrisemiootika”, siis inimene elab “tähenduste maailmas”. Ehk inimesele ongi loomuomane mõtestada lahti kõik see, mida ta tajub ning võttes omaks alateadlikult kultuuris ringlevad koodid tema enda lähedasest elust ja ümbritsevast, siis ongi üsna tõenäoliseks koodide tõlgendamiste tulemuseks etenduse seostamine ühiskonnas valitsevate sündmustega, oludega (kui on tegemist lavastusega, mis sisaldab rohkelt sümboleid, peidetud sõnumeid jms). Ka Juri Lotman ütleb oma lavasemiootika käsitluses, et väljaspool lava kulgeb elu, mis on teatrimaailma aineseks. Ta lisab, et see ei ole veel teatrimaailma aluseks, juures peab olema kunsti puudutus. Oma arutluse käigus olen jõudnud pigem arusaamale, et teatri ja ühiskonna suhe on üsna ühesuunaline, mitte otseselt toetav vastastiksuhe
Eva Martina Põder 12. B ,,Andy Warholi filosoofia" Andy Warhol Taust Andrew Warhola sündis 1928 Pittsburghis Pennsylvanias, kus oli USA suurim slaavi asustus. Andy vanemad olid immigrandid Tsehhosolovakkiast ehk tänase Slovakkia Ukraina piiri äärselt alalt russiini rahvakillu asustusalalt. Russiinid olid meie mõistes nagu setud, kelle identiteet on lõhestunud kahe kultuuri ja riigi vahel. Andy õppis Carnegie tehnoloogiainstituudis reklaamikunstnikuks. Ta asus elama New Yorki, kus temast kujunes kümne aastaga linna mõjuvõimsaim ja edukaim disainer. Enesekuvand ja filosoofia Andy Warhol on öelnud: ,,Ameeriklastele on ostmine palju omasem kui mõtlemine ja mina olen nii ameerikalik kui olla saab." Andy ei tundnud mingit seotust oma vanemate kultuuriidentiteediga. Kuna ta oli noorena pidevalt haige ja lisaks sellele seksuaalselt erinev ning oma välimuse pärast väga e...
viipekeelt. Mitteverbaalsed keeled moodustavad samuti märgisüsteemi (mereliikluses, lennunudses jms kasutatavad süsteemid). 13. Loomuliku keele sturktuur. Vaatamata eranditele, mitmetähenduslikkusele, avatusele jms on keel ikkagi süsteem. See eeldab struktuuri, ilma selleta ei saaks suhelda ega lauseid moodustada. Keele süsteem koosneb mitmest alasüsteemist. Häälikute süsteem ja tähenduste süstem. Tähenduse ja materiaalse/helilise kuju seostamine (niimoodi mõistame, millest on jutt). Tähendus + häälikud = duaalne/kaheplaaniline olemus. 14. Sümbolid. Keel koosneb sümbolitest ja nende ühendustest. Tavaline sümboli juhtum on sõna, mille ehituselemendid on häälikud. Häälikud tähendus! KARU /karu/ : häälikute jada ei ole sama, mis loom ise! Sümbol koosneb vormist (häälikud) ja tähendusest Mitte ainult keel ise, vaid ka keeleline sümbol on duaalne/kaheplaaniline (tähendus + vorm).
tunnetustegevuse või objekti enda poolt. See on tema jaoks otsustav küsimus. Kant on seisukohal, et ettekujutuste mitmekesisuse seostatus ehk ühtsus saab olla vaid subjekti seostava ehk ühtsust-loova tegevuse tulemus, sel ajal kui tolle mitmekesisuse muid tunnuseid üksnes tajutakse. Taju kuulub meelelisuse juurde ja on inimesel seetõttu üksnes retseptiivne, passiivne võime afektsioone vastu võtta. Mitmekesisuse seostamine ei saa olla antud meelte kaudu, sest isegi kui miski on antud ruumis ja ajas, siis vajavad ühtne ruum ja ühtne aeg ise veel sünteesi-sooritust, et erinevad ettekujutused pelgalt ruumis üksteise kõrval ja ajas üksteise järel antud tajudest seostada ühtseks ettekujutuseks objektist. Seetõttu tuleb mitmekesisuse ühtsust pidada lõpliku subjekti teise tunnetusvõime, spontaanse arutunnetuse tulemuseks. Kanti enda sõnadega: “… igasugune seos, teadvustame me seda endale või mitte
inimkäitumine seletatav õige reageerimisega kekkonna märguannetele. Mõtlemise osa peavad biheivioristid teisejärguliseks. Biheivioristide jaoks on ainukesed faktid, mida õppimise puhul saab kindlalt fikseerida, keskkonna märguanne ja õpitud reageering sellele. Biheivioristlikud õppimisteooriad jagunevad: assotsiatiivne tingitus, klassikaline tingitus ja operantne tingitus. Klassikalisel tingimisel toimub neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga ja õpitakse seost eri stiimulite vahel. Klassikalise tingimise korral tingimatu reaktsioon (tagajärg) ei sõltu reageerija tahtest. Ning tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile. Klassikalise tingituse vahendusel saab kujundada inimese baasemotisoone. Seetõttu kasutatakse seda reklaamis ja ka koolis naeratav õpetaja mõjub õpilasele paremini kui kuri õpetaja.Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega.
Nälja tähendus on aga läänes muutumas. Üha rohkem äägivad sealsed teadlased näljast alatoitumuse mõistes. Ja selle likvideerimist on peetud heaoluriigi, kelle hulka ka Eesti pürib, esmaülesandeks. Arenenud riikides ei saa enam lahutada mõisteid: toit kui miinimum äraelamiseks ja ervislik toit," kinnitab UNICEFi Eesti rahvuskomitee sekretär Toomas Palu, "kui pere sööb pool aastat peamiselt makarone ja leiba, siis on see nälg." Palu sõnul on praeguses Eestis nälja seostamine vaid põhjakihiga kindlasti vale, kui jälgida kasvõi Eesti tööstuse kokkuvarisemist ja pikaajaliste töötute suurenevat hulka. Mitmekülgse, tervisliku toidu ostmisega on suure tõenäosusega raskusi ligi pooltel Eesti elanikest, ajutise alatoitumuse all kannatajateks võib lugeda 30% elanikest," tunnistab ka endise toiduameti peadirektor Kaja Kuivjõgi. Lastest asub kõige vaesemas elanikegrupis Eestis aga koguni 50%.
peotäis linu. Liugu laskmas käiakse lasteaia, kooli või klassiga, üksikult, pere või sõpradega. Näiteks Tartus Toomemäe nõlvadel on vastlapäeval rahvast murdu, liuglevad nii noored kui vanad. Nagu vanasti, nii võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes ütlus. Et linakasvatus muutus oluliseks elatusalaks 18.-19. sajandil, siis on arvatavasti pika liu seostamine linade pikkusega just sellest ajast pärit. Liulaskmise juures on võisteldud ajast aega, vastlapäeva juurde kuuluvad paratamatult kummuliläinud saanid ja kokkupõrked. Üheks viimaste sajandite eripäraks on olnud vastlateks jääkarusselli ehitamine või jääpurjekaga sõitmine. Seajalakondid tuli 19. sajandil kokku korjata ja sigadele anda, et need edeneksid ja suvel koos püsiksid. Mõnel pool on konte hoitud paastumaarjapäevani ja viidud siis sigadele.
Kinnitus teooria Laitus Laitus on kohane ja korrigeerib käitumist kui. Laitus on põhjendatud On suunatud konkreetsetele inimestele Sobib olukorraga On avaldatud rahulikult ja kirjeldab olukorda Järgib inimese omapära Avaldatakse nelja silma all On konstruktiivne ja jätab võimaluse süü heastamiseks. Kinnitus teooria Karistamine Karistamine on lubamatu käitumise allasurumine, käitumise seostamine negatiivsete või ebameeldivate tagajärgedega. Karistades peab suutma ette näha selle mõju suhetele. Karistusena toimib iga sündmus, mis põhjustab ebameeldivusi ja sunnib inimest loobuma vastuvõetamatust käitumisest. Ülekohtusena näiv karistus tekitab viha. Kinnitus teooria Karistus on tõhusam kui eelnevad suhted on head või positiivsed. Karistamise järkjärguline suurendamine on vähem mõjus kui varane sekkumine.
Viske- ja torkeodade otsad esinevad tavaliselt ühes matuses koos. Viskeodade otsi on Eestist väga palju leitud. Mõnedes matustes esineb ka kirveid. Läti Henrik räägib Eesti odadega relvastatud jalaväest ning mainib spetsiaalsete viskeseadeldiste abil töötavaid viskeodasid. Paljudest haudadest on arheoloogid leidnud ratsavarustust. On ilmne, et ülikud võitlesid ratsa mõõkadega ning jalavägi tarvitas viske- ja torkeodasid. Kalmetest leitu seostamine igapäevase relvastusega on alati väga küsitav. Kalmete ümbrustest leitakse sageli odaotsi, vahel ka kilbikupalde jäänuseid, mis on ilmselt visatud-jäetud sinna mingi rituaali käigus, mis on leidnud aset matuse ajal või järel. Kilbi lisamine matustesse polnud ilmselt kombeks. Nooleotsi leidub harva, kuid liivlaste laibamatustes esineb tihti kilpide ja nooletuppede jäänuseid. Relvi, eriti mõõka, ülistatakse mitmetes Skandinaavia saagades, parimatele neist anti isegi nimed.
Narratiivuurimus – Narratiivuurimus on tõlgendustöö vorm, lugu, milles inimesed minevikusündmusi esitavad, mõtestavad ja hindavad. Sotsioloogide jaoks tähendab narratiiv pikki väljavõtteid jutustustest, mis on laiendatud seletused kontekstis ja mis rulluvad lahti kuulaja ees ühe või mitme uurimisintervjuu või teraapiasessiooni ajal. Narratiivile on iseloomulik järgnevusmuster ja põhjuste-tagajärgede järjestikune seostamine soovitava lõpptulemuse nimel, mis tähendab, et narratiivi sündmused on valitud, korrastatud ja esitatud tähendusrikaste konkreetset kuulajaskonda silmas pidades. Piiritletud on narratiivi algus ja lõpp, antud narratiivi esitajale kriteeriumid episoodide valikuks, antud edasi nende episoodide omavahelise seose ja viidatud nende tähendusele jutustaja jaoks. Narratiivi oluliseks tunnusjooneks peetakse ka kogetud sündmuste esitamise ajalist järgnevust
1. 2. Tallinn 2000 Esimesed sõjajärgsed aastad Tööstus- ehk industriaalühiskonna kultuur sõltus üha rohkem teadusest ja tehnikast. Teise maailmasõja järel süvenes uus ehk teine tööstusrevolutsioon, mida iseloomustas tootmise automatiseerimine ja selle seostamine teadusega. Inimene oli avastanud uue ja ülivõimsa energiaallika aatomienergia. Teadlased otsisid võimalusi selle rahumeelseks kasutamiseks ning esimene aatomielektrijaam lastigi käiku NSV Liidus 1954. aastal. Kõik arenes väga jõudsalt ning ei osatud kujutledagi, et inimkonda võiks oodata energiakriis. Automatiseerimisega seda probleemi polnud. 1946. aastal valmis USA-s esimene arvuti. Suurenev teenindussfäär lausa neelas vabaneva tööjõu. 1950
Reaktsiooni läbiviimiseks on eelnevalt vajalik teada uuritava DNA lõigu otste nukleotiidset järjestust, mille alusel disainida praimerid, mis on tavaliselt kuni 30 oligonukleotiidi pikkused. Reaktsioonis (PCRis) kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukleotiidid) viiakse kohe algselt ühtebkatsutisse. PCR põhietapid on järgmised: 1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks üksikshelaks kõrge temperatuuriga (90-95C, 40-60 sek.). 2) praimerite seostamine (hübridiseerimine, anniilimine) DNA-le toimub tavaliselt temperatuuril 50-70C (ca 30 sek). 3) komplemetaarse DNA ahela sünteesn DNA-polümeraasi toimel (70-75 C juures, aeg sõltub lõigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Kasutatakse teatud spetsiifiliste molekulid tootmiseks.Sel teel on võimalik produtseerida nii ensüüme kui ka hormoone, mida saab kasutada kui vaktsiine. Defektsetevgeenide ja ka resistentsuse ning mistahes muid tunnuseid kandvate geenide lokaliseerimiseks genoomis.
küpsus madalad Sotsiaalne soodustamine - teooriad · Kõrgendatud valmisolekuseisundi teooria Hõlbustatud on dominantne vastus Samas head võimlejad tegid publiku juuresolekul vigu, algajaid ei seganud publik (Paulus & Cornelius 1974) · publiku efektid rohkem vigu, sest inimene on tugeva tungi seisundis. Järeldused: Sotsiaalne soodustamine esineb lihtsa tegevuse puhul kiirus, jõupingutus. Grupiliikmete ressurss Ressursside seostamine: · Disjunktiivne ülesanne grupp valib ühe liikme parima või professionaalsema panuse · Konjunktiivne (seotud) ülesanne produktiivsus sõltub vähima ressursiga liikmest · Aditiivne ülesanne tulemus on kõigi liikmete panuste summa või keskmine · Valikuvaba (discretionary) grupi liikmed kombineerivad panust vabalt ' Kõrvalseisja sekkumise uuringud · Latané, Darley (1968): suitsukatse · 75% üksikutest sekkus, 13 % 3-liikmelistest gruppidest
11. Tegevuste juhtimine · Organisatsiooni kui terviku tegevuse parandamine · ühtne arusaamine organisatsiooni eesmärkidest · tegevusplaanide (tulemusplaanide) väljatöötamine · inimeste oskuste arendamine, töörahulolu suurendamine jne. - inimpotentsiaali rakendamine · konstruktiivse koostöö ja avatud suhtlemise kujundamine juhtide ja alluvate vahel · objektiivne tegevuste hindamine, tagasiside andmine töötajatele · eesmärkide saavutamise seostamine palgaga 12 Töötajate hindamine · Mitteametlik e. informaalne hindamine (toimub pidevalt igapäevase töö käigus) · Formaalne e. süsteemne hindamine (perioodiline protseduur, mis viiakse läbi kindlate reeglite alusel ja mille tulemused on vormistatud kokkulepitud viisil. Tulemusi arvestatakse edasiste tegevuste kavandamisel - edutamine, palgatõus, koolitamine Töötajate hindamise 3 meetodit: · Töötajate järjestamine
Plussid Plussid uuringuprobleemi parem tajumine, vastajate anonüümsuse tagamine tänu “infomüra” vältimine selle edastamisel; vastamise organisatsioonist välja vahetu tagasiside uuringu käigus, mis viimisele; võib tekitada uusi ideid või küsimusi; tehniline baas küsitlustöö läbiviimiseks uuringuteabe laiem seostamine muu (turvalised veebiküsitlussüsteemid); organisatsioonisisese taustainfoga; professionaalsemad analüüsitehnikad, kindlustunne, et info konfidentsiaalsus on uuringutooted; paremini tagatud eri organisatsioonides läbi viidud uuringute kogemuste kasutamine tulemuste analüüsil
märke ning tõkkepuude lõhkumist. (Tarupettäi 2014) Suureks probleemiks on ka prügi, mida inimesed tihti jätavad veekogude äärde. Negatiivseks mõjuks võib tuua ka Rally Estonia, mida tänu kogukonna aktiivsele protestile siiski ei toimunud, kuid mis oleks kaasa toonud endaga müra, liiklustakistused, mis oleks takistanud liigelda inimestel, kes soovisid tulla loodust nautima. (Tarupettäi 2013) Kultuurilugu Rahvuspargi nime seostamine karudega oleks ekslik, sest Lõuna-Eestis tunti varem mesikäppa hoopis ote nime all (vrdl Otepää). Karula on vana kihelkonna nimi, mis arvatakse tulevat sõnast “karune” ehk „karm“, mis iseloomustab hästi siinseid raskesti haritavaid ja ligipääsetavaid metsaseid künkaid. (Keskkonnaamet) “Karulas on tuntud jutud vanadest asula-, matuse-, talukohtadest, pillimeestest ja kõrtsinaljadest, aga ka pajatused metsloomadest ning uskumused järvedes elavatest vaimudest. Siinne pärimus
Ka Eesti tehnoloogiat võiks sinna poole suunata, et hakatakse väljamõtlema vahendeid koduhooldustöötajate abistamiseks. Eestis on veel kitsaskohti eakate koduhooldusteenuse pakkumisel. Kõigis kohalikes omavalitsustes ei pakuta koduhooldusteenust või pakutakse teenuseid, mis neil juba olemas on, mitte neid, mida inimene tegelikult vajaks ning see võib kaasa tuua selle, et isik suunatakse institutsiooni, kuigi ta saaks kodus hakkama. Puudulik on ka sidusvaldkondade teenustega seostamine, teenuseosutajate vaheline koostöö ja infovahetus. Näiteks inimesel võib vaja olla nii õendusabiteenust kui ka koduhooldust, aga kuna rahastajad ja vastutajad on erinevad ning teenuseosutajad ei tee omavahel koostööd, siis on raskendatud igakülgse abi kättesaadavus ja takistatud on ka indiviidi liikumine seisundi muutumise hooldus- ja õendusabi teenuste vahel. Lisaks käib nii koduhooldustöötaja kui ka õde kliendi juures, aga see on ebavajalik ressursi raiskamine
KUI TOIMIVAD suurendama koolituseelarvet SISENDID Nõunikud busside hoolduse, varuosade ja liikluse seire küsimustes 12 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Programmide ja projektide seostamine Programmi tasand Projekti tasand ÜLDINE EESMÄRK OTSENE EESMÄRK ÜLDINE EESMÄRK VÄLJUND OTSENE EESMÄRK VÄLJUND 13 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Finantseerimine • Enne kui planeerimise protsess liiga kaugele areneb, tehke kindlaks, kas potentsiaalne raha
Isane tiigikonn pulmarüüs Veekonn Rana esculenta Kuni 12 cm Järvekonn Raba ridibunda Kuni 15 cm GRUPIS KÕIGE SUUREM Pruunid konnad (kes suurem, kes väiksem) Rohukonn Rana temporaria 11 cm GRUPIS KÕIGE SUUREM Rabakonn Rana arvalis 8 cm 3. Liigitundmine hääle järgi > kärnkonnad, mudakonn, rohelised konnad, pruunid konnad http://www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/kahepaiksed/ http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm 4. Kudu seostamine grupiga > kärnkonn; mudakonn; või roheline (veekonn, tiigikonn, järvekonn)/pruun konn (rohukonn, rabakonn) Kärnkonnad Juttselg-kärnkonn e kõre Rohekärnkonn Mudakonn Rohelised konnad tiigikonn, veekonn, järvekonn Pruunid konnad Rohukonn, rabakonn 5. Anatoomia ja füsioloogia peamised muutused, mis on toimunud osalisel üleminekul veeliselt eluviisilt kuivale maale;
.............................................................................................. 6 4. Tegelaskonna iseloomustus................................................................................................ 9 5. Teose stiil.......................................................................................................................... 10 6. Oma arvamus.................................................................................................................... 11 7. Seostamine tänapäevaga ja mõne teise autoriga.............................................................. 12 Kokkuvõte............................................................................................................................. 13 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 14 Sissejuhatus "Sinuhe" on Mika Waltari kirjutatud ajalooline novell, mida peetakse auroti kõige tuntumaks
valida sobiv graafikafail. ComboBox võimaldab ette anda rippmenüüna avaneva valiku, kust sisestaja saab teha valiku, mida sisestada. ÜLESANNE: Koosta tabeli Kliendid põhjal vorm Kliendi andmed, millel oleksid järgmised lahtrid: Kliendi ID (TextBox) Perekonnanimi (TextBox) Eesnimi (TextBox) Linn/vald (TextBox) Aadress (TextBox) Telefon (TextBox) Lisa sobiv pilt ja sobiv tekst. Sisesta vormi Kliendid abil tabelisse Kliendid 5 kliendi andmed. TABELITE SEOSTAMINE Erinevad tabelid sisaldavad andmeid erinevate objektide kohta. Et tabeleid saaks seostada, peavad nad sisaldama ühesuguseid välju. Sel juhul võib kasutada andmeid korraga mitmest tabelist. Selline seos (Relationship) võimaldab vältida andmete dubleerimist. Seose loomisel seotakse põhitabeli võtmeväli teise tabeli sama tüüpi väljaga. Seose määramine: menüüst Tools > Relationship... Vali tabelid (Add Tables/Querys - valida tabel > Add, lõpuks Close)
Artikli analüüs `` Picture Memory `` Gordon H. Bower, Martin B. Karlin, Alvin Duek Üliõpilane: Ants Aasmets, SOPH, 3k. 1. Üldine lühike uurimisvaldkonna / probleemi kirjeldus. Selles uurimuses tõendavad Bower, Karlin ja Dueck , et mõtteseoselised vihjed hõlbustavad õppimist ja aitavad kaasa lihtsate piltide mällu talletamisele. “Praimimisega” mälu paremaks muutmist mälutehniliste ehk mnemooniliste võtetega on ka varasemalt kasutatud lingvistilistes uurimustes, kuid kas inimesed õpivad pilte talletama samamoodi, eriti kahetähenuslikke pilte? Antud uurimus väidab, et inimesed jätavad paremini meelde mõttetuid pilte, kui nad saavad ka ise aru mida sellel kujutatud on. Kaks uurijate poolt läbi viidud eksperimenti toetasid seda hüpoteesi. Esimeses eksperimendis katseisikud õppisid sisuliselt mõttetuid asju. selle käigus oli nn. vaba meenutamine tunduvalt parem katseisikutel, kes said vastava eksperimentaatori poolse tõlgenduse katse ajal...
stiimulile nt valu, tundlikus, ärevus, hirm Latentne õppimine on nähtamatult toimiv, tunnetustele põhinev. Nt:pannkookide tegemine Vermimine- teatud kiire õppimisviis, mille korral uus käitumisviis omandatakse üksnes kindlas vanuses ja kindlas olukorras ühekordse või vähese arvu kordse situatsiooniga kokkupuute tulemusel. Klassikaline tingimine-Õpitakse seost eri stiimulite vahel. neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga, uute käitumisviiside omandamine. Tingimatu reaktsioon ei sõltu regeerija tahtest Seose kujunemine tingiva stiimuli ja tingitud refleksi vahel Klassikaline tingimine koolis: õpilane on passiivne, koolihirm, struktureeritud päevakava tähtsus 11. BIHEIVIORISM. Mis on operantne tingimine? Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus? Mida
Raseduse suhtes null-dolerants. Nikotiin mõjutab juba enne rasedust naise rakke - > deformeerib. ( empiiriliselt tõestatud) Kohv- loode saab sama kofeiini koguse, mis ema Liigne stress - mõjub läbi kortisooli süsteemi. Toitumine -> toidueelistused ka lapsel Kuni 12.rasedusnädalani on kõige suurem mõju organitele, sest siis kujunevad organid. Võimetele, mis inimene omab pannakse alus enne sündi- taju, tunnetusprotsessid, mälu, õppimine, seostamine. Kui kaks spermi tungivad munarakku siis munarakk hukkub. Loote areng Loode saavutab eluvõimelisuse, kohandub emakeväliste ekstrauteriilsete, elutingimustega. Viljastatud munarakk muutub sügoodiks, mis hakkab kohe arenema. Prenataalse arengu etapid Sügoot-(1-2 Rasedusnädal) germinaalstaadium viljastumisest 10 päevani Embrio (3-8 rasedusnädal) - embrüoanaalstaadium Loode (9.-38. Rasedusnädal) looteline staadium
lõpetas ära oma uhked peod, teisi hakkas huvitama, kuidas ta oma raha teenib jne... Ning lõpuks võttis ta julguse kokku ja rääkis Daisy abikaasale Tomile, mida ta Daisy vastu tunneb, kõik ära rääkinud hakkasid sündmused allamäge minema. Daisy ajas autoga alla Tomi armukese ja Gatsby võttis süü enda peale, hiljem Gatsby tapeti. Sündmustiku Eesti aja- ja kultuuriloo seostamine. analüüs * 1. aprill Tartus avati lastekliinik - Eesti esimene spetsiaalselt lastehaiguste raviks mõeldud asutus. * 21. veebruar kunstiajaloo professor Tor Helge Kjellin asutas Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli juurde kunstiajaloo kabineti. * 21. aprill Tallinnas toimus noorseppade esimene üleriiklik kongress. * 29. aprill Tallinnas algasid tõstmise maailmameistrivõistlused, kus maailmameistriks krooniti kolm Eesti
Eelduste iseloomu muutuvus ent juhtis Aristotelese pilgu viimaste endi lähemale uurimisele, milles kujuneb tema loogika teine oluline probleemidering. 12 7. OTSUSTUSÕPETUS Igas süllogismis antus eeldused nimelt et A on B ja B on ühtlasi C on tegelikult otsustused, tulenedes kas kogemuse või teoreetilise tunnetuse teel omandatud elementidest. Otsuses teostub kahe mõiste kõige elementaarsem seostamine. Niisugune seostamine on subjektiivset laadi- ja sisaldab seeda endas võimaluse olla kas tõepärane või ekslik, tõde või vale. See asjaolu kohustabki lähemalt uurima otsustuste iseloomu, nende mõeldavaid liike ja mooduseid. Seda tehes on Aristoteles esimesena kujundanud ulatusliku ning täpse otsustuste liigutse või kvalifikatsiooni. 7.1. Otsustuse liigitus kolmeks 7.1.1. Jaatavad või eitavad otsustused Kvaliteedi poolest on kõik otsustused kas jaatavad või eitavad, kusjuures jaatavad otsustused
Võib luua kujutluspildi, mille osadeks on õpitavad objektid või nähtused. 3. Loosungid, kõlalised seosed. Loosungid on löövad, mistõttu jäävad hästi meelde. Kui õpitavast saab koostada lööva lause, jääb see paremini meelde. Meeldejätmist soodustavad ka riimuvad sõnad ja fraasid ning rütm. Näiteks, rütm ja riim on abiks aritmeetikareegli meeldejätmisel, kui korrata lauset ,,Miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees". 4. Seostamine tegevustega. Nii sõnade kui ka lihtsamate (fakti)teadmiste õppimist saab tõhustada, kui lisada neile liigutusi. See on võimalus luua seoseid protseduurilise mäluga. Esimeste klasside õpilased õpivad tegutsedes. Tavaelus jäävad neile hästi meelde näiteks sündmuste ja tegevuste järgnevused, st nad grupeerivad ajalise järgnevuse ning ruumilise seostatuse alusel. Lastele võiks otseselt õpetada tegevuste kasutamist õppimisel (nt kordamise seostamist liigutustega). 5
vahendiks. 11. Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad, vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust, lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõndest, täiskasvanud mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) 1. Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, vanuselised, erialased jne stereotüübid. 2. Eelarvamused- negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all kannatavad enam vähemusrahvused, naised ja vanemad töötajad. 3. Haloefekt- mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna. On
1. Mis on sotsioloogia? ... nimetatakse teadust, mis uurib inimeste käitumist grupis, s.h. grupi konstruktsiooni ja seda, kuidas inimene mõtestab isesisvalt oma kogemust. Ei uurita üksiku inimese käitumist, sest inimesed elavad gruppides. Üksikinimese käitumist ei saa prognoosida, küll saab aga ette ennustada grupi käitumist. Sellepärast kasut. sotsiol. poliitikas, viiakse läbi küsitlusi. 2. Sotsioloogia peamised lähtekohad. 1). Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, s.t. seostamine (seoste leidmine) majanduse, perekonna, uskumuste ja teiste valdkondade vahel. 2). Uuritakse, kuidas ühiskonnaprobleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 3). Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile ehk välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidide otsuseid. 4). Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse vastasmõju tulemusena. 5). Rõhu asetamine indiviidi ja ühiskonnavahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu. 3
3. Protesteerisid vana kunsti vastu. 4. Lõigati, kleebiti, toodi asju kohale. 5. Kollaaz kleebiti kokku materjale, assamblaaz monteeriti kokku juhuslikult leitud esemed. 6. P.Picabia, M.Duchamp, H.Arp 7. Sürrealism (fantaasiakunst) ideeliseks eeskujuks luuletaja A.Rimbau, F.Goya, manifest A.Bretonilt. 8. Sürrealismi manifest tugines psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. 9. Salavatore Dali tuntuim sürrealist. 10. Iseloomulik on esemete absurdne seostamine (pilv ukse vahel, vedur kaminas). 11. Tekitab vaatajates jälestust, maalib jubedaid asju, samas on pintslitöö täpne ja korrektne. Pariisi koolkond 1. Noored kunstnikud ei pöördunud enam koju tagasi, seati end sisse odavas linnajaos, ühineti igasuguste kunstivooludega, see oli kõige keskus ja elu. 2. Montparnasse. 3. Pariisi koolkond oldi niivõrd omanäolised, et ükski koolkond ei sobinud. 4
kohtuma oma kõige kõrgema ülemuse või juhiga, kuid milleks? Juht on samamoodi inimene nagu me kõik oleme. Arvan et juhiks ei sünnita, vaid juhiks peab õppima. Kuigi leidub ka selliseid juhte, kes olukorra sunnil on saanud juhiks, kuid see tõenäosus on väike. Firma peab omama arukat ja head juhti, nii ettevõtte kui ka töötatajate suhtes. Hea ning arukas juht, nagu on ka lahti seletanud Unileveri juhatuse aseesimees Antony Burgmans raamatus ,,Loomulik juhtimine" algab enda seostamine vastukaja tekitada võiva visiooniga seestpoolt, ,,kui me alustasime oma kasvatusstrateegiaga elluviimist, mõistsin ma, et me peame oma plaanid veel kord läbi vaatama. Ma usaldan oma tunnet- inimene õpib sisemist häält kuulda võtma. Nii ma siis hakkasingi rahutuse allikat otsima. Me olime teinud kõik, mis vaja: uus täiendatud strateegia, aktsionääride toetus, organisatsiooni uus struktuur ja ka asjalikud inimesed olid juba paigas. Kuid midagi oli valesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
