Is= iga kvartali keskmine/algne keskmine. Korrigeeritud rida- matemaatiline joon* kvartaliindeks(leitud iga nt nelja kvartali keskmine/üldkeskmine) Nähtustevahelised seosed Seoseks nimetatakse olenevust, mille puhul ühtede objektide (nähtuste) olemasolu, puudumine või muutumine on teiste objektide olemasolu, puudumise või muutumise eelduseks (Näiteks: hind ja nõudlus; perekonna sissetulek ja tarbimiskulutused). Seoste liigid: funktsionaalne seos; korrelatiivne seos. Funktsionaalne ehk täielik seos: ühele x-i väärtusele vastab konkreetne y. Korrelatiivne ehk mittetäielik seos: ühele x-ile võib vastata mitu y-it (elemendile ühest andmekogust võib vastata mitu elementi teisest andmekogust) Funktsionaalse seose puhul |r|=1 ja R2=1; Korrelatiivse seose puhul -1< r <1 ja R2<1 Seose puhul uurime: (+=samasuunaline; -=erinev suund) · Seose rangust korrelatsioonanalüüs(sümmeetriline- pole oluline, kumb x või y)
Käsitletav artikkel uurib Ameerikas ja Suurbritannias töötavate immigrantide ja kohalike elanike sissetulekuid. Autor on püstitanud hüpoteesi, et on olemas seos inimese pikkuse ja võimekuse vahel. Töös võrreldakse immigrantide ja residentide füüsilise pikkuse ja palga vahelist seost. Toetudes empiirilistele andmetele, leitakse, et immigrantide puhul on pikkuse- palga seos kaks korda kõrgem kui residentide puhul. Sellega püstitatakse uurimisküsimus, et kas tegu on immigrantide diskrimineerimisega. Andmete kogumiseks kasutati põhiliselt Rahvastiku Tervise Ülevaate Uuringut, Inglismaa Tervise Uuringut, Tervise ja Pensioni Uuringut ja Uute Immigrantide Uuringut. Kasutades nimetatud allikaid, koguti piisavalt andmeid inimeste pikkuse, immigrandi staatuse ja tööjõu turu väljundite kohta.
Risttabeli elementideks on read, veerud ja lahtrid, mille järgi nimetatakse ka tabelisse märgitavaid protsente. Rea protsendid: mitu % selle rea inimestest kuulub ühte või teise veergu. Veeru protsendid: mitu % selle veeru inimestest kuulub ühte või teise ritta. Üldised protsendid: mitu % selle tabeli inimestest kuulub ühte või teise lahtrisse. 13) Hii-ruut-statistik, selle kasutamine seose uurimiseks risttabelis, Crameri V Tunnuste vahel on statistiline seos siis, kui ühe tunnuse käitumine sõltub teise tunnuse väärtustest. Näiteks kui inimese valimiseelistus sõltuks tema soost. Uurides seost nominaaltunnuste vahel võetakse appi risttabel. Seost risttabelis mõõdetakse hii- ruut-statistiku (c²-statistiku) abiga. Hii-ruut statistiku arvutamisel võrreldakse omavahel tegelikku tabelit ja seda tabelit, milles seost pole. Kui nende tabelite erinevus on suur, siis on ka hii-ruut-statistik suure väärtusega.
Tähelepanu on suunatud isiku isiklikele omadustele, ennekõike minevikule. Eesmärk on tugevdada probleemi usaldusväärsust ühiskonnas. Samuti esineb ka jõu argumendi kasutamist. See tähendab, et hirmutatakse ebameeldivate tagajärgedega(enesetapuplaanid, rahasummad, mis makstakse sensitiividele). SEOS: Kuna pöördeliste muutuste ajastul puuduvad inimestel varasemad kogemused, et näha, mis tulevik toob. Selleks loodetakse leida abi erinevate sensitiivide käest. Esineb kogemuslik seos ennekõike (Merike Aus) näol. Argumendid kinnitavad teesi tõepärasust. Samuti on ka põhjuslik seos, mille puhul on argumendid seostatud teesiga samm-sammulise põhjendatud arutlusega.
Tähelepanu on suunatud isiku isiklikele omadustele, ennekõike minevikule. Eesmärk on tugevdada probleemi usaldusväärsust ühiskonnas. Samuti esineb ka jõu argumendi kasutamist. See tähendab, et hirmutatakse ebameeldivate tagajärgedega(enesetapuplaanid, rahasummad, mis makstakse sensitiividele). SEOS: Kuna pöördeliste muutuste ajastul puuduvad inimestel varasemad kogemused, et näha, mis tulevik toob. Selleks loodetakse leida abi erinevate sensitiivide käest. Esineb kogemuslik seos ennekõike (Merike Aus) näol. Argumendid kinnitavad teesi tõepärasust. Samuti on ka põhjuslik seos, mille puhul on argumendid seostatud teesiga samm-sammulise põhjendatud arutlusega.
Jaanalinnud Välisehituse seos elukeskkonnaga Suled, mis hoiavad sooja Ülitugevad kahe teravaküünelise varbaga sulitud jalad Hingamiselundid Õhukotid Kopsud Kehatemperatuuri seos südame ehitusega Neljaosaline süda Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud Kaks koda Seedeelundkonna ehituse seos toitumisega Soolestik on keskmise pikkusega Seedeelundkond on kerge ehitusega Järglastega seotud faktid 40-80 muna aastas Haudumine kestab 42 päeva Munemisperiood on kevadest-sügiseni Kõige suurem muna kaalub 1,5-1,7 kg Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Paljunemine Täiskasvanud isalind saab suguküpseks 3-4 aastasel, emalind aga kuus kuud varem Paaritus aeg algab märtsis-aprillis ning
sõltuvad või sõltumatud. Sõltumatud on nad siis, kui nad omavad väärtusi üksteist mõjutamata. Kui tunnused on sõltuvad, siis on ka mõtet nende ühise käitumise uurimiseks. Statistilise sõltuvuse puhul on oluline seose olemasolu, seose tugevus, seose suund ja seose kuju. Seose tugevus - selle uurimiseks kasutame korrelatsioonanalüüsi. Seose tugevust on võimalik mõõta seosekordajate abil. Seose tugevust näitab korrelatsioonikordaja absoluutväärtus. kõige tugevam on seos siis, kui ühe juhusliku suuruse väärtust teades on võimalik üheselt kindlaks teha ka teise juhusliku suuruse väärtus. • 1 – funktsionaalne seos; • >0,7 – tugev seos; • <0,3 – seos praktiliselt puudub; • 0 – seost nähtuste vahel ei eksisteeri. Korrelatsioonikordaja väärtus jääb vahemikku [-1, 1]. Kui kordaja väärtus on kas -1 või 1, siis on tegemist funktsionaalse ehk täieliku seosega
8. ................................seadus ehk Newtoni I seadus. 9. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vastastik mõju. 10. Jõud on vektor. 11. Dünamomeeter on riist jõu mõõtmiseks. 12. Impulss on võrdeline kehale mõjuva jõuga. Ta mõjub selle sirge suunas/vastu, milles jõud mõjub. 13. Sõnasta Newtoni teine seadus. Newtoni teine seadus ütleb: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 14. Kirjuta seos ,mis kirjeldab Newtoni teist seadust: a= F/m 15. Igale mõjule vastab alati võrdne ja vastassuunaline vastumõju. 16. Kahe keha jõu mõju on omavahel võrdne ja vastassuunaline/sama suunaline. 17. Kehade vastastikusel mõjutamisel saadud kiirendused on võrdelised/pöördvõrdelised nende kehade massidega. 18. Suletud süsteemi kogu impulss on/ei ole jääv. 19. Liikumishulga, ehk impulsi jäävuse seaduse rakenduseks on reaktiiv liikumine. 20
tööjõuküsimustega 28 protsendil ettevõtetest puudub tööjõuplaan üldse, 41,8 protsenti kavandab oma tööjõuvajadusi ette aastaks. Enam kui kolmeks aastaks plaanib tööjõuvajadusi ette ainult 5,6 protsenti ettevõtetest Argumendid on asjakohased ja teesi kohta käivad. Kui ettevõtted kavandaks ja planeeriks oma tegevust pikemas perspektiivis, siis näeksid nad ette ka seda, millist tööjõudu vajatakse. SEOS: Esineb ka seos uuringu näol. Samuti on ka põhjuslik seos, mille puhul 2 viimast argumenti on seostatud teesiga samm-sammulise põhjendatud arutlusega. Kokkuvõttes on kasutatud tõendite valikulist väljatoomist ning ainult pooled argumendid kinnitavad teesi tõepärasust. Autori poolt kirjutatud arutelu on loogiline ning vastab enamasti teesile.
2x + y + z = 3 x+y+z =6 1 x + 2y + z = 0 2 −x + y + z = 0 x + y + 2z = 9 x−y+z =2 Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl Kompleksarvu m˜oiste Arvhulkade vahel valitseb seos N⊂ Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl Kompleksarvu m˜oiste Arvhulkade vahel valitseb seos N⊂Z⊂ Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl Kompleksarvu m˜oiste Arvhulkade vahel valitseb seos
on mingi väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamine tuginedes teistele väidetele. Argumentatsioon Psühholoogiline eesmärk kellegi (ka iseenda) veenmine Tunnetuslik eesmärk teesi põhjendamine ning niimoodi teadmiseni jõudmine. Tunnetusliku eesmärgi saavutamise eelduseks on psühholoogilise eesmärgi saavutamine. (Indrek Meos, 2003) Argumentatsiooni struktuur Tees (väide, mida argumenteeritakse) Argumendid (väited, millele tuginetakse) Seos argumentide ja teesi vahel Argument 1 Argument 2 Argument ... SEOS TEES Argument n 7 3.11.2009 Argumentatsioon on teesi tõesuse või tõepärasuse põhjendamine tuginedes argumentidele. ARGUMENDID eeldused, faktid SEOS järeldamine, tõestamine TEES järeldus, väide, teoreem
halbadest külgedest. Põhiliselt keskendub artikkel Tervise Arengu Instituudi toitumiseksperdi Tagli Pitsi nõuannetele ning kogemustele. SEOS: Kuna inimesed on harjunud suure osa oma toidukorrast sööma loomse päritoluga toiduaineid siis vajaliku energia kätte saamiseks peab väga täpselt teadma mida, mis kogustes ning millal süüa. Energiadefitsiidi vältimiseks peab menüü kindlasti sisaldama piisavas koguses teraviljatooteid. Esineb kogemuslik seos Ellen Vene näol. Samuti on ka põhjuslik seos, mille puhul on argumendid seostatud teesiga samm-sammulise põhjendatud arutlusega. Viide: Tarbija24 25.01.2012 09:44
Seosed Seoseks (ehk vastavuseks, sageli ka relatsiooniks või suhteks) hulkade ja vahel nimetatakse otsekorrutise × mistahes osahulka. Seega, seos hulkade ja vahel on järjestatud paaride (,) hulk, kus ja . Teisiti öeldes, seos on mingi osahulk ×. Paari (,)× korral öeldakse, et elemendid ja on seoses ning tähistatakse ka . Mõnikord öeldakse osahulga kohta, et see on seose graafik. Kui =, ehk kui ×, siis räägitakse seosest hulgal . Näide 1. Olgu ={2,3} ja ={1,2,3,4,5,6}. Siis 1={(2,2),(2,3),(3,1), (3,5)} on binaarne seos hulkade ja vahel. Samade hulkade ja korral võime vaadelda veel palju teisi seoseid, näiteks seost 2, mis on antud
on jaotuses keskele koondumise tendents. Standardhälve Võtab arvesse kõik vaatlustulemused, võimaldab meil öelda, kui palju üksikud tulemused grupi aritmeetilisest keskmisest erinevad. Mida suurem on hajuvus, seda suuremad on erinevused nind seda suurem on standardhälve. Korrelatsioon - mingisugune omavaheline seos(koos olemine) nähtuste vahel (ei saa öelda, kumb kumba põhjustab) Põhjuslik seos - üks nähtus põhjustab teist (ilm on ilus-inimesed on rõõmsamad) Korrelatsiooni konfintsent -1...0...1 (-1 absoluutne korrelatsioon) korrelatsioon on samasuunaline korrelatsioon on vastassuunaline, kui üks tunnus kasvab siis teine kahaneb. 0-0,2 väga nõrk seos 0,2-0,4 nõrk seos 0,4-0,7 kesmine 0,7-0,9 tugev 0,9-1 väga tugev seos Pearson r korrelatsiooni kordaja (iga objekti väärtus võetakse
+ aeg ja kulud - andmete pinnapealsus + anonüümsus · TESTID Hindamise aluseks on normid. Uuritakse konkreetset isiku mingi omaduse suhet normis / kuulumist mingisse tüüpi või kategooriasse. Testi tulemus = pigem tidents · JUHTUMIANALÜÜS : + rikkalik info / - üldistamine KORRELATIIVSED UURIMUSED Korrelatsioon kas ja kuidas ? - pos. Korrelatsioon (võrdeline seos) mida rohkem õpid, seda paremad tul. - Neg korrelatsioon (pöördvõrdeline seos mida vanem mees, seda vähem juukseid. Nullkorrelatsioon (seos puudub) jala nr ja intelligentsuse vahel. Võltskorrelatsioon ( vale/ eksitav seos) alko müümineja preestrite jalgratta ostmine. EKSPERIMENTAALSED UURINGUD ESIMENE SOTSIAALPSÜHHOLOOGILINE EKSPERIMENT 1898. LK 12-14 16-17
joonkiirus (m/s), l on aja t (s) jooksul läbitud kaare pikkus (m)). Kaare pikkust saab leida raadiuse poolt kaetud nurga ja raadiuse väärtuse r kaudu: l r . Ühtlaselt ringjooneliselt liikuva keha nurkkiiruseks (oomega) nimetatakse kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks kulunud aja suhet: , kus on nurkkiirus (rad/s); on pöördenurk (radiaanides) ja t on aeg (s). t l R Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: v R . Ringliikumise perioodiks t t T nimetatakse ühe täisringi sooritamiseks kulunud aega. Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: 1 1 f ; T , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos T f 2 nurkkiirusega: 2f . t T 1. Voolumõõtja ketas tegi 2 minutiga 40 pööret
Kaare pikkust saab leida raadiuse poolt kaetud nurga ja raadiuse väärtuse r kaudu: l r . Ühtlaselt ringjooneliselt liikuva keha nurkkiiruseks (oomega) nimetatakse kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks kulunud aja suhet: , kus on nurkkiirus (rad/s); on pöördenurk (radiaanides) ja t on aeg (s). t l R Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: v R . Ringliikumise perioodiks t t T nimetatakse ühe täisringi sooritamiseks kulunud aega. Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: 1 1 f ; T , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos T f 2 nurkkiirusega: 2f . t T 1
Naised Mehed t-väärtus df p Sümptomid 6,188934 5,773208 2,768698 382 0,005902 2 2. ülesanne Uurige, kas ja millised seosed on: - tööstaazhil ning sümptomite plokil tööstressi koondskooriga - tööstressi põhjuslikkuse plokil seosed nii tööstressi koondskoori kui vanusega Korrelatsioonanalüüsis ilmnes nõrk positiivne seos (vt. Tabel 1) staazi ja tööstressi koondskoori vahel. Selgus, et mida pikem on tööstaaz, seda suurem tööstress inimesel on (r = 0,19; p<0,05). Tabel 1. Staazi ja süptomite seos tööstressi koondskooriga. Tööstressi koondskoor Staaz 0,19* Sümptomid 0,70* Märkus: *statistiliselt olulised korrelatsioonid, p<0,05 Korrelatsioonanalüüsis ilmnes tugev positiivne seos (vt. Tabel 2) tööstressi koondskoori ja tööstressi põhjuste vahel
Valem, seletused, mõõtühikud, vektori suund. Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. v- joonkiirus m/s l- kaarepikkus (m) t- aeg (s) Joonkiiruse vektor on suunatud igas ringjoone punktis piki sinna tõmmatud puutujat. 5. Mida nimetatakse nurkkiiruseks? Valem, seletused, mõõtühikud, seos joonkiirusega. Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. ω- joonkiirus (rad/s = 1/s) φ- pöördenurk (rad) t- aeg (s) Nurkkiiruse seos joonkiirusega: v = ωr 6. Mida nimetatakse ringliikumise perioodiks? Tähis, mõõtühik.
Maad kui tervikut puudutavad globaalprobleemid. Säästev areng-tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvkondade ja keskkonna arvelt. Maa kui süsteem: *maa on päikesesüsteemi alam süsteem. *maa ise koosneb alamsüsteemidest ehk sfääridest: atmo-hüdro-lito-pedo- ja biosfäärist. *maa on ainevahetuse suhtes suletud süsteem. *maa on dünaamiline süsteem. Litosfäär-50-200 km tihedam kui hüdrosfäär. Seos :Lsfääri. Pinnal tekib pedosfäär. Lsfäär on toetuspinnaks biosfäärile. Lsfäärist satuvad vette vajalikud mineraalained. Toimub ainevahetus kõikide teiste sfääridega.Omadus : koosneb kivimitest. Pedosfäär-Seos :mulla mineraalne osa pärineb pedosfäärist.Pedosfäär on täielikult biosfääri osa. Biosfäär-elusorganismidele vajalikud gaasid, happed, lämmastik, süsihappegaas hüdrosfääriga lahustuvad gaasid vees.Võtab osa mullatekke protsessidest.
· Mediaan jaotab normaaljaotuse tagurpidi U kaheks osaks. Artitmeetiline keskmine on samas kohas kus mediaan kuna äärmused on normaaljaotusel võrdsed. Mood on samuti keskel ehk seal kus mediaan ja aritmeetiline keskmine kuna kõige suurem sagedus on seal (tipp). Aritmeetiline keskmine = Mood = Mediaan. · Normaaljaotuse puhul on tegu sümeetriaga. NÄHTUSTEVAHELISED SEOSED · Seoste analüüsil baseerub ökonomeetria (majanduse mõõtmine). · Seaduspärasuse jaoks peab seos esinema püsivalt ja korduvalt. · Põhjuslik ehk kausaalne seos. Põhjusnähtus peab esile kutsuma tagajärgnähtuse. PT Põhjuslik tagajärgseos. Põhjusnähtus on tagajärgnähtuse esilekutsumiseks ühtaegu piisav ja tarvilik. Mõju seos üldises mõistes. Mõju on mõlemasuunaline! Põhjuslik seos on alati mingi suunaga, sama ei kehti seoste kohta üldiselt. · Statistiline seos ehk stohhastiline korrelatiivne, mittetäielik seos. Statistilise
määramisel? Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136o ja jõuga 1...100 kgf (9,8...980 N). 6. Selgitage tähiseid HBW, HV ja HBS. Brinelli kõvadusarv HBW kõvasulamkuuli (HBS teraskuuli) puhulmääratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. Metallide ja sulamite puhul (lõõmutatud olekus) kehtib tõmbetugevuse ja Brinelli kõvaduse vahel ligikaudne seos Rm _ 3 HB. 7. Milliseid kõvaduse määramise meetodeid kasutatakse plastide korral? Barcoli meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB <200) ning kõvemate plastide kõvadust. 8. Milliseid kõvaduse määramise meetodeid kasutatakse keraamikakorral? Kasutatakse Vickersi meetodit 9. Milline on seos materjali tõmbetugevuse ja kõvaduse vahel?
Võrdeline seos Pöördvõrdeline seos Lineaarfunktsioon Y=ax Y=a/x Y=ax + b a-võrdetegur a-võrdetegur ax-lineaarliige x;y-muutujad x;y-muutujad b-vabaliige y/x = a Yx = a Sirge (0;0) ja (1;a) Hüperbool Sirge y = ax (o;b) A<0 II ; IV A<0 II ; IV A> 0 I ;III A> 0 I ;III Lineaarfunktsioon
Test 9 ühefaktoriline dispersioonanalüüs anova nullhüpoteesi dispersioonanalüüs, teststatistik, faktori poolt põhjustatud seletatud hajumine suurem, seletamata hajumine teststatistiku f väärtus toodud anova tabeli korral funktsioontunnus faktor korrelatsioonimaatriks negatiivne kovariatsioon, autokorrelatsioon, spearmani korrelatsioon summaarne dispersioon arvutusvalemis, kovariatsioon õige hajumisdiagramm hajumisdiagramm, tunnuste vaheline seos kõige tugevam korrelatsioonikordaja ja kovariatsioon hajumisdiagramm, esitatud seos positiivne korrelatsioon, negatiivne korrelatsioon, pearsoni korrelatsioonikordaja, lineaarne korrelatsioonikordajad, tunnuste vahel on kõige tugevam seos, monotoonne seos, spearmani korrelatsioonikordaja tõene, väär, suurendades suurust x suureneb ka y, korrelatsioonikordaja Test 9 regressioonanalüüs, regressioonmudeli parameetrite hinnang, vähimruutude
3. standardhäbe arvutamise juures 4. momentreaga aegrea kesmise taseme arvutamiseks. 5. ei ükski Dispersioonanalüüsi eesmärk on: 1. dispersioonide leidmine 2. uuritava nähtuste tegurite mõju olulisuse hindamine Seoste analüüsil: 1. regressiooniseos ei ole pööratav 2. seost krjeldab 2 funktsiooni 3. korrelatsioonikordaja peab olema 0 ja 1 vahel 4. regressioon ei pea olema 0 ja 1 vahel Üliõpilasel on antud ülesanne leida seos kahe valimi vahel. Mida ta peab tegema? 1. kahe valimi vahel ei saa seost leida 2. kahe valmi vahel saab seost leida.. 3. korrelatsioonisuhte, ülddispersiooni leidma Lineaarne regressioonimudelil: 1. pole põhjus ega tagajärge 2. kordaja võb olla nii pos kui neg 3. vabaliikme abil saame kirjeldada seoste tugevust 4. regressiooni kordaja b abil saame kirjeldada seose tugevust Regressioonianalüüsi kõige üldisem eesmärk: 1
‘never’, ‘some lessons’, ‘most lessons’ and ‘every lesson’ was used. This index was inverted so that low values indicate a poor disciplinary climate). Tabelis 1. on ära toodud mudeli parameetrid, mis annavad ülevaate mudeli „headuse“ ja prognoosi täpsuse kohta. Regressoonimudeli eeslduste kohaselt on tunnused mõõdetud arvuliselt, kodeeritud on puuduvad väärtused, mis muidu ei ole arvulised. Tabel 1. Faktorite seos testi keele õppimiseks kuluva ajaga (minutit nädalas) Regressioonikordaja Olulisuse tõenäosus Õpetaja toetus 1,41 0,191 Kodused õppimist toetavad vahendid -0,40 0,768 Distsiplineeriv keskkond -3,80 0,003 Vabaliige 199,9 0,000 Lineaarne regressioonimudel N=1554, R²=0,006
määramispiirkond. Mitmemuutuja funktsiooni graafik. Kahemuutuja funktsiooni graafiku geomeetriline sisu ja omadused. 5. Algebralised tehted mitmemuutuja funktsioonidega. Mitmemuutuja liitfunktsiooni mõiste. Parameetrilised pinnad. Parameetrilised kahemuutuja funktsioonid. Nivoopinnad ja nivoojooned. 6. Järjestatud mitmemõõtmelise muutuva suuruse mõiste. Mitmemõõtmelise muutuva suuruse piirväärtuse definitsioon. Piirprotsessi PA seos piirprotsessiga |PA|0 ja punkti P koordinaatide lähenemisega punkti A koordinaatidele. 7. Mitmemuutuja funktsiooni piirväärtuse definitsioon. Pideva mitmemuutuja funktsiooni definitsioon. Kahemuutuja funktsiooni pidevuse geomeetriline sisu. Summa, vahe, korrutise, jagatise ja liitfunktsiooni pidevus. 8. Funktsiooni absoluutsete ekstreemumite definitsioonid etteantud hulgal. Sõnastada kinnises tõkestatud hulgas pidevate funktsioonide omadused, mis
Dispersiooni ruuthälve annab standardhälbe ehk keskmise ruuthälbe s. Kõige lihtsamini mõistetavamaks ja hajuvuskarekteristikuks on variatsiooniamplituud, mis näitab andmete varieeruvuse ulatust ja sõltub ainult variatsioonirea minimaalsest ja maksimaalsest väärtusest. Seoseks nähtuste vahel nimetatakse olenevust, mille puhul ühtede objektide olemasolu, puudumine või muutumine on teiste objektide olemasolu, puudumise või muutumise eelduseks. Seos kahe nähtuse vahel on PÕHJUSLIK kui põhjusnähtus on tagajärgnähtuse esilekutsumiseks ühtaegu piisav ja tarvilik. Kahe nähtuse vahel on FUNKTSIONAALNE EHK TÄIELIK SEOS kui ühe nähtuse mingile arvväärtusele vastab ainult üks arvväärtus teise nähtuse väärtuse hulgast. Statistilise sõltuvuse puhul saab rääkida ainult teatud iseloomulikest seostest kahe tunnuse elementide vahel. Statistilist tõenäosuslikku seost, mis ei ole rangelt funktsionaalne nimetatakse korrelatiivseks
2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 13. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet. 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 49. Coriolise jõu valem on antud. Kujutage need vektorid keha jaoks, mis liigub põhjapoolkeral läänest itta. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik.
...lk 3 3. Materjal ja metoodika.................................................................................................lk 3 4. Uurmusküsimused ja nende selgitused.......................................................................lk 4 5. Uurimustulemused......................................................................................................lk 4 5.1 Kas inimeste haridus ja emakeel mõjutab palganumbrit? ...................................lk 4 5.2 Milline seos on haridusel laste arvuga ja töökohaga?...........................................lk 7 5.3 Kas inimese haridus on mõjutajaks elamispinna suhtes ?....................................lk 9 6. Kokkuvõte.................................................................................................................lk 12 7. Kasutatud kirjandus...................................................................................................lk 13 8. Lisad ..................................
intensiivsust ja suunda iseloomustab. Ühik N (njuuton) 8. Tõestage, et paigalseisust liikuma hakanud keha poolt mingi aja t jooksul läbitud teepikkus on võrdeline kehale mõjuva summaarse jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a = F/m, sellest integraali võttes saab kiiruse? Sest kiirendus on kiiruse tuletis ju 9. Defineerige inertsimomendi mõiste. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. 10. Esitage seos nurkkiirenduse ja joonkiirenduse vahel. v = ω ∙ r ja sellest tuletis 11. Sõnastage pöördliikumise dünaamika põhiseadus. Jäiga keha dünaamika põhiseaduse järgi võrdub keha välisjõudude peamoment ehk kõigi kehale rakendatud jõudude moment liikumatu punkti suhtes M keha impulsimomendi sama punkti suhtes L tuletisega aja järgi: dL/dt = M. 12. Lahendage võrrandisüsteem (3), leides niidi pinged. Lahendada viimast vist....
Nende seas olid paljud autori sõbrad, kes suures osas jäävad samasse vanusegruppi tema endaga. Pea sama palju, kui kuni 25 aastaseid vastanuid oli ka 26-34 aastaste vastanute osakaal. Kuigi kuni 25 aastaste ja 26-34 aastaste vastanute osakaal on teistest suurem oli ka teistes vanusegruppides piisavalt vastanuid, tänu millele ei kujunenud kogu uuring ükskülgseks. Joonis 2. Vanusevahemike sagedus 3.2 Kindlate söögiaegade vajaduse ja soo vaheline seos Uurime, milline on seos kindlate söögiaegade vajaduse ning soo vahel. Tabel 1 Count of Vajadus süüa sugu kindlatel TOITUMISHARJUMUSED aegadel Sum of ei Sum of Sum of Sum of Sugu vaja natukene keskmiselt väga Grand Total
Martin ja Astrid – isa-tütar - isa kardab, et tütar on liiga keskpärane, ema mõju on liiga tugev Isebel ja ta ema – konfliktne suhe Millega romaan algab (alguse roll teoses kui tervikus): Martini kõne Sokratesest kooli lõpuaktusel. – teoses läbiva teemana Sokratese lugu, paralleelid Sokratese ja Martini vahel; soovitab, et säilitataks küsivat vaimu – vihje motole; definitsioonide tundmine (armastus, kohusetunne jne) – ta hakkab ka ise endalt neid küsima; õpetamise teema; seos ussidega (Martin avastab Borissi plagiaadi, ta pere läheb puhkama ja Martin jääb linna suveks.) Lühidalt sündmustest (tooge eraldi välja tähtsad sündmused): Martini kõne lõpuaktusel, vihje Sokratesele Martin saab teada oma ametikõrgenduse võimalikkusest, kahtlustab plagiaati (Boris) Martini vestlus oma perega, pere läheb suvitama, Martin jääb üksi linna Sokratesest romaani kirjutamine Martini ja Isebeli kohtumine
Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? * Vanakreeka kirjandus on Euroopa kirjanduses kõige vanem ja arenes täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele toetumata. * Rooma kirjanduse võttis üle kreeka kirjandusest pärit zanrid, ainestiku, stiili; kreeka kirjandust tõlgiti ladina keelde. Rooma kirjandus lähtus kreeka eeskujudest. * Rooma kirjandus oli vahelüliks kreeka kirjanduse ja teiste Euroopa uute kirjanduste vahel
muuduga võetuna vastupidise märgiga. Võime kirjutada A12=-(Wp2-Wp1). Wp=m*g*y 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 68. On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on sumbuvuse logaritmiline dekrement? 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik.
Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil d. Määrsõna() ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. e. Arvsõna ehk numeraal on sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. f. Asesõna() ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') g. Määrasõna ehk kvantor h. Abisõnad 3. Süntaktilised seosed: rinnastus ja alistus. a. Süntaktiline seos seos, mis tekkis liitlause osade vahel. Eksisteerib kaks põhiseost rinnastus ja alistusseos.Alistusseos - pea- ja kõrvallause, samuti põhisõna ja laiendi vaheline süntaktiline seos. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks.Rinnastusseos - see on süntaktiliselt võrdväärsete moodustajate vaheline seos. Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad. 4. Lauseliikmed ja neid väljendavad fraasid. a
Tallinn Ülikool TEGURID, MIS MÕJUTAVAD VALUTUNNETUST Referaat Tallinn, 2011 SISSEJUHATUS Valu omab meditsiiniliselt olulist tähtsust. Valu sümptom mille tundmisel inimene kõige tõenäolisemalt hakkab ravi otsima. Kahjuks pole valu ja haigus alati seotud. Nt seos valu ja vähkkasvaja, eriti viimase algstaadiumis, kus inimene valu võib olla üldse ei tunneta. Kuigi inimesed on harjunud valu pidama ebameeldivaks nähtuseks, ei saa unustada selle positiivset ülesannet anda märku olukorrast, kui midagi on valesti. Tegemist võib olla vigastuse, haiguse või hoopis organismi reaktsioon psühholoogilisele probleemile nagu stress, pinge ja ärevus. Kuigi valu on tundud igaüks, ei ole tegemist esmapilgul lihtsana näiva fenomeniga.
c. leiab tunnustamist klassikute poolt d. etendab väheolulist osa töötuse üldises tasemes Küsimus 11 Enamus majandusteadlasi on seisukohal, et lühiajalises perioodis hõive ja rahvusliku tootmise tase on määratud: Vali üks: a. hindade tasemega b. olemasolva tööjõuarvukusega c. kapitali ravuslike varudega d. kogukulutuste tasemega e. kõik vastused õiged Küsimus 12 Phillipsi pikaajalise kõvera järsk tõus võrreldes lühiajalisega on seletatav: Vali üks: a. Pikaajaliselt puudub seos intressimäära ja tööpuuduse vahel b. Lühiajaliselt on seos tööpuuduse ja inflatsdiooni vahel ilmsem c. Lühiajaliselt puudub seos tööpuuduse ja inflatsiooni vahel d. Seos inflatsiooni ja tööpuuduse vahel on ainult pikaajalises ajahorisondis e. Õiged vastused c) ja d) Küsimus 13 Allpooltoodust ei oma ühist tootmiskulude kasvust tingitud inflatsiooniga: Vali üks: a. hõive ja tootmise kasv b. kulutuste kasv toodangu ühiku kohta c. töötasu tempo eeliskasv d. pakkumise šokid e
Cauchy keskväärtusteoreem:Kui funktsioonid f ja g on pidevad lõigul [a,b] ja diferentseeruvad 𝑓(𝑏)−𝑓(𝑎) 𝑓´(𝑐) vahemikus (a,b),kusjuures g´(x)≠0,siis leidubvahemikus (a,b) punkt c, et 𝑔(𝑏)−𝑔(𝑎)=𝑔´(𝑐) 7. L’Hospitali reegel. 8. Taylori valem. Jääkliikme kujud. Maclaurini valem. 9. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Seos tuletisega. TEOREEM- Funktsiooni kasvamise ja kahanemise seos tuletise märgiga Olgu funktsioon f diferentseeruv vahemikus (a, b). Siis kehtivad järgmised väited: 1. Kui f′(x) > 0 iga x ∈ (a, b) korral, siis f on kasvav vahemikus (a, b). 2. Kui f′(x) < 0 iga x ∈ (a, b) korral, siis f on kahanev vahemikus (a, b). 10. Lokaalsed ekstreemumid. Statsionaarsed ja kriitilsed punktid. Tarvilikud ja piisavad tingimused. Lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus
Perioodiline liikumine ringliikumine punktmassi liikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. (lk.86) nurkkiirus fs. ajaühikus läbitud nurga suurus. tähis . ühik rad/s (radiaani sekundis) (lk.89) kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. (lk.91) joonkiiruse ja nurkkiiruse seos (lk.89) võnkumine: · periood ajavahemik, mille jooksul sündmus kordub, tähis T, ühik 1s. (lk.90) · sagedus ajaühikus korduvate sündmuste arv, tähis f, ühik herts (Hz) (lk.90) · hälve keha kaugus tasakaaluasendist, tähis x (lk.97) · amplituud maksimaalne hälve ehk suurim kaugus tasakaaluasendist, tähis x0 (lk.97) laine: · ristlaine võnkumine toimub levimissihiga risti. (lk.103) · pikilaine võnkumine toimub piki levimissihti
Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid. 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? 86. Mis on ideaalne gaas? 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. 91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 92
tõestamata. Hüpoteeside kontrollimisel ei ole mõtet: · kõikse uuringu korral · juhul, kui valim ei ole esindav ja tema disain ei ole teada Hüpoteeside kontrollimine hii-ruut statistiku puhul: · Hii-ruut-statistiku puhul on teada, kuhu piirkonda peaksid nullhüpoteesi kehtimisel tema väärtused jääma. · Kui hii-ruut-statistiku väärtus on sellest piirist suurem, võib arvata, et ka üldkogumil on vaadeldud tunnuste vahel seos olemas. 11) T-test keskmiste võrdlemiseks. Valemis: m keskmine, s standardhälve, n vastanute arv Teststatistikute (ka T-statistiku) kohta on teada, missuguses vahemikus peaksid olema nende väärtused siis, kui kehtib nullhüpotees. Kui valimi põhjal arvutatud teststatistiku väärtus sellesse vahemikku ei sobi, siis on tema olulisuse tõenäosus p väga väike. Sel juhul kummutatakse nullhüpotees ja võetakse vastu sisukas hüpotees (mis ongi tulemus, mida me soovisime).
Siis ei tohiks USA nominaalsed intressimäärad olla Suurbritannia omadest madalamad kui 2,97% (0,040,01)/(1+0,01). Juhul, kui see pole nii ja vahe on väiksem, kapital hakkab liikuma USA-sse ja vastupidi, kuni olukord tasakaalustub. Fisheri efekt kehtiks täielikult vaid siis, kui inflatsioonimäär ei mõjutaks tarbimisvajadust ja investeerimise piirefektiivsust ning kui inimesed arvestaksid inflatsioonimäära õigesti ette, mis on aga võimatu. Empiirilised uurimused näitavad, et seos intressimäära ja inflatsioonitaseme vahel ei ole väga range ja reaalsed intressimäärad ei ole kõikides riikides kaugeltki võrdsed (Zirnask. Raha, pangad ja ..., lk.142) Sellest ajast peale, kui valitsused ei saa kontrollida eurovaluutaturu intressimäärasid, on oodatavad intressimäärade erinevused vähenenud. Valitsustel on rohkem kontrolli kodumaiste intressimäärade üle, vähemalt lühiajaliselt, seetõttu võib reaalne intressimäär
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguse tekkimine õiguse tekkimine on seotud riigi tekkimisega. Nimelt riigi tekkimisega muutusid ühiskondlikud käitumisreeglid ja juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks ei piisanud enam ainult tavadest. Uued normid kujunesid kahtviisi: 1. Võeti üle sobivad tavad (tavaõigus) 2. Riik hakkas ise uute normide loomist (riigi õigusloome)
väljendus on struktuursete suhete organiseeritud süsteem. · Keelte mõistmiseks on vaja keelt õppida keele valdamine on õppimise tulemus. · Filmidest arusaamine võib olla näiline nagu ka sugulaskeeltest arusaamine võib tunduda näiline sõnad on sarnased ning seetõttu arvame mõistvat, kuid tegelikult on tähendused teised. · Märgid jagunevad kahte gruppi: leppemärkideks ja kujutavateks märkideks. Leppemärgid väljenduse ja sisu seos ei ole sisemiselt motiveertud, vaid kokkuleppeline. Kujutav märk väljendusel on ainus, loomuldasa temale omane tähendus. Nt. joonistus. · Kujutamine on suhteline, mitte absoluutne omadus. · Ikooniliste ja leppemärkide maailmad mitte ainult ei eksisteeri koos, vaid nad mõjutavad pidevalt teineteist, lähenevad katkematult teineteiseks üle või põkkuvad. Eriti eredalt ilmneb see kunstis.
Eesliited Tähis Nimetus Suurusjärk Y jotta 1 000 000 000 000 000 000 000 000 Z zetta 1 000 000 000 000 000 000 000 E eksa 1 000 000 000 000 000 000 P peta 1 000 000 000 000 000 T tera 1 000 000 000 000 G giga 1 000 000 000 M mega 1 000 000 k kilo 1 000 h hekto 100 da deka 10 d detsi 0,1 c senti 0,01 m milli 0,001 mikro 0,000001 n nano 0,000000001 p piko 0,000000000001 f ...
kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel isikutevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti, õiguse ja kohustuste kaudu isikutevaheline seos, mille olemasolun tagab riik oma sunnijõuga isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83) Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime
Aga 10 ühiku tootmiseks? Arvutame: cmin (10) 10L 40K 10 20 40 5 400 K 10 1 K L 4 5 1 0,5 2 4 20 L Leida üldine seos toodangumahu ja selle tootmiseks vajalike minimaalsete tootmiskulude vahel. Minimaalsed kulud saame optimaalsete koguste asetamisel samakulujoone võrrandisse cmin 10L 40K . Optimaalsed kogused tagab tingimus L 4K . Et saada kulude sõltuvust toodangumahust, asendame proportsioonist L 4K tootmistehnoloogiat kirjeldavasse tootmisfunktsiooni q K 0,5 L0,5 esmalt nii, et saame kapitali ja toodangumahu optimaalse 2
09.2011 Milleks meile filosoofia? Filosoofia on selgus mõtlemise ja loogika vormidest ning arusaadav eneseväljendus nii suuliselt kui ka kirjalikult. Filosoofiat võib pidada ka mõttetarkuseks ja see tähendab selgust mõtlemises. Tuleb välja, et paljudel kultuuri- ja eluvaldkondadel on suur kokkupuude filosoofiaga. Ma arvan, et üheks selliseks eluvaldkonnaks on ka meditsiin. Mäletan juba varasemast, et paljudel Vana-Kreeka filosoofidel oli mingi seos meditsiiniga. Näiteks arstidel, kes on selle valdkonnaga tihedalt seotud, läheb vaja tarkust ja samas ka loogilist mõtlemist, et mida millises järjekorras teha ja miks. Arstid peavad jõudma oma mõtetes selgusele ja langetama õige otsuse. Pealtnäha paistab see lihtsana, kuid tegelikult see nii ei ole. Märgatav seos filosoofiaga on ka poliitikal. Poliitikud tegelevad mingis mõttes praktiliselt iga päev filosoofiaga. Nad peavad alatasa andma selgitusi ja põhjendama öeldut, et ka
kogemusest. - Relevantsus, asjakohasus (suhtlejatel üks eesmärk-teema) - Arusaadavus, mõistetavus Milliseid mentaalseid operatsioone on Mentaalne rotatsioon, visuaalne ÕO5 võimalik teha kujunditega? skaneerimine, (L5) Mis on propositsioon? Too oma näide. Seos objekti ja omaduse vahel. L5 Näiteks õun on punane. (ÕO5) Mõistete struktureeritud klaster. Mis on skeem? Too oma näide. L5 Näiteks Milles seisneb mõistete struktuur ning L5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
