suudeta omandatud teadmisi kasutada praktikas, kuna puudub kogemuslik baas. 5) Mälu kolmeastmeline mudel. 6) Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Informatsioonivoolu töödeldakse ja säilitatakse mälus. Meie meeltest pärineva teabe töötlemine toimub kindlate operatsioonide järgnevuse või ahelana. Olulisteks struktuurideks informatsiooni töötlemise ahelas on orienteerumisrefleks, sensoorne register, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu. 7) Sensoorse registri, lühiajalise/töötava ja pikaajalise mälu eripära ja talitluse tähenduses. Orienteerumisrefleks – selle kutsuvad meis esile mõned väliskeskkonna stiimulid. Orienteerumisreageeringutele toetuvad ka õpetajad õpetamisel, andes õpilastele klassis mitmesuguseid osutusi ja käske nagu „Tähelepanu!“ Tähelepanu köitmine on õppimise esimeseks eelduseks. Sellega tuleb aga käituda võimalikult säästlikult, kuna
kasvatatud kunstväetiste ja -kahjuritõrjevahenditeta. Nt: Dansukker tükksuhkur Kvaliteetmärgistus meie toodetel Selle märgi peamiseks tingimuseks on, et põhitooraine peab pärinema sajaprotsendiliselt Eestist. Peale selle on toode edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise ning aasta jooksul viiakse läbi pisteline ,,Tunnustatud Eesti maitse" järelkontroll. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda ehk pääsukesemärk kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu dokumentaalselt.
(19.sajand) Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundmaõppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz (19.saj) närviprotsesside kiiruse mõõtmine. Frenoloogia (19.saj) (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i (19.saj) püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt. inimese pikkus istudes ja tema intelligentsuse näitajad jms.). Rajas 1884
Arnett tuvastas, et meeleolu kõikumine – masendustunded või tujude vaheldumine – on üks teguritest, mis mõjutab raskusi noorukieas. Sõprus on vastastikune suhe, kus mõlemad võivad väljendada eriarvamusi ja tuua sisse uusi mõtteid. 3. Lapse vaimne areng Taju Aistingu all mõistetakse protsessi, mille käigus sensoorsed retseptorid võtavad vastu keskkonna kohta käivat informatsiooni ning saadavad selle edasi ajju. Tajumine viitab selle sensoorse sisendi tõlgendamist aju poolt. Tajumise kaudu tekib meil arusaam meid ümbritsevatest sündmustest, objektidest ja inimestest. Uurijad on leidnud, et lapsed sünnivad mitmekesisemate tajuvõimetega, kui empiirikud välja pakkusid, ning nende võime kogemustest kiiresti õppida on suurem, kui naitivistid seda arvasid. Imikute taju uuritakse eelistamise, harjutamise ja tingimis tehnika kaudu.
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2
Mälu Mäluprotsesside sisuks on indiviidi kogemuste talletamine, korrastamine, säilitamine ja taastamine. Meeldejätmise ja unustamise igal etapil mõjub ka isiksuslik aspekt (huvid). Mälu funktsioone täiendab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. Mäluliigid Protseduuriline mälu selleks et käivitada, on vaja mingi toiming läbi teha. Nt jalgrattaga sõit. Ei saa teoreetiliselt õppida. Sensoorne mälu seotud sensoorse tajumisega. Välklambi effekt nagu foto jääb meelde. Võib kiiresti kaduda ikooniline mälu nägemisorganitest saadud info. Võib kaduda sekundi murdosa jooksul. kajamälu - kuulmisinfo Episoodiline mälu seotud inimese enda teadmiste ja mälestustega. Graafilise iseloomuga. Semantiline mälu faktimälu, sõnademälu, ,,puhtad teadmised" Mäluliigid Lühiajaline mälu töömälu ehk operatiivmälu. Info talletatakse lühikeseks ajaks, kestus on
Pihuarvutiga nt, veebipõhised platvormid/paberist päevikut Enese ja tuttavate hinnangute kooskõla- näitab konsensust ütluste vahel. Korrelatsioonid enda ja tuttavate hinnangute vahel. Tutvuse pikkus ja konsensus- isiksusehinnangute konsensus paraneb tutvuse pikkusega Implitsiitne mõtlemine- mitteteadvustatud mäluandmetega ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA Ülalt alla infotöötlus- tahtlik, psüühika kõrgemad funktsioonid. Sensoorse info interpreteerimiseks kasutatakse mudeleid, ideid ja ootusi Alt üles- tahtmatu, automaatne, spetsiifilise kausaalsuse otsimine. Sensoorse info kogumine ja siis integreerimine Bioloogia-> käitumine (bottom-up) Enim uuritud molekulid ja geenivariandid: katehhoolamiinid, neuropeptiidid DNA-> valgud-> kude-> kogemused SUUR VIISIK (top down) - neurootilisus- soodumus kogeda neg emtosioone (seos psühhopatoloogiaga) - ekstravertsus - avatus kogemusele - sotsiaalsus - meelekindlus
Düsartia (artikulatsiooniaparaadi halvatus) erinevad vormid ja raskusastmed. - Mängu areng hilineb koolieelses eas, tegevust saatev kõne kujuneb samuti hiljem. - Füüsiline areng. Kuigi suurem osa spastilise dipleegiaga lastest hakkab lõpuks kõndima, see oskus hilineb ja erineb kvalitatiivselt normaalsest laste künnist (energiakulu 3x suurem). Lihasjõu nõrkus ja spastilisus, raskused tasakaaluga. - Kognitiivne areng. Sensoorse defitsiidi oht: väheliikuv laps ei saa piisavalt puudutuste kaudu tulevaid aistinguid, seda eriti haaratud jäsemetes ning seetõttu ei arene ettekujutus/taju iseendast ja ümbritsevatest objektidest. Nad ei suuda eristada, mis neid puudutab ja kustkohast. Valesti tajutud aisting võib anda tulemuseks vale motoorse vastuse. Peaaju traumad - nt raputatud lapse sündroom (raputamise käigus aju põrkab kolju sees vastu koljut, õrnad
Eksplitsiitne tähelepanu haaramine teadlik, otsene tp haaramine (Simons, 2000) TTP uuringute puhul tegeldakse esplitsiitse tähelepanu haaramise tulemustega. Küllaltki silmatorkavad stiimulobjektid ja sündmused ei jõua kinnistuda meie teadvusesse, kui neile ei pöörata tähelepanu. Ka võib eeldada, et ilma tähelepanuta polegi teadvustatud nägemine võimalik (Mack ja Rock)Mitteteadvustatava esmase sensoorse informatsiooni töötlusefektiivsus langeb, kui suureneb teadvustatava tähelepanu ülesande lahendamise koormus. Kas on ka vastupidi? Kui teadvustatava tähelepanuülesande lahendamise koormus väheneb, kas siis suureneb mitteteadvustatava info töötlusefektiivsus? Peaks nii olema (W.James, Krugman jne ..) Värvi funktsioonid reklaamis: · tähelepanu tõmbamine · toote või teenuse idee toetamine · jõuetu reklaami või toote elustamine
- Ei ole olemas ühte universaalset tunnetusteooriat - Seos intelligentsuse, töömälu ja nende funktsioonide vahel – teostavad kontrolli infotöötluse üle - Tunnetusprotsesside kiirus - Aeg mis kulub teatavate mentaalsete ülesannete lahendamiseks - Targemad sooritavad kiiremini - Vaatlusaeg või lühim vajalik tajuaeg - Kiiremini tajuja ei pruugi olla intelligentsem - Põhjused: pilgutamise ajal ei näe, ei pruugi helisid eristada muusikalise kuulmise tõttu - Sensoorse eristustamise võime - Automaatne eristusvõime - Aju reageerib tugevalt stimulatsiooni erinevustele - Haiguste nt skisofreenia v dementsus puhul peegeldab aeglasem või väiksem lahknevussignaal kaasnevat üldist kognitiivset puudjääki - Otsustusaeg - Kognitiivsete protsesside kiiruse osa mis seostub intelligentsusega - Rumalatel muutub vastuse andmise aeg eriti palju aeglasemaks kuid seal tegelikult pole suurt seost - Psühhomotoorne liigutuse kiirus
meelepetted, psühhosensoorsed häired Tajumishäired: 1)Elementaarsed meelepetted e. Aistingupetted 2)Komplitseeritud meelepetted e. Tajupetted hallukad, illusioonid Illusioon tegeliku objekti moonutatud tajumine Hallutsinatsioon subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita. Kuulmis, nägemis, maitsmis,haistmis,kehatunde-, komplekssed hallutsinatsioonid. Psühhosensoorsed häired moonutatud on üksiksaistingute omavaheline süntees ja nende seostamine varasema kogemusega. Sensoorse sünteesi häired. Agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon. Agnoosia tajumise objekti taastundmise häire. Optiline agnoosia, akustiline A, taktiilne A. Derealisatsioon ruumitajuhäired tajutakse moonutatult objekti ruumilisi suhteid või parameetreid mõõtmed, proportsioonid, asetus. Ajatajuhäired. Depersonalisatsioon - - kehaskeemihäire ei taju õigesti kehaosade asetust ja proportsioone. - anosognoosia võimetus tajuda tegelikku kehalist defekti või puuet
Kui kardin ümber vanni panna siis on õppimine juhuslik. Sõltuvusainete uurimise loommudelid - Eneselemanustamine – ajju või veeni, ravimite erisus; murdepunkt – mitu korda valmis kangile vajutama et annust saada, hindab sõltuvuspotentsiaali - Koljusisene enesestimulatsioon – nõrk lokaalne elektrilöök ajju viidud elektroodi - Tingitud paigaeelistus – klassikalisel tingimisel põhinev – loom assotsieerib 1 kambri ravimi mõjuga. IV LOENG Sensoorse info kodeerimine ajus, kodeeritud infol pole mingit füüsilist sarnasust stiimuliga. Kui meeled on ära kodeerinud, signaal saadetakse ajju teistsugusel kujul e neuronitevaheline suhtlus, närviimpulsid mööda aksonit edasi sünapsite kaudu infovahetus. - Kuidas pilt teadvusesse jõuab? Valguse langemisest läbi pupilli reetinale, fotoretseptorid, optilised närvid, närviteede ristumine, taalamus, primaarne nägemiskorteks. Nägemise abil saab kõige rohkem informatsiooni
mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht); m. tensor veli palatini, m. tensor tympani B) Nucl. mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest C) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. D) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA. Valutundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. V närv väljub silla ja pedunculus cerebellaris mediuse piiril sensoorse ja motoorse juurena (radix sensoria et motoria). Juured: 1. Sensoorne juur (radix sensoria): tundeganglion ganglion trigeminale, paikneb os temporale's impressio trigeminalises. (Pseudounipolaarsete) neuronite tsentraalsed jätked lõpevad V närvi tundetuumade juures (B, C, D), perifeersed lahknevad 3 haruna: n. ophthalmicus, n. maxillaris, n. mandibularis, mis innerveerivad sensoorselt näonahka, suu- ja ninaõõne limaskesta, lihaseid jm. 2
Juhtiv osa- II peaajunärv Tsentraalne osa- kuklasagarakoor 179. Haistmisanalüsaator Retseptoorne osa- ninaõõne ülemises osas, moodustub tugirakust ja retseptoorsest rakust Juhtiv osa- I peaajunärv Tsentraalne osa- suuraju poolkerade sisepind, kus asub haistekeskus, mediaalsel poolel,oimusagara konksul 180. Maitsmisanalüsaator Retseptoorne osa- keelelimaskestas Juhtiv osa- VII ja IX peaajunärv Tsentraalne osa- suuraju poolkerade sisepind, kus maitsmiskeskus, kiirsagara sensoorse osa alumistes kiududes 181. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid - keha väliskate - paksus 1-4 mm - ÜL.:- kaitsta keha sisemisi kudesid - osaleb soojusregulatsioonis - on veredepoo Kihid: -Epidermis e marrasknahk: - sarvkiht (koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest)
c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded. Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19.sajand) arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt
Juhtiv osa- II peaajunärv Tsentraalne osa- kuklasagarakoor 179. Haistmisanalüsaator Retseptoorne osa- ninaõõne ülemises osas, moodustub tugirakust ja retseptoorsest rakust Juhtiv osa- I peaajunärv Tsentraalne osa- suuraju poolkerade sisepind, kus asub haistekeskus, mediaalsel poolel,oimusagara konksul 180. Maitsmisanalüsaator Retseptoorne osa- keelelimaskestas Juhtiv osa- VII ja IX peaajunärv Tsentraalne osa- suuraju poolkerade sisepind, kus maitsmiskeskus, kiirsagara sensoorse osa alumistes kiududes 181. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid - keha väliskate - paksus 1-4 mm - ÜL.:- kaitsta keha sisemisi kudesid - osaleb soojusregulatsioonis - on veredepoo Kihid: -Epidermis e marrasknahk: - sarvkiht (koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest)
(looduslike) seaduste kohaselt. On olemas elemendid (ideed) ja neid mõjutavad jõud (assotsiatsioonid), mis aktiveerivad elemente seaduspärasel viisi. Empiristlik lähenemine rõhutas andmete kogumise ja hindamise, vaatluse ja eksperimendi tähtsust, vastandina senisele teoreetilistel konstruktsioonidel põhinevale deduktsioonile. Eksperimentaalne meetod ise tuli psühholoogiasse sensoorse füsioloogia uuringutest. 19. saj. keskel oli saksa füsioloogia huvitunud meeleorganite füsioloogiast ning info ülekandest meeleorganitest NS vahendusel ajju. H.von Helmholtz (1821-1894), füüsik ja füsioloog esindas seda suunda. Suurim mõju eks. psüh. tekkele; kuulmis- ja nägemisps. alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha n.impulsside kulgemise kiirust (Müller väitis, et see toimub "valguse kiirusel"). Eksperimendid õla v
valgeolluse (ümbritsev) moodustavad aga jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes asetsevad tundlikust juhtivate närvirakkude kehad . Eesmistes motoorikat juhtivate närvirakkude kehad(motoneuronid).Alfa-motoneuronid juhivad tahtelisi liigutusi. Gamma-motoneuronid hoiavad lihaste pikkust. Motoneuronite närvikuid väljuvad seljaajust eesmiste seljaajujuurte kaudu. Tagumiste sarvede kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Esimese sensoorse neuroni kena ei ole seljaajus, vaid väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivad kehad spinaalganglioni ehk närvikäigu. Radikuliit (radix) on seljaaju närvijuurte põletik. Valgeollus: koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust seljaajus. Valgeollusel Eristatakse sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette. Tagumised sambad on tagumiste juurte vahel ja külgmised sambad jäävad hallollusest küljepeale. Siin kulgevad
Aistingu aluseks on närviimpulss. Mitte kõik närviimpulsid ei vii aistinguni! Selleks on vaja teatud hulka teatud piisava tugevusega ja kvaliteediga närviimpulsse. Aistingu tekkimine toimub analüsaatori kompleksi vahendusel. Analüsaatori moodustavad: retseptorid kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis närviimpulssi edasi kandvad närvikiud erutlust töötlevad peaaju osad kõik need osad moodustavad psüühika sensoorse sfääri. Analüsaatori töö on reflektoorne. Aistimine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Liigid ja üldised seaduspärasused Liigid Aistinguid liigitatakse valdavalt retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: kontaktne ja taktiilne (kombitav) distantne retseptsioon (ärritaja vastuvõtmine)
- dendriidid toovad impulsi neuronisse! - aksoni kaudu juhitakse impuss neuronist välja! 2 Talitlusest jagunevad närvid: 1. AFERENTSED ● sensoorsed e retseptoorsed e tundenärvid ● toovad erutusi elundite tundenärvilõpmetest e retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i ● sensoorse närvi kahjustusel: paresteesia, anesteesia (tundetus) - kestva surve puhul vastavd kehaosad surevad ära - valu on retseptorite või tundenärvide ärrituse tunnus (nt närvipõletiku korral) 2. EFERENTSED ● efektoorsed närvid, viimanärvid ● viivad erutusi KNS-ist elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) - lõpevad närvilõpmete e EFEKTORITEGA, kutsudes elundis esile mingi talitluse
vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused. Tegelikkuse tunnetamisel eristatakse meelelist ja abstraktset tunnetust. Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused. Meeleline tunnetus on loomadel ja inimestel erineva suurusega. Abstraktse ehk teoreetilise tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane vaid inimesele. Abstraktses tunnetuses rikastatakse meelelise tunnetuse andmeid varasema nii individuaalse kui ka ühiskondliku kogemusega. Aisting on seega sensoorse tunnetusprotsessi tulemus. Nii nagu on vajadustel oma hierarhia, on seda ka aistingutel. Mõneti on aistingu mõiste abstraktsioon. Aisting kui lihtsaim meeleise tunnetuse vorm, on keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganite mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aitstinguga antakse välismaailma esemetele ja nähtustele algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne. Reaalses olukorras aga ühte aistingut ühel hetkel ei ole. Inimestel on
simultaanne (üheaegne) analüüs. See on vajalik, kui ütluse mõistmiseks ei piisa sõnade mõistmisest ükshaaval (koera peremees; ring on ruudu all). Patoloogia korral kannatab grammatiliste konstruktsioonide mõistmine. Kõneloomes ilmneb samuti agrammatism ja vähesel määral puudulik sõnaotsing. Võib kaasneda optiline düsgraafia ja düsleksia, düskalkuulia. Lastel kirjeldatud kõnepuuet ei eristata ning seda vaadeldakse koos sensoorse alaaliaga. Perifeerne kõneaparaat koosneb kolmest funktsionaalsest (all)süsteemist: • Energiasüsteem ehk kõnehingamise süsteem. • Generaatorsüsteem ehk helide ja mürade tekitamise süsteem. • Resonaatorsüsteem ehk kõnehäälikute moodustamise ja prosoodika reguleerimise süsteem. 1. Kõnehingamine erineb märgatavalt tavalisest füsioloogilisest hingamisest: väljahingamisfaas on oluliselt pikem (kuni 20 sekundit) ja sissehingamine kestuselt
Keskaju- automaatsed liigutused; sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine; temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine; koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; info liikumine erinevate aju osade vahel Suuraju sagarate funktsioonid: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine 8. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha
keskkonnas, egole orienteeritus pidevaid ähvardusi sisaldavas keskkonnas · Egole orienteeritus tähendab, et indiviid õpib ainult seda, mis on talle vahetult kasulik. Egole orienteeritud inimestel on piiratud maailmavaade. Võimalik on geneetiline eelsoodumus 5) Humanistlik motivatsioonikäsitlus · Rogers: "elusolendeil on baastendents enese mina kogemist aktualiseerida, säilitada & soodustada". Inimestel on olemas vajadused, mida tuleb oma mina arengukskoordineerida · Mina kujuneb sensoorse kogemuse & maailmaga suhtlemise alusel. Mina kogemise aktualiseerimise tendents on pärilik, ent kulgeb sageli läbi valu & kannatuste. Inimesed väärtustavad pos.-lt kogemust, mis mina säilitab & soodustab ning neg. seda, mis mina arengut ohustab. · Keskkonnas tegutsedes kujuneb vajadus positiivse vaate (heakskiidu jms) järele, see teeb tundlikuks kriitika & kiituse suhtes. Oma potentsiaali realiseerimiseks vajame positiivset vaadet oma minale
Gibsoni arvates on aju äärmuslikult alt-üles Vahetu taju – meelteandmetes on kõik olemas, meeleorganid on kohanenud selleks et korjata üles ökoloogiliselt valiidseid tunnuseid ja nendega oma keskkonnas toimetada. Olenevalt keskkonnast/kultuurist võib sõltuda objektide/kaugustaju arusaamine nt metsas elanu ei saa aru et aasal lehm on kaugel tegelt väga suur. Konstruktivistide arvates: - Tajumine on aktiivne konstruktivistlik protsess - Tajumulje ei ole üheselt määratud sensoorse sisendiga - Taju mõjutavad ootused ja hüpoteesid mis mõnikord võivad viia valedele järeldustele Taju – kujutise retinaalse suurenemise pöördkiirus - Tajutakse vahetult - Sama enda ja kujutise liikumise jaoks - On reaalsusega kooskõlas - Aga ainult ökoloogilistel mõistlikel kaugustel - Õpitav Samas ka probleeme – raske tõestada, mõnikord pole piisav. Bioloogiline liikumine
kaitsemulli, mida inimene tajub. See on sõpradega ja igapäevaste suhtluste ja kõnelustega, 3 tsoon ülatub 1,3 3,5 m-ni, sellist distantsi kasutatakse avalike jutuajamiste ja muu sarnase jaoks. 4 tsoon on sotsiaalne tsoon 3,5-7,5 meetrini, iseloomulik esinemisele publiku ees või tähtsamate inimestega suhtlemisele 5 tsoon avalik tsoon Tsoonid erinevad oma suhteloomude polest Isikutevahelisel distantsil 2 funktsiooni 1. suhtetüüpide näitaja 2. sensoorse sisendi regulaator Tsoonid eri maades on erimahulised, need on iseloomulikud P-Am ja P- Euroopale. Isikuuumi uurimiseks on kasutatud kolme liiki meetodeid: 1. simulatsioonimeetod katseisikule antakse mängunukud v kujukesed ja lastakse need paigutada kuhugi ruumi ja lastakse hinnata nende vahelist kaugust 2. laboratoorne meetod katseisikul lastakse tegelikult valida, kui kaugel ta tegelikult teisest isikust seisab ja lastakse hinnata kaugust teise suhtes 3
maitsmist ja ütlemist vahendava füsioloogilise protsessi voogudesse tõmmata see joon, kus oletata- vad kvaalid esinevad protsessi selle astme omadustena. Kvaalid on muidugi "vahetud või fenome- Ülevalt-alla (top-down) töötluse all mõeldakse kognitiivses psühholoogias info seesugust konstruktiivset töötlust, mis on rohkem mõjutatud varasema kogemuse kontekstist ja olemasolevatest kontseptuaalsetest struktuuridest, vastandina alt-üles [bottom-up] töötlusele, mis piirdub sensoorse info vahetu vastuvõtmisega. Tlk. 11 nilised" omadused, kuid see kirjeldus ei aita füsioloogilises voos õiget astet lokaliseerida, sest in- tuitsioonipumpa # 6 meenutades leidub alati vähemalt kaks võimalust neurofüsioloogilise teooria tõlgendamiseks, sõltumata sellest, milline see on. Oletame, et meie füsioloogiline teooria teatab
- Intuitiivne mõtlemine ehk operatsioonide-eelne periood – 3-6-aastane. - Konkreetsete operatsioonide periood – 7-10-aastane. - Formaalsete operatsioonide periood – 11- vanadus. Individuaalsed erinevused Intelligentsus Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemid lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Sir F. Galton – arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 Binet´- Simone skaala – koolilaste vaimsete võimete test. Erinevad keelelised, matemaatilised, kujutlusvõimelised, loogilised ülesanded, mis anti lahendada erinevates vanustes lastele. Nt. 7- aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane
o Regulaarsus keha funktsioonide regulaarsus magamises ja näljatundmises. o Rutiini muutumisega kohanemine kergus või raskus, mis iseloomustab esialgse reaktsiooni muutumist, sotsiaalelt soovitaval viisil. o Reaktsioon uute olukordade suhtes esialgne reakstsioon uues stiimuli, toidu, iniemeste, kohtade, mängasjade suhtes. o Sensoorse läve tase välise stimuleerimise, nagu näiteks heli või muutused toidu või inimeste suhtes. o Reaktsiooni intensiivsus reaktsioonide energilisuse tase hoolimat nende kvalitedist. 4.Vanemad ja perekonnad Seotussuhete areng · Bowbly kirjeldas seotussuhte 4 etappi, mis hiljem laienes ja viiendateks: o Imik orjenteerub ja signaleerib tegemata vahet erinevatel inimestel.
– Eksplitsiitne tähelepanu haaramine – teadlik, otsene tähelepanu haaramine. TTP uuringute puhul tegeldakse eksplitsiitse tähelepanu haaramise tulemustega. Küllaltki silmatorkavad stiimulobjektid ja –sündmused ei jõua kinnistuda meie teadvusesse, kui neile ei pöörata tähelepanu. Ka võib eeldada, et ilma tähelepanuta polegi teadvustatud nägemine võimalik. Mitteteadvustatava esmase sensoorse informatsiooni töötlusefektiivsus langeb, kui suureneb teadvustatava tähelepanu ülesande lahendamise koormus. Kui teadvustatava tähelepanuülesande lahendamise koormus väheneb, kas siis suureneb mitteteadvustatava info töötlusefektiivsus? – Peaks nii olema. Dihhootiline kuulamine ehk kuuldeline reklaamikanal taustal: Colin Cherry katse - kuulajatele esitati kõrvaklappide kaudu enamasti erinev tekst, kuulaja pidi kordama
general intelligence e. g-faktor G-faktori, mis on faktoranalüüsi kaudu psühholoogilistes katsetes eristuv kõige olulisem faktor (eriti kui mõõdetakse informatsiooni töötlemise efektiivsust: lühimälu ja tähelepanu mahtu, valiku tegemise ülesannetele vastamise reaktsiooni kiirust, pertseptsioonikiirust) avastas Spearman juba 1904. aastal. G-faktor põhjustab erinevate indiviidide võimekuse eristumist isegi juhul, kui me vaatleme motoorse võimekuse testisid, erineva sensoorse motoorse modaalsusega, aju modulaarsusega, õpitud kognitiivsete oskuste ja teadmiste rakendamisega ülesandeid. Erinevad ülesanded erinevad g-loadingu poolest, kuid ta on neis kõigis avalduv. G-faktor arvatakse olevat seotud ajufüsioloogia iseärasustega paremini kui aju suurus, närviimpulsside liikumise kiirus või aju ainevahetuse kiirus. G on inimese aju töötamise kiiruse parameeter ja iseloomustab aju keemilisi ja füüsikalisi üksikasju ning suuremad läbimurded teaduses sellel
oonil alla 200 μmol/l idarubitsiini doos modifitseerimist ei vaja Bortesomiibi ja talidomiidi doos ei vaja neerupuudulikkuse puhul korrigeerimist Lenalidomiidi doosi redutseeritakse neerupuudulikkuse korral (tabel 3), kuna suu- reneb tsütopeeniate tekke risk 6.8.6. Seljaaju kompressioon Seljaaju kompressioon esineb 5%-l müeloomi patsientidest haiguse vältel ja on prognoosi suhtes üheks oluliseimaks komplikatsiooniks Kliiniliselt esineb sensoorse tundlikkuse langus, paresteesiad, jalgade nõrkus, kõndimisraskus ja sfinkterite talitluse häired See on meditsiinililiselt erakorraline seisund, mis nõuab kiiret diagnoosimist ja ravi Võimalikult kiiresti tuleb teha MRT (või KT) uuring ja alustada ravi deksametasooniga 40 mg/päevas 4 päeva; kui tegu on pehmekoelise müeloomi massiga, siis tuleb võimalikult kiiresti, 24 tunni jooksul alustada kiiritusravi,
Emakavalendikus blastotsüst 'koorub', väljudes vitelliinkestast ning istutab end emaka limaskesta sisse. Toimub implantatsioon. * NB! Ürgjutti mitte segi ajada neuraaltoruga –need ei ole samad struktuurid! Ektoderm Millistele struktuuridele annavad aluse pinnaektoderm, neuraaltoru ja neuraalhari ning ektodermaalsed plakoodid? I. neuraaltoru - KNS (peaaju, seljaaju, reetina) neuronid ja makrogliia II. neuraalhari - parasümpaatilise, sümpaatilise, sensoorse närvisüsteemi neuronid, III. Schwanni rakud, neerupealise säsirakud, melanotsüüdid, peapiirkonna skeleti ja sidekoe komponendid IV. pinnaektoderm: a. ektodermaalsed plakoodid - sisekõrva rakud, haisteepiteeli rakud, kraniaalnärvide neuronid, silma läätserakud, ajuripatsi eessagara rakud) b. epidermis e marrasknahk - higinäärmed, karvafolliikulid, küünised
Suuraju valgeolluse mood juhteteed: *assotsatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera oiires; *komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel; *projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Suuraju sagarad reguleerivad järgmisi funktsioone: *otsmikusagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine. *kiirusagar sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine *oimusagar abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine, lõhnade tajumine, kuulmine *kuklasagar visuaalse info vastuvõtt ja töötlemine Basaaltuumad -tuumade kogum, mis paikneb valgeolluse sees, kummalgi pool külgmisi ajuvatsakesi, talamusest lateraalselt ja allpool Funkts - motoorika reguleerimine ja lihastoonuse regulatsioon, *võtavad vastu närviimpulsse
Kisa. Jaotatakse: -sünnikisa -näljakisa- 4 tundi pärast sööki -rahuldushäälitsus- 3.ndast elukuust -valukisa Ema oskus eristada kisa on väga oluline. o Laps emast eemaldamisel ei nuta, vaid muutub apaatseks, endassetõmbunuks o Sellega mõjutatakse ka intellektuaalset hoiakut. See omane eriti lastekodu lastele. Imikuea jaotus perioodideks: 1. elukuu- aktiivse ärkveloleku teke 1.-3. elukuu- sensoorse aktiivsuse etapp (kuulmine, nägemine) 3-4,5 kuud- tegevuseeelne etapp( kujundi haaramine, silma ja käe koostöö) 4-7 kuud- lihtsamate resultatiivsete toimingute periood (tegeleb esemetega) 7-10 kuud- tegeleb 2 esemega 11-12 kuud- funktsionaalse tegevuse etapp. Lapse suhtlemine emaga algab raseduse viimastel kuudel. Väga oluline imetamine. o Kui ema rinnaga toitnud ei ole, on kontakt nõrgem. o Laps vajab seda vähemalt 6 kuud, muidu hiljem kasvatusraskused.
Intelligentsuse lokaliseerimine · Kas intelligentsust saab seostada mingi ühe kindla ajupiirkonnaga? · Kindlasti on vajalikke piirkondi rohkem kui üks: ning "vajalik" ei tähenda piisavat ega spetsiifiliselt intelligentsusega seotut. · Üks paremaid mudeleid intelligentsuse ja aju seostest pärineb Richard Haierilt ja kolleegidelt (P-FIT: parietaal-frontaalse integratsiooni teooria). See ei ole täiuslik ega täielik, kuid on üsna hea üldistus. I staadium: sensoorse info töötlus (temporaal- ja oktsipitaalsagar, BA 18,19, 37, 22) II staadium: info integreerimine ja üldistamine (parietaalsagar, BA 39, 40, 7) III staadium: koostöö frontaalsagaraga: probleemide lahendamine, hinnangud (BA 6,9,10, 45, 46, 47) IV staadium: vastuse (reaktsiooni) valik ja alternatiivsete vastuste pärssimine (eesmine vöökäär, BA 32).
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakoha...
kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahendusteni- võimed kognitiivsel tasandil on erinevad. Kognitiivsed mänguteooriad, J. Piaget Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostas mängu eri vormid lapse mõtlemise arenguga. Seega leiab Piaget, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Sensomotoorne mäng üksi mängimine; vastab sensoorse arengu astmele ja toimub kahel esimesel eluaastal Sümboliline mäng mäng üksi, kujutlusvõime ; vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani; selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu Süzeeline mäng Loovmäng arendab lapse sõnavara ja mõtlemist, avaneb fantaasiamaalik
Suuraju valgeolluse (sisemus) moodustavad juhteteed: *assotsatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera oiires; *komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel; *projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Suuraju sagarad reguleerivad järgmisi funktsioone: *laubasagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine. *kiirusagar sensoorse info vastuvõtt ja töötlus. *oimusagar lõhnade ja kuulamise keskus, mälu, otsustamine. *kuklasagar visuaalse info vastuvõtt ja töötlus. Basaaltuumad paiknevad valgeolluse sees. Funktsiooniks on motoorika reguleerimine ja lihastoonuse regulatsioon. suuraju poolkerade koor on NS kõrgeim osa. Koore (hallaine) rakkude põhitüüpideks peetakse tähekujulisi rakke (võtavad vastu aferentseid impulsse, kannavad erutuse üle naaberneuronitele) ja püramiidrakke (eferentsete impulsside
Absanslühiajaline teadvusekadu, tõmblusi pole. Epiletptiline staatus- hood järgnevad üksteisele, vahepeal teadvus ei taastu. 2) Partsiaalse e osalise hoo puhul haige tavaliselt ei kuku. Kui teadvus säilib, tekivad tahtmatud liigutused jäseme(te)s või näos. Teadvuse säilumise korral mingit muud väljendust ei pruugi olla. Väikest hoogu haiged ise sageli tähele ei pane, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti lapseeas). *lihtsad parietaalsed hood (motoorse ilminguga, sensoorse ilminguga, autonoomsete ilminguteta, häiretega kõrgemas nv talitluses.) * kompleksed partsiaalsed hood (teadvushäirega), *partsiaalsed hood mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks. Toimuvad piiratud ajuosas, aga võivad levid aka teistele ajuosadele. 3)Mitteklassifitseeritavad epileptilised hood. Hoo tüübi täpseks määramiseks on vajalik hoo võimalikult täpne kirjeldus (pealtnägijate abi) ja mõningad uuringud (elektroentsefalograafia).
Newberg osutab, et kõik inimkogemused k.a kogemus oma mina-st on vahendatud aju kaudu, seega peab olema võimalik uurida standardsete radioloogiliste meetodite kaudu. (lähemalt kirjeldatud slaidil) Piirkond, mis uurimustel leiti(orientatsioonipiirkond), on piirkond, mis määratleb ära, kus me tunneme, et lõpeb meie keha ja algab väliskeskkond. Newberg pakub välja, et OP ebaharilik käitumine meditatsiooni ja sügava palve käigus tingitud sensoorse sisendi blokeerumisest OP ees. Ta küsib, kuidas võiks isik, kelle aju vastav piirkond on sisenevast infost ,,ära lõigatud". 17. märts 2010 Ain Riistan PÜHAKIRI: HEEBREA PIIBLI KUJUNEMINE KUI KULTUURIPROTSESS Sõna piibel tuleb kr keelsest sõnas biblia või biblion, mis tähendab nii papüürust kui kirjutusmaterjali kui ka tekste, mis on papüürusele kirjutatud. Heebria piibel ehk TaNak, judaismi pühakiri, koosneb 24st raamatust (Toora, prohvetid, kirjutised)
Sensoripotentsiaal levib ja hüpopolarisatsioonienergia lükkab kanali lahti. Lisaks on iseloomustav omadus ka ADAPTSIOON e muudetav tundlikkus e lävi on muudetav. Erutuse vähenemine aja jooksul muutumatu tugevusega ärriti korral. Retseptrorrakkude puhul räägitakse retseptoripotentsiaalist e muutustest membraanipotentsiaalist, mis mõjutavad neurotransmitteri sekretsiooni retseptorraku poolt ning see mõjutab seotud sensoorse neuroni elektrilist aktiivsust. Adaptsioon- sensorid ja sensoorsed süsteemid on muudetava tundlikkusega. Stiimul e ärritaja kutsub sensoris esile membraani läbilaskvuse muutuse(nt mehaaniline kanalite avamine) ja sellega SENSORIPOTENTSIAALI. Selline membraani läbilaskvuse muutus on transduktsioon. Sensoripotentsiaal levib elektrotooniliselt mööda membraani ja hüpopolarisatsioonienergia lükkab kanali lahti. Sensoripotentsiaal peab jõudma päästikutsiooni
närviimpulssideks , mis on aluseks aistingule. Mitte kõik närviimpulsid ei vii aistinguni.Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel . Analüsaatori moodustavad 1)tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganeis ja siseorganeid, 2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja 3) erutust töötlevad peaaju osad. Kõik analüsaatorid kogumis moodustavad psüühika sensoorse sfääri. Aistingu tekkimise tingimuste skeem: 1. Ärritaja energia sisaldav infot maailma kohta; 2. Retseptorid muundavad ärritaja energia närviimpulssideks; 3.Sensoorne närv edastab kodeeritud info KNS-i 4.Ajukoor saab impulsid, mis kodeerivad ärritaja infot ja loob aluse aistingu 24 kvaliteedile; 5.Ajukoor annab vastavalt saadud infol tõlgendusele korraldused motoorseteks vastusteks. Analüsaatori töö on reflektoorne
analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Tundlikkus ei ole püsiv, vaid kõigub (fluktueerub). Signaalide avastamise teooria- SAT (Green ja Swets)- lähtub eeldusest, et lävi ei ole lihtsalt selline püsiv väärtus, mis sõltub ärritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lävesid mõõtes mängivad kaasa nii sensoorsed kui ka otsuse vastuvõtmise protsessidega seotud psüühika infotöötlustasandid. Meetodid sensoorse tundlikkuse ja vastuse kriteeriumi eristamiseks. Aisting on ajaline protsess- võtab aega, aistingu eeldused on reaalselt olemas, kuid teadvustamata- latentne (varjatud) periood. Meelte tundlikkus sõltub inimese east. Psühhofüüsikalised funktsioonid Signaalide avastamise teooria: signaal ja müra, kallutused Adaptsioon-(lad k kohandamine) meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegse ärritaja toimel või selle puudumisel
Õpetatakse istumast püsti tõusmist ja patostaatilise reaktsiooni vältimist. Soovitatav on enne püstitõusmist istuda 1-2 minutit voodi serval. Harjutada tuleb ka põrandalt tõusmist. Psüühilise toetamisega saab vähendada kukkumishirmu. Kõndimishäired Vanuri kõnnakut muudavad lihasjõudluse langus, liigesehaigused ja nendega kaasnevad liikumistakistused ning valud ja suur rühm neuroloogilisi põhjusi. Need asjaolud koos vaarumise, asendiaistingute nõrgenemise ja sensoorse informatsiooni tõlgitsemise aeglustumisega teevad ta kõnni ebakindlaks. Vanuri liikumist jälgides saab informatsiooni tema funktsionaalsusest ja haigustest. Iseloomulikke kõnnaku muutusi võib esineda eriti mõnede neuroloogiliste haiguste korral. Seniilset kõnnakut iseloomustavad lühikesed sammud, seda eriti pööramisel. On kalduvus tahapoole kukkuda. Asenditunnetuse nõrgenemise tõttu püüab vanur suurendada ajusse minevat
närviimpulssideks , mis on aluseks aistingule. Mitte kõik närviimpulsid ei vii aistinguni.Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel . Analüsaatori moodustavad 1)tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganeis ja siseorganeid, 2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja 3) erutust töötlevad peaaju osad. Kõik analüsaatorid kogumis moodustavad psüühika sensoorse sfääri. Aistingu tekkimise tingimuste skeem: 1. Ärritaja energia sisaldav infot maailma kohta; 2. Retseptorid muundavad ärritaja energia närviimpulssideks; 3.Sensoorne närv edastab kodeeritud info KNS-i 4.Ajukoor saab impulsid, mis kodeerivad ärritaja infot ja loob aluse aistingu kvaliteedile; 5.Ajukoor annab vastavalt saadud infol tõlgendusele korraldused motoorseteks vastusteks. Analüsaatori töö on reflektoorne. Aistmine on aktiivne protsess,millest võtavad osa paljud
spetsialistide nõustamine. **Pedagoogika- ja eripedagoogikaalased teadmised ja oskused, sealhulgas erivajaduste määratlemine (identifitseerimine) **Logopeediaalased teadmised ja oskused, sealhulgas kõnepatoloogia tunnused kõnepuuete klassifikatsioonid kõne uurimine: meetodid, võtted, vahendid, strateegia ja taktika, hinnangu andmine kõne arengu puuded, nende diagnostika ja korrektsioon: düslaalia, spetsiifiline kõne arengu puue (alaalia), vaimse ja/või sensoorse arengu puuetest tingitud alakõne VARSTI TULEB UUS INFO SELLE KOHTA; SIIS KUSTUTA SEE VANA ÄRA: *kommunikatsiooni- ja neelamishäirete väljaselgitamine (logopeediline diagnostika); kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine *hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine *kommunikatsiooni- ja neelamishäirete ennetamine (preventsioon); *kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni arendamine, taastamine ja kompenseerimine;
Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Infraheli põhjustab valu kõrvas, väsimust, hirmu. Infraheli tekitavad loodusnähtused: äike, tuul, maavärin. Plahvatused. Ultraheli abil orienteeruvad nahkhiired ja delfiinid. Inimese kuulmine on hästi kohanenud helisagedusel 300-3500 Hz. Inimese kuulmisteravus sõltub inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele
Loomadel peamine motoorne trakt. Vestibulospinaalkulgla signaalid lähtuvad sisekõrvast, võimaldavad säilitada tasakaalu, lihaste toonust ja kehahoiakut. Tektospinaalkulgla algab keskajust, kannab edasi optilisi ja akustilisi impulsse, mis võimaldavad ruumis orienteerumist. Eriti arenenud kaladel ja lindudel. Retikulospinaalkulgla- impulsid lähtuvad ajutüve retikulaarformatsioonist, modifitseerivad reflektoorseid ja vabatahtlikke liigutusi, kontrollivad hingamist, vereringet ja sensoorse süsteemi impulsside liikumist. 90) Pikliku aju talitlus (juhtefunktsioon ja elutähtsad refleksikeskused). Piklik aju paljude elutähtsate refleksikeskusteasukoht (imemis-, mälumis-, neelamis-, süljeoksendamis-, aevastus-, köha-, hingamis-, higistamis- ja vasomotoorne keskus) Närvisignaalide juhtimine seljaajust peaajju ja vastupidi Pikliku aju eemaldamine põhjustab looma surma 91) Väikeaju talitlus. Asendi ja liikumise kontroll. Väikeaju
Kõik nad funktsioneerivad esteetilite, referentsiaalsete (näitleja), metalingvistiliste, etenduslike ja suhtluslike aspektide kaudu töös. Märgates 6 semiootilist funktsiooni koos 3 märgilise tasandi (poietic, trace, aesthesic) toimimisega, teades 4 meediumi kasutamist töös saame materjali järelemõtlemiseks ja otsuste tegemiseks koreograaf-lavastajatena ja tantsijatena. PERFORMERS PERSPECTIVE: Kuidas tantsijad kogevad seda, mida nad teevad laval? Nägemine, see on sensoorse aparaadi kasutamine: silmad, kõrvad, nina, nahk, lihased jne. Tunnetamine tajumine on seotud meie rektsioonidega sellele, mida me teeme, ja mis meie sees toimub need on variatsioonid ja variandid emotsioonidest jt. mõjuteguritest, mis meile toimivad. Närvisüsteem võimaldab meil kogeda ja erinevate kogemnuste vahel vahet teha. Kui stiimul on tugev, tajume seda eriti intensiivselt tugev valu, hele valgus, vali müra jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
