Füsioloogia praktikumi KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse hemolüüsiks? Hemolüüs on punaliblelahustus, erütrotsüütide lagunemine ja hemoglobiini eraldumine. See võib toimuda nii kehasiseselt kui väliselt. Füsioloogiline hemolüüs toimub organismis seoses erütrotsüütide vaanemisega pidevalt. Patogeense hemolüüsi põhjuseks võivad erinevad tegurid: · Keemiliste ainetega kokkupuutumine, nt kloroform või eetrid,mis kahjustavad erütrotsüütide membraani, teatud ravimid jt; · Mao mürk; · Vereproovi vale transporteert, tugev raputamine (mehaaniline hemolüüs) · Temperatuuri järsk langus ja tõus (termihemolüüs); · Juhul kui vereülekanne käigus veregruppid ei sobi kokku,siis tekkib imnohemolüüs. · Vere ebaõige säilitamine; · Vere ebaõige võtmine ja käsitlemine. 2.Mis põhjusel tekib osmootne hemolüüs? Osmootne hemolüüs toimub siis, kui erütrotsüüdid satuvad hüpotoonilisse lahusesse. Lah...
- 10x antipsühhootikumidele - 17x tümostabilisaatori ´le Vähemalt 6 ACEt … Kahjustus või kohanemine? Kuidas väärkohtlemine aju mõjutab? Väärkohtlemine tekitab stressi ja kui stress on liiga varajane võib tekkida sellest häire. Teiseks variandiks on, et liiga varajane stress ja kogemustest sõltuv aju plastilisus koos tekitavad sümptomid, sest aju üritab kohaneda ja midagi asendada. Sensoorsed süsteemid Vägivalla seosed juhteteede ja sensoorse korteksi arenguga. - Hallaine mahu suurenemine ajus - Sõnaline väärkohtlemine on tekitanud kahjustusi aju kuulmist reguleerivas osas. Vägivalla pealtnägmine vähendab hallainet visuaalses korteksis. Seksuaalvägivald on samuti paljuski seotud nägemisega, kuid kahjustada on saanud ka somatosensoorne ajupiirkonad mis on seotud tähtsate funktsioonidega. Ohu äratundmine ja vastus sellele
· Minimaalset erinevust subjektiivsel skaalal nim. vaevumärgatavaks erinevuseks (just noticeable difference, j.n.d.). · Weberi seadus: j.n.d. moodustab konstantse e. muutumatu osa standardstiimuli intensiivsusest: Weberi seadus kehtib kõigi sensoorsete modaalsuste e. meelte kohta (Weberi fraktsiooni konkreetsed suurused on erinevates meeltes erinevad) G.T.Fechner (1801-1887) üldistas E.Weberi seaduse, et väljendada sensoorse ja füüsikalise intensiivsuse vahelist seost. Psühhofüüsika põhiseadus (Fechneri seadus): kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis (vt Bachmann, joon.13.) Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline: S = k * log I S - psühholoogiline suurus; I - stiimuli tugevus; k - konstant, mis sõltub Weberi fraktsiooni väärtusest. 6
Gliiarakkude ülesanne on toitainete kohaletoimetamine närvirakkudele ja ka tugifunktsioon närvikoes. Närvirakke nim ka neuroniteks. Neuron koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid omakorda kahesuguseid: a) aksonid; b) dendriidid. Aksonite funktsiooniks erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsed – nende neuronite ülesandeks juhtida tundlikkust vastuvõtvalt retseptorilt. Kui tegemist on bipolaarsete neuronitega, kahejätkelise sensoorse neuroniga, siis juhtida tundlikkust ka teisega. Osad neuronid eferentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidesaatva (efektoorse) elundini. Võib olla ka nii, et mitu eferentset neuronit teineteise järel. c) vaheneuronid – eri laadi närvirakkude vahel. Ülesandeks sidestada erinevaid närvirakke. Dendriitide funktsioon on juhtida erutust üe neuroni kehalt teise neuroni kehale, dendriitidele või aksonile. Dendriidid on mitmeharulised. Dendriidid võivad kontakteeruda
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Chris Soe Mälu liigid Referaat Tartu 2015 Sisukord 1.2. Mäluprotsessid......................................................................................... 5 1.3. Meeldejätmine.......................................................................................... 5 2. Mälu liigid....................................................................................................... 7 3. Sensoorne mälu.............................................................................................. 8 3.1. Ikooniline mälu......................................................................................... 8 3.2. Kajamälu.................................................................................................. 8 4. Lühiajaline mälu..........................................................................
Limbiline süsteem -Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud-Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime. Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas.Premotoorne korteks- hõlmab suurajust suure laia osa. Prefrontaalkorteks. Kiiru ehk parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine. Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine 2 Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Oimu ehk temporaalsagar- Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine. Agnoosia- Kui inimesel on raske objekti ära tunda.Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid
Seega esmalt tuleb tekitada õpilases teadmatuse seisund, siis õppija peab hakkama teadmatuse seisundit lahendama. J.S Bruner – Õppimisel peab olema nii ligidasem kui kaugem eesmärk, õppijast peab saama probleemide iseseisev lahendaja. Õppimine peaks sisaldama nelja tunnusjoont: 1.Esimene neist on aktiivne viis, mis hõlmab inimeste motoorset võimekust ja tegevusi, nagu näiteks abivahendite kasutamist. 2.Teine on ikooniline viis, mis seostub sensoorse võimekusega. 3.Kolmas on sümboliline viis, mis hõlmab arutlemist, mida näitlikustab keel ning millel on ühtlasi keskne roll Bruneri kognitsiooni- ja arenguteooriates 4.Tagasiside – kiitus ja karistus Õppida saab ainult aktiivse osavõtu läbi.
selle võime keha mõjustada läbi kokkupuute ,,elu hingeõhuga"; interaktiivne dualism; kehalised ja hingelised nähtused mõjutasid vastastikku. John Locke (1632-1704) tabula rasa, mõistus on puhas leht, kogemuse roll, välised ja sisemised meeled ja tajud). George Berkley (1685-1753) - aistingud ja taju ainuke reaalsus, milles saab kindel olla (Olla tähendab tajuda Esse est percipi) Gottfried W. von Leibniz (1646-1716) toimub aktiivne sensoorse sisendi töötlus, alateadlikud aistingud. Immanuel Kant (1724-1804) mõtlemise kategooriad. Arthur Schopenhauer (1788-1860) tahe, kannatused, vajaduste rahuldamine, sublimatsioon. Eduard von Hartmann (1842-1906) mitteteadvus kui inimest motiveeriv jõud. Füsioloogilised uurimused Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundma õppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja
Aju on lateraliseerunud Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime. • Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas. • Premotoorne korteks- hõlmab suurajust suure laia osa. • Prefrontaalkorteks Kiiru ehk parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine. Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Oimu ehk temporaalsagar- Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine. Agnoosia- Kui inimesel on raske objekti ära tunda. • Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul
Piirkonnad: Somatosensoorine koor somatosensoorsed aistingud, nt valu, temp, puutetundlikkus. Ajukoore kuklasagar nägemistaju ja -mälu. Temporaalsagar Kuulmistaju Tajumise vormilised häired (anesteesia, hüposteesia, hüperesteesia) Tajumishäired jagunevad kvantitatiivseteks tajumishäireteks (hüperesteesia ja hüpesteesia, anesteesia) ja kvalitatiivseteks tajumishäireteks (meelepetted ja psühhosensoorsed häired). Hüperesteesia sensoorse ärritusläve alanemine, ärritajate vastuvõtmise intensiivistumine (nt tugeva ärevuse korral; ajutraumad) Hüpesteesia sensoorse ärritusläve kõrgenemine, ärritajate vastuvõtmise nõrgenemine (nt kergemate teadvushäirete korral) Anesteesia sensoorse ärritusläve kõrgenemine, ärritajate vastuvõtmise katkenemine (nt kooma e. teadvusetuse korral) Tajumise kvalitatiivsed häired Meelepetted (illusioonid, hallutsinatsioonid)
üldised, sealhulgas ka närvisüsteemikaitsevõimed tunduvalt. Teadlikult ja tahtlikult kasutavad paljud inimesed mürkaineid mis kahjustavad nende aju ja kutsuvad esile ka raskeid psüühikahäireid. Nii võib tõdeda et nii mõnelgi juhul on kehaline või psüühiline häire inimese enda põhjustatud. 5)Psüühikahäirete kehalised põhjused Inimese psüühilise tegevuse alus ja vältimatu lähe on sensoorne stimulatsioon, s.t kogu informatsioon, mis saabub peaajju meeleelundite kaudu. Sensoorse stimulatsiooni mahu, intensiivsuse ja/või iseloomu muutused võivad põhjustada peaaju tegevuse häireid. Sensoorne vaegus põhjustab psüühilisi hälbeid: teadvuse hägunemine, ärevuse-ja hirmutunnet, meelepettelisi elamusi jms. Kuigi liikumisvaegus vahetult psüühilisi häireid ei põhjusta , loob ta ajutoonuse vähenemisega soodsa pinnase hälvete tekkimiseks. Kahjulik toime võib aga olla ka sensoorsel ülekoormusel. Nt: 25-aastane naine töötas puidutööstuses väga mürarikkas ruumis
positronemissioontomograafia (PET) põhineb aju vereringe muutuste uurimisel teatud vaimsete/füüsiliste tegevuste korral. Lugedes jälgitakse aju vereringet ja jälgitakse, kus kohas ajus toimuvad kõige suuremad muutused nii ainevahetuses kui ka aju vereringes. Võimaldab teha järeldusi aju eri piirkondade funktsioonide kohta eri tegevuste korral. Häired, mis on seotud kõnekeskusega: * aleksia lugemise häire -rohkem seotud Wernicke piirkonna talitluse häirega sensoorse afaasiaga * agraafia kirjutamise häire motoorse afaasiaga seotud ja ka broca ala kahjustusega * acalculia arvutamise häire Elektroentsefalograafia (EEG) meetod aju biovoolude registreerimiseks. Registreerimine toimub nende biovoolude üleskirjutamise teel. Aparaati, mille abil registreeritakse, kutsutakse elektroentsefalograafiks. Pealaele asetatakse eletroot, nendel eletrootidelt lähevad juhtmed aparaati
strateegiad ja sooritatakse saavutusi võimaldavaid tegevusi. Lõdvestuse kasutamine Relaksatsiooni ehk eesmärgistatud lõdvestumist kasutatakse psüühikatreeningul iseseisva tehnikana ärevuse alandamiseks. Kujutlus Kasutatakse eri meelte abil loodud kujutisi sportlikest situatsioonidest. Kujutlus on kognitiivne protsess, mida kasutatakse töömälus sündmuste esitamiseks ilma sensoorse sisendita. Olulised on nii visuaalsed, auditiivsed kui ka kinesteetilised komponendid. Sisekõne kasutamine Sisekõne on mõtete juhtimise tehnika, mida kasutatakse enesekindluse tõstmiseks ja tähelepanu fokuseerimiseks. Sisekõne all mõeldakse mõtete peatamist, mõtetele vastamist, mõtete ümbersõnastamist ja mõtete kinnitamist. Kognitiivsete ja käitumuslike rutiinide rakendamine
Erutuvate kudede füsioloogia uurib välis- ja sisekeskkonna mõjutuste ja bioloogiliste reaktsioonide vahelisi üldiseid seaduspärasusi. Ärrituvus on kõikidele elusatele organismidele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega (omane nii taimedele, kui ka loomadele). Ärritajad on välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone, jaotatakse energeetilise olemuse alusel ( füüsikalised temp valgus heli elekter, keemilised hormoonid ravimid mürgid ja füüsikalis-keemilised osmootse rõhu muutused, pH, elektrolüütide kooseisu muutused ) ja füsioloogilise toime alusel (adekvaatsed on ärritajad mille vastuvõtuks kude on evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud omades suurt tundlikkust ja mitte-adekvaatsed ei ole spets kohanenud ja ei ole tundlikkust nt elekter,temp). Ärritus on ärritaja toime eluskoele, jaguneb: alaläviärritus reaktsioo...
Kokkuvõttes, muutused närvikoes endas peale seda, kui teatud neuronitevahelisi ühendusi korduvalt aktiveeriti sünapsite arv/neuronite-vaheliste ühenduste arv suurenes. ( Sellist sünaptilise ülekande tugevnemist nim "long-term potentiation". Pikaajaline mälu vajab uute valkude tootmist, lühiajaline mitte. Leitud ka hiirtel (hippokampuses ja vaheajus) sünapsite kuju muutus). Sensoorne mälu (SM) (=taju?) ·Taju-uurijad tunnistavad kindlasti ka kolmanda süsteemi, sensoorse mälu olemasolu. ·Modaalsusspetsiifiline. ·Hoolimata lühikesest kestvusest (..kuni 3 sekundit) on SM täpsus kõrge. ·G.Sperlingi osalise reprodutseerimise protseduur (1960)- andis tõenduse, et sobiva katseprotseduuri leidmisel võib saada põhimõtteliselt hoopis teise tulemuse, ehk (SM) mälu maht võib olla suurem kui seni teati, - võrrelgem tema kahe katse tulemusi: 1.katse:G.Sperling (1960) esitas inimestele kuni 12 tähelisi maatrikseid lühiajaliselt (1/20 sek)
aferentne ehk sensoorne osa, eferentne ehk motoorne osa. 1. somaatiliseks motoorseks närvisüsteemiks 2. autonoomseks e vegetatiivseks närvisüsteemiks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Perifeerse närvisüsteemi peamised ülesanded on varustada kesknärvisüsteemi infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada kesknärvisüsteemi “käsud” efektororganitele. Perifeerse närvisüsteemi sensoorse osa peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine potentsiaalide näol retseptoritelt kesknärvisüsteemi. Eristatakse kolme põhilist tüüpi retseptoreid: 1. eksteroretseptorid võtavad ärritusi vastu väliskeskkonnast 2. interoretseptorid võtavad ärritusi vastu organismi sisekeskkonnast 3. proprioretseptorid on lihastes, kõõlustes, sidemetes paiknevad retseptorid.
stimuleerib vee tagasiimendumist neerukanalites. Veepuudusel, kui suureneb osmootne rõhk, produtseeritakse ADH-d rohkem ning uriini hulk väheneb ja osmootne rõhk normaliseerub. Kui seda ei toimu tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joomisega. Neerupealise koehormoon aldosteroon suurendab Na ja sellega ka vee resorptsiooni ja vähendab diureesi. Adrenaliini väikeste annuste toimel uriini hulk suureneb. 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundite talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meelelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava info vastuvõtmine, töötlemine ja edastamie kesknärvisüsteemi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meeleelund on valdavalt anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi
Keerulisim orienteerumismehhanism. Eeldab mitmesuguste ümbritseva keskkonna objektide kuju, mustrite ja omavaheliste suhete tajumist, st. kõrgeltarenenud sensoorset tundlikkust ja kesknärvisüsteemi. Kasutusel eelkõige lähiorienteerumisel (oma kodupaiga, pesa, joogiallika, toitumisala, varjepaiga jne. ülesleidmisel). 19. Üldine seaduspärasus orienteerumismehhanismide kasutamisel. Lihtsama närvisüsteemiga ja madalama sensoorse tundlikkusega loomad kasutavad sünnipäraseid käitumismustreid ja lihtsaimaid orienteerumismehhanisme (kinees, taksis) Arenenuma närvisüsteemiga loomad - kaugorienteerumisel tundmatutes piirkondades (kaugränded jt.) kasutavad valdavalt sünnipäraseid käitumismustreid ja lihtsamaid orienteerumismehhanisme SENSOORSED SÜSTEEMID. 1. Meeleelundite roll käitumises, nende tööprintsiibi lihtsus. Vaatepilt, mida näeme, või helid, mida kuuleme, rekonstrueeritakse meie ajus lihtsate
cerebellaris superior trigeminale (oimuluu impressio trigeminalis'es moodustavad radix motoria medius'e piiril N maxillaris: foramen kõvakelme lestmete vahel). Ganglioni nucl mesencephalicus n sensoorse ja rotundum pseudounipolaarsete rakkude tsentraalsed jätked trigemini (üsa), sügavtundlikkus motoorse juurena N mandibularis: lõpevad V närvi tundetuumade juures, perifeersed liikumisaparaadist (radix sensoria et foramen ovale jätked lahknevad kolme haruna- n opthalmicus, n nucl pontinus n trigemini
järgmistel astemetel kriisidega toimetulekuks. Individuaalsed erinevused Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19.sajand) arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt. 7-
järgmistel astemetel kriisidega toimetulekuks. Individuaalsed erinevused Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19.sajand) – arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. – Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) – skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt. 7-
- Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine, Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine, Käesoleva hetke märgistamine, Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine, Loovus, Olukorra ja seisundi pidev jälgimine 2. Isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas, Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine, Sensoorse, emotsionaalse ja intellektuaalse sfääri integreerimine,Ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Mida kujutab endast eneseteadvus? Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890). 14. Tähelepanu liigid: Tahtmatu, Tahteline, Tahtelisjärgne; Suundade järgi: Fokusseeritud,
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) HEMATOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD HEMATOLOOGILISE HAIGE JUHTUM............................................................3 1. PERNITSIOOSSE ANEEMIA PATOFÜSIOLOOGIA................................................4 2. B12 VITAMIINI DEFITSIIDI PÕHJUSED...........................................................6 3. PERNITSIOOSSE ANEEMIA SÜMPTOMAATIKA.............................................8 4. RAHVUS JA PERNITSIOOSNE ANEEMIA.......................................................9 5. ASENDUSRAVI VIIS.................................................................................10 6. ASENDUARAVI LÕPETAMINE............................................................................11 7. Z-KUJULISE MANUSTAMISE VALIK....
) maailma muutustest. Meil kes suudavad luua endale aktiivse ja sihipärase pole süsteemi, mis reageeriks mittefüüsikalisele seesmise fantaasiamaailma, võivad taluda isolatsiooni keskkonnale. Närvirakkude suhete võrgustik ongi pikka aega, ei tee kehtetuks fakti, et totaalne isolatsioon teadmised. Õpetaja ei õpeta, vaid kujundab keskkonda. desorganiseerib efektiivselt paljud inimesed, kes on Õps on füüs keskkond sensoorse taju jaoks- valgus algselt sunnitud seda läbima. peegeldub, õhk võngub, vb põrand põrub. Õps on Üksikvangistusega on seotud järgmised häired: füüsikaline sündmus. Maailm on konstrueeritud, ülitundlikkus välistele stiimulitele, väike sündmus toob psüühikaga me loome selle. Meil puudub juurdepääs esile suure reaktsiooni. tajumoonutused, illusioonid ja sellele, mille meie psüühika on üles ehitatud. Inimesed
Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust juhtivate närvirakkude kehad. Eesmistes sarvedes paiknevad motoorikat ehk liigutusi juhtivate närvirakkude kehad (motoneuronid). Alfa- motoneuronid juhivad tahtlikke liigutusi. Gamma-motoneuronid juhivad lihaste toonust. Motoneuronite närvikiud väljuvad seljaajust eesmiste seljaaju juurte kaudu. Eesmiste sarvede kaudu siseneb aga tundlikkus seljaajju. Esimene sensoorse neuroni keha asub väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivate neuronite kehad aga segmendis spinaalganglioni. 31 paari üksteise kohal, igas spinaalganglionis on hulga närviraku kehasid ja nende närvirakkude kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Radikuliit seljaaju närvipõletik. Juure lad k nimetus on raadiks. Radikuliit on seljaaju juurte põletik, kui see põletik haarab tagumisi juuri, siis ta tekitab valu
Reklaami mõju tekkimise protsessi kirjeldatakse AIDA mudeliga. Mudel näitab, et kliendi tegevus on järkjärguline ehk astmeline: kõigepealt tekib tähelepanu, sellel peab järgnema huvi, mis omakorda kutsub esile soovi ja kulmineerub tegudes. Mida kaugemale astmele potentsiaalne ostja jõuab, seda suurem on tõenäosus, et ta otsustab kõnesoleva eseme või teenuse kasuks. Mudel näitab, et esmaseks etapiks on tähelepanuprotsessi käivitamine. 60. Sensoorne mälu. Sensoorse mälu funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu (tavaliselt vähem kui üks sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises), kajalist sensoorset mälu (kuulmises) jne. Tajumine ja info omandamine välismaailmast oleks mõeldamatu ilma sensoorse mäluta. 61. Lühiajaline mälu Lühiajaline ehk ikooniline mälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on
signaale selja-ja peaajju Eferentsed: pea-ja seljaaju saadavad signaale näärmetesse ja siseelunditesse --Sümpaatiline-füüsiline pingutus --Parasümpaatiline-taastab organismi puhkeoleku, taastab energiat Aju anatoomia Ajutüvi-talamus,keskaju,sild,piklikaju,seljaaju Hüpotalamus-motivatsioonilise käitumise reguleerimine( toit,vesi,seks), emotsionaalne redigeerimine(võitle/põgene),hormoonide sekretsioon. Talamus sensoorse info kogumine, esialgne töötlus Mandelkeha (amügdala) kogub sisendi kõikidest meeltest, hindab selle emots.olulisust. emotsioonide teke. Hippokampus mälestuste pikaajaline säilitamine, õppimine, uue mälu teke. Väikeaju-koordineerib lihaste tegevust ja aitab tasakaalu hoida Otsmikusagar-roll mõtlemise ja käitumise reguleerimisel ja planeerimisel Kiirusagar-roll naharetseptoritelt saabuva info vastuvõtul
Oimusagar ehk temporaalsagar. Funktsioonid : Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaaset ja auditoorset infot, sealt tuleneb sotsiaalse kognitatsiooni oskus ning toimetatakse objektide kategoriseerimine. Mandelkeha hoolitseb afektide ja sensoorsele infole emotsionaalse tähenduse andmise eest. Hippokampus vastutab ruumis orienteerumise ning koos mediaalsete koorepiirkondadega ka sensoorse sisendi talletamine eest pikaajalisse mällu. LISA: kuulmise ja mälestuste moodustamisega tegelev ajuosa. See tegeleb õppimise ja seostamisega rohkem , kui ükski teine sagar ning on selle osas hästi tuntud. Näiteks on see vajalik faktide, südmuste, asukohtade, seoste, nägude ja sõnavara õppimiseks. 35. Oimusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Temporaalsagar on epilepsiate e üks tavalisemaid allikaid. Tugeva vormi puhul levib see üle aju
igasugu asju varajane lapsepõlvemälestus võib olla indutseeritud hiljem. Aju teeb ka ise valemälestusi. 1821. aastal paigutati Auburn'i vanglas osariigi seadusandliku kogu korraldusel 80 meest üksikkongidesse, kus need pidid elama ilma tööta ja segamiseta. Aasta hiljem oli 5 neist surnud, üks teinud enesetapu, veel üks hulluks läinud ja ülejäänud olid sügavas melanhoolias. 1823. aastal sellisest täielikust ja pikaajalisest isolatsioonist loobuti. Pool sajandit tagasi tehtud sensoorse deprivatsiooni ja ülekoormuse uuringud kinnitavad varasemaid jälgimisi: Fakt, et mõned inimesed, kes on läbinud vanglaisolatsiooni ka enne või kes suudavad luua endale aktiivse ja sihipärase seesmise fantaasiamaailma, võivad taluda isolatsiooni pikka aega, ei tee kehtetuks fakti, et totaalne isolatsioon desorganiseerib efektiivselt paljud inimesed, kes on algselt sunnitud seda läbima. Üksikvangistusega on seotud järgmised häired: 1
Lühimälu ehk esmane mälu on teadvuse pikenduseks, mis lubab tajuda asja peale seda, kui ta on kadunud vaateväljast. Tõeline ehk teisane mälu omab kahte tunnust, mis puudub esmasel mälul: mäletavad sündmused näivat kuuluvat minevikku ja nende meenutamine on esile kutsunud sobivate ajendite poolt (näiteks oma möödunudaastase sünniüäeva meenutamine). Lisaks lühi- ja pikaajalisele mälule, on inimesel ka sensoorne mälu. Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada stiimuli vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu. Seega püsib informatsioon selles mälus väga lühikest aega, kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe kui närvisüsteem on need registreerinud. Informatsioon salvestub mällu tajukujundina, mitte semantilise tähendusega materjalina. (refereeritud: Tulving, E. 2002. Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus)
kiirem viimine kudedesse), parathormoon (kõrvalkilpnäärmete hormoon, mille teket stimuleerib vere Ca-nivoolangus e hüpokaltseemia; tõstab veres Ca, langetab fostaaftide taset, soodustab luude mineraliseerumist), vitamiin-D-hormoon e kaltsitriool (aitab reguleerida Ca taset veres, suurendab Ca2+ resorptsiooni, vähendab Ca ja fosfaatide eritumist neerude kaudu). 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meelesüsteem koosneb kolmest osast: · Sensorist e retseptorist muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon. SP põhjustab närvikiududes aktsioonipot tekke, mis juhitakse KNS-i osadesse. SP-d iseloomustab:
Aferentsed juhteteed Kesknärvisüsteem Aisting Psühhofüsioloogia Psühhofüüsika Neurofüsioloogilised Psühholoogilised protsessid protsessid Stiimuli kvaliteedi ja intensiivsuse Elektrokeemilised subjektiivne kodeerimine närviprotsessid Johannes Müller (1801 - 1858) esitas spetsiifilise närvienergia doktriini: Aistingute sensoorse kvaliteedi erinevus (erinev modaalsus) ei tulene mitte stiimulite, vaid närvistruktuuride erinevusest erinevate aistingute korral (see seletab, miks elekter tekitab nii nägemis- kui kuulmisaistinguid). Teooria koostisosad: A. Spetsiifilisuse teooria erinevus modaalsuses tuleneb erinevaist neuroneist B. Närvierutuse mustri teooria sensoorse modaalsuse erinevus tuleneb närvierutuse erinevaist mustreist Klassikaline psühhofüüsika
I LOENG KINESIOLOOGIA AINE · Kinesioloogia (kr. kinesis "liikumine" + logos "õpetus") on teadus inimese motoorikast · Kinesioloogias on kesksel kohal liikumisaparaadi, motoorika juhtimise, motoorse arengu ning motoorsete oskuste õpetamise probleemid KINESIOLOOGIA HARUD · Uurimisobjekti ja tugiteaduste alusel eristatakse järgmisi kinesioloogia harusid: - anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte - mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. - füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte. Siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte - psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte. Siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia - patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte ...
· Weberi seadus: j.n.d. moodustab konstantse e. muutumatu osa standardstiimuli intensiivsusest · Fechner: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline: S = k * log I · Fechner üldistas E.Weberi seaduse, et väljendada sensoorse ja füüsikalise intensiivsuse vahelist seost. 6. Millise panuse on andnud signaaliavastamisteooria? Kuidas mõjutas psühhofüüsika varsemaid eeldusi? Näited signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäeva elust. (tasuvusmaatriks). Kuidas saaks SDT ja tasuvusmaatriksi eeldusi rakendada õppimises? 7. Kuidas antakse edasi aistingu kvaliteet ja kvantiteet? Näited erinevatest tajumodaalsustest.
Organismi integratiivne süsteem. Koordineerib kogu organismi talitlust. Mõjutab erinevate elundkondade tööd, kooskõlastab seda. Jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Närvid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvid varustavad kudesid. Koosneb närvirakkudest. Närvirakul (neuronil) eristatakse raku keha ja jätkeid. Jätkeid on kahte liiku: taksonid ja dendriinid. Aksoni funktsioon on juhtida erutust närviraku kehast innerveeritava elundi/rakuni ... Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga. Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu
PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92- 93). Weberi seadus Inimese meeled (nägemine) tajuvad suhtelisi, mitte absoluutseid suuruseid.
Fn sarnased sidekoe makrofaagidele, kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi 3.3. Närvikiudude jaotus. Närvikiud – närviraku jätke koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. Müeliinkesta olemasolul jaotatakse: * müeliinkiud – kateteks on müeliinkest ja neurolemm e. Schwanni kest. Erutus liigub väga kiiresti. * müeliinita kiud – kateteks on vaid neurolemm Funktsiooni alusel: aferentsed närvikiud – tundenärvikiud – sensoorse närviraku pikad jätked - erutus saabub retseptoritest kesknärvisüsteemi. eferetsed närvikiud - motoorsed närvikiud – motoorse närviraku pikad jätked - annavad impulsse hüpotalamusest lõppelundisse – lihasesse või näärmesse. 3.4. Membraani puhkepotentsiaal: tekkemehhanism, väärtused. Rakumembraan on puhkeolekus elektriliselt polariseeritud, s.t. tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Rakumembraani sise- ja välispinna vahelist potentsiaalide diferentsi nim
Eesaju jaotub omakorda vahe-ja otsaajuks. SELJAAJU: Seljaaju pikkus 43-45 cm, kaal 35-40g · Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? frontaal- ehk otsmikusagar, tahtelised liigutused, lõhnade tajumine, motivatsioon, meeleolu seisund parietaal- ehk kiirusagar, sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine temporaal- ehk oimusagar, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine oktsipitaal- ehk kuklasagar toimub nägemisinfo töötlemine · Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Kui kaua inimese peaaju "küpseb"? Piklikaju - kontrollib olulisi reflektiivseid tegevusi - hingamine, südame löögisagedus,
Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud, et saab eksperimentaalselt uurida kõrgemaid psühholoogilisi protsesse. Neid saab uurida, kõrvutades kogu tsivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvaste elu, kogemusi ja arengut. "Rahvaste psühholoogia". Wundti põhipanus oli psühholoogia organiseerimine. 1.labor 1879.a
viimine kudedesse), parathormoon (kõrvalkilpnäärmete hormoon, mille teket stimuleerib vere Ca-nivoolangus e hüpokaltseemia; tõstab veres Ca, langetab fostaaftide taset, soodustab luude mineraliseerumist), vitamiin-D- hormoon e kaltsitriool (aitab reguleerida Ca taset veres, suurendab Ca2+ resorptsiooni, vähendab Ca ja fosfaatide eritumist neerude kaudu). 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meelelundite, õigemini meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel.
urusuudme. Sellist orienteerumismehhanismi kasutaval loomal moodustub ajus neuronite tasemel o oma elupaiga kaart, mis koosneb “maamärkidest” o teadmine, kus ta sellel kaardil parajasti paikneb. 2014.a. Nobeli meditsiinipreemia: Aju „GPS“ avastamine. (John O’Keefe, May-Britt Moser, Edvar I. Moser) Siiski võib kõige selle juures täheldada teatud üldist seaduspärasust: • lihtsama närvisüsteemiga ja madalama sensoorse tundlikkusega loomad kasutavad sünnipäraseid käitumismustreid kombineerituna lihtsaimate orienteerumismehhanismide, nagu kineesi või taksisega • keerulisema närvisüsteemiga ja kõrge sensoorse tundlikkusega loomad o kaugorienteerumisel tundmatutes piirkondades (nt kaugrännetel) kasutavad valdavalt sünnipäraseid käitumismustreid ja lihtsamaid
Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar nägemise esmane töötlus Oimusagar kuulmisinfo vastuvõtmine, kõne mõistmine. Mälu ja emotsioonide protsesside töötlemine. - Agnoosia inimeste ja asjade äratundmisega probleeme, seotud just alumise juhteteega. - Prospagnoosia ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia jutt pole seoses ja Boca piirkonna afaasia raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar 1) primaarne motoorne korteks mõtte täitmine, tegevuse algatamine 2) premotoorne korteks välisele stiimulile (käsk) reageerimine 3) prefrontaalkorteks motivatsioon, meeleoluseisundi kontroll Apraksia ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid:
Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar – nägemise esmane töötlus Oimusagar – kuulmisinfo vastuvõtmine, kõne mõistmine. Mälu ja emotsioonide protsesside töötlemine. - Agnoosia – inimeste ja asjade äratundmisega probleeme, seotud just alumise juhteteega. - Prospagnoosia – ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia – jutt pole seoses – ja Boca piirkonna afaasia – raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar – sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar 1) primaarne motoorne korteks – mõtte täitmine, tegevuse algatamine 2) premotoorne korteks – välisele stiimulile (käsk) reageerimine 3) prefrontaalkorteks – motivatsioon, meeleoluseisundi kontroll Apraksia – ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid:
ja siseelundite reaktsiooni lõhnadele. Epitalamuses paikneb epifüüs mis reg ärkveloleku/ une tsüklit ja ealist arengut. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. (2.4.6) Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasemat poolkera. Ristlõige eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. (2.4.7) Suuraju sagarad ja nende funkt: 1. laubasagar- tahtelised liigutused, meeleolu seisun, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine 2. kiirusagar- sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine va lõhn,kuulmine, nägemine 3. oimusagar- lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, 4. kuklasagar- visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. (2.4.8) Närvikiude katab müeliinkiht- valgeaine, närvirakude kehadest koosnev osa on hall. Halleaine kogumid- tuumad. Basaaltuumad (basaalganglionid) paiknevad valgeolluses. Basaaltuumade põhi funktsiooniks on motoorika koordin ja lihastoonuse regul.
KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuv...
Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Infraheli põhjustab valu kõrvas, väsimust, hirmu. Infraheli tekitavad loodusnähtused: äike, tuul, maavärin. Plahvatused. Ultraheli abil orienteeruvad nahkhiired ja delfiinid. Inimese kuulmine on hästi kohanenud helisagedusel 300-3500 Hz. Inimese kuulmisteravus sõltub inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele
7. Mis tähenduses võib geštaltpsühholooge pidada suunatud avatusõppele teoreetilise aluse panijateks. Nad näitasid, et probleemi lahenduseni jõudmist aitab soodsate välistingimuste loomine. 8. Milliste põhiliste mälutüüpide vahendusel kirjeldavad õppimisprotsesse kognitiiv-informatsioonilised õppimisteooriad? 1) sensoorne mälu. 2) lühiajaline mälu 3) pikajaline mälu 9. Mis on sensoorse registri iseloomulikumateks tunnusteks? Täidab ühtlasi tähelepanu- ja tajufunktsioone. Tajuorganitest laekuv informatsioon säilib vähem kui poole sekundi vältel sensoorses registris. Võimalik, et iga tajuanalüsaatori (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine jne) jaoks eksisteerib eraldi (sensoorne) mälustruktuur. Sensoorse mälu ulatus on praktiliselt piiramatu. 10. Millised on lühiajalise mälu kõige iseloomulikumad omadused info töötlemisel?
Tunnetus- ehk kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Erinevad meeled, mälu, mõtlemine, taju, aistingud, tähelepanu, kõne. Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse Psüühiline tegevus on tervik! Kõik protsessid toimivad koos. Tunnetusprotsessid TAJU meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorse info tõlgendamise protsess MÄLU organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut MÕTLEMINE oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine TÄHELEPANU vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine KÕNE psüühiline aktiivsus keele kui märgisüsteemi kasutamisel suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks Taju liigid Analüsaator ehk Tegelikkuse Taju objekt
KUULAMISOSKUSED Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurem määral teie kuulamisvõimest. Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Kuulamine – on sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad näoilmes, hääletoonis, kehahoiakus ja energiatasemes), anda rääkijale
Kuulamine - see on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine «Üks sõber, inimene kes tõeliselt mõistev, kes vaevub meid kuulama, kui me oma probleeme arutame, võib muuta tervet me maailmavaadet» (Dr. E. Mayo). - Kuulmine - sõna, mis kirjeldab füsioloogilisisensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahenduselsaadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. - Kuulamine - sõna, mis kirjeldab psühholoogilise protseduuri, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. Oskuste rühmad Spetsiifilised oskused Tähelepanu väljendamise oskused. - Osavõttu väljendav kehahoid. - Sobilik kehakeel. - Silmside. - Väliste segajate vältimine. Jälgimispskused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
