*orgaaniline etioloogia enamikul sedastatav *Tavaliselt kaasneb raske kehaline või neuroloogiline anomaalia, mis mõjutab liikuvust(epilepsia, nägemis- ja kuulmispuue) *pervasiivsed arenguhäired sagedased(atüüpiline autism) F78 JA F79 MUU TÄPSUSTATUD JA TÄPSUSTAMATA VAIMNE ALAARENG F78 muu täpsustatud vaimne alaareng itellektuaalse mahajäämuse hindamine on raskendatud või võimatu(kaasuvad rasked käitumishäired, kehaline või sensoorne defitsiit kurtus/tummus, nägemispuue F79 täpsustamata vaimne alaareng vaimne alaareng on ilmne, kuid raskusastme täpsustamiseks on infot liiga vähe. PSÜHHOPATOLOOGIA Psühhiaatria arstiteaduse eriharu, mis tegeleb psüühiliste häirete uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Üldpsühhiaatria: 1)Bioloogiline psüh. 2)Psühhodünaamiline psüh. 3)Sotsiaalpsüh. Kliiniline psühhiaatria Käsitleb üksikute psüühikahäirete tekke, kulu, sümptomatoloogia, ravi ja profülaktika
teatud asju üle, et tulemus näeks parem välja. Ülo Vooglaid räägib lastekodust kui turvalisest ja meeldivast keskkonnast lapsele, kus ta saab vajalikud oskused ning teadmised eluks. Kuid mitte iga kord ei pruugi inimeste soovid ja teod õnnestuda ning seda ka lastekodus. Laps võib tunda end hoopis üksikuna ja soovimatuna. Kristi Kõiv on oma uurimuses välja toonud kolm hoolekandeasutuses esineda võivat deprivatsiooni liiki: sensoorne deprivatsioon, kui rahuldamata on lapse stimuleerimisvajadus ja lapsega tegeldakse vähe; sotsiaalne deprivatsioon, kui lapsel puudub pidev kontakt inimestega; emotsionaalne deprivatsioon, kui lapse sotsiaalne keskkond on lapse vastu ükskõikne ( 2003). Autori seisukohalt on lapse materiaalsed vajadused lastekodus täidetud, soe toit kolm korda päevas, kaasaegse mööbliga tuba, riided, mis tulevad lastekodu laost, õpivahendid,
"What cannot be measured, cannot be controlled." Seire kehtestamine KKP- Planeeritud, kindlate protseduuride järgi teostatav tootmisprotsessi järgimine ja dokumenteerimine toiduohutuse tagamisel Mõõtmistulemusi võrreldakse kriitiliste piiridega Seiresüsteemi väljatöötamine Seire meetod Seire sagedus Inimesed Seire andmete säilitamine Seire MEETODID: paiksed (on-line): temperatuur, pH, visuaalne hindamine, sensoorne analüüs -pidev jäädvustamine -mittepidev jäädvustamine -võimalik ennetada kõrvalekaldumist kriitilisest piirist laboratoorsed (off-line): mikrobioloogilised analüüsid -ei esinda kogu partiid -ei võimalda korrigeerivate tegevuste vahetut läbiviimist Dokumenteerimine: -ohutuse kontseptsiooni igapäevane jäädvustamine -tõendusmaterjal kohtuvaidluste puhul -süsteemi juhtimiseks ja kontrollimiseks (dokumentatsioon puudub? fiktiivne?)
meeldejätmist, kahaneb ja kulub. Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsioon. Meeldetuletamine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist ning võib toimude meenumise teel. Äratundmine on tajumine mingit objekti, sündmust, millega oleme varem kokku puutunud. Meenumine- materjal tuleb meelde iseenesest. Kutsuvad esile juhuslikud vihjed, tahtmatul. Meenutamine-eeldab tõsist mõttetööd ja pingutust. Võib ka pärssida. Mälu liigid on sensoorne, primaarne ja sekundaarne mälu (liigtatakse materjali älus säilimise aja järgi) 1.Informatsioon 2.Sesnoorne mälu kestab 1 üle 1 sekundi. Tuleb meeleelundite kaudu ja salvestatakse automatselt, kui ununeb siis kustub täielikult. 3.primaarne mälu e. Lühiajaline kestab mitu sekundit, kui ununeb, siis põhiliselt uue informatsiooni tõttu. Aitab kordamine, et ei ununeks, siis muutub pikaajaliseks mäluks. 4.Sekundaarne mälu e. Pikaajaline mälu kestab minuteid ja aastaid
1. Molekulaarkihis (stratum moleculare) on üksikud närvirakud ja gliiarakkude tuumad. 2. Pirnrakkude e. Purkinje rakkude kihis (stratum purkinjense) on suuremad pirnrakud e Purkinje rakud (neuron purkinjense). 3. Sõmer- e granulooskihis (stratum granulosum) on võrkjalt koondunud sõmerrakkude tuumad. Sõmerkihile järgneb valgeaine. 11. Ektodermi derivaadid Ektodermist kujunevad: • epidermis ja tema derivaadid • nahanäärmed • eessoole, tagasoole epiteel • meeleelundite sensoorne epiteel • silmalääts • kesknärvisüsteem, perifeersed neuraalse päritoluga struktuurid • pigmentrakud 12. Maksa verevarustus 1) organspetsiifiline verevarustus maksa värativeeni (vena portae) kaudu 2) tavaline organi verevarustus maksaarteri (a. hepatica) kaudu Maksaarteri haru -> <- portaalveeni haru interlobulaararter -> <- interlobulaarveen
lõhn kutsub esile tugeva iivelduse. Asendirefleksid säilitavad keha tasakaalu ja asendit. Need põhinevad silmade ja naha retseptorite ning sisekõrva proprioretseptorite ja ka teiste retseptorite saadetavatel impulssidel. Kui impulsid on jõudnud ajju, saadetakse sealt nüüd omakorda impulsid mitmesugustele lihastele, mis üritavad tasakaalu säilitada/taastada. Refleksid toimuvad kesknärvisüsteemi vahendusel. Refleksi kulgemise teed nimetatakse refleksikaareks. Refleksikaare osad on: sensoorne närv, mis juhib erutuse kesknärvisüsteemi; kesknärvisüsteemi vastav keskus,kus signaali töödeldakse; motoorne närv, mis juhib erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse elundisse, näiteks lihasesse. Kui elund reageerib, siis see ongi vastus ärritusele. Kõige lihtsamad refleksikaared koosnevad vaid kahest neuronist, nagu näiteks põlverefleks. Sellised refleksid on ka väga kiired ja nende abil saab kontrollida kesknärvisüsteemi talitlust. Kõri anatoomia ja füsioloogia.
NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM 1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neu...
Lühimälu ehk esmane mälu on teadvuse pikenduseks, mis lubab tajuda asja peale seda, kui ta on kadunud vaateväljast. Tõeline ehk teisane mälu omab kahte tunnust, mis puudub esmasel mälul: mäletavad sündmused näivat kuuluvat minevikku ja nende meenutamine on esile kutsunud sobivate ajendite poolt (näiteks oma möödunudaastase sünniüäeva meenutamine). Lisaks lühi- ja pikaajalisele mälule, on inimesel ka sensoorne mälu. Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada stiimuli vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu. Seega püsib informatsioon selles mälus väga lühikest aega, kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe kui närvisüsteem on need registreerinud. Informatsioon salvestub mällu tajukujundina, mitte semantilise tähendusega materjalina. (refereeritud: Tulving, E. 2002. Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus)
Urmas Vadi. 2001 ,,Suur sekund". Loob üsna argise olmelisusega rõhuva maailma + seda maailma nihestav sündmus või tegelane. ,,Unetute ralli" absurd. Tema absurd on psühholoogiliselt põhjendatud. Tal on see seotud hirmuga eksistentsi ees. Hirmutavad unenäod nt. Suureneb psühholoogiline tihedus. Berk Vaher. Teadlik töö oma käekirja kujundamisel. Kasutab väga erilisi keelendeid, rohkete epiteetidega metafooririkas stiil, võõrsõnad. Sensoorne intellektuaal kesksed on teatud tüüpi aistingud. Inspiratsiooniallikateks on unenäod. ,,Pilved asfaldile", ,,Kaval kuuldavus", ,,Lugulaul". Matt Barker (ehk Urho Abramov). Õuduskirjandus. Eesmärgiks hirmu tekitamine. Kuid tema tegelased on psühholoogiliselt veenvamad (ise on arst). Naturalistlikud episoodid (laibad, haiged). Palju tähelepanu inimeste füsioloogial. Palju vaimselt ebastabiilseid tegelasi. 12. Ervin Õunapuu ,,eesti gootika".
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahuld...
sensoorsed protsessid, psühhomotoorsed vilumused, matemaatilised võimed, muusikalised võimed.) o Huvide, hoiakute väärtuste testid o Isiksuse testid · Projektiivtehnikad · Küsimustikud (Edwards'i isiksuse test, Myers Briggs tüpoloogia, Cattell 16 PF, Eysenck'i test, Big Five küsimustik) III loeng Tunnetusprotsessid, aisting, taju · Aisting välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. · Sensoorne süsteem: o Nägemine o Kuulmine o Maitsmine o Haistmine o Kompamine o Temperatuur · Taju esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjutamisel inimese teavuses nende vahetul mõjutamisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine asjade või sündmuste terviklikeks kujunditeks. o Taju maht 4-8 elementi korraga o Taju omadused:
ühendab pea- ja seljaaju. *Seljaaju paikneb lülisambakanalis, ülal läheb üle piklikajuks, koosneb: *närvirakkude kogumitest hallainest ja seda ümbritsevast närvikiudude poolt moodustatud juhteteedest valgeainest. pea- ja seljaaju töö toimub tihedas koostöös, nad organiseerivad organismi talitlusi ja kooskõlastavad elundsüsteemide tööd. Perif NS: *varustada KNS infoga nii sise- kui väliskeskkonnast; *edastada KNS käsud efektororganitele. Perif NS jaguneb: *aferentne e sensoorne osa - info suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt KNSi *eferentne e motoorne osa. 1. somaatiline motoorne NS(aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele, südamelihasele, näärmetele), 2. autonoomne e. vegetatiivne NS(suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.) 3 tüüpi retseptoreid:
närviimpulssi edasi kandvad närvikiud 3. erutust töötlevad peaaju osad. lk 85 skeem. Analüsaatori töö on reflektoorne. Igale aistingule järgneb vastusreaktsioon liigutusena, muudatusena aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioon. Aistmine on aktiivne protsess millest võtavad osa paljud eri analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Kui ärritajate intensiivsus kahaneb või kaob siis inimene rahuneb kuni uinumiseni. Sensoorne nälg- muutumatute ärritajate tõttu tekkiv vajadus uute ärritajate järele. LIIGID: Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis või mitte: 1. kontaktne ja taktiline (komp, maits, puudutus) 2. distantne retseptsioon (näg, kuul, haist) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: 1. eksterotseptiivsed aistingud- retseptorid keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega. (komp, maits,näg, kuul, haist) 2
para- ja düstrodeineemia, amüloidoos, sidekoehaigused, sakroidoos, alatoitumus, toitainete defitsiit, kartsinoom, viirusinfektsioonid, toksilised faktorid, kaasasündinud neuropaatiad. Tabel Kõnnakuhäirete põhjusi · Lihaste nõrkus · Liigesehaigused · Seniilne kõnnak · Neuroloogilised põhjused Tsentraalse halvatusega patsiendi kõnnakuhäired Frontaalne kõnnakuhäire Väikeaju kahjustusest põhjustatud kõnnakuhäire Sensoorne kõnnakuhäire Parkinsonismiga patsiendi kõnnakuhäire Toksilise või metaboolse entsefalopaatia poolt põhjustatud kõnnakuhäire Müelopaatia poolt põhjustatud kõnnakuhäire Eakate patsientide ravi ja põetuse korraldamine Raviarsti esmaseks ülesandeks on loomulikult haiguse õige diagnoos ja ravi. Geriaatriliste patsientide puhul ei piirdu see ägedate probleemide lahendamisega. Iga eakat patsienti raviva arsti kohustus on tagada sotsiaalteenuste korraldamine vanurile
põgenemiseks või kõrvalepõikeks, eraldades hormoone. Sarnane mehhanism toimib ka ekraani ees ning mida järsem on ootamatu muutus, seda intensiivsem on reaktsioon. Kuid erinevalt loomulikest olukordadest vaataja ei põgene, vaid naudib hirmu nagu erutusvahendit. Erutav toime lahtub kiiresti, tekkinud harjumus sunnib aga teletootjaid suurendama veelgi enam montaazi intensiivsust ning rünnakut vaatajale. (samas, 15.) Ka Teeäär on seisukohal, et mida väiksem laps, seda rohkem mõjutab teda sensoorne kogemus, mis saadakse läbi vilkuva, plinkiva ja helendava ekraani (Oja, 2011, 16). Eelkirjeldatud mehhanismi võib lugeda ka osaliselt sõltuvuse algatajaks, sest inimesele on omane soov kogeda siduvat seisundit uuesti. Sõltuvuse tekitamise konteksti asetub ka mitmete uurijate poolt kirjeldatud telepildi toime põhimõte. Audiovisuaalne pilt võimaldab haarata tähelepanu katkendlikult ja lühiajaliselt, 9
· Ahelseos- aluseks jutustustüüpi · Paralleelseos- aluseks kirjeldustüüpi. Kapsas on see, millest räägime, selle koha anname uut infot. Asju tuleb analüüsida ühte moodi. Kõik jutud ei jälgi teema-reema tüüpi. Õpetamiseks tuleb võtta ilus hea nt ahelseose näide. Kõnetaju loeng 5 · eelneb kõneloomele · raske kontrollida · eeldused kõnetajuks on... · sensoorne tasand- foneemikuulmine- alateadlik häälikuformantide äratundmine aju poolt, oimusagar Wernicke piirkond. · pertseptiivne tasand · mõttetasand -tekstitasand. Pertseptiivne tasand I: sõnade äratundmine > tähenduse mõistmine · sõna/süntagma ui foneetilise üksuse äratundmine mingis vanuses ei tohi küsida, et mida sõna tähendab. Pertseptiivne tasand II: Lause mõistmine (äratundmine > tähendus) Analüüsi liigid: suktsessiivne:
Ja jääb eesmise tsentraalkääru nende neuronite ette või naabrusse, mis juhivad näo, keele, neelu, suulae lihaste tööd. Motoorne afaasia kõnevõimetus (inimene saab aru temale räägitavast, aga ei suuda ise rääkida, või siis mõne aja pärast kahjustust räägib lühikeste fraasidega ja ei suuda ka oma mõtteid kirjas väljendada) Sensoorne kõnekeskus seda autori järgi nim. ka Wernicke keskus. Wernicke 1876 kirjeldas, et oimusagara tagaosas paikneva piirkonna kahjustusel tekib sensoorne afaasia, inimene rääkida suudab, aga kõnest aru ei saa, esineb nn. spontaanne kõne. Wernicke ala on kuulmiskeskuse vahetus läheduses. Sekundaarne ehk teisane motoorne ala nimetatakse ka motoorse
· Töötlemisvõimaluste vähesus · Väiksed töötlemismahud · Sisendite kallinemine · Kokkuostjate hinnapoliitika · jpm 8. Milliseid eeliseid ja puudusi mahetoidul on erinevad toidu kvaliteeti käsitlenud uuringud üldiselt näidanud? puu ja muud viljad polüfenool, karetenoidid, vitamiin c, kuivaine, ülsuhkur, raud, magneesium rohkem; Piim rasvhapete koostis parem, vitamiin e rohkem; makro ja mikroelemente vähem Liha rasvhapete koostis parem, vähem küllastunud rasvhappeid, sensoorne kvaliteet; rasva % väiksem, mass väiksem, kehv säilimine üldiselt nitraate ja pestitsiitide(mürkide) jääke vähem 9. Milline peaks olema loomkatsetes ja inimuuringutes võrreldav sööt/toit? Loetlege 3 kriteeriumi. tootmisviis peab olema kindel, toodetud sarnastes tingimustes, võrreldavad sordid/tõud, kõrvalfaktorid eemaldatud, 10. Miks on inimuuringuid uurimaks mahe- ja tavatoidu mõju tervisele vähe teostatud?
Pikad nimme- ja ristluunärvide juured moodustavad lülisambakanalis seljaajust allpool tiheda hobusesaba meenutava kimbu – cauda equina. Seljaajus tsentraalselt hallaine – neuronite kehad. Perifeerselt valgeaine – kimpude ja juhteteedega seotud müeliinkestad 3.18. Refleksikaar. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 13 Tee, mda mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: retseptor - võtab vastu ärrituse. Aferentne e sensoorne närv - annab erutuse AP näol KNS-i. Refleksikeskus: paikneb KNS-is, sisaldab 1 või mitu neuronit. Eferentne e. motoorne närv - kannab erutuse KNS-ist lõpp- organisse e efektorisse. Efektor e. sihtorgan (skeleti- või silelihas). 3.19. Reflekside tundmise tähtsus kliinilises meditsiinis. Meditsiinis kasutatakse reflekside tundmist, et hinnata närvisüsteemi tervist. 3.20. Autonoomne e vegetatiivne närvisüsteem. Sümpaatilise ja parasümpaatilise
Tserebroonik on omaenda mõtte- ja tundemaailma kasulduv tüüp, kes ei armasta palju rääkida, ei näita eriti välja oma tundmusi ning eelistab lärmakaile seltskondadele ja lobisemisele omaette olekut. Temperamendi neurodünaamiline käsitus Närvisüsteemi jõud seisneb selle võimes taluda tugevaid ärritajaid. Erutus- ja pidurdusprotsesside vahekord näitab närvisusteemi tasakaalu, nende vaheldumise iseloom aga selle liikuvust. Sensitiivsus- kõrge sensoorne tundlikkus, madal aistingute lävi, Reaktiivsus- tugevad emotsioonalsed reageerungud ärritajale, Aktiivsus- väliskeskkonna mõjutamise tegevus, Aktiivsuse-reaktiivsus suhe Reaktsioonide tempo – psüühiliste protsesside kiirus Pastilisus-reaktivsus- välistingimuste kohanemise paindlikkus või inertsus, Ekstraverteeritus-introverteeritus- kas reageeritakse rohkem völiskeskkonnale või sisemaailmale. Sangvinik on madala sensitiivsusega,reaktiivne,aktiivne,kiire tempoga, paindlik,
· Töötlemisvõimaluste vähesus · Väiksed töötlemismahud · Sisendite kallinemine · Kokkuostjate hinnapoliitika · jpm 8. Milliseid eeliseid ja puudusi mahetoidul on erinevad toidu kvaliteeti käsitlenud uuringud üldiselt näidanud? puu ja muud viljad polüfenool, karetenoidid, vitamiin c, kuivaine, ülsuhkur, raud, magneesium rohkem; Piim rasvhapete koostis parem, vitamiin e rohkem; makro ja mikroelemente vähem Liha rasvhapete koostis parem, vähem küllastunud rasvhappeid, sensoorne kvaliteet; rasva % väiksem, mass väiksem, kehv säilimine üldiselt nitraate ja pestitsiitide(mürkide) jääke vähem 9. Milline peaks olema loomkatsetes ja inimuuringutes võrreldav sööt/toit? Loetlege 3 kriteeriumi. tootmisviis peab olema kindel, toodetud sarnastes tingimustes, võrreldavad sordid/tõud, kõrvalfaktorid eemaldatud, 10. Miks on inimuuringuid uurimaks mahe- ja tavatoidu mõju tervisele vähe teostatud?
mõjutada oma domineerimissoovi pärast. Kõige olulisem väli, kus võitlus toimub, on haridus. Laste kool laste maitse. 16. Kuidas on kritiseeritud Bourdieu klassidesse jagamist maitse-eelistuste alusel? Maitse kartograafia ei toimi mitte ainult kõrgkultuuri vallas - muusika, kunst jne. See on väga hästi nähtav k atarbimises. Võin eristada kaks peamist klassi - valgekraed ja töölised. Esimestel on abstraktne, formaalne, distantseeritud; teistel sensoorne, füüsiline, kohene. Kui vaadata, mida need klassid tarbivad, siis tuleb välja, t tooted on omavahelistes seostes. Erinevatel klassidel on erinevad elustiilid - Le Monde vs tabloid, hiina toit vs piknikud jne jne Seega maitse on sotsiaalne. Samal ajal suhestub indiviidi maitse ka teiste indiviididega. Süsteem ei ole paigas, vaid liikuv ja kujunev sotsiaalses suhtluses. Veelgi enam - erinevad habitused soovivad üksteist mõjutada oma domineerimissoovi pärast
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
intensiivsusest. Püsivus Ruumilised ja ajalised vastasmõjud Illusioon on tegeliku objekti moonutatud tajumine või kujutamine. Hallutsinatsioon on häire tajumises. Hallutsinatsiooni korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita. 14. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Sisu alusel: Motoorne Emotsionaalne Kujundiline Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel: Sensoorne mälu- ikooniline, kajaline Lühimälu- kestus, maht Pikaajaline- kestus, maht Meelteinfo alusel ehk milliste meelte kaudu jõuab info mällu: Kuulmismälu Nägemismälu Lõhnamälu Maitsmismälu Liigutusmälu 15. Kes on E. Tulving? Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Endel Tulving- Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema
järglaste arvu: a) soodustada abielusid valitud grupi meeste ja naiste vahel. Tudengite abielud. b) soodustada varajast abielu. c) luua head tingimused, sealjuures head toitumis- ja elamistingimused. 3. “Inquiries into human faculty and its development”. London: Dent, 1883. Individuaalse psühholoogia ja mentaalsete testide esimene raamat. kuulmisläved, nägemisläved, värvitundlikkus jne. Võimed erinevad, sest erinev sensoorne tundlikkus: muusikud, mehed, naised – maitsetundlikkus Andekus: suurem energia ja suurem sensoorne tundlikkus. On madalamad läved, näevad värvivarjundeid, nägemine teravam. Mehed teeb andekamaks see, et nad on tundlikumad. Ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine JAMES MCKEEN CATTELL (1860-1944) Psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888), Columbia Ülikoolis (1891) Cattell, J.M . Mental tests and measurements , Mind, 1890, 15, 373-380. esmakordselt termin “ mental test”
ruumimälu. Seda nimetatakse loomaliseks ajuks, sest seal asuvad ka naudingukeskused. -) Ajukoor ehk uuskoor sellega on seotud enamik kõrgematest füüsilistest protsessidest kõne, mõtlemine. Väga õhuke on (2-4 mm) ja on väga korruline. On ka looduslikult sügavamad kurrud, mis eraldavad teatud piirkondi teistest piirkondadest ja neid nimetatakse ajusagariteks (mõlemal küljel oimusagarid, siis on veel otsmikusagar, kiirusagar ja kuklasagar). * Kolm piirkonda on: motoorne, sensoorne ja kõige suurem osa on assotsiatiivne piirkond: -) Motoorse piirkonna ärritamisel tekivad tahtmatud liigutuse, sest see piirkond juhib inimese liigutusi. -) Tsensoorse piirkonna ärritamisel tekivad meelehaistingud, sest see piirkond juhib inimese meeli. -) Assotsiatiivne piirkond on see, millega seostatakse kõiki mälu-, mõtlemis- ja kõnelemis- tegureid. * 90% inimestetel asetsevad verbaalsed asjad vasakuspoolkeras, paremaspoolkeras aga kunsti asjad
Sisekõne on kõige levinum keelekasutusevorm. Nii kujutlus kui verbaalne teave lõimub siin. Hääletu kõnelemine võib ollaa sisekõne sõnastamine enda jaoks või ka tegevuse kajastamine. HÄÄLDAMISE ARENG Hääldamise juurde käib intonatsiooni, mis teglt omandandtakse varemkui esimesed sõnad (vähemalt osaliselt), rõhu ja rütmilised strukutuurid, rõhulised silbid sõnad ja sõnad lauses ja ka silbirühm. Kõnetu lapse puhul alustada silpidest, silbiridadest, seostada rütmiga. Sensoorne abstraktsioon mälupesad, mis kujjunevad peas ja vastavad ühe foneemi variandile. Lapsele nüüd vaja (alateadlikult) oma ja tajutav kõne kokku viia eeskuju alusel. Et ta kasutab samalaadseid häälikuid. Need sensoorsed mälupesad on erisugused eri keeltes Nt jaapanlastel r ja l on üks ja sama. Lihtsamad artikuleerimised omandatakse varem, raskemad hiljem, (nt r on raskemaid). Sulu koht on väga muutuv. Nt ki-ka-ko-ku
· Verehoidla 8-10% inimese vere mahust paikneb nahas. · Mehhaaniline kaitsefunktsioon hõõrdumise barjäär, pakub kaitset võimalike kahjustuste eest. · Eritusfunktsioon nahk toimib jääkaineid eemaldava süsteemina. · Soojusregulatsioon toimib termostaadina, kuumust hoides või higistamise abil keha jahutades. · Välimus annab kehale kuju, vormi ja värvuse. Hoiab organismi koos. · Sensoorne funktsioon tagab puutetunde, mis võimaldab teiste inimestega lävida ja suhelda ning oma keskkonnas toimida. · Rasvlahustuvate ainete läbilaskmine. · Mikroobide, toksiinide kaitse. · Hormoonide hoidla [1: 91-97]. Tundes ja teades naha mitmekihilist ehitust ja funktsioone, mõistetakse paremini naha toimimise mehhanisme ning on võimalik valida paremad ja efektiivsemad hooldamismoodused
· Süstalde vahetamine 9. loeng kannabinoidid (närvilõõgasti) Vanim preparaat on kanepikiud köite & kanga valmistamiseks, psühhoaktiivseid omadusi on samuti kasutatud aastatuhandeid Kanepipreparaatide tüübid · Marihuaana (maraguanquo, taimedroog) · Hasis (kanepivaik) · Kanepiõli(alkoholekstrakt) Toimed · Subjektiivsed: lõõgastumine, kerge eufooria, ülemeelikus, suurenenud sensoorne tundlikkus, söögiisu, ajataju aeglustumine, ängistus või paanika · Füsioloogilised : südame löögisagedus kiireneb, kehatemperatuur alaneb, seedekulgla talitlus aeglustub · Elektrofüsioloogiliselt: nii erutus-, kui pidurdusnähte, pikaajalistel tarvitajatel suurenenud teetaaktiivsus, alfa- hüperfrontaalsus, rohkem "aeglast und", vähem REM-und Endogeensed kannabinoidid: anandamiid vs 2-AG · Eelmolekul: N-a-PEA vs diatsüülglütserool & 1-lüso-fosfatidüülkoliin
saadaval on. PERSONALI VALIK Kandidaatide sõelumine Kandidaatide hindamine kui hästi sobib inimene selle tööga, mida ta tegema peaks hakkama ja kui hästi sobib ta organisatsiooni/meeskonnaga. Personali testimine: Võimete testid nt kognitiivsete võimete test (IQ test, reeglina ei kasutata), mehaaniliste võimete test (kas inimene tunneb füüsika, mata konsrtukte jne, kui inseneri vaja), motoorika test (kui kiiresti ja täpselt mingit ülesannet lahendatakse), sensoorne test (kujundlik mõtlemine, ruumitaju, nt joonestaja töö puhul) Tööalase vilumuse testid kui hästi inimene tunneb tööd. Nt võtame toimetusse tööle korrektori, vaatame kui kähku ta parandab ära kirjavigadega teksti. Nt poemüüja tahab poodi tööle, pannakse kassasse ja testostjad vaatavad, kuidas ta kassas hakkama saab. Nt antakse ette mingi majanduslik situatsioon, personalijuhile. Küsitakse, kuidas ta seda lahendaks.
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
Refleksikaar - refleksi kulgemise tee. somaatiline refleks - toimuvad somaatilise närvisüsteemi kaudu ja reguleerivad skeletilihaste tegevust. vegetatiivne refleks - toimuvad vegetatiivse närvisüsteemi kaudu ja reguleerivad silelihaste, müokardi, näärmete ja rasvkoe talitlust. Enamasi seotud siseelundite talitluse regulatsiooniga. monosünaptiline refleks - refleksikaarde kuulub motoorne ja sensoorne neuron. Monosünaptilised saavad olla vaid somaatilised motoorsed refleksid. polüsünaptiline refleks - aferentse ja eferentse neuroni vahel on üks või mitu vaheneuronit. Kõik vistseraalsed refleksid on polüsünaptilised. põlverefleks: koputus patellaarkõõlusele allpool patellat põhjustab reie nelipealihase järsu venituse, millele lihasekäävid reageerivad erutusega. N. femoralis'e sensoorseid kiude mööda liigub erutus
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis to...
· Füsioloogilised protsessid o Nt reesusmakaagid kuidas nad käituvad vastuseks stressorile o On olemas nii kaasasündinud kui ka õpitud reaktsioone · Aju osa kui mandeltuum on vigastatud, siis ei osata enam niivõrd hirmu tud,a ei osata aru saada, kes on hirmuäratav ja ohtlik, kes mitte o Mandeltuuma (amügdala) stimuleerimisel haktakse rohkem tootma stressihormoone hirmunutte süvenes · Stiimul, info liikumine sensoorne korteks (korrastamine) hüpokampus (sündmuste ajaline konteksti paigutamine) - mandeltuum (emotsioonide hindamine ohtlik või ei?) käsklused hüpotaalamusse · Pikaajalise ja korduva hirmustressi tagajärjed: o Vähendab sigimisviljakust o Mõõdukas hea, palju halb o Kisklusoht mõjutab vanemhoolt: · Organismi vastus hirmuallikale tekib närvisüsteemi ja stressihormoonide tootmise teel:
kõike ebaolulist. Kuidas on seotud emotsioonid ja töömälu? Meenutamist hõlbustab sarnane keskkond meeldejätmisega. Kui materjal on meeles siis printsiip töötab, kui ei ole siis ei tööta. Meenutamisele võib mõju avaldada emotsioon, keskkond, ärevus. Mälu Mälu struktuur Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused Atkinsoni ja Shiffrini mudeli järgi toimib mälu hoidlate süsteemina. Jaguneb kolmeks: - Sensoorne: tähelepanueelne; füüsikaliste tunnuste töötlemata representatsioon; info säilib väga lühikest aega (<0,5sek); maht võib olla suur kuid sõltub ajalistest karakteristikutest. - Lühiaegne: hõlmab infot mis on parajasti teadvuses; piiratud mahuga ja kergesti hajuv; spän – mahu mõõtmine; känk – tuttav infoühik, känkimine võimaldab infot kokku suruda. - Pikaaegne: hõlmab asju mis on toimunud minevikus, sekundaarne mälu; piiramatu mahuga.
Seljaaju paikneb lülisambakanalis, ülal läheb üle piklikajuks . koosneb: *närvirakkude kogumitest hallainest ja seda ümbritsevast närvikiudude poolt moodustatud juhtteteedest valgeainest.. pea- ja seljaaju töö toimub tihedas koostöös, nad organiseerivad organismi talitlusi ja kooskõlastavad elundsüsteemide tööd. Perifeerne NS : *varustada KNS infoga nii sise kui väliskeskkonnast; *edastada KNS käsud efektororganitele. Jaguneb *aferentne e. sensoorne osa ül. *info suunamine aktsioonipotensiaalide näol retseptoritelt. ( KNS-i. retseptorid on : *eksteroretseptorid(võtavad ärritusi väliskeskkonnast); *interorets. (org. sisekeskkonnast); *propriorets.(paiknevad lihastes, kõõlustes, sidemetes). Aferentsete neuronite kehad paiknevad ganglionites (selja- ja peaajunärvide lähtekohas)) ja * eferentne e. motoorne osa, mis jaguneb omakorda *somaatiliseks motoorseks ül. aktsioonipotensiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele
info töötlemise, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamise ja algatamise ning vaimse tegevuse keskus; vaimne tegevus (mõtted, emotsioonid, teadvus) ei ole käsitatav automaatse vastureaktsioonina saabunud infole. 2. perifeerne närvisüsteem (PNS): närvid ja ganglionid. PNS peamised ülesanded on: varustada KNS-i infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada KNS-i “käsud” efektorganitele. PNS jaguneb: 1.aferentne e sensoorne osa - peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt 2. eferentne e motoorne osa - peamiseks funktsiooniks on aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele PNS eferentne e motoorne osa jaguneb: 1.somaatiliseks motoorseks närvisüsteemiks 3 2
Inimeste lähestikku elamine kiirendas luksuste levikut ja ringlust. Igasugust raha (vana ja uut) täis ning sotsiaalne elu toimus teiste silmade all (mitte ainult patseerimine vaid ka vastuvõtud muutusid tavalisemaks, tekkisid kohvikud, teatrid jne). Maailmanäitused 19 sajandi teisel poolel olid juba hinnasiltudega varustatud. Habermasi avalikkuse teke Seksuaalsus kui hedonismi osa: erootika ja sensoorne nauding. Naise estetiseerimine teatud viisil. 4. Kodu ja majapidamine Mugavusest juba rääkis Taylor, kuid koduga on seotud veel kaks asja: soorollid ja töökohale vastanduv tarbimiskoht. Naiste ja meesterollide erinevus mõjutas kodu kujunemist: tarbimine oli naiste osa. Luksus, maitse, edevus, peataolek - kuigi staatus, mis sellega saavutati, rääkis eelkõige mehe staatusest - vastandus meeste kainele tootmisele pühendatud osale
praktilises situats. puudub kogemuslik baas) Konstruktivism õppimises paindlike ja elulähedaste teadmiste kujun.(teadmised jäävad kitsapiirilisteks ja lünklikeks) Empirism (aidata õpilastel konstrueerida korrektseid mõisteid) ja ratsionalism (teadmised peituvad vaid nendes konstruktsioonides mida õpilased ise loovad) Mälu 3 astmeline mudel. Töötlemine ja 1 säilitamine. Sensoorne (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine) info säilib pool sekundit. Tähelepanu püüdmine. 2. Lühiajaline mälu ( 15-20 sek. saab pikendada kordamisega) Meeldejätmisele aitab kaasa õpitava info jaotamine koostisosadeks ja käitumiseautomatismi kujunemine. 3. Pikaajaline mälu info mida on vaja hilisemaks tarbimiseks. Mehhaaniline kordamine, seostamine varasema teadmistega. Laekuva kogemuse tulemusena kuj. inimese mälus kogetud
selgroo ogajätked ei tungi esile. Turi. Küllaltki hästi arenenud. O - keskmine Rümbaosad siledad kuni nõgusad, lihased nõrgalt arenenud. Reied: keskmiselt arenenud. Selg: kumer, turi vähem lai, selgroo ogajätked tungi kergelt esile. Turi. vähemarenenud P - lahja Kõik rümbaosad nõgusad kuni väga nõgusad, lihased nõrgalt arenenud Reied: nõrgalt arenenud, nõgusad. Selg: kitsas, väljatungivate luudega. Turi. lame, väljatungivate luudega. 28.LIHAKVALITEEDI SENSOORNE EHK ORGANOLEPTILINE HINDAMINE Keem.ja füüsik. meetodid võimaldavad määrata mitmesuguseid liha kvaliteedi näitajaid, kuid nende abil ei saa hinnata maitset ega lõhna. Liha organoleptilisel hindamisel ehk degusteerimisel antakse lihale üldine hinnang, mis ei ole vähem tähtis, kui teised hindamismeetodid. Degusteerimiseks võetakse mitmelt lihakehalt ühest ja sellestsamast kohast lihaproovid (iga tükk umbes 1 kg). Hindamiseks sobib kõige paremini seljaosa tükk 6...8 roide vahel
Turi. Küllaltki hästi arenenud. O - keskmine Rümbaosad siledad kuni nõgusad, lihased nõrgalt arenenud. Reied: keskmiselt arenenud. Selg: kumer, turi vähem lai, selgroo ogajätked tungi kergelt esile. Turi. vähemarenenud P - lahja Kõik rümbaosad nõgusad kuni väga nõgusad, lihased nõrgalt arenenud Reied: nõrgalt arenenud, nõgusad. Selg: kitsas, väljatungivate luudega. Turi. lame, väljatungivate luudega. 28.LIHAKVALITEEDI SENSOORNE EHK ORGANOLEPTILINE HINDAMINE Keem.ja füüsik. meetodid võimaldavad määrata mitmesuguseid liha kvaliteedi näitajaid, kuid nende abil ei saa hinnata maitset ega lõhna. Liha organoleptilisel hindamisel ehk degusteerimisel antakse lihale üldine hinnang, mis ei ole vähem tähtis, kui teised hindamismeetodid. Degusteerimiseks võetakse mitmelt lihakehalt ühest ja sellestsamast kohast lihaproovid (iga tükk umbes 1 kg). Hindamiseks sobib kõige paremini seljaosa tükk 6...8 roide vahel
· Soovitatakse eristada nälga & söömist. Nälg on bioloogiline vajadus, mis on söömise eeltingimuseks. Aga söömine muutub probleemseks, kui sööme mitte seda & mitte nendes kogustes, mida & kuidas peaksime · Oletatakse, et inimesed söövad nälja kustutamiseni, et näljatunne kontrollib meie söömist. Tegelikult sööme sageli rohkem. Niisiis on söömise kontrolli probleem palju keerukam & meie teadlik kontroll söömise üle on osaline, mitte täielik Söömine kui sensoorne kogemus · Toitude söömine annab meile naudingu nende maitse & lõhna ning tekstuuri ehk sensoorsete kvaliteetide alusel. Toidu sensoorsete kvaliteetide eelistamine kehast pärinevatele söömisega seotud aistingutele (nt küllastus- või täiskõhutundele) näib viivat rasvumisele · Erinevad uurimused kinnitavad, et tüsedad inimesed on toidu positiivsete sensoorsete omaduste suhtes palju tundlikumad kui normaalkaalulised & kõhnad inimesed
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
Selle kaudu juhitakse kogu keha tahtelisi liigutusi. Vasaku kehapoole tundlikkus projetseerub paremas ja vastupidi kõnekeskus koosneb kolmest alakeskusest, mis tegutsevad koos. o Kõnekeskuse kolm osa: a. motoorne kõnekeskus e.broca keskus, paikneb vasaku otsmikusagara tagumises alaosas, vahetult eesmise tsentraalkääru piirkonnas. Broca kirjeldas esimesena kõne kaotusega inimeste lahangute põhjal, et ajukahjustus oli toimunud selles Broca alas b. sensoorne kõnekeskus e.Wernicke keskus, paikneb oimusagaras primaarse kuulmiskeskuse läheduses. Selle piirkonna kahjustusel ei saada kõnest aru, aga rääkida suudetakse. Samanimeline arst kirjeldas vastava piirkonna haigetel sensoorset afaasiat c. teisane ehk sekundaarne motoorne ala, paikneb eesmises tsentraalkäärus Broca alas. Kahjustusel tekib mõne nädala pikkune afaasia. o Kõne mehhanism: Wernicke alast läheb signaal mööda kaarkimbu närvikiude Brocka alasse
Charles William Morris 19011978 biheiviorism Semioos kui 5-liikmeline suhe Märk mesilase tants, koera haukumine interpretaator interpretant valmisolek reageerida märgile tähendus (signification) -- objektide tüüp, millede suhtes interpretaator on valmis teatud kindlal viisil reageerima kontekst Tähenduse kolm mõõdet sõltuvalt kolmest tegevuse faasist: tähistav v.designatiivne (designative) vaadeldavad om-d meeleelundid, sensoorne närvisüsteem hinnanguline (appraisive) lõplikud (consummatory) om-d autonoomne närvisüsteem ja mälu mõnukekskused ettekirjutav (prescriptive) kuidas reageerida, et rahuldada saadud impulssi somaatiline närvisüsteem SEMIOOSI KOLM MÕÕDET Charles Morris Semantika. Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. Süntaktika. Märk -- märk
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
tarvis tavaliselt keelekeskkonda. Olemas on kõneorgan, aju on vastavalt üles ehitatud, et kõne omandamine on loogiline. Chomsky ütles, et on pärilikud eeldused. On kriitiline periood, mil on keele omandamine väga kerge ja väljaspool seda on keelt raske omandada. Teooria tõestamiseks on juhtumid lastest, kes on olnud sotsiaalses ja keelelises isolatsioonis (Aveyron'i metsik poiss Victor, Genie juhtum, Isabell'i juhtum); sensoorne isolatsioon: kas pime või kurttumm võib omandada keele? (Helen Kelleri juhtum). Kognitiivne teooria esindajad Piaget, Siclair-de Zwart jt. Teatud asju on raske omandada kui pole olemas veel teatud intellektuaalset taset. Sotsiaal-interaktsiooniline lähenemine, teooria esindajad K. Nelson, C. Snow jt. Kõnelema hakatakse ikkagi selleks, et teiste inimestega suhelda. Lapsed suhtlevad maast madalast teiste inimestega
Neokorteksi areng jätkub uute neuronite tekkega, mis okupeerivad kortikaalplaadist järjest pealepoole jäävaid kihte Kihid II-VI on ajukoores tekitatud “seest-välja” mudeli alusel Neuronid, mis on tekkinud varem paiknevad alumistes kihtides ja hiljem sündinud migreeruvad radiaalgliia jätkeid pidi pindmistesse kihtidesse Neokorteks: Osa suuraju koorest, koosneb 6 kihist (VI sisemine ja I välimine) Osaleb “kõrgemates funktsioonides” nagu sensoorne taju, ruumiline mõtlemine, teadlik mõtlemine jpt. Hiire ajus on neokorteksi pind sile (Lissencephalic) ja katab ainult osa aju. Inimese ja ahvi aju neokorteks sisaldab mitmeid vagusid, sagaraid, kääre (Gyrencephalic), kattes peaaegu kogu aju Neokorteks koosneb hallainest, kuhu kuuluvad glutamaat-ergilised (70- 80%) ja GABA-ergilised (20-30%) neuronid ja gliiarakud, Valgeaine sisaldab närvikiude Suuraju koore paksus varieerub märgatavalt vähem (v
11 tähenduse konstrueerimist. Meeldejäetavat informatsiooni töödeldakse juba olemasolevate kognitiivsete struktuuride valguses ning meelde jääb tegelikult selle töötluse produkt, mis võib algsest tajust küllaltki erineda. Mälu kolmeastmeline mudel. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. I mälustruktuur – sensoorne register. Seal teadvustub tajuanalüsaatorite poolt vastuvõetud informatsioon. Kui sinna jõudnud info ei paku huvi siis kustub,pakub huvi: II mälustruktuur – lühiajaline mälu(töömälu, operatiivmälu). Kestus 15-20 sek. Maht 7-+2. Seal algab tajutava informatsiooni töötlemine. Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud või moodustunud uus informatsioon:III mälustruktuur – pikaajaline mälu. Seal formeeruv ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse aluseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
