(võimetus rääkida) inimene saab aru kõnest, mida talle räägitakse, aga ise kõnega vastata ei suuda (tekib ajuinsuldi tagajärjel). 1861. aastal broca näitas, et aju piirkonna kahjustusel ei suuda inimesed kõnelda - motoorne afaasia. Võrreldes kahjustusekohta ja kliinilisi tunnuseid, tehti kindlaks, kus kohas ajus vastavat funktsiooni juhitakse. Ajukaardi töötasid välja Penfield, Rasmussen, Fasper. Homunkulus inimesekene. 2) Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke Wernicke näitas, et oimusagaras asub piirkond, milla kahjustusel ei saada kõnest aru, aga rääkida suudetakse. Sensoorne afaasia! Kõne on spontaanne. Paikneb kuulmiskeskuse vahetus naabruses. 3) Sekundaarne ehk teisane motoorne ala (kutsutakse ka kõne vokaliseerimise piirkonnaks). Ta paikneb eesmises tsentraalkäärus. Seal, kus juhitakse keele motoorikat kõnelemisel.
Retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis Paikneb ajutüvis Närvikiudude abil on ta ühenduses peaaju mitmete osadega, samuti seljaajuga Avaldab erinevat mõju KNS erinevate osade aktiivsusele Kontrollib seljaaju reflektoorset talitlust Väikeaju Paikneb tagumises koljuaugus, suuraju kuklasagarate all, piklikajust ja ajusillast tagapool Jaguneb kaheks külgmiseks poolkeraks ja neid ühendavaks paarituks vaheosaks – ussiks Supraspinaalne sensoorne keskus Hallaine moodustab ühtlase pindmise kihi paksusega 1 – 2,5 mm – väikeaju koore (ca 2000 cm 2 ). Koore all on valgeaine (meenutab läbilõigel puuokste hargnemist – elu puu) Väikeaju funktsioonid Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine: Kehahoiaku ja liigutuste tugimotoorse osa reguleerimine Aeglase sihtmotoorika suunakorrektuur ja nende koordinatsioon tugimotoorikaga Kiire sihtmotoorika sujuvuse tagamine Väikeaju funktsioonid
Kesknärvisüsteemi funktsioonid: 1)info analüüs 2)organismi adekvaatse vastureaktsiooni väljatöötamine ja algatamine 3)vaime tegevus (teadvus, mõtlemine, emotsioon, intuitsioon) Perifeerse närvisüsteemi funktsioonid: 1)KNSi varustamine infoga nii sise- kui väliskkeskonnast 2)KNSist lähtuvate signaalide edastamine elektroorganitele. Perifeerse närvisüsteemi aferentne e sensoorne osa: 1)info suunamine retseptoritelt KNSi 2)retseptorite liigid: eksteroretseptorid, interoretseptorid, proprioretseptorid 3)eferentsete neuronite kehad on ganglionites, mis on selja- ja peaaju närvide lähtekohtade läheduses. Somaatiline NS: 1)info suunamine KNSist skeletilihastele 2)vastavate neuronite kehad paiknevad KNSis, nende aksonid ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. Autonoomne NS: 1)info suunamine KNSist silelihastele, südamelihastele, näärmetele.
alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest). MÄLU STRUKTUUR ehk MÄLU LIIGITUS Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise algus: pikaajalise verbaalse mälu uuringud - katsed mõttetute silpide jadade assotsiatiivse õppimisega - tulemused nn talletus-skoorina (savings) - tuntuim seos/üldistus: (logaritmiline) unustamiskõver William James (1890) (`Principles of Psychology') : - esitas primaarse ja sekundaarse mälu mõisted
Keskkõrv: trummikile, kuulmisluukesed(haamer, alasi, jalus), esikuaken(e ovaalaken, membraan), kuulmistõri(ühenduses ninaõõnega). Sisekõrv: tigu(+esik ja labürint). Keskkõrv muudab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. Kuulisluukesed toimivad 11 suhtes nagu kangide süsteem. Trummikile ja jaluselihased pingutavad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju. Teos olev vedelik on perilümf. Scala media, milles paikneb endolümf ja kuulmise sensoorne organ-corti organ. Kuulmisnärv läheb ajju.(helilaine kandub ovaalaknasse-scala vesibuli-scala tympani-ümaraknani, mille liikumine summutab helilaine teos) Basilaarmembraani võnkumine- karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes- harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali Basilaarmembraani 1 ots (lõtv) vibreerib rohkem madalal sagedusel ja 2. ots (jäik) kõrgel sagedusel Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised. Kuulmise juhteteed:info seesmistest
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda).
emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju olulisemad omadused on mõtestatus, valivus, konstantsus, vastuvõtlikkus. Mäluprotsessid on meeldejätmine (uue info kinnistamine varem omandatuga seostades), säilitamine (uue lisamine ja vana taandamine), reprodutseerimine (mälus säilinu taastamine). Tähelepanu liigid: tahtmatu, tahteline, tahtelisjärgne (tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on muutnud ennast motiveerivaks), sensoorne, ideaalne, motoorne. Omadused: valivus, maht, püsivus, jaotuvus, ümberlülitatavus. Kõikumine e fluktuatsioon väljendub tähelepanu selguse ja reageerimisvõime perioodilises tugevnemises-nõrgenemises. Mõtlemine toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. 8. Tahe. Emotsioonid ja tundmused. Emotsioonide liigid? Mis on emotsioonide esmane bioloogiline roll
Kõne arengust Suhetest teiste inimestega (kujunevad tegevuse käigus) Suhtlemise osaoskuste omandatusest Kõnetaju suhtlemisel Orienteerumine, kuulamine, lugemine Sisu (Mida öeldi?) Eesmärk (Milleks öeldi?) Motiiv (Miks öeldi?) Eesmärk realiseerub, kui mõistetakse partneri(te) motiivi. Kõnetaju tasandid I Sensoorne tasand: akustilise info vastuvõtt, töötlemine ja säilitamine II Pertseptiivne tasand: sõna, lause (fraas), tekst (ütlus) Keelevahendite äratundmine Keelevahendite tähenduse mõistmine Ütluse mõtte mõistmine Kõneleja/kirjutaja motiivide ja kavatsuste mõistmine Mõistmist raskendab (1) Sõnatasand: Sõnatähenduse puudulik valdamine Mitmetähenduslikkus Tähenduse piiratus või ebatäpsus Foneetiline või semantiline lähedus
vaimses või praktilises tegevuses. Informatsiooni mälust reprodutseerimisel on kolm alaliiki: äratundmine, meenumine, mäletamine/meenutamine. Mälunähtuste ja -süsteemide liigitamisel on kaheks peamiseks tunnuseks mälus säilitava teabe säilitamiskestus (st kui kaua teave mälus püsib), millises vormis on see teave mälusüsteemis kodeeritud, st millist tüüpi on mälurepresentatsioon. Lähtuvalt sellest saab eristada järgmisi mälu alaliike. Sensoorne mälu. Sisuliselt on see objekti või stseeni või muu tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. Sensoorsest mälust valib tunnetussüsteem tähelepanu abil välja alamhulga, mis lühimällu edastatakse. Klassikalised tööd sensoorse mälu omadustest on teinud George Sperling. Lühimällu sisestatakse informatsioon sensoorsest mälust ning lühimälus on see üldistatum,
(haistmis-, maitsmeel, siseelundid) · osmosensorid reageerivad koevedelike osmootse rõhu muutustele (mitmel pool siseelundites, hüpotalamuses) · valutundlikud vabad närvilõpmed 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks põhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiline tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega. Mehhanosensorite tüübid SA-sensorid RA-sensorid PC-sensor väga kiiresti aeglaselt adapteeruvad kiirelt adapteeruvad adapteeruvad Merkeli rakud
sensoripotensiaaliks(SP).SP põhjustab sensorga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonpotensiaali teket,mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puutetundlikus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanoretseptoritega. Puutemeele nahas paiknevate mehhanoretseptorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele.Sensoorsed impulssid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu.Pärast sisenemist jagunevad teed kaheks: · Dorsaalväädisüsteemiks-dorsaalväädisüsteemi sisenenud sensoorne info üleneb kogu
Tähtsus- osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk, kaitseb aju mehaaniliste vigastuste eest 160. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jt elunditest, peaajju Paiknemine- seljaaju valgeaines tagumistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- sensoorne 161. Pea- ja seljaaju alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Alanevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse(lihastesse jt elunditesse) Paiknemine- seljaaju valgeaines eesmistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- motoorsed JAGUNEVAD: - kortikospinaalkulglad - subkortikaalkulglad(juhtimine automaatne)
muutuste kaudu sensoripotensiaaliks(SP).SP põhjustab sensorga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonpotensiaali teket,mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puutetundlikus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanoretseptoritega. Puutemeele nahas paiknevate mehhanoretseptorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele.Sensoorsed impulssid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu.Pärast sisenemist jagunevad teed kaheks: Dorsaalväädisüsteemiks-dorsaalväädisüsteemi sisenenud sensoorne info üleneb kogu
jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) kesknärvi- piirdenärvisüsteem süsteem (reguleerib liikumiselundite (kontrollib kogu tööd ja võtab vastu infot sümpaatiline elutegevust) välismaailmast) NS tsentraal e KNS perifeerne Aktiveerub ohu- või stressisituatsioonis peaaju seljaaju Sensoorne Motoorne (peaajunärvid) (seljaajunärvi) d Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks(vegetatiivseks) närvisüsteemiks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil (kr soma- keha) eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteemi (KNS) ja piirdenärvisüsteem (PNS). 1. KNS koosnev pea- ja seljaajust ning kontrollib kogu elutegevust, sh teiste närvisüsteemi osade tööd. 2
Tähtsus- osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk, kaitseb aju mehaaniliste vigastuste eest 160. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jt elunditest, peaajju Paiknemine- seljaaju valgeaines tagumistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- sensoorne 161. Pea- ja seljaaju alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Alanevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse(lihastesse jt elunditesse) Paiknemine- seljaaju valgeaines eesmistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- motoorsed JAGUNEVAD: - kortikospinaalkulglad - subkortikaalkulglad(juhtimine automaatne)
Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude...
Psühholoogia põhisuunad: Tajumisel toimub ökonoomsuse printsiip. Sensoorne nälg- soov kogu aeg saada uut infi maailma kohta. Ruumitaju tekkel tähtsal kohal silmaliigutused. Suund määratakse silma võrkkestal. Psühholoogiline moment on minimaalne ajaintervall, mille sündmuste järgnevust ei suuda eristada- 100 ms. Lühikesi ajalõike hinnatakse üle, pikemaid alla. Soovitava sündmuse ooteaeg pikeneb, ebasoovitava oma lüheneb. Temperatuuri kõrgenedes ajataju kiireneb. Kohv-erutab ja tekitab õdusa meeleolu, piparmünt- virgutab ja rahustab, apelsin-
15 12.15 lahkumise aeg Konsistents Läks Läks Läks laborist viskoossemaks viskoossemaks. viskoossemaks. lahkudes . Külma pandud 14.00 14.00 14.00 Lõpp Kalgendunud Kalgendunud Kalgendunud konsistents Lõpp pH 4,83 4,65 4,6 Tabel 2. Piimhappekäärimist põhjustavate bakterite uurimine. Jogurtite sensoorne analüüs. Variant nr. 1 2 3 Uuritava Toorpiim UHT piim Pastöriseeritud piim produkti kirjeldus Kalgendumis- 4h 20min 4h 20min 4h 20min kiirus Maitse Kõige magusam. Keefiri-sarnase Magus. maitsega. Lõhn Nagu Keefiri ja Natukene hapukas.
laborist kuid võrreldes hakanud hakanud lahkudes teiste piimadega muutuma muutuma vedelam. paksemaks. paksemaks. Külma pandud 15.00 15.00 15.00 Lõpp Kalgendunud Kalgendunud Kalgendunud konsistents Lõpp pH 4,87 4,71 6,68 Tabel 2. Piimhappekäärimist põhjustavate bakterite uurimine. Jogurtite sensoorne analüüs. Variant nr. 1 2 3 Uuritava Toorpiim UHT piim Pastöriseeritud piim produkti kirjeldus Kalgendumis- 3,5h 3h 3h kiirus Maitse Võrreldes teiste Veidi magus Küllaltki sarnase jogurtitega (maitselt kõige maitsega, mis UHT hapukam, kuid parem võrreldes piima puhul.
Õpistiilid Kalmer Marimaa Õpistiil (vahel kasutatakse ka mõistet ,,õpieelistus") on see, kuidas inimene on harjunud õppima. Õppima õppides õpitakse tundma oma õpistiili ja seda, kas see on kõige sobivam või sobituks mõni muu õpistiil konkreetsele õppurile paremini. See eeldab enesetundmist ja oskust oma õppimist kriitiliselt hinnata. Pole olemas universaalset õpistiili, mis sobiks kõigile. Inimesed on erinevad ja seetõttu on olemas ka erinevad õpistiilid, mille hulgast tuleks leida endale sobivaim. Kui see on leitud, siis tasuks arvestada, et õpistiil, millega ollakse harjunud, ei pruugi olla püsiv, vaid võib ajapikku ka muutuda. Endale sobiva õpistiili väljaselgitamine ja selle rakendamine kuulub õpioskuste juurde. Oma õpistiili tundmine on oluline olemaks õpingutes edukas. See aitab kindlaks teha oma tugevused ja nõrkused õppimisel, millega tasuks ar...
rahvuse tõu parandamiseks suurendada paremate omadustega inimeste järglaste arvu: a) soodustada abielusid valitud grupi meeste ja naiste vahel b) soodustada varajast abielu c) luua head tingimused, sealjuures head toitumis- ja elamistingimused 3. "Inquiries into human faculty and its development". London: Dent, 1883. Individuaalse psühholoogia ja mentaalsete testide esimene raamat. kuulmisläved, nägemisläved, värvitundlikkus jne. võimed erinevad, sest erinev sensoorne tundlikkus: muusikud, mehed, naised - maitsetundlikkus andekus: suurem energia ja suurem sensoorne tundlikkus. ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine James McKeen Cattell (1860-1944) psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888), Columbia Ülikoolis (1891) Cattell, J.M . Mental tests and measurements , Mind, 1890, 15, 373-380. esmakordselt termin " mental test" a) mentaalsed testid paljude inimestega b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne
Retroaktiivne interferents hiljem vastu võetud info põhjustab eelneva unustamise Proaktiivne pidurdus varem vastu võetud info põhjustab järgneva halba mäletamist 3) Reprodutseerimine (meenutamine) Kolm alaliiki: a) äratundmine (passiivne protsess, tavaliselt efektiivseim) b) meenumine (spontaanne protsess c) mäletamine/meenutamine (teadlikum, sõltub motivatsioonist, püsimälust viiakse info lühi-/töömällu) Mälu alaliigid 1) Sensoorne mälu väga lühiajaline, maht piiramatu saab infot tänu aistingutele, nagu haistmisele, nägemisele ja puudutamisele (näide: lähen tuppa, panen pirni põlema, pirn põleb kohe läbi, kuid hetk peale seda veel tajun ruumi nagu see oli enne valguse kustumist). Sensoorsest mälust põhimällu jõuab vaid valikuline osa infost. 2) Lühimälu informatsioon tuleb sensoorsest mälust, info on seal aga üldistatum ja vähem detailne, mahupiirang (7+-2 kompa). Teave püsib umbes 20-40sek
rahvuse tõu parandamiseks suurendada paremate omadustega inimeste järglaste arvu: a) soodustada abielusid valitud grupi meeste ja naiste vahel b) soodustada varajast abielu c) luua head tingimused, sealjuures head toitumis- ja elamistingimused 3. "Inquiries into human faculty and its development". London: Dent, 1883. Individuaalse psühholoogia ja mentaalsete testide esimene raamat. kuulmisläved, nägemisläved, värvitundlikkus jne. võimed erinevad, sest erinev sensoorne tundlikkus: muusikud, mehed, naised - maitsetundlikkus andekus: suurem energia ja suurem sensoorne tundlikkus. ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine James McKeen Cattell (1860-1944) psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888), Columbia Ülikoolis (1891) Cattell, J.M . Mental tests and measurements , Mind, 1890, 15, 373-380. esmakordselt termin " mental test" a) mentaalsed testid paljude inimestega b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne
MEELDE, ÕPPIMINE SUURENDAB SÄILITADA ÕPITUT AJURAKKUDE-VAHELISI KONTAKTE AJUS. JA KOGETUT NING (VASTSÜNDINU IGAL SEDA VAJADUSEL NÄRVIRAKUL U 2500 MEELDE SÜNAPSIÜHENDUST, TÄISKASVAMUL LIGI 20 000) TULETADA MIDA OSAVAM INIMENE, SEDA ROHKEM NÄRVIKONTAKTE JUST SELLE TEGEVUSEGA SEOTUD AJUPIIRKONNAS LÜHIAJALINE MÄLU ehk sensoorne mälu (talletame ajutiselt mälupilte) IKOONILINE KAJAMÄLU - MÄLU - põhineb põhineb nägemismeelel kuulmismeelel Mäletame kõige rohkem mõne sekundi (Saate algusaeg, telefoni number) ·Nt loetava mõistmiseks, lausete tajumiseks ·Toimib alateadlikult M ÄLU
Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Perifeerne närvisüsteem koosneb 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest. See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks(ANS). Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa). Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist
Esmasuriini tekib kuni ..... liitrit 24 tunni jooksul: 180 Esmasuriin ei sisalda suure molekulmassiga valke ja vere vormelemente, ei sisalda glükoosi. Lõpliku uriini hulk on ... ööpäevas: 1-1,5 liitrit Somaatiline närvisüsteem: teadlik ja tahtlik, reguleerib skeletilihaste tegevust, tsentraalne osa peaaju ja seljaaju. Vegetatiivne närvisüsteem: tahtele allumatu, jaguneb sümpaatiline ja parasümpaatiline. reguleerib siseelundite talitlust. Aferentne: sensoorne, ehk tundenärv - külm kuum. tunnen katsudes Eferentne: efektoorne ehk viimanärv. viivad erutusi KNS-st elunditesse. teostavad motoorikat Refleksikaar: tee, mida mööda liigub erutus refleksi puhul Milliseid reflekse nimetatakse tingitud refleksideks? Omandatakse elu jooksul(käimine, jooksmine, ujumine) Seljaaju funktsioon: reflektoorne talitus ja erutuse juhtiminе. Mis keskused asuvad piklikajus? (MEDULLA OBLONGATA)Hingamis ja südametegevus,
Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised Erutuse liikumine mööda refleksikaart: retseptor närvikiud, mis viib info kesknärvisüsteemi poole kesknärvisüsteem info analüüs närvikiud, mis viib info kesknärvisüsteemist eemale lihas Piirdenärvisüst jagunemine: SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM: Kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis Impulsi liikumine põhineb elektrilaengu muutumisel neuroni membraani sise- ja välispinna vahel.
Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronitevaheliste ühenduste, sünapsite formeerumist
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info
EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk Õpet...
väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Perifeerne närvisüsteem koosneb 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest. See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks(ANS). Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektorganite suunas (eferentne osa). Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada
i. Sotsiaal- majanduslikud faktorid Sotsiaalne isoleeritus Kesine sissetulek Kehvad teadmised Prioriteedid Stress, ärevus ja depressioon kaasneb sageli isulangus Raske haigus, lähedaste kaotus, hooldekodusse minek, haiglasse paigutamine põhjustavad sageli ärevust ja depressiooni, mis mõjutavad toitumist. Võimetus teha süüa Motoorsete oskuste kadumine Liikumisvõime kadumine Kognitiivne ja sensoorne puudulikkus Kahheksia jne Vähihaigetel söögiisu kadumine, iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus või lahtisus jne Alkoholism Probleem sagedamini üksikutel meestel Raske tuvastada, sest seda varjatakse ii. Alkohol põhjustab sageli B-vitamiini vaegust (eriti foolhappe ja tiamiini osas) Steriilne ümbrus, kehv valgustus jne Söömine üksinduses, sotsiaalse suhtlemise puudus Vahelesegamised, müra jne Toitusid ei saa valida
3).Mis on mälu? Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Aga miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid: · Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu · Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu · Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu · Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu · Tahteline mälu, mittetahteline mälu · Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval : 1. Meeldejätmine uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel 2. Talletamine uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine 3
täiskasvanu lihtsaid, zestidega illustreeritud korraldusi. Areng teisel eluaastal Lapsed on liikuvamad, valdavalt heatujulised, palju lalisevad, naeravad ja tunnevad rõõmu täiskasvanud suhtlemisest. Kõnd ja teised motoorsed oskused täiustuvad. Esemeline tegevus toimub osavamalt, täpsemalt , koordineeritumalt. Peamiseks tegevusliigiks 2 . eluaastal on gi esemeline tegevus, mille käigus laps tutvub erinevate omadustega. Jätkub sensoorne areng. Teisel eluaastal vajab lapse selliseid mänguasju nagu kuubikud, pallid, püramiidid, üksteise sisse laotavad ämbrid, geomeetrilise kujundid mida saab panna pesakesse. Juhendamisel laps tunnetab paremini ümbritsevat keskkonda: eristab, võrdleb, leiab sarnasusi värvi, sõrmi, suuruse (kuju) järgi. Kõigepealt etalonile, siis sõnale tuginedes suudab laps kahest esemest leida nõutavat värvi eseme jne. Samaaegselt areneb mälu. Laps mitte ei tunne ära vaid ka
Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Hingamine intensiivistub Seedeelundite töö intensiivistub Higieritus suureneb Südame löögisagedus suureneb Südame löögisagedus suureneb Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi Sensoorne NS Somaatiline NS Autonoomne NS Info tuuakse närvisüsteemi Kasutab motoorseid närve Juhib näärmete, elundite ja (aferentne) silelihaste tööd Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja skeletilihaseid parasümpaatiliseks närvisüsteemiks
19) Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Sh piirdenärvisüsteemi jagunemine. · Kesknärvisüsteem - koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust · Piirdenärvisüsteem - kehaline ehk somaatiline (juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased); vegetatiivne (tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed). 20) Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse? Lühimälu Püsimälu sensoorne primaarne sekundaarne tertsiaalne hetkemälu; info sensoorse mälu ümber primaarsest mälust kordamise ja info, mis üldjuhul ei meeleelunditest -sõnastamine, sõnad ja sümbolid. harjutamise teel. unune nt nimi. 21) Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Lähimälus olevat informatsiooni saab kanda püsimällu harjutamise teel (pähe õppimine).
Reguleerib suhtelmise kaugust teiste inimestega. “Mullitaoline ala ei pruugi olla igas suunas ühe suurusega You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Suhtlemisdistantsid E.T. Hall • Intiimne: (0-0,5 m) kontakt on intiimne, sensoorne sisend puudutus ja lõhn • Isiklik: (0,5-1,2 m) sõbrad lähedased, sisendina oluline ka kõne • Sotsiaalne: (1,2-3,5)tuttavad, tööalased kontaktid, sisendina kõne kõige olulisem • Avalik: (üle 3,5) formaalsed kontaktid, kõne ja kehakeel
mitmel kujul: võrgutüüp tuumatüüp kooretüüp - paralleelselt morfogeneesiga toimub siin ka närvirakkude spetsialiseerumine: ühed neuronid astuvad kontakti soomaga – meeleelundeid sisaldav keha väliskatte ja liikumisaparaadiga teised astuvad kontakti vistseraga – siseelundite, nääremete soontega, st organismi sisemuses paiknevate elunditega kontakt võib olla sensoorne (aferentne) või motoorne (eferentne) kujuneb välja 4 funktsionaalset tsooni, mis säilivad ka hiljem 1. Somatosensoorne tsoon (F10) alaarplaadi piirkonnas dorsaalselt 2. Vistserosensoorne tsoon (F11) alaarplaadi piirkonnas dorsaalselt 3. Vistseromotoorne tsoon (F12) basaalplaadi piirkonnas ventraalselt 4. Somatomotoorne tsoon (F13) basaalplaadi piirkonnas ventraalselt - Sensoorne tsoon
Liigesepõletik operatsioon osteoporoos saab ennetada (piimatooted, kehaline aktiivsus) Alzheimeri tõbi ravi puudub Parkinsoni tõbi ravi puudub, kuid leevendust võib tuua mõne dopamiini erimi manustamine 34. Vananemise põhjusteks peetakse vabu radikaale (veresoonte lupjumine, südameinfarkt, ajuinsult, vähk) ja kromosoomi telomeeride lühenemist (rakk ei saa lõpuks jaguneda). 35. Mäluliigid: Sensoorne Primaarne Sekundaarne Tertsiaalne Salvestamine Automatiseeritud Sõnaliselt Harjutamisel Väga sagedal tajumisel harjutamisel Kättesaadavus Väga kiire Väga kiire Aeglane Väga kiire Unustamine Kiire kustutamine Uus info asendab Nii uue kui vana Unustamist pole vana info segav mõju
Treeningu pikaajaline mõju- südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad. Kopsumaht suureneb, lihased suurenevad, sest lihasrakkudes toimub intensiivne valgusüntees. Lihaste toonus suureneb, mitokondrite arv lihastes suureneb, verekapillaaride arv lihastes kasvab. 15) Mälu ja õppimine Aju salvestab vaid vähese osa sinna saabuvast infost. Unustame samuti suure hulga juba salvestatud infot. Selektiivne meelde jätmine ja unustamine on kaitse informatsiooni liia eest. Lühimälu- sensoorne mälu(kestus alla 1 sekundi), primaarne mälu(kestus sekundeid) Püsimälu- Harjutamise teel ja püsib kaua. Sekundaarne mälu(kestus minut-aastad), tertsiaalne mälu(püsiv).
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Referaat sise-ja närvihaigustes Juhendaja: Tõnu Kauba Tallinn 2013 1. PEAAJUTRAUMA OLEMUS Peatrauma on üks keerukamaid ja ühtlasi ohtlikemaid nii anatoomiliste iseärasuste kui ka elutähtsate talitluste seisukohast lähtudes. Kuna pea piirkond on ülihea verevarustusega, areneb traumaatiline turse selles piirkonnas eriti kiiresti. Tihti saavad kahjustatud tähtsad funktsioonid nagu tähelepanu, mälu ja keelelised oskused nii kirjutamisel kui ka kõnelemisel. Samuti võivad esineda sensoorsed proble...
eelarvamused ja hirmud, minapilt, enesehinnang, eluviis jne. Mälu põhiülesanded ei piirdu pelgalt terviku pikemaks või lühemaks ajaks meeldejätmisega, tema funktsioone täidab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. ( 1.) 3 Mälu Mälu on kolmeastmeline: 1. Sensoorne mälu- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu - tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks a. Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. b. Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Defineeri kõik kolm Semantiline mälu on see osa, mida me õpime näiteks ÕO7, L7 mälu liiki (semantiline, koolis. Nendel teadmistel ei ole meie endaga mingit episoodiline, isiklikku seost( pigem esialgu õppimise ajal ei ole see protseduuriline). Mis ajendiks, sest elu jooksul võib nii mõndagi vaja minna). tõendab nende kolme Näiteks ajalugu kui õpime tundma muinasaega vms. erineva mäluliigi Episoodiline mälu tekib meil enda läbielamistest ja olemasolu? Too iga (3) muudest sellistest isiklikest kogemustest millel on selge kohta oma näide. subjektiivne ajamõõde. Näiteks mälestused mis on tekkinud reisil olles või näiteks kontserdil käies. Protseduuriline mälu tekib õpitud kogemustest ja ...
· Kemosensorid keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes tundlikud, haistmine, maitsmine. · Osmosensorid koevedelike osmootse rõhu muutustele reageerivad, asuvad siseelundites ja hüpotalamuses · Valutundlikud on vabad närvilõpmed. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks pôhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega, nende hulgas on: 1) Aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid, mis jagunevad omakorda kaheks: a) Merkeli rakud on sageli kogunenud sensorelundisse, mida innerveerib A tüüpi närvikiud. Olulised on need sensorid puudutuse lokaliseerimisel. b) Ruffini kehakesed asuvad sügavamates nahakihtides ja on vähe adapteeruvad. Need
neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katteepiteel – katavad keha välispinda (nahk), sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed (kehanäärmed) Sensoorne epiteel – haistmisepiteel nina limaskestal 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas (veresoontes) Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (lümfidõlmedes) Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon
Sealt viiakse see primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt. Mittesõnalise ülekande kohta pole uuringuid kuigi palju tehtud, kuid see on iseloomulik lastele, kes rääkida veel ei oska. (3: 99) Tabel 1 Mälu liigid Primaarne ehk Sekundaarne ehk Mälu omadus Sensoorne mälu lühiajaline mälu pikaajaline mälu Informatsiooni liik Sensoorne Sõnaline Kõik vormid Piiritletud sisendstiimulite Väike 5-9 ühikut. Põhimõtteliselt Maht hulgaga, s.t Tavaliselt 7. piiramatu. piiramatu.
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, ...
vastasmõju(kohanemisvõime) Tajuteooriad Psühhofüüsika, mis uurib füüsiliste suuruste tajupiire. Nt objektide värv ja kõvadus. Illusioon väär, moondunud taju. Ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon välisärrituseta taju, subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Kestvuse alusel sensoorne mälu, lühimälu, pikaajline mälu(lapseae amnesia) Meelteinfo alusel motoorne, emotsionaalne, kujundiline ja sõnalisloogiline. Sisualusel protseduurmälu, semantiline mälu ja episoodiline mälu. Kes on E. Tulving? Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline). E.Tulving eestlasest mälu-uurija, sündinud 1927. Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog ja kognitiivneuroteadlane. Ta on üks
Siin see säilib pikema aja jooksul ja on kasutatav meenutamiseks. Ülekannet pimaarsest mälust sekundaarsesse mällu kergendab harjutamine ja informatsiooni kordamine. Informatsioon, mis ei ole sõnastatav , liigub sensoorsest mälust otse sekundaarsesse mällu. Teatud hulk informatsiooni salvestatakse tertsiaarsesse mällu, kust see peaaegu mitte kunagi ei kustu ja on meenutatav väga kiiresti. Inimese mäluprotsesside ülevaade Sensoorne Primaarne Sekundaarne Tertsiaarne mälu mälu mälu mälu Salvestamine Automaatselt Sõnaline Harjutamine Väga sage tajumisel harjutamine Kättesaadavus Piirab ainult Väga kiire Aeglane Väga kiire väljastamise kiirus
Energia saamise viis - Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d ae...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
