Rahvuskaardi juhiks sai markii La Fayette. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Asutava Kogu tegevus ja Prantsusmaa olud selle ajal Prantsusmaa kuni 1791. aasta suveni 4. augustil 1789 otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud, sealhulgas ka kümnise, ning vastu võtta inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Kuningas oli esimestele kategooriliselt vastu, lootes senist aadlile toetuvat süsteemi veel säilitada. Kuid järgneva kahe aasta jooksul toimunud sündmuste tõttu osutus see võimatuks. 26. augustil võeti vastu ka "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", millest sai kodanikuvabaduste etalon. 1789. aasta sügisest sai tuntuks ka endine arst Jean Paul Marat, kellest sai mõjuka lihtrahvale suunatud ajalehe "Rahva sõber" (l'Ami du People). Marat sai rahva seas väga populaarseks,
Euroopa Liidu (EU) loomiseni. Erhard jätkas Adenaueri välispoliitikat, kuid Kiesinger asus tegema järelandmisi Hallsteini dooktriinile, taastades diplomaatilised suhted Tsehhoslovakkia, Rumeenia ja Jugoslaaviaga. Kiesingeri välisminister Brandt pooldas tihedamat läbikäimist sotsialismimaadega ja oli valmis Hallsteini doktriinist loobuma, mis tal ka õnnestus teoks teha 1969 kantsleriks saades. Brandt muutis täielikult senist Saksamaa LV poliitikat sotsialismimaade suhtes, tunnustades erinevates lepingutes (1970 Moskva leping ja Varssavi leping, 1971 Berliini küsimust puudutav leping ning 1972 kahe Saksamaa suhteid reguleeriv leping) Oderi-Neisse liini Saksamaa idapiirina ning Saksa DV olemasolu. See aitas parandada suhteid ja arendada majandussidemeid ning Brandt sai selle eest 1971 Nobeli rahupreemia. Konservatiividelt Saksamaal pälvis ta välispoliitika (mida tuntakse nimetuse Ostpolitik all) tugeva kriitika
Kasvas riigi osa majanduses. Hoogsa arengu tegi läbi tööstus. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstusriigiks. Põllumajanduses suur roll ühistegevuslikul liikumisel. Maale jõuab elekter. Väljaveos esikohal põllumajandussaadused, metsamaterjal ning tööstustoodang (tekstiil, paber, põlevkiviõlid). Sisseveos domineerisid tööstusseadmed, keemiakaubad, toorained (raud, kivisüsi, naftasaadused, puuvill) 1925 loodi Eesti Kultuurkapital 1034/37 koolireform ühtlustas senist keerulist ja ebaefektiivset koolikava. Keskharidus saadi 9 aastaga ja gümnaasium jäi ülikooli pürgijatele. Suurt rõhku pandi kutseharidusele 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesannete hulgas olid teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. 1932-37 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" 1921 loodi ,,Eesti Lauljate Liit" 1922 loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. Alates 1920 osalesid eestlased olümpiamängudel. EESTI TEISES MAALIMASÕJAS
veebruaril 1918 välja kuulutatud „Isesesvusmanifest”. Iseseisvusmanifestiga fikseeriti ka peamised vabadused (sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus) ja üldine võrdõiguslikkus. Esimest põhiseadust hakkas välja töötama 1919 aprillis otseste ja vabade valimiste tulemusena moodustatud Asutav Kogu poolt. Esimene põhiseadus hakkas kehtima 21.detsembril 1920. Juba 1920.aastate lõpus algas Eestis diskussioon, et muuta senist põhiseadust. 1932-1933 toimusid Eestis kolm rahvahääletust: kahel Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 6 esimesel ei saanud Riigikogu põhiseaduse muutmise eelnõu vajalikku toetust. Kolmandal rahvahääletusel 1933 oktoobris võeti suure häälteenamusega vastu Vabadussõdalaste Keskliidu esitatud
Antud kirjeldus sümboliseerib situatsiooni, millesse satub mõtlemise teele asunud inimene. Mõtlemine seisneb selles, et harjumuspärane maailmamõistmine seatakse küsimuse alla: võib olla pole see, mida ma ise ja kõik minu lähedased ning tuttavad on seni pidanud tegelikuks maailmaks, midagi muud kui vaid varjude mäng. See kogemus võib olla inimesele üsna valuline – tegu pole ju mitte sellega, et mõni üksik arvamus osutub ekslikuks, vaid sellega, et küsimuse alla satub inimese senist identiteeti kujundav maailmamõistmine. Samuti võib see tuua kaasa mittemõistmist nende lähedaste inimeste poolt, kellega ta on seni jaganud ühist maailmamõistmist, kes on aga selle maailmamõistmise külge aheldatuks jäänudki. Seetõttu võib inimese esmaseks reaktsiooniks ollagi püüe pöörduda tagasi harjumuspäraste ja teistega jagatud vaadete juurde. Kuid nüüd ei saa ta enam pidada seda maailmamõistmist enesestmõistetavalt ainuvõimalikuks. III situatsioon
finantsnäitaja andmed ei klapi 2015 aasta aruandega ning neid kajastati tegevusaruandes alles 2014 aastal. 1.1.1 Andmete vastavus 2010 aastal oli töötajate arv 7, mis langes 2015 aastal viie peale. Tegevusaruandes on kirjas, et asutati 2002 novembris aga ettevõtja infos oli asutamisaeg sama aasta detsember. Kasum tekkis alles 2015. aastal ning eelnevatel aastatel oli ettevõte kahjumis. Tegevusaruandes toodi iga aasta ära, et nad jätkavad oma senist majandustegevust ning meretranspordi turg on 3 endiselt keerukas, aga 2014. aasta aruandes märgiti, et on näha paranemise märke ja loodetakse saada kasumit. 2016. aastaks prognoositakse jällegi kasumi langust, kuid 2015 aasta oli esmakordselt ettevõtte kasumis. Bilansipäevajärgsed sündmused olid ära toodud ainult 2010. aastal, kus kajastati, et Eesti kroon asendus euroga. Põhivara arvelevõtmise
viidatud kuriteoga seotud kriminaalmenetlust on enne leebuse kohaldamise taotluse esitamist alustatud. § 2052. Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja möödumisega Kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. 11. Prokurör kohtueelses menetluses Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. Kui kohtuvälise menetleja ametnik tuleb väärtegu menetledes järeldusele, et teos on
Olid uued väärtushinnangud ja ideaalid. 1960. aastatel hakati rohkem ostma raadioid, telereid ja magnetofone. Üha populaarsemaks muutusid teatrid, kinod ja kunstinäitused. Suurtes maa-asulastes hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Osa maaelanikkonnast siirdus linnadesse, mõned aga teistesse maapiirkondadesse, otsides paremaid töö- ja elutingimusi. Maaelanike elujärje parenemine võimaldas maaasukate senist suuremat osavõttu linnaelust. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. 1980. aastal suursündmuseks kujunes Tallinna purjeregatt. See toimus seoses Moskva Olümpiamängudega. Osales 156 sportlast 81 riigist. Purjeregatti maskotiks oli hülgepoeg Vigri. Olüpiaregati tarvis ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskuse juurde, olümpiaküla ehitati laevakujuline. Veel ehitati 314 meetri kõrgune teletorn, Tallinna peapostkontor,
tööandja teadis või teadma pidi. Töölepingu tahtlikul rikkumisel vastutab töötaja kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Töölepingu rikkumisel hooletuse tõttu vastutab töötaja kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse: 1) töötaja ülesandeid; 2) süü astet; 3) töötajale antud juhiseid; 4) töötingimusi; 5) töö iseloomust tulenevat riski; 6) tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist; 7) töötaja töötasu; 8) tööandja mõistlikuks eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui : 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4)
veebruaril 1918 välja kuulutatud ,,Isesesvusmanifest". Iseseisvusmanifestiga fikseeriti ka peamised vabadused (sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus) ja üldine võrdõiguslikkus. Esimest põhiseadust hakkas välja töötama 1919 aprillis otseste ja vabade valimiste tulemusena moodustatud Asutav Kogu poolt. Esimene põhiseadus hakkas kehtima 21.detsembril 1920. Juba 1920.aastate lõpus algas Eestis diskussioon, et muuta senist põhiseadust. 1932-1933 toimusid Eestis kolm rahvahääletust: kahel esimesel ei saanud Riigikogu põhiseaduse muutmise eelnõu vajalikku toetust. Kolmandal rahvahääletusel 1933 oktoobris võeti suure häälteenamusega vastu Vabadussõdalaste Keskliidu esitatud põhiseaduse eelnõu, mis hakkas kehtima 1934.aasta alguses. Kuna tollane riigivanem K.Päts ja kindral J.Laidoner viisid läbi 12
- töötamiseks vajalik abivahend Täiendavalt oluline dokument - tööhõive programm, olemasolev 2017 2020 - näeb ette täiendavad toetused ja teenused, mida seaduses ei ole Teenuse pakkumiseks oluline uus lähenemine töövõime hindamine. Muuhulgas peab selge olema, kuidas vaidlustada, kui töövõimet valesti hinnatud? Vaie Töötukassale, edasi kaebus halduskohtule. Töövõimetoetus asendab senist töövõimetuspensioni. Oluline soovid seda toetust saada, pead olema aktiivne. Toetuse saamise soov üks oluline motivaator ennast töötuna arvele võtta! Inimene töötuna arvele võetud, on võimalik tööalane rehabilitatsioon ( NB! sotsiaalne rehabilitatsioon ja tööalane rehabilitatsioon) Uued teenused - kaitstud töö - ettevalmistamine tavalises keskkonnas töötamiseks Kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded
Kohustuse sissenõutavaks muutumisega algab reeglina ühtlasi vastava nõude aegumistähtaeg 2 (TsÜS § 147 lg 2 ja § 149). TsÜS § 147 lg 2 ja VÕS § 82 lg 1 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Riigikohus on oma 2.04.2014 lahendis muutnud senist käsitlust, mille kohaselt loeti, et kohustus muutus sissenõutavaks alates järgmisest päevast, mis järgnes kohustuse täitmise tähtpäevale. Ehk kui arve saadakse kätte, siis muutub tasu sissenõutavaks järgmine päev ja kui tasu on muutunud sissenõutavaks, saab nõuda viivist (alates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni) Kui arvet ei ole 10 tulnud, kas siis 11. on õigus nõuda kohustuse täitmist ja kohustuse rikkumise pealt viivist
aga suurlinnade elanikele. Isauruste dünastia valitsejad keelasid Moosese pildikeelule toetades kõik kultuslikud pildid, millele järgnes pühapiltide hävitamine ja nende kummardajate jälitamine, kirikute ja kloostrite maad ja varad konfiskeeriti. Need otsused kiitis heaks ka 754.a. kirikukogu. Võitlus kulges vahelduva eduga, kuid 843.a. taastas kirikukogu pühapiltide austamise täielikult. Pilditüli aitas kaasa Ida ja Lääne kiriku võõrandumisele, senist traditsiooni austav paavst Gregorius III (731-741) pani kirikuvande alla nii Bütsantsi keisri kui ka patriarhi, mis omakorda tõi kaasa kõigi kirikuvarade konfiskeerimise Lõuna-Itaalias. Ühtlasi süvenesid Bütsantsi ja Frangi riigi omavahelised vastuolud. 4. Makedoonia dünastia 867 1057 Makedoonia dünastia keisrid üritasid seadusandlikult kaitsta vabu talupoegi suurmaaomanike, eriti kiriku ja kloostrite eest, kuid feodaalkora kujunemist see ei peatanud. Senised stratioodid
Tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine, võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõppemisel. Tööandja tuvastab töötaja hoolsue määra. Hooletuse korral kahju kindlaks määramine hooletuse puhul ei võeta arvesse ainult tegelikku kahju ulatust vaid arvestatakse paljude asjaoludega eelkõige arvestatakse kahju ulatuse kindlaks määramisel: töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, tööiseloomust tulenevaid riske, töötaja suhtekestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, tööandja mõistlikult kahjude vältimiseks seotud. Töölepingu seadus näeb ette, et hüvitamisele kuuluva surust tuleb vähendada tööandja tegevusega tüüpilise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Näiteks lõhub ettekandja hooletuse tõttu kandikutäie klaase. Samas on toitlusasutuses tüüpiline risk, et mõni klaas võib puruneda ja seda tuleb kahju määramisel arvesse võtta. Seadus ei piira hüvitamisele kuuluva kahju suurust. See tähendab
Tapa-Tartu raudtee valmis 1876, Tartu-Valga liin 1887 ja Valga-Võru-Pihkva raudtee 1889. Tänu raudteele saavutas Tallinna sadam Venemaa Keisririigi sadamate seas väliskaubanduses käibelt 4. koha. Kõrvuti industrialiseerumise ja ühiskonna moderniseerumisega toimus nii Euroopas kui ka Venemaal ka rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Oluliseks verstapostiks loetakse sealjuures tavaliselt Johann Voldemar
[Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [5] Statistikaamet, „2010. aasta iive oli üle 20 aasta taas positiivne,“ 2011. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.stat.ee/49511. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [6] Statistikaamet, „Eestist väljaränne hoogustus 2010. aastal,“ 2011. [Võrgumaterjal]. Available: http://statistikaamet.wordpress.com/2011/05/27/eestist-valjaranne-hoogustus-2010-aastal/. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [7] Statistikaamet, „Ränne kahandab Eesti senist rahvaarvu 16 000 inimese võrra,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.stat.ee/33684. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [8] ERR, „Iive oli eelmisel aastal taas selgelt negatiivne,“ 2012. [Võrgumaterjal]. Available: http://uudised.err.ee/?06252594. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [9] Asustusüksuste nimistu kinnitamine ja nende lahkmejoonte määramine. Regionaalministri määrus, 2008. [10] 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus
ületanud; kõigil teistel juhtudel antakse võistlejale uus katse. Võistlus: Võistlejal on õigus nõuda hüppetellingute paigutamist enda poolt soovitud asendisse teibakasti tagaseina rajapinnaga lõikumise kohast („nulljoonest“) maandumiskasti suunas 80 cm kaugusele ulatuvas vahemikus. Esimeseks hüppeks soovitud tellingute asendi peab võistleja teatama kohtunikele enne võistluse algust, see märgitakse protokolli. Soovides muuta senist hüppetellingute asendit, peab võistleja sellest kohtunikele teatama enne, kui need on seatud tema poolt varem tellitud asendisse ja hakkab jooksma katseks valmistumiseks ettenähtud aeg. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: võistleja puudutusest tingituna ei jää latt peale hüpet mõlemale kandetoele pidama; võistleja puudutab enne lati ületamist mõne kehaosa või teibaga rajapinda või maandumispaika „nulljoonest“ tagapool; võistleja tõstab peale äratõuget (maapinnast
Asutuse mõtlemiskoht, kaua peab dok. säilitama. Võib olla ka alatine säilitamine asutuse enda jaoks. Rahvusarhiiv arvestab arhiiviväärtuse väljaselgitamisel järmiste hindamiskriteeriumidega: 1)arhiivimoodustaja ja funktsiooni(de) olulisus- võetakse arvesse tema asendit avaliku halduse hierarhias nii üleriiklikul kui ka omavalitsustasandil, arhiivimoodustaja või isiku funktsioone, poliitikat ja toimimist, päritolu ja senist kogumistraditsiooni. 2)teabe uurimispotentsiaal- Hindamisel võetakse arvesse erinevaid uurimisvaldkondi ning erinevaid koolkondi ja meetodeid. 3)ajaraam- See võib tähendada ajavahemikku, mida hõlmab terve dokumentide kogu, või ka aega, mida katab üksikdokument. 4)teabe unikaalsus - Hindaja peab määrama, kas kõne all olevad dokumendid on ainsad ja/või kõige täielikumad olulise teabe allikad
vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. 1637. aastal koostas Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Forselius, kes oli väga tähelepanelik ja rahvaga kokku puutus, õppis juba noores eas elavalt rahvakeelt tundma. Ta jõudis kindlale otsusele, et senist kirjaviisi tuleb parandada ja kirjandus rahvale arusaadavaks teha. Selleks kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuõpetajate keskel suurt poolehoidu leidis. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. 1693
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust,
STRATEEGIAD NÕRKADELE ETTEVÕTETELE 1. Kui omatakse piisavalt finantsressursse võib rakendada ründavat muutuste strateegiat (turnaround), mis on suunatud kulude alandamisele või uut liiki diferentseerimisele. Edu korral võib ettevõte teatud aja (nt 5 aasta) jooksul kujuneda turul arvestatavaks tegijaks. 2. "Tugevda ja kaitse" strateegia seisneks senise strateegia mõningases kohandamises ning püüdes säilitada senist turuosa, müügimahtu, rentaablust ja konkurentsipositsiooni. 3. "Kohene väljatõmbumine" seisneks äriüksuse kiires müügis või ka sulgemises, kui ostja leidmine ei õnnestu. 4. "Koristusstrateegia" seisneb reinvesteeringute hoidmises minimaalsel vajalikul tasemel ning positiivsete rahavoogude samaaegses maksimeerimises, valmistades nii ette hilisemat väljatõmbumist. Turupositsioonist loobutakse paranenud rahavoogude või lühiajalise rentaabluse nimel
Sellegipoolest on seeneriik suuresti läbi uurimata. Oletatakse, et maail mas eksisteerib poolteist miljonit seeneliiki, millest tänapäeval on for maalselt kirjeldatud üksnes 5 %. Se eneliike hakati for maalselt kirjeldama juba 18 sajandi l õpul. Seda tehti esialgu väli muse põhjal, näiteks e oste värvi või mikroskoobis nähtavate tunnuste järgi. Molekulaargene etika areng v õi maldas taksonoo miasse kaasat DNA analüüsi, mis on m õnigi kord sundinud m ükolooge senist klassifikatsiooni ümber tege ma. Fülogeneetilised uuringud vii masel kü mnendil on aidanud seeneriigi klassifikatsiooni m uuta ja tänapäeval eristatakse seeneriigis 1 alamliiki, 7 hõi m konda ja 10 alamh õi m konda. Se ened on o mapäraste tunnustega elusolendid: ühelt poolt on nad taimede, teiselt poolt aga loo made m o odi. Se ened kasvavad taimede ko mb el maas ja püsivad kogu elu paigal, kuid nad toituvad val mis orgaanilistest ainetest nagu
8. 17.saj lõpu põhjaeesti kirjakeel Blume 1662 I teos "Väike õpetuskogu", 1666 "Geistliche Wochen-Arbeit", 1667 "Geistliche Hohe Fäst-Tahgs Freude" ja "Geistliche Seelen-Ergötzung". Blume keelekasutus: "Geistliche Hohe..." eessõnas mainib, et peab raamatu lugejana silmas ka eestlasi. "Väikese õpetuskogu" eessõnas võtab seisukoha kirjaviisi küsimuses peamine takistus eesti k kirjutamisel on juurdunud alamsaksa kirjaviis, mis oli talle kui kesksakslasele võõras. Peab senist ortograafiat eestlasele raskeks, pakub välja mõne võimaluse kirjaviisi lihtsustamiseks ja hääldusega kooskõlla viimiseks. Jätab tähestikust välja q ja y, ck asemel soovitab ta kasutada k-d, dt asemel t-d. Selle kirjaviisi lihtsustamise teostas ka oma teostes. Lihtsustab ka saksa ortograafiat, sest saksa kirjakeelgi polnud sel ajal veel ühtne ega lõplikult välja kujunenud. Eesti k häälduse kohta märgib, et eestlased ei häälda f-i, asendades selle v-ga
looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju, Antropofüüt - sisse toodud takson, mis püsib vaid tänu inimmõjule. Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu. Bioinvasioonina tuleb käsitleda ka kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomist areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest massiliselt tirazeeritud isendeid, geneetiliselt modifitseeritud organisme. Elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. N: tähk-toompihlakas, süstlehine aster, pajulehine aster, ohtetu luste, harilik tõlkjas, pihkane haiklõug, teekummel, lõhnav kummel, harilik sigur, kanada pujukakar, läikiv tuhkpuu, tähk-
Roomlaste elu-olu ja elamistingimused 1) Elamutüübid linnas: domus, insula, villa Domus. Maja alguses ovaalne, hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid. Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all ...
kujunemiskäigu elavad tunnistajad. 6. Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised voorliigid, mis inimese tahtlikul voi tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike voi senist koosluste tasakaalu. 7. Ohustatud ja haruldased taimed Püramiid-akakapsas, Gmelini kilbirohi, Valge tolmpea, Punane tolmpea, Mägi-kadakkaer, Taani merisalat, Lehitu pisikäpp, Rand-ogaputk Lohnav käoraamat, Harilik luuderohi, Harilik kobarpea, Arukäpp, Leeder-sormkäpp, Alpi voipätakas,
arvasse ainult tegeliku kahju ulatust, vaid arvestatakse paljude teiste asjaoludega, eelkõige arvastatakse kahju ulatuse kindlaks määramisel: a.) Töötaja tööülesandeid b.) Süü astet(hooletus või raske hooletus) c.) Töötajale antud juhiseid d.) Töö tingimusi e.) Töö iseloomust tulenevaid tüüpilisi riske. Tüüpilise riski tagajärjel tekkinud kahju suurust tuleb vähendada. f.) Töötaja tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist g.) Töötaja töötasu h.) Tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahju vältimiseks või kindlustamiseks Kahjunõude aegumise tähtajaks on 3 aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Aegumine algab hetkest, kui tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest, kui ka selle hüvitamiseks kohustatud isikust. Aegumine lõpetab kogu nõude õiguse. Varalise vastutuse kokkulepe.
oluliseks stimuleerivaks vahendiks nende seisuslikult tõusul impeeriumi sõjaväe ja ametikkonnahulgas. Katariina II reformid mõjutasi Eesti alal enim 1775.a kubermnaguseadusega. See kujutas baltisaksa aadli suhtes piitsa ja prääniku poliitikat, kuna ühets küljest kaotati seisuslik omavalitsus, kuid kompensatsiooniks muutusid senised läänimõisad aadliperekondade puutumatuks eraomandiks. Kärbiti ka linnade seniseid privileege ja muudeti senist võimukorraldust, või omanud raehärrad asendati tähtajaliselt valitavate linnavolinikega. Eesti ja liivimaal kehtestati analoogiline kohtukorraldus Venemaa kubermangudega. Maa ja meeskohtud asendati kreisikohtutega, mille otsuseid sai edasi kaevata. V LOENG Vene impeerium Mongolite ja tatarlaste pealetung oli Venemaa jaoks väga valus. See on Venemaa jaoks häbistav. Tatari keelest on tulnud venelastele ja isegi meile mitmeid sõnu
lihasmassi suurusest.*Optimaalne treeningu koormus peab olema konkreetsele inimesele optimaalne, et treening täidaks ettenähtud ülesannet. Koormuse mõju organismile on individuaalne ja sõltub treenitusest* Tegevuse intensiivsus sõltub eelkõige treeningtunni eesmärgist: *hea vormisoleku ja välimuse saavutamine, kehakaalu reguleerimine, *südame-vereringe tugevdamine. Lastele ja noorukitele antavad KA soovitused peaksid arvesse võtma igaühe senist kehalist aktiivsust ja elustiili. See tähendab, et need soovitused ei tohiks olla ebareaalselt kõrged, vaid ülepingutamata saavutatavad. I soovitus kõik lapsed peaksid olema vähemalt 1 tund päevas kehaliselt aktiivsed, sealjuures KA intensiivsus peaks olema vähemalt mõõdukas. II soovitus Veelgi soodsama mõju avaldamiseks oma tervisele peaksid noorukid sportima vähemalt 3 korda nädalas intensiivsusega, mis on
kohtumenetluses. Mõistlikkuse põhimõte tähendab, et lepingupoole käitumist hinnatakse teiste sarnaste isikute käitumise järgi. VÕSi kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Näiteks kui tudeng peab referaadi kirjutama mõistliku aja jooksul, siis on mõõdupuu teiste üliõpilaste tavaline kirjutamiskiirus. Tudengi enda senist agarust või laiskust tähtaja hindamisel arvesse ei võeta. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse alati võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 3. Põhimõtteliselt loetakse leping sõlmituks, kui on saavutatud kokkulepe kõigis olulistes tingimustes.Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahe isiku tahteavaldust üks isik esitab pakkumuse ja teine nõustub sellega
Tartu kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Koostaja KOOSTÖÖ ÕIGUSLIKUD ALUSED Referaat Juhendajad: …… Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 1.TÖÖLEPING.................................................................................................4 2.TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE.............................................................................6 2.1 TÖÖLEPINGU VORMISTAMISE NÕUE.....................................................................................6 2.2 PIIRANGUD ALAEALISE TÖÖTEGEMISELE...............................................................................7 3.TÖÖLÄHETUS.............................................................................................. 9 4.TÖÖANDJA KOHUSTUSED.......................
Töö eesmärgiks on analüüsida ettevõtte tegevuse vastavust strateegilise teeninduskontseptsiooni põhimõtetega. Analüüsi aluseks on valitud Eesti telekommunikatsiooniturul tegutsev jaemüügi ja teenindusettevõte AS Esmofon. Uurimustöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: - anda ülevaade strateegilise teeninduskontseptsiooni teoreetilisest olemusest; - analüüsida Esmofoni senist tegevust vastavalt strateegilise teeninduskontseptsiooni teoreetilisele mudelile; - leida Esmofoni tegevuse võimalikud probleemsed valdkonnad ning analüüsida nende tekkimise põhjusi; - lähtuvalt analüüsi tulemustest ning võimalikest probleemsetest valdkondadest pakkuda välja arengusuunad. 3
a astus Venemaa teenistusse, kõrge väejuht, langes Türklaste kätte sõjavangiks, müüdi orjaks, põgenes, sai mitu korda raskelt haavata. 1783- 1876 Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner 1801-1876 Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner Riigiametnike arv kasvas rohkem kui kolm korda, algselt ligi 300, perioodi lõpuks ca 1000. Kasvas venelaste arv riigiametnike seas. Pearahamaks. Otsene riigimaks, 1783 aastast, asendas senist riiklike maksude süsteemi. Varasemalt ratsateenistusmaks, mis kujutas endast rahalist kohustust, mis arvutati adramaade järgi; maksud, mis tasuti teraviljas – Eestimaal tollivili, Liivimaal statsioon. Vene sisekubermangudes oli pearahamaks varasemalt tuntud, Peeter I algatatud reform. Pearahamaksuga maksustati maksualuste seisuste meesisikud (aadliseisus ja vaimulikkond ei olnud maksualused seisused). Maksumäär 70 kopikat
1950. aasta märtsipleenum: põhjused ja tagajärjed: Põhjusteks siis, et Eesti juhtkond näis olevat liialt isepäine, polnud suutnud täiesti Moskvat rahuldavalt läbi viia 1949 küüditamist ning ei osanud end ka enam Moskva soosingusse tõsta. Stalin otustas endale ustavama juhtkonna pukki seada. Selleks toodi Eestisse mitmeid tegelasi, kes pidid pinda ette valmistama, eriti Moskalenko, kellest sai uus siseminister. Märtsipleenumil siis süüdistatigi senist juhtkonda kodanlikus natsionalismis ja nad pidid pillid kotti panema. Käbin ja tema meeskond (ehk enamasti Venemaa eestlased) said võimule. Eesti NSV koht L. Beria "uues rahvuspoliitikas": J. Stalini surm ja "kollektiivsejuhtkonna võimuletulek." (Stalini surm ehk lahkus kõige võimsam mänedzer") Ühiskond ootas muutusi. Kremlis sai võimule seltskond, kes hakkas end esialgselt kutsuma "kollektiivsejuhtkonnaks", sinna kuulusid: Georgi Malenkov, L. Beria (Julgeolek, siseministeerium)
teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste ürgaja monumentide jälgede vastu. Võibolla just sellepärast on maakunsti teosed enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse inimtühjadesse paikadesse. Kontseptualism. Teose tegemisest loobumine ja ainult teostusideega esinemine. See on kontseptualismi tekkimise üks võimalik allikas. Nad ise deklareerisid, et nad tahavad loobuda tühjade vormide produtseerimisest, ja süüdistasid senist avangardi formalismis. Kehakunst. Kontseptualismi loobumine meeletaga tajutavast teosest oli üheks põhjuseks omamoodi vastandliku kunstinähtuse nn. kehakunsti tekkimisele. Mitmed kunstnikud muutsid teose teemaks oma keha ja selle füsioloogilised talitused. Keha paljastamine polnud enam eriti sokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Kehakunsti ja performance'ite vahel pole selget piiri, kuid kehakunsti teosed sünnivad tihti ilma
rahvuse ellujäämisel. 17 Eesti tagab kaitseväe ja Kaitseliidu ning nende tegevust toetavate asutuste ja organisatsioonide ajakohase väljaõppe ja nende alalise valmisoleku riigi kaitseks ning kindlustab kõigi ressursside otstarbeka kasutamise. Ajateenistuse kaks põhiülesannet on luua eeldused kaadrikaitseväelaste värbamiseks prioriteetsete üksuste komplekteerimiseks ja tagada reservüksuste komplekteerimine. Eesti hoiab senist kaitsekulutuste taset 2% SKTst. Eesti kaitsepoliitika põhimõtted on järgmised: · Julgeoleku jagamatus, mille kohaselt julgeolekukeskkonna muutused väljaspool Eestit mõjutavad rohkem või vähem Eesti julgeolekut ning vastupidi. · Solidaarsus ning kahe- ja mitmepoolne ning regionaalkoostöö liitlastega ühisväärtuste kaitsel ning usaldust ja julgeolekut suurendavate meetmete rakendamisel.
(1939-1940): · Soome säilitas iseseisvuse · Soome kaotas osa territooriume: Karjala jt 3. Baaside ajastus sisepoliitika: Punaarmee sissemarss oktoobri keskel mõjutas olulisel määral Eesti sisepoliitikat: · Uueks valitsusjuhiks (peaministriks) määrati Jüri Uluots. · K. Päts üritas ebaõnnestunult laiendada senise valitsuse kandepinda ka kaasata koostöösse ka opositsiooni tegelasi. · Uus valitsus jätkas senist ebademokraatlikku juhtimisstiili. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt · Vastavalt NSVLSaksa kokkuleppele lahkus alates oktoobrist Eestisse ~14 tuhat baltisakslast ja arvestatav hulk ,,kadakasakslasi". · Kasvasid majandusraskused, kuna kaupade eksport ja import oli sõjategevuse tõttu takistatud. Kasvas tööpuudus ning kerkisid esmatarbekaupade hinnad.
Kui olete omanik või kasutusvaldaja, kontrollib kohus seda ise kinnistusraamatust. Kui kaotate kinnistu kasutamise õiguse, peate ennast selle ettevõtte osas äriregistrist kustutama. Äriregistris ei pea ärinime muutma, kui: a) ettevõtja enda nimi muutub (näiteks abiellumisel); b) pärija võtab ettevõtte üle ja soovib senise ärinime all edasi tegutseda; c) ettevõtja võõrandab oma ettevõtte (poe, talu jne) teisele isikule ja lubab uuel omanikul senist ärinime kasutada (nõusolek peab olema kirjalik). Äriseadustik seab ärinimedele piirangud, nagu näiteks: · Ärinimi ei või olla eksitav näiteks ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas · See ei tohi olla vastuolus heade kommetega · Ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist
hüvitist. ·Töötaja vastutab, kui on rikkumises süüdi, s.o. kohustust rikkunud hooletusest, raskest hooletusest, tahtlusest; ·Tahtliku rikkumise korral vastutab kogu tekitatud kahju eest + võimalik nõuda saamata jäänud tulu; ·Hooletuse tõttu töölepingu rikkumisel vastutab kahju eest, mille määramisel arvestatakse tööülesandeid, süü astet, antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, töötamise kestust, senist käitumist, töötasu. MÕISTED: Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. Tavaliselt teeb ettevõttes ka muid ülesandeid, vastutab vaid tööandja ees. Töökeskkonnavolinik töötajate valitud, esindab töötajaid, jälgib ohutusjuhendite järgimist ja kaitsevahendite kasutamist
Soomes, Rootsis, Venemaal, Saksamaal, Baltikumis. 34 Kõigi intervjueeritavate otsused nii endi kui ka alluvate koolituskorralduse kohta lähtuvad esmajärjekorras tööalasest ja ettevõtte sisemisest vajadusest või muudatustest tulenevalt. Mitmed juhid tunnistasid, et paljus sõltuvad nende otsused emotsioonidest ja omavahelistest suhetest. Positiivselt hinnati igal aastal toimuvat kahepäevast meeskonnatöökoolitust ja ettevõtte senist tegevust töötajate keelekoolituse korraldamisel. Valdav osa intervjueeritavaid oli praeguse olukorraga üldjoontes rahul, puudustena toodi välja vähene organiseeritus. Leiti, et vajalik oleks kogu koolitustegevuse koondamine ühe kindla töötaja kätte, kes kogub ja edastab koolitusalast informatsiooni, koordineerib tegevust, teeb ettepanekud juhtidele nende endi ja nende alluvate koolituse kohta, jälgib koolituseelarvet, teavitab ettevõttesiseselt koolitusel viibija äraolekust.
kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda, sõltub eelkõige kõne eesmärgist. Edukas kõne pakub vajalikku informatsiooni ning täiendab inimese senist maailmapilti. Auditooriumile peetud kõne eesmärgiks võib olla ka kuulajais mõtete, kujutelmade ja tunnete äratamine. Kõne eesmärk võib olla ka teiste veenmine. Sõnavabaduse tingimustes on maailm avatud erinevatele ideedele ning sõnaosavamatel on eelised oma ideede tutvustamisel. Inimesed levitavad oma sõnumit, et propageerida erinevaid ideid. Heale kõnele reageerib kuulajaskond elavalt ning lahkub rahulolevana.
saavutas selle et sai jarlõki millega tunnistati vanimaks vürstide seas ja sai omale ka J- S. Ära olles määras oma asemele Novgorodi poja Vassili kelle veetse minema kihutas. Nüüd aga omades J-S vüürsti kohta ja ka kuldhordi toetust läks ta vägedega Novgorodi alla ja nõudis poja tagasikutsumist. Veetse andis järgi ja Vassili kutsuti tagasi- oluline see et allutas isepäise Novgorodi veetse ja muutis seal vürstide valitsemise senist korda, lisaks oli Novgorod sunnitud tunnistama oma vasallisõltuvust J-S. Peale seda suutis ta edukalt seista vastu läänest tulenevale ohule. Sõlmis suhted Norraga ja sooritas eduka sõjakäigu Rootslaste vastu Soome aladele. 1261 sõlmis lepingu leedu vürst Mindaugasega millele järgnes ühine sõjakäik Liivi Ordu vastu. Ettevõtmine polnud küll sõjaliselt edukas kuid tõi Novgorodi tagasi hansakaupmehed.
Eesmärk peab olema vastavuses turu suuruse ja ressurssidega, millega ettevõtja opereerib, konkurentsi tasemega valdkonnas. 3. Defineeritavad - See nõue on vajalik määratlemaks, millal on eesmärk saavutatud. 4. Mõõdetavad. Ainult defineeritava ja mõõdetava eesmärgi suunas liikumist on võimalik kontrollida: kas ja millises tempos lähenetakse sihile. 5. Liigendatavad - Liigendatavus võimaldab püstitada vahe-eesmärke, parandada ressursikasutust ja korrigeerida senist tegevust, sh muuta tegutsemisviisi, s.t. strateegiat. Näiteks ettevõtte OÜ Aken pikaajaline eesmärk on kasvamine üheks kiiremini arenevaks aknatootjaks Põhjamaades. Keskmise pikkusega eesmärkide näited: 1. Saavutada tootmismaht 6000 akent kuus 1. juuliks 2009. 5 2. Sama aasta 1. oktoobriks eesmärk saavutadatootmismaht 8000 akent kuus ja saada üheks suuremaks
tööandjaid pakkuma oma töötajaile tervislikku töökeskkonda; b. toetame tootlikkuse suurendamisele suunatud töötajate ümber- ja täiendõpet, ergutame ülikoole ja ettevõtjaid osalema senisest jõulisemalt täiendkoolituse turul, et viia elukestvas õppesosalemine Põhjamaade tasemele; c. aktiivsete tööturumeetmete abil toetame puuetega inimeste algatusi luua koostöös ettevõtetega uusi töökohti; d. analüüsime Töölepingu seaduse senist mõju eesmärgiga suurendada tööturu turvalist paindlikkust. 2. Põhitähelepanu noorte ning pikka aega tööturult eemal olnute tööpuuduse vähendamisele: a. inimeste parim võimalus tööturul edukas olla seisneb heas hariduses. Seetõttu pöörame enim tähelepanu inimeste hariduse ja kutseoskuste tõstmisele, mis võimaldavad neil tööturul taotleda paremaid tingimusi ja palka; b. jätkame TULE ja KUTSE programmidega, et haridustee kõrg- või kutsehariduses
o apofüüdid looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju o antropofüüt sisse toodud takson, mis püsib vaid tänu inimmõjule Invasiivsed liigid: Invasiivsed e sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool- looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu. Invasiivsed liigid on elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. Sageli võib introdutseeritud liik sada aastat ohutult esineda, kuid järsku muutub invasiivseks. Põhjuseks võivad olla muutused elukäigutunnustes, kliima muutus või uute ressursside kättesaadavus. Bioinvasiooniks on ka: kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomine areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tirazeeritud isendid või
o apofüüdid – looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju o antropofüüt – sisse toodud takson, mis püsib vaid tänu inimmõjule Invasiivsed liigid: Invasiivsed e sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool- looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu. Invasiivsed liigid on elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. Sageli võib introdutseeritud liik sada aastat ohutult esineda, kuid järsku muutub invasiivseks. Põhjuseks võivad olla muutused elukäigutunnustes, kliima muutus või uute ressursside kättesaadavus. Bioinvasiooniks on ka: kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomine areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tiražeeritud isendid või
Oleks pidanud etteteatamistähtaega järgima, samas ei ole mõistlik nõuda temalt asjaolude tõttu 90-päevase etteteatamistähtaja järgimist. Samas oleks pidanud ikka andma mõistliku aja, 1 päev pole mõistlik. Kui ta oleks rikkunud eeskirju tööajal, oleks saanud üles öelda nt § 88 lg 1 p 3 või 6 tõttu. 5. Pärast tervisekontrolli läbiviimist teatas töötervishoiuarst laohoidjana töötavale K.-le, et alates järgmisest päevast ehk 10. septembrist ei tohi ta enam oma senist tööd teha, sest pidev tuuletõmbuse käes viibimine põhjustab K. kroonilise haiguse ägenemist. Kuna tööandjal ei olnud võimalik vastavalt TLS § 88 lg-le 2 töötajale teist tööd anda, otsustas ta K. töölepingu 11. septembril üles öelda. K. väitis aga tööandjale, et tema töölepingu ülesütlemine on vastuolus TLS § 92 lg 1 p-ga 3 ja § 88 lg 1 p-ga 1, mille järgi peab töölepingu ülesütlemisele eelnema pikka aega kestev
ettemaksud jne. b) Omakapital: aktsi/osa-kapital, reserv kapital (osaühingul/aktsiaseltsil peab see olema minimaalselt 10% osa/aktsiakapitalist), kasum. Kasumi aruanne koostatkse: äritulud - ärikulud = maksustatav tulu - maksud = puhaskasum. Haridus Hariduse ja kultuuri seostest. Kultuuri (lad.k. cultura - viljelus, harimine) all mõistame kõigi põlvkondade loodud vaimset ja ainelist väärtuste kogumit, kogu senist saavutuste, teadmiste ja oskuste taset. Inimkultuuri saab ühelt põlvkonnalt teisele edasi anda üksnes hariduse ja kasvatuse abil. Haridus teeb võimalikuks inimkultuuri kasutamise ja edasiarendamises. Haridus ja selle tase on tänapäeval üheks olulisemaks riikliku ja rahvaliku kultuuri arengu teguriks. Loodusrahvaile on omane nn rahvapedagoogika ehk rahvalik kasvatus. Muistendid, legemdid, rahvalikud mõistatused. Täiskassvanuks pühitsemine.
Oma võimu kindlustamiseks lasi Päts 1937 koostada kolmanda põhiseaduse. Selle kohaselt oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes määras ametisse valitsuse. Taasloodi parlament, ent presidendil oli õigus see laiali saata. Uus põhiseadus piiras ka mitmeid kodanikuvabadusi. Presidendivalimistel saavutas valitsus täieliku võidu. Eesti Vabarigi esimeseks presidendiks K.Päts, ta nimetas ametisse valitsuse mille peaminister oli Kaarel Eenpalu, valitsus jätkas senist poliitikat, kaitseseisukord püsis, riigi kontroll süvenes. Kõige olulisemnad seadused anti välja presidendi dekreetidena. 1934 hakkas majandu kiiresti arenema ja ületati kriisieelne tase. Likvideeriti tööpuudus ja suurenes inimeste sissetulek. Eriti suure arengu tegi läbi tööstus, põllumajanduses laienes haritav põllupind ja suurenes loomade arv. Vaikivale ajastule oli iseloomulik riigi sekkumine majandusellu. Eraettevõttlust üritati kontrollida
just Prantsusmaal ja siis kui ta toimus. Ses osas võib välja tuua järgnevad asjaolud: 1 Prantsusmaa oli ühelt poolt Euroopa rikkaim ja arenenuim riik (Inglismaa oli vast mõneti arenenum), samas iseloomustasid Prantsusmaad arvukad igandid – revolutsiooni vältimiseks oleks reforme tulnud alustada ammu enne revolutsiooni puhkemist. 2 Valgustusajastu käigus oli ühiskonna mentaliteedis toimunud sügav muutus, mistõttu senist korda tajuti ebaratsionaalsena ja ebaõiglasena. Viimane iseloomustas eriti kolmandat seisust, kes soovis oma positsiooni parandamist ühiskonnas, aga ka suurt osa priviligeeritud aristokraatiast, kes ei uskunud enam oma eelisseisundi põhjendatust. Aristokraatia põhimass jätkas aga elus laadis ‘pärast meid tulgu või veeuputus’ Seega oli vana kord kaotanud legitiimsuse. Keeruline oli kiriku positsioon.