Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks või kui koosseisu enamus tahab muuta tsiviilkolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel. (3) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istungi kutsub kokku ja seda juhatab tsiviilkolleegiumi esimees, tema puudumisel aga ametialaselt vanim tsiviilkolleegiumi liige, võrdse ametialase vanuse puhul vanim liige. (4) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istung on otsustusvõimeline, kui kohal on üle kahe kolmandiku Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liikmetest.
84) Sotsiaalhoolekandega tegelevad 85) Kuidas hindad sotsiaalhoolekandesüsteemi toimimist Eestis? Kas riik jõuab hoolitseda kõigi oma kodanike eest? Kas vaesus ja hädad Eesti ühiskonnas vähenevad või kasvavad? 86) Millest sõltub pensioni suurus? Kust tuleb raha pensionide maksmiseks? 87) Võrdle oma vanavanemate pensioni summaga, mida hakkavad pensioniks saama või saavad Sinu vanemad. Kas pensionile jäädes peab inimene muutuma senist eluviisi ja oma kulutusi kärpima? 88) Kas väide on tõene või väär? a. Eestis kehtib üksikisiku tulumaks 26%. -> T b. Käibemaks moodustab 26% kõigi kaupade ja teenuste hinnast > V (,,26%" asemel peab ,,18%" olema) c. Eestis on kaotatud ettevõtte tulumaks. > V (peab olema ,,ainult ettevõtte tulumaks investeeringutelt, mitte aga tuludelt, mida kasutakse dividendideks, luksuskauba ostmiseks ja firmapidudeks) d
Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. TLS § 74 33. Varalise vastutuse kokkulepe Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Varalise vastutuse kokkulepe
3. Defineeritavad - See nõue on vajalik määratlemaks, millal on eesmärk saavutatud. 4. Mõõdetavad. Ainult defineeritava ja mõõdetava eesmärgi suunas liikumist on võimalik kontrollida: kas ja millises tempos lähenetakse sihile. 5. Liigendatavad - Liigendatavus võimaldab püstitada vahe-eesmärke, parandada ressursikasutust ja korrigeerida senist tegevust, sh muuta tegutsemisviisi, s.t. strateegiat. Näiteks ettevõtte OÜ Aken pikaajaline eesmärk on kasvamine üheks kiiremini arenevaks aknatootjaks Põhjamaades. Keskmise pikkusega eesmärkide näited: 1. Saavutada tootmismaht 6000 akent kuus 1. juuliks 2009. 2. Sama aasta 1. oktoobriks eesmärk saavutadatootmismaht 8000 akent kuus ja saada üheks suuremaks aknaid tootvaks ettevõtteks
Maris Kuurberg Koos 1. septembril 2011 jõustunud seadusemuudatustega kehtestati ka muid olulisi kriminaalmenet- luses isiku õigusi tagavaid meetmeid. Kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur KrMS § 2052 alusel kahtlustatava nõusole- kul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolu- sid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. KrMS §-s 2742 on sätestatud kriminaalmenetluse kohtuistungil lõpetamise võimalus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. KrMS § 306 lõige 61 näeb aga ette võimaluse kergendada ebamõistliku menetlusaja tõttu süüdistatava karistust. Seega, kuigi Velleste ja Andrejevi otsustes on EIK viidanud Eesti tõhusale kohtupraktikale, on nüüd-
· Strengthen the association's leadership role in library and information science education BAILER The British Association for Information and Library Education. Eesmärgiks on peegeldada tagasi ning ja fokuseerida LIS eriala arengu suundadele. Suur osa sellest kuulub õpetava ja uuringutegevusega seotud personali ning liikmeinstitutsioonide arendamisele ja edendamisele. Tähtsamad raportid : - Williamson Report - 1920-l läbiviidud esimine LIS hariduse uuring, kus analüüsiti senist rmtk alast haridust, koolituse liikumise suunda rmtk ülikooli ja liikumist praktilisest õpetusest teoreetilisel alusel baseeruva hariduse suunas. - KALIPER report Kellog ALISE Information Professions and Education Reform Project. Kestis 1998-2000 ja osales USA, Kanada ja UK 20 uurijat 13 õppeasutusest. Töödati välja 6 trendi LIS hariduse edendamiseks.
lepingu ette valmistama või teist lepingupoolt teavitama lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. *49 10. Kokkuvõte Tsiviilseadustiku üldosa seadus näeb tehingu vorminõude järgimata jätmise õigusliku tagajärjena ette tehingu tühisuse. Riigikohtu senist asjakohast praktikat analüüsides saab tõdeda, et üldreeglina on Riigikohus tõepoolest käsitanud tehingu vorminõuet rikkunud tehingut tühisena, s.t õiguslikus mõttes mitteeksisteerivana. See on olnud eriti ilmne tehingu notariaalse tõestamise nõude rikkumisel. Seadustest tulenevad siiski mõningad erandid, mil ka vorminõuet eiravad tehingud jäävad kehtima. Mõnedel juhtudel on Riigikohus lugenud vorminõuet rikkunud tehingu kehtivaks
· Õigussüsteemis kehtestati vastavad nõukogude seadused · Haridus 10.4 Repressiivpoliitika Jossif Stalini juhitud Nõukogude Liidus olid repressioonid ja terror ühiskonna lahutamatu osa, mis lähtus Stalini ideest klassivõitluse teravnemisest sotsialistliku ühiskonna rajamisel. Reaalselt tähendas see valitsusorganite õigust defineerida ühiskonnale ohtlik element, korraldada massirepressioone, hävitada inimesi ning kultuuriväärtusi. Selle abiga taheti ühtlasi kustutada ka senist ajaloomälu ning tekitada üleüldist hirmuõhkkonda. Vastselt annekteeritud liiduvabariikides tuli lisaks sellele likvideerida endine rahvuslik eliit, mis aidanuks neid ühiskondi paremini tasalülitada Nõukogude ühiskonnaga. Nõukogude repressiivpoliitikat juhtis siseasjade rahvakomissariaat (venekeelse lühendiga NKVD), millest 3. veebruaril 1941 eraldati riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (venekeelse lühendiga NKGB).
Süüline vastutus (§ 72). Süü hooletus, raske hooletus, tahtlus (VÕS § 104). Töötaja hoolsuse määr (§ 16). - Tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja kogu kahju eest (§ 74 lg 1). Süü peab olema tõendatud. Ei ole ülempiiri. - Hooletuse tõttu kahju tekitamise korral jagatakse tekkinud kahju töötaja ja tööandja vahel arvestades süü astet ja rikkumise olulisust, töö iseloomust tulenevat riski ja töötaja senist käitumist (§ 74 lg 2). - Kahju hüvitamise nõudele on ajalised piirid (§ 74 lg 4). 12 kuud teada saamisest või 3 aastat tekkimisest. - Tööandja peab tuvastama konkreetse kahju tekitaja, ei saa reeglina jagada vastutust kollektiivi vahel. Ei kohaldata VÕS § 138 (§ 74 lg 7). - Rahaline vaidlus kuni 10 000 eurot töövaidluskomisjonis. Kui suurem summa, siis kohtus. Varalise vastutuse kokkulepe (§ 75). - Süüst sõltumata varaline vastutus.
Reformatsioon algas Saksamaal, aastal 1517. Selle algatajaks oli Martin Luther. Ta kritiseeris katoliku kirikut liigse ilmalikkuse tõttu. Ka arvas ta, et õndsaks saab vaid usu kaudu, suur tahtmine või hüvelised teod ei aita sellele kaasa, veel vähem paavst ja kirik. Tema arvates oli ainuõige tõde Piiblis ja kiriku tõlgendusi tuleb ignoreerida. Samuti kahtles ta paavsti eksimatuses ja arvas, et kirikupea peaks olema hoopiski riigi valitseja. Selline usk muutis inimeste senist maailmapilti. Varem arvati, et inimene peab elama võimalikult tagasihoidlikku elu, et taevasse pääseda. Üks sakramentidest oli ka pihtimine, arvati, et kui inimene kahteseb kõiki oma pattusid, siis saab samuti taevasse. Kahjuks inimesed hakkasid seda aga ära kasutama ja sellest levis indulgentside e patukustutuskirjade müük. Inimesed lunastasid veel tegemata olevaid pattusid, seega see kaotas igasuguse mõtte
See aga tähendas, et sõdurid olid nüüd väga tihedalt seotud oma väepealikuga, kes neid juhtis ja nende heaolu eest hoolt kandis. Senati ja rahvakoosoleku otsuste vastu tundsid nad aga märksa vähem aukartust. See aga tähendas, et vajaduse korral võis edukas väepealik senati otsuseid ignoreerida ja koguni oma vägedega Rooma vastu välja astuda. Seni riigiasju otsustanud senatil puudusid abinõud nende ohjeldamiseks ning ta hakkas paratamatult oma senist tähtsust kaotama. Järgnevate aastakümnete jooksul kerkis Rooma riigis esile mitmeid ustavatest sõjameestest toetatud väejuhte, kes soovisid riigis võimupositsiooni ja olid selle nimel valmis üksteise vastu relvi kasutama. Samal ajal ei katkenud ka roomlaste vallutussõjad. 74-71 eKr toimus orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel. 60. a. eKr sõlmisid kolm võimsat riigimeest ja väepealikku
Vabariiki eitavalt suhtudes oli kõrvale jäädud ka Asutava Kogu valimistest 1919. aasta kevadel. Veelgi enam valimisi boikoteeriti ning kutsuti ka rahvast üles sedasama tegema. Peagi aga mõisteti, et sel viisil midagi ei saavutata, sest rahvas nende boikotiga märkimisväärselt kaasa ei tulnud ja valis teisi erakondi. Oluliseks verstapostiks senise käitumismudeli ümbervaatamisel kujunes 1920. aasta suvel toimunud Kominterni II kongress Moskvas, kus revideeriti sektsioonide senist tegevust ja leiti, et selle tõhustamiseks tuleb põrandaalune töö ühendada avalikuga. Siitpeale nähti ette ka kommunistide kaasatöötamine parlamentides. EKP põranda all ja tegevuse legaliseerimist ei peetud oma võitlustaktikast lähtudes vajalikuks. Seega oleks avalikult parlamendivalimistel osalemine osutunud üpris keeruliseks, et mitte öelda võimatuks. Seetõttu hakati poliitilisest elust osavõttu toimetama mitmesuguste
Vabariiki eitavalt suhtudes oli kõrvale jäädud ka Asutava Kogu valimistest 1919. aasta kevadel. Veelgi enam – valimisi boikoteeriti ning kutsuti ka rahvast üles sedasama tegema. Peagi aga mõisteti, et sel viisil midagi ei saavutata, sest rahvas nende boikotiga märkimisväärselt kaasa ei tulnud ja valis teisi erakondi. Oluliseks verstapostiks senise käitumismudeli ümbervaatamisel kujunes 1920. aasta suvel toimunud Kominterni II kongress Moskvas, kus revideeriti sektsioonide senist tegevust ja leiti, et selle tõhustamiseks tuleb põrandaalune töö ühendada avalikuga. Siitpeale nähti ette ka kommunistide kaasatöötamine parlamentides. EKP põranda all ja tegevuse legaliseerimist ei peetud oma võitlustaktikast lähtudes vajalikuks. Seega oleks avalikult parlamendivalimistel osalemine osutunud üpris keeruliseks, et mitte öelda võimatuks. Seetõttu hakati poliitilisest elust osavõttu toimetama mitmesuguste
enam maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu. Põrandaaluste noorte organisatsioonide kandepind jäi siiski üsna tagasihoidlikuks. Kasutades ulatuslikke repressiivmeetmeid ja osaliselt ka ennetavat tegevust, lämmatas valitsev reziim põrandaaluse noorsooliikumise 1960.-ndate alguses. 1950.-ndate alguseks oli NSVL-i põllumajandus täielikult laostunud. See sundis riigi uut juhtkonda korrigeerima senist põllumajanduspoliitikat. 1953 alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme. 1954 hakati ENSV kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. 1958 likvideeriti masina-traktorijaamad ja müüdi kogu masinapark majanditele, mis omakorda aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Lisaks suurendati kolhooside ja sovhooside sõnaõigust plaanide koostamisel. Kõigi nende muutuste mõjul hakkasid Eesti NSV kolhoosid 1950
"sisemusest", seda vaadeldakse kui stabiilset ja üsna püsivat indiviidi omadust. Psühholoogia teaduslik seisukoht: vägivaldne käitumine tuleneb arenguliselt determineeritud isiksuslike faktorite, kroonilise ja situatsioonilise stressi ning indiviidil oma käitumise kontrolli nõrgendavate faktorite interaktsioonist. Vägivaldse käitumise täpne ennustamine ei ole võimalik. Analüüsides isiku senist elukäiku saab hinnata, millised sisemised ja välised faktorid on seni olnud olulised vägivaldse käitumise vallandumisel ja milline on olnud üksikute faktorite osakaal: - Kui ülekaalus on sotsiaalne õppimine ja isiksuslikud faktorid, ning stressifaktorid ei ole varasema vägivalla vallandumisel olnud olulise osakaaluga, siis võib vägivaldne käitumine uuesti vallanduda väga laias tingimuste diapasoonis;
olid väga vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. 1637. aastal koostas Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Forselius, kes oli väga tähelepanelik ja rahvaga kokku puutus, ôppis juba noores eas elavalt rahvakeelt tundma. Ta jôudis kindlale otsusele, et senist kirjaviisi tuleb parandada ja kirjandus rahvale arusaadavaks teha. Selleks kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuôpetajate keskel suurt poolehoidu leidis. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle 11 vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687
Sellegipoolest on seeneriik suuresti läbi uurimata. Oletatakse, et maailmas eksisteerib poolteist miljonit seeneliiki, millest tänapäeval on formaalselt kirjeldatud üksnes 5%. Seeneliike hakati formaalselt kirjeldama juba 18. sajandi lõpul. Seda tehti esialgu välimuse põhjal, näiteks eoste värvi või mikroskoobis nähtavate tunnuste järgi. Molekulaargeneetika areng võimaldas taksonoomiasse kaasata DNA analüüsi, mis on mõnigi kord sundinud mükolooge senist klassifikatsiooni ümber tegema. Fülogeneetilised uuringud viimasel kümnendil on aidanud seeneriigi klassifikatsiooni muuta ja tänapäeval eristatakse seeneriigis 1 alamriik, 7 hõimkonda ja 10 alamhõimkonda. Süstemaatika: Esiviburlased:Peronospora,peristeetsiumid, apoteetsimid Seened: 350000 liiki Eestis Viburseened-olipiidilised, kartulivähk Ikkeseened-hallikad Kottseened-jahukaste, mürflid, korgitsad, pärmseened, seenevähk, lumiseen
vahetult allub; 5) kes oma tervise tõttu ei saa prokurörina töötada. Kahtluse korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon. Politsei ja piirivalve Politseisüsteem allub siseministrile (on Siseministeeriumi haldusalas) Politseisüsteem koosneb kahes ametist: Kaitsepolitseiamet ning Politsei ja Piirivalveamet (PPA) Mõlemal ametil on oma struktuuriüksused 01.01.2010 jõustus politsei ja piirivalve seadus, mis muutis täielikult senist politseisüsteemi (loodi nö ühendasutus) Politsei- ja Piirivalveameti põhiülesanded Politsei ja Piirivalveameti põhiülesanne on: Euroopa välispiiri tagamine; kodakondsuse määratlemine, dokumentide väljastamine; turvalisus ja avalik kord riigi sees; kuritegude menetlemine ja ennetamine Valdkonda reguleerivad õigusaktid Politsei ja piirivalve seadus (PPS) Lisaks KrMS, VTMS, Kars, AlkoS, TubS, LS jne Politsei- ja Piirivalveamet 1
Prantslane Henri Saint-Simon: sotsiaalne süsteem, kus ,,tööstusklass" etendab juhtivat osa nii tööstuses kui poliitikas. A. Comte võttis industriaalsüsteemi idee üle ja edaspidi on see käibel olnud. Institutsiooniteooria looja T. Veblen nägi oma praktilistes järeldustes väljapääsu tehnokraatias. USA majandusteadlane P. F. Drucker: arendas laialdaselt industriaalühiskonna kontseptsiooni. 2. Kuidas kujutab W.W. Rostow ette ühiskonna senist arengut? (,,Majanduskasvu staadiumid. Mittekommunistlik manifest") 1) Traditsiooniline ühiskond; 2) tõusueelduste loomine(siire); 3) Tõus; 4) liikumine küpsusele(industriaalüh.); 5) Suure massitarbimise ühiskond. 3. Kuidas kujutavad teoreetikud ette industriaalühiskonda? Suurtootmisele rajatud kord. 5 tunnust: 1) Ettevõte on täielikult eraldunud perekonnast; 2) Ettevõttes on kõrge tehniline tööjaoutus; 3)Tööstusettevõte eeldab kapitali akumulatsiooni; 4)iga industriaalüh eeldab
Liberalismi isaks peetud Charles Montesquieu (1689-1755) pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat ja vabariiklust soovitas ta ainult väikestele riikidele. Oma elu jooksul kirjutas ta raamatuid Prantsuse riigikorra kritiseerimiseks. Montesquieu käsitles ühiskonna arengus tähtsaks faktoriks ka geograafilist asukohta, sest kliima ja reljeef muudab ühiskonda. Jean-Jacques Rosseau (1712-1778) vastandas senist feodaalkorda inimese loodusliku seisundiga enne riigi tekkimist, kuid ta taipas, et sellise elusüsteemi juurde tagasipöördumine oleks võimatu, mispärast pidas ta parimaks lahenduseks oli vabariik ja suveräänsus. Ta pidas ühiskondliku elu aluseks eraomandit, kui leidis, et vajalikud on ka abinõu ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai Rousseau õpetust jakobiinide ametlik ideoloogia. Denis Diderot oli prantsuse kirjanik ja filosoof "
arusaadavad. 1637. aastal koostas Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Forselius, kes oli väga tähelepanelik ja rahvaga kokku puutus, ôppis juba noores eas elavalt rahvakeelt tundma. Ta jôudis kindlale otsusele, et senist kirjaviisi tuleb parandada ja kirjandus rahvale arusaadavaks teha. Selleks kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuôpetajate keskel suurt poolehoidu leidis. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. 1693
loodusteadustes. 19. sajandi lõpus paistis, et loodusteadus, millele oli aluse rajanud Newtoni füüsika, on enam-vähem lõplikult valmis. Veel mõni üksik fundamentaalset tähendust omav probleem ootas lahendamist, aga teaduse aluspõhimõtted paistsid olevat lõplikult kindlakstehtud. Kahekümnenda sajandi alguskümnenditel selgus, et see arvamus oli läbinisti ekslik. Paari aastakümne vältel töötati välja uued loodusteaduslikud teooriad, mis sundisid kogu senist loodusteaduslikku teadmist ümber hindama. Oma artiklis tõstab Popper esile just Einsteini “kes tegi meile selgeks, et Newtoni teooriagi võib kõikjal saavutatud edu kiuste kergesti valeks osutuda.” [sealsamas, lk. 1848] Siit aga kerkivadki filosoofilised küsimused: kuidas võis juhtuda, et üks vaatlustes ja eksperimentides laialdast kinnitust leidnud teaduslik teooria osutus lõpuks ikkagi paljuski ekslikuks? Miks selle teooria piiratust mitme sajandi vältel ei avastatud, vaid ta
vasakpoolsuse skaalal); esialgu populaarsemateks kujunesid vasak-tsentristlikud parteid. - Mais 1917 valitud Maapäev tuli kokku juuni algul . See oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Maapäev valis täidesaatvaks organiks Maavalitsuse. 1917 suvest alates hakkas Vene Ajutine Valitsus kaotama oma senist positsiooni (vt Revolutsiooniline kriis Venemaal) ning esile hakkas tõusma äärmuslik enamlaste partei. Niigi keerulist ja ebastabiilset olukorda pingestas omakorda sakslaste edu idarindel, kes septembris vallutasid Lääne-Eesti saared. Sakslaste sõjaline edu omakorda tõstatas küsimusi Eesti tuleviku määratlemise vajalikkusest. Kostma hakkas esimesi hääli iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3.6
anda sõjalist abi kallaletungi korral. Punaarmee sissemarss oktoobri keskel mõjutas olulisel määral Eesti sisepoliitikat. Uueks valitsusjuhiks (peaministriks) määrati Jüri Uluots. K.Päts üritas ebaõnnestunult laiendada senise valitsuse kandepinda ja kaasata koostöösse ka opositsiooni tegelasi (erandiks välisministriks saanud tööerakondlane Ants Piip). Uus valitsus jätkas senist ebademokraatlikku juhtimisstiili. Vastavalt NSVL-Saksa kokkuleppele lahkus alates oktoobrist Eestist u 14tuhat baltisakslast ja arvestatav hulk “kadakasakslasi” (nn Umsiedlung). Kasvasid majandusraskused, kuna kaupade eksport ja import oli sõjategevuse tõttu takistatud. Samal ajal aktiviseerusid eesti kommunistid, kes kasutasid ära Eesti võimude soovi mitte rikkuda suhteid NSVL-ga.
a vabastasid eestlased. *Vana- Vene riigi lagunedes 11. sajandi lõpul kergenes eestlaste olukord märgatavalt. 3) Suhted balti hõimudega: *Sõditi, kaubeldi ja rüüstati võrdselt. Tase oli võrdne. Käis tihe kaubavahetus. *Suhteid teravdas idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osa balti hõimudest segunes slaavlastega, osad üritasid omakorda liikuda slaavlaste eest ära. *Alates 7. sajandist tegid läti hõimud Põhja- Lätis katseid nihutada oma senist asu ala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu- Eestisse hulk linnuseid. 4) Suhted viikingitega: *Aktiivselt kaubeldi. Väga populaarne kauplemiskoht oli Ojamaa. *Vastastikku sõditi. *Pärast skandinaavlaste ristiusustamist lõpetasid viikingit oma sõjaretked Eestisse ära. *Ei ole teada, kas Eestis toimus hulle taplemisi või võitlusi, sest andmed puuduvad, kuid Eestis toimunud taplustele viitavad mõned ruunikivid ja hiljaaegu avastatud Salme laevamatus.
vasakpoolsuse skaalal); esialgu populaarsemateks kujunesid vasak-tsentristlikud parteid. - Mais 1917 valitud Maapäev tuli kokku juuni algul . See oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Maapäev valis täidesaatvaks organiks Maavalitsuse. 1917 suvest alates hakkas Vene Ajutine Valitsus kaotama oma senist positsiooni (vt Revolutsiooniline kriis Venemaal) ning esile hakkas tõusma äärmuslik enamlaste partei. Niigi keerulist ja ebastabiilset olukorda pingestas omakorda sakslaste edu idarindel, kes septembris vallutasid Lääne-Eesti saared. Sakslaste sõjaline edu omakorda tõstatas küsimusi Eesti tuleviku määratlemise vajalikkusest. Kostma hakkas esimesi hääli iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3.6
Stiimulite analüüs on ka siis tähtis, kui tahetakse hinnata poliitiliste soovituste tagajärgi, näiteks milleni viib maksutõus, uute tootmistehnoloogiate juurutamine või Euroopa Liitu astumine. Moskvas rakendati 1990. aastate lõpus liikluseeskirjade rikkujate vastu karme trahve, lootuses ohjeldada liikluskaost. Faktiliselt sai sellest aga mitteametlik palgatõus Moskva liiklusmiilitsatele. Uus kord lõi nimelt stiimuli või tugevdas senist arusaama, et liikluseeskirjade rikkujad võivad sobiva hüvitise eest nad tabanud miilitsale rahulikult edasi sõita. Liigid: Rahalised ehk monetaarsed stiimulid on kahtlemata väga tähtsad raha eest saab (peaaegu) kõike. Sotsiaalsed stiimulid sh maine moodustavad teise tähtsa alaliigi, millel on samuti oluline mõju käitumisele. Karistus reeglite rikkumise pärast. Reegli tunnustamine (väärtused). Sisemised motiivid (töörõõm). Alternatiivid:
1765 Browne'i positiivsed määrused e kaitseseadused talupoja olukorra kergendamiseks; Liivimaa maapäev on sunnitud tegema esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks 1765 Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja ka igasse suuremasse mõisasse 1783 Paldiski sai linnaõigused 1784 Võru sai linnaõigused 1783-1796 Asehalduskord; piiratakse aadli ja linnade senist omavalitsust 1797 eestlasi hakatakse Vene kroonusse nekrutiks võtma 1802 Eesti talurahvaseadus: regulatiiv "Iggaüks...", mis tähistab agraarsuhete reformimise algust Balti kubermangudes 1802 taasavatakse 1710 aastal kinni pandud Tartu Ülikool 1804 Liivimaa talurahvaseadus; Eestimaa talurahvaseaduse täiendamine: fikseeritakse talupoegade koormised ja neile antakse piiratud omandiõigus vallasvarale. Liivimaal viiakse
6 kuud) ja pikenesid valitsuskriisid. · Ebaõnnestusid katsed erakondade liitumiseks ja parlamendi killustatus hoopis suurenes. · Kukkusid läbi katsed võtta rahvahääletusel vastu Riigikogu poolt esitatud põhiseaduse muutmise eelnõud. Nii 1932 augustis, kui ka 1933 juunis toimunud rahvahääletused põrusid läbi eeskätt tänu vapside poolsele vastupropagandale, kes leidsid, et Riigikogu eelnõu muudaks senist põhiseadust liiga vähe. · Mitmed erakonnad hakkasid moodustama oma poolsõjaväestatud korrapidajate rühmitusi ning sagenesid kokkupõrked rahvakoosolekutel. · 1933 augustis kehtestas J.Tõnissoni valitsus üleriigilise kaitseseisukorra, piiras rahva poliitilisi vabadusi ning keelustati Vabadussõdalaste Keskliidu tegevus. Sellise tegevuse ajendiks oli Tartus "Vanemuises" toimunud poliitilisel koosolekul toimunud märul, kus
Töötaja vastutab, kui on rikkumises süüdi, s.o. kohustust rikkunud hooletusest, raskest hooletusest, tahtlusest; Tahtliku rikkumise korral vastutab kogu tekitatud kahju eest + võimalik nõuda saamata jäänud tulu; Hooletuse tõttu töölepingu rikkumisel vastutab kahju eest, mille määramisel arvestatakse tööülesandeid, süü astet, antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, töötamise kestust, senist käitumist, töötasu. 14
vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. 1637. aastal koostas Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Forselius, kes oli väga tähelepanelik ja rahvaga kokku puutus, õppis juba noores eas elavalt rahvakeelt tundma. Ta jõudis kindlale otsusele, et senist kirjaviisi tuleb parandada ja kirjandus rahvale arusaadavaks teha. Selleks kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuõpetajate keskel suurt poolehoidu leidis. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. 1693
Umbusklikkus oli vastastikune. Soomlased polnud rahul Nõukogude Venemaa poliitikaga Ida-Karjalas, mida meelsasti oleks nähtud oma riigi osana. Rahu riigis rikkus ka Soome kompartei põrandaalune tegevus. Venemaad aga häiris Soome Saksa-sõbralikkus. Ehkki Soome 1920. aastate teisel poolel loobus otsimast koostööd mingite kolmandate riikidega NSV Liidu vastu, ei suhtunud Moskva ka pärast 1935. aastat Soomesse teisiti kui Balti riikidesse - ta nägi selles Venemaa senist osa. 11. NSV LIIT SÖJAKOMMUNISMILT NEPILE. Peale kodusõda oli Venemaa täielikult laostunud. Transport oli halvatud, põllumajanduslik külvipind tublisti vähenenud, saagikus madal. Aastatel 1914-1920 oli riik kaotanud 20 miljonit inimelu, mitmed miljonid olid invaliidistunud. Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja tulemusel oli läände põgenenud 2 miljonit inimest. 1921. a. tabas maad suur ikaldus, kus näljas hukkus vähemalt 3-4 miljonit inimest.
REALISM EESTIS (u 18901905) Taust Euroopas oli realism alguse saanud ja õitsema hakanud rohkem kui 50 aastat tagasi. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vab...
eelis statistiliste meetoditega võrreldes. (6. Loeng) Vägivallariski hindamine ja riski alandamine/sekkumine/juhtimine on oluline probleem, mille lahendamist oodatakse vaimse tervise professionaalidelt. Statistlise tõenäosuse rakendamine konkreetse isiku vägivaldsusriski hindamisel ei anna adekvaatset infot ning ei viita riski alandamise võimalustele. Vägivaldse käitumise täpne ennustamine ei ole võimalik. Analüüsides isiku senist elukäiku saab hinnata, millised sisemised ja välised faktorid on seni olnud olulised vägivaldse käitumise vallandumisel ja milline on olnud üksikute faktorite osakaal Tavaliselt langetatakse vägivallariski kohta professionaali mittestruktureeritud otsus. Sel juhul ei ole selge, mille alusel otsustati, otsus ei ole kontrollitav, määravaks saab usaldus otsustaja pädevuse suhtes. Hinnangu langetamiseks süstematiseeritult kogutud andmete alusel ning hinnangute omavahelise
4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille k...
Algatas agraarreformi, mille eesmärk oli maal rikka talupoegade klassi kujunemine ja seeläbi sisepoliitiliste pingete vähendamine ja stabiilsuse suurendamine. Ta välisminister oli Izvolski, kelle juhtimisel 1907 ühines Venemaa Antantiga. 1910 sai välisministriks Sergei Sazonov. Rahandus- ministrina jätkas Kokovtsov. 1911-1914 Vladimir Kokovtsov (1853-1943): oli ühtlasi ka rahandusminister. Jätkas senist konservatiivset poliitikat, säilitades keisrivõimu ja kaitstes kõrgklassi huve. Stolõpini agraarreformist asja ei saanud. Tema välisministrina jätkas Sazonov, siseministriks sai alguses Aleksandr Makarov. Peale Leena jõe ääres toimunud kullakaevurite streigil osalenute tulistamist pandi Makarovi asemel siseminist- riks Nikolai Maklakov.
Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooniline vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turbi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimp-piilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis-vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neil pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi.
korraldust, sest seda ei tuntud. Aeg näitas, et Eesti Kriminaalpolitsei oli hästi organiseeritud ja täitis oma ülesandeid eeskujulikult. EESTI VÄLIPOLITSEI 14 Eesti välispolitsei korralduse täiustamise aluseks oli vabariigi valitsuse 4.novembri 1925.aasta politseiasutuste kujundamise määrus. Politseiasutuste kujundamise määrusega muudeti välispolitsei senist organisatsiooni, kusjuures kriminaal- ja poliitilise politsei korraldus jäi üldjoontes samaks. Välispolitsei 15.ringkonna asemel loodi 8 prefektuuri Raudteede prefektuuri esialgu ei tehtud, küll aga anti raudtee politsei komissarile prefekti õigused. Prefektuuride moodustamisel lähtuti põhimõttest, mille järgi politsei peab olema rahvale hõlpsasti kättesaadav, tööpiirkonnad peavad vastama politseiametnike tegelikule töövõimele ning tuleb tagada politseiasutuste juhitavus
ametnikud. 19 sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid. Sajandi teisel poolel olukord muutus: linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nende pärusmaaks jäid endiselt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. Tsunfiusund püsis Eesti linnades kuni 1860. aasate lõpuni. 1877. aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele:ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode.Tsaspisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv. Eestlased olid aga teisejärgulised kodanikud , sest linnavalitsemine jäi sakslaste kätte. Seetõttu valitsesid linnades saksa keel, kombed ja meelsus.
Kuningas August on tahtnud Patkulit küll naida, nimelt rikka lese Anna von Einsiedeliga. Sellest ei tulnud lõpuks midagi välja, kuid pruut ja tulevane äi olid Patkulile truud tema surmatunnini. Tsaari armee edasitungimine Liivimaal tegi Patkulile aina rohkem muret, sest esialgne rüüstamine oli asendunud turbekirjade andmisega, mis andis märku, et Peeter tahab vallutatu endale hoida. Patkul tahtis kogu hingest Preisimaad von Ilgeni kaudu Rootsi vastu sõtta kihutada, lubades Preisile senist Augusti abiraha, Poola jagamist ja isegi Kuramaad, ent ka see ei aidanud. Loomulikult sai August Patkuli tegemistest teada. Kuigi ta Rootsiga sõdida ei tahtnud, ei soovinud ta ka tsaari abirahadest ilma jääda, seepärast intrigeeriti aina edasi. 1704. aasta juulis haigestus Patkul raskesti. Pole täpselt teada, mis haigus see oli, kuid jutt käis vesitõvest (Wassersucht), mis tegelikult on enamikul juhtudel seotud südamehaigusega. Lisaks haigusele satub tema sõber von
miljoni jeeni saamises altkäemaksuna ühelt lennufirmalt. Ta pidi minema erru, hiljem teda arreteeriti. Nakasone valitsusel tuli rahvusvaheliste pingete kasvu olukorras tegelda rohkesti kaitseprobleemidega. USA survel töötas valitsus 1985. aastal välja Jaapani julgeoleku kompleksse kindlustamise kontseptsiooni. Samuti pakkus ta välja nn kolme reformi poliitika, et tulla vastu okupatsiooni nõudmistele: 1) tuli ellu viia ammunõutud haldusreformid, mis pidid muutma senist igatsenud süsteemi riigi ettevõtete. 2) oli vaja teostada fiskaalreformid, mis oleksid lõpu teinud eelarvedefitsiidile. 3) tuli läbi viia haldusreformid peamise eesmärgiga liberaliseerida senine eksamite süsteem koolides. Nakasone pidas peaministrina vastu siiski kuni 1986. aastani. 1980. aastate lõpp tõi endaga Jaapanis kaasa uue ajastu alguse. Jaanuraris 1980 suri keiser Hirohito. Novembris 1990 krooniti keiser Akihito ja algas universaalse rahu saavutamise ajastu
puuliigile). Boniteediklassi määratakse puistu vanuse ja keskmise kõrguse järgi. Boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse. Metsa korraldamine- tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja teiste näitajate kohta. Koostatakse metsa majandamiskava, hinnatakse metsa senist majandamist ja antakse soovitusi metsa edasiseks majandamiseks. Koosneb järgmistest toimungutest: metsa inventeerimine; metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituste koostamine; metsa majandamise hindamine. Metsa majandamine- seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses. Metsa uuendamine- tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga
- Ebaõnnestusid katsed erakondade liitumiseks ja parlamendi killustatus hoopis suurenes. - Kukkusid läbi katsed võtta rahvahääletusel vastu Riigikogu poolt esitatud põhiseaduse muutmise eelnõud. Nii 1932 augustis, kui ka 1933 juunis toimunud rahvahääletused põrusid läbi eeskätt tänu vapside poolsele vastupropagandale, kes leidsid, et Riigikogu eelnõu muudaks senist põhiseadust liiga vähe. - Mitmed erakonnad hakkasid moodustama oma poolsõjaväestatud korrapidajate rühmitusi ning sagenesid kokkupõrked rahvakoosolekutel. - 1933 augustis kehtestas J.Tõnissoni valitsus üleriigilise kaitseseisukorra, piiras rahva poliitilisi vabadusi ning keelustati Vabadussõdalaste Keskliidu tegevus. Sellise tegevuse ajendiks oli
ulatuse kindlaksmääramisel: 1. Töötaja tööülesandeid, 2. Töötaja süüastet, 3. Töötajale antud juhiseid, 4. Töötingimusi, 5. Töö iseloomust tulenevaid riske. (Lõhub ettekandja hooletuse tõttu kandikutäie klaase, samas on toitlustusasutuste töös risk, et iga päev võib mõni klaas puruneda ja seda tuleb kahju suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta) 6. Töötaja tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, 7. Töötaja töötasu, 8. Tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahju vältimiseks või kindlustamiseks. Sissenõudmisele kuulluva kahju suurus võib olla ükskõik kui suur, kuid selle arvutamisel tuleb arvestada mitmeid asjaolusid. Kahju hüvitamine tööle mitte asumisel ja omavolilisel lahkumisel. Kui töötaja ei asu tööle olulise põhjuseta, või lahkub töölt etteteatamata on tegemist töötajapoolse töökohustuste rikkumisega
paremaid tooteid. 3. Oskuste ja võimete kogum, kus oluline koht on analüüsivõimel, paindlikkusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, suhtlemisel ja eesmärkide. *Ettevõtlikkus on ettevõtja isikuomadus. Ettevõtlikkus avaldub meie tegevuses, mis erineb harjumuspärasest ja mis peaks andma meile senisest parema tulemuse. Kuna uus ei pruugi erinevatel põhjustel alati olla parem vanast, riskib ettevõtlik inimene rikkuda ebaõnnestumisega oma senist heaolu, positsiooni ja suhteid. 25. Frantsiis Frantsiis on müügivoli. Lepinguline õigus müüa teatud tooteid, osutada teenuseid ja kasutada kaubamärke või ärinimesid või täita teatud kindlaid funktsioone, tavaliselt kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas. Eristatakse tootefrantsiisi, tootmisfrantsiisi, kaubanime frantsiisi, konversioonfrantsiisi ja äriühingu-tüüp frantsiisi. Frantsiisiandja on füüsiline või juriidiline isik, kellelt frantsiis saadakse.
Samas näitas see ülestõus ka rahva rahulolematust sotsialistlike reformide ja demokraatia puudumisega, mistõttu NSVL tõmbus veidi tagasi Ida-Euroopa siseasjadesse sekkumisel ning kommunistide poliitiline surve veidi pehmenes. Praha kevad 1968 “Praha kevad”, kui “inimnäolise sotsialismi” sünniaeg, mil tolleaegne Kommunistliku Partei peasekretär A. Dubček tõi riigiellu reforme, leevendamaks sotsialismi senist karmi korda. Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček NSV Liit koos sotsialistliku Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa Demokraatliku vabariigiga 1960ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist
Kuna sissetulekuid on võimalik ühiskonnas maksude näol ümber jaotada, nähakse peamise probleemina siiski monopoli ebaefektiivsust tootmisest lähtuvalt. Eelised: Osade majandusteadlaste sõnul saab suurema osa tehnoloogilisest arengust alguse just monopolidest, kus on võimalik konkurentsi/konkurente kartmata pühendada rohkem ressursse uute tehnoloogiate väljatöötamiseks. Seega, monopolid on võimelised nihutama tootmisvõimaluste kõverat väljapoole ning seeläbi kompenseerima senist ebaefektiivset tootmist. Teisest küljest, konkurentsi puudumisel ei pruugi samuti tekkida ajendit innovatiivseks käitumiseks (kuna see pole eluspüsimiseks esmatähtis). 31 Kokkuvõte turustruktuuridest: Täielik Monopolistli Kriteerium: konkurent k Oligopol Monopson Monopol s konkurents
· Erinevad veeolud ja pikk rannajoon · kliima erinev kontinentaalsus 9. Taimegeograafiline rajoneering 10. Eestis areaali piiril olevad taksonid 11. Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu. · elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. Ajaline nihe Sageli võib introdutseeritud liik sada aastat ohutult esineda, kuid järsku muutub invasiivseks. Põhjuseks arvatakse olevat muutused elukäigutunnustes, kliima muutus või uute ressursside kättesaadavus. Bioinvasioonina tuleb käsitleda ka kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomist areaali teistest piirkondadest. · üksikutest kloonidest massiliselt tirazeeritud isendeid
Euroopa ühiskonda oli haaranud paanika, kuna pikale veninud sõjale ei paistnud lõppu tulevat. sündiski sellises õhustikus dadaism, sõjast tingitud soki üleelamiseks. Erinevalt teistest moodsa kunsti liikumistest pole dadaism rangelt võttes üldse kunstistiil. Kuigi dada rikastas kunsti mitmete uute võtetega (nt ready-made) on dadaistide loomingus raske leida mingeid ühendavaid vormielemente. Dada ei seadnudki oma eesmärgiks uue kunsti loomist, dada eitas senist kunsti, irvitas selle üle, seejuures oli dadaistide viha suunatud mitte ainult klassikale, vaid ka moodsa kunsti vooludele ,eriti kubismile ja futurismile. Ometi oli rida dadaiste otseselt välja kasvanud futuristlikkust pinnasest. Dadaistide looming lähtus eelkõige kubistide ja futuristide pärandist, milles oli püütud arendada abstraktset laadi ja kollaazi. Nt Jean Arp, olles algselt vaimustuses Picasso ja
hävitada ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima Läänel oli vaja normaliseerida suhted kommunistliku maailmaga -> pingelõdvendus o Euroopa riigid asusid suhteid parandama NSVLi ja teiste sotsialismimaadega o 1966 – PM presidenti Charles de Gaulle visiit Moskvasse (PM oli välja astunud NATOst, hakkas ajama iseseisvat välispoliitikad) o Gaulle võeti hästi vastu, PM abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada o PM ja NSVLi vahel hakkas arenema maj ja kultuuriline koostöö o Tihenesid NSVLi sidemed L-SMga USA välispoliitikat muutis 1969 presidendiks valitud vabariiklane Richard Nixon, kes lubas lõpetada „lubaduste inflatsiooni“ ja muuta USA välispoliitika realistlikuks, hakkas suhteid parenadama NSVLi ja Hiina Rvga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
