kaugemale minev ühtsustunne. Rahvusi ei mõelda välja, nad tekivad kultuurilis- etnilise ühtekuuluvuse alusel enesest teadlikuks saamise käigus. Äratajate osa Eesti rahvuse tekkes on olnud asendamatu. Tõsi, vaja läks ka soodsaid sotsiaal-majanduslikke ning kultuurilisi tingimusi, kuid rahvuslik agitatsioon jääb siiski määravaks teguriks. Rahvuslik ärkamisaeg leidis aset 19. sajandi keskpaigas. Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ja maad tabanud vapustused sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle. Maailmapilt muutus, hakati väärtustama oma keelt, isamaad ja kultuuri eripära ning nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, eelkõige baltisakslastega. Ärkamisajale üheks eelduseks oli kirjasõna levik. Selles etendas suurt osa J.V. Jannsen, kelle üheks esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe ,,Perno Postimehe" asutamine, milles ta oma kirjutistega eestlasi virgutas.
Referaat Juhendaja: Lia Padu Puhastusõpetuse õpetaja Paide 2010 WHASH-MAT PUHASTUSMASIN Nüüd Eestis! Wash-Mat täisautomaatne auto porimattide puhastusmasin. Tegemist on masinaga, millega on võimalik pakkuda klientidele uut teenust ning millest võidavad nii autojuhid kui ka tankla- ja pesulaomanikud. Wash-mat auto porimattide puhastusmasina abil on võimalik puhastada auto porimatte senisest tunduvalt kiiremini ja efektiivsemalt. Porimattide komplekt (4 matti) saab puhtaks kõigest 2 minutiga, ilma matte kloppimata ja tolmuimejat kasutamata. TÖÖPÕHIMÕTE Porimattide puhastus masinas toimub vee ning harjastega rullikute abil. Mattide kuivatamiseks kasutab Was-Mat Standard mudel spetsiaalseid käsnadega rulle. Wash-Mat VacuPlus mudel, kasutatab mattide puhastamiseks ja kuivatamiseks vaakumtehnoloogiat.
Mittekodanikud olid ülekaalus. Poisid elasid alates 7. eluaastast kodust eemal, tegelesid sõjaliste ja kehaliste harjutustega. 20.a. täisväärtuslikud sõjamehed ja 30.a. täisõiguslikud kodanikud. Range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust. Demokraatlik Ateena algselt oli korraldatud aristokraatsel viisil, kuid demokraatlikuks hakkas muutuma alates 594 eKr, kui Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. 3. Elu-olu ja perekond Agoraa turuplats Deemos lihtrahvas Sümpoosion kodune pidusöök Akropol kaljunukile rajatud kindlus Naiste positsioon. Abielu ja perekond: *puudusid kodanikuõigused *kuulusid mehele*mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus *mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte*rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke *abielu eesmärk oli lapsed 4.Usk, jumalad
Barokki ajastu algas aastast 1580 ning lõppes 1740. Barokk stiil on pärit Itaaliast. Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit. Algul kasutati seda sõna ehituskunsti pilkenimetusena. See kunst oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele. Barokk avaldus kõige rohkem arhitektuuris.Olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid
Kodakondsuse seaduse 2 (KodS ) § 2 lg 1 järgi Eesti kodakondsus: 1) omandatakse sünniga; 2) saadakse naturalisatsiooni korras; 3) taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena; Kodakondsuse seaduse § 16 lg 1 järgi igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. KodS § 16 lg 2 järgi Eesti kodakondsust taastada sooviv isik peab viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest või tõendama, et ta vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse taastamisega. Kodakondsuse seaduse § 17 loetleb Eesti kodakondsuse taastamiseks esitatavad dokumendid. 2. Kodakondsus seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/102072012004 Järeldused ja ettepanekud Käesoleval juhul sai tuvastatud, et A.A isa oli Eesti kodanik, seda tõendas 1943-ndal
Liiduvabariigi valimistel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, poliitilise võimu nn kilp ja mõõk. Julgeolekuorganite struktuuri kuulusid sõjajärgsetel aastatel siseasjade ja julgeoleku rahvakomissariaat. Kahe struktuuri vahel eksisteeris tööjaotus: esimene tegeles ühiskondliku korra taagamisega, teine riikliku julgeolekuga, sh ka luure ja vastuluurega. Pärast mitut reorganiseerimist moodustati 1954 aastal riikliku julgeoleku komitee (KGB). Julgeolekuorganid allutati senisest enam parteile. KGB kõrval tegutsema jäänud siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. KGB ülesanded olid mitmepalgelised. Ühest küljest tuli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida, et kõikvõimalikud nn nõukogudevastased kavatsused ja ettevõtmised juba eos lämmatada. KGB pidi võimude jaoks olema ühiskonna silmadeks ja kõrvadeks. Ülesanne oli ka välisluure ja vastuluure
küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti see, et varajaste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja seetõttu ei saa teadlased - arheoloogilise materjali puudumisel - seda põhjalikult uurida. Üksmeel on enam-vähem saavutatud inimkonna ühiskondliku arengu üldsuundade küsimuses. Kuna primaarseid tsivilisatsioone võib piiritleda mitme eri tunnusega on märkimisväärne, et kõigis viies peamises tunnusjoones avaldub inimühiskonna senisest suurem organiseeritus ning, et varane tsivilisatsioon ja riik on lahutamatult seotud. Peamisi tunnusjooni on viis: viljelusmajandus on koriluse ja küttimise tahaplaanile tõuganud ning tsivilisatsiooni ühiskonna moodustavad põlluharijad ning karjakasvatajad. Ühiskond on varaliselt kihistunud. Ühiskond on organiseeritud mistõttu on välja kujunenud riikluse alged. Väga oluline tunnusjoon on ka kirja olemasolu, mis võimaldas riikliku korralduse
levitasid riigivõimu ametlikku propagandat, oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. 1960. aastatel hakati koos elujärje paranemisega järjest rohkem ostma raadioid, telereid ja magnotofone. Maainimesed võisid järjest sagedamini käia linnas teatris, kinos ja näitustel. Suurtes maa-asulates hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni. Maaelanikkond muutus senisest likuvamaks: osa siirdus elama linnadesse, teised otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades. Nii nõrgenes maarahfva seotus enda ja vanavanemate kodukohaga. Maaelanikkonna linnastumine viis kokkuvõttes rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele. Nõukogude võim likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude vabariikides kasutusel olnud ühtluskooli süsteem. Paljud õeptajad ja
Tartu Ülikooli venestamine, mis ei tähendanud ainult vene õppekeelele üleminekut, vaid ka paljude õppejõudude lahkumist, suure hulga vene üliõpilaste sissevoolu ja alma materi senise õhustiku muutumist. Rahvaharidus Kogu haridussüsteem ja ametlik asjaajamine, v. A. Valdkonnad, mida valdas luteri kirik, viidi järsult üle vene keelele. Eriti raskelt mõjutas see rahvaharidusele. Rahvaharidus Kõigepealt kaotas koha enamik senisest õpetajatest, kes ei osanud vene keelt. Juba vallakoolides pidid lapsed õppima vene keeles kõiki aineid peale usuõpetuse ja emakeele. Ka omavahel tuli lastel kõnelda vene keeles ja selle nõude vastu eksijaid karistati mitmesuguste leidlike meetoditega. Poliitiline elu Eesti poliitilises elus oli kujunenud olukorra tõttu võimalik tegutseda vaid kaudsete vahenditega. Venestusaja kesksemateks tegelasteks kujunesid kaks ajalehetoimetajat – Jaan
Teinud lõpparve ühe poliitilise ja sotsiaalse süsteemiga, häälestasime end rahva ja riigina süsteemivahetusega paratamatult kaasnevatele üsna kardinaalsetele muudatustele. Tollepärast ei teegi ehk keskmine eestlane vahet, kas muudatused toimuvad seepärast, et me ikka veel oma riiki taasloome, või johtuvalt mingitest suurematest maamunal aset leidvatest protsessidest, millega kohanemine eeldab igalt inimeselt ja inimgrupilt senisest erinevaid käitumis- ja mõttemalle. Iseenesest pole see sugugi paha positsioon. Globaliseerumine on üha arenev protsess ja senine praktika on näidanud, et tõeliselt suured probleemid tekivad enamasti seal, kus inimesed on senisega liialt rahul ega taha mis tahes põhjustel ühiskonna muudatustega just väga kergesti kaasa minna. Tulevikku vaadates annab see tõdemus veidikene lootust, et suudame selge silmaga ja lahtise peaga hakkama saada nii globaalsete
intellektuaalsete vestlustega m) Alfabeet tähestik, tähtede standartne komplekt n) Ateena rahvakoosolek (kes osalesid, kuidas otsustati?) - Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ning hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist. 4. Isikud (kes, kuidas läinud ajalukku) a) Solon - Ateena seaduseandja, poeete ja riigimees. Avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalusedriigiasjades kaasarääkimiseks b) Perikles - Ateena juht. Kaotas täielikult aristokraatide eesõigusi ja kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. c) Pythagoras Kreeka matemaatik ja filosoof. Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel, pytagorase teoreem. d) Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, sisaldab
Tartusse loodi 1632, aastal Eesti esimene ülikool- Tartu Ülikool. Lisaks hakkas õpetjatele ja köstritele haridust andma B. G. Forselius, ning tema haridusprogrammi tuntakse kui Forseliuse seminari. Kui enne oli puudus õppekirjandusest ning õpetajatest, siis see probleem hakkas vaikselt taanduma. Seminari õppeaeg oli kaks aastat ning seda anti tasuta. Forseliuse seminar aitas talurahval kiiremini lugema õppida ning muutis rahva senisest palju haritumaks. Rootsi ajal oli väga aktuaalne teema "nõidade" hukkamine. Kuna inimesed kartid uuendajaid ja kõike, mida nad ei mõistnud, siis hakati paljusid pidama nõidadeks. Tihtipeale hoiduti näiteks teadlastest, kuna nad tegelesid milllegi uurimisega, mis oli tavainimeste jaoks lihtsalt liiga arusaamatu. Nõidadeks peeti ka tarku, kes tegelesid teiste ravitsemisega ning kahtlustele järgnesid ka enamasti karistused. Karistusi oli leebemaid, kuid ka mitte nii leebeid
elustiku (sh kalastiku) liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. PÕHJUSED Eutrofeerumist põhjustab peamiselt põllumajandusest (ka energeetikast, tööstusest, transpordist) pärinev toiteelementide - lämmastiku ja fosfori sissevool Läänemere hiiglaslikult valglalt. Praegu käib Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika reformimine ja loodetavasti suunatakse tulevikus senisest rohkem põllumajandustoetusi veekaitsesse, näiteks lekkekindlate sõnnikuhoidlate ja lautade ehitamiseks ning veekoguäärsete kündmata ja niitmata puhverribade pidamiseks. Kuid nendegi jõupingutuste potentsiaalne puhastusefekt Läänemerele jääb piiratuks, sest suur osa põllumajandusreostusest on tegelikult vältimatu. Ka põldu mitte väetades leostub sealt vihmade ja lumesulamisvetega toiteelemente põhja- ja pinnavette. Nii et isegi kui põllumajanduspoliitika muudetaksegi
CO2 eritub Eestis kõige rohkem põlevkivi töötlemise tõttu. Olukord on kriitiline, kuid liigutakse arengu suunas. Euroopa Liidu eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80% aastaks 2050 võrreldes 1990.aastaga, mis tähendab seda, et Eesti energeetikasektor tuleb sisuliselt ja põhimõtteliselt ümber korraldada. Selge on see, et madala efektiivsuse tõttu peaks põlevkivi otsepõletamine elektritootmiseks lõppema juba 2030. aastaks ja põlevkivi tuleks senisest efektiivsemalt ja keskkonnasäästlikumalt kasutada, keskendudes peamiselt põlevkivi väärindamisele põlevkiviõliks. Globaalne soojenemine on väga suur probleem terves maailmas, mis hõlmab kogu planeeti. Tagajärjed on katastroofilised ning paljusid ei teatagi veel. Olukorra tõsidusest on riigid aru saanud ning seetõttu on paika seatud arengukava, mille eesmärk on 2050.aastaks vähendada süsiniku konsentratsiooni 80%.
NSVL i lagunemist. Endiselt valitses kaupade puudus ja madal elatustase. Rahva rahulolematus kasvas. Avalikustamine kallas veelgi õli tulle ja suurendas viha nõukogude võimu vastu. Huvi läänemaailma vastu kasvas, sest nähti kui palju paremini sealne maailm toime tuli ja millise külluse käes kümbles. Siiani kehtinud tabu, mis tähendas kapitalismi leviku piiramist sotsialismimaadesse lõdvenes. Loobudes rangest doktriinist, andis see igale rahvale õiguse senisest rohkem valikuid ise teha. Kuna lubati teha ka muid erakondi peale NRKP, siis paljudki sotsialismileeri rahvad kasutasid ära kõiki võimalusi, et saada nõukogude võimust sõltumatuks. Ühel hetkel väljusid sündmused kontrolli alt ja läksid oma loogilist rada, milleks olid eeldused juba ammu küpsenud. Eestis kasvas perestroika ajal rahvusteadvus, mis viis muuhulgas EKP lõhenemiseni. 1989. aasta augustis korraldati nõukogude võimu mõjutamiseks ning vabatustahte
linavästrik) Analoogne elund – organismide või elundite sarnasus, millel on ainult sarnane ülesanne (tiibade ehitus) Homoloogilised elundid – ehitusplaanilt sarnased elundid, mis pärinevad ühistest eellastest pärinevatelt organismidelt (jäsemete ehitus) Looduslik valik – genotüüpide diferentseeritud paljunemine Liik – looduslike populatsioonide rühm, mille isendid ristuvad omavahel Evolutsiooni progress – evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng Evolutsiooniline regress – eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähemnõudlikule keskkonnale Olelusvõitlus – organismide paljunemise ja ellujäämise sõltuvus mitmesugustest takistavatest asjaoludest Mimikri – pettekohastumused, sarnastumine mingi teise liigiga (nt kahjutud maod sarnanevad mürkmadudega) 2) Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused – 1
teleskoope. Omaenese valmistatud teleskoobi abil Saturni vaadeldes avastas ta 1655 Saturni rõngad ning Saturni suurima kaaslase Titani. Astronoomiaalased vaatlused nõudsid täpset ajaarvestust, mis tõukas Huygensi nimetatud küsimusega tegelema. 1656 aastal patenteeris ta pendelkella, mis võimaldas aega senisest tunduvalt täpsemini mõõta. (Saturni kaaslane Titan ) Teadusringkonnad 1661.a. külastas Huygens Inglismaad, luues sidemeid Londoni Kuningliku Seltsiga, mille liikmeks ta ka 1663 aastal valiti. 1666 aastal kolis Huygens Haagist J ean Baptiste Colbert'i kutsel Pariisi, kus asus Kuningliku Teaduste Akadeemia esimeseks presidendiks, resideerudes kuninglikus raamatukogus.
veevarusid, alaneb põhjavee tase, põldude niisutamine suurendab soolsust jne. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemepratuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Paljud puuliigid võivad kaduda, kuna kohanevad kliimatingimustega väga aeglaselt. Soojenev kliima võimaldab pöögimetsadel kasvada senisest kaugemal põhjas. Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mägedes asuvad liustikud sulavad, see omakorda mõjutab sealseid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi).
väga palju nutiseadmeid kasutama, võib nende areng aeglustuda. Tohutult oluline on keel areng, aga keel ei arene siis, kui laps vaatab näiteks telerit. Lapsega tuleb suhelda, siin ja praegu. Sama puudutab meelte arengut. Visuaalne pool areneb küll kenasti, kui laps ekraanikest vaatab, kuulmine saab ka areneda, aga motoorsed oskused, see, kuidas oma kätega midagi teha, jääb kängu. Mitmed pediaatrid leiavad, et arvutimängude, nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutamist tuleks laste puhul senisest rangemalt piirata. Taiwan keelab alla 2-aastastel nutiseadmete kasutamise, trahvib vanemaid 1320 euroga. Seadusega, mis jõustus 23. jaanuaril 2015.a, piiratakse ka kuni 18-aastaste laste elektroonika kasutamist -- see peab jääma "mõistlikkuse piiresse" ehk umbes 30 minutit. Peamised probleemid nii lastel kui ka meil ehk täiskasvanutel Takistab arengut, laps peab ju vanematega suhtlema. Lapse aju arengu oluliseks stiimuliks on keskkond. Aju kujundavad rikkalikud ja mitmekesised
(nurgas oleval kaardil joonitud ala) Elanike arv on u 241 00, 2011.aasta seisuga. Abhaasia ja Gruusia sõja ajal vähenes elanikkond poole võrra, lahkusid peaaegu kõik grusiinid. Enamjaolt peetakse autonoomseks vabariigiks Gruusia koosseisus. 3.slaid Abhaasia kuulutas välja iseseisvuse 1992 aastal, mille tulemusel puhkes sõda Gruusia keskvalitsusega. Hiljem tuli Abhaasiale “appi” venemaa. Abhaasias lootsid apsuad säilitada autonoomia Gruusia koosseisus ning saavutada isegi senisest märksa enamat, kuid välja ei kuulutatud siiski iseseisvust või eraldumist Gruusiast. 1994. aastal sõlmitud vaherahu järele paigutati Abhaasiasse rahuvalvejõud, milles domineerisid Venemaa üksused. Abhaasiale jäi faktiline kontroll suurema osa üle oma territoorimusit. Apsuad olid saavutanud selle, et Ida-Gruusiast lähtuv migratsioon kui kõige vahetum oht nende rahvuslikule olemasolule neid enam ei ähvardanud. Järgnevatel aastatel pöördus umbes 60 000 grusiinist
Half step drive ja microstepping ei tööta. Teadmata põhjusel! 4 Antud pildil on kahendsüsteemne sisendväärtus muudetud nõnda, et edasi liiguvad pidevalt kaks paari led-e. DI-lines kontrollib nuppu, mille vajutusel pöörleb mootor ühe perioodi (antud juhul 1 sekund) teistpidi. Kokkuvõte Labor sai läbi viidud suuremate probleemideta. Samm-mootor sai senisest tunduvalt tuttavamaks ning ka Labview programmide koostamine oli paras väljakutse. 5
korealased ei olnud nõus: >Kim Il Sung tungis Lõuna-Koreasse (NSVL, Hiina) - 1953 vaherahu - NB! Jaapani abi Kim Il Sung Kim Jong Il http://www.guardian.co.uk/world/video/2011/dec/19/kim-jong-il-mourning-video?INTCMP=ILCNETTXT3487 Kim Jong-un 1956 Ungari ülestõus - ülestõus nõukogude korra vastu - peaminister Imre Nagy soov VLO-st lahkuda > NSVL surus ülestõusu maha (Budapest vallutati) > Nagy hukati, hukkus 2000, põgenes 200 000 > NSVL võitis, kuid reziim senisest leebem >> lootusetus, leppimine 1961 Berliini kriis - takistamaks põgenemast - 1955 Hallsteini doktriin: SLV ei tunnista SDV-d, on rahva ainuesindaja - SDV juhi ettepanek - NB! J. F. Kennedy kõne "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=_Pjn5E6yOKo 1962 Kuuba kriis 1962 Kuuba kriis - 1959 Fidel Castro (USA vastu) - NSV Liidu raketid Kuubale - USA ultimaatum NSV Liidule > kompromiss: USA leppis Castro võimuga NSV Liit viis raketid Kuubalt, ...
· kõiges valitseb vaimu ja mateeria hea ja kurja vaheline võitlus · inimhing on taevast päritolu, kuid see on sattunud keha köidikutesse, seda on saadetud päästma jumalik olend Kristus, kes juhatab teed jumalikkusesse ning vabastab hinge keha orjusest Praktikas viis gnostikute õpetus askeesini, kuna keha loeti kurjaks, siis tuli selle tahtmised lämmatada. Kirik luges gnostitsismi ohtlikuks, võitluses õpetatud gnostikute vastu oli vaja senisest selgemalt määratleda, mis on kristlik ja mis mitte. Sellega seoses kasvas piiskopideja usutunnistuse tähtsus. Kirik pidi otsustama, millistele raamatutele omistada normatiivne väärtus. Algkiriku pühakiri oli Vana Testament, mida loeti kreekakeelses tõlkes. Evangeelium levis alguses suulise pärimusena, aja jooksul muutusid järjest tähtsamaks kirja pandud evangeeliumiraamatud. Vana Testamendi kõrval hakkas kujunema ristiusu põhiteos Uus Testament. Selle vanim
Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. AVALIKUSTAMINE Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1986. aastast päevakorrale uus märksõna glasnost. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud õnnetustest, katastroofidest, kuritegevuse tõelisest ulatusest. Ajaloosündmusi hakati käsitlema senisest tõepärasemalt. Uutes oludes kasvas järsult massiteabevahendite (eriti ajakirjanduse ja televisiooni) mõju. Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. UUTMOODI MÕTLEMINE VÄLISPOLIITIKAS Gorbatsovi võimuletulekuga muutus Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. NSV Liidu uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Moskvas
Mihkel Veske, Johann Köler jt. Jakob Kõrv- auahne ajakirjanik ja pealekaebaja, kuangi tuline Jakobsoni pooldaja. Temast sai peagi venestust teenina intrigaani musternäide. Lühikese aja jooksul Eestit tabanud venestusreformid lõid senised arengud ja lootused segamini. Aleksandrikooli saatus oli selle kõige kujukamaks näiteks, kuid ka tegutsema jäänud organisatsioonides , nagu Eesti Kirjameeste Selts, muutus õhkkond põhjalikult. Senisest veelgi enam koosolekute aega tuli pühendada oma igavese truuduse kinnitusele, ,,keisrilaulu" (st. Riigihümni) korduvale ülelaulmisele ja muule sellisele, teades, et ebapiisava innukuse korral võib mõni Kõrvi-taoline teele läkitada järjekordse salakaebuse. Selts käis alla, järk-järgult lahkusid selle ridadesr kõik kandavamad jõud, kuni selts 1893.a valitsuse korraldusel hoopis suleti. Hugo Treffner- mängis rolli langusperioodil EkmS-s
Üleforsseeritud majandusega Ameerika siseturul kujunes väga tugev konkurents, kus päästevahendina nähti turundustegevuse täiustamist. Töötati välja kaasaegse turunduse põhiseisukohad, milles lähtuti turu vajaduste tundmaõppimisest ja kliendikesksusest. Turunduse uute eesmärkide selgitamisel rõhutas Theodore Levitt, üks kaasaegse turunduse rajajaid, et turundust ei tohi samastada müügiga (turustamisega). Alates 50ndatest aastatest kasutati turunduse põhimõtteid senisest laiemalt kogu kapitalistlikus maailmas, nii Euroopas kui Jaapanis, nii kõrgeltarenenud kapmaades kui arengumaades. 50ndatel algas turunduspublikatsioonide buum ning praegusajaks on ilmunud tohutult erialast kirjandust. 50ndad ja 60ndad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgajaks. See oli aeg, kus Coca-Cola Company pakkus janukustutuseks vaid üht jooki ja Holiday Inn ööbimiseks üht motellitüüpi. 50
Justus seadnud esikohale ka oma elus. Justussaadabperekonnasuvitama,jääbiselinnakäsikirjagatöötama.Ta jääbraskustesse Sokaratese viimaste elupäevade mõtestamisega. Oma elu viimaseid päevi ei pühenda Sokrates mitte mõistuse, vaid muusade teenimisele. M.Justus armub äkitselt noorde klaverimängijasse Isebeli hetkel, kui viimane on teinud otsuse oma elu lõpetada. Justuse "Ohvrilaeva" teekonna mõjul lükkab temagi oma kohtuotsuse 30 päeva edasi. Justusel pole jõudu loobuda oma senisest elust ja tulevasest karjäärist, temas jääb peale ikkagi mõistuseinimene. Isebel sooritab enesetapu veel enne kui 30 päeva on möödas. Justus pöördub oma endise elu juurde tagasi. "Ohvrilaev" ei ole hinnanguline romaan. Justuse valikut ei mõisteta hukka. Romaan rõhutab elu hingelise poole tähtsust vaimuharimise kõrval. Ilmar Laaban (1921 -2000) ..onvastuolulineluuletaja,oli jubavarakultsihiteadlik sürrealist.Temaluulekogu"Ankruketilõpp
põhjustel järk-järgult välja. Nüüdisinimeste eluviis oli neandertallaste omaga suhteliselt sarnane. Elatuti suurte imetajate küttimisest (mammutid jt suurulukid), tegeleti koriluse ja kalapüügiga. Erinevalt neandertalllastest asustati ka tasandikupiirkondi ja koobaste kõrval elati mammutiluudest või puidust karkassiga ning loomanahkadega kaetud onnides. Järk-järgult täiustus kivitöötlemise tehnoloogia ning senisest enam hakati kasutama loomaluid ja -sarvi keerulisemate tööriistade valmistamiseks (n ahingud, harpuunid, luust õngekonksud jne). Uue jahirelvana võeti paleoliitikumi viimastel aastatuhandetel kasutusele vibu (Aafrikas u 60 tuh a tagasi; Euroopas u 9000 eKr) ning kodustati koer. Tollane peamine inimeste sotsiaalne üksus põhines sugulusel e sugukonnal. Sugukond koosnes võrdsel ühiskondlikul
elutingimusi. Revolutsioonilise liikumise üheks enamlevinud vormiks said palvekirjade esitamine võimudele. ,,Postimehe" ringkonnad taotlesid üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, samuti mõõdukat maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi. ,,Teataja" ümber koondunud haritlased nõudsid konstitutsiooniline monarhia kehtestamist Venemaal ja kodanikuõigusi, samuti omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja kohtureforme, mis annaksid eestlastele senisest avaramad tegutsemisvõimalused. Oktoobris alanud ülevenemaalise raudteelaste streigiga ühinesid ka Tallinna töölised. Seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Linna tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks leidis 16
vanemahüvitisega. Kaudsemalt tähendab ümbrikupalk vargust ka Eesti ühiskonna kui terviku ning iga inimese tagant. Kuna ümbrikupalgalt ei laeku riigieelarvesse sentigi, jäi sotsiaalkindlustuse rahastamiseks mõeldud maksudest 2003. a. laekumata 900 miljonit krooni, tulumaksu aga 700 miljonit. Kui riigi- või kohalikus eelarves napib raha, vähenevad paratamatult ka hüved, mida ühiskond meile pakkuda suudab. Nii lagunevadki meie teed ja tänavad, senisest rohkem tuleb maksta ühistranspordi, tervishoiuteenuste jms eest. Kahju kanname me ka siis, kui rahapuudusest ei jõua õnnetuskohale kiirabibrigaad, politseipatrull või päästemeeskond. Kuna ümbrikupalk halvendab meie kõigi elukvaliteeti, on sellest tingitud pahedest vabanemiseks ainult üks tee kõigi töötajate, ausate tööandjate ja riiklike institutsioonide ühine võitlus seaduserikkujate vastu.
Essee barokiajastu muusikast Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Järgnevalt tulebki juttu barokkiajastu muusikast. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Baroki nimetus võib tuleneda ka itaalia keelest, kus barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Barokk kasvas välja renessenassist. Barokk taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisust ja kontrasti. Barokkile on iseloomulikd jooned tundeküllasus, jõulisus, emotsionaalsus, dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus ning musitseerimisrõõm. Barokk süvendas inimese elutunnetamist. Barokkile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Tekkisid uued
hilpude asemel järgima inglaste ratsaülikondade fassongi,muutus asjalikumaks. Ilu ja hügieen. Eelistati pesemisele meikimist.Tooniva alusmeigina kasutati tinavalget sisaldavaid mürgiseid segusid.Jätkuvalt usuti,et parfüüm suudab varjata kehalõhnu ja Louis XV nõudis õukondlastelt iga päev erineva parfüümi kasutamist. Sajandilõpul õppisid inimesed hindama värsket õhku ning põlgama vängeid parfüüme.Marie Antoinette oligi juba toonud moodi senisest kergemad lõhnad. Parukad. Nii mehed kui naised puuderdasid oma soenguid ohtrasti.Daamid katsid nisujahuga oma pärisjuukseid,mehed aga suuri valgeid parukaid. Parukamoodi jätkas 18.saj. Ramisellies' parukas,mis kujutas vorstikesekujulist juukserulli kummagi kõrva kohal,ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Parukate tegemiseks pruugiti inimjuuste kõrval ka kitsekarvu,hobusejõhvi ning taimkiude.Õukonna meelissoenguks
Tänapäeva maailma hirmud Läbi ajaloo on inimeste käitumise üheks suurimaks mõjutajaks olnud hirm. Aegade alguses domineerisid kartused nälja, mahalöömise või nahkapistmise ees. Kaasaegses maailmas on need asendunud tuhandete uute ning isegi laastavamate hirmudega. Kaasaegne mugavusi ning näilist turvalisust pakkuv ühiskond peidab endas üha suurenevat hirmude arsenali. Millised on tänapäeva maailma hirmud? Üks suurimaid hirme, mis mõjutab kõiki inimesi, on globaalne kliima soojenemine. See vähendab tõenäoliselt paljudes maailma riikides toidutoodangut ning tõstab oluliselt nälgivate inimeste hulka. Paljud teadlased on kindlad, et kõrgemad temperatuurid toovad kaasa jäämasside sulamise, meretaseme tõusu ning senisest enam torme, üleujutusi ja põudasid. Sellest probleemist räägitakse palju, kuid tuleb tõdeda, et inimesed liiguvad üha enam selle aja poole,kus valitseb ükskõiksus ja elades tarbim...
Vene töölised ja sõdurid aga ei mõistnud eestlaste rahvuslikke sihte, tekkisid konfliktid. Rahvuslust eitaval kohal olid vaid enamlased, kes oma vaateid vastutustundetu demagoogia abil demonstreerisid. Nii võeti eestimeelsetelt võim üle, toimus Oktoobripööre, ja kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Kujunes välja ühe partei diktatuur, viidi läbi majandusreforme ja muid ebainimlikke otsuseid. Sealjuures aga hakati Eesti riigi tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Maanõukogu 15.novembri otsus tähendas riiklike sidemete katkestamist Venemaaga, olgugi, et nad Maanõukogu järgmisel päeval laiali saadeti. Selles on siiski tagantjärge nähtud Eesti riikluse õiguslikku teket (de jure). Järelikult oli Eesti riik viidud seisu, kus Venemaast lahkulöömine, avalik iseseisvuse väljakuulutamine ja delegatsioonide saatmine välisriikidesse oli suur ja ainuõige samm iseseisvuse poole.
Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas. Kuigi natside võimuletulekuga üldine areng Euroopas pidurdus (edenes peamiselt mõnes demokraatlikus väikeriigis nagu seda oli Holland, Taani ja Soome), siis laialdaselt levis ta USAs. Tähtsaks
Kahe Saksamaa ühinemine kulges kiiresti,kuid mitte probleemideta. Üleminek turumajandusele. Tuli teha suuri jõupingutusi. Tuli üle saada finantskaosest, pidurdada indlatsiooni ja peatada elatustaseme langus. Samal ajal tuli hakata rajama uut, turumajandusele tuginvat majandusmudelit. See sai toimuda vaid majanduse liberealiseerimise kaudu, toetades eraomanduse arengut, ettevõtlust ja majanduslikku konkurentsi. Riigi osa majanduses pidi vähenema, ettevõtetele anti äritegevuses senisest suurem vabadus. Riiklike ettevõtteid hakati erastama. Oluline oli väliskapitali kaasamine ja turumajandust soosiva seadusandluse väljatöötamine. Poliitilised muutused. Ida-Euroopa riikide poliitiline areng on kulgenud erinevalt. Iseloomulikeks joonteks on olnud uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ja püüda intergreeruda Euroopaga. Mõnes riigis on säilinud kommunistlide mõju, mõnedes kohtades õnnestus kommunistidel võimule jääda ja
tasemel 500 eurot/kW ning 2015. aastal juba 50 eurot/kW. Tulevik 2015. aastaks prognoositakse 100 000 vesinikauto kasutuselevõtmist. See võib tunduda kättesaamatuna, kuna arendustöö tulemused pole olnud edukad. Autonduses on täidetud vaid mõned olulised nõuded: kiirkäivitus ehk valmidus sõidu alustamiseks ja emissioonid. Täitmata on klimaatilised tingimused külmumisolukorras, hooldus, kasutusiga, sõidu ulatus jne. Probleemide lahendamiseks tuleb senisest leidlikumalt kasutada uusimaid tehnomaterjale. See aga tähendab autode kõrget omahinda ja ilmselt ka tarbimisajastu lõppu - tulevikus tuleb autot kasutada kauem, kui seda on praegu pankade määratud liisinguperioodid. Me ei näe ilmselt Eesti maanteedel enne 2015. aastat vesinikautosid, küll aga kuuleme paiksetest kütuseelementidest, mille abil toodetakse majades nii soojus- kui ka elektrienergiat. Äripäev, 15. märts 2006.a. Kokkuvõtteks
Erakond toetab ühtluskooli põhimõtet ja kutsehariduse ühildamist üldharidusega. Õppekavad peavad vastama teabeühiskonna vajadustele, suunates õpilasi iseseisvale probleemide püstitamisele ja oskusele leida ning kasutada erinevaid teabeallikaid. Õppevahendid peavad vastama nüüdisaja nõuetele. Erakond toetab riikliku alushariduse andmist lasteaedades, eelklassides või koduõpetuse abil, et saavutada kõigi laste senisest parem kooliküpsus. Üldhariduse tähtsaimaks osaks peame kvaliteetset põhiharidust, millele toetub inimese hilisem haridustee ja toimetulek. Kõige radikaalsemat reformi vajabki põhiharidus. Maapiirkondades võiks koolid muutuda huvihariduskeskusteks. Erakond peab oluliseks eelistavalt arendada kutsekõrghariduse kvaliteeti ja mitmekesisust riigi, omavalitsuste ja erasektori koostööna. Kool peab kaasa aitama muulasnoorte integreerimisele Eesti ühiskonda ja nende
Enam ei pidanud ta välja paistma üksnes sõjaväljal oma käsivarre rammu, lahingulise vapruse ja vasallitruuduse poolest vaid üha enam eeldati temalt kui õukonnainimeselt laitmatut käitumist, tähelepanu ja viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid ka seltskonna ja intiimelus. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Seetõttu nimetatakse tollast rüütlikirjandust kurtuaasseks ehk ka õukonna kirjanduseks. Senisest enam hakati väärtustama kultuuri ja vaimsust. Rüütlite oluliseks omadusteks on kangelaslikkus ja vaprus, naisideaali rõhutamine ja esiletoomine. Igal rüütlil oli oma südamedaam aga ta ei olnud rüütli naine. Abielu oli eelkõige kasust lähtuv. Rüütel pidi alati täitma oma südamedaami käsku, isegi siis, kui see käsk võis talle Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud
Eesti pärast Põhjasõda: eestlaste arvukus langes kriitilisele piirile. Maa oli laastatud ja inmieste elujärg vilets.Haldusjaotus jäi samaks mis Rootsi ajal. Balti erikord: Balti aadli omavalitsuse kinnitamine Vene võimude poolt. Omavalitsuse säilitasid ka linnad. Linnavõimuorganiks jäi raad,mis otsustas linnaeluküsimusi ja andis kodaniku õiguseid. Balti erikord garanteeris baltikumi püsimise Saksa kultuuriruumis. Balti provintsides domineeris Luteri kirik. Talurahva olukord halvenes 18.saj II poolel, seda väljendab ka Roseni Deklaratsioon.- Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta (1739) Eesti 18.saj II poolel. Venemaa keisrinnaks sai Katariina II. Tema eesmärgiks oli keskvalitsuse võimu tugevndamine ja ääre alade allutamine keskvõimule. Sel eesmärgil kehtestas ta 1783 Balti provintsides asehalduskorra(muudatused nii administratiivses kui ka poliitilises korralduses.) Balt...
talupoegade müük, kinkimine ja pantimine keelustati. 4. Pärisorjuse kaotamine. 1816a vabastati Eestimaa talupojad pärisorjusest. 1819a vabastati Liivimaa talupojad pärisorjusest. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata. Maa jäi mõisnike ainuomandiks. Talupojad võisid kokkuleppel mõisnikega maad rentida või tasuda teotööga. 5. Vallareform 1866a. Omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele senisest hoopis avaramad tegutsemisvõimalused. Valla kogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. Vallavolikogu kehtestas maksud ja määras valla kulutused. Eestlased õppisid ise oma esindajaid valima ja valla poliitikat ajama. Need kogemused võimaldasid hiljem oma riiki juhtida. 6. Vaimuelu 19.saj. Ülikool ja koolide süsteem. Tartu Ülikool asutati aastal 1632 ja õppetöö oli ladina keeles. Ülikooli asutamise
*Teised arvavad, et ühiskond on kihistunud ja riiklik korraldus tekkinud vägivalla ning sunni läbi. Ülemkiht allutas elanikkonda üha rangemalt oma võimule, pannud enda heaks tööle. Eeldus vallutussõdadele, võites maksustati kaotajad, nende võim ja rikkus suurenes. Kui ebavõrdus oli juba tekkinud, arendas ülemkiht oma seisundit tugevdades järk-järgult välja range riikliku korralduse. Riikliku korraldusega suniti alamrahvast senisest rohkem tööle, kuid see tuli lõpuks kasuks kogu ühiskonnale. Kannatasid aga alamkihid. Riik oli eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks. Usk Tsivlisatsioonide tekkimine oli algusest peale kindlasti seotud usuliste tõekspidamistega. Inimeste võimekuses ja edukuses on ikka nähtud jumalate soosingu märki. Arvati, et ülemkiht on jumalate soosikud ning kaitse all ning arvati, et nende ühiskonnakorraldus on õige. Nii oli riilik
Tsernenko surma hakati Kremlis mõistma, et riik seisab silmitsi külma sõja peatse kaotusega. Hädasti vajati uusi reforme ning riigi etteotsa valitigi senini noorim liider NSV- Liidus Stalini surma järel- 54- aastane Mihhail Gorbatsov. Tema peamiseks ülesandeks sai NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamine sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise e. perestroika näol. Perestroika kõrvale ilmus teinegi uudissõna- glasnost ehk avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda. Kõik see aga süvendas oodatule vastupidiselt majandusraskusi ning kasvas ka rahva rahulolematust ning üldist sisepoliitilist olukorda. Samas oli aga üheks Gorbatsovi poliitika oluliseks osaks suhete parandamine lääneriikidega, eeskätt USA-ga. Selle tulemusena sõlmiti kokkulepe, kus NSVL likvideeris kesk-ja lähimaaraketid, lõpetas rahvusvahelise terrorismi rahastamise ja toetamise ning lahenesid mitmed regionaalsed konfliktid. See kõik
Valikud ja võimalused Kellele meist ei meeldiks mugavus, võimaldab ju näiteks auto hõlpsasti soojalt ühest kohast teise pääseda ning ka kilekott on üheks parimaks abimeheks soetatud kaupade pakendamisel. Igapäevane tarbimisest saadav nauding varjutab aga probleemid pikamaajalise keskkonna muutusega seoses. Pideval tavainimese heaolu parandamise teel, on risk, et praegu veel olemasolevate valikute ja võimaluste asemele võib varsti jääda vaid paratamatus ja leppimine. Millega on siis õigupoolest tegu? Moodne inimene on harjunud palju tarbima. Veel paarkümend aastat tagasi valitses poelettidel tühjus ja kaupa võidi saada vaid tutvuste kaudu. Nüüd aga üha enam globaliseeruvas maailmas on elatustase paranenud ja kaubavahetus paremini arenenud. Poeletid on kaupa täis ning inimesed ei kõhkle seda ostmast. See kõik tingib massilise tarbimise, millest omakorda tuleneb hulgaline tootmine. V...
Euroopa Pimedate Liit kogub oma kodulehele kirjeldusi huvitavatest ja mittetraditsioonilistest töövõimalustest nägemispuudega inimestele. Eestist on esindatud sotsiaaltöötaja ametit pidanud Aleksander. Juurde sobiks lisada kirjeldus sügava nägemis- ja kuulmispuudega noorest naisest, kes on lõpetanud ülikoolis psühholoogia ja psühhiaatriaõe eriala ning töötab oma erialal psühhiaatriakliinikus. Kavandatavas uues puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kontseptsioonis on senisest tunduvalt enam tähelepanu pööratud puuetega inimeste tööturule kaasamisele. Loodetavasti annab see soovitud tulemusi.
räägitud nii palju kui praegu. Nii juhtubki, et on piiramatu vabadus anonüümselt sapiselt kommenteerida veebiväljaannetes avaldatut, võimalus riputada sotsiaalmeediasse üles ahistavaid videoid nii eakaaslastest kui õpetajatest. Levinud on karistamatuse tunne, võidab see, kes on tugevam, jõhkram. Puudub austus inimese vastu. Sotsiaalsete oskuste arenemise kõige olulisem aeg on kooliiga, siis püütakse õppida ümbritsevat ühiskonda ja elu paremini mõistma, võrreldakse end senisest rohkem teistega, soovimata ennast alaväärsena tunda. See aeg on piiride ja ühiskondlike reeglite ja normide kompamise aeg, mil püütakse määratleda nii ümbritsevat kui iseennast üksikisiksusena ja ka ühiskonna osana. Noor püüab alateadlikult leida endale kohta ühiskonnas, toimivas sotsiaalses süsteemis, suhete ja saavutuste hierarhias. Kool ühiskonna osana saab aga palju ära teha väärtuste ja hoiakute muutumises.
muutub elamiskõlbmatuks. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas
turusegmendi kohta: 1) Kas eksisteerib sihtturu nish , kus ettevõte suudaks turule sisenemisel pakkuda klientidele võrreldes teiste pakkujatega selgeid lisahüvesid sellise hinnaga, mida nad on nõus maksma? 2) Kas need hüved on tarbijate arvates erinevad ja millegi poolest paremad- mugavamad, odavamad, kiiremad vms-turul juba olevate toodetega võrreldes?Sihtkliendile on vaja pakkuda selliseid hüvesid, mille nimel ta on nõus loobuma oma senisest varustajatest/teenindajatest 3) Kui suur on see segment ja kui kiiresti ta kasvab? 4) Kui suur on tõenäosus, et sisenemine antud turusegmenti annab ettevõttele võimaluse siseneda teistesse turusegmentidesse, mida võidakse sihikule võtta tulevikus? TURU ATRAKTIIVSUS MAKROTASANDIL Turu atraktiivsus makrotasandil koosneb kolmest kriitilisest küsimustest: 1) Kas turg on praegu piisavalt suur selleks, et pakkuda
*Diktaator rahvatribuunina oli tal vetoõigus osatähtsust. Vabariik-riigikorraldus, kus kõigi magistraatide otsuste üle. kõrgemad võimuomanikud valitakse Seisused, ühiskonna Seisused: patriitsid- tegelesid Kaotatakse seisuslik vahe ja Kodanikkond hakkas keisririigi Ühiskond muutus senisest valitsemisega, plebeid- plebeid saavad kodanikuõigused. ajal kasvama. Kodakondsust rangemalt seisuslikuks. 2 struktuur lihtrahvast. Sõjaväekorraldus, kus vabad jagati keisririigis nii põhiseisust: auväärsed ja Struktuur: 10 sugukonda talupojad kuulusid leegionitesse. üksikisikutele kui ka tervete madalad(maksumaksjad)
(nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis, mil esialgu insenerirajatiste (tehased, sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid: malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Tõeliseks arhitektuuriks aga neid esialgu ei peetud. Esimeseks laialt tuntud ehitiseks sai 1851. a. Londoni maailmanätuse paviljoniks ehitatud Kristallpalee Veelgi tuntum on aga Pariisi üks sümboleid - Eiffeli torn, mis püstitati 1889. a. jällegi maailmanäituse puhul Richard Rogers, Renzo Piano, Ove Arup Georges Pompidou Keskus Pariisis. 1970-1971. Iseloomulik selle hoone juures on see, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
