a. välisreisile. Õppis laevandust Inglismaal ja Hollandis. Kodumaal aga puhkes streletsite mäss, mis sundis välisreisi katkestama. Venemaale tagasi jõudes asus ta oma plaane realiseerima. Jätkas Ivan IV vallutuspoliitikat, mis taotles väljapääsu merele kõigis ilmakaartes. Alustas Põhjasõda, mille käigus kaotas Rootsi domineeriva positsiooni Läänemerel. Venemaast aga sai Põhja-Euroopa juhtivaid riike. Peeter I reformid: · Uus valitsemiskorraldus (tsaar/keiser Senat kolleegiumid) · Uus seisuste süsteem teenistusastmete tabel, mille kaudu sai aadliseisusesse tõusta. See oli suunatud vana pärusaadli vastu. Seega loodi uus, teenistusaadel. Võeti kasutusele uued aadlitiitlid: suurvürste, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus. Riik jagati 8 kubermanguks ja 10 kohturingkonnaks, et lahutada kohtu- ja administratiivvõim. · Uus sõjaväekorraldus.
II VÄLISPOLIITIKA Ameerika Ühendriigid 1) President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: esimese presidendina lahkus ta USA-st rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja nn 14.punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud) algatas Rahvasteliidu 2) Isolatsionistlik välispoliitika 1920´-1930´. · USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ja USA viljeles edasi isolatsionismi - hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. · Tegelikust isolatsionismist rääkida ei saa, sest: USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan) USA huvid olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni
See pani aluse liberaalsusele ja võrdsusele kõikide kodanike vahel, sellised tavalised omandi õigused ja kiriku ja riigi lahutatus. Kindlustati tsiviilkoodeksiga (kinnitab privileegide lõppu, omandiõigust ja töövabadust). Napoleon krooniti keisriks ehk mis on kõrgeim monarhitiitel. Rahval oli küll õigused, kuid siiski võim ühe inimese käes (Napoleon). Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte. 1804 Senat kuulutas Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks, tegi aadel- ja õukonna. Tegi prantsusmaast monarhistliku riigi. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. Revolutsiooni ajast säilis jagunemine depert-mangudeks. Nende eesotsas olid prefektid, keda varem nimetas ametisse esimene konsul, nüüd keiser. Keiser nimetas ametisse ka kõik linnapead. Keelatud olid töölisorganisatsioonid ja streigid. Kuidas sündis rahvustunne Prantsusmaal? Kuidas oli rahvustundega Vana Korra ajal?
Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s.o kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski oli seal enamik magistraate (ametnik, võimukandja) - konsulid, tribuunid, kvestorid jne - valitud. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli Senat - magistraatidest koosnev riiginõukogu, milles oli 300-900 liiget. Senat arutas läbi kõik rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja, rahu ning muude välissuhete üle. Senaatori ametikoht oli tavaliselt eluaegne, vabanenud senaatorikohad täideti nendega, kes olid end kõrgetel magistraadikohtadel heast küljest näidanud. Demokraatlikuks elemendiks oli
suurtsuguste suguvõsade liikmed; foorum turu- ja koosolekuplats Vana- suurmaaomanikud ja täieõiguslikud Roomas kodanikud, kellel oli õigus olla valitud magistraat rahvakoosolekul valdavalt riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada üheks aastaks valitud kollegiaalsed preestriks. riigiametnikud, kellele palka ei makstud. plebei Rooma lihtrahvas; peamiselt senat valitsev riiginõukogu ning see väiketalupojad ja käsitöölised ning koosnes ligikaudu 300 liikmest, hiljem hilisemate juurdetulijate järeltulijad. see suurenes. Senati hulka kuulusid Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil endised ja tegevad magistraadid. oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Senatisse kuuluti eluaegselt. Senat juhtis rahvatribuun plebeide seast valitud
aastal eKr rändasid Itaaliasse etruskid, asusid elama Arno jõe äärde. Kohta kuhu nad elama asusid hakati nimetama Etruuriaks. · Põhja Itaalia: Appenniini poolsaar, Po jõgi · Aastatel 750-550 eKr asusid Itaaliasse elama kreeklased. Kolooniad tekkisid eeskätt lõunarannikule. Seisused Rooma riigis 1. Patriitsid 2. Plebeid: enamus olid talupojad, vähemuse moodustasid proletaarid - Need kõik olid Rooma kodanikud RAHVAKOOSOLEKUD SENAT AMETNIKUD MAAOMAMINE SÕJAVÄGI PATRIITSID Jah Jah Jah Jah Jah PLEBEID- Jah Ei Ei Jah Jah talupojad PLEBEID - Jah Ei Ei Ei Ei proletaarid · 287 eKr aastaks olid patriitsid ja plebeid võrdsed · rikas - patroon · vaene klient
väepealikutest.Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada=kodusõjad. Oli vaja isikud, kes lõpetaks sõjad. 30a eKr võitis võimumees Octavianus oma vägedega vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis nimeks Augustus- algas keisririigi ajajärk. Riiklik korraldus keisririigi ajal. Kõik toimus 'endistviisi', kuid rahvakoosolekud jäeti ära ning valitsejat nimetati keisriks-kes käsutas kõiki vägesid, rahvatribuudina oli tal vetoõigus magistraatide otsuste üle. Senat oli nüüd nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisrid püüdsid senatiga hästi läbi saada(autoriteetsed mehed ju), seega senatil ka tähtis roll. Senaatorite ja kodanikkonna arv kasvas, enam ei olnud nobiliteediperekonnad tähtsad, vaid ka provintside esindajad. Kodakondsust jagati kõigile vabadele meestele-eesõigused kadusid. Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus-auväärseim senaatori tiitel(princeps-esimene)
Mustpead on vallalised kaupmehed, nende pühak on neeger Linnad tekkisid feodaali maale Senjöör andis linnale linnaõiguse Raha vahetajad - mõned linnaelaunikud pühendusid raha laenamisele ja vahetamisele kõrge protsend ehk vaheltkasu eest. Rahalaenamis ettevõtetest kujunesid pangad 3.Euroopa Napoleoni sõdade ajal 18. brümäär 1799 võim koondus I konsuli kätte, reformis riigi tugevamiseks 1802 eluaegne konsul 1804 Senat kuulutas Na imperaatoriks 1804 ,,Tsiviilkoodeks" konkordaat taastati õukond 1810 abielu Austria keisri tütre Maria-Luisega 1803 Lääne-Sm alal likvideeriti üle 100 väikeriigi 1806 moodustati 16 riigist Reini Liit, hiljem ühinesid sellega ka teised Saksa riigid va Pr ja Au lakkas olemast Püha Rooma riik, keiser Frantz II jäi Austria keisriks Koalitsioonisõjad: 1805 dets Austerlitzi lahing (Au,Vm) Preisi väed purustati Jena ja Auerstedti lahingus
Revolutsioonisõdade eesmärk on revolutsiooni kaitsmine, vallutussõdade eesmärgiks on aga uute alade vallutamine. 2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema liitlase olukord, sest: 1. Hakati kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu
Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Pärast põhjasõda Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu. Abiellusid nad 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina)
Rooma ajalugu Sissejuhatus Kreekast lääne pool, kitsal ja pikal, kaugel merre küünival Apenniini poolsaarel asub Itaalia. Itaaliast lõuna ja lääne pool asetsevad kolm suurt saart: Sitsiilia, Sardiinia ja Korsika. Väikesi saari on Itaalia ümber vähe. Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju s...
Nii sõjaväes kui rahva hulgas populaarne Bonaparte asus juhtima Direktooriumi-vastast riigipööret, ja 9. novembriks 1799 oli ta tõusnud võimutippu. Samal kuul sai kindral Bonaparte'ist Prantsuse vabariigi esimene konsul ja 1802. Aastal juba eluaegne konsul, saades faktiliselt dikaatori võimu. Tema selle perioodi üheks olulisemaks tegevuseks kujunes Prantsuse konstitutsiooni ümbertegemine oma võimu kasuks. 1804 kuulutas Senat Napoleoni Prantsusmaa keisriks, kelle kätte koondus kogu riiklik ja sõjaline võim. Kukutatud Bourbonide dünastiat pooldav monarhstlik Euroopa võttis Pariisis toimunu vaenulikult vastu. 4 KEISRIKS KROONIMINE Vana ajaloolise tava kohaselt ei piisanud keisri kroonimisel piiskopist ega peapiiskopist, vaid seda pidi tegema paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta
esindusorganit.valimisi ei korraldata, eluaegne õigus osaleda parlamendi töös saadakse päritud või omandatud tiitliga. UK parlamendi Lordide kojas 1200 aadlitiiti kandjat, kõrget vaimulikku ja ülemkohtunikku. II juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve.Venemaa föderatsioonikoda, Prantsusmaa ja USA senat. Ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil-I-ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude(liidumaade, osariikide esindajad).Prnts,Sks,Vene. II-ülemkoda valitakse otse rahva poolt. (igast osariigist senatisse 2 senaatorit) Regionaalne ülemkoja erinevus seisneb selles, et saadikukoht on ümbervalitav. Kodadevaheline tööjaotus- Briti lordide koda peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid,kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi
ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. 1906. aastal kaotati revolutsiooni kalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde. Keisririigi loomisega kaasnes uus väline toredus mis aimas järele muidu nii põlatud Louisi aegset hiilgust. Püüti rõhutada rikkust ja suursugusust, mis viis sageli ülepakkumise ja labasusteni. Riigi valitsemiseks loodi tugev administratiivaparaat. Revolutsiooni ajast säilis jagunemine depert- mangudeks
harrastusele, ta oli hästi kursis antiik- ja lähiajalooga. Kolm aastat möödus ilma skulptuure loomata. Kuid ta hakkas lõpule jõudma oma patrooni tellimusega ning Orpheuse kuju näitas suurt arengut, mille ta oli saavutanud. See töö sai üldise kiituse osaliseks ning rajas aluse tema tulevasele kuulsusele. Mitmed grupid järgnesid sellele tööle, nende hulgas Daidalos ja Ikaros, mis on tema noorusea tuntuim töö. Rooma karjäär Veneetsia senat andis Canovale kolmeks aastaks toetusraha, et ta võiks oma õpinguid jätkata. Canovo sai kaasa ka teda tutvustava kirja Veneetsia suursaadiku, Cavaliere Zulianile, jaoks, kes oli ka teadlik ja helde kunsti kaitsja. Canova saabumine rooma 28.detsembril 1780, märgib tema elus uut ajajärku. Siin pidi ta end täiustama hiilgavate antiikreliikviate uurimise kaudu ning panema oma ande tõsiselt proovile, võisteldes elavate kunsti meistritega
vabariikliku korra kokkuvarisemisega. Riigi otsustavaks jõuks said väejuhid. Esimene keiser Actiumi lahing, 2. septembril 31 eKr, autor Lorenzo A. Castro, maalitud 1672 60 eKr sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassius senativastase I triumviraadi; järgnenud kodusõjas võitis Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Peale Caesari surma sai pärast võitlusi ainuvalitsejaks Octavianus; 27 eKr tunnistas tema võimu ka senat ja andis talle Augustuse tiitli. Varase keisririigi ajajärk Niinimetatud printsipaadi ajajärk 30 või 27 eKr 284 pKr. Keisri käes oli vabariigiaegsete magistraatide (konsuli, tsensori, rahvatribuuni) ametivõim ning sõjaväeline võim (impeerium). Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid tegelikult kontrollis sedagi keiser. Peale Augustuse surma tugevnes senati opositsioon; selle mahasurumiseks rakendasid JuliusteClaudiuste dünastia keisrid
(vt. slaide) ROOMA KUNST Vabariigi aeg 510 e.Kr - 1. saj p.Kr. Keiriaeg 1.saj. p.Kr - 395 a. p.Kr. Jagunemine 395a.p.Kr. Lääne - Rooma lõpp 476a.p.Kr Ida-Rooma 395-1453a. p.Kr. Vabariigi aeg on periood, kus on demokraatlik süsteem: 1 senat ja 2 konsulit, kes oma vahel rivaalitseisd. Keisri aega, kus riigi esimeseks kodanikuks sai keiser. Keiser Caeser Julius Cuesar Augustus Ocatavianus. Esimene, kes kasutas seda nimetust kui keiser. Siit tekkis 2 traditsiooni 1) Oma nime kasvatamine eelnevate valitsejate nimede liitmine oma nimle, mis oli oma väärikuse kasvatamine. - see oli roomlastele väga iseloomulik. 2) Tekkis nn. verehääl: räägiti enda ja esivanemate nimel. Ajaloo rõhutamine, alla kriipsutamine, perekonna tunnustamine
Keskaegne ülikool jagunes nelja teaduskonda. Alusõpet anti vabade kunstide teaduskonnas. Seejärel võisid tudengid õppida edasi teoloogia-, õigus- ja meditsiiniteaduskonnas. Õppetöö toimus ladina keeles. Ka ülikoolide õppejõudude seas olid ülekaalus vaimulikud. Nende seas paistsid eriti silma frantsisklaste ja dominiiklaste ordude liikmed. Kirjutage järgmiste mõistetega ajastukohane lause Polis, must surm, senat, 2tk oli veel vist Polis - Vana-Kreeka riigivorm, kus hõlmati linna ning selle lähisümbruskonda. Sparta, Ateena, Korintos olid polised. Must surm - 3-aastane pandeemia, kus teine aasta oli kõige suurema hukkunute arvuga. See oli katk, mis levis näriliste kaudu ning kirpude hammustuste kaudu (sai alguse Hiinast). Arvati, et musta surma surid inimesed, keda Jumal tahtis karistada, kuid tegelikkuses oli põhjuseks see, et katk ei levinud inimestelt inimestele ning
VARAUUSAEG 16.-17saj. HUMANISM-inimese keskne maailmavaade, inimene on maailma keskpunk. RENESSANSS-14.-17.saj,taassünd(antiik-kultuuri),sai alguse 14.saj Itaalias. UUENDUSED KUNSTID-perspektiiv,realistlikult kujutamine,,modellideks inimesed,jumalad inimeste sarnased,kasutati valgust ja varju; kunstnikud Leonardo da Vinci, Michelangelo. Kirjanikud Dante Alighierit,Francesco Petrarcat,Giovanni Boccaccio,William Shakespear. Uute ideede ja teadmiste levikule aitas kaasa trükikkunsti leiutamine Johannes Gutenbergi poolt. Majandus- hakkas arenema pangandus. Astronoomid Galileo Galilei,Nikolaj Kopernik,Giardono Bruno. II SUURED MAADEAVASTUSED:põhjused üksluine toit nõudis vajadust vürtside järgi,kadusid traditsioonilised kaudateed,vajadus leida merekaubateed idaga, loodeti saada kulda ja hõbetat; eeldused uut tüüpi laev karavell mille purjeid sai keerata ja seega sõita vastutuult,kompass(võeti hiinast üle),astrolaab(araablaste leiutis),palju ...
Ühekojalised, mis moodustatakse perioodiliste valimiste kaudu Kahekojalised:alam ja ülemkoda. Alamkoda moodustatakse perioodiliste valimiste kaudu, valitakse rahva poolt. Ülemkoda moodustatakse kas tsensusliku printsiibi järgi e. Seisuse järgi LORDID või suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade huve. NT. Senat USAs Ühe koja plussid: Kahe koja plussid: Vahetus, kiirus läbimõeldus Läbipaistvus, selge vastutus stabiilsus demokraatia sobib föderaal-süsteemidele ÜLEMKODADE TÜÜBID:Päriliku aadelkonna, Föderaalsed, Sotsiaalmajanduslikud, Kaudselt valitud, Teise
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondla...
23. eraprotsess; avalik kohus; 24. tsiviilõiguse kogumik; kanoonilise õiguse kogu; 13. 10. 10 kodutöö 1. perekonna kaotus 2. mehe võimu all 3. rooma rahva ori 4. heas usus TEKS VIII 2. Edikt tehakse magistraadi poolt rooma rahvale. 3. Õigus on jumalik, seadus on inimlik. 4. jagatud õigus 5. vahele jäetud kaasus 6. laiendav seletus; kitsendav seletus 7. teadmised õigusest on jumalikud, teadmine ja õigluse ning ebaõigluse tundmine on inimlik. 8. Rooma rahva(s ja) senat. 9. Soovitav isik. Ebasoovitav isik. 10. Teisele kuuluv isik on kas isa võimu all, mehe võimu all või võlva võimu all. 11. Läbi raskuste tähtede poole. 12. Terves kehas terve vaim. 13. Keelatud raamatute nimekiri. 14. Oh püha lihtsameelsus! 15. Kuldne kesktee. 16. 17. 18.
maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) Varane keisririik aastatel 30 ekr-235 pkr[Augusutus(Ocatavianus); pikk rahuperiood; Nero; 2.Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid Itaalikud; etruskid elasid itaalia loodeosas Etruuria maakonnas; nende päritolu ei ole teada; kujundasid kreeka
Rahvas ei olnud olukorraga rahul. 1918.aastal esitas president Woodrow Wilson Ameerika Ühendriikide kongressile läkituse mis seisnes neljateistkümnes punktis. See sisaldas üksikasjalikke plaane Euroopa piiride korrigeerimiseks koos kollektiivse julgeolekusüsteemi ümberkorraldamise kavaga. Selle plaani keskseks elemendiks oli Rahvasteliidu loomine. Wilsoni 14 punkti kutsusid esile Suurbritannia ja Prantsusmaa vastuseisu ning USA-s endas tugevnes isolatsioonitaotlus. Senat jättis Versailles'i rahulepinguratifitseerimata ja USA ei astunud olenemata Woodrowi pingutustest Rahvasteliitu. 1920. aastal kandideeris vabariiklane Warren G. Harding järgmiseks USA presidendiks. Selle aasta presidendivalimisest võtsid esmakordselt osa ka naised. Ta oli rahva poolehoiu võitnud oma platvormiga ,,tagasi normaalse elu juurde". Ta saavutas hiilgava võidu. Hardingi võit kindlustas vabariiklastele koha Valges Majas järgmiseks 12 aastaks
tegeledes. Maria Theresi oli väga moraalne, nõudes õukonnas liikuvatelt daamidelt pikemaid seelikuid ning pluuside kaelused ei tohtinud olla liiga sügavad. Ta ise oli eeskujulik pereema, kellel oli 16 last. Hariduse edendamiseks laiendas Maria Theresi rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid. PeeterI(1682-1725) PeeterI muutis riigiasutuste süsteemi tegusemaks. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati kolleegiumide loomist(sellest arenes kolleegiumite süsteem).1722 kehtestati teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas PeeterI kubermangude süsteemi. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis PeeterI endale keisri tiitli. Venemaa oli aga siitpeale keisririik
Rooma ajalugu Sissejuhatus Kreekast lääne pool, kitsal ja pikal, kaugel merre küünival Apenniini poolsaarel asub Itaalia. Itaaliast lõuna ja lääne pool asetsevad kolm suurt saart: Sitsiilia, Sardiinia ja Korsika. Väikesi saari on Itaalia ümber vähe. Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju s...
2) sport olümpiamängud (algus ajaarvamisele neil) 3) filosoofia Sokrates, Platon, Aristoteles, 4) matemaatika pythagorase teoreem 5) ajalookirjutus Herodotos, ,,Historia" 6) arhitektuur sambastiilid, templid II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium küngas, millel asus kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus foorum rahva kogunemisväljak ja turuplats senat eakate elukogenud inimeste kogu, kes olid kuningate nõuandjad konsul kõrgeim võimukandja, valiti rahvakoosolekul 2 vabariik riigivalitsemisvorm, mittepärilik vüimukorraldus keisririik riigivalitsemisvorm, võim keisril patriits muitsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei lihtrahva liige, kellel vabariigi algul puudus võim rahvatribuun riigiametnik, kaitses algul plebeide hiljem kõigi kodanike üigusi
maakonna nimi, kus nad elasid, kandis nime Etruuria. * Nemad asustasid kunagise Põhja-Itaalia. * 750 550 e.Kr asusid Lõuna-Itaalia rannikule ka Kreeklased oma kolooniatega. * Etruskidelt võeti üle ennustuskunst, ehituskunst, kirjavaldkonnas. * Pärimuse kohaselt olid Rooma linna rajajateks Romulus ja Remus, kes olid Marsi pojad. * Arheoloogide andmetel hakkas Rooma linn kujunema 10 saj e.Kr. * Seisused Patriitsid, Plebeid (talupojad, proletaarid). -) Patriitsid Rahvakoosolek, senat, ametnikud, maa ostmise võimalus, sõjaväes teenimine. -) Plebeid Rahvakoosolek, (talupojad: maa ostmise võimalus, sõjaväes teenimine). * Patroon pakkus kliendile maad ja kaitset. * Klient (proletaar) pakkus patroonile sõjaretketel käimise, ihukaitse, koormised ja rahavakooolekul hääletas nii nagu patroon tahtis. * Rooma seisis kolmel sambal, milleks olid rahvakoosolek/komiitsid, senat ja ametnikud/magistraadid. * Kuriaatsed komiitsid päritolu järgi, hääletati kuuriate kaupa
Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. I kuningas oli Romulus. Kokku oli 7 kuningat. Rooma valdused hõlmasid linna lähiümbruse,ulatudes Tiberi suudmeni,kuhu rajati Ostia sadam.Viimased 3 kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510a eKr Rooma kuningavõim kukutati.Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tõttu maapakku minema.Kehtestati vabariik. Varane vabariik 509-265a eKr Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud,kelle seast kõrgeimad on 2 konsulit. V saj eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi mk Kesk Itaalias.Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias.Suur tagasilöök tabas Roomat 390.a,kui Itaaliasse tungisid sisse gallid,roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma.Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute
Kolm viimast kuningat olid päritolult etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. Viimane, seitsmes kuningas olevat olnud ülbe ja ülekohtune valitseja. Aastal 509 eKr tõusis rahvas kuninga vastu üles ja ajas ta minema. Sellest ajast sai alguse Rooma vabariik. Vabariigiks nimetatakse riigikorda, kus riiki juhtivad ametnikud valitakse. Rooma vabariigis otsustas kõiki tähsamaid asju suursugustest meestest koosnev nõukogu - SENAT. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja leppis rahulepinguid. Senati otsused olid kõigile kohustuslikud. Senatil oli mitusada liiget ehk senaatorit. Kes sai senaatoriks, oli sellel kohal surmani. Senaatorid olid rahva hulgas suure au sees. COLOSSEUM APPIUSE TEE CIRCUS MAXIMUS COLOSSEUM Colosseumi ehitamise idee mõtles välja imperaator Vespasian ja ehitamist alustati juba tema valitsemise ajal. Siiski lõpetati see alles 80. a-l p.Kr
Need olid ka jõuduandvad asjad. Ruunid pidid ära hoidma ka hauarüüstamisi. Need ei olnud ainult tähemärgid, vaid ka väga pühad asjad. Saagad suuliselt edasiantavad pärimuslood. Need sisaldasid müüte hiidudest ja jumalatest, aga ka reaalselt toimunud sündmusi, kus tõde ja väljamõeldis siiski põimunud olid. Siiski on need tähtsa arheoloogilise väärtusega ( ,,Vanem Edda", ,,Noorem Edda") Bütsants Riigi korraldus keiser oli piiramatu võimuga, senat oli ainult nõua andmiseks. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülekohtunik ja ülim seadusandja. Keisrile allusid ametkonnad, kes korraldasid erinevaid riigielu valdkondi. Riigivõimuorganid tegutsesid efektiivselt. Sõjavägi selle tuumiku moodustas palgaarmee, mis põhjalikult ümber korraldati. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus võim kuulus strateegidele. Sõjaväe põhiosa moodustasid stratioodid ehk maakaitseväelased. Nad said sõjaväes teenimise eest endale
ITAALIA Geograafia referaat Sisukord. 1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8. R...
Puka Keskkool Prantsusmaa Referaat Koostas: Triin Uibopuu 10.klass Juhendaja: Piret Sepma Mägiste 2010 Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitava...
1804.aastal avastati Pariisis järjekordne rojalistide vandenõu, mille sihiks oli Napoleon Bonaparte tapmine ja tõkete kõrvaldamine monarhia taastamise teelt. Vandenõu viitas vajadusele luua uuele korrale kindlam alus , mis ei oleks revolutsiooniline, kuid väldiks ka vana korra restauratsiooni. Selle peale korraldas Napoleon ,,igaksjuhuks" referendumi ehk rahvahääletuse. Sel hääletamisel anti Napoleoni vastu veel vähem vastu hääli kui konsuli valimistel. 1804.aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte prantslaste keisriks Napoleon I nime all. Pidulik kroonimine toimus Pariisi Notre Dame`i kirikus 2.12.1804. Selleks puhuks tuli kohale ka Rooma paavst. Tegelikult kroonis Napoleon ennast ise ja sealt sai ta ka nime usurpaator. Napoleon lausus kroonimisel lause: ,,Ma leidsin Prantsusmaa krooni Pariisi tänava kraavist ja panin selle endale pähe". Keisririigiks muututi aga aeglaselt. Mitmed aastad kasutati ka väljendit vabariik.
Rooma Liigendamata rannajoon, põlluharimiseks sobivad maad ja peamised ühendusteed mööda maismaad kõik see soodustas ühtse riigi kujunemist. Apenniini poolsaare rahvastik Etruskid. Tundmatu päritolu rahvas, tulid ilmselt Väike- Aasiast u 900 a eKr. Elasid Etruuria maakonnas. Itaalikute hõimud. Indoeuroopa päritolu, asusid poolsaare kesk- ja lõunaaladele. Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat. Etruskide ühiskond , õitseaeg oli 8.- 6. s...
sõltuvate prefektuuridega. Sellega kaasnes demokraatia piiramine. 1801 sõlmis Napoleon Paavst Pius VII-ga konkordaadi, tunnustades sellega kat. usu primaati. Hiljem tühistas ta paavsti ilmaliku võimu, reguleeris sedustega riigi ja kiriku vahekordi ning asutas Prantsuse rahvusliku kiriku. Napoleoni diktaatorliku võimu aitasid tugevdada Prantsuse väe võidud II, III, IV ja V koalitsiooni riikidega peetud sõdades (Napoleoni sõjad). 1802 muudeti konsulivõim eluaegseks, 18. V 1804 kuulutas Senat Napoleoni pärandatava võimuga keisriks. Dünastia rajamiseks lahutas Napoleon Josephine de Beauharnais'st (1763-1814; nende 1796- 1809 kestnud abielu oli lastetu) ja abiellus 1810 Austria keisri Franz I tütre Marie-Louise`iga (1791-1847). Kodanlike suhete õiguslikud alused fikseeriti Napoleoni koodeksites (Tsiviilkoodeks 1802, Kommertskoodeks 1807, kriminaalkoodeks 1811). Napoleoni siht oli
Ühendriikidel õnnestus oma ettepanek läbi suruda. ÜRO väed, eesotsas kindral Douglas MacArthur, peatasid agressiooni. Hiljem tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. USA liitlasväed suutsid edasitungi seisatada. Makartism Joseph McCarty algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamine avalikest ametitest. Peagi kasvas see üle nõiajahiks, mille tagajärjel pidi ebameeldivusi kannatama tuhanded inimesed. 1954.a mõistis Senat J.McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Segregatsiooni keelamine relvajõududes ja avalikus teenistuses (1948) Truman andis välja määruse, mis keelas diskrimineerimise föderaalameteis ja nõudis võrdset kohtlemist armees, ning moodustas komitee, mis pidi lõpetama rassieralduse sõjaväes. XXII põhiseadusparandus (1951) 1951.a võttis USA Kongress vastu seaduse, mis keelab olla presidendiks
Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Rooma ajastul Rooma riik on oma arengus ja taandarengus läbinud mitu ajajärku. Kuningriik oli (753-510 e.Kr.) linnriigi ehk polise kujunemise aeg. Suguharud rühmitusid 30 kuuriaks ja kolmeks triibuseks (piirkonnaks). Perekonna üle valitses piiramatu võimuga pereisa ehk pater familias. Rooma riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningad. Rex ehk kuningas täitis väepealiku, preestri ja kohtuniku ülesandeid. Võimude lahususest ei teatud midagi. Rahvakoosolek hääletas kuuriate järgi. Senatisse ehk vanemate nõukogusse said mõjuvõimsamate perekondade pead (patres), kellest kujunes aja jooksul päritav patriitside aristokraatia. Ülejäänud olid lihtrahvas ehk plebeid, kellest said sageli patriitside kliendid. Vabariigi ajal (510- 30 või 27 e.Kr.) kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemele said võimukandjateks kaks igal aastal valitavat konsulit. Vabariigi algu...
pakendatud kõiki pint suuruses maitsed, see uudne pakend oli tehtud pleegitamata papist. Pruunist jõupaberist ja pleegitamata papi kasutamine oli oluline samm täiesti biolaguneva pakendi tootmise suunal, kuna see pakend oli valmistatud täielikult kloori vabalt. Kuid tänu kulude kasvule nad lõpetasid nende kasutamise 2006 aastal ja hakkasid nad taas kasutama pleegitatud papist konteinereid, need oli kergemini kättesaadavad. Maailmapäeval 2005ndal aastal, kui senat hääletatas , selle poolt, et Arctic National Wildlife'i aladel alustatakse nafta puurimist, vastas Ben & Jerry's selle protestiga luues aegade suurima "Küpsetatud Alaska"(üks Ben and Jerry's jäätise markidest), mis kaalus 752 kilo ja asetas selle USA valitsushoone ette. Koostöö Ben & Jerry's on teinud 30ne tegutsemis aasta jooksul koostööd paljude organisatsioonidega. Viimasel ajal on firma teinud tihedat koostööd Maailma Looduse Fondiga ja maadeavastaja
säiluks soome rahvas (nt J.K. Paasikivi). 2) Noorsoomlased, rootslased ja sotsialistid pooldasid jäika põhiseaduslikku joont ja passiivset vastupanu (K.J. Stahlberg, P.E. Svinhufvud). Poliitiline moderniseerumine (1905-08): ajutine parlamentalism Poliitilised reformid võimaldasid Venemaa 1905. aasta revolutsioon ja Soomes üldstreik: venestuse ajutine kehtestumine (1905-08) ja poliitilised reformid. Soome I parlamentaarne senat ehk valitsus (1905-08, järgmine 1917) PM Leo Mechelin ja ministrid noorsoomlased ja rootslaste passiivse vastupanu pooldajad. selle valitsuse juhtimisel viidi läbi parlamenti ja hääleõigusreform, millega keiser oli hetkel sunnitud nõustuma. Poliitiline moderniseerumine:moodne esinduskogu ja hääleõigusreform. Ähvardava venestusohu ja soomlusideoloogiaga rahva meelsuse tõttu Soomes ei olnud 1906. aasta
asustatud 753 aastal eKr (21.aprill). Pärimuse järgi rajas linna Romulus. Pärimus räägib kuidas Romulus ja Remus visati Tiberisse, emahunt kasvatas üles, hiljem leidis nad vana talumees ja pärast poole kukutasid nad oma vanaisa võimult ja hakkasid linna rajama. Tülis olles tappis Romulus Remuse. Nii saigi linn nimeks Rooma. Ostia sadam asus Tiberi suudmes. 7 kuningat valitsesid linna nende hulgas ka Romulus, nad kõik olevat olnud ajaloolised isikud. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Senat oli rahva eest seisev nõukogu. Klienteelsuhe- Vaene isik andis end rikka kaitse alla kliendiks, saades temalt maaala kuid pidades ise käima sõdades jne. Ühiskonna struktuur Rooma rahvas (Populus Romanus) 3 Triibust (hõim) 10 Kuuriat (lähedane sugukond ) Gens (sugukond)
asustatud 753 aastal eKr (21.aprill). Pärimuse järgi rajas linna Romulus. Pärimus räägib kuidas Romulus ja Remus visati Tiberisse, emahunt kasvatas üles, hiljem leidis nad vana talumees ja pärast poole kukutasid nad oma vanaisa võimult ja hakkasid linna rajama. Tülis olles tappis Romulus Remuse. Nii saigi linn nimeks Rooma. Ostia sadam asus Tiberi suudmes. 7 kuningat valitsesid linna nende hulgas ka Romulus, nad kõik olevat olnud ajaloolised isikud. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Senat oli rahva eest seisev nõukogu. Klienteelsuhe- Vaene isik andis end rikka kaitse alla kliendiks, saades temalt maaala kuid pidades ise käima sõdades jne. Ühiskonna struktuur Rooma rahvas (Populus Romanus) 3 Triibust (hõim) 10 Kuuriat (lähedane sugukond ) Gens (sugukond)
sajandilkaotas ordu Tannenbergi lahingu (Grünwaldi) Leedu-Poola ühisväele Mõõgavendade ordu (e.Kristuse Sõjateenistuse Vennad)asut.1202 piiskop Alberti pooltLiivlaste, lätlaste ja eestlaste ristiusustamine1237 lõpetas tegevuse ühinedes Teutooni orduga Pilet nr.12 a)bütsantsi riigi korraldus Butsants (395-1453) Lääne-ja Ida-Rooma alad.Varem KonstatntinoopolKeiser Justinianus(527-565) *keiser on piiramatu võimuga valitseja, eksisteeris ka konstantinoopoli aruistokraatlik senat, kui see võis kersrile ainutl nõu anda.keiser valitses Kristuse asemikuna maa peal, oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik, ülim seasduseandja. Ta võis ainukesena kanda purpurrüüd ja ka allkirja andis purpurtindiga. Lihtrahvas räg vaid pidulikel rongkäikudel.keisri valis ametisse armee, senat ja rahvas. Keisrivõim polndu päritav, keiser ise valis järeltulija b) talupoegade koormised kõrgkeskajal
juunil aastal 38. Drusilla oli see õde, kes oli alati Caligula lemmik olnud ja kelle Caligula määras ainupärijaks. Caligula jaoks oli Drusilla surm nii valulik, et ta ei suutnud minna ta matustele. Caligula jättis end kõrvale inimeste seltskonnast Roomas ja läks Albaania mägedesse, kus ta juhtis oma mõtteid kõrvale täringu- ja lauamängudega. Siis ta reisis sihitult ringi, lastes oma habemel ja juustel välja kasvada. Caligula andis Drusilla'le ebaharilikke auavaldusi. Senat jumalikustas Drusilla. See oli au, mis oli varem antud vaid Julius Ceasarile ja Augustusele. Kuuriasse pandi kuldne portree ja 11 A. A. Barrett (viide 5), lk 73-74. Veenuse templisse Foorumil püstitati temast kuju. Drusilla sai ka oma templi. Kui naised andsid vande, siis nad pidid kasutama tema nime, nagu imperaator seda ise vandumine jumaliku Drusilla nimel. Pärast seda kõike oli Caligula käitumine täiesti ratsionaalne. Nüüd oli avatud jälle küsimus, kes saab järglaseks
Samas ei andnud see võit veel Nerole võimalust vabalt hingata. Verginiuse mehed soovisid oma juhatajat keisriks, Verginius keeldus ja andis senatile võimaluse valida uus keiser. See ei olnud Nerole lihtne olukord ja ta ei suutnud enam otsuseid langetada. Nero reetis ihukaitseväe prefekt Sabinus, kes veenis oma vägesid princeps`i hülgama ning ostis pretoriaanide toetuse Galbale. Galba üksnes ootas, teatades senatile, et on saadaval, kui teda vajatakse. Senat mõistis Nero surma ja keiser oli sunnitud Roomast põgenema. Viimased tunnid veetis ta ühe oma vabakslastu villas, ta tappis enda 9. juunil 68. aastal. 13 Kokkuvõte Algul tundus päris sokeeriv millise meelelahutusega Roomlased tegelesid, kuid järele mõeldes on tänapäevane meelelahutus sarnane. Areenidel läbi viidud julmused olid rahva nõudmisel ja need olid vajalikud võimul püsimiseks
Bütsantsi ajalooperioodid- · 4.-7. sajandorjandusliku ja keskaegse ühiskonna kujunemine; majanduslik stabiilsus · 7.-13. saj. feodalismi kujunemine ja areng · 13.-15. saj. feodalismi edasine areng, õitseaeg Bütsantsi riigi valitsemine · Keiser ehk basileus - Porphyrogenntos (e sündinud purpurpunases) - Autokratr (isevalitseja) - Määras ise endale järglase- despotes, kaisar, nobelissimos jne · Senat (nõustav funktsioon) · Tsirkuse/hipodroomiparteid · Ametnikud · Armee ja strateegid - Alates 7. Sajandist palgaarmee · Vabad talupojad Bütsantsi ehk kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik Kiriku eesotsas on patriarh. Ametlikult valisid patriarhi rahvas, vaimulikud ja kirikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikkuses jäi viimane sõna siiski keisrile. Kujunes välja eremiitlus
valdamine. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, st kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski valis rahvas ka Roomas enamiku magistraate (ametnikud): konsulid, tribuunid kvestorid jne. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli senat magistraatidest koosnev riiginõukogu, kus oli 300-900 liiget. DEMOKRAATIA VORMID JA ARENG OTSENE JA ESINDUSDEMOKRAATIA Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks riikluseelsel perioodil oli hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad, relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soomeugri kärajad, germaani ting, slaavi veetse). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides.
tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus – ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas – alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal.
Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid ka põllunduse ja kaubandusega, peale selle aga jõe- ja mererööviga. Hilisemal ajal sulasid need asundid üheks Rooma kogukonnaks. Senat - aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitkat Magistraat riigiametnik Vana-Roomas Kuningriigi aegne senat- koosnes patriitsidest Vabariigi perioodil- Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid, ja vanemate nõukogu senat. Rahvakooselukud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Keisririigi aejal- Riiki juhtis senat, senatist sai keisri nõuandjaja magistraadid täitsid keisri otsuseid. Eesti keskaegsed linnad Linnade teke. Linnaõigus ja linnade õiguskorraldus. Tsunftide roll. Hansakaubandus. · Linnad rajati enamasti kohtadele, kus elasid varem juba inimesed, · Linnu hakkasid valitsema sakslased.
And head of state is Elizabeth II, who is also the Queen of Great Britain. From 1759 to 1931 Canada was a part of the British Empire,but in 1931 they got an independence from Britain. Canada's prime minister is Steven Harper. First constitution of Canada was adopted in 1982. Until that the act of Great Britain's parlament was inforced. Head of state is locally presented by generalgovernor. The legislative institution is parlament that has two houses. The members of Senat are appointed by generalgoverner on the bases of the propose of Prime Minister. The House of Representatives are elected on general direct elections for five years.The state is governed by the Government that reports to the Parlament. The Prime Minister is the leader of the party that holds a majority in the Parlament. Every Province has it's own Parlament and Government. The monarchy is represented by the leutenantgovernor.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
