6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater 2) sport 3) filosoofia 4) matemaatika 5) ajalookirjutus 6) arhitektuur II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium, foorum, senat, konsul, vabariik, keisririik, patriits, plebei, rahvatribuun, veto, Piibel, Vana-Testament, Uus-Testament, Rooma õigus, leegion, triumf, gladiaator, term 2. Kes oli, mida tegi: Romulus, Hannibal, Caesar, Kleopatra, Augustus, Constantinus Suur, Jeesus, Peetrus, Paulus 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? 4. Selgitage ütlused: 1) Haned päästsid Rooma 2) Pyrrhose võit 3) Liisk on langenud
476. aastal kuulutas üks germaani soost väepealik end tollase Lääne Rooma keisri võimult kõrvaldatuks ja tunnistanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas tema asemikuna Itaalina Itaalia üle valitsema. See sündmus märgib Lääne-Rooma keisririigi ja ühe sellega kogu vanaaja lõppu. Hilis keisririigi ajal oli keisril piiramatu võim. Keiser toetus riigi arvukale ja keeruliselt liigendatud ametnikkonnale ning senat oli muutunud sisuliselt Rooma linna nõukoguks. Ka piirkondades laiendas keisrivõim oma volitusi. Linnadel olid küll endiselt omavalitsused, kuid need allutati senisest jäigemalt keskvõimu kontrollile. Hilist keisririiki iseloomustas linnaelu püsiv allakäik, käsitöö tase ja kaubanduse tähtsus langesid. Iga provints elas oma elu. Impeeriumi ida ja lääneprovintside erinevused süvenesid. Et vallutussõjad lõppesid, muutus järjest raskemaks orjade hankimine. Orjade nappusel
· Uued leiutised Riigivalitsemine · Absolutislik monarhia · Parlamentaarne monarhia · Konstitutsiooniline riigikorraldus Peeter esimese reformid · Sõjaväereform eluaegne sõjaväekohustus nekrutid · Sõjakoolid ohvitseride koolitamiseks · Pandi tööle Uurali rauamaagikaevandused · Riidemanufaktuurid mundri- ja purjeriide tarvis · Uus maksusüsteem pearahamaks · Hingeloendused · Uus valitsemiskorraldus Senat asendas bojaaride duuma · Kolleegiumid tänapäevaste ministeeriumite eelkäija · Keelati pikad habemed- habememaks · Kaasati naised seltskonnaellu Vanausulised Eesti Vabariigis Vanausulised pagesid Vene riigi äärealadele, ka Peipsi järve läänekaldale, kus tänini on vanausuliste asulad. 1920.1930. aastail oli Eestis kümme tuhat vanausulist, kes moodustasid 12 kogudust Peipsimaal, Tartus ja Tallinnas.
Isis äratas Osirise ellu pärast seda, kui Seth Osirise tappis. Ta kogus selleks kokku Osirise kehaosad, mille Seth oli mööda Maad laiali pildunud. See müüt sai hiljem egiptlastele väga oluliseks.Seth on vanaegiptuse mütoloogias kurjuse kehastus. Sethi kujutati eesli peaga. Hellenismi ajal 4. sajandil eKr sai Isis müsteeriumiusundi keskseks kujuks ja talle tekkis hierarhiline preesterkond. 2. sajandil eKr jõudis Isise kultus Rooma ja jäi seal püsima, kuigi Senat oli sellele vastu ja käskis mitu korda kõik Isise pühamud hävitada. Tema austamine levis koos Serapise kultusega kõikjal Vana-Rooma riigis, kaasa arvatud Hispaanias, Gallias ja Britannias. Pannoonias oli Isise kultus eriti mõjukas. Isist kummardasid ka vanad germaanlased ja tema jumalateenistused toimusid paatidel või laevadel. Caligula ja Caracalla ajal ehitati talle Roomasse templeid. Isise kultus püsis Rooma riigis kuni 5. sajandini. Isist ülistati arvukates hümnides
Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- vallutati Bulgaaria riik. RIIGI KORRALDUS Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis ainult nõu anda keisrile. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. Keisrile allusid ametkonnad. Talupojad moodustasid enamiku Bütsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Araablased ja araabia piraadid segasid Bütsantsi kaubandust, kui Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud
Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- vallutati Bulgaaria riik. RIIGI KORRALDUS Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis ainult nõu anda keisrile. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. Keisrile allusid ametkonnad. Talupojad moodustasid enamiku Bütsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Araablased ja araabia piraadid segasid Bütsantsi kaubandust, kui Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud
Kartaago asemele. Maajagamise komisjoni tegevus algas uuesti. Tuginedes rahvamassidele ja kaubanduslikele elementidele, muutus Gaius 123 a. eKr faktiliselt riigi piiramatuks valitsejaks ja valiti 122. a. uuesti rahvatribuuniks. Nobiilid, kartes tema vastu avalikult välja astuda, otsustasid tegutseda teisiti. Nende nõuandel esitas üks rahvatribuunidest seadusprojekti 12 koloonia asutamiseks Itaalias, igas 3000 kolonisti, vabastades neid igasugustest maamaksudest. Senat kiitis seadusprojekti heaks. Sellega tahtsid Gaiuse vaenlased õõnestada ta mõju rahva keskel. Tegelikult polnud aga niisuguse kolooniate hulga asutamiseks Itaalias vaba maad ja seadusprojekt jäi ainult lubaduseks. Siiski hakkas rahvakoosolek sellest ajast peale jahenema oma juhi vastu. Eriti muutus suhtumine Gaiusesse, kui ta esitas rahvakoosolekule seaduseprojekti liitlastele kodanikuõiguste andmise kohta. See seaduseprojekt kaitses kogu Itaalia
kui rahvas saab osaleda hääletamises ja oma arvamuse avaldamises. Presidendi ülesanne on sõlmida rahvusvahelisi lepinguid ja olla vägede ülemjuhatajaks. President saab tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. President ei oma ainuvõimu, sest tema kõrval on parlament, mis koosneb kahest kojast alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise arusaamatuse korral võib senat presidendi tagandada. USA's president valitakse iga nelja aasta tagant, Eestis aga iga viie aasta tagant. Presidentaalne valitsemiskorraldus on näiteks Leedus, Venemaal, Prantsusmaal ja USA's. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas parlamendi samuti rahvas valib presidendi ja president nimetab ametisse valitsuse. Mina arvan, et sellise väikese riigi puhul nagu Eesti ei ole selline valitsemiskorraldus väga hea, mulle tundub, et Eestile ongi ainuõige praegu kehtiv valitsemine, milleks
). Prometheuse legend, tempel ja selle ülesanded, ohverdamine, Delfi oraakel, surmajärgsus. 6. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162. Itaalia geograafiline asend ja geograafiliste olude mõju Rooma ajaloole; itaalikud ja latiinid; kreeklaste kultuurilised mõjud. Etruskid (päritolu, asukoht, tegevusalad, elukorraldus, langus): Rooma linn (Tiberi jõgi, Kapitoolium, Ostia sadam, foorum), Rooma linna tekkimine müüdi järgi; Kuningate aeg (selle kestvus, 7 kuningat), kuningas, senat, rahvakoosolek, sugukond-kuuria-triibus (hõim) populus Romanus, klienteelsuhted (ehk kliendi-patrooni suhted), proletaarid. 7. Rooma Vabariigi aeg; õp lk 163-170 Millal oli vabariigi aeg Vana-Roomas; Roomlased vallutavad Itaalia (gallide sissetung 387 eKr /legend, kuidas haned päästavad Rooma/, roomlaste sõjad samniitidega ja Lõuna-Itaalia kreeklastega /Pyrrhose võidu legend/). Mõisted patriitsid ja plebeid, 12. tahvli seadused ja plebeide võitlus oma õiguste eest;
Veneriik 18 sajandil 1. Riigiasutuse reformid Peeter I ajal · Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid, reformis Peeter I otsustavalt Vene riigiasustuste süsteemi sooviga muuta see tegukamaks. · Bojaaride Duuma kaotas tähtsuse. · 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. · 1715 kollegiumite (uued keskasutused) loomine · Aastaks 1717 oli rajatud juba kollegiumite süsteem, esialgu 12, nendejaox Peterburis spetsiaalne hoone. · Kollegiume juhtis president, kelle abilistex olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. · 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks-selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse
Mustale merele meretee, maismaatee Väike-Aasiast Euroopasse. *Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta, pikka aega kasutatavaim raha Vahemere ääres *Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat usujuhid, hiljem ei pidanud Rooma paavst ennast alluvaks, Konst patriarh jäi siiski truuks *eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erinevaid usulised parteisid) *keiser andis maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest *kuni 11.saj määras uue keisri vana keiser, hiljem isalt pojale *hierarhia *talupoegadel maksukohustus, küla vastutas võlglaste eest.
• Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele. • Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank) • 1801 – sõlmiti konkordaat (kokkulepe Rooma paavstiga), millega katoliiklus tunnistati prantslaste usuks, kuid kindlustati sallivus hugenottide suhtes. • 1802 – Napoleon kuulutati eluaegseks konsuliks. • 1804 – Senat kuulutas Napoleon Bonaparte´i prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. ÜMBERKORRALDUSED KEISRIRIIGI AJAL • Loobuti rahvaesindusest, • mindi üle turumajandusele, • taastati aadlitiitlid, • moodustati elukutseline sõjavägi, • Kehtestati “Tsiviilkoodeks” ehk “Napoleoni koodeks”: - eraomanduse puutumatus, - ebavõrdsus mehe-naise ja isa-laste suhetes, - abielu sõlmimiseks vanemate luba,
ametiisikute ametisse nimetamine ning ametist vabastamine, valitsuse tegevuse kontrollimine. Esimesed parlamendid tekkisid Lääne-Euroopas 12.–13. sajandil ja nad kujutasid endast kuninga kokkukutsutud aadlike nõupidamist. Inglismaal kujunes parlament 13. sajandi lõpul regulaarselt toimivaks seisuste esinduskoguks. Prantsusmaal olid parlamendid aastani 1790 mõne haldusfunktsiooniga kõrgemad kohtuasutused. USA Senat mõistab tänaseni kohut presidendi, ministrite ja teiste kõrgemate ametiisikute üle (impeachment).
perekondadeks. Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Nimetraditsioon- eesnimi, sugukonnanimi, liignimi(Caius Julius Caesar) 3. Valitsemine Rooma Vabariigis? Rahva esindus, riigi nõukogu, riigi ametnikud. 3 tähtsamat Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Loodi rahvatribuunid, mis pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk riiginõukogu kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Magistraadid ehk riigiametnikud juhtisid riiki, neid valiti iga aasta. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, preetorid järgnesid tähtsuselt konsulile, tsensorid valiti endiste konsulite seast. 4. Mille poolest erines valitsemine Rooma riigis ja Ateena linnriigis? (3) Rooma riigis: valitsesid magistraadid, ametnikele palka ei makstud, aristokraatlik riigikord.
covirites. Quirinus= Mars. Romulus võtab endale kaasvalitseja, sabiini Titus Tatius, kellel oli sümboolne võim. Elanikkonna suurenedes oli vaja neid organiseerida. Jagas elanikkonna kolme hõimu, sellest saab tribus- 10 curiae- kuuriat. Sai kergesti mobiliseerida sõtta. 1.Ramnes. Nime tähendus ei ole teada. 2.Tities. 3.Luceres- tõlgendatud kui etrkuske, etruski kodanikud. Numa Pompilius- hakkas jaotama elanikku, millel oli mingi militaarne tähtsus. Tema valis kuningaks senat. Idealiseeritud, tuntud oma pietas´e poolest. Olevat arendanud rooma õigust ehk seaduste kogu, mis anti alguses edasi suuliselt. Süstematiseeris rooma kultust. Tema hakkas jaotama päevi soodsateks ja ebasoodsateks kuni kristluse ajaarvamise järgi. Olevat jaotanud aasta 12ks kuuks. Asutab Pontiflex Maximus´e ametikoha, kes on ülempreester. Tal on väga palju kohustusi, väga tähtis religioonne roll. Püsib kuni kristliku ajani. Tänapäeval on rooma paavst, kannab siiamaani seda nime
1. Bütsantsi riik tekkis 395. aastal, kui Rooma impeerium lagunes lõplikult Lääne ja IdaRooma riigiks. Ida Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart (kuni Doonauni), Krimmi lõunaosa, VäikeAasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, egiptust, Kürenaikat PõhjaAafrikas ning Vahemere idaosa saari. 2. Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) kuulus keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid tema võimu riiginõukogu, senat (sünkliit) ja linnakodanike organisatsioonid nn tsirkuseparteid ehk deemosed. 3. Sisepoliitika: *Justianus arendas välja tugeva sõjalisbürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva ,,Tsiviilseaduste kogu. *Iseloomulik tugev tsentraliseeritus. *Vabade kogukondlaste suur osa elanikkonnas. *Orjatööjõu kasutamine.*7. saj moodustati uued piirkonnad ehk teemad, mille eesotsas seisid
XVII)Ameerika Ühendriigid: Algul ühendas kolooniaid vaid esindusorgan Kontinentaalkongress. 1781 moodustasid nad konföderatsiooni(piirkonnad liitusid), mille ühine esindusorgan oli Kongress.(igal osariigil 1 hääl). 1789 võeti vastu konstitutsioon e põhiseadus. USAst sai liitriik e föderatiivne riik. Kehtima hakkas võimude lahusus: 4) seadusandlik- Kongress: a) saadikute koda b) senat 5) täidesaatev- valitsusjuht on president. I president George Washington 6) Kohtuvõim- ülemkohus, liikmed eluaegsed ja valitavad. Osariigi siseselt: 1) seadusandlik- seadusandlik kogu 2)täidesaatev- võimu esindab kuberner.
Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov, neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat (Venemaa kõrgeim kohtuorgan). Troonilttõugatud keiser suleti Ropša kindlusse, kus ta tapeti valvuriks määratud Aleksei Orlovi, Grigori Orlovi venna poolt. (tapeti sp, et tahtis rahvale vabaduse anda) VALITSEMISVIIS Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu
Teisest küljest tundus, et paljud mõistsid, et massilisel sõjal ei tohi lasta uuesti toimuda. Seetõttu rajatigi ülemaailmne organisatsioon, kes suudaks tegeleda kriisikolletega ja lahendada riikide-vahelisi probleeme, ennetada sõdu. Selleks rajati Pariisi rahukonverentsil Rahvasteliit, mis pidi eelnimetatud eesmärke täitma. Kuigi idee oli USA presidendi oma, siis jäi paraku USA sellest välja. Lihtsalt sellepärast, et Senat ei aksepteerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja. USA, kui ühe maailma juhtivama riigi kõrvalejäämine aga nõrgestas organisatsiooni tunduvalt. Seetõttu ei olnud Rahvasteliit tõsiseltvõetav ja ei suudetud pingeid ning probleeme lahendada. Ma arvan, et kui juba enne II maailmasõda ei suudetud probleeme lahendada, siis kahjuks ei suudetud ka sõda sellega ära hoida ning rahumeelselt asju lahendada.
· Varane keisririik (30 eKr 3.saj.pKr) esimene keiser Octavianus, väliselt vabariik, tegelikult kuulus võim ühele isikule. Kodakondsust jagati vabalt ning Rooma riik sai kodanikke juurde, kuid samas vähenesid kodanike õigused. · Hiline keisririik (284-476) riigis hakati taastama endist korda, tehti haldus-ja maksureform, keisrit hakati austama jumalana juba eluajal, senat kaotas tähtsuse ja muutus Rooma linna linnanõukoguks.
Nii näiteks oli Caius Julius Caesari puhul Caius eesnimi, Caesar aga tähistas Juliuste suguvõsa ühte haru. Caius Julius Caesar, esimene rooma väejuht (13 juuli 100 aastat eKr 15 märts 44 eKr.) Vabariik Kõik roomlased moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Rooma riigi kord oli aristrokaatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Riiki juhtis üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. MAGISTRAADID Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Vältimaks üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt 2 meest.
veendunud, et see oli edukate revolutsioonide tagatis. Rajas Peterburi. Vabanemaks Moskva vanameelsusest rajas Peeter I uue pealinna. Peeter I kinnisidee oli väljapääs Läänemerele. Tähtsaim sõda, mis selle tarvis peeti oli Põhjasõda (1700-1721) sõja tulemusena saavutas väljapääsu Läänemerele ning Eesti läks Rootsi võimu alt Vene võimule. Peeter I aegsed reformid · Uus valitsemiskorraldus, 1721 muutus tsaari nimi keisriks, aitasid valitseda senat ja vastava ala kolleegiumid. · Uus seisuste süsteem (teenistusastmete tabel), selle tulemusena tekkis täiesti uus kiht, keda nimetati teenistusaadel, see süsteem oli välja töödatud vana pärisaadli vastu. Uued aadlitiitlid olid suurvürst, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus- 8 kubermangu ja 10 kohturindkonda, s.t et kohtuvõim ja haldusvõim lahutati.
Tsensor ametnik, kelle ülesandeks on trükkimiseks mõeldud teoste, ajakirjanduse ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus. Ediil Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik. Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio Tsentuuria juht. Keiser Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire.
google.com/document/d/1VkMxLUAACOK2oh8tizCfQKCOzfDlr76cA8t1 mrcraNg/edit?usp=sharing ● Rooma vabariik ● Res publica (kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa) ● Kõik roomlased moodustasid Rooma rahva ● Aristokraatlik riigikord ● Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ○ 2 konsulit ○ 8 preetorit ○ Tsensorid ○ (Diktaator) ○ 10 rahvatribuuni ● Vanemate nõukogu senat ● Riiki juhtis kitsas perekondade ring nobliteet ● Ka rahvakoosolekud ● Kodusõjad erinevate väepealike vahel ○ Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada ● Palgasõdurid ● 30 eKr kehtestas Octavianus keisrivõimu Rooma keisririik ● Loobuti rahvakoosolekutest ● Riigi tegelik valitsemine keisri käes ● Keisrid hakkasid senaatoriteks tõstma provintside aristokraatia esindajaid
Tsensor – ametnik, kelle ülesandeks on trükkimiseks mõeldud teoste, ajakirjanduse ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus. Ediil – Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik. Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat – Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR – ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion – Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio – Tsentuuria juht. Keiser – Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat – Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall – rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire.
Tsensor – ametnik, kelle ülesandeks on trükkimiseks mõeldud teoste, ajakirjanduse ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus. Ediil – Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik. Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik. Senat – Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. SPQR – ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol. Leegion – Vana-Rooma armee üksus. Tsentuurio – Tsentuuria juht. Keiser – Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel. Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Printsipaat – Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Hadrianuse vall – rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire.
(Parti Républicain PR), Sotsiaaldemokraatlik Keskpartei (Centre des Démocrates Sociaux CDS) ja Radikaalne Partei (Parti Radical). Viimastel aastatel on tunduvalt aktiivsemaks muutunud äärmuslikud jõud. Näitks paremäärmuslikku Rahvusrinnet (Front National FR) võib pidada toetajaskonna poolest teiseks parempoolseks parteiks Prantsusmaal. Seadusandlik võim: Prantsuse parlament koosneb kahest kojast: Rahvuskogu (Assemblée Nationale) ja Senat. Senat 321 senaatorit valitakse 9 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub 1/3 koosseisust. Rahvuskogu 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Täidesaatev võim: Praegune valitsus on sotsialistide, kommunistide ja roheliste koalitsioon. Valitsusjuht on sotsialistist peaminister Lionel Jospin. Seega valitseb Prantsusmaa sisepoliitikas omapärane olukord nn cohabitation. President on parempoolne, aga peaminister ja valitsus on vasakpoolsed
Kõigil oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale. Ka keiser ja riigi ülemkohtunik pidid alluma seadustele. 12 seadusest kujunes välja kogum, mille loomisel arvestati sarnase juhtumi puhul langetatud otsust. Seadused vältisid karme karistusi. Keisririigi ajal hakati pöörama tähelepanu seaduste süstematiseerimisele. Rooma vabariik Rooma rahavas(populus romanus) - pleibeid, patriitsid Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud Magistraadid ja vanemate nõukogu Senat riiginõukogu (300 liiget)Ametis oldi eluaeg, Riiki juhtisid jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi Kitsas perekondade ring Nobiliteet Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval valitsemisest osa võtta. MAGISTRAADID Konsulid(2) kõrgeimad magistraadid kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid sõjaväge Preetorid(8) - võisid vajadusel konsuleid asendada, korraldasid õigusemõistmist
(3) Ülikool on universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. § 21. Ülikooli juhtorganid Ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor. § 22. Nõukogu (1) Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide täitmise. § 7. Residentuur (1) Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb residentuur ühel arsti või hambaarsti erialal. (2) Residentuur koosneb teoreetilisest ja praktilisest koolitusest. Residentuuri läbiviimise alus on residentuuri raamnõuded, mille kinnitab sotsiaalminister
Ida-Rooma riik ehk Bütsants Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kui Rooma impeerium lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks jagunes. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele, kuid riigis oli ka senat, riiginõukogu ja linnakodanike organisatsioonid ehk deemosed. 11. saj hakkas riigis kinnistuma võimupärimine läbi seadusliku abielu ehk kõrgema võimu legitiimsuse printsiip. Bütsantsi riik kindlustas hea äraelamise vaestele, rajades haiglaid, vanadekodusid, vaeslastekodusid. Ka kirik jagas vaestele tasuta vilja jne. Kõrgem ilmalik ja vaimulik võim oli riigis allutatud keisrile, mitte nagu Lääne-Euroopas, kus need võimud on omavahel vastuolus
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...
Linnriigist Vahemere isandaks-Rooma vallutused vabariigi ajal Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi alul oli Rooma üks paljudest Latiumi linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta ülemvõimu teiste Latiumi linnade üle. Rooma paitsis kohe alguses silma huvitavate taktika poolest näiteks võttis nende sõjaväed oma juhtimise alla. Arvan, et ülevõimu kehtestamist soodustaski just Rooma soodne geograafiline asukoht ning
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) · Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. · Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül...
Ajaloo kontrolltöö: Rooma Rooma vabariik patroon rikas ja mõjukas kodanik klient vaene kodanik Klient andis ennas patrooni kaitse alla ning täitis ta käske. Patroon andis kliendile maad. Patriitsid põlised Rooma elanikud; kõige mõjukamad, suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud. Plebeid Rooma lihtrahvas; peamised vaesed talupojad ja käsitöölised; neil oli sõjaväekohustus ning nad võisid osaleda rahvakoosolekul. 3. sajandi alguses eKr saavutati plebeide täielik poliitiline võrdsus. Vabariigi valitsemine kasutasid riigi kohta nimetust res publica avalik asi senat valitsev nõukogu, mis koosnes u 300 liikmest ehk senaatorist. Kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraate, poliitika kontroll, juhtis riiki. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda. Rahvakooso...
• Sisepoliitiliseks nähtuseks oli 1950. aastate algul makartism, mis kujutas endast senaator McCarthy poolt algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamist avalikest ametitest. See kasvas aga üle nõiajahiks vasakpoolset mõttelaadiga kodanike üle. 1954 mõistis USA senat McCarthy tegevuse hukka. • Sõjajärgsetel aastatel olid USA-s võimul demokraadid. 1945.a. sai nende liidriks Harry Truman, kelle nimega seostub Trumani doktriin. 1952.a. sai presidendiks vabariiklane Dwight Eisenhower. Suurbritannia • Kuuludes kõll võitjate hulka, minetas Suurbritannia maailma juhtiva riigi positsiooni maailmas. Võlakoorem – 14 mld USD. • Suur import ja kapitali eksport, stagnatsioon laevaehituses ja autotööstuses.
Egiptusesse. Seal liitus ta Egiptuse kuninganna Kleopatraga, kes oli Julius Caesari endine abikaasa ja Caesari väikese poja Caesarioni (Kaisarioni) ema. Nüüd olid Rooma valdused jagatud Octavianuse (läänes) ja Antoniuse (idas) vahel. Aktioni merelahingus (Kreekas) 31 eKr lõi Octavianus oma rivaale, kes siis põgenesid Egiptusesse. Ta järgnes neile, ja pärast veel üht kaotust sooritasid nad enesetapu. Aastaks 29 eKr oli 34-aastane Octavianus Rooma ainuvalitseja, ja Rooma Senat andis talle rea tiitleid, sealhulgas tribuun, konsul, pontifex maximus (ülempreester) ja Augustus. Viimase all sai ta üldtuntuks. Ta oli ka princeps (esikodanik) ja imperaator (ülemjuhataja). Selle viimase tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist nimetama impeeriumiks. Tõsi küll, tiitel ei olnud pärandatav ning Augustus püüdis hoolikalt säilitada vabariiklikke väliseid vorme. Augustus, kes oli tulnud võimule tänu suurele julgusele, valitses väga targalt. Vastutasuks
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
2. Muinasaeg muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg algas 3000 a eKr kirja leiutamisega lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb. Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse. Kuidas kujunes kunst? Inimesed tahtsid kogetud hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud viisil värvi, maaliti koo...
a) Alamkoda moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Liidupäev Saksamaal, Esindajatekoda USA-s). b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade (nt liidumaad, osariigid) huve (nt Senat USA-s, Liidunõukogu Saksamaal). Eesti Vabariigi parlament on ühekojaline Riigikogu, mille 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel neljaks aastaks. Riigikogu koosneb: a) Riigikogu juhatus- parlamendi tööd korraldav organ, mille liikmed on valitud üheks aastaks Riigikogu liikmete hulgast. Riigikogu juhatusse kuuluvad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad
väljaspool linna(mnt ääres), sõjalised mängud/toimingud ka väljaspool. Kuningate ajajärk: 753 eKr – 590 eKr. Latiinid(Latium) ja sabiinid (itali rahvad) : Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Marcius etruskid : Tarquinius Priscus, Servius Tullius, Tarquinius Superbus. ROMULUS 753 – 715 senat,nõuandev roll latiinid + sabiinid = Quirites Quirites : Rooma kodanike nimetus : - kas Romulusega seotud: Romulus kadus äikese ajal ja muutus jumaluseks - sabiini linna järgi, - st. kaitseks kogunenud mehed Romulus jagab oma võimu sabiinide kuninga Titus Tatiusega. Jaotab rahva kolme hõimu : tribus; need omakorda kümnesse curia’sse.
a) Alamkoda moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Liidupäev Saksamaal, Esindajatekoda USA-s). b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade (nt liidumaad, osariigid) huve (nt Senat USA-s, Liidunõukogu Saksamaal). Eesti Vabariigi parlament on ühekojaline Riigikogu, mille 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel neljaks aastaks. Riigikogu koosneb: a) Riigikogu juhatus- parlamendi tööd korraldav organ, mille liikmed on valitud üheks aastaks Riigikogu liikmete hulgast. Riigikogu juhatusse kuuluvad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad.
Tugevdati sõjaväge ja alustati uusi rünnakuid. Kui türklased-seldzukid olid XI alistanud suure osa islamimaadest siis tungisid nad ka Väike-Aasiasse. Purustati Bütsantsi vägi. Hakkasid toimuma ristisõjad. 1216 taastati keisrivõim Bütsantsis, aga hiilgus ei taastunud. XIV tugevnes Türgi riik. 1453 Bütsantsi riigi lõpp. Keiser piiramatu võimuga, kristuse asemik, võis ainukesena kanda purpurrüüd ja kirjutada purpurtingiga, teda nimetas ametisse armee, senat ja rahvas, alguses ei olnud päritav võim, keiser määras ise endale järeltulija, Keisri kroonis Konstantinoopoli patriarh Senat aristokraatlik, võis anda vaid nõu keisrile Ametkonnad allusid keisrile, kõrged ametnikud keisri poolt määratud aristokraadid, Bütsantsi sõjavägi palgaarmee, maa oli jagatud sõjaväeringkondadeks, mida juhtisid väepealikud (sõjaline ja tsiviilvõim), maakaitseväelased said riigilt maatüki.
Nad ei saanud riigilt palka. Nad pressisid kodanikelt raha välja. Plebeide õigused- neil oli lubatud osaleda rahvakoosolekutel, oli õigus valida enda seast rahvatribuunid, kes tohtis keelata seaduseid, mis olid neile kahjulikud, nad nõudsid ka seaduste kirjapanemist. Nii avaldati 450eKr esimene Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Need olid plebeidele karmid. Nobiliteet- kuhu kuulusid jõukamad plebeid ja patriitsid, kes juhtisid riiki. Res Publica-Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid-, kes valiti üheks aastaks, igasse ametisse valiti korraga 2 inimest. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge, neid saatis 12 auvahti. Diktaator- valiti siis kui riiki ähvardas oht kuni 6 kuuks. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. 2 nobiliteedi hulka kuuluvadt riigimeest, vennad gracchused, püüdsid olukorda reformide teel muuta
Sisukord Sisukord...........................................................................................1 Napoleon Bonaparte.............................................................................2 Napoleoni keisriks loomine.....................................................................3 Napoleoni sõjad..................................................................................3 Kokkuvõte.........................................................................................4 Kasutatud kirjandus...............................................................................5 Napoleon Bonaparte Sündis 15. augustil 1769. aastal Ajaccios, Korsikal. Ta oli pärit vaesunud aadliku perekonnast. Napoleon õppis 1779- 1784 Brienne sõjakoolis ja 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis, ning astus 1792 Jakobiidide Klubisse. Napoleon ülendati inglaste käest Touloni vallutamise eest 1793. aastal brigaadi-kindraliks ja teenete ees...
USA seaduseandjad töötasid välja seadused, mis parandasid tunduvalt mustanahaliste elu, kuid siiski tuleb veel praegugi ette mitmeid probleeme. iseloomusta senaator McCarthy ja Martin Luther Kingi tegevust ja mõju USA sisepoliitikale Senaator McCarthy algatas kommunistide- ja juutidevastase poliitika, mis muutis tagakiusatavateks mitte ainult vasakäärmuslased, vaid ka paljud vabamõtlejatest ühiskonnategelased. Üsa pea aga saadi aru, et see poliitika vale ja USA Senat mõistis ta tegevuse hukka. Martin Luther Kingi oli üks neegriliikumise väljapaistvaimatest juhtidest, Uskus, et neegrid võiksid kaitsta oma õigusi ning muuta ühiskonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata. Tänu temale kogus inimõiguslaste liikumine USAS-s palju poolehoidjaid ja saavutas edu. Tema tegevus aga vihastas rassiste ning ta mõrvati. mis on Watergate´i afäär (skandaal), millal see aset leidis, milline USA president oli sellega seotud
Keelati ära olümpiamängud, pandi kinni vanade jumalate templid või muudeti need ristiusulisteks. Algas paganate tagakiusamine. 9. Miks algas vabariikliku riigi allakäik roomas? Rooma vajas vallutatud maades võimu säilitamiseks armeed ning selleks nad lõid palgaarmee. Palgaarmee kuuletus väejuhile. Edukas väepealik võis soovi korral senati otsuseid ignoreerida ning selle tõttu puhkesid kodusõjad. Kuna senatil polnud võimu enam väepealikku ohjeldade kaotas senat seetõttu oma autoriteedi. 10. Millised muutused viisid lääne-rooma langemiseni? Germaani hõimude sissetung rooma, orjde liialt suur osakaal ühiskonnas, suur rahvaste rändamine, carcalla edikt ning see, et palgasõjavägi ei olnud roomale lojaalne. 11. Milles lähtus rooma kasvatus kreeka eeskujust ja rooma traditsioonidest? Nii Kreekas kui ka Roomas polnud naistel iseseisvaid õigusi. Nad kuulusid oma eeskostja alla kelleks oli meessoost isik (tavaliselt pereisa või mees). 12
Rooma mõisted Aeneis- Vana-Rooma eepos, mis räägib müütilise Rooma rahva esiisa Aenaease seiklustest pärast Trooja sõda (autor Vergilius) Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega ...
Vana-Rooma 1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Aafrika. Egiptus. Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Jäid oma arengu-tasemelt Ida- Muistse kultuuri, jõukate linnade ja provintsile alla. arenenud majandusega maad Linnad Roomalik ilme Kreekalik välisilme segatud idapäraste joontega Põllumajandus Peam...
Vana keisririik ehk printsipaat ja hiline keisririik ehk dominaat. Varane keisririik 30eKr-235pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus. Tema valitsusaeg (30eKr-14pKr) tõi pika rahuperioodi ja majanduse õitsengu. Tema valitsusaeg oli rahulik sp keegi ei protestind tema vastu. Lepitas lihtrahva kõrgema rahvaga. Vabariigi pooldajate hulk vähenes ja kui Augustus suri, oli enamik roomalsi ainuvalitsuse omaks võtnud. Ametlikult oli riigi nimetus endiselt res publika, tegutses ka senat aga peamine võim oli keisril. Augustus kasutas kahte tiitlit enda kohta: princeps (esimene) ja imperaator (käskija) ehk vägede ülemjuhataja. Provintsid ja nende valisemine Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Roomlased nimetasid selle põhimõtteks jaga ja valitse. Roomlased ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku,
-Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel Monarhia -Konstitutsiooniline monarhia *Monarhi võim on piiratud seadustega *Belgia, Hispaania, Holland, Luksemburg -Absoluutne monarhia *Monarh on ainuvalitseja *Võim on päritav -Diktatuurid *Ühe isiku valitsemine *Võimule tulek vägivaldsel teel *Võimule tulek valimiste teel Ameerika ühendriigid Rahvas Kongress President Esindajatekoda Senat Administratsioon Ülemkohus 435 liiget 100 liiget 9 eluaegset kohtunikku 2 aastaks 6 aastaks Proportsionaalsuse 2 aasta tagant põhimõte suurendatakse 1/3 Õigus -Kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan -Seotud väärtushinnangutega -Hea ja kurja probleem -Kõike ei saa seadustega reguleerida -Seadused peavad olema erapooletud -Kõikide huvi ja seadustundega arvestamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
