Patriits (pater ehk isa), muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane, algusaegadel kuulus kogu võim neile, hiljem oli vaid aunimi Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes võttis vaesama roomlase kliendina oma kaitse alla Proletaar vaene Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustustest Klient ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias, vastutasuks tüotas patrooni ustavalt teenid Plebei lihtrahva liige, vabariigi algul olid riigivõimust kõrvale jäetud, aja jooksul võitsid patriitsidega võrdsed õigused SPQR rooma ametlik nimi, senatus populusque romanus Senat aristokraatlik vanemate nõukogue, kes juhtis rooma riigi poliitikat Konsul vabariigi kõrgeim riigiametnik, valiti igal aastal, ül oli juhtida sõjaväge Rahvakoosolek lihtrahva võimalus osaleda riigiasjades Magistraat - riigiametnik Provints rooma allutatud alad väljaspool itaaliat Munitsiipium linna staatus, elanikud s...
Mõisted Foorum-Vana-Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak Kapitoolium - Kapitoolium oli üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. res publica-ladina keeles `avalik asi`, hiljem tähendas see vabariiki plebei-lihtrahva hulka kuulunud vaba kodanik Vana-Roomas, ei omanud algul kõiki õigusi. proletaar -Rooma vaeseimad kodanikud, elatusid juhutöödest ja riigi abist patriits-Vana-Rooma aristokraat, vabariigi algu võisid ainult nemad olla riigiametis. patroon-isik Vana-Roomas, kel oli teise suhtes kaitsja v. hooldaja õigusi klient-sõltlane, patrooni kaitsealune Vana-Roomas Senat -Vana-Roomas sugukonnavanemate nõukogu v. kõrgem riiginõukogu konsul-üheks aastaks valitud kõrgeim riigiametnik Rooma vabariigis, sõjaväejuht magistraat-riigiamet ja vastav riigiametnik Vana-Roomas rahvatribuun -plebeide huve kaitsev ametiisik Vana-Roomas diktaator-Vana-Roomas piiramat...
· REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale · RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Wilsoni 14 punkti pani sellele aluse, USA. Algul ei kuulunud sinna kaotajariigid, kes hiljem sinna pääsesid. Nõukogude Liit sai liikmeks 15.aastat hiljem, sest ei toetatud enamlaste võimu. USa jäi täielikult välja, sest Senat ei toetanud liitumist. · Rahvusvaheline olukord teravnes, sest riigid polnud rahul uute piiridega, saksamaa polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega, Jaapan ja Itaalia haarasid jõuga maid, Rahvasteliit ei suutnud oma rolli täita. · 1929 puhkes ülemaailme majanduskriis. Ettevõtted läksid pankrotti, töölised jäid töötuks. · Majandusraskuste tõttu hakati kaotama usku demokraatiasse ning loodeti et diktatuur suudab taastada korra riigis.
Vabariigi lõpp Peale Caesari surma läks võim Antoniusele ja Octavianusele. Uued võimumehe jagasid riigi omavahel: Antonius hakkas valitsema Idamaades ja Octavianus riigi läänepoolsetel aladel. Peagi läksid Antonius ja Octavianus tülli. Kumbki valmistus võitluseks. Taasalanud kodusõjas sai otsustavaks Aktioni merelahing Kreeka rannikul. Aastal 30 eKr vallutasid Octavianuse väed Egiptuse. Kogu riik oli Octavianuse piiramatu võimu all. Octavianusest sai kogu Rooma riigi ainuvalitseja. Senat andis Octavianusele aunime Augustus. Traianuse ja Rooma välise võimsuse tipp Pärast Augustuse surma valitsesid keisritena järgemööda mitu tema sugulast. Suurima ulatuse saavutas Rooma impeeriumi keiser Traianuse valitsemisajal aastail 98-117 pKr. See tark valitseja ja osav väejuhtoli viimane suur vallutaja roomlaste seas. Tema leegion tungisid üle Doonau jõe ja purustasid raskes võitluses praeguse rumeenia piirides paiknenud Daakia riigi kuninga väe. Daakiast sai Rooma provints
Kronoloogia *Kun aeg:7 kuningat valitses üksteise järel, viimased Naise positisioon: osalesid pidusöökidel, tegid meestega koos 3 etruskid, etruskite hiilgeaeg It-s, aja lõpul kehtestati vabariik sporti Rooma linna sünd: kaksikud Romulus ja Remus arvatavasti *Varane vabariik: riigi eesotsas senat ning valiti konsulid, sõjad sõjajumal Marsi pojad, ema onu käskis lapsed jõkke visata, et etruskitega, võimu laienemine It-s, vastulöök gallialastelt, It täielik ennustuse järgi ei saaks poisid onu võimult kukutada. Vool uhtus vallutamine. 265 eKr- kogu It R võimu all *R tõus korvi kaldale, emahunt imetas lapsi, karjus võttis nad oma hoole Vahemeremaade suurvõimuks: konflikt Kartaagoga, Puunia sõjad, alla
* Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. * Esimeseks Venemaa alma materiks peetakse 1755.aastal asutatud Moskva ülikooli, millel oli kolm teaduskonda: filosoofia-,arsti-ja õigusteaduskond. * Riik jagati kubermangudeks ja kümneks kohturingkonnaks. PEETER I (1682-1725) ... reformis vene riigiasutuste süsteemi : 1) 1711. a. sai kõrgeimaks riigiasutuseks senat. 2) 1717.a. rajati kollegiumide süsteem. 3) 1722.a. kehtestati teenistusastmete tabel. * Peeter I - just see valitseja liitis Vene impeeriumiga Eesti alad. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Valitseja seisundi sõnastas tsaar ise sõjaväemäärustikus : ,, Venemaa valitseja on isevalitsev monarh, kes ei pea kellelegi maailmas oma tegude üle vastust andma. " 1721. a. võttis Peeter I endale keisri tiitli, Venemaa oli aga siitpeale keisririik (impeerium).
753eKr-Rooma linna asutamine 510eKr-vabariigi algus,kuningad kukutatit 30eKr-vabarigiaja lõpp,alagas varane keisririik 44eKr-Julius Caesari tapmine 313pKr-ristiusu legaliseerimine Rooma riigis 395pKr-Rooma impeeriumi lagunemine 2eks 476pkr-Lääne-Rooma impeeriumi lõpp Langemise põhjused-1) Talupoegade laostumine. Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid 2) vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp. Proletaare hakati värbama palgasõduriteks, kuid need olid truud eelkõige oma väepealikele ja mitte Rooma rahvale 3) kodusõjad 4)sisepoliitilised tülid senaatorite vahel-rahvaste ränne kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistr...
· päritud kuningriigis maal, seaduseandja, killustatus sõjaväejuht, (vennatapusõjad) nende ülemkohtunik. võim kuulus · Keisri valisid armee, kojaülematele senat, rahvas(jaguneti majordoomustele(Chlod hipodroomi parteidesse) evech, Karl Martell, · kukutati mitmeid Pippin Lühike, Karl keisreid Suur) · keisrivõim ei olnud päritav
Nad tohtisid keelata senati otsuse teokstegemise. Plebeide survel avaldati ka 450 e.m.a. esimene seadustekogu 12 tahvli seadused. Nendega olid esimest korda kirja pandud ka inimeste õigused. Plebeide õigusi üha laiendati ning aastaks 287 e.m.a. seisusevahe kadus ning kõik moodustasid seaduse ees võrdse rooma rahva (Populus Romanus). Roomlased nimetasid oma riiki Res Publica (rahva asi). Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Kõik ametnikud olid kollegiaalsed, st. kõigile ametikohtadele valiti kaks inimest, enamasti üheks aastaks. Tasu nendel kohtadel ei makstud, riigi teenimine oli auasi. Seega said riigiametit endale lubada ainult jõukad kodanikud. Magistraadid olid (alates kõrgeimast): Konsulid juhtisid eelkõige sõjaväge. Preetorid õigusemõistjad, aga neil oli õigus asendada vajadusel konsuleid
Ameerika Ühendriigid Läänemaailma eestvedaja Koostajad : Randel Konnula ja Kaisa Kängsep Juhendaja : Mai Kurrikoff 9. Klass 2013 Sisepoliitika Riigipea oli president Seadusandlikvõim kuulus Kongressile · Esindajate Koda · Senat Võimuvõitlus oli kriminaalne D e m o k r a a t i a r a s k u s e d j a s a av u t u s e d Ameeriklaste hirm kommunismi ees Neegrite diskrimineerimine Neegri laste haridus 1960. aastal murrang neegrite olukorras rassiline võrdsus Martin Luther King
CARLO ROSSI Carlo Rossi (17751849) oli itaalia päritolu vene arhitekt. 18021803 õppis ta Itaalias, 1804 määrati Peterburi klaasi ja portselanitehaste kunstnikuks. Aastast 1809 töötas ta Moskvas ja Tveris ning 1815 Peterburis. Rossi kavandatud ja loodud on mitmed uhked hooneteansamblid: Aleksander I emale pühendatud Jelagini palee ja park (18181822) samanimelisel saarel, Peterburi kesklinnas asuvad Peastaabi hoone (18191829), Mihhaili loss (18191825, nüüdne Vene Muuseum), Aleksandra teater (1828 1832), Senati ja Sinodi hoone. Samuti pärinevad temalt mitmed linnaehituslikud ideed, tervete väljaku ja tänavaansamblite planeeringud, nt. nüüdse Rossi tänava hoonestus (18281832). Rossi töödele on iseloomulik suured mastaabid, paatoslikkus, mille puhul kompositsioon mõjub kohati ebaselge ja liigsete detailidega koormatuna. Sellele vaatamata loetakse teda vene kõrgklassitsismi tähtsaimaks esindajaks. Rossi on ka Eestimaaga seotud....
Rahvusliku protsessid Sildade ja teede majanduse võrgustik. allakäik. Kultuuri allakäik. Kõrgeimat 7 kuningat Rahvakoosolekud Pärilik keisrivõim. Keisrivõim. võimu kandvad 100 senaatorit ja Senat, Princeps senatus- ametnikud e senati juht. ametiisikud magistraadid. Nimetas ametisse senaatoreid. Rahvatribuun. Peapreester. Eluaegne konsul-
(101 liiget, 4. aastaks) RAHVAS Täidesaatev võim Seadusandlik võim Kohtuvõim President Parlament Ülemkohus -riigipea Kongress - valitsuse juht Ülemkoda Senat (6a) Alamkoda relvajõud Esindajate riigi sekre- tärid, amet- koda (2a) kohtunikud nikud RAHVAS
Töös osaleb neist 1/5, kellel on selles õigus. Need, kes soovivad teha tõsist poliitilist karjääri, kandideerivad valimistel alamkotta. Kujunenud on tava, et poliitilised otsused vaieldakse läbi alamkojas, Lordida kojal on vetoõigus. TEISEL JUHUL tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Näiteks Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Bundesrat, Prantsusmaa ja USA senat. Komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: 1) Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa) 2) Ülekoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile (USA; Itaalia) Regionaalseid huve esindava ülemkoja erinevus seisuslikust kojast avaldub ka selles, et siin on tegemist regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse.
suursuguste suduvõsade liikmed Roomas, kellele kuulusid kodanikuõigused, plebei ülejäänud kodanikud peale patriitside, kes võisid osaleda rahvakoosolekul, rahvatribuun ametnik, kes kaitses plebeide õigusi, 12 tahvli seadus 12 pronkstahvlile kirjutatud Rooma esimesed seadused, mis olid üsna karmid, rooma õigus seaduste kogu, mille alukseks on võetud 12 tahvli seadus ning mille kohaselt on eraomand püha ja puutumatu, familia perekond, populus romanus Rooma rahvas, senat vanemate nõukogu, senaator senati liige, kes olid ametis eluaeg, magistraat valitsevad riigiametnikud, kes valiti enamasti üheks aastaks, nobiliteet riiki juhtinud kitsas perekondade ring, kuhu kuulusid partiitsid ja rikkad plebeid, konsul kõrgeim magistraat, kellele kuulus kõrgeim võim riigis, tsensor ametnik, kes valiti endiste konsulite seast viiseks aastaks, üleasndeks oli tsensuse
korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja;valvasid kodanike elukombeid; 4)Diktaator määrati ametisse kuni pooleks aastaks vaid siis, kui riiki ähvardas oht;piiramatu võim,kuid pidi pärast aru andma; 5)Rahvatribuunid (10) kaitsesid lihtrahva huve;vetoõigus. Senat valitsev riiginõukogu; u 3000 liiget (senaatorit); kujundas sise- ja välispol., juhtis sõjandust ja rahaasju;tegelikult juhtis Senat riiki. Nobiliteet kitsas perekondade ring, kes juhtis riiki;sinna kuulus nii rikkaid patriitse kui plebeisid. Rahvakoosolek võimaldas lihtrahval riigiasjades osaleda. Octavianus (I saj eKr) 30 eKr kehtestas riigis ainuvõimualgas keisririigi ajajärk; Octavianus võttis endale nimeks Augustus ja võttis omale aunimetuse princeps=auväärseim senaatori tiitel. Imperaator keisrliku võimu kandja. Keiser tuleb Caesari nimesthääldati ,,kaisar"; isevalitseja tiitel
(lihtrahvas). Omaette klass olid ka orjad. *Etruskid olid Roomlaste eelkäijad, kes rajasid hauakambrid ja panid alguse ehituskunstile, rikastasid ühiskonda metallide töötlemisega ja ühiskonna reformimisega. - *Rooma vabariigi loomiseks sõditi latiinidega, samniididega ja puunialastega. *Leegion oli sõjavägi, kuhu kuulus umbes 3600-6000 meest. *Rooma vabariigi ajal teostasid riigivõimu kaks valitavad konsulit, riigiametnikud ja senat. Riigiametnikud olid näiteks diktaator, preester, tsensor jm. *Plebeide elu Roomas oli keeruline, sest nad pidid maksma maksma, nad tegelesid lihttööga, nende abielu patriisidega oli keelatud ja neil oli ka sõjaväekohustus. *Plebeide setsessioonid oli plebeide streigid, mistõid kaasa peaagu võrdustamise patriisidega. Riigivõimu korraldasid: I – riigiametnikud ehk magistraadid (2 ametnikku) II – senat (senaatorid eluaegsed), tavaliselt konsulid ja teised kõrged ametnikud
Rooma poliitilist korda iseloomustab senaatorliku aristokraatia nobiliteedi - ülevõim mis ainult harva põrkub vastuseisule plebeide poolt, kuid juba sellal toimuvad esimesed orjade ülestõusud, mis olid veel lühiajalised ja paiksed.(Maskin, 1962, 4) 4 1.1 Rooma riigi valitsemine ja territoriaalne laienemine Kuningriigi ajal Kuninga, kes valiti rahvakoosolekul, võim oli piiramatu. Valitsusemisega tegelesid veel senat ning magistraadid. Ühiskond põhines patriarhaalsete elukorraldustega talupoegadel. Tekkisid kolm seisust: patriitsid (jõukad isikud, kes pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest), plebeid (lihtrahvas, kes olid jõukad või siis keskmiselt jõukad jalaväelased) ning proletariaadid (vaesed). Sel ajal rajati Rooma linn (753.a eKr). Kuningate ajajärk oli Rooma linnriigi tekkimise ajaks. Rooma Vabariigi ajal Kuningate asemel pääsesid võimule kaks konsulit, kes valitsesid sõjaväge
Ajalugu: I periood, Vanaaeg KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS (teemad, mille pärast eelmist kontrolltööd läbi oleme võtnud) NB. Sisse tulevad ka eelmised teemad, aga nendele olen kordamisküsimused juba saatnud! 1. Aastaarvud ja faktid, mida on vaja mäletada: · 8.-5.saj.eKr Etruski linnriigid · 5.-3.saj.eKr · Aleksander Suur vallutab Pärsia impeeriumi ja saab lisaks Makedooniale ja Kreekale seega ka kõikide Lähis-ida tsivilisatsioonide valitsejaks 330eKr · 2.-1.saj.eKr Kodusõjad Roomas · 1.-2.saj.pKr Rooma impeeriumi hiilgeaeg · 313 Roomas legaliseeritakse ristiusk · 476 germaanlaste hõimupealik Odoaker kukutab viimase Lääne-Rooma keisri, vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid; sibülliraamatud; pontifekside kollegium; leegion; latifundium; apostel; evangeelium; askees; klooster; a...
• Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus • Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur • Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar. • 46 eKr võttis Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe ning adopteeris ta oma pärijaks Valitsemine • Aastaks 29 eKr oli 34-aastane Octavianus Rooma ainuvalitseja, ja Rooma Senat andis talle rea tiitleid, sealhulgas tribuun, konsul, pontifex maximus (ülempreester) ja Augustus • Ta oli ka princeps (esikodanik) ja imperaator (ülemjuhataja). Selle viimase tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist nimetama impeeriumiks • Aastal 27 eKr andis Augustus välja seaduse nimega Pax Romana ehk 'rooma rahu,' tänu millele valitses impeeriumis üle 200 aasta rahu. Pax Romana kehtis kuni keiser Marcus Aureliuse surmani aastal 180 Valitsusviis
ROOMA VABRIIGI TEKE ROOMA VABARIIGI LÕPP Aeg: 510 a eKr 30 a eKr Sündmus: Toimus ülestõus kuninga vastu. Octavianus võitis kodusõja 4. Milliseks kujunes Rooma vabariigi-aegne riigivõimuaparaat? Vihik, TV 124 Riigi igapäevaelu juhtis kuningas. Rahvakoosolek valis riigipea ja riigiametnikud. Riigiametnikud pandi paika valimise teel. Kõige tähtsamad riigiametnikud olid magistraadid ja senat. Riigiametnikele ei makstud palka. Lõplik sõna otsuse langetamisel kuulus senatile. Vabariigi kehtestamine Roomas 510 a eKr. Riiki juhtisid iga aasta vahelduvad magistraadid ja senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid need, kes olid piisavalt jõukad, et riigiasjadesse pühenduda ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda
kasvatas nad kohalik karjus. Suurena kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama. Töö käigus puhkes tüli ning Romulus tappis Remuse, ning lõpetas töö üksi. 5) Kuningate aeg (753 – 510 eKr) Esimene kuningas Romulus. Kokku 7 kuningat. 6) Rahvakoosolekul seises eesotsas kinnitatud kuningas. Ta valitses koos senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamati sugukondade vanemad. 1. Kuningas 2. Senat 3. Rahvakoosolek 7) Populus Romanus – rooma rahvas 8) Patriitsid – rikkamad ja mõjuvõimsamad inimesed, neil on põline suguvõsa, riigiametnikud, preestrid jne, õigus kuuluda senatisse. Pleibeid – vaesed, pole mõjuvõimu, ei ole ori on vaba, ei ole poliitilisi õigusi. Patrooni-kliendi suhe – rikas kaitseb vaesemat. 9) Proletaarlased – töölisklass; ainus varandus lapsed; sõjaväekohustusest vabastatud; 2. Rooma vabariik: 1) Kestis 510 ekr – 30 ekr.
2) 1790-1800 direktooriumi stiil 3) 1800- u. 1820 ampiirstiil Üldiselt periodiseeritakse klassitsismi 1) Varaklassitsism u. 1770-1800 2) Kõrgklassitsism u. 1800-1830 5. Sõnaga ampiir seostan keiserlikkust või keisririiki. 6. Tähtsamaks pean Kpaitooliumi Washingtonis kuna seal asub senat ja USA presidendi kabinet. See on maailmas üks kõige tähtsam hoone. 7. Kõige järjekindlam klassitsistlik skulptor oli Antonio Canova. Tema looming oli rokokooluku pehmuse, sarmikuse ja meelise värskusega. 8. Klassitsistlikud maalikunstnikud võtsid eeskuju skulptuuridest, eelkõige reljeefidest. Maalimislaad oli moraliseeriv ja didaktiline. Värv oli jäänud tahaplaanile ja siluetid ning üldine joonistus domineerisid. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusse. 9
ROOMA KIRJANDUS Romulus ja rooma linn 753 eKr IIIsaj keskpaik Ladina keel Helleniseerumine e kreekastumine Kreeka kirjandusest roomlaste algupärane kirjandus Kirjanduse ajajärgud: Kirjanduseelne Rahvaluule põhizanrid, pidustused, rituaalid draamamängud, Atellaan-põhiline draamazanr sisult komöödia Arhailine (3-2saj eKr) samastumine kreeka jumaltega (jupiter,mars, venus..) rooma õigus: 12 tahvlit(1 rooma sedusekogu, sellel põhineb rooma õigus), kaptoolium(küngas rooma linnas),foorum(koosoleku ja turuplats), senat(valitsev riigi nõukogu), senaator(eluaekseks valiti, juhtisid kogu riiki), klient(vanene kodanik), tsensor(valvas kodanike elukommete järgi, kodanikeloendus), annaal(aastaraamat). Vanad zanrid(eepos, komöödia, dragöödia- rooma kirjanduse alguseks), Livius Andronicus-rooma kirjanduse rajaja; tõlkis ka ,,Odüsseia" Kuldne 1saj eKr, proosa. Varase...
Jrgmised aastakmned oli Btsants lne feodaalide ehk frankide, nagu kreeklased neid nimetasid, vimu all. 1261. aastal taastas Btsantsi keiser kll oma vimu, kuid mitte riigi varasemat hiilgust. XIV sajandil tugevnes Vike-Aasias Trgi riik Osmani dnastia vimu all. 1453. aastal vallutasid trklased Konstantinoopoli ja tegid seega Btsantsi riigile lpu. Riigi korraldus: Btsantsi keiser oli piiramatu vimuga valitseja. Konstantinoopoli aristokraatlik senat vis keisrile ainult nu anda. Keiser oli sjave krgeim juht, riigi lemkohtunik ja lim seadusandja. Ainult keiser vis kanda purpurrd ja ka allkirja kirjutas ta purpurse tindiga. Keisrit sai lihtrahvas nha ainult pidulikel rongkikudel. Vana-Rooma kombe kohaselt pidid keisri ametisse nimetama armee, senat ja rahvas. Keiser vannutati Konstantinoopoli hipodroomil. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist vrvi kaarikuvistkonda toetati
karjuste jt asulad, linna kujunemine võttis aega mitu sajandit, aja jooksul hakat ehitama hooneid, templeid, müüre. Pärimuse järgi lõi Rooma linna Romulus, kes kasvas koos kaksikvenna Remusega emahundi hoole all. Nad olevat hakanud linna ehitama, kuid läksid tülli ning Romulus tappis venna. Nii nimetati Rooma Romuluse järgi. Kuigi see müüt oli roomlaste jaoks oluline, on see siiski puhtalt mütoloogia. 3. Rooma riigiorganiteks olid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks ning igasse ametisse vähemalt 2 inimest korraga. Kõrgemad magistraadid olid 2 konsulit, kes eeskätt juhtisid sõjaväge. Tsensorite ametiaeg aga kestis 5 aastat nemad tegelesid kodanikuloendusega jms. Äärmisel juhul valiti kuueks kuuks piiramatu võimuga diktaator. Senatile kuulusid kõik tähtsamad riigialad välispoliitika, sõjandus, rahaasjad
impeeriumisse puutuvaid küsimusi 2. Tsenturiaatsed varanduslikust seisundist valisid magistraate, otsustati sõja ja rahu üle, võtsid vastu seaduseid. 3. Tribuutsed komiitsid seisusest - valisid alamaid magistraate: kvestoreid, ediile, rahvatribuune seisusest Rahvakoosolekul valiti ametnikke ehk magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning võeti vastu seadusi. · SENAT liikmeid algul 300, hiljem 600. Senati koosoleku kutsus kokku konsul. Senaatori amet oli eluaegne. · Senat kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraatide ,,JAGA JA VALITSE" Rooma poliitika alistatud maade suhtes Põhiprintsiibid: · Läbirääkimised peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti igaühega eraldi; · Kehtestati erinevad sõltuvustingimused, et vältida alistatute ühiseid väljaastumisi;
Herodotos kreeka ajaloolane. Kirjutatud raamat ,,Historia" Cicero nimetas teda ,,ajaloo isaks" 7 maailmaimet: 1. Egiptuse püramiid. 2. Pharose tuletorn Aleksandrias. 3. Babüloni rippaiad. 4. Rhodose koloss. 5. Zeusi kuju. 6. Arthemise tempel. 7. Halicarnassose mausoleum VanaRooma: ajalooallikad Mõisted: Senat Rooma foorumi põhjaküljel asus Curia hoone, kus pidas koosolekuid, Rooma riigi kõige tähtsam võimuorgan Senat. See oli asutus, mis on alati olnud Rooma poliitikaelu keskpunktiks. Seal otsustati, kuidas arendada sõjandust, poliitikat, kultuuri ja majandust. Kodanik kõik seal elavad inimesed. Vabariigi periood Kuningate asemel pääsesid võimule kaks konsulit, kes valitsesid sõjaväge. Suurema reaalse välisohu korral määrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator. Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia nobiliteet
Constantinuse triumfikaar Tutvustus Constantinuse triumfikaar (itaalia k Arco di Costantino) on Rooma linnas asuv Vana- Rooma keiser Constantinus Suurele püstitatud triumfikaar. Tutvustus Kaare tellis Rooma senat, et Colosseumi ja Palatine'i mäe vahel mälestada Constantinuse võitu asuv triumfikaar ulatub Via Milviani silla lahingus aastal 312 Triumphaliseni (tee, mis viib pKr. Rooma), mille läbisid võidukad sõjaväejuhid, kui nad triumfirongkäigus linna sisenesid.
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
piiramisel ning suunas suurtükituld. 1708. aastal näisid olud Venemaa jaoks olevat suhteliselt halvad, sest rootslased tungisid Ukrainasse. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada. Lisaks sellele hävitati täielikult Tartu linn. Ent 1709. aasta suvel võitis Peeter Poltava lahingu, millega toimus sõjas otsustav murrang. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714.Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile ametlikult keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Peeter suri Peterburis 8. veebruaril aastal. 1725. Katariina ja Peeter esimene koos pildil (kaks erinevat pilti)
Rooma riigi algus ,Etruskid Etruskid · Elasid itaalis loodeosas · Maakond ,kus elasid ETRUURIA · Puutusid tihedalt kokku foniiklaste ja kreeklaste · Etruskidel kujunes oma tähestik(säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad ,metallitöötlejad,põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti(linnad,teed sillad ,veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid(pikad,rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid(üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tülgendajad · Uskusid elu pärast surma(hauakambrid seinamaalingutega)matmispaigad- kr.k.nekropolis-surnute linn ,elavate linnade koopiad Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr .21.aprillil · See roomlaste ajaarvamise alguseks! · Rooma linn tekkis kesk-Itaalisa Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas · Latiini e.ladina keelest sai hiljem Rooma...
Ameerika Ühendriikide sünd 8. klass 1. Indiaanlased ja Euroopa kolonistid a) Euroopa kolooniad – väljarändajate asupaigad : Omavahelistes sõdades jäid peale inglased ja prantslased Seitsmeaastases sõjas (1756 – 1763) kaotasid prantslased oma kolooniad inglastele b) Punanahad ja kahvanäod : algul heatahtlik suhtlemine (kaubavahetus ja oskused – mais ja tubakas) vaenu tekkimine maa pärast (pettused ja jõud) indiaanisõjad – 1,5 sajandit kestnud indiaanlaste katsed valgetest vabaneda: 19.saj. alguseks idaranniku indiaanlased hävitati või tõrjuti läände 2. Inglise 13 kolooniat P.-Ameerikas 18. sajandil a) Põhjapoolsetes levisid farmid – kapitalistlikul tootmisel põhinevad maavaldused b) Lõunapoolsed suuristandused: mis põhinesid Aafrikast toodud orjade tööjõul (puuvill, tubakas) ...
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" -->vabariik patriitsid +plebeid =Rooma rahvas =võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks
Bütsants lääne feodaalide ehk frankide, võimu all. XIV sajandil tugevnes Väike-Aasias Türgi riik Osmani dünastia võimu all. Peagi laiendasid Osmanid oma võimu ka Balkani poolsaarele ja piirasid seega Konstantinoopoli igast küljest ümber. 1453. Aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu. 2. Riigi korraldus Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Eksisteeris ka Konstantinoopoli arustrokraatlik senat, kuid see võis keisrile ainult nõu anda. Keiser valitses Kristuse asemikuna maa peal, ta oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Lihtrahvas nägi keisrit ainult pidulikel rongkäikudel ja ainult keiser võis kanda purpurrüüd. Vana-Rooma kombe kohaselt pidid keisri ametisse nimetama armee, senat ja rahvas. Et turvaliselt võimul püsida, pidi keiser rahva meeleolusid arvestama. Lisaks tuli ette palju õukondlaste vandenõusid ja sõjaväe mässe
KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1) Rooma riigi ajaloo kronoloogia ja lühike iseloomustus?- a)Kuningate aeg (753-509 a. eKr) etruskite hiilgeaeg, esimene kuningas Romulus, 7 kuningat valitses üksteise järel. b)Varane vabariik (509-265 a. eKr) riigi eesotsas seisis senat, oli võimsaim riik Latiumi maakonnas Itaalias, sõjad etruskitega, Rooma laiendas oma võimu Itaalias, 265. aastaks eKr oli Itaalia Rooma võimu all. c)Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133 a. eKr) Peale Itaalia vallutamis sattus konflikti Kartaago riigiga, pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui Puunia sõdadena, roomlaste liitmine Makedoonia ja Kreekaga. d)Kodusõdade periood ja vabariigi langus(133-30 a. eKr) rooma armee kujundati ümber,
Kuningate aeg 753-510 eKr. Kuningate aeg Rooma linnriigi kujunemise aeg. Rooma kodanikkond : · Sugukonnad tähtsamad vanemad kuulusid senatisse. · Perekonnad pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Patroon Roomas rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed inimesed oma kaitse alla. Klient vaesed, kes on ennast andnud rikaste kaitse alla. Senat Vana-Rooma poliitiline institutsioon. Proletaar kõige vaesemad, maata kodanikud, kelle ainus vara olid nende lapsed. Roomas vabariigi periood 510-30 eKr. Valitsemine : · Senat · 2 konsulit · Magistraadid Kogu Itaalia Rooma võimu alla 265.eKr Patriitsid Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse. 12 tahvli seadused I Rooma seadustekogu
muretsemine oli igaühe enda probleem. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Nende ainus varandus olid nende lapsed (proles ld. k järeltulijad), mistõttu neid hakati nimetama proletaarideks. Rahvakoosolekul olid proletaaride õigused piiratud, kuid ka nemad kuulusid Rooma kodanikkonda. ROOMA VABARIIK ptk. 23, lk. 163-170 Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõige kõrgemad olid kaks konsulit. 5. saj lõpuks eKr oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis gallide sissetung aastal 387 eKr. Gallid olid juba varem elama asunud Po tasandikele ja tungisid nüüd lõunasse. Linna rüüstavatest ja põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Pärast seda alustas Rooma võitlust Kesk-Itaalia mägismaal elava sõjaka itali hõimu samniitidega
harima. *langobardid-tungisid 568.a. Põhja-Itaaliasse ning vallutasid selle. *araablased-vallutasid 633-641 Süüria, mesopotaamia, egiptuse. 693-698 Tuneesia. *türklased- seldzukid-XI saj vallutasid suure osa. 4. Milliseid sündmusi loetakse alguseks ja lõpuks? 395.a. Rooma riigi jagunemine. Lõpp - 1453.a. Türgi vallutab Konstantinoopoli. 5. Iseloomustage keisrivõimu. Piiramatu võimuga valitseja. Aristrokraatlik senat andis nõu. Valitses kristuse asemikuna maa peal, sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Ametisse nimetas armee, senat ja rahvas. Määras endale järeltulija ja valitsesid koos, hiljem päriti võim. Krooniti Konstantinoopoli patriarhi poolt. 6. Millised olulised muutused toimusid armees? Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus strateegidele ehk väepealikele kuulus sõjaline- ja tsiviilvõim
kasutatakse tänagi. Kõige tuntum neist on :"O tempora, o mores" s.t. oh aegu, oh kombeid. Catilina mõisteti surma, tema poolehoidjad hukati, kuid ta ise põgenes Etuuriasse, kus ta koondas oma poolehoidjaid. Seal olid Sulla veteranid, kes olid aga juba laostunud ja rahulolematud. Senati väed purustasid Catilina üksused ja ta ise langes lahinguväljal. Enne seda pidas Cicero veel kolm tulist kõnet Catilina vastu ja pärast võitu andis senat talle aunime Pater Patriae (Isamaa Isa). See oli Cicero poliitilise karjääri kõrghetk. Caesarit ja Crassust seostati mingil määral salaliidust osavõtuga, kuid kumbki ei määrinud oma nime lõplikult. Crassus tõmbus ajutiselt poliitikast tagasi. Caesar oli sel ajal pontifex maximus (ülempreester) ja seega puutumatu isik. Pärast Catilina lüüasaamist määrati Caesar Hispaania asevalitsejaks. U. 60 a. e.Kr
Aastal 191 määrati Severus keiser Commodus'e poolt juhtima Pannonia leegione. Keiser tapeti järgmise aasta lõpus, uus valitseja Pertinax pidas vastu vaid kolm kuud ja tolle järglane Didius Julianus üheksa nädalat. Pretoriaanid, keisri ihukaitsevägi, vahetas keisreid nagu soovis, näiteks Didius ostis selle ameti enampakkumisel. Severus kuulutati oma sõdurite poolt keisriks peale Pertinax'i surma ja ta hõivas Rooma sisuliselt vastupanuta, sest Senat oli vahepeal Didiuse surma mõistnud. Severust toetas ka Britannia leegionite juht Clodius Albinus, ent tema vastu astus Süüria leegionite juht Pescennius Niger. Viimane sai aastal 194 kodusõjas Severusega lüüa ja tapeti. Kui Severus oma pojale aastal 195 Caesar'i tiitli andis, kuulutasid Britannia leegionid Clodius Albinus'e keisriks. Lugdunumi lahingus 19.02.197 Clodiuse väed purustati ja Severus jäi Rooma ainuvalitsejaks. 1
Palgasõdurid olid kohustuslikest efektiivsemad ja palgamaksjale ustavad. Väepealikud hakkasid palgasõdureid oma ambitsioonide elluviimiseks palju kasutama ja toimusid mitmed kodusõjad. Võitjana kodusõdadest tuleb välja Octavianus, kellest saab ainuvalitseja. Valitsejaks sai Octavianus 31 eKr ja Rooma senat andist talle aunimetuse Augustus. Pärast keisririigi algust vormiliselt vabariik säilis aga de facto mitte, keiser nimetas ametisse väepealikud jm. Säilisid küll senat ja mitmed muud riigiasutused aga tegelik võim oli keisril. Suurima territooriumi saavutab Rooma keiser Traianuse valitsemise ajal, valitses ta 98-117pKr. Traianuse ajal Rooma hõlmab endas terve Vahemerd ümbritseva ala ja ka osa Euroopast, Britannia, Gallia, Germaania, Hispaania, Kreeka, Juudamaa, Mesopotaamia jne. 2saj pKr toimub oluline muutus, Rooma loobub aktiivse välispoliitika ajamisest ja ajapikku tema alad hakkavad vähenema,
,,Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu'' · Pärast 2. M/S USA majandus hakkas kasvama. Toodangut viidi paljudesse Euroopa riikidsse, kuna ise ei suudetud veel piisava koguses toota. · Igasugused muutused USA majanduses, mõjutasid ja Euroopa majandust. · Ainsaks muret tekitavaks vastaseks oli NSVLiit · 60.-70. aastail võeti USA's vastu hulk seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks. · 70. alanud majanduskriis oli USA jaoks tugev tagasilöök. · Järgmise aastakümne algul toimus pööre parempoolse majanduspoliitika poole. Sisepoliitiline võimuvõitlus · 2. M/S ei toonud USA's suuri muutusi, endiselt oli riigipeaks president, seaduandlik võim kuulus Kongressile(Esindajata koda ning Senat) · jätkus Vabariikliku ja dem. Partei võimuvõitlus. Dem. Raskused ja saavutused · Kommunismi levikut üritati piirata nii väljaspool USA'd kui ka USA's · 40. lõpul vasakp. Vastu rünnak, m...
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
Rooma riigi algus Etruskid Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Etruskid (hiilgeaeg 7.-6.saj.eKr) · Elasid Itaalia loodeosas · Maakond, kus elasid Etruuria · Puutusid tihedalt kokku foiniiklaste ja kreeklastega · Etruskidel kujunes oma tähestik (säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad, metallitöötlejad, põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti (linnad, teed, sillad, veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid (pikad, rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid (üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tõlgendajad · Uskusid elu pärast surma (hauakambrid seinamaalingutega) Matmispaigad - kr.k. nekropolis surnute linn,elavate linnade koopiad Etruski hauakambrid Stseen tantsijatega hauakambrist Tarquinii linnas-5 saj.eKr Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr. 21. aprillil · See on roomlaste ajaarv...
Vana Rooma Algus: Müüt: Romulus ja Reemus 753 eKr Arheoloogid: Karjused u 600 eKr. Kuningas valiti rahvakoosolekul, valitses koos Senatiga. Vaene kodanik elas kliendina rikka(patrooni) kaitse all. Sai patroonilt maad, andis talle saagi, käis temaga sõjaretkedel. Peategevus põlluharimine ja sõdimine. Viimane kuningas langes 510 eKr, algas Vabariigi ajastu. Rooma vabariik: Riiki juhtis Senat ja ametnikud, kellest 2 kõrgemat olid konsulid. 450 eKr 12 karmi seadust. Sai otsa 30 eKr. Sõjad: 1. 1. Puunia sõda 264 241. Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika 2. 2. Puunia sõda 218 201. Said Hannibalilt lüüa Cannae lahingus. Hiljem võitsid Sürakuusa riigi sitsiilias ja kartaago valdused väljaspool aafrikat 3. 3. Puunia sõda 146. Kartaago. 4. 149. eKr - Makedoonia 5. 133 eKr testamendiga Väike Aasias asunud riik.
SEMINARITÖÖ ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGUS, LINNADE TEKKIMINE, ÜHISKOND. 1. Millist nime kandis maakond kus elasid Etruskid? -Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nime Etruuria 2. Millistel erialadel paistsid silma Etruskid. -Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Peale selle paistsid nad silma ehituskunsti ja käsitöö poolest. 3. Mitu linnriiki oli Etruskidel välja kujunenud VI sajandiks? -Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linnriiki. 4. Kuhu kerkis kuulus Rooma linn. -Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksule Latiumi maakonda. 5. Millisest keelest sai hilisemalt Rooma riigi ametlik keel. -Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlikuks keeleks. 6. Mitu Rooma kuningat seitsmest olid etruskid? -Kolm viimast olid etruskid. 7. Kuidas kinnitati ametisse kuningas? -Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. 8. ...
Campoformio rahu 1798-1799 – Egiptuse sõjakäik 1799 läheb tagasi Pariisi ja teostab 18. brümääri riigipöörde ja rajas Konsulaadi ja sai üheks kolmest konsulist: riigikord oli vabariik, seadusandlik võim kuulus I konsulile, ja täidesaatev võim kolmele konsulile. I konsuliks sai Napoleon 1802 – kuulutas ennast eluaegseks konsuliks Keiser Napoleon 1804 – peale rojalistide vandenõu avastamist kuulutas Senat Napoleoni eluaegseks päriliku võimuga keisriks ning sellega sai läbi Prantsusmaa I vabariigi aeg ja algab I keisririigi ajajärk Valitses riiki absolutistliku monarhiana. Abiellus Austria keisri tütre Marie-Louise’ga ning lõi uue keisririigi aegse aadli. Kõik inimesed said võrdseteks seaduste ees Rajati Prantsuse pank, mille rahaühikuks sai frank ja mis kestis Sõjad ja välispoliitika Euroopa monarhidele oli Napoleon
on? (2p) • 5. Turuplats ehk ...... (1p) • 6. Sellele künkale ehitati tugev kindlus? (1p) • 1. Romulus • 2. 753 eKr • 3. Linn Tiberi jõe suudmes, millest sai Rooma sadam • 4. Rooma kirjanik. Pani kirja u 700 aastat Rooma ajalugu. • 5. Foorum • 6. Kapitoolium hinne "5" on 6 kuni7punkti hinne "4" on 5 kuni5punkti hinne "3" on 4 kuni4punkti hinne "2" on 1 kuni3punkti hinne "1" Rooma vabariik Riigikord • Senat – 300 suursugusest mehest koosnev nõukogu. Juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid • Senaatori amet eluaegne! • 2 konsulit – Kontrollisid senati otsuste täitmist, juhtisid sõjaväge, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks. • Rahvakoosolek – kinnitas senati otuseid • Kes on pontifex maximus?Mis ülesanne temal on? • Ülempreester, kelle ülesanne on pidada kalendrit ja täita aastaraamatut Patriitsid ja plebeid
Kesk-Euroopa Tsehhi Ülevaade Pealinn: Praha Riigikeel: tsehhi Rahvaarv: 10 548 500 in Riigihümn: ,,Kde domov mj" Pindala: 78 866 km² Iseseisvus: 01.01.1993 Rahvastiku tihedus: 134 in/km² Rahaühik: kroon (CZK) Ajatsoon: GMT+1h Sõidab: paremal Inimarengu indeks: 0.873 e. Telefonikood: 420 väga kõrge Tippdomeen: .cz Lipp ja vapp Asend Kaart Satelliitpilt September 2003 Loodus Künklik ja mitmekülgne maastik Kõrgeim tipp Snzka Põhja-Tsehhis (1602 m) Vesi jõgedest voolab Põhjamerre (Elbe) ja Läänemerre (Odra) Merepiir puudub Maapiir Saksamaa, Poola, Austria ja Slovakkiaga Tähtsamad maavarad: antratsiit (kivisüsi), kaoliniit (savimineraal), savi, grafiit, puit, uraan Loodus Mõõdukas mandriline kliima Kuumad suved; külmad, pilvised ja lumised talved Suu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
