Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilome...
hiljem austavalt kutsuma "ajaloo isaks". 6) arhitektuur - on seotud templitega. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Templid kaunistatud skulptuuridega. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium - tuntuim küngas Roomas Foorum - turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas Senat - aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Konsul-Rooma vabariigi kõrgeim ametnik (2), peamine ülesanne juhtida sõjaväge Vabariik-mittepärilik võimukorraldus, mida juhib valitud president Keisririik-riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on pärilik ainuvõim keisril Patriits-suursugusest suguvõsast pärit roomlane, kellele kuulus kõik kodanikuõigused Plebei-Vana-Rooma lihtrahva liige, kes võis osaleda rahvakoosoleku, kuidas ei
XII tahvli seadused (451 / 450 eKr) Tekkis preetoriamet (367 eKr) Rooma laienes vallutuste tulemusena Õigus ius civile’le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused. 3) Printsipaadi aeg (27 eKr – 284 pKr): Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile Senat muutub printsepsi tööriistaks Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid) Jurist Salvius Iulianuse „Edictuum perpetuum“ (ca 130 pKr) Jurist Gaiuse „Institutiones) (160 pKr) 4) Dominaadi ehk absoluutse monarhia aeg (284 – 565): Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus Keisril võimutäius Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
vanausulisteks. Need kes vanausulisteks jäid hakkati peksma ja isegi tuleriidal põletama. Mõned põgenesid põhjamaadele. See muutus tõi kaasa paljude inimeste massilise enesepõletamise, pigem loobusid nad oma elust kui usust. -- 1) Seisused puudusid. 2) Kõik olid allunud tsaarile. 3) Linnlased olid sunnismaised. -- Rajas nekrutite sõjaväe, see oli loosiline sõjavägi (alaline) Pearaha, (seda maksid ainult mehed.) Riiki aitasi valitseda senat. Rajati arvukalt riidemanufaktuure, kuhu sunniti tööle pärisorjastatud talupoegi. -- Katariina II oli väga avatud silmaringiga ja luges palju raamatuid ning oskas paljusid keeli. Ta arvas et kui Venemaa ühiskonda paremaks teha peab ta tegema ise seadusi. Ta kutsus appi endale aadlikkonna millega seadusi arutada. Aga nendega ta ei suutnud kokkuleppele jõuda ning saatis aadlikkonna laiiali ilma et oleks ainsatki seadust vastu võtnud
Ladina keele hakkab võtma kultuurkeele ilmet. · Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 eKr 14 pKr · õpikud, õigusteaduse kirjapanemine, Cicero teosed, alus retoorikale, kohtukõned, Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Catullus, Õitsev aeg Roomas. 4. Järelklassikalise ladina keele aeg (hõbedane ajajärk) 14-180 pKr · Ühiskondlikud-poliitilised muutused Roomas. · Senat, magistraadid ja Rooma rahvas valitud demokraatlikult, nüüd üleminek Keisririigile. Esimene keiser Roomas oli Augustus. Keiser Nero oli sadist ja pervert nimetas Rooma linna Neropoliseks. Inimesed proovisid Roomast ära minna, tegi ettepanekuid enesetappu teha. · Imeraator Hadrianus tõi stabiilsuse Rooma 130 pKr. Positiivsem ajajärk. Edictum perpetuum (Igavene edikt) · 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonid, sisult eraõiguse õpik)
Võla katteks ostsid suurmaavaldajad maatükke kokku ja talupojad jäid maata, nad muutusid rentnikeks või suundusid linna elaist otsima. Talupoegade laostumisest sai suur probleem.See tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise ja oli Bütsantsi allakäigu pemaisteks põhjusteks. Riigi keeleks oli kreeka keel.Pealinn oli Konstantinoopol, mida hakati Byzantioni järgi kutsuma Bütsantsiks. Valitsemine:Bütsantsi keiser oli pramau võimuga valitseja. Eksisteeris ka Konstantinoopoli aristrokraatlik senat, kuid see võis keisrile ainult nõu anda. Keiser valitses Kristuse asemikuna maa peal, ta oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Lihtrahvas nägi keisrit vaid pidulikel rongkäikudel, väe eesotsas sõjaretkdele suundumas või seal koju naasmas. Keisri pidi ametise nimetama armee, senat ja rahvas (hipodroomil). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse, vastavalt sellelemillist kaarikuvõistkonda toetati. Parteide omavahelised
Senised võimuorganid toimivad nõuandjatena. Küsimused: 3. Ei sekkutud alluvate siseasjadesse. Võidi mõjutada nende omavahelisi suhteid. Igaühega oli erinev leping. 4. Nende erinev rikkuse ja tsivilisatsiooni tase. Ajalugu Page 22 Bütsants 25. november 2009. a. 11:07 Keiser (basileus)- piiramatu võim. Keiser kristuse asemik maa peal, sõjaväe kõrgem juhe, riigi plem kohtunik ja ülim seadusandja. Armee senat ja rahvas nim keisri ametisse. Rahvas jagunes hipodrooomiparteidesse vastavalt toetatud meeskonnale. Keiser valis järeltulija. Kirikupea kroonis. Allusid ametkonnad. Ametnikud aristrokraatiast. Petriarh allus keisrile. Aristrokraatlik nõuandev senat. Elanikud maaharijad ja maksukohuslased. Sõjaväe tuumiku moodustas palgaarmee. Jagati ringkondadeks. Juhtivad väepealikud olid strateegid. Neil oli sõjaline ja tsiviilvõim. Põhiosa stratioodid, maakaitseväelased. Olulisim oli ratsavägi.
I maailmasõda Põhjamaad I maailmasõjas ei osalenud; Augustis 1914 Malmö kohtumine - teatati, et ei osaleta sõjategevuses; Sõda mõjutas riikide majandusarengut Tekkis puudus toiduainetest Soomes kujunes välja jäägriliikumine - 2000 meest said sõjalise väljaõppe Saksamaal Soome iseseisvumine ja kodusõda Veebruarirevolutsiooni mõju Vene Ajutine Valitsus taastas Soome autonoomsed õigused; Moodustati uus Senat ja Valiti uus Eduskond; Noorsoomlased; Vanasoomlased; Maaliit (maa inimeste jaoks); Sotsiaaldemokraadid Soomlased jagunesid neljaks 18.juuli 1917seadus riigivõimust; Eduskond on kõrgema võimu kandja. Välis-ja kaitsepoliitika jäävad Venemaa otsustada; Ajutine Valitsus ei tunnustanud otsust; 1917.a. Segane olukord Inflatsioon ja tööpuuduse kasv; Toidupuudus; Streikide arvu suurenemine; Vene sõjavägi Soomes;
veeteede ristumiskohal. Esialgu oli Rooma linnriik, mida valitsesid kuningad. Linnriik hakkas laienema, vallutades naaberalasid Apenniini poolsaarel. Kolosseum on suurim Vana-Rooma care. See on põhiplaanilt ovaalne teater, 48 m kõrguse välismüüriga ja see mahutas 50 000 pealtvaatajat. Pilet nr. 9- Rooma Vabariik ja keisririik 753 ekr509 ekr rooma kuningriik (monarhia) 509 ekr tagandati viimane kuningas, edaspidi ei valinud senat enam eluaegset kuningat, vaid valiti 2 konsulit (üheks aastaks). Senat ja assembleed olid esialgu ikkagi praktiliselt võimuta, nagu nad olid olnud ka kuningate ajal. Vahepeal 2 tähtsat mõistet: Pleibed rooma kodanikud (mitte orjad ega patriitsid) Patriitsid vereliini pidi päritav staatus; vana-rooma ,,eliit"-perekondade liikmed; hoidsid kaua sisuliselt kogu võimu enda käes (aristokraatia)
üle. Antonius ja Kleopatra põgenesid Egiptusesse, kus sooritasid enesetapu. 30 vallutas Octavianus Egiptuse ja tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Varane keisririik ehk printsipaat 30 eKr 235 pKr Augustus (30 eKr 14 pKr). 27 eKr pani Octavianus maha talle Antoniuse vastu võitluseks antud erakorralised volitused ja "taastas vabariigi", mis sisuliselt tähendas tema, kui ainuvalitseja positsiooni seadustamist vabariiklike institutsioonide raames. Senat andis talle tiitli Augustus (suursugune), ta oli princeps senatus (esimene senaator) ja sai hiljem tiitli pater patriae (isamaa isa). Augustuse võim tugines eelkõige kahele juriidilisele alusele: - õigusele valitseda prokonsuli ja imperaatorina olulisemaid provintse ning käsutada sealseid Rooma vägesid; - eluaegsele tribuunivõimule, mis tagas talle vetoõiguse kõigis riigiasjades. Sai ka pontifex maximuse ameti.
Patriitsid rikkurid , kel oli palju maad. Pleveid lihtrahvas. ( talupojad , käsitöölised...) Pidid osalema ka sõja tegevuses. Võim: Magistraadid riigi ametnikud , kes mingit kongreetset asja juhtisid . Kõige tähtsamad olid konsulid ja kellele kuulus riigi kõrgeim võim. Alati valiti 2 juhti. Nemad olid sõjaolukorras väepealikud. Mõistsid ka kohust. Palgaarmee tulekuga hakkas sõjaline aktiivsus suurenema. Senat Valitsev riigi nõukogu ja seal oli u 300 liiget. Ametis oli üks mees , terve elu. Sinna said kuuluda kodanikud , see korraldas riigis sise ja välis poliitikat ja tegeles rahandusega ja sõjandusega. Seadusi vastu ei võtnud , aga välja võis töödata. Rahvakoosolek Keisri riigi ajal kehtis põhimõte ,, jaga ja valitse" Keiser ei sekkunud kohalike provintsidesse , ega alistanud neid ja ei surunud oma usku või keelt peale. Provints jagunes kaheks : lääne ja ida provintsid
ühiskonnas. Pilet nr 10 1. Napoleoni sõjad ja selle tagajärjed Napoleoni ajajärk 1799-1815 18. brümääri riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks . Tegelik võim koodus esimese konsuli napoleon BOnapare´i kätte. ta hakkas prantsusmaal teostama ulatuslikke ümberkorraldusi , mis tugevndasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda. 1802 valiti ta eluks ajaks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta prantslaste keisriks ehk imepraatorik. Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Kõik olulisemad seadused kehtestai keisri dekreedi või Senati otsusega . Sõna " vabariik" kadus aja jooksul käibelt. Põhjalikult korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus. 1804 . aastal võeti vastu"Tsviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Ta parandas ka riigi suhteid kirikuga sõmlides rooma paavastiga eraldi kokkuleppe .
Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja isesisvateks riikideks. 20. sajandi keskpaigas sai Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. Riigivalitsemine Ameerika Ühendiikide kõrgemaks seadusandlikuks võimuks on Ameerika Ühendriikide Kongress, mis koosneb kahest kojast: ülemkojast ehk Senat ja alamkojast ehk Esindajatekojast. Mõlemad kojad peavad istungeid pealinnas Washingtonis asuvas Kapitooliumis. Riigi juhiks on President, täidesaatvaks võimuks on Ameerika Ühendriikide Presidendi kabinet ehk valitsuskabinet, mille liikmeks olevad ministrid teostavad riigijuhtimisülesandeid läbi neile alluvate ministeeriumite. Riigi välispoliitikat teostatkse läbi välisminisitri ehk Ameerika Ühendriikide riigisekretäri. 2008
Oli jaotatud 4ka osakonnaks: tsiviilasjade, kriminaalasjade, registreerimis- ja administratiivosakond.. Rahukohtunik esimese astme kohtunik väiksemate tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade arutamiseks. (1889-1918) Prokurör keskvõimu esindajad kubermangus, kes jälgisid seaduste täitmist administratiiv ja kohtuasutustes. (1783-1889) prokuröri tegevust reguleerisid Venemaa üldised seadused. Ametisse määras, vallandas ja kohtulikult karistas neid Senat. Prokurörile allusid: kubermanguasjurid, üks kohtu- ja teine administratiivasjade jaoks; eestimaal fiskusekomissaar, liivimaal ülemfiskaal ja maakonna e kreisifiskaalid; kubermanguprokuröri abid. Ülesanded: kubermangus üldise korra säilitamise eesmärgil seaduste õige tõlgendamine ja täpse täitmise ning kindlaksmääratud võimupiiride jälgimine amatiasutustes; vanglate, sunnitöö- ja
Terentius Harsa õiguse kirjapanemist. Pärast kaheksat aastat olid patriitsid nõus õigust kirja panema. 4 Lege autem introducta est pignoris capio, veluti lege XII tabularum adversus eum, qui hostiam emisset nec pretium redderet; item adversus eum, qui mercedem non redderet pro eo iumento, quod quis ideo locasset, ut inde pecuniam acceptam in dapem, id est in sacrificium, impenderet [Gaius IV 28] 9 Legendi järgi ,,saatis senat Kreekasse" kolm inimest, kes pidid õppima seadusandliku võimu ,,Soloni" käest õigusteadust. Saadud teadmiste põhjal loodi Roomas kaheteistkümne tahvli seadused. Ajaloolaste väitel ei pea see legend paika ning kaheteistkümne tahvli seadus põhineb peamiselt põlisel rooma tavaõigusel (Mousourakis 2007, lk 24) Ajaloolaste hinnangul loodi esimesed kümme tahvlit 451 eKr ,,Consulari Imperio Legibus Scribundis" poolt, kuhu kuulus kümme meest konsulaadist, kellel oli seadusandlik võim
29. Kes vabastas ja mis aastal juudid Babülooniast? Kyros II vabastas juudid Babülooniast 538 aastal eKr. Küsimused judaism II kohta: 1.Kuidas nimetatakse Vana Testamendi kreekakeelset tõlget? Septuaginta(LXX) 2.Milline valitseja paigutas Zeusi kuju Jeruusalemma templisse? Aniochos IV 3.Kes kõrvaldas Zeusi kuju Jeruusalemma templist ja mis aastal see toimus? 4. Nimeta esimest korda Jeruusalemma vallutanud Rooma väejuhi nimi ja millal see toimus? Pompeius, 63 eKr 5.Kelle määras Rooma senat Juudamaa kuningaks ja millal see toimus? 40 eKr määras Rooma senat kuningaks Heroodese 6.Milline Rooma keiser andis käsu Juudamaa vallutamiseks? 7.Kes juhtis roomlaste sõjakäiku Juudamaal? 8.Kes roomlastest vallutas teistkordselt Jeruusalemma ja millal see toimus? 9. Kes oli see juutide ajaloolane, kes kirjutas juutide ajaloost ja Jeruusalemma langemisest? Nimeta nende raamatute pealkirjad. Ajaloolane Josephus, "Juudi sõda" ("De Bello Judaico") 7 raamatut 10
ülemkoda Riiginõukogu 40 liiget 1992 uus põhiseadus - ühekojaline riigikogu 101 liiget Parlamendid maailmas Soome: Eduskund (1 kojaline) Läti, Leedu, Seim (1 kojaline) poola kahekojaline Venemaa Venemaa Federatsiooni Federaalkogu 2 kojaline alamkoda riigituuma, ülemkoda federatsiooninõukogu Saksamaa Liidupäev(Bundestag) kahekojaline, alamkoda liidupäev, ülemkoda liidunõukogu Rootsi Riigipäev (Rikstag) Prantsusmaa kahekojaline ülemkoda Senat, alamkoda Rahvuskogu Inglismaa (1267) Parlament, 2 koda, alamkoda Alamkoda, ülemkoda Lordide koda USA Kongress 2 kojaline, alamkoda esindajate koda, ülemkoda: Senat Mille poolest erineb kahekojaline parlament ühekojalisest Kahekojalises moodustatakse alamkoda otseste üldvalimiste teel, ülemkoda komplekteeritakse kahel erineval põhimõttel, Esimesel seissuslikul - omandatud või päritud tiitli alusel,
pecc, v, tum, re eksima, vääratama; piets, tis f kohusetundlikkus; patustama jumalakartlikkus, vagadus, hardus pectus, toris n rind; süda; hing ping, pnx, pictum, ere maalima pecnia, ae f raha, vara place, cu, citum, re meeldima; impers. pecus, coris n kari, kariloomad placet (c. dat.) otsustatakse; väidetakse: pedes, ditis m jalakäija; jalaväelane senatu placet senat otsustab; placitum est pior, ius comp. sõnast malus otsustati pell, pepul, pulsum, ere tõukama, (ära) placidus, a, um rahulik; sõbralik, lahke lükkama, lööma pln selgelt; täiesti pende, pepend, , re rippuma, üles plbs, plbis f pleebs, lihtrahvas riputatud olema; viivitama, seisma; plnus, a, um täis, täidetud; täielik, terve
Tõusis tööpuudus ja vähenes USA majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime. 1972. aasta valimised võitis Nixon väga võimsalt. Vastaskandidaadiks oli demokraat Mc Govern. Saatuslikuks sai nn Watergate`i skandaal. Vahistati viis meest, kes tabati Washingtonis Watergate büroohoonest sissetungimiselt, kus oli demokraatide üleriiklik peakorter ja kus nad üritasid paigaldada pealtkuulamisseadmeid. 1973. a. 8. jaanuaril jõudis asi kohtusse, sama aasta 7. veebruaril otsustas Senat 70 poolthäälega, et sündmuse täpsed asjaolud tuleb välja selgitada. 1974. a. juulis andis Nixon üle salaja lindistatud helilindid, mis tõestasid tema seotust sissemurdmisega. Vältimaks impeachementi astus Nixon 1974. aasta 9. augustil tagasi. GERALD FORD (1974-1977, V) Esimene president USA-s, keda ei olnud valitud ei presidendiks ega asepresidendiks. Enne ametisse nimetamist uuriti Fordi tausta põhjalikult. Ta oli oma olemuselt lihtne inimene. Poliitilised oponendid pilkasid
See omakorda võimalik ainult vabariigis. Ent vabariik püsib vaid niivõrd, kui selle seadusi täidetakse eeldab kodanikuvoorust. 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas. Tavaliselt vabariigid manduvad ajas, v.a Rooma, sest seal olid: 1) seadused, mis reguleerisid võimuloleku aega ja varanduse kasutamist, ja 2) kaks vastandlikku sotsiaalset gruppi, esindavate poliitiliste institutsioonide vastasseis aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat. Esimesed valitsevad, teised osalevad valitsemises ning valvavad esimeste üle, et nad ei riivaks vabadust. 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Väliste piirangute puudumine. Ka seadusi võib tõlgendada kui mõttelisi takistusi, seega riigialama vabadus algab seal, kus lõpevad seaduste keelud-käsud, nt vabadus valida oma elukohta, ametit, käsutada oma vara jne. 5
Tõusis tööpuudus ja vähenes USA majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime. 1972. aasta valimised võitis Nixon väga võimsalt. Vastaskandidaadiks oli demokraat Mc Govern. Saatuslikuks sai nn Watergate`i skandaal. Vahistati viis meest, kes tabati Washingtonis Watergate büroohoonest sissetungimiselt, kus oli demokraatide üleriiklik peakorter ja kus nad üritasid paigaldada pealtkuulamisseadmeid. 1973. a. 8. jaanuaril jõudis asi kohtusse, sama aasta 7. veebruaril otsustas Senat 70 poolthäälega, et sündmuse täpsed asjaolud tuleb välja selgitada. 1974. a. juulis andis Nixon üle salaja lindistatud helilindid, mis tõestasid tema seotust sissemurdmisega. Vältimaks impeachementi astus Nixon 1974. aasta 9. augustil tagasi. GERALD FORD (1974-1977, V) Esimene president USA-s, keda ei olnud valitud ei presidendiks ega asepresidendiks. Enne ametisse nimetamist uuriti Fordi tausta põhjalikult. Ta oli oma olemuselt lihtne inimene. Poliitilised oponendid pilkasid
Aste Põhikool Ameerika Ühendriigid Referaat Koostaja: Kerly Pere Juhendaja: Virge Lember Aste 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDEST....................................................................................4 1.1 Rahvastik..................................................................................................................4 1.2 Riigikord...................................................................................................................5 1.3 Ajalugu.....................................................................................................................6 1.3.1 Ameerika Riikide Konföderatsioon....................................................................
Kaks suurt poliitilist võimu katoliku kiriku võim, mille ümber kristlik-demokraatlik partei; kompartei Euroopa suurim. Sotsialistide ja liberaalide taastumine. Üldise stabiilsuse eelduseks piirkondlikud võimukeskused, kogukonna mõiste jne. 1948.a põhiseadus parlamendi positsiooni kindlustamine, vastupidiselt eelnevale tugeva liidri poolt juhitud riigi mainele. Parlament kahekojaline, mõlemad valitakse rahva poolt, esinduskogu (630) ja senat (315), mõlemal seadusandluse algatamise ja blokeerimise õigus. Valimiskünnis 2%. Itaalia kui paljude tugevate keskuste kooslus, pealinna koonduvad nende esindajad, millel võim valitsuse tegevust blokeerida, olles mõjutatud tugevate taustajõudude poolt. See tekitas olukorra, kus valitsused olid ebastabiilsed, vahetusid kiirelt (kesk eluiga 10 kuud), presidendi põhiülesandeks kriiside lahendamine. Probleemideks mh korruptsioon. Kommunistide
õigusliikumisi. Nagu juba varem mainitud, siis sellel eelnõul laialdast mõju Ameerikale ei olnud. Truman asus 1950-ndate algul kommunismi levikut piirama ka kodumaal. See väljendus makartismis, mis oli senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide ja nende hüpiknukkude kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Kahjuks kasvas see üle nõiajahiks, millega kaasnes avalik hukkamõist tuhandetele. 1954. aastal mõistis Senat senaator McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Dwight D. Eisenhoweri ametiaeg Dwight David Eisenhower astus ametisse 1953 aastal ja oli USA 34. president. Dwight sündis 14. oktoobril 1890. Poliitilistelt vaadetelt oli vabariiklane. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas ning detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Eisenhoweril oli naine Mamie ja kaks poega. Eisenhower erines Trumanist
rahulikult tegutseda, ja loodetavasti järgivad ka teised riigid seda poliitikat. Missouri kompromiss (1820) Akt, millega lubatakse Missouri territooriumil elavatel isikutel koostada põhiseadus, moodustada osariiklik valitsus, millega see osariik võetakse liitu algsete osariikidega võrdsetel alustel ja millega keelatakse teatud maa-aladel orjapidamine. 1. Käesolevaga sätestab Ameerika Ühendriikide Kongressi senat ja esindajatekoda, et Missouri territooriumi allkirjeldatud piiridesse jääva osa elanikel on käesoleva akti alusel õigus koostada oma põhiseadus, moodustada osariiklik valitsus ja anda sellele vabal valikul asjakohane nimi. Pärast moodustamist võetakse nimetatud osariik liitu algsete osariikidega täiesti võrdsetel alustel. 2. Samuti sätestatakse, et nimetatud osariik hõlmab territooriumi, mille piir algab Mississippi jõe keskjoonest põhjalaiusel 36º; kulgeb seda laiuskraadi
omavalitsusi esindavate valijameeste poolt nagu Prantsusmaal). Kui ka ülemkoda valitakse otsesel valimisel, siis on alamkoja valimisviis teistsugune (võib olla isikuvalimine, aga ka valimine nimekirjade alusel proportsionaalsuse põhimõttel). Parlamentaarsetes riikides sõltuvad valitsuse koosseis ja eelarveasjad ainult alamkojast, ülemkoda on passiivne ja osaleb vaid seadusandluse alal. Presidentaalsetes riikides ei ole kodadevahelisi erinevusi, ülemkoja nimetuseks on senat. PRESIDENDI VALIMINE Ligi pooltes parlamentaarsetes riilddes valitakse president kaudselt (näit Eesti, Läti, Ungari, Kreeka jt). Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt. Otsevalimist eelistavad enamasti need maad, kus riigipeale on antud suur võim ja võimalus mõjutada valitsuse tööd. Peaaegu kõigis presidentaalsetes riikides valitakse riigipea üldistel otsestel valimistel ( USAs valib presidendi erandlikult valijameeste kogu).
Rex’ide ajastu roomlased olid talupojad, kes asustasid Latiumi künka ümbrust. Sel perioodil oli Rooma vaid väheste elanikega linnriik. Neid valitses absoluutse võimuga kuningas, kelle käes oli nii ülempreestri amet kui ka poliitiline ja militaarne võim. Samas ei olnud kuningaamet päritav, vaid kuningas valiti rahvakoosolekul. Nö vanade suguvõsade (gentes) pead moodustasid kuningat nõustava organi, mida kutsuti senatus ehk senat. Meie teadmised sellest ajast põhinevad suuresti legendidel, arheoloogilistel leidudel ning muudel mittekirjalikel allikatel. See oli arhailise õiguse, suures osas tavaõiguse aeg. Kuningas kui ülempreester pidi kindlustama ja taastama rahu, ka õigusrahu. Kuningat abistasid õigusrahu taastamisel, ja ka õigusmõistmisel preestrid, sest õigus oli osa jumalate tahtest. Selle rikkumise korral tuli rahu ja endine olukord taastada ning süüdlast karistada. Vabariigi aeg (510-27 eKr)
Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja-Aafrikasse. Norrast pärit viiking, kelle nimi oli Erik Punane võttis ette uurimisretke läände. Laevasõit kestis mitu nädalat ja lõpuks jõudsid mehed Gröönimaale. Eriku poeg Leif sõitis veelgi kaugemale randudes Põhja-Ameerikas. Nii avastasid viikingid Ameerika juba ammu enne Christoph Kolumbuse laevaretke. PILET 16 1.Rooma vabariik Valitsemine: senat, magistraadid sh konsulid. Rooma tõus suurriigiks. Armee. Provintside valitsemine. Caesar. 1)Senat-aristokraatlik vanemate nõukogu,kes juhtis Rooma riigi poliitkat Magistraat-riigiametnik Vana-Roomas Vallutussõdadega tõusis Roomast suurriik(Vahemere aladel) 1. Palgasõdurid(sõltusid väepealikust) 2. Kehtestati ainuvõim 3. Keisririigi ajajärk Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid Armee koosnes palgasõduritest,kes allusid ainult väepealikule
Teine konsul Lutatius Catulus andis mõista, et tema seisab kindlalt senati ja seaduse poolel. Selles segaduses muidugi ei jäänud tegevusetuks ka Catilina. Ainult Gnaeus Pompeius ja Marcus Crassus kasutasid oma määratut populaarsust ja autoriteeti selleks, et kõigi abinõudega rahustada meeli, sisendada lugupidamist seaduse vastu ja kutsuda üles halastama isamaa peale, millele uus kodusõda ainult kahju tekitaks. Senat kogunes Hostiliuse kuuriasse arutlema küsimust, kuidas austada surnud triumfaatorit. Lõpuks pandi välja, et Sulla põrm toodaks piduliku toredusega Cumaest Rooma ning maetaks Marsi väljakule. Paar tundi hiljem külastas Spartacust Enomaios, kes tõi rudiaariusele kirja. Battiades kirjutas, et ta on kuulnud palju Spartacuse kunstist ja tublidusest ning kutsub teda õpetajaks oma Capuas asuvase gladiaatorite kooli ja tõotab tasuks head kosti ning suurt palka. Spartacus
hilisematele Euroopa vabariikidele). Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam (Livius). 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja. Koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused (emakeeles, avalikud). II – Vabariik (510-31 eKr) Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun; senat, plebistsiit o Ius civile (rooma kodanikele) o Ius gentium (teistele rahvastele) o Ius naturale (filosoofiline) III- Printsipaat 31 eKr – 284 pKr o Juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus IV- Dominaat ehk ainuvalitsus 284 pKr – lõpuni o Neli keskust, sõdurkuningad, kristlus, CIC 14. Rooma õiguse olulisemad allikad. Esimene kodifitseeritud (süstematiseeritud) RÕ kogu on 12 tahvli seadus, viimane on seaduste kogu Corpus Juris Civilis.
Tekkis arvamus (eriti sõjaväes), et täidesaatvat võimu on vaja tugevdada. Kindral Napoleon viis läbi sõjalise riigipöörde. Vabariik säilis ja võim läks 3le konsulile, Nap-l oli aga tegelik võim. Hakkas kehtima uus konstitutsioon (seadusandlik võim jaotus 4a asutuse vahel, täidesaatev konsulitel). Säilis rev.aegne maa jagunemine. Lepiti ära vaimulikega. Keisririik. Avastati vandenõu, mille sihiks oli Nap-i tapmine ja monarhia taastamine (ebaõnnestus). 1804 kuulutas Senat Nap-i keisriks Nap I-e nime all (Rooma paavst kroonis). Sellega lõppes Prantsuse vabariik. Loobuti rahvaesindustest, rõhutati rahvuse ühtsust, arendati välja mitmeastmeline politseiaparaat. Kehtestati "Tsiviilkoodeks" (kodanikud üheõiguslikud). Ühiskond. Keisririigi ajal kaotati igasugused maj.piirangud ja mindi üle vabale turumajandusele. Kehtestati kaitsetollid ja Srb vastu kuulutati kontinentaalblokaad. Kodanlus tugevnes, uusrikkad olid ühiskonna tipus. Oluline roll oli sõjaväel
Ema Teresa Tallinn Sissejuhatus See oli 70-ndate aastate alguses. Üks vanem naine katoliiklikust nunnaordust palus kubernerilt Etioopias haigla ehitamiseks tükikest maad. ,,Kas te siis ei tea, et meil käib siin revolutsioon? Kes praegu niisuguste asjade pärast muretseb?" selgitas kuberner naisele ülalt alla vaadates. ,,Jah," vastas naine kartmatult, ,,mina olen ka revolutsionäär. Aga minu revolutsiooni algatajaks on Jumal ja see seisneb armastuses." Naine sai maad ning võis rajada haigla. Kes oli see väike lihtne, peaaegu eatu näoga naine? Kahtlemata oli ta 20. sajandi erakordsemaid inimesi. Agnes Bojaxhiu nimi ei ole just eriti tuntud, kuid juba 70-ndate algul teati Euroopas, samuti paljudes kolmanda maailma riikides- kõige enam siiski Indias-, kes on ,,ema Teresa" ja millega ta tegeleb. Ta oli lihtne naine, arukas ja väga lihtne. Ta naeris meelsasti, alati spontaanselt. Ta lihtne pärito...
Tekkis preetoriamet (367 eKr) v. Rooma laienes vallutuste tulemusena vi. Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused c. Printsipaadi aeg (27 eKr - 284 eKr) i. Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) ii. Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile iii. Senat muutub printsepsi tööriistaks iv. Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid v. Jurist Salvius Iulianuse "Edictuum perpetuum" (ca 130 pKr) vi. Jurist Gaiuse "Institutiones" (160 pKr) d. Dominaadi ehk absoluutne monarhia aeg (284-565): i. Senine printsipaadi vorm polnud enam nii hea, muutus probleemseks kuna
adrakohtunikud. Apellatsiooni kohtuks oli Liivimaa õuekohus. 1889- kohtu ja talurahva asutuste reform Venemaal. See asendas Eestimaal Rootsi-aegse kohtukorralduse. Väiksemaid süü- ja nõudeasju hakkasid arutama I astme rahukohtud. Eestis oli 34 rahukohtu jaoskonda. Apellatsiooni instantsiks oli kolme-liikmelised rahukohtu kogud või rahukogud. Kokku 5- Tallinn-Haapsalu; Tartu-Võru; Rakvere-Paide; Viljandi-Pärnu; Saaremaa. Kassatsiooni instants- Vene keisririigi valitsev senat, suuremad kuriteod ja tsiviilasjad. Esimeseks astmeks ringkonnakohus- kubermangu keskuses Tallinnas ja Riias. Teine aste- Peterburi kohtupalat. Kolmas aste- senat. Ka talupoegade jaoks oli oma kohtusüsteem. Kolmeastmeline- vallakohus (mitme valla jaoks üks; teine aste- ülemtalurahva kohtud; kolmas aste- rahukogu. Eestiaegne õigus. Eesti konstitutsiooniline areng. 1917- Vene ajutise valitsuse dekreet- Eestimaa kubermangu
Tavaliselt mandumine (corruzione) Roomlased seda suutsid ning muutusid seeläbi suureks, saavutasid võimsuse (grandezza), neilt tulebki õppida: o seadused, mis reguleerivad võimuloleku aega, varanduse kasutamist jne o kaht vastandlikku sotsiaalset gruppi (grandi vs populo) esindavate poliitiliste institutsioonide vastasseis aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat (sisseehitatud polariseerimine -> balanss) 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas Uus-Rooma vabariiklikku vabadusekäsitust poliitikas rakendas 17. saj Inglismaa peale 1642. aasta võimukriisi ja kodusõda. Selle käigus avaldas parlament kuningale relvastatud vastupanu salus populi nimel ning kuningas Charles I hukati. Inglise Vabariik (Commonwealth) sündis 1649. aastal, mil John Milton pidas
varasema ajaloo. Aastani 509 eKr valitsesid Roomas kuningad, valdavalt etruski päritolu. Seejärel aeti kuningad minema. Järkjärgult kujunes välja klassikaline Rooma poliitiline süsteem, mille eripäraks on formaliseeritud õiguse keskne roll ühiskonnas. Seaduste tundmine oli kesksel kohal ka Rooma eliidi hariduses. Ühiskond jagunes kaheks rühmaks: plebeid ja patriitsid. Riigiorganeist tähtsaim oli senat. Lisaks 2 konsulit (üks neist pidi olema plebei) ja rahvatribuunid. Alul oli tegemist üsna tüüpilise antiikse demokraatiaga, mis oli siiski aristokraatsem nt Ateena demokraatiast. Samas poliitika (st ühiskonna-asjad) Roomas nagu Kreekaski inimeste auasjaks - zoon politikon. Rooma võimu laienemine Rooma võimu laienemine oli järkjärguline. Divide et impera – jaga ja valitse. Üldjuhul olid roomlased allutatud linnade vastu suuremeelsed. Säilis autonoomia - munitsiipium. Sageli oli
sept 1809. Rootsi loovutas Soome koos Ahvenamaaga Venemaale. Soomest sai autonoomne suurvürstiriik Vene tsaaririigi koosseisus. Jäi kehtima leteri usk, rootsi õigus- ja haldussüsteem, ametlikuks keeleks jäi rootsi keel. Tsaar oli süürvürst ja Soome allus otseselt tsaarile. Venemaa ja Soome vahel tollipiir, Soomel oma margid, venelastel polnud Soomes kodanikuõigusi. Helsingi sai pealinnaks 1812. Arhitekt oli saksa päritolu Carl Ludvig Engel. Ehitus väga hoogne. Helsingisse 1819 senat, ülikool 1828 (Turu Akadeemia toodi üle). Turu Akadeemiast sai Keiserlik Aleksandriülikool. Helsingi arenes tohutu kiirusega. 1862 rajati Helsingisse raudtee. Lauantaiseura akadeemiline selts. Runeberg kirjutas hümni Maamme. 1848 esitati see esimest korda. 1858 esimene soomekeelne gümnaasium Jyväskyläs. 1863 soome keel võrdsena rootsi keelega ametlikuks keeleks. J. V. Snellmann rahvuslikus mõttes väga tähtis. Oli filosoof ja poliitik. Mõtteid avaldas Saimaa
tunnustamine. Samniidid – sõjakas latiinide sugulasrahvas Apenniini mägedes. Rahvas Kesk-Itaalias, kõige võimsam Rooma laienemise takistus 4.-3. Sajandil eKr. Rooma sai neist jagu alles kolme sõjaga (viimane lõppes 290 eKr) Senat – ülikutest koosnev nõukogu, mis juhtis Rooma vabariiki. Parlamendi eelkäija. Rooma senat oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.Rooma senat oli püsivaim poliitiline institutsioon Rooma riigis, elades üle kuningate kukutamise aastal 509 eKr, vabariigi kukutamise 1. sajandil eKr, Rooma riigi kaheks jagamise 395. aastal ja Lääne-Rooma keisririigi lõpu 476. aastal. Senati tähtsus ja mõjuvõim erinesid erinevatel ajajärkudel. Skulptuur – tahutud, valatud või voolitud kuju. Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel
Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid? Funktsioonid: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim Ühine hüve (bonum commune), mis on saavutatav õigluse (iustitia) abil Montesquieu võimude jaotumisest Tingimuseks kodanike omavalitsus e. vabadus võõrvõimust Seadusandlik võim ei tohi omaenda seadusi täide saata (türannia oht): “sama Cicero voorusmõiste monarh või senat, mis annab türanlikke seadusi, võib neid ka türanlikult ellu viia” Eeskujuks Cicero “Kohustustest”. Voorusliku inimese ideaal Seadusandlik võim – paikneb terves rahvas (representatiivne kogu) Auväärse (honestas) ja kasuliku (utile) vahekord? Eksivad need, kes peavad Täidesaatev võim – monarhia. Osaleb seadusandluses vetoõiguse kaudu vastandlikeks!
Rahumeelne valitsuse kritiseerimine 21) Parlamendi ülesanded ja õigused a. Seaduste vastuvõtmine b. Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid c. Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid d. Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle e. Riigieelarve vastuvõtmine 22) Parlamendi nimed erinevates maades a. Eestis Riigikogu, Soomes Seim, Rootsis Rikstag, Lätis Seim, Leedus Seim, Venemaal Riigiduuma, Saksamaal Bundestag, USAs Kongress (kaks koda: Senat ja Esindajatekoda), Suurbritannias Parlament (kaks koda: Ülemkoda ja Alamkoda) 23) Riigikogu struktuur a. Juhatus: esimees + aseesimehed b. Komisjonid: õigus-, keskkonna-, põhiseaduse- ja väliskomisjon c. Fraktsioonid (saadikurühmad): · Valitsuskoalitsiooni omad: Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit · Opositsiooni omad: Isamaaliit, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond 24) Eesti presidendi peamised ülesanded: a
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korral...
Vabariiki pikalt säilitada on õnnestunud vaid vähestel rahvastel. Tavaliselt mandumine (corruzione) Roomlased seda suutsid ning muutusid seeläbi suureks, saavutasid võimsuse (grandezza), neilt tulebki õppida: o seadused, mis reguleerivad võimuloleku aega, varanduse kasutamist jne o kaht vastandlikku sotsiaalset gruppi (grandi vs populo) esindavate poliitiliste institutsioonide vastasseis aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat (sisseehitatud polariseerimine -> balanss) Shaftesbury 3. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Shaftesbury väidab, et õnn on vaid teatavas mõttes subjektiivne. Tema jaoks on tähtis tunnete harmoonia hinges, mis viib vooruslikule tegutsemisele ja tagab ühiskondliku harmoonia, see tingibki õnneliku elu. Lahtiseks jääb, millist rolli mängivad välised asjad õnnes, ent on kindel, et õnnelik elu on ühiskonna teenistuses
Majanduskriisi lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati (osalt ka riigisisese opositsiooni tõttu, sest vabariiklased süüdistasid Roosevelti katses luua nõukogude või Natsi-Saksa tüüpi diktatuuririiki). President W. Wilson viis USA maailmapoliitikasse: USA sekkus 1917 Antanti poolel, maailmasõtta ja algatas Rahvasteliidu idee. 1920.- 1930.aastaid iseloomustab pigem isolatsionistlik välispoliitika: Senat ei ratiftseerinud Rahvasteliidu põhikirja ning USA hoidus poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu, kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (nt Dawesi plaan). USA huvid kahe maailmasõja vahel olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni, kus kardeti Jaapani mõju suurenemist. 1928 oli USA üks
Linn on väga korrapärane ja tänavad on välja kujunenud. Antiik Rooma Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam riik. Samas kasutati orjandust. Riigi nimi tuleb mehe nimest Romus, kaheksandal sajandil enne Kristust. Ajaloo jooksul saab Antiik Roomat jagada kolme ajajärku: Kuningate ajajärk 753-510 eKr, mil toimus sugukondlike suhete purunemine, klasside ja riigiaparaadi kujunemine. Vabariigi aeg 510 -30eKr, mil kujunes lõplikult välja orjapidamine. Riiki juhtis sellel ajal senat ning edukate sõjade tagajärjel muutus Rooma Vahemere piirkonna suurriigiks. 8 Keisririigi aeg 30 eKr 476 pKr. Vabariiklik valitsusvorm ei suutnud orjapidajate klassi huve kaitsta ja mindi üle diktaatorlikule võimule. Algas Rooma Keisririigi ajajärk, mil Rooma vallutused levisid üle Euroopa. Samuti alles siis hakati suuremat rõhku panema ehitamisele. Roomlaste ehituskunsti saab iseloomustada kui inseneriehitust.
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
Euroopast ning sellest sai üks ristisõdade peamisi ajendeid. 1204 vallutasid Lääne-Euroopa väed Konstantinoopoli, Bütsants oli frankide võimu all. 1261 taastas Bütsants 'i keiser oma võimu, ent mitte riigi endist hiilgust. o 14 sajandil tugevnes Türgi riik Osmani võimu all, 1453 vallutasid nad Konstantinoopoli ja lõpetasid Bütsants 'i riigi. RIIGI KORRALDUS o Bütsants 'i keiser oli piiramatu võimuga, aristokraatlik senat oli nõuandjaiks. Keiser oli ülim kuninglikkus, Jeesuse asevalitseja ja kõige juht. Ta oli ainus, kes võis purpurrüüd kanda. o Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse, vastavalt millist värvi kaarikuid toetati. Parteide konfliktid olid konfliktid ühiskonnakihtide vahel. Keisrivõim ei olnud siiski kindel, pidi arvestama sõjaväemässude, õukonna vandenõude, rahva meeleoludega. Mitmed keisrid kukutati võimult, kas tapeti,
- Hea geograafiline asend - Pärand Kreeka kultuurist - Rikkad linnad (Konstantinoopol, Antiookia, Aleksandria) - Käsitöö ja kaubanduse kõrge tase - Tugev sõjavägi (keiser sai maksudest ja tollist suuri sissetulekuid, et sõjaväge ülal pidada) - Tugev laevastik (mereriik ) 2. Ida Rooma riigi juhtimine - Keiser ehk BASIELUS omas kõrgemat sõjalist, administratiivset, kiriku ja kohtuvõimu - Keisrit abistasid riiginõukogu ja senat - Bürokraatlik riigiaparaat (teenistusastmete tabel) - Bütsantinism õukonna silmakirjalikkus ja õukonna väline hiilgus: sagedased paleepöörded (107 keisrist suri 34 loomulikku surma, 8 langes sõjas, ülejäänud mõrvati, torgati pimedaks või pühitseti mungaks) 3. Õitsenguaeg keiser Justinianus I ajal 527 565 - Päritolult Bulgaaria talupoeg, tõus sõjaväelasena - Kroonik Prokopiuse ametlik ja salajane kroonika
puutumatud, kiriku lahutamine riigiks Konkordaat paavst Pius VII-ga. 1801 16.juuli sõlmis Pius VII Prantsusmaa Esimese konsuli Napoleon Bonaparte’iga konkoraadi, millega asendati Leo X ajal sõlmitud konkoraat. 6.aprillil 1802 sätestas nap.konkoraadile piirangud, mis võimaldas riigivõimul sekkuda kirkuasjadesse. Napoleon keisriks 1804. 18.mai 1804 kuni 11.aprill 1814 oli ta Prantsusmaa esimese keisririigi Prantsusmaa keister. Prantsuse senat otsustas anda Napoleon Bonapratele keisritiirli, otsuse ratifitseeris samal päeval rahavhääletus. Nap.kroonimine toimus 2.detsembri. Kroonimstseremooni pidi läbi viima paavst Pius VII, kuid Nap keeldus Rooma minemast ja kutsus paavsti pariisi. Kui tseremoonial paavast asus talle krooni pähe panema, haaras Nap selle tal käest ja pani ise endale pähe ja ka oma abikaasale. Koalitsioonisõjad. Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18.sajandi lõpul ja 19.saj algul.
· Vabariiki pikalt säilitada on õnnestunud vaid vähestel rahvastel. Tavaliselt mandumine (corruzione) · Roomlased seda suutsid ning muutusid seeläbi suureks, saavutasid võimsuse (grandezza), neilt tulebki õppida: o Seadused, mis reguleerivad võimuloleku aega, varanduse kasutamist jne o Kaht vastandlikku sotsiaalset gruppi (grandi vs populo) esindavate poliitiliste institutsioonide vastasseis aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas · Parlamendi ja kuninga vastasseis: · 16101614 kuningas kehtestas Parlamendi nõusolekut küsimata tollimakse, apelleerides krooni eesõigusele · 1628 riiklik sundlaen (Forced Loan). Keeldujate vangistamine · 1630. aastatel laevamaksu (Ship Money) muutmine üldiseks maksuks · 1642 viie Parlamendiliikme vangistamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
