(moodustamise viisid ja viisid ja kodade ülesanded, näited) ALAMKODA: moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu ÜLEMKODA Tsensuslik printsiip-aadlitiitel, ametikoht. Nõuandev ja kinnitav roll (Suurbritannia Lordide Koda; Botsana Pealikute Koda) Territoriaalne printsiip-esindab piirkonna huve. Ülemkoda ja saadikud valitakse kas vastava piirkonna elanike poolt nvõi määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( Ameerika Ühendriikide Senat, Saksamaa Liidunõukogu 2. Kuidas ja kui pikaks ajaks valitakse Eesti Vabariigi Riigikogu? Valitakse proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Valimisringkonnad- hääletanute arv jagatakse mandaatide arvuga(lihtkvoot), iga kandidaat kes sai rohkem või võrdselt hääli lihtkvoodiga, saab riigikokku, Kes sai vähem, tema hääled kanduvad üle. 3. Kes võivad kandideerida, kes valida? Riigikokku võivad kandideerida-Eesti kodanik, 21-aastane
Catullus Rooma luuletaja. Kirjutas lüürikat, pikemaid poeeme, epigramme. Võttis eeskuju Sappholt. Cicero Ratsanikuseisusest hea hariduse ja kõneandega mees. Oli filosoof, osav kõnemees, kirjanik. Peamiselt kirjutas kõnesid poliitilised kõned ja kohtukõned. Varro vana-rooma õpetlane, kirjanik, "Nine Books of Disciplines" sai mudeliks hilisematele entsüklopedistidele 24) Varane keisririik Augustus Senat andis Octavianusele tiitli Augustus (suursugune), peale seda kui O seadustas ainuvalitseja positsiooni. Ta oli esimene senaator ja sai tiitli isamaa isa.Sai ka pontifex maximuseks. Ta oli nii imperaator ja omas eluaegset tribuunivõimu, mis tagas talle vetoõiguse. Tiberius Vanarooma valitseja, kes valitses pädevalt ja kokkuhoidlikult,aga sellest hoolimata ei saavutanud kunagi populaarsust ei rahva ega aristokraatia hulgas.
võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. !§ 22. Nõukogu (1) Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide täitmise. (3) Nõukogu koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul viieks aastaks Vabariigi Valitsus korraldusega. !§ 23. Senat (1) Ülikooli akadeemiline otsustuskogu on senat, kes vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi. (2) Senati koosseisu kuuluvad: 1) rektor, kes on senati esimees; !§ 3. Rektor (1) Rektor juhib ülikooli igapäevast tegevust, vastutab rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning teostab oma pädevuse piires ning lähtudes nõukogu ja senati otsustest kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu.
aprillil 753 a. eKr; linna rajaja oli Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja tema preestrinna poeg; Romulus ja ta kaksikvend Remus visati korviga jõkke, nad uhuti kaldale, sattusid emahundi hoole alla, üles kasvatas kohalik karjus, vennad kukutasid vanaisa võimult, asusid uut linna rajama, töö käigus puhkes tüli, Romulus tappis Remuse, lõpetas ehituse üksi 16.Rooma: Rooma vabariik Kuningate aeg lõppes 510 eKr, siis kehtestati vabariik, mis püsis kuni 30 eKr. Riigi eesotsas senat, igal aastal valitavad ametnikud, kõrgeimad kaks konsulit. 5.saj. lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid põliste suguvõsade liikmed, usuti, et nad pärinevad kuulsatest esiisadest; ainult nemad olid riigiametnikud, preestrid, kuulusid senatisse; enamik olid jõukad maavaldajad, nende ümber palju kliente Plebeid kodanikud, kes patriitside alla ei kuulunud; osalesid ainult rahvakoosolekul; enamasti vaesed,
maad ja ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. 1906. aastal kaotati revolutsiooni kalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde. Keisriks kroonimine Vana ajaloolise tava kohaselt ei piisanud keisri kroonimisel piiskopist ega peapiiskopist, vaid seda pidi tegema paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta lubas paavstile vastu tulla, kuid tegi seda jahiülikonnas
1775. aastal kaotati tollipiirid keisririigi ees. 1776. aastl jõustus uus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoolide võrku ja loodi kutsekoole. Olulisel kohal oli Joseph II ajal välja antud tolerantsuspatent. 1781. aastal anti välja patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus. 12. VENE RIIK 18. SAJANDIL. REFORMID JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM. Peeter I - 1711. aastal asutati kõrgeima riigiasutusena Senat, alustas 1715. aastal uute kolleegiumide loomist, seda juhtus president. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi, see jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. 1721. aastal võttis ta endale keisri tiitli. Suuri konflikte ja ebakindlust tekitas see, et Peeter I kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis. Peeter III andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Ta kutsus tagasi ka
jätkas Valges Majas teenistust president Andrew Johnsoni riigisekretärina. Kui Venemaa 1867. aastal Alaskat uuesti müügiks pakkus, haaras Seward võimalusest kinni. Läbirääkimised tehingu tingimuste üle kestsid vaid mõne tunni. Territooriumi hind oli 7,2 miljonit dollarit ainult kaks senti 8 aakri kohta. Alaska territoorium moodustab aga ühe viiendiku Mandri- Ameerikast. Senat polnud ostust sugugi nii innustatud ja ratifitseeris selle vaid ühe hääle enamusega. Kuna Alaskast eriti midagi ei teatud, nimetati ostu rahva hulgas "Sewardi äparduseks". USA valitsus ei kiirustanud Alaska territooriumi asustamisega ega isegi mitte selle uurimisega. Suhtumine muutus alles 19. sajandi lõpus, kui Alaskalt avastati kulda. 1960. aastatel leitud suured naftavarud tegid Alaskast maavarade poolest USA rikkaima osariigi. Seoses USA mõjujõu suurenemisega
Venemaa valitsemisviisilt ja üldiselt suundumusel lähedaseks Euroopa riikidele. Euroopalike kommete, eluviisi ja riietusesundkorras sisse viimine oli vaid selle asja väline külg. Haldusalased ja organisitsioonilised ümberkorraldused puudutasid vaid ühiskonna eliiti. Sellepärast süvenesid vastuolud talupoegade ja aadlike vahel veel enamgi. Peeter I lõpetas Bojaaride Duuma tegevuse (see oli riiki valitsenud nõukogu). Selle asemele loodi 1711. aastal Senat, millele usaldati asjade ajamine. 17. sajandil alanud protsess, millega kirik seoti tugevasti riigiga, viidi lõpule Püha Sinodi loomisega. Püha Sinod koosnes kõrgematest vaimulikest ja see juhtis vaimuelu. Patriarhi ametikoht kaotati. Erilised kolleegiumid kontrollisid seda, kuidas aadlikud valitsesid maad ja pärisoriseid talupoegi. Peeter I reformidega tugevnes aadliriik. Riigi administreerimiseks moodustati kubermangud. Iga kubermangu eesotsas valitses kuberner.
süsteemsete riskide küsimuse lahendamisele USA kapitaliturul ning probleemsete aktivatega. Plaan näeb ette riiklike korporatsioonide loomist, mis ostab pankadelt ära probleemsed aktivad. Paulsoni järgi tuli korporatsioonidele eraldada 700 mld USD. Korpotatsioonid moodustatakse korporatsiooni Resolution Trust Corporation (RTC) eeskujul, mida kasutati 1980ndate lõpus halbade laenude likvideerimiseks. 29. septembril 2008 lükkas USA Senat Paulsoni plaani tagasi, kuid see võeti vastu 1. Oktoobril. 3. Oktoobril kiitis USA Kongress Paulsoni plaani heaks (Emergency Economic Stabilization Act of 2008). 5. Oktoobril kirjutas USA president Paulsoni plaanile alla. Algas korporatsiooni moodustamine ja kaastöötajate valimine. Finantsstabiilsuse juhatuse (Office of Financial Stability) juhiks määrati Ed Frost, endine Goldman Sachs Group Inc tipp-manager. 13
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
puhastuspeod februa`d. Aprill - Aprilis on tulnud sõnast apricus, mis tähendas päikeselist aega. Mai - Jupiterile, võimalik, et ka jumalatar Maiale pühendatud kuu. Juuni - Junius, Rooma riigimehele Marcus Junius Brutusele pühendatud kuu. Brutus juhtis Caesari-vastast vandenõu. Surres lausus Caesar tuntud lause: "Ka sina, Brutus!" Juuli - Julius Gaius Caesarile, Rooma riigimehele, väepealikule ja kirjanikule pühendatud kuu. Pärast vandenõu ohvriks langemist tõstis senat ta jumala seisusesse: Tema sünnikuu Quintilis (viies kuu) aga nimetati ümber Julius`eks. August - Rooma esimesele keisrile Octavianusele pühendatud kuu on tuletatud imperaatorile antud aunimest Augustus (püha, suursugune). Augustus suri vana kalendri järgi kuuendal kuul, mis nimetati tema auks ümber Augustuseks. September - September, algselt aasta seitsmes kuu. Oktoober - October, algselt aasta kaheksas kuu. November - November, algselt aasta üheksas kuu.
Välispoliitikas asusid Ühendriigid isolatsionismi asemel looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut. Sisepoliitiliseks nähtuseks oli 1950. aastate algul makartism, mis kujutas endast senaator McCarthy poolt algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamist avalikest ametitest. See kasvas aga üle nõiajahiks vasakpoolset mõttelaadiga kodanike üle. 1954 mõistis USA senat McCarthy tegevuse hukka. Sõjajärgsetel aastatel olid USA-s võimul demokraadid. 1945.a. sai nende liidriks Harry Truman, kelle nimega seostub Trumani doktriin. 1952.a. sai presidendiks vabariiklane Dwight Eisenhower (2). 8 2.3 Suurbritannia Näis olevat oma võimsuse tipul, ent tegelikkuses polnud jõudu impeeriumi kooshoidmiseks. 1940ndate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950ndate lõpul
Pidulikus avakõnes teatati, et sellesse kooli on väga oodatud ka alamast seisusest inimesed. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, arsti- ja õigusteaduskond. Kõigil tuli õppimist alustada filosoofiateaduskonnas, see andis üldharidusliku sissejuhatuse teadustesse. Pärast 5-6 aastast õppimist valiti eriala ja studeeriti veel 3-4 aastat. Ülikooli kõrgeim juht oli kantsler ja tema abiliseks prokantsler. Kollegiaalse organi ülesandeid täitis professorite üldkogu ehk senat. Kolmas mees ülikooli ametiredelil oli rektor, kes tegeles jooksvate asjadega. Ülikooli astumiseks ei nõutud kindla koolitüübi lõpetamist. Tähtsamaks õppetöö vormiks oli loeng, selle kõrval vaidlused e. dispuudid. Teadmisi kontrolliti kuu- ja semestrieksamitel. Vene-Rootsi sõjas Tartu linn kapituleerus ja suurkool kolis 1656. aastal Tallinna. Uuesti avati ülikooli uksed Tartus 1690. aastal. Kuna õppimine käis kõikjal ladina keeles,
mehed; riigiasjade otsustamisel suur kaal. Diktaator määrati ametisse vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht; oli ametis kuni pool aastat, sel ajal piiramatu võimuga; hiljem pidi oma tegudest aru andma ja nende eest vastutama Rahvatribuunid (10); pidid kaitsma lihtrahva huve; õigus panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele (kui vastuolus lihtrahva huvidega) o Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes u. 300 liikmest ehk senaatorist sinna kuulusd endised ja tegevad magistraadid ametis olid eluaeg kujundas nii sise-kui välispoliitikat juhtis sõjandust ja rahaasju juhtis pmst riiki o Rahvakoosolekud valiti magistraate otsustati sõja ja rahu üle kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid
sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul) 6. Puunlased - kartaagolased 7. Konsul – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik 8. Preetor - õigusemõistjad 9. Tsensor – kodanike loendajad 10. Kvestor – vastutasid riigikassa eest 11. Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas 12. Rahvatribuun – Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 13. Senat – aristokraatlike vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat 14. Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 15. Tooga - Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale 16. Latifundium – rikaste suurmaavaldused 17. Akvedukt - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit 18
piisavalt tunnustanud kui sõjageenius. Tal oli mitmeid võite Prantsusmaal, Itaalias ja Aafrikas. Aafrikas võideldes oli tema armee ainuke, mis saavutas suuri võite. Sõjategevus keisrina Tagasi Pariisis asus ta juhtima Direktooriumi-vastast riigipööret. Novembris sai Bonapartest esimene konsul, kuid see ei tulnud talle kergelt. Tal oli ägedaid sõnavõitlusi ja ka käsivõiltusi Direktoorumiga. 1802. aastal sai temast eluaegne konsul. 1804. aastal kuulutas senat Napoleoni Prantsuse keisriks ja sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. Keisriks kroonimise pidi läbi viima paavst. Kroonimise ajal võttis Napoleon krooni paavsti käest ja kroonis ennast ise. Arvatakse, et ta tegi seda iseseisvuse või iseäralike tujude pärast, aga tegelikult lähtus ta tseremoonia eeskirjadest. Lisaks 1804. aastal kehtestas Napoleon “Tsiviilkoodeksi” ehk “Napoleoni koodeksi”. Napoleon I Bonaparte asus ümber korraldama sõjaväge. Nüüdsest
Tallinna Rahumäe Põhikool Tai naeratuste maa Uurimistöö Koostaja: Liisi Lota Pals 8.A klass Juhendaja: õpetaja Mare Salu Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1. Asukoht.............................................................................................................. 5 2. Loodus................................................................................................................ 5 3. Kliima................................................................................................................. 6 4. Ajalugu............................................................................................................... 6 5. Valitsus.......................................................................
Pealinnaks Konstantinoopol · Terriktooriumil elasid kreeklased, bulgaarlased, juudid, syyrlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel · Säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud. · Monofüsiitide õpetus õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks jumalik loomus. · Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim) kuulus keisrile e. Besileusele. ( võimu piiras riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsionidena tsirkuseparteid) · Riiklik hoolekandesüsteem: eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaelastekodud, kirik jagas nälgivatele vaestele kodanikele tasuta vilja jne. · Bütsantsi keisrile allus kirik: Ta käsutas kirikuvarusid, määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, kujundas kiriklikku ideoloogiat jne. · Keisrite võim plnud kuigi püsiv: nad kukutati paleepööretes, troonilt tõrjutud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve...
tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal
Sõja korral pidi igaüks minema sõjaväkke ettenähtud relvastusega. Kõige rikkamad olid ratsaväes, keskmiselt jõukad ja vaesemad jalaväes, kõige vaesemad olid sõjaväest vabastatud. Nende ainus varandus oli nende lapsed ehk proles, ning seetõttu nimetati neid proletaarideks. 4.2 Rooma vabariik 510a. e.Kr. kehtestati Roomas vabariik ja sellest ajast alates oli riigi eesotsas senat ning ametnikud. Usk Rooma riigis Varasel ajal austati loodusjõude ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli hingestatud. Majadel olid oma kaitsevaimud, kelledest tähtsaimad olid laarid ehk esivanemate hinged. Igal perel oli oma geenius ehk maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal. Neptunus merejumal. Mars sõjajumal, keda peeti ka talupoegade ja karjuste kaitsjaks. Janus uste, piiride
a kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Ida- Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas, Vahemere idaosa saari. Rahvad: kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased. Riigikorraldus: Kogu võimutäius kuulus Bütsantsis keisrile. Mõnevõrra piirasid tema reaalset võimu riiiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena deemosed. 4.Sisepoliitika tugev sõjalis-bürokraatlik monarhia. Kodifitseeritud Rooma õigusel rajanev 3-osaline ,,Tsiviilseaduste kogu". Välispoliitika üritati kunagise Rooma keisririigi taastamist endistes piiride.Võidukates sõdades vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosa ja Vahemere saared. Edukad ei olnud sõjad Pärsiaga. Bütsantsile oli kogu tema olemasolu vältel iseloomulik tugev tsentraliseeritus
Itaalia Referaat Koostaja: Karmo Allvee Nõo 2009 Sisiukord Geograafiline asend Itaalia Vabariik, pindalaga 301 323 km2, asub Euraasia mandril, Euroopa lõunaosas 800 km kontssaapa kujulisel Apenniini poolsaarel Vahemere ääres. Itaalia paikneb 36,5 0 pl ja 470 pl ning 70 ip ja 180 ip vahel. Pealinna Rooma geograafilised koordinaadid on: 420 pl, 130 ip. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad Vahemere saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Apenniini poolsaare pikkus põhjast lõunasse on l126 km. Itaalia on valdavalt mägine maa. Piki kogu poolsaart kulgevad Apenniinid, põhjaosas asetsevad Alpid. Itaalia randu uhub 5 merd: Aadria, Joonia, Türreeni, Liguuria ja Vahemeri . Itaalia asukoht maailmakaardil ni...
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel...
· Res publica - roomlased kutsusid nii oma riiki. Kuigi seda ei seostatud kindla valitsemisviisiga, kujunes ta välja tähistamaks vabariiki. · Konsulid - strateeg. Rooma riigiorgan (kõrgeimad magistraadid - 2 konsulit) · Tsensor - kommete järele valvaja ning rahvaloendaja. · Diktaator - piiramatu võimuga riigivalitseja, kelle võib ametisse nimetada kuueks kuuks konsul kokkuleppel senatiga (kui riiki ähvardab tõsine oht). · Senat - valitsev riiginõukogu, mis koosneb endistest ja tegevatest magistraatidest. · Rahvakoosolekud - kutsuti kokku, et hääletada seda juhatava magistraadi ettepanekute üle. Vabariigi langus ja varane keisririik · Sulla - kehtestas 82 eKr vägivaldselt mõneks aastaks oma ainuvõimu ja seda esimese Rooma riigimehena · Pompeius ja Caesar - nende vahel puhkes kodusõda. Caesari väed purustasid Pompeiuse omad ning nii sai temast Rooma riigi ainuvalitseja
toetajaskonna poolest arvestatavaks parempoolseks parteiks Prantsusmaal. Seadusandlik võim Prantsuse parlament koosneb kahest kojast Rahvuskogust (Assemblée Nationale) ja Senatist. Rahvuskogu 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2002.a. juunis. Praeguses Rahvuskogus omab UMP enamuse kohtadest (355). Sotsialistidele kuulub 140, UDF-ile 29. 14 Senat 331 senaatorit (aastaks 2010 tõuseb senaatorite arv 346-le) valitakse 6 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub 1/2 koosseisust. Senatis kuulub UMP- le samuti enamus kohtadest (156). Järgnevad sotsialistid (97). Ülejäänud kohad jagunevad tsentristide, kommunistide, vabariiklaste ja kodanike ühenduse vahel. 5 senaatorit ei kuulu ühessegi parteilisse rühmitusse. Täidesaatev võim
maailmas. USA asus looma liite teiste riikidega, lootes sellega kommunismi levikut peatada. Sellest sai 1950date aastate USA's sise- ja välispoliitiliselt suurim eesmärk. Sisepoliitikas väljendus see makartismina, mis kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Kasvas nõiajahiks, vallandati tuhandeid inimesi. 1954 a. mõistis Senat McCarthy tegevuse aga hukka. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid. Pärast Roosevelti surma 1945 a. sai nende liidriks H. Truman. Truman osutus võimekaks ning kaugelenägevaks poliitikuks, kes vaatamata demokraatliku partei ebapopulaarsusele 1948 a. ametisse tagasi valiti. 1952 a. loobus Truman kandideerimast ning presidendiks sai vabariiklane Dwight D. Eisenhower, kes kritiseeris Trumani doktriini kui liiga passiivset
pikkade ninade ja säärikud nii kõrge säärega. Naistel on olnud valitsevaks jalatsiks kingad. Mida vähem oli naise kingi näha, seda väärtuslikum ta oli, selle pärast olid nende kingad värvilisemad, õrnemad ja hinnalisemad. Huvitavaimaks nähtuseks said koturnid. Need oli paksu tallaga jalanõud, aegade jooksul hakati neid jalatseid üha rohkem kandma. Praktiliseks said need siis kui tänavad olid üle ujutatud. Daami pidid aga toetama teenijad. Senat hakkas selliste jalanõude kandjaid trahvima, aga naistele meeldisid need nii, et nad ei hoolinud trahvidest. Meestele meeldisid need sellepärast, et naised ei käinud enam nii palju ringi ja enam ei saadud tantsida. 17.sajandil oli jalanõul hästi kohandatud konts, mis kannab tänapäevani nime prantsuse konts. Ainult Hispaanias jäi kehtima nõue, et naiste jalad ei tohi välja paista. Õpiti kõndima nii, et astuti seelikuservale
kooselu ta ka abiellus. Ta oli väga musikaalne ja õppis muusikat palju. Rousseau lükkas tagasi kõik talle annetatud rahad ja tiitlid ja pensionid. Ta arvas, et ta pole kõlblik sotsiaalse elu jaoks kõigi selle köidikute ja kohustustega. Rousseau viimane suurem töö oli ,,Pihtimused". Mille ta lubas avaldada alles pärast oma surma. Rousseau teine suurem töö "Emile" ilmumine tõi tema ellu suure pöörde. Ta oli sunnitud Prantsusmaalt põgenema. Senat otsustas 9.juuli 192 põletada ,,Emile" tuleriidal ja arreteerida autor. Ta põgenes Shveitsi, sealt edasi Peetri saarele, siis Inglismaale. Aastatel 1770-1778 elas Rousseau taas Pariisis ja elatus nootide kirjutamisest. Rousseau suri 2. juuli 1778. Selline on siis põgus ülevaade mehest, kelle elu oli pühendatud tõe otsimisele. Rousseau pedagoogilised vaated Dr. Paul Sakmann küsib: Mis on ,,Emile"? Ja vastab: Kui peaksime kinni pealkirjast, siis on
jaanuar 1918 - W. Wilson esitab Kongressile oma rahuprogrammi "14 punkti". · 18. jaanuar 1919 - Avatakse Pariisi rahukonverents. · Mai 1919 - Saksamaad ähvardatakse sõjaliste aktsioonidega juhul kui ta ei aktsepteeri lepingut. · 28. juuni 1919 - Kirjutatakse alla Versailles' rahuleping Saksamaaga. · 10. september 1919 - Kirjutatakse alla St.Germaini rahuleping Austriaga. · 27. november 1919 - Kirjutatakse alla Neuilly rahuleping Bulgaariaga. · Märts 1920 - USA Senat keeldub Versailles' rahulepingut ratifitseerimast. · 4. juuni 1920 - Kirjutatakse alla Trianoni rahuleping Ungariga. · 10. aug. 1920 - Kirjutatakse alla Sévres´i rahuleping Türgiga, 1923 Lausanne´i rahuleping. · Aprill 1921 - Reparatsioonide Komisjon fikseerib Saksamaa kohustused suuruses 6 600 000 000 naelsterlingit. · Jaanuar 1923 - Belgia ja Prantsuse väed okupeerivad Ruhri. See toob kaasa Saksa rahasüsteemi kokkuvarisemise. ·
Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov, neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat (Venemaa kõrgeim kohtuorgan). Troonilttõugatud keiser suleti Ropsa kindlusse, kus ta tapeti valvuriks määratud Aleksei Orlovi, Grigori Orlovi venna poolt. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt
Referaat HISPAANIA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA 2009 Sissejuhatus: Gerald Brenan on öelnud oma teoses ,,Hispaania labürint" järgmist: ,,Normaalolukorras moodustuvad Hispaanias väikesed, üksteise suhtes vaenulikud või ükskõiksed vabariigid, mida hoiab koos lõdvalt seotud föderatsioon. Teatud ajaloolistel kõrgperioodidel on neid koos tegutsema pannud ühine meelsus või eesmärk, kuid algtõuke hääbumisel on nad taas eraldunud ja jätkanud varasemat egoistlikku eksistentsi." Hispaania on olnud kogu ajaloo vältel äärmiselt killustunud riik. Seal on olnud palju erinevaid keeli, rahvaid ja usundeid, mis olid kõik teineteistest eraldunud. Hispaania killustatusele aitasid omakorda kõvasti kaasa sealsed keskkonnatingimused, mis veelgi rohkem sealseid piirkondi eraldanud - küll mägede, küll sealse kõrbelise sisemaa tõttu. Vähene koostöö eri piirkondade vahel on Hispaania majandusele halvasti mõjunud. Alles...
hiljem kandideerida. Presidendi valimisprotseduur on täpselt määratlemata. Kohtud on sõltumatud. Kõrgemat kohtuinstantsi ei olnud määratletud. Oli küll kõrgem diivan, oli määratud ministrite, riiginõukogu -, ülemkohtu liikmete ja peaprokuröri süütegude menetluseks. 1961 k – koosneb 6 osast, 157 sätet. Seadusandlik võim kuulub 2-kojalisele Türgi Suurele Rahvuskogule. I koda – 450 liikmeline rahvuskogu, II koda – 165 liikmeline vabariigi senat. Rahvuskogusse kandideerimiseks pidi olema vähemalt 30 ja oskama lugeda ja kirjutada. Rahvuskogusse ei tohtinud kandideerida avalikusektori töötajad (sõjaväelased ja kohtuliikmed). Vabariigi senati liikmeist olid rahvusliku komitee liikmed ja ekspresidendid eluaegsed liikmed. 15 liiget määras president ja ülejäänud valiti. Presidendi poolt määratavad olid oma ala spetsialistid. Vabariigi senatisse kandideerimisel pidi olema 40 ja kõrgharidusega. Rahvuskogus vastuvõetud seadus
nimetasin, on valitsejal tarvis nende loomust järele aimata. 21. Saanud teada keiser Julianuse otsusekindlusetusest sisendas Severus armeele, mille juhiks ta Stiavonias oli, et oleks hea minna Rooma, maksma kätte {pretoriaani sõdurite} poolt tapetud Pertinaxi surma eest. Selle värvi all, näitamata välja oma võimutaotlust, juhtis ta armee Rooma peale ja jõudis Itaaliasse enne, kui seal tema sammust teadagi saadi. Kui Severus oli Rooma jõudnud, valis senat hirmu tõttu ta keisriks ja hukkas Julianuse. Kirjeldatud alguse järel jäid Severuse teele, kes tahtis saada kogu maa käskijaks, kaks takistust: esimene Aasias, kus Aasia vägede juht Pescennius Niger oli lasknud ennast keisriks kuulutada; teine Läänes, kus oli Albinus, kes samuti püüdles võimule. Et Severus pidas ohtlikuks paljastada oma vaenulikkust korraga mõlemale otsustas ta rünnata Nigerit ja tüssata Albinust
Constantinus Suur jätkas Discletianuse algatatud ümberkorraldusi. 313 aastal legaliseeris ta ristiusu, mis seni oli keelatud. Ta lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes suutis mõlemad pooled lühikeseks ajaks ühendada. Pärast tema surma 395 a. jagunes riik täielikult kaheks sõltumatuks osaks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kuid eksisteeris ka senat aga senat võis ainult keisrile nõu anda. Bütsants sai nime Konstatinoopoli varasema kreekapärase nimetuse ,, Bytzantion" järgi hakati Ida Roomat keskajal nimetama Bütsantsiks. Elanikud nimetasid ennast roomlasteks.Enamik rääkis kreeka keelt, millest sai hiljem Bütsantsi riigikeel Justianus lasi korrastada ka Rooma õigused ja püstitas arvukalt ehitisi. Ida-Rooma keisririigis oli edukas vallutuspoliitika, mille abil suudeti laiendada suures osas riigipiire. Raskusi tekkitas Araablaste sissetung
ainult siis, kui ennast ise valitseme, oleme vabad. Vabariik püsib siis, kui selle seadusi täidetakse. See omakorda eeldab kodanikuvoorust, vabariigi tingimata teenimist. Tavaliselt ei õnnestu vabariiki pikalt säilitada, toimub mandumine. Roomlased saavutasid võimsuse ja neilt tuleb õppida: - seadused, mis regul. võimuloleku aega, varandduse kasutamist jne; - kaht vastandlikku sotsiaalset gruppi esindavate poliitiliste institutsioonide vastasseis (aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat) 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas Rakendati 17. sajandi Inglismaal. Parlamendi ja kuninga vastasseis. Kuningas kehtestas parlamendi loata makse ja võttis riiklikku sundlaenu. Vahistati parlamendiliikmeid. Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast.Vaidlused kuninga vetoõiguse üle
13. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud. Perioodide üldiseloomustus. Kreeka – eellugu? Vana-Kreeka seadusandjatest teame hilisematelt autoritelt (aristoteles, planton); linnriikide maa, suurim panus hilisemale Euroopale: polis, demokraatlik põhikord, nomos – hüvede õiglane jaotamine, kohut mõistab linn, omaabi taunitav, seadused kehtestab rahvakoosolek. PÕHIPERIOODID RIIGIKORRA JÄRGI 1. 753-510 kuningriik – senat + rahvakoosolekud (hääletusorgan, endamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid 2. 510-31 eKr Vabariik 510 kihutati kuningas minema ja roomast sai res Publica – eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele. Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam. Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele
kohtutöö vahel olev piir on hägune. (Gitelson jt, 1996, lk. 236-238). Põhiseaduse kohaselt täidab president ka peadiplomaadi rolli. Nimelt on presidendil õigus Senati nõuandel ja soovitusel võtta vastu lepinguid, nimetada ametisse suursaadikuid, konsuleid, ülemkohtunike ja teisi riigi esindajaid ning ametiisikuid (Constitution of the United States). Olgugi, et presidendil on välispoliitika kujundamisel juhtiv roll, ei tee ta otsuseid ainult enda soovi järgi. Üldjuhul kiidab Senat presidendi esitatud kandidaadid heaks, mis annab presidendile võimaluse täita ametikohad temale sobivate inimestega. Teinekord võib Senat aga viivitada või takistada kandidaatide kinnitamist, väljendades seeläbi oma rahulolematust. Näiteks kariikidevaheliste lepingute sõlmimine eeldab nii presidendi kui Senati osalemist kõikidel lepingu sõlmimise etappidel ning jõustumiseks on vajalik 2/3 Senati liikmete heakskiit, mis ilmestab hästi presidendi võimupiire
ROOMA AJALOOLINE ARENG. · 753 eKr - Rooma linna asutamine (rooma ajaloolaste arvutatud daatum) · 6. saj eKr (kuni aastani 510) - Rooma oli etruski soost kuningate võimu all · Varase Rooma vabariigi periood (510-265 eKr) - 510.a. puhkes kuningavastane ülestõus, mille järel viimane maapakku läks. Nüüd hakati kuninga asemel igal aastal valima riigiametnikke. Kuningate aeg oli lõppenud ja algas vabariigi aeg. Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgeimad olid kaks konsulit. · Rooma ülemvõimu kujunemine Vahemerel (265-133 eKr) - 265.a. eKr alistus viimane seni sõltumatu etruski linn roomlastele. Nüüd oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks vahemere ääres. Tema tõsiseks vastaseks sai Põhja-Aafrkas asuv Kartaago, kunagisest foiniiklaste kolooniast välja kasvanud võimas mereriik. Kartaago oli endale alistanud nii saari kui ka
Ajaloouurimisega tegi algust 5. saj eKr HERODOTOS ajaloo isa. Kirjutas raamatu `HISTORIA', mis räägib Kreeka-Pärsia sõdadest. Püüdis õpetlikku sõnumit ajaloost tuua. Peloponnesose sõjast kirjutas THURYDIDES. VANA-ROOMA ROOMA RIIGI SÜND Ajalugu tervikuna natuke üle 1000 a, algab 8saj eKr Rooma linna asutamisega. Esialgu oli üks paljudest linnriikidest, aja jooksul tugevnes ja vallutas teised LATIUMI maakonna linnriigid. ROOMA VABARIIK Seda juhtis SENAT (ametnikud+senaatorid), see kuulutas sõdu, otsustas raha üle jne. Senaatori amet oli eluaegne, palka ei saanud; ametnikud valiti üheks aastaks, igal ametikohal oli kaks inimest. Tähtsaimad ametnikud olid KONSULID sõjaväejuhid. Nende järgi nimetati aastaid. Olid veel PREETORID kohtumõistjad. Erakorralistes oludes määrati pooleks aastaks ametisse DIKTAATOR. RAHVATRIBUUN valiti vaesti inimeste hulgast, pidi nende huve kaitsma. Võis panna rikaste seadustele veto.
kohalikud õigused(ius civile roomlaste enda õigus, ius honorarium oli rooma riigi magistraadi/preetori loodud õigus rooma kodanikele, ius gentium lõi preetor peregrinus, rooma kodanike ja võõramaalaste vahele) Printsipaadi aeg(27 ekr 284 pkr) o Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps(esimene) o Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile o Senat muutub printsepsi tööriistaks o Õigusteaduse õitseaeg, õigusteaduslikud koolkonnad(saniniaanid ja prokuliaanid) o Jurist salvius iuliandus ,,edictuum perpetuum" ca 130 pkr- võttis kokku senise preetorite õigustloova tegevuse, võttis kokku kõik senised ediktid, võttis kokku nii ius civile kui ius honorarium o Jurist gaius ,,institutiones"(160 pkr)- sissejuhatav õpik eraõigusesse, o lõi augustus ehk gaius octavianus(ajastu?!)
Saaremaa Ühisgümnaasium Kanada Referaat Autor: Tiina Ollema Juhendaja: Virge Ollema Kuressaare 2009 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1. ÜLDINFO KANADAST..............................................................................................4 2. KANADA AJALUGU.................................................................................................5 3. KANADA LOODUS....................................................................................................7 4. KANADA KINDRALKUBERNERID LÄBI AJALOO..............................................9 4.1 Kuningas George III ajal:.....................................................
internetivabaduse toetajad. Nii ACTA kui ka SOPA eelnõud on näiliselt suunatud võltsimise ja piraatluse vastu, kuid nende vastaste hinnangul on lepetel hoopis vastupidine efekt, kuna need piiravad internetivabadust, innovatsiooni ja võimalik, et isegi tsenseerivad internetti, kirjutab ERR vahendusel International Business Times. SOPA on USAs põhjustanud ulatuslikke proteste ning esialgu näib, et kongress ja senat on loobunud netipiraatluse vastase seaduse senisel kujul arutamisest. Nüüd on ka ACTA-vastased, alates tehnoloogia valdkonnas põhiõiguste eest võitleva Electronic Frontier Foundationist kuni häkkerite rühmituseni Anonymous, leppe vastu liitunud. (9) Vaatamata ACTA ja SOPA sarnasustele, lõpeb nende lepete võrdlemine sageli tõdemusega, et kriitikute hinnangul on ACTA palju hirmuäratavam just tema ülemaailmsete mõjude tõttu. (9)
tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest. · Maksude suurus jäi lepingus sätestamata. · Selleks, et tagada lepingu täitmine Saksamaa poolt nähti ette Reini vasakkalda okupeerimine liitlaste vägede poolt 515. aastaks. Marjanne Priidik 12.c klass · Võitjariikidest ei ühinenud Versailles'i rahulepinguga lõppeks USA, sest Senat ei ratifitseerinud lepingut, kuna pidas seda USA huvidele mittevastavaks. 25. augustil 1921. a. sõlmis USA Saksamaaga separaatrahulepingu. Samamoodi sõlmiti separaatlepingud ka Saksamaa liitlastega. · Protestiks selle vastu, et Hiinas Saksamaale kuulunud kolooniaid ei tagastatud Hiinale, vaid anti Jaapanile, keeldus ka Hiina valitsus Versailles'i lepingule alla kirjutamast. Trianoni`(Ungariga) Trianoni rahuleping sõlmiti Ungariga 4
tekkimist, arengut ja allakäiku (Maskin 1956). Kuningate ajajärgul toimus Roomas sugukondlike suhete lagunemine, riigiaparaadi ja klasside kujunemine. Täieõiguslikest sugukonnaliikmetest said riigikodanikud ehk patriitsid, kellele algselt pidid alluma plebeid (hilisemad tulnukad, harilikult väiketalupojad ja käsitöölised), kuid kes hiljem (6. saj e Kr) arvati piiratud õigustega kodanike hulka. Vabariigi ajajärgul olid riigijuhtideks senat ja kaks konsulit, kujunes välja orjapidamine. Kuna kiiresti suurenes sõjavangide-orjade hulk ning Itaaliasse veeti sisse odvat vilja, hakkasid talupojad laostuma ning tekkisid suured latifundiumid. I saj teisel poolel mindi üle diktaatorlikule võimule, kuna vabariiklik kord ei suutnud orjapidajate klassihuve enam küllalt kaitsta. Keisririigi ajal elas orjanduslik tootmisviis läba sügava kriisi ja üha tähtsamaks muutus elukutseline sõjavägi (Palamets 1976).
64. Kuidas on retoorika avaliku kõne kunstina seotud demokraatiaga? Milliseid uusaja demokraatia alustekste on mõjutanud Ateena demokraatia ülistamine nn. Periklese matusekõnes (Thukydidese Peloponnesose sõja ajaloos)? Retoorika oli aluseks paljudele tänepäevastele deklaratsioonidele ja kõnedele, andes tänapäevasele demokraatiale alusväärtused vabadus, võrdsus, õiglus. Lisaks tegid otsuseid rahvakoosolek ja senat ning kuna vaja oli veenda suurt hulka juhuslikke inimesi korraga, oli kõnepidamine eriti oluline. ÜRO Inimõiguste Deklaratsiooni, Abraham Lincolni Gettysburg address. 65. Mida tähendab res publica Rooma riigis erinevatel perioodidel? Algselt tähistati sellega Rooma Vabariiki, mis oli valitsetud senati ja rahvakoosoleku poolt (res publica avalik asi), hiljem aga tähendas see ka keiserlikku Rooma Impeeriumi. 66. Mis on ja millega tegeles antiigi retoorika
vallutasid nende piirid väike-aasias, elanikkond hakkas üle võtma islamiusku ja rääkima türgi keel, b palun abi Lääne-Euroopalt, see tõi kahju, sest langes ise frankide kätte, 13 sajandil taastati küll võim, aga mitte enam kunagine hiilgus. 14 sajandil vallutas Türgi riik lõplikult Bütsantsi (1453) Hiilgeaeg oli keiser Basileuse I ajal, siis oli nende käes ka Bulgaaria. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja, eksisteeris ka aristokraatlik senat, nõuandmiseks, nähti ainult pidulikel sündmustel. Keisri nimetas ametisse senat, armee ja rahvas. Algul polnud keisrivõim päritav, keiser ise määras järeltulija. Uue keisri kroonis Konstantinoopoli patriarh. Langusajal hakkas ametikoha pärandamine. Bütsantsi sõjaväe moodustasid palgaarmee. Sõjaväeringkonnad ehk teemad, kus võim kuulus sõjaväepealikele ehk strateegidele. Peaosa moodustasid stratioodid ehk maakaitseväelased.
· Kuigi RL-i eesmärk oli ära hoida I maailmasõjagaga sarnaseid konflikte, organisatsioon oma põhiülesannet täita ei suutnud. Selle põhjused olid: RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu. Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale: USA Senat ei ratifitseerinud (e. ei kinnitanud) RL-i põhikirja, kuigi Wilson oli üks RL-i loomise peamisi initsiaatoreid (USA ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et selle liikmena tõmmatakse USA mõnda konflikti, milles osalemisest ise ei oldud huvitatud); Saksamaa lahkus ise 1934.a. (liikmeks sai 1926.a.); Nõukogude Liit visati välja 1939.a. agressiooni pärast Soome vastu (liige 1934.a.).
and also queen is Australia. In practice, Governor General performs her functions in queen's absence. Since 1989 Bill Hayden has been the Governor General Government Australia is constitutional monarchy, based on liberal democratic tradition. In practice Australia is parliamentary democracy. The power in the country is put to life by Parliament. Parliament is consists of The House Of Representatives and The Senat. The House of Representatives consists of 150 members. The party with the majority provides the Prime Minister, who also forms the Government. Today the power is divided by three parties: The Australian Labour Party, the Liberal Party and National Party. The Senat's membership is wider, it comprises 12 senators from each state and 2 from each territory. Senators are elected for six year terms. The Executive power in Australia is in the hands of the Commonwealth
1. Milline on prof Elmar Ilusa õiguse allikate nelikliigitus? 1) materiaalne tähendus ühiskondlikud suhted, mida pole riigi poolt reguleeritud (kui reguleeritakse saavad normideks) ; on kehtiv, kui vastab PS ja õigussüsteemist lähtuvatele allikatele 2) formaalne normid millest lähtuvad avalikud õigusnormid tavad, seadused 3) institustsionaalne organid, kes annavad üldkohustuslikke norme nt rahvakoosolek, senat, magistraadid, preetorid 4) ürikuline tähendus tekstikandjad, allikas materiaalsed seemed, millele on fikseeritud õigusnormid nt savitahvlid, auasambad, papüürused 2. Teooriate paljusus - 3 tähtsamat määratlust: (Koomeister ja Merusk) 1) õigustloovad allikad inimeste ettekujutused, hoiakud määravad ära õiguse õiguse loojana 2) õigushinnangud mõõtkava, millel hinnatakse õiguskorda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
