Lastele avaldati 1989 raamat "Auli: lugu ühest väikesest poisist". Tema üksikluuletusi on tõlgitud vene, inglise ja itaalia keelde. Hendrik Adamson suri 1946 ja maeti Helme kalmistule, kus talle on pühendatud mälestustahvel. Hendrik Adamson (18911946) kuulub sünni poolest eesti väge - vasse luulepõlvkonda. Temaga ajaliselt lähestikku sündisid August Alle, Johannes Barbarus, Marie Heiberg, Henrik Visnapuu, August Gailit, Jaan Kärner, Johannes Semper. Iseõppimine ja eakaaslaste kirjanduslike moodide ja püüdluste jälgimine oli tema kirjanduslik kool. Põhi oli muidugi Tartu kooliõpetajate seminari klassikaline haridus, kõige all aga vaieldamatu looduslik või jumalik and. Adamsoni loomingus põimuvad rahvalauliku spontaansus ja esteetiliselt rafineeritud programmilisus. Eluajal tunnustati ja austati teda sõb - ralikult, aga ta jäi kõiges ja kõikjal salongiväliseks suuruseks. Ühte
(Ilmamaa, Tartu, 464 lk; järelsõnana on avaldatud Julius Mägiste "Mälestuskilde Anna Haavast ja tema perekonnast"). Aastal 2008 ilmusid Anna Haava kogutud luuletused "Luule" (ligi 700 luuletust; järelsõna: Doris Kareva, SE & JS, Tallinn, 576 lk). SIURU (lol) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Kalju Lepik Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad"
Friedrich Nietzsche Filosoof Koostaja: Lota Aadla 12.klass Elulugu Friedrich Wilhelm Nietzsche Sündis: 15. oktoober 1844 - Röcken Suri: 25. August1900 - Weimar oli saksa filosoof. Nietzsche ei suru oma filosoofiat akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev. Ta kirjutas kriitilisi tekste religiooni, moraali, filosoofia, kultuuri ja teaduse kohta. Elulugu Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. Esmase hariduse sai Naumburgis. 1864.aastal lõpetas Nietzsche gümnaasiumi ja suundus Bonni Ülikooli õppima filosoofiat ning klassikalist filoloogiat. Bonnis astus ta liikmeks Franconia korporatsiooni. Elulugu Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsch...
NO78 ,,Kes kardab Virginia Woolfi?" Etendus toimus 16. veebruaril 2010, kell 19.00 teatris NO99, mis asub Sakala 3, Tallinn. Lavastus oli ühe vaheajaga ja kestis umbes 3 tundi ja 10 minutit. Autoriks on Edward Albee, lavastaja, kunstniku ja muusikalise kujundaja rollis olid Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Hendrik Toompere jr (külalisena Eesti Draamateatrist), Marika Vaarik, Sergo Vares ja Mirtel Pohla. Esietendus 7. novembril 2009 Teatris NO99. See oli minu esmakordne külastus mainitud teatrile, mis jättis mulle nii võrd hea esmamulje, et sellest kasvas suur armastus NO99 ja tolle kollektiivi vastu. Teater ise, kui selline, jääks muidugi Estonia või millegi suurejoonelisemaga võrdluses alla, sest lavakujundus, mis iseenesest koosneb
Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Ants Oras. Märkmeid Gustav Suitsu luule hilisemast stiilist, Looming nr. 9, 1933 Ants Oras. Gustav Suits ühiskondlik-poliitiliselt vaateveerult, Looming nr. 9, 1933 Hans Kruus. Murdekuudel 1917--18, Looming nr. 9, 1933 Johannes Semper. Kilde Gustav Suitsu puhul, Looming 1933, nr. 9 Ants Oras. Gustav Suitsu teekond läbi värsside, Eesti Kirjandus nr 11, 1933 Ants Oras. Gustav Suits: Aastate aknal., Looming nr 4, 1934 Henrik Visnapuu. Gustav Suits rahvusliku aateluuletajana, Looming nr. 2, 1934 S. Sinimets. Soome mõjudest Gustav Suitsu luules., Eesti Kirjandus nr 6, 1937 Kirjandus Aino Thauvón-Suits, "Gustav Suitsu noorus kirjade, luuletuste ja mälestuste põhjal". Eesti
muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut. Rühmitusse kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Kirjanduslik Orbiit- ajaleht, tegevusaeg langes 1920. aastate lõppu ja 1930. aastate algusesse. Elulähedus Tarapita- 1921-1922 - kirjanduspoliitiline rühmitus, liikmed: Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares-Barbarus, Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja), August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. Nad jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Tammsaare: "Tõde ja Õigus", "Põrgupõhja uus Vanapagan", "Kõrboja peremees", "Juudit", "Ma armastasin sakslast",
Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Nooremast põlvkonnast Jaan Vahtra ja Eduard Viiralt. Hariduselus- mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uusi õpikuid, ehitati moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool. Kirjanduselus suur tähtsus proosal. Kirjanduslikud rühmitused on Siuru (1917 loodud) (Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu) ja Arbujad (Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding). Eestlasest keeleteadlasteks on Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski. Elulaad ja olme Eestlaste lugemishuvi kasvas. Aastail 19181940 anti välja 30 000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Ilukirjanduse tutvustamisel oli eriline roll suursarjal
olen, sest rääkis lähiminevikust, mille tagajärjed ulatuvad ka meie eludeni, ja sündmustest, mida õpime ajaloos. Selles ooperis puuduvad ooperitele tüüpilised armastusstseenid ja armastuskolmnurgad. See räägib inimese elust, konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Süzees on palju antifasismi ja see on poliitiliselt ebakorrektne, aga see-eest peab sisu paika. Väga huvitav oli selle ooperi lavastuslik pool, liikumine ja muusika. Ene-Liis Semper oli palju vaeva näinud. Laval võis näha palju erinevaid tegelasi saksa sõduritest Walt Disney Miki Hiireni. Lavadekoratsioonid olid samuti erilised. Mina olen ikka harjunud barokse interjööriga, nagu näiteks ,,Mina, Napoleonis", jäljendusega ja rong oli minu jaoks midagi uut. Muusika oli loomulikult tasemel. Hea oli kuulata ülemaailmse kuulsusega eesti autori head ooperit. Muusikas olid vaiksemad põnevust tekitavad kohad ja võimsad kooristseenid,
koloonia Prantsusmaal, Iirimaal ja Sotimaal asunud dominioonidega. Virginia kohta on sageli kasutatud ja nimetust The Cavalier State nende varaste asunike pärast, kes olid inglismaale lojaalsed ja Mother of States 'osariikide ema' , sest ta oli kõige esimene koloonia. Et ühendriikide varases poliitikas ja diplomaatias domineeris Virginia aristokraatia, on osariik saanud hüüdnime Mother of Presidents 'presidentide ema' ja Mother of Statesmen 'riigimeeste ema'. Moto: Sic semper tyrannis 'Nii juhtub türannidega alati'. Laul: ''Carry Me Back To Old Virginia'' (''Kanna mind tagasi vanase Virginiasse''; 1940). Osariigiks saamise aeg: 25. juuni 1788 (10.osariik). Lipp: Lehvival sinisel lipukangal osariigi vapp. Pitsat (vapp): Aversil: tupes mõõga ja odaga rooma jumalanna Voorus seisab mahapaisatud türanni kehal, sümboliseerides sellega ahelaist vabanemist ja priiust, paremal türanni peast äravõetud kroon
Kirjanike Liidu finantstoel, ajakirja sisulise külje eest kannab hoolt peatoimetaja valimise kaudu Eesti Kirjanike Liit. Algusaastatel oli ajakirja trükiarv tuhande eksemplari ümber. 1930. aastal vähendati seda 1 500 eksemplarilt 1 200-le. 1980. aastateks tõusis tiraaz 22 000 eksemplarini. Tänapäeval on trükiarv 1 600. 2011. aastast ilmub Looming ka e-ajakirjana (looming.ee). Toimetajad erinevatel aegadel 19231926 Friedebert Tuglas 19271929 Jaan Kärner 19301940 Johannes Semper 19401941 Friedebert Tuglas suvest 1941 kuni 1944. aastani ajakirja ei ilmunud, kuid ilmus neli numbrit almanahhi Eesti Looming 19451946 Jaan Kärner 1946 Mart Raud 19461952 August Alle 19531957 Ilmar Sikemäe 19571960 Paul Kuusberg 19601968 Anton Vaarandi Friedebert Tuglas 19681976 Paul Kuusberg 19761987 Kalle Kurg 19881997 Andres Langemets 19972005 Udo Uibo Alates 01.11.2005 Mihkel Mutt
REFORMATSIOON Ecclesia semper reformanda Kirik vajab alati reformimist Kiriku reformimise põhimõte on kehtinud läbi kiriku ajaloo. 15.- 16.sajandil elas Euroopa läbi jälle ühte sellist reformiliikumist. Saksamaal levis samal ajal humanistlik mõtteviis, leiutati trükikunst ja õilmitses linnakultuur. 1517.aastal avaldas saksa mungast teoloogiaprofessor Martin Luther oma esimesed kirjutised, millest suurimat huvi äratas kirjutis indulgentside ehk patukahetsuskirjade kohta. Legend räägib, et ta olevat sellel teemal naelutanud 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Lutheri seisukohtadest arenenud diskussiooni ja selle tulemusel tekkinud reformatsiooni eesmärgiks oli puhastada kirik sellest, mis varjutab ja moonutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest. Reformatsiooniga sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde ja t...
Arhiivraamatukogu). 1938.a. eraldati ülikoolist ja moodustati eraldiseisev teadusasutus Eesti Teaduste Akadeemia, keskusega Tartus. Akadeemia tegevusaeg aga jäi liiga lühikeseks. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Kirjandus Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“ – Tuglas. Aastail 1917–1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 6 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitas August Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam"
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H
Amicim vitam ornant 10 Sõbrad kaunistavad elu Aqua tofana Tofana vesi Auctorem opus laudat töö kiidab tegijat Per se iseenesest Carpe diem Ära lase päeva raisku Circulus vitiosus 15 Nõiaring Cogito, ergo sum Mõtlen, järelikult olen Cras, cras, semper cras, sic evadit aetas Homme, homme, alati homme nii möödub elu Crocodili lacrimae Krokodillipisarad Cuncta fluunt Kõik möödub Cupio omnia, quae vis 20Soovin sulle kõike, mida sa endale soovid De mortuis aut bene aut nihil surnutest räägitakse ainult head või mitte midagi Deus ex machina Jumala masin De verbo in verbum Sõnalt sõnale
om tollele, kes temä valla lööp (2:106). Nii kui tol, kel elulõpp om käen, suuv viil läbi kävve sünnüraja´, niida tõmmas minnu igätsüse väen iks üts maakene nink vana maja (2:111). Suur võiduajamine surmaga käis ihus ja nagu läbi enese viis võigas tee (1:123). Sa pole kurb, et see, mis sinus muutub, ja sina ise oled äkki põrm (1:114). Sa istut, nägu päivä sisen nink silmä´omma kinni sul, suur rahu om su olemisen, ent rahutus om otsmikul (2:125)... Kirjandus 1. Semper, Johannes, 1975. Väike luuleraamat. Tallinn, Eesti Raamat. 2. Adson, Artur, 1990. Väike luuleraamat. Tallinn, Eesti Raamat.
Experimentia docet Kogemus õpetab Festina fente Kiirusta aeglaselt Finis coronat opus Lõpp kroonib tööd Olge alati rõõmsad, kuni oleme Gaudeamus igitur meenes dum sumus noored Andesta alati teisele, mitte kunagi gnosto semper alteri, munquam tibi endale Homo homini lupus est Inimene on inimesele hunt Homo sapiens Tark inimene Ma olen inimene, mitte midagi ei jää Homo sum lumani nihil a me puto minu poolt tegemata Honeste vivere est feliciter vivere Ausalt elada tähendab õnnelikult elada
triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed „Rigoletto“ (1851), „Trubaduur“ (1853) ja „La traviata“ (1853). Viimati oli ooper „Estonia“ laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. 4. Faust- Charles Gounod’ Klassikaline Fausti-lugu jõuab Estonia lavale Gounod’ tuntuima ooperi näol, millele annavad ootamatu lahenduse Dmitri Bertman ja Ene-Liis Semper, kelle käsitluses tuli rahvusooperis 2007. aastal lavale mitmeid auhindu võitnud Erkki- Sven Tüüri „Wallenberg“. Faust müüb oma hinge saatan Mefistole ja saab temalt vastu nooruse, et võrgutada Margarete, kelle süütu saatuslik ilu on teda lummanud. Kuid saatanaga kaupa tehes pole võitjaid – ühe hetkega on Faust võimeline alandama meest, kes Margaretet jumaldab, tapma tema venna ja tõukama naise hullumeelsusesse. Gounod’ muusika võlub eriti kaunite
Iseseisev Eesti NSV Orienteerumisspordi Föderatsioon (EOF) moodustati Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu presiidiumi otsusega 16. oktoobril 1962 ning selle esimesel pleenumil 16. detsembril 1962 valiti presiidiumi esimeheks (presidendiks) Anto Raukas. EOF reorganiseeriti 6. detsembril 1987 Eesti NSV Orienteerumisliiduks (EOL); otsuse kinnitas Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee 29. aprillil 1988. EOF/EOLi pre-sidendid: 1962-1964 Anto Raukas 1964-1969 Uno Semper 1969-1971 Vello Rootsi 1971-1984 Heino Kask 1984-1993 Kalju Vaikjärv 1993-2007 Leho Haldna alates 2007 Urmas Klaas Rahvusvahelisesse Orienteerumisspordi Föderatsiooni IOF võeti Eesti vastu 10. juulil 1992, kuigi positiivne telefoni-hääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991. Esimene orienteerumisklubi Eestis OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus (algataja Arvo Kivikas), järgnesid Orion (1979) ja Kape (1981). 1
Eesti õppejõude tuleb saata kvalifikatsiooni täiendama Leningradi ja Moskvasse. Keskkomitee otsuse alusel represseeriti üle 20 Eesti Heliloojate Liidu liikme. Mitmele määrati 25+5 aastat (T. Vettik; R. Päts), mitmed said 10 aastat. Osa vallandati töölt ilma vanglakaristuseta. Repressioonide ohvriks langesid tuntud heliloojatest Alfred Karindi, Hugo Lepnurm, Aurora Semper, August Topman, Mart Saar, Heino Eller, Cyrillus Kreek ....
Gümnaasiumiõpilaste arv suurenes, tehti haridusreform. Kõrgemad koolid: TÜ, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Kõrgem Muusikakool, Tallinna Tehnikum, Tallinna Tehnikum, Tallinna Konservatoorium, Riia Kõrgem Kunstikool Eesti kultuurikapital- peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuurkapitali tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kirjandus-Siuru rühmitus(Gailit, Visnapuu, Semper, Adson, Under, Tuglas), Tuglas, E.Vilde(„Mäeküla piimamees“, „Mahtra sõda“), Ristikivi („Ristideta hauad“), Luts, A.H. Tammsaare Muusika-Eevald Aava (ooper „Vikerlased“), Artur Kapp Teater-Priit Põldroos ja Paul Sepp (lavastajad), Ants Lauter ja Liina Reimann (näitlejad) Sport-Alfred Neuland(maadlus), Jüri Lasmann(maratonijooksja), Alfred Schmidt, Osvald Käpp ja Voldemar Väli (maadlus), Paul Keres, Kristjan Palusalu (maadleja), Martin Klein
Kultuur ja eluolu (Enne iseseisvumist) 19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. (Pärast iseseisvumist) 1918. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid....
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast"
varjundirikkana, ning need tunded ja elamused on seotud värvikate välismaailmapiltidega. · Eriti ilmekas ja visuaalne M. Underi ,,Sinine terrass" · Visnapuu annab edasi kuulamisaistinguid, loodushääli ning kasutab meeldejäävaid sõnu ja sõnavorme. · Kuulus ka kaks proosakirjanikku Tuglas ja Gaililt( talle oli omane mängulisem ja taltsutamatum kujutuslaad) · Siuru tegutses 1917-1919 · Kuulusid Under, Visnapuu, Semper, Adson, Tuglas, Gailit Tarapita rühmitus · Eelkõige kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. · Korduvalt olid kõne all noorte olukord, haridus ja tuleviku perspektiivid, nt. A. Adsoni artiklis ,,Noorsoo kriis" ning A. Kivika ,,Kirjas noortele." · Nii mõnedki süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja ,,punase hädaohu ,, ülevõtmises idast.
ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. Teosed Luulekogud:"Rahutus" (1928)"Peipsist mereni" (1930)"Maha rahu" (1932)Kaks leeri" (1933)"Südasuvi" (1934)"Päikese ootel" (1935) "Sadamad ja saared" (1936)"Ringkäik" (1937)"Valgus ja varjud" (1939) Poeemide tsükkel: "Kahe sõja vahel" (1937 - 1941) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitas August Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam. Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas
1.Sel ajal valitsesid kirjanduses realism ja rahvusromantika.Luule järgis enamasti vanbaromantilist laadi.Saj. alguskümnendil tõusis juhtkohale eelkõige tänu Noor-Eestile uusromantism.1914-1917 sõja ajal ei ilmunud eriti raamatuid.1917-1922 tegutsesid kirjanduses 2 suurt.Noor-Eesti kunstivaateid ühes või teises suhtes järgivat ning edasiarendavat kirjanduslikku rühmitust-Siuru ja Tarapita.Noor-Eesti-tuli kokku 20saj.alguses.Seda võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandekseesti ühiskonna muutumise.Liikmed-Suits,Tuglas,Linde,Aavik,Ridala,Kallas,Oks,Semper ja Alle. Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi.Kirjandusvooluliselt esindas nooreestlaste looming uusromantismi.Uueneva kirjandusega pidas sammu ka kujutav kunst.Aaviku algatusel ...
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukult...
The Rise and Fall of Estonia NO99 Käisin 5. detsembril vaatamas NO99 teatri etendust "NO72: The Rise and Fall of Estonia". Elus esimest korda Nokia kontsertsaali sisendes olin kohe meisterlikult seatud konksu otsas: kurb hakkas. Meelde tulid poliitikute lubadused, et Sakala keskust nende valitsemisajal maha ei võeta ja sellele järgnenud vähem kui kuu aega, mil seda tõesti ei tehtud. Oma koha leidnud (Nokia kontsertsaalis asuvad parimad kohad peale üheksandat rida, kui algab istekohtade tõus), olin täielikult vastuvõtlik ja oma vaimsed barjäärid selle lähedalt vaadates kohutavalt ebakvaliteetselt ehitatud saali ukse taha jätnud. Olin teada saanud, et etendus kehastab epiloogi neljale varasemale Eestit käsitlevale tükile. Sellest ka kõikehõlmav sümboolsus ja, kuna mina enam küll Eesti teatrimaastikku hästi ilma Ojasoo/Semperi/Epneri ja selle konkretse noore naäitlejatrupita ette ei kujuta, ...
Underi luuletustes on tundeline ja armastav naine. Under peamiselt kirjutas looduslüürikat (,,Sirelite aegu", ,,Sinine terass"). Paljud luuletused on sonetid. Luuletustes esineb: värve, varjundeid, lõhnasid, riideid, ehteid. 3.) Marie Under ja Siuru 1917. asutati rühmitus ,,Siuru". Rühmituse algatajaks oli kirjanik August Gailit, aga selle liidriks tõusis hiljem Under. Lisaks neile kuulusid sinna veel Artur Adson, Friedebert Tuglas, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu; hiljem ka Johannes Vares- Barbarus ning August Alle. Marie Under avaldas "Siuru" kaudu ka oma kolm esimest luulekogu: "Sonetid", "Sinine puri" ja "Eelõitseng", mis said küllaltki populaarseks. Kuid peagi tekkis rühmituse sees konflikt Gailiti ja Underi vahel, kus esimene süüdistas teist liialt lääges lembeluules. Tüli lõppes esialgu Underi ja Adsoni lahkumisega "Siurust". Hiljem lahkusid aga Gailit ja Visnapuu ning Under ja Adson tulid tagasi. Lisaks võeti uuteks
Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele, mis kuulutab Eesti Vabariigi isesisvaks (paariks päevaks). 1920 Rahuleping nii Eesti oma kui ka Soome oma sõlmiti Tartus. 1918 Ado Vebbe ,,Kohvikus" -ära lendamine > iseloomulik sellele perioodile. 1924 Eduard Ole ,,Laud" abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund. Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik,
Vabariiki ning nendelt mingit ohtu karta ei ole. Kultuur, haridus Kultuuri aitas rahastada Eesti Kultuurkapital. Eestis elas 10% rahvusvähemusi (rannarootslased, baltisakslased, venelased),kultuuriautonoomia seadus tagas neile õiguse nende emakeelsele haridusele, seltside, teatrite loomisele. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kirjanikud ja luuletajad: Friedebert Tuglas, Marie Under, A. H. Tammsaare, O. Luts, Johannes Semper, August Gailit. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kunstnikud: Eduard Viiralt, Kristjan Raud, Konrad Mägi, Adamson Erik. Kohustuslikuks muutus 6 kl. haridust, võeti kasutusele uued õpikud, töötati välja uued õppekavad. Oli algkool, eelgümnaasium, gümnaasium, ülikool. Olulisemad spordisaavutused: Kristjan Palusalu maadluse kaks olümpia kuldmedalit. Maletaja Paul Keres, rahvusvaheline suurmeister, laskjad Jaak Kärner, Gustav Lokotar, Elmar Kivistik, Maadleja Johannes Kotkas
Gustav Suits Sündis 1883.a. Tartus. Õppis Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas ja Helsingi Ülikoolis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Töötas Eestis Tartu Ülikoolis kirjanduse professorina. Suri Stockholmis, kus elas alates 1944.a.-st. Kirjutas põhiliselt luuletusi. Esikkogu "Elu tuli" ilmus 1905. Eeskujudeks võib pidada E.Leinot ja S. Petöfit. Seal on esindatud inimese sisemine rikastumine, täiuse püüd, usk paremasse inimesse, tema võimesse maailma paremaks muuta, tule hävitav mõju. Võitlev paatos, aadetele truuks jäämine. Kogu "Tuulemaa" ilmus 1913. Suitsu maailmapilt on muutunud. Esikkogu võitlusvaim on asendunud murega kodu ja inimeste pärast. Tule sümboli asemel on tuul, mis kustutab leegi. Teemad: inimeste pettumused, unistused, ideaalide ja tegelikkuse vastuolu, inimese suhe loodusesse, luuletused jagatud nelja aastaaja vahel. Kogul " Kõik on kokku unenägu" on tugel seos ajaloosündmuste...
"Õnn läheb ikka visa trügijaga ühes. " · "Ajalugu ei sünni lihtsalt ning võitusid ei saa kergelt kätte. Iga saavutus nõuab ohvreid." · "Kauneid põhimõtteid rakendatakse vaid enese huvides ja oma riigis." August Gailit Siuru Siuru oli kirjandusrühmitus, mille asutas August Gailit (1917). Moto: ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" (Tuglas). Siurusse kuulusid: Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu, August Gailit. Siuru 1917 Tüli Siurus 1919. aastal tabas rühmitust kodutüli, mille põhjuseks oli Gailiti pilkav följeton M.Underi ja A.Adsoni ilutseva luule pihta. Marie Under ja Artur Adson lahkusid Siurust. Seejärel lahkusid August Gailit, Henrik Visnapuu ning Under ja Adson ühinesid taas ühinguga. Alles jäi neli liiget, kuid endine arv oli vaja taastada. Rühmitusega
Barbarus kuulus esimesse leeri ja tema tööd, mis ,,Tarapitas" avaldati, olid väga teravad. Rühmitus lagunes aastal 1922. 7.1923.aastal läks Barbarus Lääne-Euroopasse reisima, et sealset kunsti tundma õppida. Eriti sügava mulje jättis talle Pariis oma suurlinliku sädeluse ja kiire elurütmiga. Prantsuse kirjandus sai ka Barbaruse inspiratsiooniallikaks. Teine välismaareis toimus 1927.aastal, kus külastas Vahemeremaid. Osa reisist tegi kaasa ka Johannes Semper.(52) 8.1939.aasta novembris lahkub Barbarus Pärnust ja asub elama Tallinnasse, et olla lähemal sündmustele, mis puudutavad poliitikat ja kultuurielu. 1940. aastal, Eesti okupeerimise järel, läks Barbarus koostööle Nõukoguse Liiduga ja ta esitati okupatsioonivõimude poolt peaministri kandidaadiks. Barbaruse elus algas uus ja vastutusrikas periood. Küllaltki vähese poliitilise töö vilumusega asub ta siiski innukalt täitma talle antud riiklikke ülesandeid
EESTI KIRJANDUSELU 1922 1940 Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2010-2011 Anneli Oidsalu 1 KAHEKÜMNENDAD Kolm olulisemat ettevõtmist: Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Ajakiri Looming (asutatud 1923) Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925) Anneli Oidsalu 2 Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest sõltumata. Eesmärgiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri. Liit seisis kirjarahva loometingimuste eest ja korraldas avalikku kultuurielu. Liidu esimene esimees oli Friedebert Tuglas. Anneli Oidsalu 3 Eesti Kirjanike Liit EKL: http://www.ekl.ee/ Praegune esimees Karl Martn Sinijärv Anneli Oidsalu 4 Ajakiri Looming (asutatud 1923)...
Under ja "Siuru" 1917. aastal asutasid Eesti noorema põlvkonna kirjanikud vabamate olude tulles uue ja modernse kirjandusrühmituse "Siuru", mis suures osas jätkas "Noor-Eesti" traditsioone: püüti olla Euroopa-pärased, ent samas ka eestlaslikud. Innovaatilise rühmituse algatajaks oli kirjanik August Gailit, aga selle liidriks tõusis hiljem Marie Under. Lisaks neile kuulusid sinna veel Artur Adson, Friedebert Tuglas, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu; hiljem ka Johannes Vares-Barbarus ning August Alle. Marie Under avaldas "Siuru" kaudu ka oma kolm esimest luulekogu: "Sonetid", "Sinine puri" ja "Eelõitseng", mis said küllaltki populaarseks. Kuid peagi tekkis rühmituse sees konflikt Gailiti ja Underi vahel, kus Gailit süüdistas Underit liialt lääges lembeluules. Tüli lõppes esialgu Underi ja Adsoni lahkumisega "Siurust". Hiljem lahkusid aga Gailit ja Visnapuu ning peale seda Under ja Adson tulid tagasi
Eesti õppejõude tuleb saata kvalifikatsiooni täiendama Leningradi ja Moskvasse. Keskkomitee otsuse alusel represseeriti üle 20 Eesti Heliloojate Liidu liikme. Mitmele määrati 25+5 aastat (T. Vettik; R. Päts), mitmed said 10 aastat. Osa vallandati töölt ilma vanglakaristuseta. Repressioonide ohvriks langesid tuntud 2 heliloojatest Alfred Karindi, Hugo Lepnurm, Aurora Semper, August Topman, Mart Saar, Heino Eller, Cyrillus Kreek .... Eesti pärast II ms: · Saksa väed olid lahkunud, aga Punaarme polnud veel kohal- taasiseseisvumiskatse · Kõrgeim võim EKP juhil (kes allus aga NRKP juhile)-Karotamm Muutused territooriumis: · Kaotas osa Petseri maakonnast · Kaotas Narva tagused alad · Maakond- rajooniks · Vald- külanõukoguks Vägivallapoliitika: · Eesmärk allutada oma võimule
Esimese maailmasõja põhjused Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus ...
pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B. Alver, Heiti Talvik, B. Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust? Tarapita on mingis mõttes ebamäärasem
venelane Nikolai Karamzin (17661826). Eesti kirjanduses on sentimentalismi jooni Suve Jaani (17771851) teostes. "Siuru" kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (18861971) algatusel ning tegutses aastatel 19171920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning
Ristikivi alustas ajaviitejuttudega, vaheastmeks päriskirjanduse siirdumisel olid lasteraamatud "Semud" ja "Sellid". 1930. Aastate lõpul ja 1940. Aastate algul ilmunud romaanid (nn Tallinna triloogia) näitavad eesti proosas väljakujunenud traditsioonide elujõulisust ja isikupärase edasiarendamise võimalusi. Eesti novell jäi vaadeldaval perioodil romaani varju, kuid püsis kirjanduspildis siiski olulisel kohal. Tähtsamad novellistid olid Peet Vallak, August Gailit, Johannes Semper ja Karl Rumor. Gailit jäi uusromantilise novelli viimaseks viljelejaks eesti kirjanduses. Realistliku novellikirjanduse kõige esindavam autor on Peet Vallak. 1920-1930. Aastatel oli ta tähtsamate kirjanike hulgas ainuke, kelle loomingus mängis esmajärgulist rolli just novellistika. Vallaku novellid tegelevad rõhutatult igapäevasega, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Ent Vallak suudab ka igapäevaelu väikesi sündmusi ja vastuolusid värvikalt avada.
See ilmus 1904.a., kandis nime ,,NoorEesti", siis saab alguse rühmitus ,,Noor Eesti". Antakse välja kuus numbrit albumeid ajavahemikus 19051915. G. Suits toimetas need. Juhtfiguurid: G. Suits ja Fr. Tuglas. Albumites avaldatakse noorte loomingut. Esimeses kahes albumis on kõrvuti vanema põlve ja nooreestlaste looming. Alates kolmandast albumist ainult nooreestlaste looming. Kirjutavad: M. Under, Semper, A. Alle, J. Barbarus, Visnapuu jt. Kritiseeriti vanema põlve kirjanike loomingut Albumitega ühinesid ka kunstnikud, kes illustreerisid nooreestlaste töid nt. N. Triik, Kr. Raud, K. Mägi jt. Albumid paistsid silma heade illustratsioonidega. NoorEestlased väärtustasid eriti K.J. Petersoni ja Juhan Liivi loomingut. Tõlgitult tutvustati prantsuse, itaalia, vene ja poola modern luulet. G. Suits on öelnud: ,,Elame euroopalist kultuuri
vsandab pildi ideaalnaisest. Varasemal ajal ta kujutas oma ideaalnaist naine-teenijana, aja jooksul on kuvand muutunud, näeb naises partnerit, kes vastaks temale ka vaimsete võimete poolest. III album oli kirjandulik sensatsioon ja skandaal. Ta ikkagi andis tunnistust selgest esteetilisest pöördest, mida N-E oli võtnud. Külarealiste polnud kampa võetud. Uusromantistlik esteetika kantud sümbolismist ja impressionismist. 1912 IV album. Esile tõuseb kõrge algupärane luule Suits, Semper, Villem Ridala, August alle, Barbarus. Noor-Eestlased viisid eesti kirjanduse esteetilsies plaanis uuele tasemele, voolusängi, kus voolas muu euroopa kirjandus. 1915 V album. Jäi viimaseks. Tuba alanud sõja traagikat. Ilmus Tuglase novell ,,Vabadus ja surm" selgelt sümbolistlik novell. Vang püüab iga hinna eest vangist pääseda. Kaevab käike, viilib trelle. Pääseb vabadusse ja seal ta lastakse maha. Eksistentsiaalne dilemma nii riigi tasandil kui ka indiviidi tasandil.
mis pärines sõjaeelsest ajast (ca 1945-1948) 1949. a küüditamine Sundkollektiviseerimine Paljud teatrid olid sõjas hävinud või varemeis (Vanemuine, Estonia, Endla, Ugala. Narva Teater), koos hoonetega hävisid ka kostüümid, dekoratsioonid lavavara. Osa näitlejaid-lavastajaid oli 1944 Eestist lahkunud, osa Siberis ja vangis. Siiski kõik teatrid alustasid tööd. Juba 1944/45 hooajal pärast sõda loodi mitme teatri juurde õpperühmad.. ENSV Kunstide Valitsust juhtis Johannes Semper, teatrite osakonda Paul Rummo. 1946 alustas tööd Eesti Riiklik Teatriinstituut, direktoriks Priit Põldroos. Nõukogulik juhtimisstruktuur ja konrollimehhanismid: Üleliidulised ja vabariiklikud üksused. Parteiline juhtimine. Viisaastakud ja plaanimajandus. Tsensuur ja kontroll Glavlit, KGB ja selle eelkäijad. Teater kui ideoloogiatöö asutus. Repertuaaris nõukogude sõja-ainelised jm propagandistliku suunaga näidendid (K. Simonov ,,Vene inimesed", N. Pogodin ,,Kremli kellad"
Maapaos olevad eestlased naasesid koju (Tuglas) ning otsisid endale väljundit. Liikmeskonna moodustasid Noor-Eesti liikmed, lisaks mõned uued. Idee oli edendada kirjanduslikku seltskonna- ja kohvikukultuuri ning elust tõsisel sõjaajal rõõmu tunda. Kõrvalseisjate arvates läksid sellega liiale. Neid kritiseeriti veel rohkem kui Noor-Eestit (nt Peeter Põld). Liikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, August Gailit, Artur Adson, Friedebert Tuglas, Johannes Semper. KULTUUR EESTI VABARIIGI AJAL 1919-1940 Kultuurielu üldiseloomustus Kultuurikandjad 1925. aastal kehtestati kultuurautonoomia seadus, mis andis laialdasi võimalusi ja õigusi vähemalt 3000 inimesest koosnevatele rahvusgruppidele: Venelased 8,2% rahvastikust (Ida-Eesti) Sakslased 1,5% rahvastikust (Kuressaare, Paldiski jm Eestis) Rootslased 0,7% rahvastikust (Lääne-Eesti) Juudid 0,4% rahvastikust (u 100% linnades, eriti Tallinnas ja Tartus)
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”).
ornamenteeritud must kuldtähtedega kartusspealis. Ehisvormil on ladinakeelne kiri, mis rõhutab hoone ühiskondlikku eripära: SEMPER OFFICIO FUNGITUR UTILITATI HOMINUM CONSULENS ET SOCIETATI ANNO MDCLXX Teksti kohal on reljeefsetena kaks tiivulist lõvi linna vappi hoidmas, välja täiteks on kasutatud taimseid motiive. 1710. aasta põlengus hävis raekoja
hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. EESTIS: Eestisse jõudis 1910. aasta manifest kõigepealt ajakirjanduse vahendusel. Juba 1912. aastal, ehk siis samal aastal, mil Pariisis Münchenis ja teistes Lääne- Euroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Ta pidas Tartus ettekande, mis trükiti ära ka ajakirjanduses. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt. Eesti kirjanduses olid futuristid kogumikes "Moment" (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud
2.1 Futurism Eestis Eestisse jõudis 1910. aasta manifest kõigepealt ajakirjanduse vahendusel. Juba 1912. aastal, ehk siis samal aastal, mil Pariisis Münchenis ja teistes Lääne-Euroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Ta pidas tartus ettekande, mis trükiti ära ka ajakirjanduses. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt. 2.1 Futurism Itaalias Itaalia futurismi võtmekuju on Filippo Tommaso Marinetti
.......................... 12 ............................................................................................................................................12 "Siuru" , 1917 Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Arthur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu ............................................................................................................................................14 ............................................................................................................................................14 ............................................................................................................................................14
· Ajakiri ,,Noor Eesti,,(1910-1911) ,,Siuru,, (1917-1919) Eesmärk: · Üritati rohkem välja tuua vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Oli valitud lugejale määratud kirjandus. Pidevalt oli kõneall noorte olukord, haridus jne. Looming: · Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljaspoolt saadud missiooni tulemuse kallutlusel. Looming väljendab eelkõige inimese isiklikke tundeid ja elamusi. Maised rõõmud jai ihad. Inimesed: · M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, Artur Adson. Teosed: 1 · ,,Proloog,, · ,,Sinine terass,, · ,,Suveöö,, · 2 proosakirjanikku: F. Tuglas ja A. Gailit + A.Alle, J.A. Barbarus. ,,Tarapita,, (1921-1922) Eesmärk: · Kirjanduspoliitiline rühmitus, kes teadvustas keelekultuuri halba olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest ühiskonnas. Looming: · Analüüsimine ja üldistamine. Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne-Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
