nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. 38. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 39. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 41. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). a. Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus /
Semantika - keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi tähendusi(kõneleja tähendus ja kuulaja tähendus e konkreetne tähendus ja abstraktne tähendus ehk süsteemi tähendus).. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli-sõnaderühm ,mis suurelt osalt oma tähenduselt kattuvad, polüseemia- mitmetähenduslikkus, mille puhul kõik vormid omavahel seotud(nt jooksma-inimene jookseb,vesi jookseb) Pragmaatika - on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist. Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Tegeleb koomiksite ja anekdootidega. 2. Loomulik keel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel on kõige olulisem vahend inimeste vahelises suhtlemises. Vaegkuulajatel on viipekeel; iga normaalse kognitiivse arenguga inimene räägib mingit loomulikku keelt. Loomulik keel on:
ebasoovitavaid väljendeid, tehes asja malbemaks, leebemaks, seltskondlikumaks). 4) Tahtmatu laimamine (оскорбление конкурентов). - Onomatopoeetiline - loodus või loomulike hääli jäljendav, kõlasarnasusel põhinev. Kõlamaalingute kasutamine sõnade moodustamisel reklaamitekstis: 1) Usutavuse ja loomulikkuse saavutamine. 2) Ahvatlevuse ja emotsionaalsuse suurendamine. 3) Kujutluse elavdamine. 4) Originaalsuse üllatavuse savutamine. - Semiootika - teadus märkidest ja märgisüsteemidest. 17 Olulised probleemid, mida semootika reklaami valdkonnas näeb: 1) Tootemõiste kui märgisüsteemi osa. 2) (Sotsiaalsed) sümbolid reklaamis. 3) Kultuuriomased märgisüsteemid ja reklaam. 4) Reklaamteates kirjeldatu kui sümboolne tarbimine. 5) Toote kasutamine kui süntaktiline struktuur. 6) Reklaamteate kui narrativ oma tüüpstruktuuridega. 7) Konteksti mõjud reklaamteate märgitõlgendusele.
Chicagos. Kui Ameerika traditsioonis läheneti etnograafiliselt ning keskenduti deviantsusele, siis B-s olid esikohal sotsioloogilised kontseptsioonid nagu klass ja ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt – Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi ‘räpaseks’ ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri. Võiks isegi öelda, et nende noorte hulgas, kes töölisklassi ei kuulunud, ei saanudki subkultuurist
Chicagos. Kui Ameerika traditsioonis läheneti etnograafiliselt ning keskenduti deviantsusele, siis B-s olid esikohal sotsioloogilised kontseptsioonid nagu klass ja ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi `räpaseks' ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri. Võiks isegi öelda, et nende noorte hulgas, kes töölisklassi ei kuulunud, ei saanudki subkultuurist
Chicagos. Kui Ameerika traditsioonis läheneti etnograafiliselt ning keskenduti deviantsusele, siis B-s olid esikohal sotsioloogilised kontseptsioonid nagu klass ja ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt – Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi ‘räpaseks’ ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri. Võiks isegi öelda, et nende noorte hulgas, kes töölisklassi ei kuulunud, ei saanudki subkultuurist
pragmaatika süntaks tekstilingvistika Keeleteaduse tüübid: üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus teoreetiline kt – praktiline kt diakrooniline kt – sünkrooniline kt „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse seosed muude teadusharudega ja seosed teiste valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika Keeleteaduse meetodid: Lingvisti keelepädevus Andmete kogumine: - salvestus, - litereerimine, - korpused, - sõnaraamatud, arhiivid jms. - katsed ja küsitlused Andmete töötlemine: - kvalitatiivsed meetodid, - kvantitatiivsed meetodid.
21. sajandi teatris kasutatakse filmi, fotot ja videot. Video- ja fotoprojektsiooni sulatamine lavastusse nii, et see ei hävitaks näitleja loomingut, on väga raske. Teatrietenduse salvestamine ühest vaatepunktist filmiva kaameraga pole enam sama kunstiteos. Teatri populariseerimiseks ja jäädvustamiseks kasutatakse osaliselt filmi- ja osaliselt teatriesteetikat. Võib teha spetsiaalse etenduse. Teatriteadus on interdistsiplinaarne, seotud sotsioloogia, semiootika, psühholoogiaga. Angloameerika maades õpetatakse teatriteadust teatrikoolides, Euroopas aga ülikoolides, alates 1992.a alates ka TÜs, 2001.a alates on teatriteaduse õppetool. Teatrikriitika, -teaduse ja ajaloo suhted Fotod, filmid, videod, kostüümid, dekoratsioonid, näidenditekstid, mälestused. Teatri ajalugu püüab jäädvustada teatri ajalist muutumist kitsas alas. Vanemuise teatri ajalugu. Kipub rõhutama muutusi ja ignoreerima igapäevast, tavalist. Kriitika on
· Kommunikaator- info andja. · Retsipient- info saaja. · Kommunikant- mõlemas rollis ehk nii info andja kui saaja. Märk- tähenduslikku sisu omav: 1) sõnaline väljendusvahend 2) mittesõnaline vahend 3) kindla tähendusega toiming 4) materiaalne ese 5) aeg, koht Suhtlemine on märgiline käitumine ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav tegevus. Teadus, mis uurib märgilist käitumist , on semiootika. Suhtlemisoskuse üks näitajaid on semantiline kompetentsus- ühelt poolt suutlikkus tõlkida oma sõnum adressaadile arusaadavasse keelde, teiselt poolt oskus dekodeerida teate märgiline struktuur, tabada märkide tähendus. Semiootikas eristatakse kolme erinevat tähendusliiki: 1) objekti omadustele osutav tähendus 2) hinnanguline tähendus 3) ettekirjutav tähendus Tähenduse mõistmist mõjutab kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, isiksuslikud omadused, teksti avatus/suletus
(kunstide, religiooni, müütide, kirjanduse vms. keeled). [modelleeriv süsteem = elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur]. Loomulik keel modelleerib maailma. Kultuuri ja teiste keelte alus. Teiste keelte interpreteerimise, talletamise ja esilekutsumise vahend. Kunstide jt. keeled modelleerivad reaalsuse erinevaid aspekte. Sisaldavad endas erinevaid semiootilisi süsteeme. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika. Kultuur = erinevatest keeltest / süsteemidest koosnev struktuur. 4. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: a) kirjalik tekst; b) lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering); 5. Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Kirjandus kasutab erinevaid meediume: - tekst võib olla paberkandjal, - samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt
saab määratleda duaalselt (on/ei ole), peavad eristama tähendusi Prototüüpanalüüs - mõistete piirid võivad olla hägusad, mõistetel on tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikeks (tihti metafooride kaudu), kirjeldus peab vastama keelekasutaja tajule. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika - on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist. Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Tegeleb koomiksite ja anekdootidega. Tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. (Mida X-iga öelda tahetakse?) Kõneakt e kõnetegu – suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab kõneaktid (kõneteod) on nt VÄIDE, PALVE, KÜSIMUS, ETTEHEIDE, ÄHVARDUS, KOMPLIMENT jne
See, et me neid tapame, ei omagi tähtsust, nad on seda väärt). - Sotsioloogia: (uurib ühiskonda) Inimmasside käitumine rahvusvahelistes suhetes. - Avalik haldus: riigid, kes on parem haldusjaotusega, kipuvad olema RVS aktiivsemad, saavad oma asjadega hakkama. - Meedia ja kommunikatsioon: - Religioon: On RVS tõstatanud fakti, et me ei tea teistest uskudest mitte midagi, või teame hästi vähe- usuteadust Eesti koolides ei ole. - Semiootika (märgiteadus, uuritakse erinevad sümboleid)/filoloogia (keeleteadus): Oluline RVS, sest saame erinevatest asjadest erimoodi aru. (nt eestlastel on matusevärv must, indias valge). Kohanimed erinevat moodi. - Tehnoloogia: RVS on mõjutanud relvade areng, millistel riikidel on arenenum relvatööstus. Millistel riikidel on raha osta kõige võimsamaid relvi, need on kõige ,,kõvemad". Praegu Hiina, USA enam varsti mitte. - Füüsika/keemia: aatompommid.
Suhtlemisprotsessis osalejad: Kommunikaator- info andja. Retsipient- info saaja. Kommunikant- mõlemas rollis ehk nii info andja kui saaja. Märk- tähenduslikku sisu omav 1) sõnaline väljendusvahend 2) mittesõnaline vahend 3) kindla tähendusega toiming 4) materiaalne ese 5) aeg, koht Suhtlemine on märgiline käitumine ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav tegevus. Teadus, mis uurib märgilist käitumist , on semiootika. Suhtlemisoskuse üks näitajaid on semantiline kompetentsus- ühelt poolt suutlikkus tõlkida oma sõnum adressaadile arusaadavasse keelde, teiselt poolt oskus dekodeerida teate märgiline struktuur, tabada märkide tähendus. Semiootikas eristatakse kolme erinevat tähendusliiki: 1) objekti omadustele osutav tähendus 2) hinnanguline tähendus 3) ettekirjutav tähendus Tähenduse mõistmist mõjutab kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, isiksuslikud omadused, teksti avatus/suletus.
Teatrikriitika operatiivsem ja päevakajalisem kui teatriteadus. Aluseks teatriajaloo kirjutamisele. See on seotud eelkõige ajakirjandusega. a) Etenduse analüüs keskendutakse 1 lavastusele selle eri etendusi vaadeldes. Oluline on etendustervik kui protsess, kui mitmetest märgisüsteemidest (nt grimm, kostüüm) koosnev artefakt. Teatrietendus kui sündmus, reaalselt toimuv kunstiakt. Analüüsija tõlgendab. Etenduse analüüs toimub mitme teooria alusel: hermeneutika, semiootika, fenomenoloogia, antropoloogia jt. Etenduse analüüsi ei nimetata lavastuse analüüsiks, sest lavastus on reaalselt olemas ainult etendustes. Püütakse leida eri etenduste ühisosa, st lavastuste põhistruktuuri. Üksikosade kaudu jõutakse uuesti tervikuni, terviku tähenduseni. b) Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine c) Publiku-uuringud uuritakse teatrikülastajaid, kuidas nad etendusi vaatavad. Kitsamas mõttes uuritakse
Valitsevad teadusruumid eestis: o 18.-19. saj saksakeelne teadusruum o 19. saj lõpp 20. saj algus soomekeelne teadusruum o 1940-1980 Nõuk Vene teadusruum o 1990. aastad USA, vähemal määral Euroopa, Skandinaavia. Folkloristika kesksemad suunad 20. saj Teemad Strukturalism Kommunikatsiooni-uuringud Süzeed Semiootika (et mismoodi siis on pärimus Nende levik Vene strukturaal- pärimuskeskkonnas olemas) (Eesti, Soome) semiootilised uuringud 3. Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule Rahvaluuleteaduse kujunemise algus valgustus, 18. saj II pool. Valgustusega kaasnesid drastilised muudatused: kiri saab valdavaks teadmistele tuginev teadmine
· Kristlased hakkasid kogunema salaja, läksid ka sõnaotseses mõttes maa alla. Rooma all on 200km ulatuses käike. Hakkasid matma ka sinna katakombidesse, oma eluajal tehti endale koht valmis. · Sellest ajast on ka laemaalingud. Jagasid pinna ära, et saaks paremini joonistada. Laemaalingutel oli puhtalt psühholoogiline, et maa-alune elu ei rõhuks. Kujutati Kristust karjasena(hea karjane), kalana jne. · Semiootika uurib märke ja nende tähendusi. · Arvatavasti on usundid tülis, sest on kasutatud valesti teiste usundite märke. Märke kasutati, et võõrad ei saaks mõttest aru, aga märkidega jutustati legende. · Skulptuur keelati algul, sest jumalat ei tohtinud kujutati. · Kui ristiusk välja tuli ja riigi usuks kuulutati, oli vaja hoonet, pühamut. Tempel kindlasti ei sobinud, sest see kuulus antiikaega ja tuletas meelde paganlust. Oli vaja suurt
Mis on leksikoloogia? lexis (kr.) – 'kõne, sõna' logos (kr.) – 'sõna, mõiste, käsit(l)us' • üldleksikoloogia • erileksikoloogia • ajalooline leksikoloogia (= etümoloogia) • kognitiivne leksikoloogia Leksikoloogia uurimisobjekt Leksikaalsed üksused: • leksikaalsed morfeemid (tüved ja tuletusliited) • leksikaalsed sõnad e. lekseemid • sõnade püsiühendid (neidki loetakse lekseemideks) Lekseem, semeem Lekseem võib olla • lihtne: jalg • tuletatud: -jalg/ne • liitne: lauajalg = laua + jalg • mitmest sõnast koosnev: jalga laskma ’põgenema’ Igasse lekseemi kuulub vähemalt üks tähenduskomponent e. semeem. Polüseemia korral kuulub ühte lekseemi rohkem semeeme. Lemma ja lemmatiseerimine • Terminiga lekseem rööpselt kasutatakse ka terminit lemma (< kr. ‘aluseks võetu, eeldatu'). Lemma tähistab kokkukuuluvate sõnavormide hulka. • Lemmatiseerimine: kok...
27. Mida tähendab semiootikas „tekst“? [Kultuurisemiootika, lk 175 ] Tekst kui märgisüsteemide kogum ja nede edastatud sõnum. Tektsid moodustavad kultuuri. Tekst kui piiritletud struktuur, mis on võimeline ka dialoogiks. Selleks, et sõnumit tekstiks määratleda, peab ta olema vähemalt kahekordselt kodeeritud (loomulikku keelde ja seejärel mingisse sekundaarsesse keelde, mingisugusesse vormi). 28. Miks eristab semiootika primaarseid ja sekundaarseid märgisüsteeme? Primaarne süsteem on näiteks loomulik keel. Sekundaarne märgisüsteem kasutab primaarset märgisüsteemi ja loob uue tähendusi kandva struktuuri. Sekundaarse modelleerivad märgisüsteemid on tõlgitavad ümber primaarsesse. Ersitus on oluline kuna sekundaarne märgisüsteem kasutab primaarset, kuid ei ole taandatav eelnevale, samuti võib emb-kumb olla teineteise jaoks kujundaja ja mõjutaja, kuid ei pruugi seda alati olla. 29
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
HERAKLES KULTUURILUGU REFERAAT Gregor Taul A50645 Semiootika 1. Aasta Sissejuhatus Lood jumalatest ja kangelastest, müüdid tekkisid Kreekas tuhandeid aastaid tagasi. Antiikmütoloogia üheks aluseks oli kindlasti kreeklaste usk loodusjõududesse kui jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt - jumalad omavad võimet lihtsureliku kuju võtta. Ja kui need jumalad juba maal peal käisid, siis jätkasid nad siin ka oma jumalikku sugu
põhierinevused Strukt ja poststrukt vahel ei saa selget piiri tõmmata. See on näha ka Barthes’i varajases teoses “S/Z”, varem perifeerias olnu kerkib tsentrumisse, paradigma hakkab muutuma. 60ndate lõpp: ilmuvad dekonstruktivismi esimesed tööd (Derrida “Grammatoloogia”), varane post, aga tegelikult valitseb ikka veel strukturalism. Poststrukt. tekib strukt. kriitikast, pidevast mõõduvõtmisest strukturalismiga. Venemaal strukt. ja semiootika võidukäik , poststrukturalismi sisuliselt ei tekigi. (korüfeed olid liiga kõvad ja võtsid isegi natuke post-mõtteid omaks). Alles pärast korüfeede surma tulevad noored vihased mehed Lacani ja dekonstruktivismiga vehkima (nt Lotmani suunas). Milles seisneb strukt meetodi kriitika? Kõigepealt semantilise struktuuri mõiste kriitika. Kritiseeriti ka strukt. märgikontseptsiooni. Kristeva kritiseeris teksti mõtte
2. Kultuur kui väärtuste süsteem (järjestus). Väärtus = sotsiaalse päritoluga ideaalne mõiste millestki soovitavast (heast, õigest), mis mõjutab inimese antud hinnanguid ja tegevuse eesmärkide, vahendite ning mooduste valikut. Väärtuste ja väärtusorientatsioonide uurimine, M. Rokeach'i väärtuste skaala. 3. Tähenduste süsteem, antud inimkooslusele omaste sümbolite (märkide ja keelte) kogum. Esmased ja teisesed keeled. Semiootika Sotsioloogiline teooria: sümboliline interaktsionism. Osalusvaatlus. Etnometodoloogia. 4. Ideoloogia - väidete süsteem, mis deklareerib mingeid fakte, väärtusi, käitumismalle või ideid (näit. võrdsed võimalused, natsionalism, usulahud). Ideoloogia sotsiaalsed funktsioonid: sotsiaalse pinge vähendamine grupihuvide väljendamine sotsiaalse tegevuse mõtestamine ja põhjendamine' 5. Kõiki inimeste ühistegevuse tulemusi hõlmav mõiste.
. . . 0,00 ............. -0,40 Haridus EKSAMIL KÜSIMUS KORRELATSIOONI KOHTA Kvalitatiivsed meetodid andmete analüüs vähem ragete ja mitte-matemaatiliste meetodite abil. Näiteks: · Diskursuse analüüs. Diskursus kirjalik, suuline või pildiline tekst · Semiootiline analüüs. Semiootika teadus märkidest ja tähendustest. Diskursuse analüüsi näide. Katkend sisseastuja esseest, 2006: ,,Iga inimene tahab omada ilusat kodu, kus koos naise ja lapsega elada." Semiootilise analüüsi näide. J.P. Sartre retsensioon Alber Vamus romaanile Võõras. · Romaan koosneb isoleeritud lausetest, mis peaaegu üldse ei ehaaku üksteisega. · Need laused sümboliseerivad inimesi, kes on Vamus arvates üksi ega suuda omavahel suhelda. Järelduste tegemine
Majandus ühiskonnas Sotsiaalteadused – moderniseeruva ühiskonna “leiutis” (mõiste “sotsioloogia” – Auguste Comte, ca 1840) 18.-19.saj -> distsipliinide-vaheliste piiride hägusus 20. saj -> süvenev spetsialiseerumine 21. saj -> vajadus suurema integreerituse järele (interdistsiplinaarsus) ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) ...
sajandi sotsiaalfilosoofias Louis Althusseri ja Antonio Gramsci ideoloogiakäsitlustes, Mihhail Bahtini zanriteoorias ning Frankfurti koolkonna, eelkõige Jürgen Habermasi töödes. Olulisi diskursusanalüüsis rakendatavaid teoreetilis-metodoloogilisi kontseptsioone pakuvad Michel Foucault' ja Julia Kristeva teosed. Tänapäevane diskursuseuurimine interdistsiplinaarse uurimisväljana hakkas arenema 1960ndatel erinevates humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondades, nagu strukturalism ja semiootika, lingvistika, sotsiolingvistika ja pragmaatika, etnometodoloogia ja etnograafia, kirjandusteadus ja antropoloogia, ning levis peatselt kognitiivsesse ja sotsiaalpsühholoogiasse, kommunikatsiooni- ja meediateadusse, sotsioloogiasse, politoloogiasse, ajalooteadusse ja teoloogiasse. Nüüdseks on diskursuseuurimine kujunenud ühelt poolt tõeliselt multidistsiplinaarseks uurimisvaldkonnaks ja teiselt poolt iseseisvaks distsipliiniks (vrd van Dijk, 2005).
.. Korrelatsioonianalüüs vaja on selgeks teha seos kahe muutuja vahel. Positiivne korrelatsioon ühe muutuja muutudes kasvab ka teine muutuja. Eksamil on vaja teada, mis asi on korrelatsioon. Maksimaalne korrelatsioon on +1 ja minimaalne -1. Kvalitatiivsed meetodid. Andmete analüüs vähem rangete ja mitte-matemaatiliste meetodite abil. Diskursuse analüüs. Diskursus kirjalik või pildiline tekst. Ridadevahelt öeldakse midagi. Semiootiline analüüs. Semiootika - teadus märkidest ja tähendustest. Albert Camus ,,Võõras" Järelduste tegemine. Milline on uuringu tulemuste teaduslik tähendus, kuidas sobivad tulemused kokku teiste uurijate tulemustega? Milline on tulemuste praktiline väärtus. Alati ei ole praktilist kasu, väärtust. Sageli puudub otsene praktiline väärtus. Heaks kombeks on öelda, mida tasuks edasi uurida? 4
Lisa 1 Eesti psühholooge Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 EESTI PSÜHHOLOOGE Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis, kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin tutvustatud. Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähele...
Reklaamipsühholoogia Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuv...
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
Paradigma varustab teadlasi eeldustega, mida nad peavad silmas oma uurimusi planeerides ja läbi viies. See on üldine ja ühine vaade uuritava tegelikkuse iseloomule ja selle uurimisviisidele. LISAKS: A typical example or pattern of something; a model. A worldview underlying the theories and methodology of a particular scientific subject. Paradigmad põhinevad filosoofilistel maailmavaadetel. Sellest tuleneb omakorda näiteks sotsiaalse tegelikkuse mõistmise viis. *Vahel näib, et igal semiootika suurkujul oleks kui oma paradigma. Andersoni (1990) kolm maailma käsitlust · Premodernne universum kui muutumata hierarhiline kord. Kõigel on eesmärk, inimene on struktuuri osa. Teadmine põhineb usul. · Modernne on olemas üks tõde, mis ei sõltu tõlgendustest. Väärtus sõltub lähedusest tõele. Eesmärk avastada uuritavast objektist seda ühtainust tõde, lähtudes objektist endast. Positivism arusaam, et ainuõige on teaduslik lähenemine.
Peamised teoreetikud: Jacques Derrida, Foucault, Julia Kristeva. Derrida: Tähendus on irratsionaalne ja pidevas loomises, see ei ole kunagi käes, vaid on lõputult edasi lükatud. Eco - kui Derrida teda sõidutas, sai ta aru küll, kuhu minna vaja. 12 Semiootika Kui Campbell väidab, et me naudime asjade tähendust rohkem kui asju endid, siis mõnes mõttes üritab ta sotsiaalselt näidata seda, millega tegeleb terve distsipliin ilma rangelt võtte sotsiaalse aluseta: semiootika. Semiootika vaatab kõiki kultuuri elemente kui osasid keelest ning analüüsib siis kultuuri nagu keelt. Roland Barhthes (1986) Mythologies Pakub välja metodoloogia, kuidas igapäevaasjade tähendusi uurida, läbi selle, et viitab, kuidas tähendused on ideoloogiliselt piiratud. Ta võtab hamburgeri, ja näitab, et see võib viidata nii ühte sorti toidule suhtes teiste toiduainetega - kiiroitudule, kuid võib
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juure...
Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. Reklaam kui kommunikatsioon, kommunikatsioon kui mäng ... • Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. (Hennessy, 1965) • Sõna tähendus on tema tarvitus keeles. (Wittgenstein, 2005) • Semiootika - teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. • Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja • Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord.
kultuuris. Ta väidab, et inimese kultuuriline tegevus ongi alati korraga kistud kahe jõu poolt ühelt poolt säilitavad ja teisalt loovad jõud. Nt müütides ja religioonis on ülekaalus säilitavad jõud, kunstis aga uuenduslikud hoovused. Aga see pinge loob samas kultuuris dünaamilist tasakaalu! Cassireri eripära suurte saksa filosoofide vaimus oli ta huvitatud nii loodus kui humanitaarteadustest. Ka teadus (mõeldes siin loodusteadusi) on üks osa inimese sümbolilisest tegevusest. Semiootika seisukohalt oluline märkus saksa filosoofina tundis ta hästi ka Jakob von Uexkülli töid (Umwelt theorie). Eesti keeles ,,Uurimus inimesest" (1944; e.k.1999: 46): ,,Inimene on avastanud keskkonnaga kohanemiseks täiesti uue meetodi. Lisaks kõigi loomaliikide juures esinevatele retseptor- ja effektorsüsteemidele leidub inimesel veel kolmaski lüli, mida võiksime nimetada sümbolsüsteemiks. See uus omadus muudab inimese kogu elu. Kui võrdleme inimest loomadega, siis ei
,,väärtuslikemaid" ilminguid, mitte seda mis oli tavapärane ja tegelikult igapäevaelule iseloomulik. Tsenseeriti roppuseid, seda mis oli oletatavalt hilisem kultuuriline laen jne. Ka seda, mis ei sobinud kokku valitsevate teooriate ja arusaamadega rahvusest (jällegi nt. laenud!). - Kaasaegne, Britanniast levinud nn. Cultural Studies (kultuuriuuringud) on sellisest hierarhilisest lähtekohast püüdnud loobuda (nii 1960-70-ndatest alates. CCCS Birminghamis 1964???). Keeleteaduse, semiootika, antropoloogia ja sotsioloogia kaudu on tulnud uusi impulsse kultuuri uurimisse. Subkultuurid on huvitanud sotsiolooge juba 1930-ndatest (nn. Chicago koolkond). Populaarkultuur ka uurimise alla: kaubavormi tõttu on eesmgiks lai levik, ning on tihti ühiskonnas valitsevatele arusaamadele/ideoloogiatele lähemal, kergemini nähtavalt seotud kui kõrge kunst. Seepoolest huvitavam/viljakam uurimusaines kui eesmärgiks on mõista ühiskonda laiemalt, mitte ainult individuaalselt kunstiteost ennast.
Fotograafia kõrgpunktid kunstiajaloos. 1960te-70te kontseptualism. 1980te aastate lavastuslik fotograafia USA-s ja Euroopas. Erinevate lavastuste esteetiline taust. Pilet nr.10 1. Fotograafia ja ekspeditsioonid. Etnograafia, vojerism ja pragmaatika. Etnograafia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu, mis uurib erinevate rahvaste materiaalset kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jmt. Kaasajal kasutatakse ka mõistet "kultuurantropoloogia", mis hõlmab ka vaimse kultuuri. Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Maade pildiline "avastamine" ja koju-kätte-toomine toimus siiskui kaamerad muutusid kaasaskantvateks ja kergeteks.. Maailma muutumine kommunikatiivsemaks kui kapitalismi paratamatu arenguseadus. Etnograafiliste ja "geograafiliste" piltide iseloom ja varjatud eesmärgid. Etnograafiline pildistamine kui inventuur ja vallutuseelne tegevus. 2. Pildiline dokument
150. Tuan, Yi-Fu 1993. Passing Strange and Wonderful: Aesthetics, Nature, and Culture. New York: Kodansha International. 268 Kadri Tüür, Timo Maran Tüür, Kadri 2001. Keskkonnaelementide tähendusest A. H. Tammsaare ro- maanis "Kõrboja peremees". – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 745–755. Tüür, Kadri 2003. Eesti looduskirjandus: määratlus ja klassifikatsioonid. Magist- ritöö. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond, semiootika osakond. Käsi- kiri. Tüür, Kadri 2004. Nature writing and intersemiosis. – Intertextuality and Intersemiosis. Eds. Marina Grišakova, Markku Lehtimäki. Tartu: Tartu University Press, pp. 151–167. Vinkel, Aarne 1997. August Mälk. Tartu: Ilmamaa. Allikteosed Carson, Rachel 1968. Hääletu kevad. Tlk Ain Raitviir. Tallinn: Valgus. Ehrmann, Karl 1935. Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid. Võru: V. Pohlak. Ernits, Peeter 2003. Mõned mu naabrid
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
Takistamatu individualism tagab selle, et inimesed pürgivad autentsuse ja sellise elu poole, kus nad on tegijad, kus pole konservatiivseid piiranguid. Inimesed võivad mõelda kõigele, mis pähe tuleb ja teha kõike, mis tahavad (mitte halba tehes). Oleme avatud kõigile mudelitele. Avangardne maailm toob uusi leiutisi. Liberalismi ja konservatismi ühine eesmärk on luua toimiv, sidus ühiskond. 17. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism. Dekonstruktsioon. Strukturalism: Käsitleb kogu kultuuri kui kommunikatsiooni- ja märgisüsteemi, mille aluseks on struktuurielementide või tunnuste erinevus ehk binaarne opositsioon.Strukturistliku mmetodi aluseks on 20.saj alguses Ferdinand se Saussure`i väljatöötadud keeleteooria.Selle teooria aluseks on keele ja kõne eristus. Keel tähendab tema jaoks süsteemi, mis eksisteerib kõigis keelelise väljenduse valdkondades(nt kirjanduses), samas kui kõne puhul on
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms...
Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism. Dekonstruktsioon. 43. Postmodernism. Teooriad. Hüperreaalne kogemus. LyotardI lõppematu avangardi kontseptsioon. 44. Pragmatism. Peirce, James. Richard Rorty. 45. Analüütilise filosoofia juured. Empirism. Positivism. Frege. Viini ring. Kaasaegset analüütilist filosoofiat huvitavad küsimused. Vastasseisud ja ühisosa kontinentaalse filosoofia paralleelsete arengutega. Praktiline filosoofia
asjaolusid. Binaarsed opositsioonid. Inimmõtlemise üheks universaalseks omaduseks on binaarsete opositsioonide kasutamine – st. nähtuste vastandamine (mees vs naine, kultuur vs loodus, toores vs küpse, söödav vs mittesöödav, oma vs võõras, jne.). Sellistes vastandustes kajastuvad inimeksistentsi üldised probleemid. Müüdid, kunstiteosed jms. on üles ehitatud sellistele vastandustele. Juri Lotman (1922-1993) – Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Lotman tegeles peamisele kirjanduslike tekstide analüüsiga. Aga põhimõtteliselt arvas ta, et kultuuri võib tervikuna vaadelda kui suurt teksti. Konfliktiparadigma Kõik konfliktiparadigma esindajad on mõjutatud Karl Marxist. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: - materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus - klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest
seejuures märgata uusi ja ootamatuid juhtumisi prooviprotsessis, mis võivad töö hoopis teise suunda kallutada. TÄHENDUS, MÄRGID, TASANDID (tähendused, mis on koreograafi kujutluses prooviprotsessi käigus, märgid, mis on reaalselt valminud koreograafias, tähendus, mida vaatajad esitatule omistavad kas need on samad ja ühesugused?) Nii nagu mitu erinevat inimest võivad nähtud lavastust erinevalt tõlgendada, võib seda hoopis erinavalt sõnastada lavastusgrupp ja koreograaf ise. Semiootika (teadus märkidest ja nende toimimisest inimtegevuses) on üks võimalusi selle diskussiooni avamiseks eri osapoolte ja tõlgenduste vahel. Tantsusemiootika tegeleb tantsus ja liikumises avalduvate märkide tõlgendamise ja uurimisega. Need märgid on tantsukompositsiooni elemendid, mis väljendavad autori (te) tunnetust ja mõtteid meediumis. Et märgid toimiksid, peavad nad olema äratuntavad. Personaalne mõte või tunne jääbki isiklikuks läbielamiseks
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. päras...
Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on a...
On teada, et mõned protsessid sõltuvad järjekorrast. Näiteks mõjutab börsil või mänguautomaadis toimingute järjekord väljundit. Ka ajalugu on lugu järjekorrast. Narratiiv on see, kui jutustatakse sündmustest, mis on jär- jekorras. Näiteks paljud romaanid on narratiivid. Viimasel sajandil on moes vaadelda ka ajalugu kui narratiivi, sõltumata sellest, millised on sündmu- sed. Jutustus kõigest, mis kinnitab, et maailm on tekst. Kogu semiootika on ju sellele üles ehitatud. Näiteks Rorty kinnitas, et ka näiteks kalju on tekst. Tegelikult tuleb selle seisukohaga siiski ettevaatlik olla6 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm Robin George Collingwood (1889–1943) oli ajaloolane ja filosoof. Ta kü- sis, mis on ajalugu ning vastas — see on uurimine, päritolult teadus, mõt- lemise vorm, milles esitatakse küsimusi ja proovitakse neile põhjendatult vastata. Kui asi on nii, siis on iga jutustus (näiteks kroonika) ka ajalugu.
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
