Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. Baer õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 18101814 Tartu Ülikoolis arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. 1821. aastal asus ta korralise professori kohale Königsbergi Ülikoolis. 1826. aastal valiti ta Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professoriks, kuid Baer ei võtnud seda kohta vastu. 1834. aastal asus Baer Peterburi; samal aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta oli Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president, samuti Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige. Baeri huvide hulka kuulusid embrüoloogia, anatoomia, ihtüoloogia, entomoloogia, etnograafia, antropoloogia ja geograafia. Oma elu erinevatel perioodidel oli ta huvide kese erinev --
üks sümboleist - 1928. aastal püstitatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi mälestussammmas (skulptor Otto Strandman). TRÜ professorkond koosnes valdavas osas veel 1960. aastatelgi Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis hariduse saanutest, kes kindlustasid õppe- ja teadustegevuses ning traditsioonides järjepidevuse. TRÜ erilisus seisnes kitsa erialaga akadeemiliste spetsialistide unikaalsuses ning globaalse tähendusega koolkondade rajamises: keeleteadlane Johannes Voldemar Veski, strukturaalse semiootika ja Tartu semiootikakoolkonna rajaja Juri Lotman, keeleteadlane, eesti foneetikateaduse algataja, fennougristikakoolkonna rajaja Paul Ariste, orientalist ja polüglott Pent Nurmekund, kunstiajaloolane Voldemar Vaga, botaanik ja biogeograaf Viktor Masing, arstiteadlane-kirurg Artur Linkberg, füsioloog Elise Käer-Kingisepp jpt. Üliõpilaskonna ja õppejõudude, teadurite jt suhtumine ning hoiakud eestikeelse ja
tõhustamiseks 1958. aastal Rahvusvahelise Teadusliku Informatsiooni konverents 1966. aastal kogumiku “Annual Review of Infotmation Science and Technology” väljaandmine. 1970. aastal Tefko Saracevici infoteaduse ülevaate “Introduction to Information Science” 5. Informatsiooni uurivad teadused Vastus: Informatsiooni eriaspektid on uurimisaineks mitmetel teadusaladel: küberneetika, matemaatiline kommunikatsiooniteooria, lingvistika, semiootika, dokumentalistika, informatsiooniteooria, kognitoloogia jne. Paljud akadeemilised distsipliinid uurivad informatsiooni erinevaid aspekte: Loodusteadused- Uurivad meid ümbritsevat looduslikku maailma Sotsiaalteadused- Inimeste poolt loodud maailma Humanitaar- ja kunstiteadused- inimeste loomingu sisu ja konteksti. 6. Infoteaduse arenguetapid ja neile iseloomulikud tunned Vastus: 1958-1977- Peamiste uurimisvaldkondade kujunemine, piiride ja seoste määratlemine teiste
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar k...
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused. Antropomoftsism- inimese omaduste omastamine, millegi mitteinimlikule, nt ilmastinähtustele. Deduktsioon-järeldus üldiselt üksikule Induktsioon- järeldus üksikult üldisele Determinism- seisukoht, et miski ei saa toimuda teisiti, kui see tegelikult toimub Eeldus- arut...
Kes keda sotsialiseerib? Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise; harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Sotsialiseerumise agendid: pere, sõbrad, kool, ühiskond 11. Millised on kultuuri komponendid? Sümbolid, keel, väärtused ja uskumused, normid, materiaalne kultuur 12. Defineeri sümbol, kultuurishokk, semiootika. Sümbol võrdkuju, pilt, märk v ese, tinglik tähistaja, millega tähistatakse midagi abstraktset (nt süda kui armastuse sümbol), asendatakse mõistet, sõna, suhet jne; mõiste või suuruse tähis (võib koosneda ka rohkem kui ühest märgist) Võõras keskkonnas tajume sümbolite võimu läbi KULTUURISOKI, mida kogeme ja ka põhjustame. Kultuurisokk on segaduses olemise tunne, kui puutume kokku meie jaoks harjumatu eluviisiga. Me kogeme ja põhjustame kultuurisokk
Filosoofiline kivi tähendas seda, et selle abil loodeti väheväärtuslikest metallidest saada väärtuslikke metalle nagu näiteks kulda. Elueliksiiri abil loodeti ravida kõiki haigusi ja pikendada eluiga või tagada hoopis igavese elu. Universaalne lahusti aga tähendas seda, et selle lahustiga sai lahustada kõiki aineid ja seetõttu teha kõiki katseid kõikide ainetega. Alkeemia oli prototeaduslik valdkond, mis hõlmas tänapäeva keemia, füüsika, astroloogia, kunsti, semiootika, metallurgia, meditsiini ja müstika elemente. Alkeemia ei olnud tänapäeva mõistes teadus. (http://et.wikipedia.org, kasut. 27. apr. 13. a.) Juba keskaja inimesele oli hästi tuntud alkeemik. Nüüd hoogustus alkeemikute tegevus veelgi, mis oli endiselt väga ohtlik. Otsiti veelgi agaramalt Tarkade Kivi, püüti väärtusetutest ainetest kulda ja hõbedat valmistada. Praktiliselt kõik valitsejad pidasid ülal alkeemikuid, kes
8. Märgi mõiste ja märkide liigid. a. Märk see on sõna, mida omandab tähenduse ja heliga. b. Märkide liigid Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) 9. Semantika ja pragmaatika: sarnasus ja erinevus. a. SARNASUS. Semantika ja pragmaatika on semiootika osa.Mõlemad uurivad märke. b. ERINEVUS.Pragmaatika uurib märkide seost nende kasutajaga. Semantika uurib märkide ja nendega tähistatavate objektide vahekordi. Semantika ka astub sisse lingvistikat. 10. Komponentanalüüs ja prototüüpanalüüs. a. Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnuste abil. Semantilised tunnusjooned on vähimad määratavad tähenduselementid. Need on binaarsed(kas
mitmetähenduslikkus. Kirjandusteoste põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid. 6. Dekonstruktsioon (1970’ndad 80ndad): teksti elemendid koosnevad märkidest, tekst nagu kividest laotud müür, seda võimalik lahti võtta (dekonstruktsioon) ja kokku panna, aga tekst ise muutub selle protsessi käigus, tõlgendamine on teksti jätk. 7. Semiootika – uurib märgisüsteeme. Oluline ikoon (sarnasus: näib, kõlab, maitseb, tundub samamoodi nt. diagramm, foto, joonis) ,indeks(tähistatava ja tähistaja vahel on alati otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja.), sümbol (asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel, nt. numbrid, liiklusmärgid). Keel on olulisim märgisüsteem.
Inimestel on sarnane teadvuse struktuur, kõigis kultuurides on olemas sarnaseid protsesse (rituaalid, sugulassidemed, paarilise valimine). Müteem - müüdi väikseim iseseisev tähenduslik element. Erinevad müüdid on taandatavad universaalsetele müteemidele. Semiootika. Märgisüsteemi mõiste. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol. Semiootika uurib märgisüsteeme - lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (ka nende kogumid), mis toimib nagu keel. Semiootika uurib nende objektide ja käitumismudelite sümboolseid funktsioone. Kõige olulisem märgisüsteem on keel. Märgitüübid: *indeks - märk, tähistatava ja tähistaja vahel on otsene füüsiline või kausaalne suhe - looduslikud märgid on näiteks suits, kaja, jalajälg. *ikoon - märk, mille tähendus järeldub tema vormist, st. foto, joonis. *sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt
· Akadeemilise Filosoofia seltsi asutajaid ja esimehi · Eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. 9) Tuntud eesti psühholoogide uurimisvaldkonnad. · Endel Tulving episoodiline ja semaatiline mälu ja selle neurofüsioloogilised mehhanismid; teadvuse ja mälu vahekord. · Jaan Valsiner arnegupsühholoog. ,,Culture and Psychology'' looja ja toimetaja. Märgisüsteemid ja semiootika. · Jüri Allikas Tartu Ülikooli professor, taju ja isiksusepsühholoogia. · Peeter Tulviste Tartu Ülikooli professor, poliitik. Kultuur ja mõtlemine. · Jaan Panksepp Bowling Greeni ülikooli professor. Emotsioonide füsioloogilised mehhanismid, hüpotalamus. 10) Mis on paradigma? Paradigma Teaduslik maailmapilt. Mis on objekt ja millised uurimis meetodid. 11) Psühholoogia ajaloo etapid (Ballantyne) · Eelteaduslik ( 6 saj. eKr
o Pragmaatika (lause tähendus teatud olukorras) Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline keeleteadus keele uurimine ühes ajas. Diakrooniline keeleteadus keele areng ajaloos. Teoreetiline Praktiline = rakendus lingvistika (nt logopeedia, tõlk) Makrolingvistika (keeleteadus seotud teise teadusega) : o Psühholoogia psühholingvistika o Sotsioloogia sotsiolingvistika o Ajalugu diakrooniline lingvistika o Semiootika semantika o Filosoofia semantika ja pragmaatika o Etnoloogia kõneetnograafia o Kirjandusteadus stilistika Keeleteaduse meetodid: o Lingvisti keelepädevus (iseensa keel) o Andmete kogumine o Salvestus o Litereerimine (üleskirjutamine) o Korpused o Sõnaraamatud, arhiivid jms. o Katsed, küsitlused o Andmete töötlemine: o Kvalitatiivsed meetodid (üksik juhtum)
Taaskasutus, hävitamine 8. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Kõik teadusalad on omavahel seotud, koos moodustatakse terviklik süsteem. Kolm põhilist seoste liiki: ühine uurimisaine; ühised uurimismeetodid; ühine ajalooline areng Teadusalad: küberneetika informatsiooniteooria matemaatiline loogika semiootika lingvistika psühholoogia raamatukogundus (bibliograafia) teaduslugu tehnikateadused 9. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. Tänapäeval on infoteadus kujunemas neid valdkondi hõlmavaks katusmõisteks: infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus. 10. Mis on informatsioonikriis? Mis on infoüleküllus
Seadusandlus: käitumise regulatsioon normatiivaktide abil Seaduste järgimise kontroll ja sanktisoonid mitteõiguspärase käitumise eest Jälitus ja uurimistöö inimeste juriidiline kaitse ja nõustamine õigusteadus ja psühholoogia kuuluvad ametlikult sotsiaalteaduste hulka. Reaalteadused- füüsika, keema, geoloogia(objektiivne maailm) humanitaarteadused - inimkultuuri nähtused, ajalugu, filosoofia, keeleteadus, semiootika sotsiaalteadused - psühholoogia ometi on psühholoogia oluliselt interdistsiplinaarsem, asudes loodus-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste piirialadel. inimene nii bioloogiline liik, ühiskonna liige ja ühiskondlik olevus kui ka kultuuri subjekt ja looja. inimpsüühika tugineb nii looduslikele eeldustele ja alustele kui ka ühiskondlikele ja kultuuriprotsessidele. Psühholoogia seotud peaagu kõigi aladega, kuid kõige olulisemad on: matemaatika filosoofia (neuro)füsioloogia
Ta ütleb, et kultuurid on erinevad, aga struktuurid, mis seovad inimkogemust toimivad sarnaselt vaatamata eri kultuuride spetsiifikale. Kõikides kultuurides on sarnased kodifitseerimisprotsessid (näiteks sarnased rituaalid, initsiatsioonid, sugulassidemed, paarilise valimine) Erinevad müüdid kultuurides on sama müüdi variatsioonid, inimestele on sarnane teadvuse ülesehitus. Semiootika. Uurib märgisüsteemi. Märgisüsteemi mõiste. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol. • Märgisüsteem - lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel, mis toimib nagu keel. Semiootika uurib nende objektide või käitumismudelite funktsioneerimist. • Indeks – märk tähistaja ja tähistatava vahel on alati otsene või füüsiline. Looduslikud märgid nagu jalajälg, suits, kaja
Dewey'd pakub ta välja loobumise ideest, mille kohaselt teaduse eesmärk on produtseerida mudeleid, mis reaalsusele täiuslikult vastaksid. Selle asemel peaksime mõistma, et teaduslik diskursus on vaid üks sõnavara teiste seas. 4 PRAGMATISMI ESINDAJAD 4.1 Charles Sanders Peirce Charles Sanders Peirce sündinud 10. september 1839 Cambridge`is ja surnud 19. aprill 1914. Ta oli USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, sealhulgas loogik ja matemaatik. Lisaks sellele on ta üks semiootika rajajaid. Viimastel kümnenditel on huvi Peirce'i loomingu vastu märgatavalt kasvanud. Tal olid uudsed ideed paljudel aladel, eriti matemaatikas, loogikas ja filosoofias. Peirce pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism (hiljem nimetas ta oma positsiooni pragmatismiks ). Kõikidest pragmatismi esindajatest avaldas just Dewey kõige rohkem mõju Ameerika vaimsele atmosfäärile. Tema õpetus sisaldab vähe originaalseid mõtteid, peamiselt tugineb ta
Tartu Ülikool Semiootika osakond Ares referaat Koostaja : Lona Päll Tartu , 2007 Sisukord Sissejuhatus : Ares – julm ja verejanuline jumal ....................................3 Sümbolid..................................................................................................4 Ares ja Aphrodite ....................................................................................5 Aresega seotud müüdid...........................................................................5 Arese järeltulijad......................................................................................6 Arese kujutamine kunstis.........................................................................7 Mars .......................................................................................................8 Kokkuvõtteks .............................................................................
üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste). Need reeglid on kõige lihtsamad ja kohustuslikud. pragmaatika - märgi suhe tema kasutajaga III. Märk -- subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab. ( 4.loeng slaid 13) Semioos on 5-liikmeline suhe. On mark, interpretaator, interpretant, tähendus ja kontekst. 3) Peirce'i semiootika ja Saussure'i semioloogia. Teooria Filosoofiline, Deskriptiivne, üldlingvistiline normatiivne, Baseerub loomulikul keelel ülevaatlik, eeldab loogiliste suhete ja märgitüüpide universaalsust Atomism Holism Substitsionaalne Bilateraalne(kahekülgne) märk on keeles eelkõige, mitte kõnes
MAJANDUSANALÜÜSI MÕISTETE JA TERMINITE SELETUS* aegridade analüüs spetsiifiline analüüsi meetod, mis käsitleb mingi protsessi perioodiliselt ajas muutuvaid arvnäitajaid (näiteks müügi või tarbimise kõikumist aasta, kuu, nädala, päeva ulatuses, liikluse muutumist, tootmis-tehnoloogilise protsessi muutusi jne.). Kasutatakse ärimudelite ja prognooside koostamisel (time series analysis) analüüs, eritlus probleemi lahendamine objekti (eseme, majandusliku tulemuse, mõiste) osadeks jaotamise teel või majandusliku tulemuse põhjustanud üksikasjade ja nende põhjuste selgitamine. analüütik majandusanalüüsi spetsialist, väärtpaberituru analüüsi spetsialist, analüüse tegev ametnik analüütika analüüsiõpetus, eritlusõpetus. 1.Õpetus uuritavate objektide kohta mingite üldistavatele järeldustele jõudmist menetluse abil, mille tähtsaim tunnus on uuritavate objektide või probleemide osadeks jaotamine ja nende uurimisel saadud tulemus...
kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Küberneetika, Informatsiooniteooria, Matemaatiline loogika, Semiootika, Lingvistika, Psühholoogia, Raamatuteadus, Teaduslugu, Tehnikateadused 8. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus 9. Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus? raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond infoteaduse valdkond, mis uurib raamatukogusid ja nende tegevust 10. Mis on dokument ja miks dokumente hallata?
ühiskondliku elu. · G. Simmeli objektiivne ja subjektiivne kultuuri dimensioon Objektiivne on subjektiülene, s.o inimeste loodud objektiivne maailm (objektid, esemed). Subjektiivne kultuur on inimeste sees ja vahel toimiv kultuur, inimeste emotsioonid, kogemused, tunded. Simmel leiab, et raha piiritleb kogu kultuuri ja elurütmi. Toimub protsesside ratsionaliseerumine, emotsioonid jäävad tagaplaanile subjektiivset inimeste kultuuri asendab asjade ehk objektiivne kultuur. · Semiootika ja strukturalism (J. Baudrillard ja sümboliline väärtus) Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. Baudrillard (1998) peab toodetel esmatähtsaks nende sümbolilist väärtust, mistõttu tarbimise puhul saab oluliseks selle kommunikatiivne ja eristav funktsioon
romaan, novell, jutustus. Positivistlik kirjandusteadus. muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks.” Hermeneutika. Kirjanduse psühholoogilise analüüsimise (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 93jj) võimalused. Kirjanduse käsitlemine sotsioloogilisest aspektist. Strukturalism. Semiootika. Uuemad kirjandusteaduslikud suunad: „Inimkonda ajaloolist olemasolu on saatnud kunst. Elatist poststrukturalism, dekonstruktsioon, feministlik kirjandusteadus hankides, võideldes oma elu eest [...] on inimene ikka leidnud aega jt meetodid. kunstiloominguks, on tajunud selle vajalikkust
Binaarsed opositsioonid. Inimmõtlemise üheks universaalseks omaduseks on binaarsete opositsioonide kasutamine st. nähtuste vastandamine (mees vs naine, kultuur vs loodus, toores vs küpse, söödav vs mittesöödav, oma vs võõras, jne.). Sellistes vastandustes kajastuvad inimeksistentsi üldised probleemid. Müüdid, kunstiteosed jms. on üles ehitatud sellistele vastandustele. Juri Lotman (1922-1993) Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Lotman tegeles peamisele kirjanduslike tekstide analüüsiga. Aga põhimõtteliselt arvas ta, et kultuuri võib tervikuna vaadelda kui suurt teksti. Konfliktiparadigma Kõik konfliktiparadigma esindajad on mõjutatud Karl Marxist. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: - materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus
-Reklaamipsühholoogia on psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sisulistest probleemidest lähtudes. -Reklaamipsühholoogia - psühholoogia osakusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks -Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: • Hoiak • Taju • Mõjustamine • Mõtlemine • Otsustamine • Mälu • Tähelepanu • Emotsioonid • Imidž Käitumine -Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond -Kõigega, mis puudutab tarbijas e. inimeses eelduste kujundamist kaupade vahetuseks. -Bränd- • Objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus; • Subjektiivsed omadused sh selle imidž e kujutlu...
inimkogemusi, toimivad kõikjal sarnaselt. Inimestel on sarnane teadvuse struktuur, kõigis kultuurides on olemas sarnaseid protsesse (rituaalid, sugulassidemed, paarilise valimine). Müteem - müüdi väikseim iseseisev tähenduslik element. Erinevad müüdid on taandatavad universaalsetele müteemidele. Semiootika uurib märgisüsteeme - lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (ka nende kogumid), mis toimib nagu keel. Semiootika uurib nende objektide ja käitumismudelite sümboolseid funktsioone. Kõige olulisem märgisüsteem on keel. Märgitüübid: indeks - märk, tähistatava ja tähistaja vahel on otsene füüsiline või kausaalne suhe - looduslikud märgid on näiteks suits, kaja, jalajälg. ikoon - märk, mille tähendus järeldub tema vormist, st. foto, joonis. sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt
termin, kuna kõik peale väikese vähemuse kaldusid osalema vähemalt mõnes massikultuuri vormis. Populaarkultuur kultuur, mis on populaarne, mida paljud inimesed naudivad. Populaarkultuur on selles mõttes paljude ja igaveste jõupingutuste hübriidne toode kaasaegses väljendusvormis, mille eesmärgiks on jõuda inimesteni ja hõivata turg, ja saamaväärselt on see inimeste aktiivne nõudmine selle järele, mida Fiske nimetaks tähendusteks ja naudinguteks. Semiootika on üldise strukturalistliku lähenemisviisi spetsiifilisem versioon. Meedia sisu tarbeks leidub mitmeid klassikalisi strukturalistliku või semiootilise lähenemisviisi selgitusi ja mitmeid kasulikke tutvustusi ja kommentaare. Märk on keeles põhiline füüsiline tähenduse kandja. Me kasutame omavahelises kommunikatsioonis märke, et anda edasi tähendusi oma kogemustemaailma objektide kohta teistele , kes interpreteerivad meie kasutatud märke ühese keele abil või teadmiste põhjal meie
Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. 1807-1810 õppis Baer Tallinna Toomkoolis. Peale selle kooli lõpetamist läks ta 1810 Tartu Ülikooli, õppis seal neli aastat arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Aastast 1817 töötas ta Königsbergis, kus sai zooloogia- ja anatoomiaprofessoriks. 1826. aastal valiti ta Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professoriks, millest Baer aga keeldus. 1834. aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta asutas Vene Geograafia Seltsi ning oli selle esimene president. Samuti oli ta ka Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige. (http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer) 1867 aastal kolis ta elama Tartu. 1869-1876 oli ta ka Tartus Loodusuurijate Seltsi esimees. Ta uuris kalade, kahepaiksete, roomajate, imetajate ning eriti põhjalikult kana embrüonaalset arengut
Tartu Ülikool Semiootika osakond Moon Meier Kristliku kunsti tekkimine Referaat Tartu 2006 Sissejuhatus Käesolev referaat on ülevaade varakristlusest ja kristliku kunsti algusajast. Referaat annab varakristlikust kunstist üldpildi. Eesmärk ei ole pakkuda detailset kirjeldust tollasest kunstist, vaid eelkõige tuua välja see, kuidas algkristlus ja Rooma ilmalik võim üksteist vastastiku mõjutasid ja kuidas need mõjud kristlikus kunstis avaldusid. Antiigi kunst ja varakristlik kunst on tihedalt seotud. Tekkis ju kristlus ja ka kristlik kunst Rooma impeeriumis. Ajaliselt piiritlen töö 5 sajandiga - s. o 1. saj- 6.saj algus pKr. Referaat koosneb kolmest osast – ajaloolisest ülevaatest, kunsti iseloomustusest ja olulisemate kristlike sümbolite tausta selgitavast osast. Pildimaterjal on saadud Internetist, sisulisteks allikateks olid kolm raamatut. ...
leksikoloogia, süntaks, tekstilingvistika, semantika, pragmaatika Keeleteaduse tüübid: • teoreetiline kt (ehk keeleteadus) – praktiline kt • diakrooniline kt – sünkrooniline kt • „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse naaberteadused ja seosed keeleteaduse valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika Keeleteaduse meetodid: • Lingvisti keelepädevus • Andmete kogumine: - salvestus, - litereerimine, - korpused, - sõnaraamatud, arhiivid jms. - katsed ja küsitlused • Andmete töötlemine: - kvalitatiivsed meetodid, - kvantitatiivsed meetodid.
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Semiootika ja kulturoloogia osakond Triin Paaver Vana-India kunst (Induse tsivilisatsiooni ajal) Referaat Tartu 2004 Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele (samas pole märgitud, et inimese kujutamine midagi negatiivset kaasa tooks) (Britannica, 1953: 215). India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid (sdhan) (Britannica, 1953: 215). ENE kirjutab India varase kunsti kohta järgnevat: ,,India kunst on olnud tihedas se...
45.Strukturalistlik antropoloogia 23 Lévi-Strauss > struktuurid, mis seovad inimkogemust toimivad sarnaselt vaatamata eri kultuuride spetsiifikale Kõikides kultuurides sarnased kodifitseerimisprotsessid Inimestel on sarnane teadvuse struktuur Müteem (mytheme) > müüdi vähim iseseisev muutumatu tähenduslik koostiselement. 46.Semiootika, märgisüsteemi mõiste, märgitüübid: indeks, ikoon, sümbol. Semiootika uurib märgisüsteeme Märgisüsteem on lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (või objektide või käitumismudelite kogum), mis toimib nagu keel Semiootika & kirjanduse uurimine > millised on reeglid, vahendid ja vormielemendid, millest koosneb kirjanduse struktuur Keel on kõige olulisem märgisüsteem, lähtub Saussure märk = tähistaja + tähistatav. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol 47.Strukturalism ja kirjandusteadus
Lotman (19221993), kes peale Peterburi Ülikooli 1949. aastal lõpetamist ei leidnud tänu oma juudi päritolule tööd kodulinnas. Just Tartu, kus akadeemiline õhustik oli veidi vabam, sai J. Lotmani töö- ja elupaigaks. J. Lotman oli väljapaistev vene filoloog, vene kirjanduse ja kultuuri asjatundja. Suuresti tema eestvedamisel hakati 1960. aastate alguses venekeelses kultuuriruumis viljelema strukturalismi ja semiootikat. Lotmani tegevuse tulemusena kujunes TartuMoskva semiootika koolkond, mis sai ajapikku tuntuks terves maailmas. Rääkides vene kultuurist Eestis, tuleks kindlasti märkida ka teisi silmapaistvaid vene soost teadlaseid -- majandusteadlast Mihhail Bronsteini (1923), kunstiteadlast Boriss Bernsteini (1924), kinokunstiteadlast Tatjana Elmanovitsit (1934). Ka venekeelne meedia Eestis on peale 90. aastate alguse mõõnaperioodi taas kosunud. Täna
Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste "kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha. Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1 sõnumite siirdamine a-lt b-le 2 tähenduste loomine ja vahetus 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (ini...
1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loog...
Tartu ülikool Semiootika osakond Nelly Mäekivi VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU Referaat Tartu 2006 SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................
mõisteta juttu, siis on mõtettu rääkida. (see oli näide). 2. loeng sPsühholivgvistika (PsL) eeldused A. Sotsiaalne tellims: keeleõpe, arvutid, kõneälvete korrigeerimine jne. B. Baasteaduste areng: 1) keeleteadus. Keel(t)e kirjeldamine keele struktuur, kõneprotsess, tekstid (suulised, kirjalikud), kõnemehhanism Tähendus ja mõte (pragmaatika) Integratsioon teiste teadustega (psühholoogia, semiootika, loogika) 2) Psühholooiga. Kõneprotsessi kirjeldamine psühhofüsioloogiline mehhanism, teadmised, suhtlemissituatsioonid, isiksuse küsimus (motiivid, eesmärgid,; miks ja milleks ma midagi kõnelen ja kuulan), kognitiivsed protsessid (mõtlemine, taju, mälu) 3) Sideteooria. Teate kodeerimine edastamine dekodeerimine (kommunikatiivne akt). 4) Muud semiootika, loogika, neuroloogia, logopeedia. Objekt keelematerjal eri ainesed
mõiste ) Strukturalism on tihedalt seotud vene formalismiga. 1) Elemendi tähendus sõltub selle elemendi asendist ja rollist süsteemis 2) Ühe elemendi muutumine toob kaasa terve süsteemi muutuse 3)Ühe struktuuri korrastatud üleminek teiseks toimub kindlate reeglite alusel 4) süsteemis kehtib eneseregulatsioon 36. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). 37. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 38. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 39. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 40. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19
keelepädevus salvestus, - kvalitatiivsed - litereerimine,- meetodid, korpused, - kvantitatiivsed - sõnaraamatud, meetodid. arhiivid jms. - katsed ja küsitlused Keeleteaduse naaberteadusi • Psühholoogia • Sotsioloogia • Ajalugu • Semiootika • Filosoofia • Etnoloogia • Kirjandusteadus Keeleteaduse meetodid • Lingvisti • Andmete kogumine: • Andmete töötlemine: keelepädevus - salvestus, - kvalitatiivsed - litereerimine, meetodid, - korpused, - kvantitatiivsed sõnaraamatud, meetodid. arhiivid
Reklaam on mitteisiklik infoedastusmeetod, mille eest tuleb kanda kulusid ja see on üldjuhul veenva iseloomuha ja sisaldab teavet toote teenuse kohta ning edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid: majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitl...
15. Claude Levi-Strauss Prantsuse strukturalism. Eesmärgiks oli uurida inimese mõistuse üldiseid seaduspärasusi. Selleks ta uuris kultuurilisi nähtusi (müüdid jne), mis on inimmõistuse otsesed produktid ja seetõttu leidub seal ka seaduspärasusi. Primitiivse ühiskonnas avaldub inimmõistus kergemini. Binaarsed opositsioonid nähtuste vastandamine, kajastuvad inimeksistentsi üldised probleemid. 16. Juri Lotman Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Uuris kirjanduslikke tekste. Arvas, et kultuuri võib vaadelda kui suurt teksti. 17. Vladimir Iljits Lenin konfliktiparadigma, Marxist mõjutatud. Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad neid aitama. Imperialism kapitalismi viimane arengufaas, ekspluateeritakse riikidevaheliselt. Sotsialism vajalik vaheaste kommunismini, võetakse võimete kohaselt ja antakse töö alusel.
ethos ja pathos on veenmine läbi emotsionaalse, kasutuses propagandas ja demagoogias. Neid eesmärke võib leida kaasaegses poliitilises retoorikas. Tunneme ära sõnastuses , poliitiline kontroll, poliitiline kaalutlemine, poliitiline õigustus, poliitreklaam ja poliitiline õhutamine. Järgides eelöeldut võime kokku võtta, et retooriline analüüs tähendab uurida lingvistilisi ja teisi veenmisega seotud semiootika vahendeid retoorikas. See oli retoorika, teine aste poliitilise retoorika uurimisel on sõnal poliitiline. Kõige lihtsam seletus on, et kõik mida poliitikud teevad oma ameti järgimisel võib käsitleda kui vahendit olla poliitiline. Selline poliitilise kontseptsioon vihjab, et poliitiline retoorika on retoorika, mis tuleb poliitikutelt. See arusaamine eitab fakti, et poliitilised teemad tulevad igaühe ellu, et mittepoliitikud toodavad poliitilist retoorikat eraolukordades ja et
Kirjandusteadus on iseseisva kunstiteadusena arenenud jõudsalt alates 19. Sajandist; poeetika ja stilistika olid kõrgelt arenenud juba antiigis. Kirjandusteaduse osad on kirjandusteooria, kirjandusajalugu ja kirjanduskriitika. Kirjandusteaduslikke meetodeid ja koolkondi: biograafiline meetod, feministlik kirjandusteadus, formalism, freudism, marksistik kirjandusteadus, positivistlik esteetika, poststrukturalism, retseptsiooniesteetika, semiootika, strukturalism, uuskriitika, vaimulooline koolkond. Uuskriitika (New Criticism) · Tekkis 1920. 30. Aastatel Ameerikas ja Inglismaal · Teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest · Tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading: süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri üksikelementide kaudu (värsimõõt, riim, erinevad kujundivõtted jne) · Tähtsamad esindajad: T. S. Eliot, Ezra Pound ,,Lugemise aabits" Strukturalism
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
Katsetas inimhääle võimalusi, avardas vokaalmuusika piire. Tema lähtepunktiks on seeriatehnika, kuid vabamal kujul. Ta on öelnud, et teose aluseks on süsteemi implikatsioonid, mis võivad varieeruda olenevalt olukorrast, individuaalsest käsitlusest ja orgaanilistest impulssidest. Mõnikord kasutab ka aleatoorikat. Erinevalt Boulezist on ta vaba ja intuitiivne helilooja. Ta ei ürita minevikutraditsioone lammutada. Ta kasutab muusika aluseks strukturalismi. Muusikaline semiootika. Ta tegi ka lavateoseid, mis ei ole ei ooper ega ballett, näiteks "opus Number Zoo". Esinejad loomakostüümides. Vokaalmuusika Uutmoodi tekstikasutus. Võtab sõnad lahti häälikuteks, mida kasutab iseseisvate struktuuriosadena. Sõnade tähendus kipub kaduma. Häälduses tugineb foneetikaalfabeedile. Vokaalteoste loomisel kasutab esimese sammuna moodulteksti ehk mingit lühikest fraasi, millest saab foneetiline materjalipank. Näiteks "Sequenza III". Teos on soololauljale
presupositsioon. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused. Tähendus on sõnade, lausete, kõne, tekstide jms keelenähtuste ning üldisemalt igasuguste märkide sisuline, väljenduslik külg. Tähenduse mõiste on üks semiootika alusmõisteid ning ka keeleteaduse ja filosoofia mõiste. Eri distsipliinides, eri koolkondades ning puhuti ka eri autoritel on lähenemine tähendusele, tähenduse definitsioon ja arusaam tähenduse loomusest erinev. Sageli eristatakse tähenduse oluliselt erinevaid liike või sõna "tähendus" oluliselt erinevaid tähendusi. Tähenduse uurimine: - Komponentanalüüs mõistete ja tunnuste tabel - Prototüüpanalüüs tüüpnäited, mõistete hierarhia
struktuur Müteem (mytheme) > müüdi vähim iseseisev muutumatu tähenduslik koostiselement. Erinevad müüdid erinevais kultuurides taandatavad müteemidele, müüte tohutu hulk, müteemide hulk piiratud. Müteem on sama, mis foneemid, morfeemid ja semeemid lingvistikas. Semiootika Uurib märgisüsteeme Märgisüsteem on lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (või objektide või käitumismudelite kogum), mis toimib nagu keel > semiootika uurib lingvistiliste/ mittelingvistiliste objektide/käitumismudelile sümboolset funktsioneerimist. Semiootika & kirjanduse uurimine > millised on reeglid, vahendid ja vormielemendid, millest koosneb kirjanduse struktuur Keel on kõige olulisem märgisüsteem, lähtub Saussure märk = tähistaja + tähistatav. Tähistaja semiootikas hõlmab objekte, zeste, tegevusi, hääli, kujundeid jne. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol Indeks (ladina k
struktuur Müteem (mytheme) > müüdi vähim iseseisev muutumatu tähenduslik koostiselement. Erinevad müüdid erinevais kultuurides taandatavad müteemidele, müüte tohutu hulk, müteemide hulk piiratud. Müteem on sama, mis foneemid, morfeemid ja semeemid lingvistikas. Semiootika Uurib märgisüsteeme Märgisüsteem on lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (või objektide või käitumismudelite kogum), mis toimib nagu keel > semiootika uurib lingvistiliste/ mittelingvistiliste objektide/käitumismudelile sümboolset funktsioneerimist. Semiootika & kirjanduse uurimine > millised on reeglid, vahendid ja vormielemendid, millest koosneb kirjanduse struktuur Keel on kõige olulisem märgisüsteem, lähtub Saussure märk = tähistaja + tähistatav. Tähistaja semiootikas hõlmab objekte, žeste, tegevusi, hääli, kujundeid jne. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol Indeks (ladina k
Evolutsioonilisuse printsiip Pideva valveloleku printsiip Inimese juuresoleku printsiip 11 12Miks peetakse LK Biol 0 ·multidistiplinaarseks teaduseks? . 1Tuum: 0 ·Ökoloogia 1 ·Populatsiooni bioloogia 2 ·Geneetika 3 ·Biosüstemaatika 4 ·Taksonoomia 2Tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldadega 3Ulatub väljapoole bioloogiat: ökonoomika, psühholoogia, sotsio-ökoloogia, inimgeograafia, ajalugu, semiootika jne. 1 ·sünteetiliseks teaduseks? Looduskaitsebioloogia on süntees paljudest alusteadustest, mille printsiibe ja uudsied lähenemisviise kasutatakse ressurside kaitse ja kasutamise praktikas. Praktilised teadused mõjutavad omakorda alusteadusi. 2 ·Kriisiteaduseks? looduskaitse haldamise otsuseid vaja langetada kiiresti 13sageli mitteküllaldase informatsiooni põhjal 14vastuolu teadusliku probleemikäsitluse põhimõtetega 0 ·,,Ebatäpseks" teaduseks?
KONSTRUEERIB/KATEGORISEERIB = MÕISTESTAB. Psühholingvistika on tänapäeval omaette distsipliin, sh omaette ajakirjad (nii rakenduslik kui ka teoreetiline). Psühholingvistika uurimisobjektid: puuded, haigused (tekkinud kahjustused haiguste järel), vead (nt afaasia, düsleksia), erinevused. Psühholingvistika on olemuslikult interdistsiplinaarne, seda mitte ainult psühholoogia ja keeleteaduse inter-. Ka kognitiivteadus, semiootika, filosoofia, arstiteadus jne. Palju koolkondi on lapsekeelekesksed (Clark ja Clark). Universaalne grammatika Algus seotud Chomskyga, kes väitis: „Inimmõistus on loodud keelekasutuseks.“ Chomsky lähenemine oli uudne: teoreetiline lähenemine keelele, niivõrd välja arendatud (formaalne) lähenemine keelele. Selle pinnalt hakkas tekkima rakendusi. Chomsky väited olid megaüldised. Chomsky andis oma filosoofiliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
