käitumise uurimisega, eriti nende ruumitaju ja ruumisuhete e prokseemikaga. Selle tulemusega uuendas ta loomade hoidmisviise ja puuride ning aedikute ehitust loomadele oluliselt sobivamaks. Tema uuendused loomade pidamisel võeti kasutusele paljudes maailma loomaaedades. Loomad reageerivad ja panevad tihti palju kergemini tähele märke, mida meie neile saadavad, kui meie märke, mida nemad meile saadavad. 8) Martin Krampen (1928-) – saksa semiootik, semiootikaprofessor Göttingenis. Ta on töötanud visuaalsemiootika ja keskkonnataju valdkonnas, olles ka professionaalne kunstnik. Sai tuntuks fütosemiootika (vegetatiivse semioosi) alase tööga, mis hiljem kujunes oluliseks suunaks semiootilises bioloogias e biosemiootikas. Fütosemiootika – uurimus taimedevahelise märgiprotsesside kohta. 1970ndatel hakkas Krampeni töödest huvitma Sebeok.
Valdur Mikita (1970) on eesti kirjanik ja semiootik, kes on tegelenud oma nüüd lõpule viidud triloogias (,,Metsik lingvistika", ,,Lingvistiline mets", ,,Lindvistika") lingvistika ja metsandusega, aga eelkõige iseendaga. Subjektiivselt. Ta on pannud iseendale ka diagnoosi sündida introverdina tähendab otsekui rasket elukestvat puuet (Lindvistika, lk.53). Mikita on leidnud midagi, mis teda tõesti huvitab iseenda maailmatunnetuse. Kõlab enesekeskselt, kuid see ,,isekus" ei avaldu mitte niivõrd soovis silma paista või kuulsaks saada, vaid pigem iseendaga eksperimenteerida metsas luusimine ja lilledega rääkimine on kahtlemata ka mingil määral eksperimentaalne. Samas ei katseta ta mitte ainult iseendaga, vaid paneb proovile ka lugeja. Iseloomulik näide, kui tõsiselt eesti rahvas Mikitat võtab, on ühe kirjandusteadlase kurtmine, et Mikita ei tugine igal pool faktidele ja läheb kultuurilmas kokku lepitud tõdedest vahel ülima kergusega m...
Ta tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega, nii nende teooria kui empiirilise analüüsiga. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Umberto Eco on öelnud:,, Semiootika on tegelikult filosoofia sügavaim edasiarendus.'' Kuid kas see on ka tõsi? John Deely, kuulus ameerika semiootik ja filosoof, on jõudnud järeldusele, et semiootika pole kõigest filosoofia arenguetapp, vaid küpsus. Märgisüsteemide uurimine ongi see, mis toob kaasa tõelise ,,postmodernistlikku'' ajastu saabumise filosoofias, sest nagu itaalia semiootik Susan Petrilli on öelnud: ,,Pole kahtlustki, et seesmine inimlik maailm suudab suure pingutuse ja põhjaliku tööga jõuda arusaamiseni mitteinimlikest maailmadest ja enda seosest nendega.''
viimane kaevamine oli 2008-ndal aastal Pirogov Nikolai Pirogov oli vene kirurg, anatoom ja pedagoog. Tema auks on tehtud monument Tartus Pirogovi pargis. Asub Lossi ja Ülikooli tänava nurgal. Toomemäe ohvrikivi On Tartu Toomemäel asuv kahe lohuga kivi, mida sageli on peetud ohvrikiviks. Varaseim teade kivist on 1880. aastatest, mil ta oli paigutatud Vana Anatoomikumi juures limonaadimajakese lähedusse. Juri Lotman Oli juudi päritolu Eesti semiootik ja kirjandusteadlane ning kauaaegne Tartu Ülikooli professor. On maetud Raadi kalmistule Tartus. Juri Lotmani mälestusmärk Tartu Ülikooli raamatukogu ees. Lev tolstoi tänav On tänav Tartus Karlovas. On saanud nime vene kirjaniku Lev Tolstoi järgi. Tänava pikkus on 335 meetrit. Vassilissa Oli abielus Ivan IV-ga 1580-ndal aastal. 2015-dast aastast tegutseb Tartu Raekoja platsi nurgal vene restoraan Valissa Riigikohus Asub Tartus Lossi 17
27.üleriigiline inglise keele olümpiaadi komisjon 28.Leedu kaitsejõud 29.Tartu Ülikooli arstiteaduskond 30.Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond 31.AS Eesti Post 32.restoran Kullaseppa Kelder 33.Prantsuse Lütseumi õppenõukogu 34.muhamedi usk 35.Martin Luther 36.luterlane 37.Saalomoni tarkus 38.Katariina Teine 39.Jehoova 40.Torupilli-Juku (hüüdnimena) 41.ajakiri ,,Tehnika ja Tootmine" 42.saade ,,Kes tahab saada miljonäriks?" 43.Eesti semiootik Juuri Lotmani raamat ,,Kultuur ja plahvatus" 44.Tartu Ülikooli toimetised 45.Mahtra sõda 46.Suure Vankri auhind 47.XX emakeeleolümpiaad 48.valetinipäev 49.Alma keefir 50.Nike'i jooksukingad 1. isa Goriot'd (tegelasena) 2. Voltaire'ina 3. Shakespeare'iks 4. Camus' teostes 5. bordeauxlane või bordeaux'lane
Lääne mentaalsus – tegelikkus ei valeta. Keelata märke: asendada need tegevuse/liigutuse osutamisega. Asi ja märk korraga olla ei saa(tooli näide). Carlo Ginzburg (itaalia semiootik) uuris intevisiitori(uurija) protokollid. Süütõendite paradigma. Mõiste semiootika tuli meditsiinist. Esimesena kasutas sõna arst Galen Claudius Galenus. Õpilane oli tal Marcus Aurelius. Arsti ül on välja ravida haigus. Haigus muidu end ei avalda, aga ta avaldab end läbi märkide. Arst on semiootik. Esimesed semiootikud olid jahimehed. Otsivad saaki märkide järgi. Sherlock Holmes – kriminalistika, meditsiin, ennustused. M-märk; T-tähendus M→T M←T Platon 5.-4.saj eKr Kratilos Cratylus – esimene semiootiline traktaat. Sokratese õpilane. Kratilos – loomuse järgi Hermogenes – kokkuleppe järgi Kokkulepe (seda nimetame...... (lõunaks)) 2. Loeng 9. September 2010 Ühiseid asju seob mitte füüsika, vaid sotsioloogia. – Hermogenes
Hirm ja segadus Juri Lotman Juri Lotman oli juudi päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog. Maailmakuulsa Taru-Moskva semiootikakoolkonna üks asustajaid, pikaaegne Tartu Ülikooli professor. Lotman on andnud suure panuse humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse. Tema teos ,,Hirm ja segadus" on Mihhail Lotmani koostatud esseekogu Juri Lotmani hilisloomingust, mille põhieesmärgiks on semiootiliselt analüüsida hirmu- ja segadusmehhanismide toimimist kultuuris. Mis on üldse semiootika
Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti omanik. Baudrillard, Jean prant postmodernistlik filosoof, sotsioloog ja kulturoloog; Meedia- ja tarbijaühiskonna keskseid kirjeldajaid ja analüüsijaid.= hüperreaalsuse kontseptsioon. Temalt terminid ,,massitarbimine" ,,simulatsioon".
Võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Kodanliku sotsioloogia rajajaid. Durkheim, Émile - prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Durkheimi sotsioloogia teooriad väljendasid optimistlikku nägemust inimese eneseteostuse võimalustest õigesti korraldatud ühiskonnas, jagas ühiskonnad traditsioonilisteks ja kaasaegseteks. Uuris ka ühiskonna sidususe ja enesetappude seost. Eco, Umberto - itaalia semiootik, filosoof, keskaegse esteetika spetsialist, kirjutanud arvukalt ilukirjanduslikke teoseid ,,Roosi nimi", ,,ilu ajalugu" ,,inetuse ajalugu" jne, uurinud ka kommunikatsiooni- ja interpretatsiooniproblemaatikat Eliade, Mircea - Rumeenia päritolu tuntud usundiajaloolane, Leidis, et religioon on kultuuri tekkimise eelduseks. religioon hõlmab kultuuri kõikides ilmingutes ja avaldumisvormides silmnähtavalt olulise osa. Mõista
Raamatus on kuus põhiküsimust: 1) kuidas mõista meid ümbritsevat maailma, 2) kuidas mõista reaalsuse olemust, 3) kas universumil on vaja loojat, 4) miks midagi üldse on olemas, 5) miks meie oleme olemas ja 6) miks on olemas just sellised seaduspärad, mitte teistsugused. Neli neist on selgelt filosoofilised, kuid on näidatud, et ka füüsika on võimeline sellistele küsimustele rahuldavalt vastama. Varsti andis neile vastulause semiootik Umberto Eco: ,,Füüsikud võivad küll filosoofia surnuks kuulutada, kuid nemadki ei saa vältida küsimust omaenda meetodite filosoofilise aluse kohta." Tema meelest olid küsimused, mis raamatus küsitud olid, vastatavad vaid filosoofia abil ning füüsikud ei suudaks neile vastata, kui ei oleks juba olemas filosoofilisi vastuseid. Kui aga vastata, oleks tegu vaid mudelipõhise tõega, millel on vähe ühist tõelise reaalsusega. Lisaks oleks tegu
Valdur Mikita sündis 28.jaanuaril 1970.aastal , Viljandi maakonnas, Tarvastu vallas, Suislepa külas. Valdur Mikita on eesti kirjanik ja semiootik. Semiootika on siis teadus tähendusloomest – märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest. Praegu elab Valdur Mikita Varal, Tartust paarkümmend kilomeetrit Peipsi poole, kust Juhan Liivi metsad on kiviga visata. Mikita on üritanud n-ö metsas elada, linn on tema jaoks igav ja ta ei oska seal midagi teha. Seepärast arvan ka, et kõige tõenäolisem on Valdur Mikitat kohata looduses. Kui rääkida Valdur Mikita positsioonist ühiskonnast, siis ise on ta ennast nimetanud n-ö
Võltsvajadusse püüavad tõelisi vajadusi eitada Benjamin ja F.K kriitika Benjamin essee eesmärk 126 Popkultuuri populaarsus tingitud mõnust. Zanrid ja korralikult organiseeritus on , nende abil publik teab, et ta saab seda, millega tuttav juba. 121 ?- 101 Semiootika ja strukurialismi mõistete erinevus 134. Levi-Strauss- tõi strukturialismi mõisted ja meetodid antropoloogiasse, et määratleda müüte. Levi strauss keelest(lk144) Eco 151-159 Barthes- prantsuse kirjanduskriitik ja semiootik, tähtsaim teos on ehk ,,Mütoloogiad". Ta on uurinud müüti. Barthes´i jaoks on tähistus müüt ise. Tema müüdianalüüsid on kuulsad. Semiootika kohaselt on tõelisus alati konstrueeritud ning inimestele muudavad selle arusaadavaks kultuuriliselt eriomased tähendussüsteemid. Maailma arusaadavus sõltuv tähenduskoodidest või märgisüsteemidest. Märgid ja koodid on ajalooliselt ja sotsiaalselt eriomased
üllata asjaolu, et me ei mõista raamatut, kui see on kirjutatud keeles, mida me ei valda. Küll oleme vägagi hämmastunud (ja isegi pahased), kui me ei saa aru kunstiteosest, mis on kas liiga uudne või liiga vana.“ Mõistmine põhineb iseenda ja teise inimese erinevuste õigustamiseks rahuldavate selgituste kättesaadavusel, kinnitab kommunikatsiooniteooriaga, sh mitteverbaalse kommunikatsiooniga tegelnud psühhiaater ja semiootik Jurgen Ruesch (Jurgen Ruesch, Gregory Bateson , 1951): "mõista" tähendab saada aru, et see, mida sina mõtled ja mida teine mõtleb, on erinevad ja – mis on siin eriti tähtis – saada aru, miks need on erinevad. Ehk Juri Lotmani (Lotman, 2000 (1969) ) sõnastatult: „Näiteks, kui ma olen (militantne) ateist, siis ma ei pruugi kristlasega kohe üldse mitte nõustuda, aga ma võin teda mõista. See, kes teist ei mõista, kaldub ikka arvama, et siin polegi midagi mõista, hävitada on vaja
Võtkem näiteks arhitektuuri ,,sõnad": uksed, sambad, katused jne. Aja jooksul ehitise osad muutuvad, nende funktsioon ja tähendus teiseneb ning tavakeelest eristab neid ,,sõnu" suurem tähendusmaht ja paindlikkus. Hoonestatud keskkond kujutab endast niisiis teatud tähenduslikku konteksti. Milline on sel juhul postmodernistliku keel ja selle tähendused? Postmodernistliku stiili olulisim tõlgendusalus on stiilisuhe ajaga, stiili vahekord eelnevate ajastustega. Itaalia semiootik ja postmodernistlik romaanikirjanik Umberto Eco kommenteerib ajalugu järgmiselt: me ei saa minevikku hävitada ega unustada, see viiks meid vaikusesse; postmodernism kujutab endast ironilist suhet minevikku. Modernistlikku ehituskunsti iseloomustab Jencks kui univalentset, s.h. hoone esindab vormilist lihtsust ja mingi ühe ,,teema" kasutamistkonstrueerimisel. Universaalsus ja ühemõttelisus savutatakse selle teema korduste kaudu (nt Chicago Civic Centre). Modernistlik arhitktuur on
see juhtus St. Louisis, Missouri osariigis 1972. aasta 15. juulil kell 3.32 pärastlõunal, kui lasti nõhku üks 14-korruseline lagunenud ja rüüstatud kortermaja. Jencksiarvates sümboliseeris see sündmus modernistliku hegemoonia vastase võitluse algusaega, kuid laiemalt ka valgustusajastu ideoloogia, puristliku keelekasutuse ja pragmaatilise progressiusu taandumist. Postmodernistliku stiili olulisim tõlgendusalus on stiilisuhe ajaga, stiili vahekord eelnevate ajastustega. Itaalia semiootik ja postmodernistlik romaanikirjanik Umberto Eco kommenteerib ajalugu järgmiselt: me ei saa minevikku hävitada ega unustada, see viiks meid vaikusesse; postmodernism kujutab endast ironilist suhet minevikku. Postmodernistlik film. - Postmodernistlik film püüab väljendada postmodernismi filmi vahendusel. Eesmärgiks on luua midagi mis erineb traditsioonilise narratiivi väljendusest. Postmodernistlikul filmil tavaliselt on kolm peamist omadust, mis eraldab seda modernistlikust kinost või
tegevusi alates suhtekorraldusest kuni telepoeni. Reklaam on massimeedias tasu eest edastatav kommunikatsioon ettevtte, organisatsiooni vi ksikisiku ideede, kaupade vi teenuste kohta eesmrgiga veenda vi mjutada vljavalitud auditooriumi ostukitumist ja/vi mttemalle. Lisaks majandusteadlastele huvituvad reklaamist sotsiaal- ja humanitaarteadlased. Kui me ksiksime reklaami mratlust viimaste kest, saaksime vib-olla selliseid vastuseid nagu jrgnevas loetelus. Semiootik viks elda, et reklaam pab tootele uusi thendusi lisada. Kultuuriteadlane pakuks, et reklaam on kultuuridokument, maailma esitamise ja tlgendamise viis. Sotsioloog arvaks, et reklaam on mudel maailmast ja maailma jaoks. Kunstiteadlane peaks reklaami vib-olla tarbe- vi kommertskunstiks. Kommunikatsioonispetsialist tleks, et reklaam on loominguline kommunikatsioon tarbijaga. Pshholoog nimetaks reklaami olulise tunnusena ldinimlikele
diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna. See oli ühtlasi maailma valitsemise akt. Eristas kaks tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa
Kirjutas poliitilisi artikkleid. Roomas õppis filmikunsti. Kuubas avas uudisteagentuuri Presna Latina. Mehhikos filmitsenaariumite kirjutamise kõrvalt valmis romaan ,,Sada aastat üksindust". Töötas veel TV uudisteprogrammi Gabo peatoimetajana ning oli ajakirja Gambio kaasomanik ja toimetaja. Asutas ajakirjanike kooli. Suri vähki. Teosed: ,,Kõdulehed", ,,Armastus koolera ajal", ,,ühe ettekuulutatud surma kroonika" · Umberto Eco (1932) Sündis Alessandrias, oli itaalia semiootik, filosoof, kirjanik, kriitik, keskaegse esteetika spetsialist. Õppis filosoofiat. Bologna ülkikooli emeriitprofessor. Esines Tartus kahe loenguga ning Kultuuriteooria tippkeskuse seminaril Tallinnas. Ta oli Itaalia telekanali RAI kultuuritoimetuse kaastöötaja ja kirjutas muuhulgas ajakirjadele "Verri" ja "Rivista di Estetika". Kirjastuse Bompiani filosoofiliste, sotsioloogiliste ja semiootiliste sarjade väljaandja. Semiootikaprofessor Bologna
Osutust märgivad näiteks a 4. Charles Sanders Peirce: V. Skalicka- esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor a) märkide tüpoloogia Roman Jakobson- vaatles keelt kui praktilist suhtlemist. Lingvistik ja Peirce'i märgitüpoloogia 3 baasmõistet on indeks, ikoon(inimese semiootik. Kirj artikli värsiteadusest. portree) ja sümbol(rahvuslipp). INDEKS- baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Loomulikud indeksid loomulik märk, kui tuli on spetsiaalselt inimese poolt süüdatud, et tähistada oma kohalolu Kunstlikud indeksid termomeeter, lakmuspaber Need mõlemad on tõelised indeksid annavad edasi informatsiooni ,,allikastg (objektist) tänu objektiivsele (looduslikule või kunstlikult loodud) sõltuvusele sellest
,,Tuulest viidud" autor, praegune rootsi kuningas Sigmund Freud revolutsiooniline figuur; näitas, et meie mõistus ise ei ole ratsionaalne seal on konfliktid; teadvus-teadmatus. See mida me teadvusame, on vale. Freud tõlgendab unenägusid, uurib keelevääratusi, käevääratusi (kirjutamisel). Ühelt poolt on kõik asjad omavahel seotud, teisalt kõik asjad midagi tähendavad. CHARLES SANDERS PEIRCE (1839 1914) Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid. Eristas kahte tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa midagi tähistada, kuid on samas kõigi tähenduste lõpp-punkt - jumal. Sõna on kõigi tähenduste väljendaja, jumal on kõigi tähenduste tähendus. Triaad. Peirce väidab, et märk on triaad(kolmasus ehk triaadiline suhe) - koosneb märgist, mis on suhtes objektiga
kõrgem). Benedict ütles, et inimese kaudu saab mõista kultuurile omast temperamenti. Benedicti õpilane oli Margaret Mead, neid peetakse mõjukamaiks naisantropoloogideks. Mead uuris seksuaalse küpsusega seotud käitumisviise. Ta ütles, et küpsuse saavutamine on seotud kultuuriga, milles kasvatakse, ja ei ole bioloogiline. 1936-1938 tegi Meade välitöid koos oma mehe Gregory Bateson´iga Uus-Guineas Bali saarel iatmuli rahva juures. Bateson oli lisaks veel keele. ja sotsiaalteadlane ja semiootik. Kasutasid fotosid ja filmi., tegid umbes 25 000 fotot. Uurisid iatmulide käitumist. Avastasid erinevuse laste kasvatamises, et kui lapsed on emotsiooni kõrgpunktis, siis emad hakkavad neid ignoreerima. Batesonil ja Meadil oli erinev arusaam kaamera kasutamisest. Mead võttis kaamerat kui nurgas seisvat dokumeteerijat ja Bateson tahtis kaamerat liigutada, zuumida ning filmitavat valida. JEAN ROUCH Jean Rouch oli Prantsuse filmitegija ja antropoloog
2. Masinlikkuseks kui neutraalsuseks mille poole in püüdleb. Teadlikkus neutraliseerumises, oma kirgede tasakaalustamises. Lihaliku inimliku suretamine. Masinlikkus kui tee neutraalsusesse. Masinlik olemine. Küberneetika - /esialgne tõlge(tüürimees). N.Wiener kontroll ja kommunikatsioon loomadel ja masinatel. Tegeleb isereguleerivate organismide/gruppide/süsteemide uurimisega, need juhivad end ise. 24.04.09 Barthes semiootik Tähistaja tähistatav märk Sümbil = asi Keel paneb kokku meie reaalsuse. Denotatiivne Konnotatiivne ideoloogiline, tuleb ideede omavahelistest seostest, (punkrock) konteksti sisene tähendus Keele kaudu on võimalik inimeste mõttemaailma muuta. Meile seletatakse et teatud asjad on loomulikud, kuid tegelikult on hoopis kultuurilised tähendused. Kultuuriline konsentsioon homod- see on vale Rock muusikas loomulikkus on kultuuriliselt modifitseeritud
Wright uuris selle meetodiga vesterne, kus ilmuvad ka vastandpaarid: peategelane (outsider) vs. Kurjategija (insider), tsivilisats vs kõrb. Vestern jaguneb 2: 1) klassikaline (30`-50`) peategelane kaitses seadust, pätt proovis seda rikkuda; 2) Proff vestern (60`-70`) bin.op on alles. Peateg võitleb korup tegelasega maffia. Müütiline mõtlemine põhineb Lévi-Straussi arvates bricolage'il, olles ,,meisterdamise intellektuaalne vorm". Roland Barthes (1915 1980) prants kirjanduskriitik, semiootik. ,,MÜTOLOOGIAD" 1957 "Mütoloogia, pärinegu ta ammustest või hilistest aegadest, saab pärineda ainult ajalool, sest müüt on kõne, mille ajalugu on välja valinud. Müüt ei saa iial esile kerkida asjade endi loomusest. See on ajalooline protsess." Raamat jaguneb 2: 1. osa esseed. kõike saab käsitleda kultuuritekstina. Uurib, kuidas tekstid toimivad ideoloogiliselt. Mitte lihtsalt seda, et tekstid moodustaks mingi mudeli, mis
diffusioon Ühiskonna arengus ei esine regulaarseid arenguetappe nagu evolutsionistid väitsid, ühiskonna areng sõltub innovatsioonide tekkest. Viimast on raske ette ennustada. Kaoseteooria Keeruliste süsteemide arengus esineb kahte sorti perioode: - seaduspärane, ette ennustatava arengu periood; - bifurkatsioon: hetk mil süsteemi arengut on võimatu ennustada selle senise arengu põhjal; sellel hetkel sõltub süsteemi edasine areng juhusest. Juri Lotman Tartu semiootik. Rakendas kaose ideed kultuuri arengule. Plahvatus hetk kultuuri arengus, mis on määrava tähtsusega selle arengus ja mille tagajärg sõltub juhusest. "Uue ajastu teooriad" Sotsiaalteadustes on palju loodud teooriaid mis tegelevad spetsiaalselt käesoleva või varsti saabuva perioodiga ühiskonna arengus; mis kirjeldavad sellised kaasaja sotsiaalseid protsesse nagu moderniseerumine,
innovatsioonide tekkest. Viimast on raske ette ennustada. · Kaoseteooria - Teooria mis käsitleb keeruliste süsteemide (sh. inimühiskond) arengut. Keeruliste süsteemide arengus esineb kahte sorti perioode: o seaduspärane, ette ennustatava arengu periood; o bifurkatsioon: hetk mil süsteemi arengut on võimatu ennustada selle senise arengu põhjal; sellel hetkel sõltub süsteemi edasine areng juhusest. o Juri Lotman Tartu semiootik. Rakendas kaose ideed kultuuri arengule. · Plahvatus hetk kultuuri arengus, mis on määrava tähtsusega selle arengus ja mille tagajärg sõltub juhusest. · "Uue ajastu teooriad" - Sotsiaalteadustes on palju loodud teooriaid mis tegelevad spetsiaalselt käesoleva või varsti saabuva perioodiga ühiskonna arengus; mis kirjeldavad sellised kaasaja sotsiaalseid protsesse nagu moderniseerumine, industrialiseerumine, postmoderniseerumine, postindustrialiseerumine,
järeldused Radcliffe-Brown Levi-Strauss Funktsionalism - püüdis mõista, miks mingid sündmused ühiskonnas vajalikud olid aitas ratsionaalselt seletada, miks mingi tava/komme on vajalik C. Levi-Strauss (1908-2009): Õppis filosoofiat, õigusteadust, sotsioloogiat Prantsuse mõjukaim antropoloog pea 40 aastat Teise maailmasõja ajal pages Ameerikasse Saussure mõtete mõju - semiootik, struktuurlingvistika Naases Prantsusmaale 1959 jätkuv huvi ka Ameerika antropoloogide vastu, nt Boas Mõjutas Briti antropoloogiat oma uue lähenemisega Levi-Straussi strukturalism: Induktiivne loogika, mitte empiirilise vaatluse tulem Huvitub inimesi ühendavatest universaalsetest printsiipidest Üritab luua makroteooriad, mis rakenduks universaalselt, mitte vaid kindla ühiskonna puhul
Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna. See oli ühtlasi maailma valitsemise akt. Eristas kaks tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa midagi
Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna. See oli ühtlasi maailma valitsemise akt. Eristas kaks tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa midagi
võetakse ära töölisklassi identiteet? CCCS arvates töölisklassi noorte segase olukorra lahendajaks just subkultuur. B kk teoreetilised eeldustest – neomarxism ja semiootika – lähtumine paigutaski töölisklassi noored klassivõitluses osalejateks, kuid mitte mingite töölismässude vaid silmapaistva stiili läbi. Ja just see rõhuasetus stiilil oli põhiline, mis eristas Ameerika ja Briti traditisooni subkultuuriuurimuses. Nii nagu semiootik, kes dekonstrueerib iseenesestmõistetavad tähendused, mida subkultuurilistele objektidele omistatakse, tegid seda ka B kk esindajad. See dekonstruktsioon oleks semiootikult nõudnud ka seda, kuidas neid teadmisi luuakse, levitatakse ja tarbitakse. Mida aga B kk uurijad kippusid leidma, ükskõik kuhu nad vaatasid, oli see, et subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. 26
võetakse ära töölisklassi identiteet? CCCS arvates töölisklassi noorte segase olukorra lahendajaks just subkultuur. B kk teoreetilised eeldustest neomarxism ja semiootika lähtumine paigutaski töölisklassi noored klassivõitluses osalejateks, kuid mitte mingite töölismässude vaid silmapaistva stiili läbi. Ja just see rõhuasetus stiilil oli põhiline, mis eristas Ameerika ja Briti traditisooni subkultuuriuurimuses. Nii nagu semiootik, kes dekonstrueerib iseenesestmõistetavad tähendused, mida subkultuurilistele objektidele omistatakse, tegid seda ka B kk esindajad. See dekonstruktsioon oleks semiootikult nõudnud ka seda, kuidas neid teadmisi luuakse, levitatakse ja tarbitakse. Mida aga B kk uurijad kippusid leidma, ükskõik kuhu nad vaatasid, oli see, et subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. 26
võetakse ära töölisklassi identiteet? CCCS arvates töölisklassi noorte segase olukorra lahendajaks just subkultuur. B kk teoreetilised eeldustest – neomarxism ja semiootika – lähtumine paigutaski töölisklassi noored klassivõitluses osalejateks, kuid mitte mingite töölismässude vaid silmapaistva stiili läbi. Ja just see rõhuasetus stiilil oli põhiline, mis eristas Ameerika ja Briti traditisooni subkultuuriuurimuses. Nii nagu semiootik, kes dekonstrueerib iseenesestmõistetavad tähendused, mida subkultuurilistele objektidele omistatakse, tegid seda ka B kk esindajad. See dekonstruktsioon oleks semiootikult nõudnud ka seda, kuidas neid teadmisi luuakse, levitatakse ja tarbitakse. Mida aga B kk uurijad kippusid leidma, ükskõik kuhu nad vaatasid, oli see, et subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. 26
de Saussure ja strukturalism ja semiootika). KUNSTI suhtuti kui loomulikku elu ja maailma osasse. Kuna elu on samuti illusoorne, polnud oluline ka kujutada ja taga otsida kunstis midagi tõelist. Kunstnik oli tehniit, käsitööline, meister ja vahendaja. Kunstnik pidi tabama kujutlust, mis võib tekkida jumala peas maailmast ja seda oma korda siis kujutama. Kunstniku autorlus polnud oluline. UMBERTO ECO (1932 - 2016) on itaalia filosoof, semiootik, kriitik, kirjanik ja keskaja uurija- medievist. On uurinud eelkõige AQUINO THOMAST. Tuntud teosed “Roosi nimi”, “Ilu ajalugu”, “Inetuse ajalugu”, “Foucault pendel”, “Reisid hüperreaalsusesse” jt. 22 Umberto Eco nimetab 20. sajandil toimunud uusekskaja laineks (aga mitte esmakordne) - ajalooline romaan (varasem juba), ulmekirjandus, filmid, seriaalid, koomiksid, feodaalne
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
Semiootika kui kultuuriajalugu ja teooria. "Semiootikauuringute alguses oli kultuurivaldkonna isoleerimine ajaloovallast osaliselt vajalik ja osaliselt poleemilise iseloomuga. Semiootika uurimisobjekti sulandumine ajalooteaduse laia uurimisvalda on muutnud aga piiri semiootika ja välismaalima vahel omaette uurimisteemaks. Praeguses faasis on võimalik semiootikat defineerida kui kultuuriajalugu ja -teooriat." Iga ajalolane on paratamatult ka semiootik: ajaloolane alustab oma tööd semiootilistest manipulatsioonidest lähteainese, tekstiga. Kultuuri ajalooline semiootika Ajalooline semiootika uurib seda, kuidas mõtestab oma valikuid mingil möödaniku ajahetkel inimene või inimkollektiiv. Juri Lotman: "See on mõneti sarnane sellega, mida "uus ajalooteadus" nimetab "mentaliteediks". Kuid mentaliteedialaste uurimuste tulemused ja nende võrdlus sellega, mida mitmesuguste etnokultuuriliste teadvusetüüpide
inimeste alandamine teiste inimeste poolt võib lakata. Kirjanduskriitika tõusmine liidrikohale arenenud demokraatia kultuuris kui järkjärguline ja vaid pooleldi teadvustatud selle kultuurilise rolli omaksvõtt, millele algselt pretendeeris religioon, seejärel teadus ja lõpuks F., toimus koos intellektuaalide seas iroonikute hulga suurenemisega metafüüsikute suhtes. Julmus ja solidaarsus. Umberto Eco 1932 Itaalia semiootik, filosoof, kirjanik, kriitik. Keskaegse esteetika spetsialist. Esteetilise probleem Thomas Aquinasel 1956 doktoriväitekiri, vaatles keskaja esteetikat kui kosmilise korra filosoofiat ja nägi seal lääne-Euroopa ratsionalismi algeid, hierarhiseerivat. Avatud teos 1962 (The Open Work 1989) Puuduv struktuur (1968) Traktaat üldsemiootikast 1975 (A Theory of Semiotics 1977) Semiootika ja keelefilosoofia 1984 Reisid hüperreaalsusesse 1987 nimiessee ilmus enne1976 Baudrillardi Simulaakrumid ja
sõltuma üleliidulistest ministeeriumitest. Täideti üliliidulise nõudmise vajadusi.-> katastroof majandusele - Olukord paranes 1958.a, kui kolhoosides hakati maksma rahapalka ja lubati osta traktoreid ja muud tehnikat. - 1960.a kultuuriõitseng. Balti liiduvabariigid omandasid NSV Liidus ,,Nõukogude Lääne" maine. Tallinn ja Vilnius olid NSV Liidu dzässmuusika peamised keskused. Franz Kafka ja Albert Camus' loomingu avaldamine. Vene semiootik Juri Lotman (juudi päritolu tõttu oli tema karjäär Leningradis raskendatud) , Aleksandr Solzenitsõn ,,Gulagi arhipelaagist", luuletaja Jossif Brodski. - Reisilaevaühenduse avamine Helsingi ja Tallina vahel. Soome oli Eesti teabeallikas, Poola Leedu teabeallikas. - Elujõulised pagulaskonnad Stockholmis, Torontos, Chicagos, Sydneys ja New Yorkis. NSVL pidas pagulastega järekindlalt ideoloogilist propagandasõda. Balti pagulaste
väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson). TERMINID: Struktualism Baudouin de Courtenay -Poola keeleteadlane. Töötas võrdlev-ajaloolise keeleteaduse alal. Foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure - oli Šveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Jakobson - oli Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. Strukturalismi eellugu • Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus "Handbook of Phonetics" tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad „iseenesest“. Samuti oli ta teadlik, et sama eristus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. • Foneemi mõiste esimest korda Baudouin de Courtenay 1893 publitseeritud foneemiteoorias, mille ta
Meletinski: mütoloogilised elemendid on muinasjutus oma mütoloogilise tähenduse minetanud. Sakraalse aja ja ruumi vahel on igapäevane ruum. Muinasjutus on keskne isiklik, perekondlik saatus. Muinasjutt tugineb sotsiaalsetele, mitte kosmilistele tähendustele. Muinasjutt on algne kirjanduslik vorm. 16. Kirjandus ja film Lessingi järgi on jagunevad kunstid ruumilisteks ja ajalisteks. Film on vahepealne nähtus. Film kestab ajas, võrdlus jutustusega näib loomulik, kuid semiootik Christian Metz arvab, et see analoogia on lihtsustav. Filmis puudub vaste verbaalsele keelemärgile. Minimaalühikuks on lause, kaader. Kaadril puudub keeles kinnistunud tähendus. Kinotekstis puudub algne tähendus: eri kaadrites domineerivad eri koodid. Langue et cinéma 1971. 1) spetsiifilised kinematograafilised koodid: valgustus, kaamera liikumine, montaaz; 2) mittespetsiifilised koodid: kultuurilised, filmikunstile
Vähemusrahvusena lakkasid nad olemast. Nõukogude Liidu ideoloogid kuulutasid kõik juudi rahvuslased imperialistide agentideks. Siiski oli juutide elu Eestis turvalisem kui Venemaal. Paljud teiste liiduvabariikide juudid sõitsid Eestisse ja jäid siia elama. Tartu Ülikool kujunes uuesti pelgupaigaks nendele juudi soost intellektuaalidele, keda mujal ei lubatud vabalt oma mõtteid avaldada. Ilmekas näide oli professor, hilisem Eesti Teaduste Akadeemia liige, ülemaailmse mainega semiootik Juri Lotman. Mõned teisedki Eesti juudid on oma kodumaal tuntud ja populaarsed. Eestimaa juutkonna uhkus on Eri Klas. Tema suuri teeneid eesti muusikakultuuri viimisel maailma ja sellega seoses Eesti riigi maine olulisel tõstmisel tunnistavad kõik vabariigi elanikud. 2 Juudi organisatsioonid. Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis jätkasid oma tegevust 1883. a asutatud Akadeemiline Juudi Ajaloo ja Kirjanduse Selts, 1874. a asutatud Juudi Üliõpilaste Vastastikuse Abistamise Kassa ja 1883
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
