TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ Kasvatusteaduste instituut Alushariduse pedagoog Kadi Saarepere ALEKSANDER ELANGO Referaat Rakvere 2008 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 1.Sissejuhatus ..................................................................................................................................3 2.Lapsepõlv ja õpinguaastad............................................................................................................3 3.Välisreisid..................................................................................................................................... 4 4.Peeter Põllu õpilasena Tartu Ülikoolis......................................................................................... 4 5.Tartu Üliko...
valiti ta Eesti Päästmise Komitee esimeheks. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Konstantin Päts alustas oma õpinguid Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis, kuid peale raeküla alevikku kolimist asus ta õppima Nikolai koolis. Õpingud jätkusid Riia vaimulikus seminaris, kuid see jäi lõpetamata ning õpinguid jätkas ta Pärnu Gümnaasiumis.1898.a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900. aastal asus Päts tööle advokaadina. 1901.a. 10.novembril hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht "Teataja". 1905.a. valiti K. Päts linnapea abiks. 1907. aastal läks Päts Soome1910.a. viidi K. Päts Peterburi " Krestõ" vanglasse. 1917- 1919.aasta aprillini oli K. Päts erakordselt andekas organisaator. 1917.a
elas Tormas. kihelkonnas Võhma külas Kõksi küla sepa pojana Vanemad Isa- Adam Jakobson Haridus *Alghariduse sai isalt *Õppis Võhma algkoolis, *Grenzstein õppis *Valga Cimze seminar hiljem läks Peterburi, kus 18711874 Cimze (1856-1859) sooritas eksternina seminaris *1865. aastal omandas gümnaasiumi lõpueksami *Täiendas end 1878 Jakobson saksa keele ja *kingsepa ja rätsepa 1880 Viini kirjanduse alal gümnaasiumi õpipoiss pedagoogiumis ülemkooliõpetaja kutse *oreli- viiuli ja klaverimängus võttis eratunde
(1852-1888) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, 18851886 toimetas kirjanduslikku nädalalehte ,,Meelejahutaja". Hariduse sisukamaks muutmise nimel koostas Kunder looduslooõpikud ,,Looduse õpetus" IIII (187785), ,,Weikene Looduse õpetus" (1879) ning avaldas menuka
eluajal ei toimunud ühtegi tema tööde näitust. Viljandis asub Kondase Keskus, kus on 36 Kondase õlimaali. Paul Kondase teos KALAMEHED - õli 79×100 cm. 9.1.1963 Ave Nahkur Ave Nahkur sündinud 1962 On eesti kunstnik. Tema töid võis näha Reformierakonna 2009. aasta kalendris ja võib vaadata Hiiu Õlletoas. Arnold Laugus Arnold Laugus 2. august 1917 7. mai 2013 Oli eesti pedagoog ja akvarellikunstnik. Teise maailmasõja ja Saksa okupatsiooni ajal õppis ta Haapsalu Õpetajate Seminaris, jätkas seejärel õpinguid Tartus. Aastatel 19441962 töötas ta õpetajana Tallinna 22. Keskkoolis ja aastatel 19621975 algklasside õpetajana Tallinna 46. Keskkoolis. Pedagoogitöö kunstikallakuga koolis innustas teda alustama kunstikatsetusi akvarellitehnikas, hiljem ka teistes maalitehnikates. Laiemalt on teada tema naivismi kalduvad tööd 1980-ndatest, teda inspireeris Eesti loodus oma erinevate aastaaegade ja paikadega, loodus jäi tema põhivaldkonnaks.
Kooliaastapäevade tähistamine peaaegu igas Eestimaa nurgas oli osa võitlusest oma kultuuri ja vaba iseolemise eest. Seepärast on 300-aastaste rahvakoolide liikumine fosforiidisõja ning loomeliitude pleenumi kõrval laulva revolutsiooni eelkäija (Lundi Ülikooli ajalooprofessor Klas-Göran Karlsson: Ajalugu kui relv. – Postimees, 19.05.2005; www.postimees.ee). "12 Kooli Klubi" kutsel asutasid auväärse ajalooga koolid 22. veebruaril 1989. a Tartu Õpetajate Seminaris (siis pedagoogiline kool) ajalootõe kaitseks B. G. Forseliuse Seltsi, mille esimeheks sai prof. Arnold Rüütel (auesimees 9. jaanuarist 2002, Eesti Vabariigi ekspresident). Selts ühendab auväärse ajalooga koole üle Eesti, üksikisikuid, luterlikke kogudusi ja ühinguid. Selts osaleb aktiivselt Eesti hariduselus: noorsootöö, hariduse ja nüüdiskooli probleemid, uuriv õppetöö, haridustraditsioonide ja haridusloo uurimine. Süvendame koolide
ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumine kirikusse: köstri ametit õppides , pidi olema pooldaja , ta leidis ,et see õppetab inimesi. suhtumine sakslastesse: Pigem pooldaja, tema eeskujul loodi Saksamaa traditsioone järgides Laulupidu, oli rahulike kokkulepete pooldaja. panus liikumisse: Ta oli Laulupeo eestvedaja,lõi seltse,lõi 2 ajalehte millega haris eestlasi, Vanemuise loomine. Carl Robert Jackobson - haridus: J.Cimze seminaris, Peterburis sooritas ülemkooliõpetaja eksami. ametid: Tormas kooliõpetaja, koduõpetaja suurvürsti tütrele, kirjutas Eesti Postimehele, põllumeeste seltsi president, Sakala väljaandja. suhtumine kirikusse: oma artikliga kiriku vastane, sõdis ülemäärase usuõpetuse vastu. suhtumine sakslastesse: alguses hästi tänu emapoolsele mõjutusele oli ta saksa võimus kasvanud, aga samas tahtis baltisakslaste võimu tühistamist ja võitles sakslaste vastu.
· Linnakoolide alamastme moodustasid elementaarkoolid , kus õpetati lugemist, kirjuramist ja arvutamist. · Talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonakool. ( Talurahvaseadus pani aluse kindlamale koolikorraldusele.) · Rahvahariduse lünklikust püüti korvata pühapäeva- ja paranduskoolidega ning rändõpetajate tegevusega. ( Põhja Eestis) · Õpetajaid valmistati ette Tartus elementaarkooliõpetajate seminaris. Sajandi keskpaiaks õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. · 19.sajandi keskel hakkati üleminema kohustuslikule koolisundusele. Kirjasõna 19.sajandil: · 19.saj algusel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. · Peamiseks levitajaks olid kalendrid. · Esimene eestikeelne ajaleht ilmus Tartus, mille võimud aasta lõpul sulgesid. · Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse J.V.Jannsen, kelle toimetamisel
Vahtra Vanaküla vallakooli. 1896. aastal jätkas õpinguid Räpina kihelkonnakoolis. Töötas Võrumaal talusulase ja Räpinas ning Meeksis vallakirjutaja abilisena. Aastatel 19011909 oli kooliõpetajaks Parapalus ning Põlvas Peri-Metste vallakoolis. Jaan Vahtra suri 1947. aastal. Ta on maetud Põlva surnuaiale. Arnold Akberg sündis 4. veebruar 1894 Aaspere vallas ja suri 7. oktoober 1984 Tallinnas. Ta oli eesti maalikunstnik. Akberg õppis Rakvere Õpetajate Seminaris. Pärast kooli lõpetamist töötas mõned aastad õpetajana Virumaal. Alates 1920. aastast töötas joonistusõpetajana Tallinnas. Kunstnikuna oli Arnold Akberg peamiselt iseõppija, kuid täiendas end Ants Laikmaa ateljeekoolis ja Riia kunsttööstuskoolis. Sooritas 1927. aastal Sihtkapitali Valitsuse toel õppereisi Berliin ja Pariisi. Ta oli 1924. aastast Eesti Kunstnikkude Rühma liige. Aastatel 19241930 viljeles järjekindlalt kubismi, tema maalidel on selge kompositsioon ja
Tal oli neli venda ning üks õde: Nikolai Päts, Paul Päts, Voldemar Päts, Peeter Päts, Marianna Pung. Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas üles Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Päts oli õigeusklik, kuulus Tahkuranna kogudusse. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Meesgümnaasiumis. 1894-1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadi (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga) ja kubermangusekretäri auastmega, Rooma õiguse teemal. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, lõpetades Peterburis lipnike kursused, milline auaste andis õiguse isiklikule, mittepärandatavale aadliseisusele. 1900
Samas oli 17. sajand Eestis nn nõiaprotsesside kõrgaeg. Vastutust nende hirmuäratavate toiminguteeest ei saa panna ühemõtteliselt kirikule, sest usk nõidusesse ja nõidadesse oli üldine. Kohtu alla ei sattunud mitte ainult eesti talupojad, oli ka sakslasi. Rootsi ajal sai alguse hariduse andmine talupoegadele. 1684. aastal avati Tartu lähedal Piiskopimõisas nn Forseliuse seminar, kus hakati ettevalmistama eesti keelseid köstreid- koolmeistreid. Seminaris sai õpetust umbes 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. See osutus küllaldaseks, et külvata kirjaoskus pöördumatult eesti rahva hulka. Kirjakeele arengule pani aluse Harnungi grammatika 1693. aastast, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust. Tänapäeval nimetatakse tema ortograafiat vanaks kirjaviisiks. 1630. aastal asutas Gustav Adolf Tartusse jesuiitide gümnaasiumi hoonesse oma gümnaasiumi, millest kaks aastat hiljem kujunes välja Eesti esimene ülikool-
Plaan Mathildet võrgutada oli ebaõnnestunud. See tegi Julieni nõrgemaks. Kuid siiski oli Julien isiksuselt tugev, kuna ta suutis tänu oma andekusele nii kaugele jõuda ja nii kõrgele pürgida. Keegi ei märganud algselt tema annet üldse, kuid hiljem tuli see siiski välja. Tänu andele muutus ta aina tugevamaks, kuna teadis, et suudab sellega kaugele jõuda. See, et Julien uhkustas oma andega sai talle hiljem saatuslikuks. Julien, kui tugev isiksus suutis seminaris kõigele vaatamata ära kannatada teiste seminaristide vaenulikkust ja külmust. Kadedus oli see, mis pani teisi Julieni suhtes halvasti käituma. Juba see et tal oli Tahtejõudu aitas ka teda natuke. Kui teda edutati ühe abbe aitamise eest järeleaitajaks, siis teiste viha ja kadedus muutus aukartuseks. See oli julge samm aidata teisi. Julieni ei sallitud rikaste seas tema seisuse kui ka hoiaku pärast. Kuid siiski oli ta
Jumalateenistused hakkasid toimuma eesti keeles, mis võimaldas nüüd ristiusust aru saada. Eestikeelsed jumalateenistused andsid tõuke ka hariduse arengule. Eriti tänuväärne oli kirikuõpetajate töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Tõusis kooliõpetuse ja õppekirjanduse tase. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal asutati Forseliuse juhtimisel seminar, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajama igasse kihelkonda kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes.Paar aastat hiljem J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H
Akadeemilise Filosoofilise Seltsi ning NL Psühholoogide Seltsi Eesti osakonna (1960) asutajaid ja esimees ning «Eesti entsüklopeedia» filosoofiaosakonna toimetaja. Ramul uuris psühholoogia üldteoreetilisi probleeme, teaduste kokkupuutepunkte, lapse- ja loomapsühholoogiat ja psühholoogia ajalugu Haridustee Kooliteed alustas ta Kuressaare kreiskoolis, jätkas saksa õppekeelega gümnaasiumis. Ta jätkas õpinguid Riia vaimulikus koolis ja seminaris, mille lõpetas 1901. aastal. Õppis Peterburi ülikoolis filosoofiat, psühholoogiat ja vanu keeli. Ta täiendas ennast mitmes Lääne-Euroopa tuntud ülikoolis. Pärast Peterburi ülikooli lõpetamist töötas ta humanitaarala õpetajana Peterburis, Orshas, Vilkomiris ja Tallinnas. Teosed "Loomapsühholoogia". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964 "Ihu ja hing: viis loengut". EKSi Koolikirjanduse-toimkond, Tartu 1922
Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Ott Tõns Karl Robert Jakobson Referaat kirjanduses Kehtna 2010 Karl Robert Jakobson Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga ning alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna
Aino Pervik Aino Pervik (kodanikunimi Aino Raud; sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Sündinud Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-60 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-67, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud
2.7. KINDRALSUPERINTENDENT luterliku kiriku juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga 2.8. BASTION viisnurkne kaitseehitis (väljaspool linnamüüri Rootsi ajal) 3. AASTAARVUD 3.1. 1632 Tartu Ülikooli asutamisaasta 3.2. 1629 kogu Eesti mandri ala hakkas kuuluma Rootsile (Altmargi vaherahu) 3.3. 1642 viimane mäss muinasusu pärast Eestis (Pühajõe mäss) 4. ISIKUD 4.1. FORSELIUS alustas talupoiste tasuta õpetamist, oli õpetaja Piiskopimõisa seminaris 4.2. IGNATSI JAAK Forseliuse tuntuim õpilane 4.3. A. JA A. VIRGINUS lõunaeestikeelse Uue Testamendi tõlkijad ja toimetajad 4.4. H. STAHL Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keele grammatika 4.5. J. HORNUNG ladinakeelne eesti keele grammatika ''vana kirjaviis'' 4.6. J. SKYTTE tegeles Tartu Ülikooli asutamisega, Liivimaa kindralkuberner 5. KOHTUD 5.1. Adrakohtud (E) ja sillakohtud (L) 5.1.1. Talupoegade otsimine 5.1.2
mõnigi. Üks neist on ka Julius Kuperjanov, kelle elu polnud küll pikk, see-eest aga kirev. Veelgi lühem oli Kuperjanovi sõjaline edulug u, millele ta jõudis pühenduda vaid mõned aastad. Juljus Kuperjanov sündis 11.10.1894 Ljohovos Venemaal, kust ta kümne aasta pärast perega Eestisse tagasi pöördus. Oma kooliteed alustas ta Sipe ministeeriumikoolis, 16- aastaselt jätkas õpinguid Tartu kooliõpetajate seminaris. Pärast seminari lõpetamist asus Kuperjanov tööle Kambja kihelkonnakoolis õpetajana, kus õpilased teda väga austasid. Kahjuks ei jõudnud ta oma tööd väga pikalt teha, sest juba 1915.aasta algul kutsuti ta Venemaale sõjaväeteenistusse. Vene sõjaväe raames võitles Kuperjanov 1915. aasta septembrist 1917. aasta juulini Valgevenes Baranovitchi asunduse lähedal Skartchevas, kust ta naasis Eestisse haavatuna, kuid seitsme autasu võrra rikkamana.
köstrikoolis. Olevat olnud selle aja kohta tubli koolmeister, kuid Nurtus olnud lühikest aega. 1844. aastal on õpetajaks tulnud Jaan Pääsuke. Kaua ta siin töötas, pole teada. Nurtu kooli IV klass 1927. a kevadel. Õpetajad L. Oviir ja Al. Emmo Küllap meenutatakse veel Madis Leisbergi. Mälestused kõigi nende kohta puuduvad. Edasi on teada, et 1857. aasta sügisel tuli Nurtusse õpetajaks Hans Immar. Ta on õppinud Jädivere seminaris, mille 1857. aasta kevadel ja nähtavasti siis sügisel Nurtusse tulnud. H. Immari kohta räägitakse, tema armuvahekorrast ühe taluteenijaga, kellega tal on laps olnud ja H. Immar on C. Ed. Harteni poolt ametist vallandatud. Kindlasti on ka teada see, et 1859. aastal tuli Nurtu kooli uueks õpetajaks Peeter Kamarik. Sama aasta kevadel on ta lõpetanud Jädivere seminari. Pärit oli ta Päärdu mõisast, kus ta vanemad olid mõisateenijateks. Nurtus pidas P. Kamarik kooliõpetaja
töö- ja kutsekaaslastele Käesolevast referaadist saabki lugeda tema tähtsusest ja panusest Eesti koolieelse kasvatuse arengusse.Tema elu-ja töökäigust, pedagoogilistest põhimõtetest, veendumustest ning tema välja antud teoste 2 Elu- ja töökäik Eva Lootsar sündis 31. märtsil aastal 1907 Aaspere vallas.Ta omandas Tartu Lasteaednike Seminaris 1927. aastal lasteaedniku kutse. Terve oma järgneva töise elu pidas ta oluliseks pedagoogikaklassiku J.A Comeniuse põhimõtteid. Peale lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. Sealseteks põhiaineteks olid inglise keel ja pedagoogika. Paralleelselt Tartu Ülikooliga õppis ta ka veel Tartu Naisseltsi Majapidamiskoolis Fröbeli põhimõtteid. Seoses inglise keele õppimisega sõitis Eva Lootsar
neljavaatuseline lauleldus(Uku ja Vanemuine), aastaid oli vanemuise koorijuht. Hermann oli ka üks rahvaviiside kogumise algatajaks. Hermann uskus eestlaste arengusse. Kunileid oli eesti rahvusliku koorimuusika üks rajajaid. Ta kirjutas esimese laulupeoks laule, Mu isamaa on minu arm"Mu isamaa on minu arm",1869. aasta laulupeol oli Kunileid Jannseni kõrval laulupeo üldjuht ning kooride võistulaulmisel zürii esimees, jakobsoni mõjul tegeles eestirahva lauluga. Õppis valga seminaris. Aleksander Thomson sündis Sangastes veskirentniku pojana, Koorihelilooja, eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid, Koorihelilooja, eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid, järgis vanarahvalaulude traditsioonee. Thomsoni looming piirdub ainult koorilauludega, umbes 70-st laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni. Surmani töötas mata õpsina.
ajakirjanik ja õpetaja. Ta sündis 26.Juulil 1841. aastal, Tartus. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. 1856 1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Edasi oli ta isa eeskujul hakanud Torma kihelkonnakooli õpetajaks. Seoses tülidega mõisniku ja pastoriga lahkus ta 1862. aastal Tormast ning suundus Jamburgi köstrikooliõpetaja kohale töötama. Aastast 1864 töötas C. R. Jakobson kooli ja koduõpetajana Peterburis, järgmine aasta
Aastatel 1934-40 töötas ta haridusministeeriumis kutseoskuse osakonna juhatajana ja aastatel 1936-40 oli ta ka haridusministri abi.Teise maailmasõja ajal põgenes V. Päts Austriasse, sealt Rootsi ning 1951 Kanadasse. Peeter Päts-sündis 1880 ja suri1942. Peeter Päts oli looduskaitse organiseerija, riigiparkide rajaja, piirikomisjoni liige, maamõõtja. Haridustee:Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia vaimulikus seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnasiumis.1894-1898 ta õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistu Pihkvas 96.Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Karjääriastmed:Riigijuhina · Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02
LINN 2009 Elulugu Erich Maria Remarque (1898- 1970) Erich Maria Remarque, kelle kodankunimi oli tegelikult Erich Paul Remark. Ema suri tal varakult ning tema mälestuseks lasi endale panna lisanime Maria. Ta sündis 22. Juunil aastal 1898 Saksamaal Osnabrückis. Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Ta armastas väga loodust ning õppis nooruses klaverit. Ta oleks saanud pianistiks aga ta vigastas oma kätt sõjas. Tal on kogu aeg olnud soov luksuse, rikkuse ja naiste järele. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis
ELULUGU: Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus. Tema isa oli rätsep. 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis ning 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris. Aastal 1911 töötas ta õpetajana Tormas Võtikvere ministeeriumikoolis, 19121918 õpetajana ja juhatajana Kasepää vallas Raja küla ministeeriumikoolis ning 19191927 Kärstna algkooli juhatajana. Seejärel sai temast kutseline kirjanik Kärstnas Kodu pisitalus. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse,
EDUARD TUBIN 1905 1982 Sündis 1905. aastal Peipsi järve äärses külas kaluri pojana. Juba lapseeas mängis ta kohalikus puhpilliorkestris flööti. Tema isa oli suur muusikaarmastaja, kes mängis ise orkestris trompetit ja trombooni. Õppis alguses Tartu Õpetajate Seminaris kooliõpetaja ametit. Hiljem ta töötaski mõnda aega Nõos õpetajana. Kuid tema muusikahuvi aina süvenes. Nõnda asuski ta õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Tema õpetajaks oli Heino Eller. 1931 1944 töötas "Vanemuises" dirigendina. Sageli juhatas ta sümfoonia- kontserte. Samal ajal tegeles helilooja ka väga intensiivselt loominguga. Juba 1930- ndatel äratas tema looming suurt tähelepanu, kuulsus kasvas iga aastaga.
Punaarmee pealetungi eest ning teiseks negatiivne roll septembris 1939 Moskva baasidelepingu nõudmiste vastuvõtmisel, loobudes omariikluse kaitsest relva jõul. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Pätsi koolitee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Raeküla alevisse kolides jätkusid tema õpingud Pärnu Nikolai koolis. Hiljem õppis Päts Riia Vaimulikus Seminaris ning Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900. a asus Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Tol ajal oli läbilöögivõimelisi eestlastest haritlasi Tallinnas vähe ja puudus ka eestikeelne ajakirjandus. Pätsile sai selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asutada võitlusvõimeline eesti ajakirjandus. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. Ajaleht pani rõhku rahva elujärje
harjumusi seoses alkoholi tarbimisega. Muutes ennast,saab vaikselt alustada ka oma sõprusringkonna muutmist. Juba ammusest ajast on teada tõsiasi, et sõbrad mõjutavad üksteist. Mina arvan, et kui üks inimene ringkonnas ennast muudab ja teistele ka head nõu annab läheb eneseparandamine aina edasi. Sellega tuleb nähtavale üpris võimas pragu. Võib öelda, et üksikisikust võib alguse saada midagi suurt ja tähtsat. Praegu õpin ma Tallinna pedagoogilises seminaris lasteaia õpetajaks. Mina arvan, et lasteaia õpetajatel on suur roll ühiskonnas. Lasteaedade eesmärgiks on toetada lapse vaimset ja sotsiaalset arengut, et kujuneksid eeldused koolis õppimiseks ja igapäevaeluga toimetulekuks. Need on eesmärgid, mida peab täitma lasteaia õpetaja. Maailm vajab järeltulevatpõlve, sest siis saab maailm edasi toimida. Eelkõige vajab uut põlve ühiskond, sest inimestel on suur osa ühiskonnas. Mina kui
keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik. Eriti rohkesti õpetati vaimulikus seminaris filosoofiat ja loogikat. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari, astumata kahte viimasesse klassi. Sama aasta sügisel astus ta Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Aasta hiljem siirdus Jaan Poska õigusteaduskonda, siis oli võimalik õppimise kõrvalt ka teenida ning õigusteaduskonna sai ka rutem lõpetada. Tartu ülikoolis peeti tol ajal loenguid õigusteaduskonnas veel saksa keeles. Ülikooli astudes oskas Poska saksa keelt vähe, kuid
kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja Riigikogusse. Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. Konstantin Pätsi haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Päts jätkas õpinguid Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli jätkates õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene
• Asus talurahvakoolis Risti kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. • 1684. aastal avas I Eesti koolimeistrite kooli - Forseliuse seminar. FORSELIUSE SEMINARI ASUTAMINE • Rajati B.G. Forseliuse poolt aastal 1684 Piiskopimõisa. • Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. • Õppis 160 poissi. Hiljem ligi 50 neist asusid tööle õpetajana. • Rajas nende abiga rahvakoole ja algatas koduõpetuse. • Seminaris õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja laulmist. • Kool lõpetas tegevuse1686. aastal. FORSELIUSE SELTS • 1986. aastal vallandus 300-aastaste koolide liikumine oma tõese ajaloo kaitseks, mille tuumikuks oli "12 Kooli Klubi." • Klubi korraldas mitmeid üritusi ning koolide liikumisest sai 22.02.1989 selts. • Avaldamaks tunnustust 17. sajandi haritlaskonnale, kelle eredaimaks esindajaks on B. G
Oma püüdluste tulemusi vaadates leian, et ei suuda olla vähem emotsionaalne kui ma praegusel ajal olen. Samuti ei ole suutnud ma oma suhtlemisoskust paremuse poole arendada. 5. Milliseid mõtteid nädala õppematerjalidega tutvumine veel äratas? Nädala õppematerial aitas mul mõista, et minust ei saaks edukat ettevõtjat, kuna ettevõtjale on oluline suhtlemisoskus ja vähene emotsionaalsus, mis aga minuga kokku ei sobi. Samuti vaadates EQ testi ja seminaris tehtud testi tulemusi leian, et ei ole ettevõtjaks loodud.
Päts Elulugu 23.02.1874-18.01.1956 Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president (Konstantin Päts) Meri Elulugu 29.03.1929-14.03.2006 Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992– 2001. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aast...
Sageli kipuvad tudengid olema liiga leebed ja kiitvad. Võid küll alustada ettekannet kiitvates toonides ja tõsta esile selle head taset, kuid reegel on, et u 4/5 oponeeringu mahust peab olema kriitiline. Nt. eetikakursusel on oponeeringuks aega 5-10 minutit, sellest 4-8 min kulugu kriitikale. Hea oponeering võib olla sissejuhatuseks akadeemilisele dispuudile ning tuua kõigile seminaril osalejatele palju kasu! Olulist suulise ettekande kohta Sageli tuleb õppeülesandena esitada seminaris suuline referaat-ettekanne - nii on see ka EMÜ eetikakursusel. Suulise kriitilise referaadi põhinõuded: Ettekanne olgu arusaadav ja loogiliselt liigendatud. Taaskord muutub oluliseks struktuur! Juba referaadi koostamise algfaasis pane tähele esinemiseks antud aega ning lähtu sellest. Nt eetikakursusel on ettekande pikkuseks määratud 20-30 minutit. Harjuta iseseisvalt läbi, kas mahud ajapiiridesse. Erista selgelt ja arusaadavalt refereerivat ning kriitilist osa.
1863 loobus „Perno Postimehe“ toimetamisest ja kolis koos perega Tartusse, hakkas välja andma „Eesti Postimeest“ 1865 asutati Tartus laulu-ja mänguselts „Vanemuine“ 1869 I üldlaulupidu 1871 asutati Eesti Põllumeeste Selts 1880 J.V. Jannseni tabas halvatus 1890 suri Tartus CARL ROBERT JAKOBSON 1871 sündis Tartus õppis Torma kihelkonnakoolis 1856- 1859 õppis Valgas Cimze seminaris 1859- 1862 töötas Torma koolmeistrina 1862 asus õpetajana tööle Jamburgi 1864 töötas kooli- ja koduõpetajana 1865 omandas ülemkooliõpetaja kutse 1867 aabitsaraamat 1868 ja 1870 kolm isamaa kõnet 1869 „Teadus ja seadus põllul“ 1870 Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige 1871 asus elama Tallinnasse 1872-1874 Vaja- ja Uue-Vändra valla kirjutaja 1874 ostis Kurgja talu 1878 „Sakala“ 1881 valiti J
EDUARD TUBIN 1905 – 1982 Sündis 1905. aastal Peipsi järve äärses külas kaluri pojana. Juba lapseeas mängis ta kohalikus puhpilliorkestris flööti. Tema isa oli suur muusikaarmastaja, kes mängis ise orkestris trompetit ja trombooni. Õppis alguses Tartu Õpetajate Seminaris kooliõpetaja ametit. Hiljem ta töötaski mõnda aega Nõos õpetajana. Kuid tema muusikahuvi aina süvenes. Nõnda asuski ta õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Tema õpetajaks oli Heino Eller. 1931 – 1944 töötas “Vanemuises” dirigendina. Sageli juhatas ta sümfoonia- kontserte. Samal ajal tegeles helilooja ka väga intensiivselt loominguga. Juba 1930- ndatel äratas tema looming suurt tähelepanu, kuulsus kasvas iga aastaga.
Kanepis ja Laiuse kihelkonnakoolis anti väga head muusikaõpetust. Näiteks Laiuse koguduseliige Jüri Sommer pani kokku kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 2.Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Kooriliikumise arengule aitasid hoogsalt kaasa Cimze seminari õpilased. Seal valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat meeskoori ja nõudis ranget kinnipidamist laulude rütmist ja dünaamikast. Ta pidas oluliseks oreli- ja klaverimängu. 3.Kuidas nimetati 19.sajandil puhkpilliorkestreid? 19. Sajandil nimetati puhkpilliorkestreid pasunakooriks. 4.Nimeta eesti esimesed pasunakoorid koos dirigentidega. Torma pasunakoor, dirigent Adam Jakobson
TARBIMINE TÖÖ ÜLESANNE: Määrata milliseid toiduaineid meie rühma liikmed ostavad ja koosta nädala sees ostetud toiduainetest tabel Määrata toitudes kasutavaid lisaaineid (E) Kanda kaardile kohad, kust ostetud tooted pärinevad. Märkida miks olin sunnitud just seda kaupa ostma TOP 10 TOOTEID MEIE RÜHMAS 1 Coca Cola 2 Rumm 3 Piim 4 Leib (Paksendaja: guarkumm; emulgaator: E482) / Sai (Emulgaator : E 471,E 481) 5 Makaronid 6 Kartul 7 Munad 8 Õlu 9 Lastevorst (Stabilisaatorid: karrageen, E450; Antioküdant: askorbiinhape, naatriumaskorbaat; Happesuse regulaator: E451; Lõhnaja maitsetugevdaja: E621; Säilitusaine: E250) 10 Kala MIKS JUST COCA COLA? Kes ei tea, siis seda kasutatakse alkohoolsete kokteilide valmistamiseks. Selles lauses on ka vastus sellele miks populaarsuse järgi teisel kohal on rumm! :) KUI AGA TÕ...
Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. 1916. aasta detsembris, enne lõpueksameid konservatooriumis, mobiliseeriti Kreek sõjaväkke. 1917. a. vabastati ta sõjaväest tervislikel põhjustel, kuid keerukates oludes oli õpingute lõpetamine võimatu. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Aastatel 1940-1941 ja 1944-1950 oli Kreek Tallinna
Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga ning alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna
Illustreeris 1881. aastani ajalehte ,,Sakala" maastikke, linnavaateid ja portreid kujutavate puulõigetega Asutas Peterburis 1877 oma puulõiketöökoja 1884 kolis ta Riiga ja rajas seal kliseetöökoja o Rosalie Friedrike (30. oktoober 1858 189?) o Ida Alvine Jakobson (1. märts 1855 19?) 6. Haridustee o 1850-1856 omandas alghariduse Torma kihelkonnakoolis o 1856-1869 õppis Cimze seminaris o 1865 omandas gümnaasiumi üleõpetaja diplomi saksa keele ja kirjanduse alal Peterburis 7. Karjääriastmed aastatega o 1859-1862 Torma koolmeister o 1864-1871 Peterburis kooli- ja koduõpetaja o 1865-1871 Peterburis saksa keele ja kirjanduse alane gümnaasiumi ülemkooliõpetaja o 1865-1871 ,,Eesti Postimehe" kaastööline o 1872-1874 Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutaja o 1873 Pärnu Eesti Põllumeetse Seltsi president
Tarbimine Rühmatöö: rühmas on 45 inimest. Töö esitatakse kirjalikult ja kantakse suuliselt seminaris ette. 1. Uurige, milliseid toiduaineid teie rühma liikmed ostavad. Märkige nädala jooksul tabelisse kõik ostetud toiduained ja nende päritolumaa (leiate pakendilt). Jälgige, et toote valmistaja ei läheks segi pakendajaga. Märkuste lahtrisse kirjutage, kas toode on teie arvates keskkonnasõbralik, või põhjendage, miks olite sunnitud just seda kaupa ostma (näiteks, kas meil ei toodeta või oli Eesti toode oluliselt kallim. Märkige ka hind
· ,,Kui sa tuled, too mul lilli" (puhkpillipala) · ,,Meeste laul" (isamaalaul) · ,,Ei saa mitte vaiki olla" (lüüriline laul) · ,,Tuljak" / laulumängust ,,Murueide tütar" (rahvalauluseade) 2. Aleksander Läte (1860-1948) · Koori- ja orkestridirigent, Helilooja, Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik, Muusikaõpetaja · Sündis Tartumaal · Õppis Cimze seminaris · Töötas Puhjas ja Nõos · Nõos oli organist ja köster · 1900 loobus õpetaja ametist. Suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik) · 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed) · 1932 võttis vennalt üle klaveritöökoja ,,Sprenk-Läte" LOOMING: · U 150 koorilaulu · 15 soololaulu · Klaveri- ja viiulipalad TEOSED:
ka infotunde, kui kool soovib (siiamaani on kõik koolid soovi avaldanud). Noorsootöö- Eestis saab omandada Ise olen Lasnamäe alane koolitus rakenduskõrgharidust noorsootöö erialal noortekeskusest ja tihtipeale Tallinna Pedagoogilises Seminaris,osalen noorsootöö -alastel Viljandi Kultuuriakadeemias huvijuhi koolitustel, mis on ehk kooli noorsootöö erialal ja alates finantseeritud 2004/2005 õppeaastast Tartu Ülikooli Euroopa Noored Eesti Büroo Narva Kolledzis noorsootöö erialal. ja Eesti Noorsootöö Keskuse poolt. Lasnamäe noortekeskuse
Theories of the Causes of Poverty. Annual Review of Sociology Käitumisteooria aluseks on käitumine ning vaesete käitumine suurendab nende vaesust. Paljudes olukordades on vaesusega seotud sellised riskid nagu üksikemadus, madal haridus ja töötus. Kui haridust laiendada ja viljakust vähendada, siis vaesus väheneks oluliselt. Eriti oluline on just noorte naiste haridus, kuna see on maailmas üks võimsamaid vaesusevastaseid käitumisi. Vaesus tekitab koormuse ning stressi, mis omakorda soodustavad vaesust rõhuvat käitumist. See loob halbu stiimuleid, mis õõnestavad motivatsiooni. Lisaks väidavad teadlased, et kultuur on vastus vaesusele, mis siis pärsib vaeste haridust, tööhõivet ja abiellumist või soodustab sõltuvust hoolekandest või väljaspool abielu sündinud lapsi. Vaesuse vähendamiseks on vaja vähendada sellise käitumisega inimeste levimust. Poliitilineteooria väidab, et vaesus on poliitiline tulemus, mil...
Sissejuhatus Nikolai Karotamm oli Eesti NSV poliitik, majandusteadlane ning pärast II Maailmasõda Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär, seega Eesti NSV tegevjuht, kelle võim oli suurem kui tänasel presidendil, valitsusel ja parlamendil kokku. Ta sündis 23.oktoobril 1901.aastal Rammuka külas, Langu talus. Nikolai õppis Kastna kohelkonnakoolis ja Rakvere Õpetajte Seminaris. Eksles mööda Euroopat, astus 1926. aastal Hollandis sealse kommunistliku partei liikmeks, seejärel sõitis Venemaale õppis rahvusvahelises kommunistlikus ülikoolis. Eesti riigijuhist Nikolai Karotamme elust on kirjutanud kaks raamatut: ajaloolane Voldemar Pinn, "Kes oli Nikolai Karotamm?" (1996) ja Kes oli Nikolai Karotamm? II raamat. Nikolai Karotamm suri 21.septembril 1969.aastal. Valitsemine
Näiteks kui ema ütleb:,,Korja pesu kokku" selle asemel, et öelda,,Kas sa võiksid pesu tuppa viia, ma ei saa ise seda teha, sest mul on käed mustad". Sõpradega suheldes olen täiskasvanu tasandil, vahel ka lapsevanema tasandil, kuid üritan seda alla suruda. Enesekehtestamisoskused Ma ei pea end väga heaks kehtestajaks, sest satun tihti vastamisi endast paremate kehtestajatega ning pean alla vanduma. Üritan juhtida palju tähelepanu võrdsusele ning vältida agressiivsust. Seminaris tehtud testi põhjal paigutun ma adekvaatse kehtestaja alla, mis, ma loodan, on ka reaalselt nii. Oma sõprade sõnade kohaselt olen ma pigem alistuv enesekehtestaja, sest ma ei oska väljendada ennast, ignoreerin enda vajadusi kui laenan sõpradele oma raha, selle asemel, et endale midagi osta, ajan teiste süüks asju ja juhtumisi, madal eneseteadvus, sest ma kardan end vabaks murda rutiinist, ei kontrolli oma emotsioone
Selle võitleva isikuga on lahutamatult seotud Eesti ühiskonna rahvuslik ärkamine. Ja kõige olulisem, mis Jakobson selleks tegi, oli see, et ta õhutas ning kasvatas võitlustahet Eesti rahvas. Ta oli kinnine inimene, kes ei lasknud isegi sõpru ligi oma hingeelule. Samuti ei tahtnud ta avaldada midagi oma lapse- ja varasema noorpõlvest. Kuid teame, et Jakobsoni vaadete kujunemisele avaldasid otsustavat mõju õppeaastad Valga Cimze seminaris . Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1865. aastal kirjutas ta "Eesti Postimehes" vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. Ta ründas oma kirjutistes balti aadlit ja kirikut, kui eesti talurahva vaesuse ja vaimupimeduse peasüüdlasi ning väljarände peamisteks põhjusteks pidas ta halba majanduslikku olukorda.
· Isa Adam Jakobson (1817-1857) oli haritlane ning tegi rätsepatööd, ema oli venestunud lätlanna Liisa Jegorova. Tema isa oli aktiivne ühiskonnategelane, kes peagi pärast Carl Roberti sündi sai Torma köstriks ja kirikuõpetajaks ning juhatas ka sealset pasunakoori. Jakobsoni isa kuulus ka vennastekogudusse, tõustes sealgi juhtivale kohale. Seetõttu sai Carl Robert kodust hea baashariduse, hiljem täiendas ta end veel Valgas Janis Cimze kooliõpetajate seminaris. · C. R. Jakobsonil oli 2 venda ja 3 õde. · 18591862 oli Jakobson isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. · 1862 lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. · Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Venemaal kooliõpetajana töötades puudus Jakobsonil pikka aega kontakt eestlastega ja ilmselt tänu
teadmisi 15.Mis toimus neil aastail?(3p) 1684- asustati koolmeistrite kool, nn Forselliuse seminar 1632- Tartu ülikooli avamine 1739- ilmus eestikeelne Piibel 16. Kes nad olid ja millega jalukku läksid?(12p) Browne-Riia kindralkuberner,kes oli Katariina II aegse Balti poliitika elluviija B.G Forselius- oli koolmeistrite väljaõpetaja rahvakoolmeistrite seminaris B.Russow- Pühavaimu koguduse pastor, "Liivimaa kroonika" autor. J.Skytte- liivima kindralkuberner, kes tegi suure töö ära ülikooli avamiseks. A.T.Helle- Jüri kiriku õpetaja, kes andis välja esimese eestikeelse Piibli 17. Milliste eesti linnadega on tegemist?(6p) Reval- Tallinn Fellin- viljandi Wesenberg- Rakvere Dorbat- Tartu Hapsal- Haapsalu Arensburg- Kuresaare
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
