Äriõiguse kaasused ÜL 126: Jah, võib küll $ 13 lõige 4 ÜL 127: Jah, on kehtiv. $ 34 lõige 2 ÜL 128: Jah, vastutab. $ 34 lõige 2 ÜL 129: Ei vastautab, kuna nadest on möödas ainult 2 päeva. $ 34 lõige 2 ÜL 130: Automaatselt moodustavad. ÜL 131: Ei saa, kuna usaldusosanik ei saa tegelda juhtimisega. $ 13 lõikega 3 läheb vastuollu. Ärinimi peaks olema A TÜ. ÜL 132: Puidutöötlemise TÜ. $13 lõige 3. ÜL 133: $ 132 lõige 1 ja $ 133 lõige 1 ja $ 34 lõige 2. Bruno vastutab 9000 krooni ulatuses ($132 lõige 1) ÜL 134: $ 132 lõige 1. Ei pea kartma, et tuleb uuesti maksta ÜL 135. $. 133 lõige 2. Võivad 1000 krooni ulatuses sisse nõuda ÜL 136. $ 102 lõige 2. Vastutab, viie aasta jooksul. Vastutus lõpeb alles, siis kui on registrist kustutatud. ÜL 137. Joonatan saab osanikuks siis, kui on tehtud uus avaldus, et teha kanne Äriregistrisse. $ 83 lõige 4. $ 102 lõige 1. Vastutab küll. ÜL 138. $ 9 lõige 2. E i või, $ 86 lõige 3. Vara kuulub täisühingule ÜL...
Taimekaitseseadus Seadusest · Käesolev seadus sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse. · Taim käesoleva peatüki tähenduses on elus taim ja elusa taime osa, sealhulgas seeme. · Ohtlik taimekahjustaja on taime või taimse saaduse taime- või loomariiki kuuluv kahjustaja, samuti viirus, mükoplasma või muu haigustekitaja. Taimetervis · Taimetervis käesoleva seaduse tähenduses on taime, taimse saaduse ning maatüki, mulla, istanduse, külvi, taime kasvusubstraadi ja ohtliku taimekahjustajaga saastuda võiva objekti (edaspidi muu objekt ) seisund. · Taim, taimne saadus ja muu objekt peavad olema vabad ohtlikest taimekahjustajatest. Üle...
Looduskaitseseadus Kunnar Kangro Alar Külm Arto Haponen Timo Pärle Seaduse eesmärk 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Ülesanne Proua Männikmets soovis müüa maha oma maa. Kuigi tema kinnistu piiridesse jäi lääne sõrmkäpa (I kat.) kaitseks loodud väike kaitseala, varjas ta müügilepingus sellega seostuvaid kitsendusi ja kohustusi, et saada kõrgemat hinda. Uus omanik härra Kobarpea märkas kevadel kaunilt õitsevaid käpalisi. Ta kaevas mõned neist üles ning istutas oma aeda. Sõrmkäpa endise kasvukoha kündis ta üles ning pani sinna kartuli. ...
Hegel Differenzschrift On filosoofia süsteem ja filosoofia olemus (Wesen) Was für Erkenntnisse über die Welt kann die Philosophie liefern? Eesmärk on defineerida filosoofia kui Wissenschaft . Wissenschafti termin Kanti-põhine . Eigentümliche Empiiriline maailm Erkenntnis on begrenzt ja see on juba Wissenschaft Kant distantseerib ennast metafüüsikast Me tohime Hegeli järgi wissenschafti kaudu ka metafüüsikast rääkida Totalität (was mit zur Gesamtheit zu tun) ja das Absolute (losgelöst. Unbedingte) Need on tsentraalsed Hegeli filosoofia terminid ja nad on väga sarnased, põhimõttelised sünonüümid, aga mingite teatavate erinevustega Totalität der Beschränkungen on segane termin ja erinev absoluudi terminist Totalität ja Totalität der Beschränkungen on erinevad asjad Unterschied zwischen Verstand und Vernunft vahendid, millega me saame jõuda Totalitädi ...
Eno Raud Lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus ning 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega
Seminari eesmärgiks oli preestrite ettevalmistamine ja seminari võeti noormehi ka kohaliku rahva hulgast. Rootsi ja Poola sõda toimus 16001611.aastatel, mille tähtsamad lahingud peeti Eesti ja Liivimaa pinnal. 7) Vaimuelu Rootsi ajal. Vastus: Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt aastal 1684. Tartu lähedale Piiskopimõisa.Seminar oli koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, õppeaeg 2.aastat. Seminaris õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist, laulmist. Tähtsamaks sündmuseks oli 1632.a.Tartu Ülikooli asutamine. Õppetöö toimus ladina keeles ja neljas teadus konnas: usu teadus, arsti teadus, õigus teadus, kunsti/filosoofia teadus. 1684.a.asutatu Õpetajate seminar. Tartu ülikooli asutamis dokumendid kirjastas Rootsi kuningas Gustav II Adolf. 1637.a.eesti esimene grammatika. 1686.a.anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, tõlkijateks Andreas
inimesed kasutavad mõnikord ära edukamate liikmete kohuse ja vastutustunnet. Seega tuleb kiiret edu saavutanud ettevõtjatele raskustes olevatelt pereliikmetelt ja naabritelt sageli tohutul hulgal abipalveid töö, raha ja muude hüvede saamiseks. 1. R. D. Putnam arutleb erinevate seoste üle sotsiaalse kapitali taseme, sallivuse ja võrdsuse vahel ühiskonnas. Valige välja Teie jaoks 3 kõige intrigeerivamat seost, mille üle soovite seminaris arutleda ning põhjendage oma valikut. Sissetulek on võrdsemalt jaotunud rohke sotsiaalse kapitaliga osariikides ning lõhe rikaste ja vaeste vahel on eriti suur vähese sotsiaalse kapitaliga osariikides. Põhjendus: Siin esineb selge näide, et vähese sotsiaalse kapitaliga riikides hoiavad inimesed omaette ning rikkad ei jaga vaestega näiteks häid töökuulutusi, aga rohke sotsiaalse kapitaliga osariikide inimestel on võimalus suhtluse teel saada endale paremaid töökohti
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juulil 1841 Tartus. Ta oli Eesti ühiskonna tegelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, ta oli Torma kihelkonnakooli õpetaja . Ta elas noorpõlves Tormas jaalghariduse sai enda isalt. Jakobson õppis aastatel 1856-1859 Valga Cimze seminaris, väidetakse, et tema vaadete kujunemisele andis otsustava mõju just need õppeaastad. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1862. aastal tekkisid aga lahkhelid mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajana tööle Jamburgi. Alates 1864. aastast töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis, 1865 omandas Jakobson saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Jackobson
Mart Saar ja Cyrillius Kreek Koostas: Heli Kopter Cyrillius Kreek (1889-1962) Õping, töö ja elu lõpp 1908-1911 Õppis Peterburi Konservatooriumis trombooni 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat 1919-1920 muusikaõpetaja Rakvere Õpetajate Seminaris 1920-1921 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1921-1932 Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides 1944-1950 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist
· Eesti avaliku sektori organisatsiooniline ülesehitus · Eesti avalik teenistus ÕPIVÄLJUND ÕPETAMISTEGEVUS ÕPITEGEVUS HINDAMISMEETOD Aine/õppeülesande läbimisel üliõpilane ... selgitab riigi, erinevate poliitiliste Selgitamine, seminari/väitluse Loengus osalemine, seminaris Vaba/valikvastustega kirjalik töö, reziimide ja ideoloogiate olemust ja juhtimine, kirjalike tööde (diskussioonid, rühmatööd, hinnanguline tagasiside iseseisvatele toimimispõhimõtteid sh Eesti riikluse ja tagasidestamine harjutused) osalemine, kirjalike ülesannetele ja seminaridele konstitutsiooniliste aluste kujunemist tööde koostamine, iseseisev töö
Jaan Oks Ettekanne Rene Ämarik Jaan Oks Sündis Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas koolmeistri pojana. 18981902 õppis Kaarma Õpetajate Seminaris. 190304 töötas Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana; 1905a. sai õpetajaks Läänemaal Massu vallakoolis. 1907a. oli Oks Samaara kubermangu Bõkovka eesti asunduses kösterkoolmeistri ametis. 1914a. mobiliseeriti sõjaväkke. Keerulise elusaatusega kirjamees suri 25. veebruaril 1918. a. ning on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Jaan Oksa koolielu.. Sündis õpetaja pojana Õppis Kaarma Õpetajate Seminaris, täiendas end Haapsalus ped. Kursustel
kellest sai tema lähim sõber TÖÖ Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Hakkas esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914. a. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. LOOMIG Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Ta tugines oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. TEOSED
rahvaviise. Elukäik Kogus folkloori põhiliselt Haapsalu ümbruses, Ridala vallas ja Vormsil . Nendelt retkedelt on pärit ka hulgaliselt vaimulikke rahvaviise (rahvasuus muundunud koraale). Neid leidus eelkõige Lääne-Eestis ja neile baseerus suur osa Kreegi hilisemast loomingust. Õpingud ja töö Õppis Peterburi Konservatooriumis 1908-1911 trombooni . 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat . 1919-1920 töötas muusikaõpetajana Rakvere Õpetajate Seminaris . 1920-1921 töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1921-1932 töötas Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides . 1944-1950 töötas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis. Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Üllatav on tema võime luua lihtsa, sageli vaid mõnest noodist koosneva
– Klauslite iseloomustus – Millal millist klauslit kasutada? – Näited rakendustest, tüüpprobleemid • Et E sektsioon on pisut lihtsam, siis lisaks: – Inkotermide üldiseloomustus, ajalugu. – Miks Inkotermid on kasulikud? – Mida klauslid täpselt reguleerivad, mida mitte? • Ülesande põhjalik sooritamine annab 6% hindest. • Üleslaadimisel piisab slaidiesitlusest • Allikad: internet, õpik Hindamise reeglid • Grupid moodustatakse nädal #2 seminaris. Kes ei osale antud seminaris, võib hiljem rühmadega liituda rühmakaaslaste nõusolekul. • Hindamisele lähevad ainult need grupi liikmed, kelle nimed on rühma panuse ettekande autorite poolt kantud esitluse tiitelslaidile. Esitluse slaidid tuleb esitada Moodlesse enne esitluse toimumist (nädalal #4). Hilisemad täpsustused stiilis „aga mina osalesin ka“ ei lähe arvesse. • On võimalik, et mõni grupitöös osaleja ei saa esitlusele tulla
saj keskel hakkasid tekkima ka puhkpilliorkestrid ehk pasunakoorid. Kaks vanemat ja tugevamat orkestrit olid Torma ja Väägvere pillikoorid. Väägvere pasunakoorijuhiks oli eesti puhkpillimuusika isa David Otto Wirkhaus. Peaaaegu pooled 19. saj Eestis tegutsenud pillikoorid asutati tema kaasabil. 2. Cimze seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Jnis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar (183949 tegutses Valmieras ja 184990 Valgas). Cimze seminaris sai hariduse üle 100 eesti noormehe, sealhulgas Carl Robert Jakobson, Aleksander Kunileid (Saebelmann), Friedrich Saebelmann. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Ta sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Tema eeskujust pärineb ka eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu. Cimze seminari lõpetanud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Seminaril oli oluline mõju ka Eesti I üldlaulupeole. 3. Seltsid
Viljastudes määrakse ära lapse sugu, tüdruklapse korral on kromosoomideks XX ning poisslapse puhul XY. Teadsin, et arenev loode lõigustub, eesmärgiga taastada organismi hulkraksus, seminari käigus sain teada, et arenevat loodet nimetatakse sügoodiks ning eelmainitud lõigustumisprotsessi tulemuseks on moorula ehk kobarloode, mis koosneb lõigustusrakkudest ehk blastomeeridest. Teadsin, et seejärel tekivad 3 lootelehte, kuid nende nimetused ja funktsioonid omandasin alles seminaris. Nendeks on ektoderm, endoderm ja mesoderm ning kõigil on oma elutähtsad ülesanded. Olin teadlik platsenta olemasolust ning sellest, et see on mõeldud lapse kaitseks ning vahendiks, mille abil toitained looteni jõuavad ning loote jääkained väljutatakse. Seminaris sain teada, et see kõik toimub platsenta küljes oleva nabaväädi kaudu, mis sisaldab endas veeni, mille kaudu hapnikurikas veri lootele kandub ning 2 arterit, mille kaudu CO2 ja jääkproduktid emale kanduvad.
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid
mängijat · Üldjuhid Johannes Kappel, David Otto Wirkhaus · Laulupeod innustasid eestlasi laule kirjutama ja neid avaldama · Eesti laulude osakaal suurenes igal peo kavas · Soomlaste esimene üldlaulupidu toimus 1884 Jyväskyläs, kus lauldi ja eesti autorite laule Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) · Andekas helilooja, organist, koolmeister · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis köstri perekonnas; Valka õpetajate seminar · Õpetas Paistus, Valka seminaris, Peterburis, Gatsina eesti koolis; Kolppana seminaris · Süveneva tuberkoloosi tõttu lõunasse Poltaavasse. · Osales I üldlaulupeo ettevalmistamisel (2 laulu!) · Teadaolev looming 5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet on säilinud tänu Jakobsoni laulikutele. · "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm", · "Mu isamaa nad olid matnud"; "Süda tuksub" · Värvikas harmoonia; uus kvaliteet tolleaegses koorilaulurepertuaaris Friedrich August Saebelmann
Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Ta huvituspuhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallasejuhitud rahvalaulude kogumisretkedel. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Temahelikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud
Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti- ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased. Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri. Eesti heliloojate esimesse, ärkamisaegsesse põlvkonda kuulusid peamiselt koorimuusika loojad, kes kirjutasid laule eesti kooridele. Esimesed koorilaulude loojad olid elukutselt kooliõpetajad ja köstrid, kes olid hariduse omandanud Valga seminaris. Selle põlvkonna nooremad heliloojad, on saanud juba professionaalse koolituse. Kuna Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel võimalik omandada, mindi peamiselt lähimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal õpiti eelkõige orelit. Et aga oreliõpilased said sama õppemaksu eest võtta ka kompositsioonitunde, siis ei jäetud seda võimalust kasutamata. Kappeli, Läte, Härma ja Türnpu tähtsaim
Ühiskonna võimu piiridest… Autori püstitatud küsimused: Kui kaugele ulatub üksikisiku suveräänne õigus ise enda üle otsustada? Kust algavad ühiskonna õigused? Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale? Seminaris: Milline osa elust kuulub üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale? Antud artikli põhiväide on: Üksikisik võib oma tegudega teisi kahjustada või ebapiisavalt teiste heaoluga arvestada ka siis kui ta seadusega fikseeritud õiguste rikkumiseni ei lähe. Seminaris: V1 Kui inimese käitumine puudutab vaid teda ennast, siis ühiskond ei tohiks sekkuda. V2 Kui tegude tagajärjed kahjustavad teisi, siis tuleb seaduslikult sekkuda. Põhilised argumendid väite kinnituseks: Nii pea kui midagi inimese eluviisis kahjustab teiste huve, on ühiskonnal õigus kohut mõista ning asuda arutama küsimust kas üldine heaolu asjasse sekkumisest võidab või ei. Inimesed on kohustatud üksteist abistama hea halvast...
Airbnb-i kinnistutele esitatakse neutraalsete hotellidega sarnaselt). Siis on Uberiga seotud suurem arvutus, kuna hind on ette teada ja see võetakse automaatselt krediitkaardi kontolt. Ei ole vaja sularaha otsida ega proovida jootraha välja arvutada, kuna Uber paneb jootraha tavaliselt pahaks (kuigi autojuhid tervitavad vihjeid üldiselt). - Palun tooge esile, mida huvitavat enda jaoks tekstist leidsite ning mida sooviksite seminaris arutada. Seda kõike oli huvitav vaadata teiselt poolt. Ma pole kunagi arvanud, et töötan tasuta. Ühelt poolt loob see klientidele rohkem võimalusi (eriti rahalisi), teisalt jätab selline automatiseerimine paljud inimesed ilma töökohtadeta. Majandussotsioloogia Seminar 6 Tekstid 4 ja 5 Tekst 5: Lazer, D. and Radford, J. (2017) Data ex Machina: Introduction to Big Data. Annual Review of Sociology 43:19–39.
kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal
teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus
Aleksander Läte (1860-1948) · Kooridirigent, orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist · Õppis: Cimze seminaris, Saksamaal Dresdeni Konservatooriumis · Töötas: kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, klaveriõpetajana, ajalehe Postimees muusikakriitikuna · Moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, õpetajad, kooliõpilased) Looming: · ligi 150 koorilaulu; 15 soololaulu (''Primula veris''); kantaadid (''Rändajad ja tähed''); orkestri-, klaveri- ja viiulipalad
loomupärast üleolekut neist. Isa peab teda kasutuks logardiks. Seega on päris hea, kui linnapea otsustab Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Isa saab logardist lahti, Julien parema elu. Linnapea, härra Rénal kardab väga, et kuna Julien on nii tark ja võimekas, äkki ta läheb tema rivaali, härra Valenod' lapsi õpetama kui see talle rohkem raha pakub. Tekkinud suhete tõttu Julieni ja proua de Rénali vahel otsustatakse, et on kõige parem, kui Julien läheb teise linna seminari. Seminaris ei sallita Juliani eriti. Seminari direktor tundub vaenulik ja külm, teised seminaristid on rumalad ja kadedad, valitseb üldine nõmedus ja silmakirjalikkus. Julieni õnnetuseks on tema liigne tarkus - liigne tuluke ta silmis, mis näitab et sa suudab iseseisvalt arutleda - see on aga kristluses suur patt, nagu teada. Enamus õpilastest on rumalad talupojad, kes tahavad saada preestriks ainult sellepärast, et töö oleks kergem ja talvel kõht täis ja soe tuba
Hendrik Adamson Elulugu Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus · 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis · 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris 1919 asus Kärstnas koolijuhataja kohale , kus hiljem sai temast kutseline kirjanik Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige Kasutas varjunimesi: As Vosdam,Coco Mulgi murdes luuletused ,, Mulgimaa '' Esimesed riimid pani kirja tänu külarahvale. Esimeseks ajakirjanduses avaldatud kirjutis on "Pühapäeva hommik" (1913) Esimese ajakirjana avaldas "Meie Mats" Kirjutanud on ka esperanto keeles "Literature mondo" Looming On avaldanud miniatuure, dialooge,
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson Pseudonüüm C. R. Linnutaja 26.07.1841 – 19.03.1882 Ühiskonnategelane Kirjanik Pedagoog Õpingud Algharidus isalt 1856- 1859 Valgas Cimze seminaris Õpetajaamet 1859 Torma kihelkonnakool 1862 Jamburgis 1864 kooliõpetaja Peterburis Ajalehed 1865 koostöö Eesti Postimees 1872 – 1874 Vana- ja Uue-Vändra vallaleht 1878 Viljandi ajaleht Sakala Põllundus Esimene künnivõistlus Pärnu Eesti Põllumeeste Selts Viljandi Eesti Põllumeeste Selts „Teadus ja Seadus põllus“ Eesti Kirjameeste Selts Asutaja 1881 Jakob Hurda asemel 3 isamaalist kõnet
aastal organiseeris Tartus filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite Forseliuse seminari, et ette valmistada usku nõudis et inimene oskaks ja saaks lugeda jumalasõma ise ja oma LANDESTAAD on välja kujunenud aadliku maariik. KODUKARIÕIGUS oli eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Forselius kasutas seminaris keeles. VASTNE TESTAMENT 1685. aastal kehtestati kogu Põhja–Eesti mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Toetust oma tegevusele lootis keeles, tõlkis Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. KARL XI ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. REDUKTSIOON ehk mõisate Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686
suureks saama” 1872. Otepääl pastor Aleksandrikooli peakomitee juht EKmS president Pidev koostöö “Vanemuise” seltsiga, ettekanded Kõned laulupidudel Rahvaluule ja vanavara kogumise algataja, väljaandja Tähtsustas haridust Carl Robert Jakobson 26.07.1841 – 19.03.1882 Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog 1856–1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele Koostas kooliõpikuid “Vanemuise” seltsis 3 isamaalist kõnet Põllumeeste seltside asutaja ja innustaja Osales väga aktiivselt EKmS 1878.a asus tööle ajalehte Sakala Hurda ja Jakobsoni konflikt Jakobson oli radikaalselt meelestatud ja taotles
uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkel, 1914. aastal kirjutas ta üles esimesed rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlane rahvaviise fonograafiga salvestama. Musikaalses tegevuses on oluline koht tema pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris siis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja viimasena Haapsalu Õpetajate Seminaris Haapsalus. Samuti andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadiotes kui kontsertsaalides. Kreek jõudis koguda umbes 1800 rahvaviisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt on tema kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali
õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. 1.1 LOOMING Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid.
Carl Robert Jakobson Kristin ja Madis Virtsu 2008 Ü ldine info elas 26. VII 1841 19. III 1882 rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik, õpetaja koostas õpikuid tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium N oorusaastad isa, Adam Jakobson, oli Tormas köster elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt õppis 185659 Valgas Cimze seminaris 185962 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Teosed õppe- ja käsiraamat "Teadus ja Seadus põllul" "Kuidas põllumees rikkaks saab" "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" "Sakala Kalender põllumeestele" I samaa kõned Esimene kõne oli "Eestirahva valguse pimeduse- ja koiduaeg" (1868) Teine isamaakõne "Võitlemised eesti vaimupõllul" Kolmas isamaakõne "
3 Lapsehoidjalt eeldatakse head psüühilist tervist, emotsionaalset stabiilsust ning head pingetaluvust. Lapsehoidja armastab lapsi ,on vastutusja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov ja ka koostööaldis. 4 Lapsehoiu eriala õppeaeg on 1 aasta ja seda saab õppida Tallinna Pedagoolises Seminaris. Lapsehoidja töötasu arvestatakse kokkuleppeliselt ja sõltuvalt töökohast ja töö ülesannetest kas tunnitasuna või kuutasuna. Tunnitasu jääb keskmiselt 100200 krooni vahele. 5
Pere oli sügavalt usklik Taarausku vanaema Eesti luuletaja Kuulus Noor-Eesti rühmitusse 1909. aastal abiellus Ellaga 1910. aastal sündis tütar Liki 1934. aastal tervis halvenes Suri 7. märts 1934 Haridustee Lapetukme vallakool Hugo Trffneri gümnaasium Riia Polütehnikum Töökohad 1909- 1919 Valga Krediidiühisuse asjaajaja 1920- 1934 Läänemaa koolinõunik Vahepeal andis tunde Läänemaa Õpetajate Seminaris Looming Sümbolistlik luuletaja Kesksel kohal tee ja kodu Lemmik epiteet oli hall- viitab ängistusele ja maise elu süngusele Seotud enda elu ja saatusega Igatsus, kurbus, rõõm "Üks rohutirts läks kõndima," "Kadunud kodu," "Valge öö," "Hallid laulud" Ei tea Kord oli, kord, ei tea, kõik ilmas korraks jääb. Kõik ununeb nii pea, kord korra järgi läeb. Kord korraks järgi mina, kord korraks järgi sa.
asus ta koos Harju-Risti kirikuõpetaja Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid ehk nii nimetatud Forseliuse seminari, mille juhataja ja õpetaja ta oli. Haridustee selles koolis kestis 2 aastat ja tublimad õpilased valiti seejärel õpetajateks. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid: ühe aasta jooksul õpetas ta koolmeistrikandidaadid lugema ja proovis nende pedagoogivõimeid, teisel aastal jätkas ta sobivate noormeestega õppetööd ja kutseoskuse harjutamist, arvestades sealjuures õpetamise ja kasvatamise eakohasust. Seminaris õpiti usuõpetust, kirikulaule, rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi
Eduard Tubin 1905 Torila 1982 Stockholm Helen Kapp, MHG 12.b Lapsepõlv Sündis Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Naelvere kool, Torila ministeeriumkool Karjas käies õppis mängima pikoloflööti I MS algusaastal astus 10aastane Eduard Tubin kooli orkestrisse Tartu Õpetajate Seminaris 15.aastaselt astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus õppis 1920-1926 Mängis orkestris tsellot, juhatas kooli laulukoori 1924.a astus Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis ühe aasta orelit, seejärel läks üle Heino Elleri kompositsiooniklassi Nõos õpetajana 1926-1930 Nõo algkoolis matemaatika ja füüsika õpetaja Juhatas Nõo segakoori, oli kiriku organist Jätkas õpinguid Elleri juures 1928 kutsuti Eduard Tubin Tartu Meeslaulu Seltsi dirigendiks
(Laar: 2010, 60). Õpetajakandidaadid õppisid esimese kooliaastaga lugema ning prooviti ka nende pedagoogivõimeid. Teisel õppeaastal jätkati tööd koolmeistriks sobivate õpilastega kutseoskuste harjutamiseks, arvestades sealjuures kasvatamise ja õpetamise eakohasust. Seminaris said hariduse umbes 160 noormeest. 1688. aastaks tegutses Eesti territooriumil juba 50 kooli, õpetajateks olid Forseliuse seminaris hariduse saanud koolmeistrid. (Laar: 2010, 60.) Rahvakoolide õigusliku aluse taotlemiseks sõitis B. G. Forselius 1686. aasta suvel Stockholmi piiskopi jutule. Juba sama aasta detsembris anti välja kuninga korraldus, kus nõuti koolide asutamist igasse kihelkonda. Korralduses toodi välja, et koolimajad tuleb ehitada kirikute juurde, tööle peavad hakkama koolitatud koolmeistrid, kes õpetavad noortele lugemist ja palveid ning selle töö eest on õpetajale ette nähtud palk
18941919 10.1.13 Sündinud 11.novembril 1894. aastal Venemaal Ljohhovos Julius sündis isa Daniel ja ema Liisa kolmanda lapsena 1904. aastal tuli pere Eestisse Kambjasse 26. veebruaril 1918. aastal abiellus Julius Alice Johansoniga 10.1.13 1909. aastal lõpetas Julius Kuperjanov Sipe ministeeriumikooli 19101914 õppis Tartu Õpetajate Seminaris Peale seda töötas õpetajana Juba 1915. aasta veebruaris mobiliseeriti mees Vene armeesse ja samal aastal jõudis ta lõpetada Peterburi lipnike kooli 10.1.13 · Aastatel 19151917 võttis Kuperjanov osa I maailmasõjast, kus ülendati vapruse eest leitnandiks. · Samuti omistati talle 7 Vene ordenit · 1917. aastal sai ta haavata ja pärast paranemist saadeti Tartu tagavarapataljoni pataljoniülema asetäitjaks
Jossif V. Stalini nekroloog 5. märtsil 1953 lahkus meie hulgast arvatavasti 3. märtsil tabanud haigushoo tagajärjel ülemaailma tuntud ja kuulus diktaator Jossif V. Stalin. Tuntud poliitik ja Nõukogude Liidu juht sündis 21. detsembril 1879. aastal Gori linnas Tbilisi kubermangus. Stalin õppis Gori vaimulikus õppeasutuses, mille lõpetas juunis 1894 üliheade tulemustega. Peale seda astus Tbilisi Teoloogilise Seminari, kuid loobus õpingutest seminaris 1898 aastal, kuna oli otsustanud edasise elu siduda poliitilise tegevusega Stalin oli nii NSVL liider kui ka sümbol. Kuna Stalinit on tunnustatud kui 'geeniuse võimetega juhinti', 'Suure Stalinit' on ta muutunud nii universaalseks ja täielikuks, et võib rääkida temast kui diktaatorist.Just see mees pani aluse stalinismile. Alguses töötas Stalin peamiselt NLKP-ga ja esines avalikkuse ees harva. NLKP peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922
Eduard Tubin Hariduse sai Eduard algul Naelavere koolist, hiljem Torila Ministeeriumkoolist. Ta õppis pikkoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Innukalt harjutas ta ka klaverit. 1920. aasta sügisel astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari. Teiste ainete seas õpetati seal ka laulmist ja muusikat. Klaveritunnid olid seal kõigile kohustuslikud. Tartu Õpetajate Seminaris alustas Tubin ka heliloominguga. Ta töötas Nõos õpetajana. Ta andis algkoolis peamiselt matemaatika ja füüsika tunde. Samuti juhatas Nõo segakoori ja töötas kirikus organistina.1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu kõrgemasse muusikakooli, olles samal ajal Nõos õpetaja. Seal õpetasid teda Johannes Kärt ning Heino Eller. Eduard Tubina õpingud Tartus lõppesid aga ootamatult 1927. aastal. Pärast seda asus Tubin õppima Tallinna Konservatooriumi , mille ta edukalt lõpetas
Eduard Bornhöhe Claudia Oks M-13 Sisukord 1. Elulugu 2. Looming 3. Tuntuimad teosed Elulugu • Eesti proosakirjanik. • Ta sündis Kullaaru mõisas aidamehe pojana. • Aastatel 1872–1874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 1874–1877 kreiskoolis. • 1886–1887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetaja Matsalus. • 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. • 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta Jõhviülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani. • Ta oli maetud Kopli kalmistule. Kui kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati, oli ta üks kolmest is...
Rudolf Reiman Referaat 10. klass Rudolf Reiman - (25. oktoober 1893 Mõdriku 6. oktoober 1957 Mõdriku) eesti kirjanik ja pedagoog. Pedagoogikutse omandas Rakvere linnakoolis ning 1911. aastast töötas ta mitmel pool õpetajana. Õppis Rakvere linnakoolis ja lõpetas selle juures õpetajate kursused. Töötas 1911. aastast õpetajana, sealhulgas 192230 Võru Õpetajate Seminaris, oli seejärel Aseris, Kohtla-Järvel, Rägaveres ja Sallas algkoolijuhataja (vt ka Salla Põhikool). 194550 Rakvere 2. mittetäieliku keskkooli direktor. Vene sõjaväe lipnik. Koostanud emakeeleõpikuid ja lugemikke, avaldanud luuletusi, lühiproosat, näidendeid. Eesti NSV teeneline õpetaja (1945). 1920.-1930. aastatel ja hiljemgi andis välja mitmeid emakeele ja kirjanduse õppematerjale. Ilukirjanduslikku tegevust alustas filosoofiliste miniatuuride kirjutamisega perekondlikule kirjanduse, t...
nagu nt ,,Nõmmelill" ja ,,Talvine õhtu". Helilooja kogus muusikat ning kokku oli tal umbes 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Ta uuris ja korrastas kogutud materjali väga põhjalikult. Enne lõpueksameid konservatooriumis mobiliseeriti ta sõjaväkke. Aasta hiljem vabastati ta sealt tervislikel põhjustel, kuid keerukates oludes oli õpingute lõpetamine võimatu. Ta töötas Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris ning seejärel Tartu Kõrgemas Muusikakooli ja peale seda Läänemaa Õpetajate Seminaris. Ta andis ka muusikatunde ning juhatas orkestreid, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja -pidusid. Haapsalus jätkas ta rahvalaulude kogumist. Ta töötas ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõuna, kuid pidi sealt lahkuma. Oma elu
talupoja teise lapsena. Tema haridustee oli pikk. Esmalt õppis Päts Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Päts on õppinud veel Pärnu Nikolai koolis, Riia vaimulikus seminaris. Konstantin õppis hästi. Tema lemmik aine oli kreeka keel. Juba noorelt tundis ta huvi ühiskondliku ja poliitiliste probleemide vastu. Eesti keele tunnid olid nii Konstantinile kui ka ta eestlastest kaasõpilastele otsekui omamoodi ärkamisaeg. Konstantin Päts õppis vaimulikus seminaris neli aastat, läbides selle üldharidusliku osa. Nüüd tuli valida - kas koolist lahkumine või jätkamine ja õigeusu preestriks valmistumine. Konstantin otsustas gümnaasiumi viimase aasta õppida Pärnus. Teda õpiti tundma kui andekat, hoolast ja tagasihoidlikku koolikaaslast. Selles koolis panid tähele tema suurt keeleannet, ning kooli direktor soovitas Pätsil edasi õppida Moskva Ülikoolis keeleteaduse alal. 1898 aastal lõpetas Taru Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga.
12. Tallinna muusikaharidust edendas 17. Sajandil Gustav Adolfi Gümnaasiumi kantor J. V. Meder. 13. Millises Tallinna gümnaasiumis tegutses 17. Sajandil muusikahariduse edendajana kantor J. V. Meder? GAGis 14. Kes korraldasid esimese laulupeo Eestimaal? Baltisakslased 15. Kes koostas eesti koorilaulude kogumikud „Wanemuise kandle healed“ I ja II? Aleksander Kunileid 16. Kuidas on Janis Cimze seotud eesti muusikaga? Eestlased said Cimze seminaris õppida muusikat 17. Kus hakati eestimaal 19. Sajandil asutama koore? Kirikute ja koolide juurde 18. Kus õppisid esimesed eesti koorimuusika loojad? Nad olid asjaarmastajad, õppisid ise (?) 19. Mille asutas J. V. Jannsen 1865. Aastal tartus? Vanemuise seltsi 20. Kes osalesid algselt Vanemuise lauluseltsis (üldiselt) Mehed 21. Millele pühendati esimene üldlaulupidu? Pärisorjuse kaotamise 50.le aastapäevale 22
Mart Saar Kristiina Moosel Gertrud Pleksner Kristin Suur Pilleriin Sootna Elulugu 28.09.1882 Viljandimaa - 28.10.1963 Tallinn Alustas 5 aastaselt Õppis orelimängu iseseisvalt 1901.a. suri isa Vabastati õppemaksust 1904, 1907, 1910 süstemaatiline rahvaviiside kogumine Tartusse õpetajaks Esines organistina, klaverisolisti või -saatjana 1909-1911 Peterburg-Tartu Chopin, Grieg, Debussy, Skrjabin Tartu Õpetajate Seminaris 1919.a. Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis 1921.a. Tartus tulekahju Hävisid paljud teosed Pühendus edaspidi komponeerimisele Kriitikutel vastakad arvamused 1927.a. hinnangud muutuvad 1928-1929 "Muusikaleht" Kolib Hüpassaarde. Suured mured ja raskused "Helikunsti" stipendium 1930.a. kriitika ühtselt tunnustav Kõrge hinnang Lätilt, Soomelt, Rootsilt 1943.a. Tallinna Konservatooriumi õpetajaks Ester Mägi, Jaan Rääts, Harri Otsa Järjest vähem aega komponeerimiseks 1956.a
Ado Grenzstein [Piirikivi] "Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi." 1849: Sündis 5. veebruar. Kõksi küla, Tarvastu kihelkond. Rentniku poeg. Sai hariduse kohalikust kihelkonnakoolis. 187174: Valgas Cimze seminaris. 187476: Audrus köster ja kihelkonnakooliõpetaja. 1876: Kutsuti Tartu Hollmanni seminari (I [saksa] Õpetajate seminari) õpetajaks. 187880: Täiendas ennast Viini pedagoogiumis seejärel Peterburis koduõpetaja. 1881: Toimetas Eesti Postimeest, kus kritiseeris balti mõisnike privileege ja nõudis eestlaste õiguste laiendamist. Tema eestvedamisel sai teoks saatkonna lähetamine Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881.
1.Aleksander Lätte tähtsus andnud palju kooridele kirjutades 200 koorilaulu, kantaate, sümfooniaid,kammermuusikat. ,,kuldrannake" Läte oli esimene kes on eesti muusikas üks esimestest , kes on komponeerides kasutanud polüfooniavõtteid.Töötles rahvalaule.Esimesena sedanud koorile setu viise. 2. Heino Elleri tähtsus õppejõuna Hakkas tööle tartu kõrgemas muusikakoolis. Andis kompositsiooni ja muusikateoreetikat. Seal pani aluse Eesti heliloomingule. Tema kõrgele pedagoogika tööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 3. Tobiase loomingu iseloomustus Loomingul on tugev isikupära, improviseeris vabalt erinevates muusikastiilides, klassikalises-romantilises stiilis avamäng ,,Julius Caesar" . Mängis luteri koraale värvikalt, põnevamalt ja kiires tempos . 4. Elleri elu 1887-1970 , sündis tartus muusikalisse perre, esimesed pillid viiul ja kitarr, avaldas muljet Tobiasele oma viiulimänguga, astus peterburi konservat: komp ja muusika teoo...
kirjutas ka palju ühiskondlik-poliitilisi küsimusi käsitlevaid kirjutisi ehk publistikat. Enamik ta teostest on tänaseks hävinenud. Lisaks kirjutas ta ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Tema looming on väga vastuoluline. Jaan Oks oli mässaja, keda peeti erinevates rahvahulkades vastavalt siis kas andekaks või vaimuhaigeks. Jaan Oksa iseloomustab veel ka see, et ta ei viimistlenud oma loomingut. 1898 aastal läks ta õppima Kaarma Õpetajate Seminaris. 1902.aastal lõpetas ta Kaarma seminari. Peale seda, aastatel 1903-1904, töötas ta Hiiumaal Pühalepa koolis asekooliõpetajana. 1905-dal aastal sai ta õpetajaks Läänemaal Massu vallakoolis ja aastal 1907 oli Jaan Oks Samara kubermangu Bõkova Eesti asunduses köster-koolmeistri ametis. Massu vallakooli õpetajaks asunud sai temast ka kohaliku seltsielu algataja ja innustaja. Massus veedetud aeg oli Oksa elu helgeim ajajärk, kuigi ta pidi 1907-dal aastal Massust kohalike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
