Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"seminari" - 501 õppematerjali

seminari - , diplomi-, ja bakalaureusetöödena on eelistatavad empiirilised uurimused, teoreetilised tööd tulevad arvesse magistri- või doktoritöö tasemel, arendusuurimused eeldavad aga praktilist kogemust.

Õppeained

Seminari korraldus -Kutsekool
Seminaritöö -Kutsekool
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad

Liedertaffellik laul ­ tähendab tõlkes laua laulu, tuli sellest, kui mehed kõrtsis laua ümber laulsid, või noh vindisena tõmbab ikka muusika käima, nagu teate. On homofooniline (soolohääl ja saatvad hääled) ja kvadraatne (paarisarvulised taktid, read), lihtsakoeline, saksik, hale ja härdameelne laul. 7.Cimze seminar ­ läti pedagoogi ja muusiku Jnis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar 1839 .49 tegutses ja 1849 1849>­90 Valgas Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant. õppetöö kestis kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetajasoovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 35­40 õppematerjalide eest 10­15 rubla.Õpetust anti saksa keeles olulised olid muusika ja pedagoogika Aastal 1871 muudeti töökorraldust ja õpilasi hakati vastu võtma igal aastal. Õppeaega pikendati kolmelt aastalt neljale.Seminari juures korraldati ka esimesed täienduskursused. 8...

Muusika
181 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg

Pulli Hans ­ Eesti tuntuim kaupmees, arvati Tartu linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks Joachim Jhering ­ Rootsi valitsusaja tegusaim piiskop Eestis, suutis luteri kiriku kindlale alusele seada Johann Fischer ­ Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kiriku Bengt Gottfried Forselius ­ Õpetas tasuta talupoisse, oli Piiskopmõisa seminari ainuke õpetaja, määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus Heinrich Stahl ­ Tallinna toomkiriku õpetaja, koostas esimese eesti keele grammatika Martin Gilläus ­ Kirikulaulude tõlkija, sai hariduse Tartu Ülikoolis, mõned tema tõlked on tänini kasutusel Reiner Brockmann ­ Kadrina pastor, Tallinna gümnaasiumi pastor, tuntuim eestikeelne nn. juhuluuletaja...

Ajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus

Asutama hakati pillikoore, tormas oli selle eestvedajaks Adam Jakobson. Otto David Wirkhaus õpetas sisuliselt pool Eestit pilli puhuma. Levis liedertaffellik koorilaul (lihtne, sentimentaalne, isamaaline). Cimze seminar oli lätlasest pedagoogi ja muusiku Janis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar Valgas. Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant, õppetöö kestis samuti kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 35­40 ning õppematerjalide eest 10­15 rubla. Õpetust anti saksa keeles, õppeaineteks usuõpetus, rehkendamine, maateadus, laulmine, klaveri, oreli ja viiuli mängimine ning harmoonia. Aastal 1871 muudeti töökorraldust, õpilasi hakati vastu võtma igal aastal ning pikendati õppeaega kolmelt aastalt neljale. Seminari juures korraldati ka esimesed täienduskursused....

Muusika
163 allalaadimist
thumbnail
8
doc

1631 - 1994 sündmused, persoonid, mõisted

saj. Alleade S. 70.aastatel sotsialit Anvelt J. Eesti enemlaste juht, juhtis oktoobri pööret Eestis Brandt W. SLV kantsler 6070 Brazauskas A. Leedu president 90 Brussilov A. Venemaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja Chaplin C. kuulus näitleja, koomik ja rezisöör Churchill W. Suurbritannia peaminister Cimze J. õptajate seminari rajaja (Valga) Dali S. sürrealist Dawes C.G. USA riigisekrätär Disney W. kuulus multifilmide looja Dzugasvili J. e. Stalin ­ NSVL diktaator Eisenhower D. USA president 50 Eller H. Eesti helilooja, koorijuht Faehlmann F.R. arst, "Kalevipoja" mõtte autor Ferdinand F. Austria troonipärija Foch F. liitlaste ülemjuhataja Ford H. USA autode tootja Forselius B.G...

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ärkamisaeg

Karell -tsaari pere ihuarst K.Päts -Eesti tuntud poliitik, riigivanem, I Eesti president Kristiina -Rootsi kuninganna 17. saj. G.F.Stender -kuulsaim baltikumi rahva valgustaja J.Hurt -ärkamisaja tegelane, kogus rahvaluulet ja vanavara J.Poska -Eesti välisminister, sõlmis Tartu rahu Karl XII -Rootsi kuningas 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander II -Vene tsaar ärkamisajal J.Cimze -õptajate seminari rajaja (Valga) E.Glück -tõlkis piibli läti keelde L.Koidula -ärkamisaja tegelane, esimene Eesti poetess A.Grenztein -ajalehe "Olevik" toimetaja venestamise pooldaja Karl XI -Rootsi kuningas 17. saj. lõpus G.Markel -Baltikumi valgustaja J.V.Jannsen -"Perno Postimees" välja andija 1857. aastal, "Vanemuine" teatri rajaja, I üldlaulupidu Eestis, Eesti hümni sõnade autor Nikolai II -viimane Vene tsaar 20. saj....

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti Muusika Ajalugu

1900 ­1906 -muusikaline kulminatsioon saavutas tulemusi helilooja ja dirigendina. Muusikaline tegevus sisaldab ka muusika kriitikat. Sümfoonia pluss muusika kriitika on uued nähtused eesti muusika kultuuris. Lapsepõlves puutus ta palju kokku viiuli ja lõõtspilliga. Aakre vallakooli Rõngu kihelkonnakooli läks, kuna seal oli keelpillikvartett. 1897 a. Cimze seminari lõpp. Ta töötas Kuhjas kooli õpetajana. 1895 a. läks ta Bresteni konservatooriumi ning õppis seal ­ 1897 a. erialaks oli loori kompositsioon. Ta kirjutas koorilaule koos instrumentaalsaatega. 1900 a. tegutses Tartus koori ­ ja orkestrijuhatajana. Oli ajalehe Postimehe muusika arvustaja, lisaks klaverisolist ja pedagoog. Sakslaste laulu ja mängu selts Bürgermusse. Sajandi algul asutati Eesti Üliõpilaste Selts. 19 novembril toimus esimene sümfoonia kontsert Bürgermusse saalis...

Muusika
137 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu

Äksi kihelkonnas Kärkna Orgel töötas üliagaralt vallakoolimeister Paul Bergmann, kes asutas oma kooli ringkonnas pasuna-ja segakoori ning äratas nende tegevusega tähelepanu isegi väljaspool Äksi kihelkonda. Üheks kindlamaks tugisambaks laulupeol oli Väägvere pasunakoor D. O. Virkhausi juhtimisel. See kollektiiv oli juba 30 aastat tegutsenud ja püsinud eesti orkestrimuusikas juhtival kohal. Koorimuusikat olevat agarasti arendanud Rõngu kihelkonnakooli-õpetaja, Valga seminari kasvandik C.Rossmann, ent kohalik pastor olevat laulupeo vastu olnud vaenulik ega oleva peo kasuks ,,sõrmegi liigutanud." Koorilaul ja orkestrimuusika olid juba enne laulupidu tublisti arenenud Kanepi kihelkonnas, kus P.Abel asutas Kanepi meeskoori. Kanepi meeskoor sai üheks parimaks eesti kooriks. Erakordse hooga arenes orkestrimuusika kaugel Võrumaa sopis, Rõuge kihelkonnas Tsooru vallas. Seal tegutses Mõisaküla koolis 1869. a. kevadest alates...

Muusika
70 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti kirjandus

Raamat trükiti 1535 aastal Wittenbergis. Esimesed eestikeelsed raamatud olid vaimulikud väljaanded, mõeldud jumalateenistuse abivahendiks kirikuõpetajale. Heinrich Stahl- põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja, tema peateos ,,Käsi- ja koduraamat" sisaldab Lutheri väikese katekismuse, kirikulaule, katkendeid evangeeliumidest jms. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius. 17. sajandi lõpul levis esimese eesti koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits. 1739- täielik eestikeelne Piibel. 17. sajand tõi eesti kirjandusse ka esimesed eestikeelsed ilmalikud luuletused. 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelen juhuluuletus. (Reiner Brockmann). Esimene eestlaste loodud luuletus on Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul. Uus ja vana kirjaviis...

Kirjandus
185 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tobias, Saar, Kreek, Eller

Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi...

Muusika
50 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajaloo töö küs. vastused

Hariduselu ja kirjasõna Rootsi ajal: Forseliuse õpetajate seminar ­ asutati 1684a. Tartu lähedal. Selle ülesandeks oli ette valmistada köstreid ja koolmeistreid talurahvakoolidele. Tartu Ülikool ­ Avati 1632a. See oli põhjamaade teine ülikool, milles algul õppisid rootslased, hiljem baltisakslased. Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised isikud? B.G.Forselius ­ Asutas esimese õpetajate seminari , oli selle juht ja pidaja. Heinrich Stahl ­ Koostas esimese eesti keelse grammatika õpiku. Johan Skytte ­ Oli Liivimaa kuberner, kes asutas Tartu Ülikooli 3.Iseloomusta vennastekoguduste liikumist ja selle mõjusid. Jõudis Eestisse Saksamaalt rändkäsitööliste kaudu. Levis talupoegade hulgas aga ka mõnede mõisnike hulgas. Vennastekogudused propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust...

Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Konstantin Päts

Seal jätkas ta õpinguid õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas Raudsepp. Seega kooli kutsuti Raudsepa kooliks. Õpetus koolis oli vene- keelne, isegi usuõpetus oli venekeelne. Kuna Jakob oli tark ja valgustaud mees, siis otsustas ta oma peogadele anda hea hariduse. Nii ta saatiski oma vanemad pojad, Nikolai ja Konstantini, Riiga õigeusu vaimulikku seminari . Konstantin oli hea õpilane. Tema lemmikaineks oli kreeka keel, talle meeldis lugeda Homerose värsse. Talle meeldis ka lugeda, lisaks õpilaste raamatuhulgale võttis ta lisa ka õpetajate lugemiskogust. Juba noorelt tundis ta huvi ühiskonna ja poliitika vastu. Ju siis see tegigi ta nii armastatuks kodanikuks üle kogu Eesti, et talle endale meeldis ühiskondlike probleemide lahendamine ja ta tahtis rahvale head. Tal oli hea huumorimeel...

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ärkamisaeg

Laulis kirikukooris ja tõlkis juturaamatuid. Lehetoimetaja ,,Esimene nädalileht" ,, Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Oli Luterlane ja kirikuga lähedalt seotud. Suhtus Sakslastesse pooldavalt. Elu edendamiseks tarvis kokku leppida nii sakslaste kui venelastega. Korralda 1. Laulupidu, 1865 Vanemuise laulu ja mänguselts, põllumeeste selts. Carl Robert Jakopson- Sündis Tartus elas Tormas. Simse Seminari kooli õpetaja. Ta oli kooliõpetaja Tormas, Peterburi koduõpetaja, Põllumees (Kurgia talu), kooliõpikut koostaja, ,,Sakala ajaleht".Suhtus kirikusse äärmiselt negatiivselt ning oli avalikult selle vastu. Pooldas koostööd Venelastega. 3 isamaa kõnet. Jakob Hurt- Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Oli Otepää kirikuõpetaja1872, Peterburis Jaanikiriku õpetaja, 1872 Eesti kirjameeste seltsi president. Oli Luterlane. Rõhutas Eestlust, Saksalaste vastu. Kogus Eesti luule ja vanavara...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Remarque ja Hemingway

Remarque'i isa oli raamatuköitja. Perekond oli üsna vaene ning neil tuli sageli kolida. Taskuraha teenimiseks andis Remarque klaveritunde. Lisaks tundis huvi liblikate, metsade, jõgede ja kirjutamise vastu. 1916 läks Remarque vabatahtlikuna Esimesse maailmasõtta. 1917 suunati ta läänerindele, kus päästis mitme kaaslase elu. Rindel sai ta haavata ning pärast seda lahkus armeest. Pärast sõda suundus R. tagasi õpetajate seminari . Ta ei olnud sealsete vanaaegsete meetoditega rahul ning hakkas tegema juhutöid. Temast sai spordiajakirjanik. 1925 abiellus näitlejatar Ilse Jutta Zambonaga. 1929 sai tuntuks kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta", mis sai väga menukaks ka välismaal. Kuid natsidele oli see vastukarva ning 1938 kaotas R. Saksa kodakondsuse. Ta emigreerus Sveitsi ning jätkas kirjutamist. 1939 suundus R. USA-sse ning elas kuni 1942 Hollywoodis. Seejärel suundus New Yorki....

Kirjandus
149 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Arvutiviirused – nende olemus ja kaitse

2 1. MIS ON ARVUTIVIIRUS?..................................................................................................3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................. 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................. 3 1.3. VIIRUSTE EHITUS JA TALITLUS........................................................................................ 3 1.3. VIIRUSTE EHITUS...

Informaatika
123 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti tähtsamad heliloojad

Hermannil on oluline tähtsus eesti muusika edendajana ja propageerijana ning rahvaviisikogujana. Ta andis 1882-1884 välja "Eesti Postimehe" "Muusiku Lisalehte", milles avaldas muuhulgas ka koorilaule, ja 1885-1897 esimest eesti muusikakuukirja "Laulu ja mängu leht" (noodilisaga), üllitas koorilaulukogumikke ning oli II, IV, V ja VI üldlaulupeo üldjuhte. Tubin, Eduard (18.06.1905 ­ 17.11.1982) Helilooja. Lõpetas 1926 Tartu Õpetajate Seminari ja 1930 kompositsiooni erialal Tartu Kõrgema Muusikakooli Heino Elleri õpilasena. Täiendas end 1931 Viinis ja 1938 Budapestis. Töötas 1926--1930 õpetajana Nõos ning "Vanemuise" dirigendina, kus juhatas selliseid teoseid nagu Tsaikovski "Jevgeni Onegin" (1934 ja 1939), Puccini "Boheem" (1935 ja 1943) ja "Madame Butterfly" (1941), Verdi "Traviata" (1940), Dzerzinski Vaikne Don (1940), Flotow' "Martha" (1942), Tubina "Kratt" (1943), Nielseni "Laksmi" (1944)...

Muusika
144 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Eesti tipp sprinterid 1900-2008

Sealt kühveldati Ameerika toiduabina saadud nisu labidatega kaubavagunitesse, mis peagi sõitsid Narva poole. Vana Vunts, Pööningupoiss ja teised Jakob Westholm oli lühikest kasvu, ülisirge kehahoiakuga, siilisoenguga mees, keda hüüti tema lühikeste vuntside järgi Vuntsiks. Ta nõudis täpsust, ausust ja karskuse pidamist. Ta järgis vaimseid väärtusi, mis on olnud kompassiks enamiku vestholmlaste eluteel. Meie eesti keele õpetaja oli Rakvere Õpetajate Seminari lõpetanud Nigol Andresen, kes oli tuntud oma sotsialistlike vaadete poolest. Teda kutsusime Adraks. Tema pühendas peamise tähelepanu kirjandusele. Kirjandusringi juhendas ta asjatundlikult ja oskuslikult. Aga Andreseni mõjul sattusid ka mõned õpilased sotsialistlikesse organisatsioonidesse. Kui aga kaitsepolitsei nõudis Westholmilt, et ta Andreseni vallandaks, oli direktor selle vastu ja sõnas, et Andresen on hea õpetaja ja tema lähtub sellest. Muusikaõpetaja oli Tuudur Vettik...

Kehaline kasvatus
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Must ja Punane (Julien Sorelist) STENDHAL

Julien ja proua Renal veetsid lõpuks koos ka öid, mis oli väga riskantne, sest nad oleksid võinud mitu korda vahele jääda. Härra Renalile saabuski lõpuks anonüümne kiri Julieni ja oma naise suhtest. Julien ja proua Renal mõtlesid välja plaani, kirjutades veel ühe kirja ning pääsesid puhtalt. Siiski läheb Julien Pariisi seminari õppima. Seminaris talle eriti ei meeldinud, sest tema tuba ja elukoht oli kõle ja külm. Teiste seminaristidega ei saanud ta ka hästi läbi, sest paljudele Julien ei meeldinud või teda kadestati. Kõige paremini saab ta läbi abbe Pirardiga, kes aitab teda palju. Julien aitab omakorda abbet. Ta saab sekretäri koha ühe markii Mole juures. Vahepeal hiilib ta veel viimast korda proua Renali juurde ning nad veedavad öö....

Kirjandus
219 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Jaan Poska

Ta kasvas üles täiesti venevaimulises õhkkonnas, sest ta vanemad käisid läbi peamiselt preestritega ja nende perekondadega, kes olid enamasti venelased. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane. Jaan Poska. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari , kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik....

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti muusika

Viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Tihti kasutatakse pikendatud lõppheli ja refrääni, mis on tavaliselt 1-2 sõnalised (nt. kaske-kaske). Eesti rahvalaul on tavaliselt ühehäälne, välja arvatud Setu rahvalaulud. Liigid: · Töölaul · Tavandi- ehk kombestikulaulud (vastlapäev, jaanipäev, pulmad) · Karjaselaulud · Hällilaulud Aleksander Thomson (1845-1917) Lõpetas Cimze seminari . Ta on eesti rahvusliku koorimuusika alusepanija. Kogus rahvaviise, hiljem kasutas ka oma loomingus. Tal on umbes 40 koorilaulu, laulduim neist ,,Kannel", tuntud veel ,,Sokukene", ,,Ketra, Liisu", ,,Laulge, poisid, laulge, peiud" jt. 3 Mart Saar (1882-1963) Ta on lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Oli alguses mõjutatud uutest suundadest (impressionism, ekspressionism)....

Muusika
376 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Stalin

Elu Goris oli igav ja üksluine. Soso vapustavamaid mälestusi oli kahe kurjategija avalik hukkamine. Õpetajad leidsid, et hukkamise pealtnägemine peab tugevdama poistes arusaamist, et karistus on vääramatu ja hoiab neid kuritegelikult teelt. Kuid Soso mõistis seda teisiti: jumala käske võib rikkuda. 1.5. Noorusaeg 1894. aastal lõpetas Soso hiilgavalt vaimuliku kooli ja asus õppima Tiflisi vaimulikku seminari . Seminaristid elasid suures hoones, mis oli muust linnast müüridega eraldatud. Seminaris valitses karm ja askeetlik jumalakartlik kord. Varahommikul tuli minna palvusele, päeval tuli veel mitu korda palvetada ja paar korda sai välja jalutama, kell kümme õhtul tuli minna magama. Nii algas Soso noorusaeg. Suur osa neist polnud hingeliselt valmis selliseks eluks. Nad leidsid endale teise õpetuse- kuulumine keelatud organisatsioonidesse. Intelligentsi hulgas...

Ajalugu
103 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun