ja maksud. Revisjoniraamatud oli tähtis ajalooallikas, sest see võimaldas jälgida asustuse püsivust, mis võimaldas jälgida asustuse püsivust ning pakuvad täiendavat lisa eestlaste suguvõsade uurimisel. Vakuraamat- selles peeti arvestust koormise üle. Koormise suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaade järgi. G. B. Forselius- ta korraldas õpetajate seminari Tartu lähedal. Seminari õpilasteks olid enamasti Tartumaalt pärit talupoisid. Ta suutis talupoegadele paari kuuga lugemise selgeks õpetada ja lisaks usuõpetusele ja kirikulauludele õpetati ka rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Ülikooli rajamine- Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu- ja gümnaasiumiõpetajates. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna hea koha pärast. Ülikooli asutamise peamise töö tegi ära J
Kõrghariduseta heliloojad Aleksander Thomson 1845-1917(Peterburg).Lõpetas 1865 J.Cimze seminari, edasi õppis 2aastat tartu ülikoolis matemaatikat. Töötas mitmel pool eestis ja hiljem läheb üle Peterburgi. !876-surmani töötab Peterburgis Saksa Gümnaasiumis matemaatika õpetajana. Ta oli Rahvuslikukoorimuusika aluse panija. Tema põhihuviks oli rahvaviiside kogumine ning hilisem kasutamine oma loomingus, ka originaalloomingus on tunda rahvaviiside mõju. Säilinud koorilaule on umbes 40. Tuntumad: ,,Sokukene","Pulmalaul","Ketrakiisu", ,,laulge poisid,laulge peiud"
KRISTJAN RAUD (1865-1943) Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud
Kõige meeldejäävamaks kogemuseks oli kindlasti Teenindusseminari organiseerimise abistamine. Kuna ma ei ole oma elus veel nii suurt üritust korraldanud ega aidanud korraldada (seminar 130-le inimesele), siis ei olnud mul ka täpset pilti, kuidas seda teha. Aga kogu korraldusprotsessi ajal mõistsin, et kõige olulisemaks teguriks on suhtlemisoskus ning terviku nägemine. Samuti on olulised kõik väiksemadki detailid, millest sõltub kogu seminari õnnestumine. Mulle väga meeldis see, et sain anda oma panuse, pakkudes välja ideesid tagasiside saamise osas ning grupitöö osas. Ning kui seminaril osalenud inimeste käest veel kuulsin, et neile väga meeldis grupitöö, siis oli ikka natukene uhke tunne, et just mina olin selle idee väljamõtlemise juures. Taaskord mõistsin ka seda, et kaks pead on ikka kaks pead, sest kui arutasime koolitusspetsialist Teelega seminari programmi ja ajakava läbi, siis arutluse käigus tekkis
Luteri kiriku taastamist organiseerisid piiskop J.Jhering ja kindralsuperintendent H. Samson, kes : *seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, selleks võideldi nii katoliku kiriku kui pagana usu vastu *otsisid agaralt nõidu *J.Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, Samson aga juhendi nõidade äratundmiseks. 3. Pühajõe mäss. Kõige tuntum paganlusega seotud rahutus oli Pühajärve mäss Osulas. LOE ÕPIK LK 117 !!! 4. Rahvakoolide õpetajate seminari asutamine, tegevus ja tähtsus, kuulsamad õpilased. B.G. Forselius. ÕPIK LK 117 1684.aastal rajati Tartu lähedale Forseliuse seminar, kus koolitati õpetajaid rahvakoolidele. Forseliuse tegevuse tähtsus: *avas seminari, kus hakati ette valmistama õpetajaid talurahvakoolidele *õpetajate olemasolu võimaldas avada uusi koole ja rahva lugemisoskus tõusis *lõi uue lugemaõppimise meetodi ja andis välja omale meetodile vastava aabitsa *arendas eesti keelt Kuulsamad õpilased: *Ignatsi Jaak
Eduard Tubin (1905- 1982) Sündinud Peipsi- ääres Kallastel. Vanem vend oli kooliõpetaja, mängis kaasa orkestris. Tänu vennale hakkas Tubing muusikaga tegelema: alustades plokkflöödist. 1920. a. tuli ta Tartusse ja astus Tartu Õpetajate Seminari, valmistudes saama kooliõpetajaks. Samal ajal juhatas Tubin kooliorkestrit. 1924. a. astus paralleelselt Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus esialgu alustas oreliõpinguid. Hiljem jätkas Elleri kompositsiooniklassis. 1926. a. lõpetas seminari ja suunati tööle Nõosse, kus ta töötas algklasside õpetajana matemaatika ja laulmise alal. 1930. a. lõpetas Tubin Tartu Kõrgema Muusikakooli. Kõige selle kõrval tegutses Tubin ka koorijuhina ja kirjutas üsna palju helitöid. 1930. a
Heliloojad, asjaarmastajad Esimesed eesti heliloojad said hariduse valgatsimsi seminaaris. Esimeseks asjaarmastajaks loetakse A.Saebelmann Kunileid sündis 1845 Audu vallas ja suri 1875, tede peetakse ühe rahvuslliku liikumise rajajaks. Isa oli köster, õpetaja ja vend oli F.A Saebelman. Väga andekas ja paljutõotav muusik, peale valga seminari jäi sinna õpetajaks. Töötas venemaal ja ukrainas, Ukrainas suri, tema looming on läinud kaduma, alles o jäänud kuskil 15 laulu tuntumad lalud on ,,Sind surmani" ja ,,mu isamaa on minu arm" . Kunileid oli üks esimese üldlaulupeo juhtidest. A.E. Thomson sündis 1845 ja suri 1917, laialdaste huvidega helilooja, muusika, matemaatika, ühiskonnategevus, oli pedagoog ja valga seminari lõpetaja. Ta ei jäänud eestisse, läks venemaale paremaid elu ja töö tingimusi otsima, tutvus A
lõpuni. Ühest spermatogoonist moodustub 4 spermi, kuid ühest ovogoonist moodustab vaid 1 munarakk. Sperme on biljoneid, munarakke aga 300-400 tk. Viljastumine on munaraku ja spermi ühinemine emaka munajuhas. Peale viljastamist hakkab sügoot lõigustuma ning temast moodustub kobraloode, hiljem lootepõieke. Samal ajal liigub viljastatud munarakk munajuhast emakasse ning 6-12 päeva jooksul pesastub sinna. Algab gastrualatsioon ning loote areng. Embrüoloogia loengu ning seminari jooksul sain teada palju uusi mõisteid, nt menarche, lanugo, mekoonium. Lisaks sellele jäid meelde mõned huvitavad faktid, nt kohv kiirendab spermatosoidide liikumist ning spermid leiavad munaraku lõhna järgi. Uudiseks tuli see, et rasedatele naistele omased isud tekivad keha reaktsioonina ning on tingitud loote vajadustest. Rasedustoksikoos on aga keha kaitsereaktsioon. Loengu ja seminari käigus sai raseduse kulg palju selgemaks. Rasedus jaguneb kolmeks trimestriks
tundi. See toimib täpselt vastupidiselt tahtejõu meetodile, mis keskendub põhjustele, miks ei peaks suitsetama: tervis, raha, orjus, hais, tõrjutus. Suitsetaja on kõigest sellest teadlik! Selle asemel keskendutakse seminaril põhjustele, miks jätkatakse suitsetamist hoolimata kõikide negatiivsete külgede teadmisest. 10 Tegelikkuses on hirm see, mis hoiab suitsetajaid lõksus ja seminaril eemaldatakse need hirmud. Enamik suitsetajaid lahkub juba peale esimest seminari rõõmsa mittesuitsetajana. Peale seminari ei tunne suitsetaja end ilmajäetuna, vaid et on saavutatud vabadus. See, mille käes suitsetajad kannatavad, kui nad on üritanud suitsetamisest loobuda teiste meetoditega, on masendus ja kurbus, mille põhjustab uskumus, et nad on ilma jäänud toest või naudingust. Seminari meetodi võlu peitubki selles, et see eemaldab suitsetamise soovi ja vajaduse. Kui inimene on õigesti meelestatud ja järgib nende juhiseid, on nikotiinivõõrutus pea
Erinevalt isast ei õppinud Bengt teoloogiat vaid õigusteadust. Mõjutusi oli Forselius saanud Jan Amos Komensky pedagoogilisest vaatest (lihtsam lugemaõppimise meetod ilma tähenimesid üksikult lugemata). Komensky pani aluse klassitunni süsteemile, töötas välja õppetunni metoodika alused ning pooldas näitlikustamist õppetöös. Forselius kohaldas neid natuke Eesti oludele sobivamaks. 1684. a. avas Forselius Tartu Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid ette valmistada. Riigi poolt oli õpilastele värske leib. Seminaris kasutas Forselius uusi õppemeetodeid.Oma nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Kuni Forseliuseni õpetati lugemist kirikuraamatuist. Senine eestikeelne kirjasõna täitis kiriku tarbekirjanduse ülesandeid
juhtida ainult 10 aastat, tuli Elangol 1963.aastal see töö üle anda H.Liimetsale, temal 1975.aastal I.Undile. On loomulik, et iga kraadiga õppejõud kõrgkoolis hoolitseb teadusliku järelkasvu eest. Nõukogude kõrgkoolis oli normaalne tee selleks aspirantuur. Elango juhendamisel läbis aspirantuuri pedagoogikakandidaadi kraadi kaitsmisega 16 inimest. 1962.aastal kutsus Elango koos teiste õppejõududega ellu õpetajate edasiharimise seminari. Nii nimetati seda esialgu. Kokku tuli umbes 50 inimest ja kõik olid suure entusiasmiga nõus tööle hakkama. Seminari püüti teha ülikooli sildi all, kuid ülikooli eelarves puudus selleks raha ja seminari võttis oma tiiva alla Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, mille direkrot oli Endel Pirn. 9 Nn uurimiskursusteks oli ette nähtud kolm aastat
Enda ja oma õpilaste tõestamiseks reisis Forselius kahe oma õpilase Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stokholmi ning viis nad kuningas Karl XI ette, kus poisid oma võimeid näitasid. 1688. aastal sai Forselius Stokholmis võimu ja loa asutada uusi koole ning ta määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks. Tagasireisil aga läks tema laev Läänemere sügistormis põhja ning Forselius hukkus. Ilma temata ei saanud jätkata ka koolmeistrite seminar. Seminari elueaks jäi ainult neli aastat, ent haridust oli seal saanud pea 160 eesti noormeest. Forseliuse seminar pani aluse talurahvaharidusele Eestis. Viimase Stockholmi-reisi ajal ülendati B. G. Forselius Eesti- ja Liivimaa kubermangude rahvakoolide inspektoriks, aga tagasiteel hukkus ta Läänemerel, tõenäoliselt 19. novembril 1688. 19. sajandil oli eestlaste kirjaoskus Lääne-Euroopa rahvastega võrdsel tasemel,
Elulugu · Kristjan Raud sündis 22.oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus(kunstnikuna tuntud kui Paul Raud) · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse.Sealt algaski kunstniku kujunemise tee kunsti poole.
Raud, kes oli samuti kunstnik. Vendade kooliaeg algas 1874. aastal Koervere külakoolis, kus nad õppisid vaid ühe aasta. Edasi õppisid nad 1875.-1878. aastal Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878.-1881. Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. 1883. aastal jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle Tartu Õpetajate Seminari. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut, vaid hoopis kultuuri kustumist ja ärkamisaja meeleolude langust. Ta otsustas sõita Peterburi, kus sai tööle pedagoogina. Peterburis tutvus ta Johan Köleriga, kes soovitas tal minna õppima Kunstiakadeemiasse. Kristjan Raud õppis 1892-1897. aastal Peterburi Kunstiakadeemias, kuid peagi mõistis, et akadeemia on liiga kinni adedemismis. 1897.-1898
sai keskpaigast kuulub kogu Eesti ala Rootsile kuni Põhjasõja aluseni. 7) Iseloomusta õppimisvõimalusi Rootsi ajal (õ lk 25) - õpetati lugema - tehti selgeks usu põhitõed - loodi rahvakoolide võrk (mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva) - asutati Tartu lähedale Piiskopimõisas seminar - alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid - 1632. aastal asutati Tartu ülikool 8) Millise eesmärgiga rajas Forselius enda seminari? B. G. Forselius rajas oma seminari eesmärgil talurahvakoolidele õpetajate saamiseks 9) Milline oli Põhjasõja tagajärg Eestile? Eesti läks Venemaa kätte. 10)Iseloomusta talurahva eluolu Rootsi ajal (õ lk 23-24) - mõisates hakati rohkem vilja kasvatama ja välismaale vedama ning see andis head sissetulekut - talupoegasi vajati ühe rohkem - teokohustused omandasid järjest suuremat tähtsust. - talupojad muudeti sunnismaiseks - talurahva elujärg oli üsna kasin
pojana. Ta oli Eesti helilooja. Lapsepõlv Hariduse sai Eduard algul Naelavere koolist, hiljem Torila Ministeeriumikoolist. Ta õppis pikkoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Tubina lapsepõlv polnud kerge. 10aastaselt pidi ta üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel ka Vabadussõja. Kui ta oli 6aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka ta isa. Haridus 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. Eduard Tubin oma naise Erika ja poja Einoga. 1926. aastal lõpetas Tubin Tartu Õpetajate Seminari ning töötas mõned aastad kooliõpetajana Nõus, andis peamiselt
Ivan Julm - vene tsaar kelle pärast puhkes Liivisõda. Hertsog Magnus - Taani prints, kellele kuulus osa Eesti maa aladest. Pontus se la Gardie - mõjukas mõisnik kellele kuulus palju paid. Lõuna-Prantsusmaa kaubamehe poeg ja Rootsi väejuht. Stefan Batery- Poola leedu kuningas. Balthazar Russow - oli Tln kroonika kirjutaja ja pühavaimu kiriku õpetaja. Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud
Edasi on teada, et 1857. aasta sügisel tuli Nurtusse õpetajaks Hans Immar. Ta on õppinud Jädivere seminaris, mille 1857. aasta kevadel ja nähtavasti siis sügisel Nurtusse tulnud. H. Immari kohta räägitakse, tema armuvahekorrast ühe taluteenijaga, kellega tal on laps olnud ja H. Immar on C. Ed. Harteni poolt ametist vallandatud. Kindlasti on ka teada see, et 1859. aastal tuli Nurtu kooli uueks õpetajaks Peeter Kamarik. Sama aasta kevadel on ta lõpetanud Jädivere seminari. Pärit oli ta Päärdu mõisast, kus ta vanemad olid mõisateenijateks. Nurtus pidas P. Kamarik kooliõpetaja ametit ühtejärge 29 aastat kuni 1888. aastani. Siis nagu varem mainitud, ostis Kooli talu ja hakkas põllumeheks. Nurtu kooli õpilased 1928. a kevadel Tema tööd jätkama tuli nüüd Nurtust pärit, Kuuda seminaris õppinud Madis Oviir. Seminari lõpetas ta 1886. aastal. Oli kaks aastat õpetajaks Suigu algkoolis ja tuli siis kooliõpetajaks oma kodukohta. Ka M
Ta kasvas üles täiesti venevaimulises õhkkonnas, sest ta vanemad käisid läbi peamiselt preestritega ja nende perekondadega, kes olid enamasti venelased. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane, mida on näidanud tema tegevus. Hariduskäik Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik. Eriti
Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool KRISTJAN RAUD Referaat Koostaja: Indrek Kuusk 9.Klass Juhendaja: Õp. Ulvi Unt Kambja 2014 Kristjan Raud Sündis 22.oktoobril 1865. aastal Viru-Jaagupi kihelkonnas. Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akateemias, Anton Azbe kunstikoolis ja Müncheni kunstiakadeemias. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli. Ta oli Noor-Eesti seltsi haritlaskonna liige ja oli kaasatud ka Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus
HARIDUSELU 17.18. SAJANDIL BENGT GOTTFRIED FORSELIUS AABITS Mariann Alber 9. klass Kadrioru Saksa Gümnaasium 2014 SISUKORD I. Bengt Gottfried Forselius II. Forseliuse seminari asutamine III. Forseliuse selts IV. Forseliuse seltsi sümboolika V. Aabits VI. Kirjaviis VII.Forseliuse auks VIII.Kasutatud materjalid BENGT GOTTFRIED FORSELIUS • Sündis u 1660 Harju-Madise kihelkonnas – hukkus Läänemerel 16. 11.1688. • Lõpetas Tallinna gümnaasiumi ja õppis õigusteadust Wittenbergi ülikoolis. • Asus talurahvakoolis Risti kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. • 1684. aastal avas I Eesti koolimeistrite kooli - Forseliuse seminar.
Põltsamaal ja Simunas. Nüüd said kooriga liituda ka talupojad ja kohalikud. Kanepis ja Laiuse kihelkonnakoolis anti väga head muusikaõpetust. Näiteks Laiuse koguduseliige Jüri Sommer pani kokku kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 2.Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Kooriliikumise arengule aitasid hoogsalt kaasa Cimze seminari õpilased. Seal valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat meeskoori ja nõudis ranget kinnipidamist laulude rütmist ja dünaamikast. Ta pidas oluliseks oreli- ja klaverimängu. 3.Kuidas nimetati 19.sajandil puhkpilliorkestreid? 19. Sajandil nimetati puhkpilliorkestreid pasunakooriks. 4
Vaatamata osadele negatiivsetele külgedele, mis selle ajastuga kaasnesid, oli uuendustel ka helgemaid külgi. Näiteks rajati Tartusse trükikoda, mille kaudu oli parem levitada kirjanduslikku haridust läbi usuteemaliste raamatute. Tartusse loodi 1632, aastal Eesti esimene ülikool- Tartu Ülikool. Lisaks hakkas õpetjatele ja köstritele haridust andma B. G. Forselius, ning tema haridusprogrammi tuntakse kui Forseliuse seminari. Kui enne oli puudus õppekirjandusest ning õpetajatest, siis see probleem hakkas vaikselt taanduma. Seminari õppeaeg oli kaks aastat ning seda anti tasuta. Forseliuse seminar aitas talurahval kiiremini lugema õppida ning muutis rahva senisest palju haritumaks. Rootsi ajal oli väga aktuaalne teema "nõidade" hukkamine. Kuna inimesed kartid uuendajaid ja kõike, mida nad ei mõistnud, siis hakati paljusid pidama nõidadeks.
OÜ Pirnipuu Pr. Õnne Õun OÜ Õunapuu Kollase 12 21.november2008 nr 1-2/59 65432 Põlva PÕLVAMAA Koostööpakkumine Lugupeetud proua Õun Oleme pikka aega tegutsenud Eesti turul. Meil on teile ettepanek uue toote turustamiseks. Nii teie kui ka meie turustatavad moosid on edukad. Seega pakume välja teha koostööd ja valmistada õuna-pirnimoos. Võiksime juhtkonnaga korraldada ka seminari. Lugupidamisega Pille Pirnipuu Juhatuse liige Meelis Melon 543 1123 [email protected] Ananassi 11 Tel. +372 5123 456 Arve nr. 112 223 334 445 Tartu E-mail: [email protected] Swedpank 67890 TARTUMAA Reg. nr. 2331 2342 3342
Sõjast laastunud linnas algas koolitegevus 1611. aastal, kui rootslased suudeti Liivimaalt tõrjuda. Tõlkide seminar avati uuesti, kuid õpetajaid ja õpilasi oli vähe. 1625. aastal langes Tartu jälle rootslaste kätte. Jesuiidid lahkusid, kool ja tõlkide seminar suleti. Jesuiitide tegevuse saavutuseks võib lugeda kirikukirjanduse tõlkimist eesti keelde ja katekismus-lauluraamatu trükkimist 1585. aastal. Katoliikliku kirjasõna väljaandmine, kolleegiumi ja tõlkide seminari olemasolu sundisid luterlikku kirikut kooliõpetuse parandamisele ja eestikeelsele protestantliku kirjanduse levitamisele rahva hulgas. Jesuiitide koolide ajel hakati õpetama eesti poisse protestantlike pastorite järgi. Tartus oli teinegi protestantlik kool, kus pärast alghariduse omandamist võis haridust jätkata. Jesuiitide koolid avaldasid kultuuriliselt elustavat mõju oma ümbruskonnale. Pole võimatu, et nende õppeasutuste tegevus soodustas Tartu ülikooli rajamist 1632. aastal. 4
Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865. aastal talupoja perekonnas Viru- Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875- 1878 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-1881 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883. a. jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Seetõttu otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis.
kohta Harjumaal pärinevad 1680.aastatest.Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686.aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale.Hariduse andmise kaugem eesmärk oli tegelikult pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliiga olema suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Rahvakoolide olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist.Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna-Eestis. Tartu Ülikool 1630.aastal loodi Tartus akadeemiline Gümnaasium.1631.aastal esitas Johan Skytte kuningale palve muuta gümnaasium Tartu Ülikooliks ning aasta hiljem ka nii juhtus.Sellest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased.
Eduard Tubin (1905-1982) Elulugu: Sündinud Kallaste lähedal. Koolitee algas Naelavere külast. Tartusse tuli õppima Õpetajate Seminari ja Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Töötas ühe aasta Nõos matemaatika- ja muusikaõpetajana. 1930. Alustas tööd Vanemuise juures. 1939 tehakse ettepanek pühenduda ainult muusikale. 1944 lõpetas töö Vanemuise juures. Lahkus perega Rootsi küüditamise hirmus. Surmani elas Stockholmis. Töötas seal ooperiteatri juures arhiivis. Juhatas eestlastest meeskoori. Looming: 10 sümfooniat. Neli esimest Eestis. Eesti esimese balleti ,,Kratt" autor. Esietendus 1943. Balletisündmustik toimub 18
Veidi enne lahingut kirjutas ta alla soomlased. Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684. aastal organiseeris Tartus filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite Forseliuse seminari, et ette valmistada usku nõudis et inimene oskaks ja saaks lugeda jumalasõma ise ja oma LANDESTAAD on välja kujunenud aadliku maariik. KODUKARIÕIGUS oli eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Forselius kasutas seminaris keeles. VASTNE TESTAMENT 1685. aastal kehtestati kogu Põhja–Eesti mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada oma aja kohta uudseid õppemeetodeid
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi
CIMZE seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Janis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnaõpetajte ja köstrite seminar, mis tegutses 1839-1849 Valmieras ja 1849-1890 Valgas. Janis Cimzet peetakse Baltimaade koorilaulutraditsiooni peamiseks rajajaks ja eesti esimese üldlaulupeo üheks isaks. Seminari võeti vastu läti ja eesti rahvusest õpilasi iga kolme aasta tagant. Õppetöö toimus saksa keeles ning tähtsateks õppeaineteks olid muusika ja pedagoogika. Cimze seminar andis põhjaliku muusikalike ettevalmistuse. Muusikaõpetuses ühendati muusika praktilise ja teoreetilise õpetuse ühendamine. Cimze juhatas isiklikult õpilastest koosnevat meeskoori ning nõudis laulude rütmist ja dünaamikast kinnipidamist. Andekamatele noormeestele andis ta ka lisatunde harmooniast ja kompositsioonist. Samuti pidas ta oluliseks oreli- ning klaverimänguoskust. Cimze sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Cimze kasvandikud on pannud tugeva aluse...
Aleksander Lätte (1860-1948) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest profesionaalne muusikakriitik.Tartus asutatud esimese eesti sümfoonia dirigent. Lätte on päris Pikasillalt. Alustas viiuliõpinguid 8-aastaselt, 19-aastaselt lõpetas Cimze seminari. Töötas koori ja orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esimene Eestlane , kes sai kõrghariduse Lääne-Euroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine, sammuti sümfoonilise avamängu ,,Kalevala" ja keelpillikvarteti loomine, mis kuuluvad esimeste hulka vastavais zanreis.1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog ( klaveriõpetaja);Muusikakriitik;Helilooja;Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.Pä...
Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. Forselius Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid.
muusikamaailma teed juhatasid. Aasta pärast külakoolis käimist saadeti Eduard Torila Ministeeriumikooli. Naaberküla nime kandvas orkestris hakkas ta üheksa-aastasena flööti mängima. Kooliorkestris paistis ta silma oskusega pille häälestada. Joonistuskirg pani aluse tulevasele kunstihuvile ja ilusale noodikirjale. Pärast Torila Ministeeriumikooli lõpetamist 1920.a. suundus viieteistaastane Eduard Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus venna eeskujul kooliõpetajaks õppida. Tulevane helilooja mängis kooli orkestris tsellot ning ja juhatas õpilaskoori. 1924. a. astus paralleelselt Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus alustas oreliõpinguid. Tema õpetaja ja mentor oli Heino Eller. 1926. a. lõpetas Tubin seminari ja ta suunati tööle Nõosse. Vastumeelselt õpetajaametit pidades juhatas ta kohalikku koori ja mängis jumalateenistuste ajal orelit. Lühikese rongisõidu kaugus Tartust võimaldas õppida
oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks. Ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalikke töid. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis.
keeles. Kuigi see ei olnud luterluse levitajate otsene eesmärk, tegid nad Eesti rahvale suur teene, hakates ehitama rahvakoole ning arendama eesti kirjakeelt. 1684. aastal rajas Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedale Piiskopimõisa õpetajate seminari. See oli esimene asutus Eestis, kus õpetati koolmeisterid ja kösterid ning selle loomine märkis ära pöördepunkti Eesti hariduse arengus. Kuid õpetajate seminari töö ei möödunud probleemideta, millest suurim oli õpilaste hankimine. Mõisnikud võtsid asja loogiliselt ning järeldasid, et haritud talupoeg võib muutuda mässuliseks ning teisi talupoegi kaasa õhutada ning on järelikult ohtlik. Seetõttu üritasidki osad mõisnikud Forseliuse tööd takistada. Forselius läks seepeale Rootsi kuninga Karl XI juurde abi otsima, võttes kaasa kaks oma andekamat õpilast. Õpilased said kuninga juures ilusti hakkama ning
Peale pärisorjusest vabastamist muutus nende elu kergemaks ja hakati arvestama nende arvamusega. Talupojad olid kuninga alamad ja mõisnike võim nende üle vähenes 7. Linnade allakäik Rootsi ajal (erandiks Narva). 10 linna Vähenes linnavalitsuste iseseisvus Suurenes sõltuvus riigivõimust Tegevuse lõpetas Hansa Liit Linnad kaotasid õiguse iseseisvale majandustegevusele 8. Rahvahariduse algus Rootsi ajal, Forseliuse seminari tegevus. Luterlus andis tõuke eesti talurahva harimisele Probleemideks: Koolide vähesus Talurahvakoolidele polnud õpetajaid Puudus kirjandus, millest lugema õppida Forseliuse seminari eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine Õppeaeg 2 aastat, tasuta Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist 9. Eestikeelse kirjasõna areng.
Jossif Stalin Nimi Lapsepõlv Sündis 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril) Sündis Gruusia linnas nimega Gori Perekonda sündis veel peale tema kaks last, aga nad surid noorelt Isa oli vägivaldne ja joodik, ema väga usklik Hardidus Lõpetas Gori kirikukooli, pärast seda Tifisi õigeusklikku vaimulikku seminari. Tiftsi õigesusu koolis oli range režiim ning suur osa polnud hingeliselt selleks valmis Leidsid endale teise õpetuse- kuulumine keelatud organisatsioonidesse Tegutsemine Ta ühines Vene Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Parteiga (VSDTP-ga) ning temast sai elukutseline revolutsioonäär Ta sukeldus revolutsioonilise poliitika allmaailma, mida iseloomustasid vendeseltslaslikud intriigid, ideoloogiline väiklus, haritus, fraktsioonide võimumängud,
6.Liedertaffellik laul tähendab tõlkes laua laulu, tuli sellest, kui mehed kõrtsis laua ümber laulsid, või noh vindisena tõmbab ikka muusika käima, nagu teate. On homofooniline (soolohääl ja saatvad hääled) ja kvadraatne (paarisarvulised taktid, read), lihtsakoeline, saksik, hale ja härdameelne laul. 7.Cimze seminar läti pedagoogi ja muusiku Jnis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar 1839 .49 tegutses ja 1849 1849>90 Valgas Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant. õppetöö kestis kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetajasoovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 3540 õppematerjalide eest 1015 rubla.Õpetust anti saksa keeles olulised olid muusika ja pedagoogika Aastal 1871 muudeti töökorraldust ja õpilasi hakati vastu võtma igal aastal. Õppeaega pikendati kolmelt aastalt neljale.Seminari juures korraldati ka esimesed täienduskursused. 8
D.A. Wirkhaus oskas mängida mitmeid pille ja oli enamuste Eesti pillikoori asutajaks (kuid peamiselt juhatas siiski Väägvere orkestrit). Ta oli koguni kuuel laulupeol üldorkestrite juhiks. Pillimängu edasisele arengule aitas kaasa ka muusikalise kirjaorkuse levik. Olgu siinkohal nim. Seminarid, milledest kõige tuntum oli Cimze seminar. Sealt said muusikalise hariduse väga mitmed Eesti heliloojad(- asjaarmastajad) nagu nt. Kunileid. Selle seminari tehgevus toimus Valgas ja seminari juhatajaks oli lätlane Janis Cimze. 3. Rahvusliku liikumise tegelased. Ajakirjandus, kirjandus, kunst ja teater. 19. saj püüdles Eesti iseseisvuse poole, millet arenes välja rahvuslik liikumine. Info ja uudiste vahetamine kokkusaamistel. Eesmärk edendada Eesti kultuuri. Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson suutsid tungida rahva südamesse Hurda Paar palvid ja kõne: · Vaimuvara on ilmalikust (raha) suurem
korraldatud ankeetküsitluse tulemustest. Projektijuht oli Rein Sokk. Korraldatud ankeetküsitluse teemad olid: õpilaste toitumine kodus ja koolis, õpilaste sportlikud harjumused, keskkond eluviisi mõjutajana. Kell 12-13 oli lõuna, kus menüüs oli esitatud ainult kodumaine liha ning puu-ja juurviljad. Väga tervislik lõuna terviseseminaril! Pärast toimus ka rühmatöö teemal "Kuidas propageerida õpilaste hulgas tervislikke eluviise". Seminari ajal me tegime järelduse, et kõige parem on propageerida tervislikke eluviise kooliajalehe, kooli kodulehekülje Interneti kaudu. Niisama on võimalik korraldada temaatilisi puhkeõhtuid ja teha kohtumisi kriisikeskuse spetsialistidega. Kell 19.00 oli huvitav näidispuhkeõhtu, mille loosung oli "Õpime meeleolukalt aega veetma", seal me mängisime mälumänge, vaatasime videofilme, tutvusime tervislike toitude retseptidega ja tantsisime.
9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks. Ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalikke töid. Seoses tülidega mõisnikuga lahkus ta Tormast ning suundus Jamburgi köster- kooliõpetaja kohale töötama. Sealt lahkudes leidis ta endale koha Peterburis esimeses eragümnaasiumis, kus hakkas nooremates klassides saksa keelt õpetama
................................................................................................................... 9 Rahvakoolid pärast seminari .................................................................................................
Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru- Jaagupi kihelkonnas. Kristjan Raual oli ka vend Paul Raud, kes oli ka kunstnik. Kooliaeg algas Kristjanil 1874 Koervere külakoolis. Seal õppis Kristjan vaid ühe aasta. 1875-1878 õppis ta Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdis ta ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana Tartus ja see järel Peterburis. Kristjan alustas kunsti õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893. aastal, mil seal oli pääsenud valitsema peredvižniklik ühiskonnakriitiline realism, mille tähtsaim meister oli Ilja Repin. Kristjan Raud võttis selle kunstilaadi esialgu omaks ja kujutas maalilisest söejoonistustes proosalist, süngevõitu külaelu. Varsti
¤ tal oli 2 õde: Erna ja Elfride. ¤ Erna hukkus II maailmasõjas, temale mõeldes"Elusäde"(romaan) ¤ 1916.a. läks ta õpetajate seminarist vabatahtlikuna I maailmasõtta. ¤ 1917.a. suunati Remarque läänerinde vahetusse lähedusse sai kohe haavata ning oli aastatel 1917- 1918 laatsaretis. ¤ 1919 lahkus Remarque armeest, loobudes kõikidest ordenitest ja aumärkidest. ¤ Sõja järel suundus Remarque tagasi õpetajate seminari külakoolmeiseter lühikest aega, jättis ta õpetajaameti. ¤ Armastusest autode ja võidusõidu vastu sai temast spordiajakirjanik. ¤ 1925. aastal abiellus näitlejatariga. ¤ 1929. aastal sai Remarque tuntuks kirjanikuna ¤ "Läänerindel muutusteta"- tõlgiti 26 keelde; sõja ilustamata kujutamine ¤ 1938.aastal võeti Remarqueilt Saksa kodukondsus. ¤ Vananemise eest emigreerus kirjanik Sveitsi. ¤ Ta varjas oma majas saksa pagulasi; jätkas kirjutamist, reisis palju, eriti Prantsusmaale.
maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse. Rakvere linnapea on 2013. aastast Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees on Toomas Varek. Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa. Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa. Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on mõjuvad ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb Rakvere tammik. Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis tänasel kujul 2004. aastal.[2][3]
MILLINE ROLL ON MULLAELUSTIKUL MULLA KUJUNEMISEL JA SELLE VILJAKUSE SÄILIMISEL? Johanna Tammel Janika Kübard · Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaelustik mullas elavate organismide ja mikroorganismide kogum Koostis · 515% ulatuses taimede juured · 8595% mullaelustik · 1530% moodustab mesofauna ja makrofauna · 6080% mullaelustikust koosneb mikroorganismidest Mullaelustik Roll mulla kujunemisel · Osaleb huumuse moodustamisel · Parandab mulla struktuuri ja õhustatust · Orgaaniliseaine segamine ja lagundamine seened, bakterid, ussid, vastsed, vetikad ja lestad, määrav osa on vihmaussidel · Kõige rohkem mõjutavad bakterid kõdunemine · Kivimite lõhustamine · Vihmaussid on mullafaunas esikohal biomassi, hingamise intensiivsuse ning mulla struktuuri parandamisvõime poolest Roll vilj...
Ta oli abielus Elvira Tichleriga, kellega tal oli 1 tütar ja 2 poega Oli väga tuntud kunstnik, ka tema vend Paul Raud oli kunstnik aga ta jäi oma suurema venna varju Oli Taru Tütarlastegümnaasiumis joonistusõpetaja On avanud oma stuudiokooli Suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas Õpingud Alustas Koervere külakoolis, edasi Viru-Jaagupi kihelkonna koolis, Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis 1833 läks seminari, kus tutvus kunstiga 1892-1897 õppis ta Peterburis Kunstiakadeemias 1897-1898 oli Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1899 Müncheni kunstikoolis, kus ta hakkas harrastama sümbolisimi, uusromantismi ja juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid Aunimetused 1922 - Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1943 - Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 - Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 - Tarbekunstide Ühingu auliige
Artur Kapp 1878 - 1952. Väga tuntud organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja, prof. muusika nurgakivi. Seotud Suure-Jaaniga. Tema isa Joosep Kapp oli Cimze seminari kasvandik ja temaga sai muusikalise ettevalmistuse. 13 aastasena läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit Homiliuse juures, kompositsiooni Korsakovi juures. Alates 1917 prelüüd tsellole ja orkestrile.Lisaks koorilaule. Läks koos pojaga Tallinnasse, tööle. Võttis üle kompositsiooni klassi. Tema klassis õppis väga palju hilisemaid nimekamaid inimesi. Näiteks: Evald Aav " Vikerlased", Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro jpt. Nendest moodustub Tallinna Koolkond
1. Aastaarvud Liivi sõda 1558-1583 Jam Zapolski rahu 1582 Pljussa vaherahu 1583 Altmargi rahu 1629 Brömsebro rahu 1645 Oliwa rahu 1660 suur näljahäda 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad 1684 esimene eesti keelne grammatika 1637 Tartu ülikooli asutamine 1632 2. Isikud Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
