aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelased linna 1710. aastal vallutasid. Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Siin oli neli teaduskonda: usu-, õigus- arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Üliõpilaste arv Tartus oli keskeltläbi sajakonna ringis, Pärnus kahanes see sõja tingimustes 30-40 tudengini. Forseluise seminar: Talurahvahariduse edendamise võttis enese südameasjaks B.G.Forselius, kes rajas seminari, mille eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. Seminar, mis asus Piiskopimõisas, Tartu külje all, mille õppeaeg 2 aastat; õpetus oli tasuta. 4 aastaga ~160 lõpetajat. Tuntumad õpilased- Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri, kes Forseliuse eestvedamisel käisid näitamas oma oskuseid Rootsi kuningale. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist
Kokkuvõte ,,Kõik loomad on võrdsed..." Probleem: Miks inimeste võrdsuse aluseks olev eetiline printsiip nõuab meilt võrdse arvestamise laiendamist ka loomadele? Väited 1. Võrdsus nõuab võrdset arvestamist, mitte kohtlemist. 2. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. 3. Kõigi olendite huvisid tuleb võrdselt arvestada. 4. Kõikidel eludel ei pruugi olla alati võrdne väärtus. Argumendid 2a) Kui võrdsuse nõue põhineks tegelikul võrdsusel peaksime selle nõudmise lõpetama. Küsimused Miks on võrdsus moraalselt vajalik? Miks naisi võrreldi loomadega? Äkki on parimate ülemvõim moraalselt õigustatud? Inimene loom võrdlus? Looduslik valik või moraalinormid? Inimeste loomade võrdsuse praktilised arendused?
Kokkuvõte ,,Vabadus Ühiskonnas" Probleem: Millises ulatuses on vabadus võimalik ja millises ulatuses on see vajalik inimeste puhul, kes elavad kogukondades? Väited 1. Vabadust ei saa käsitleda, võtmata arvesse keskonnamuutumisest tingitud võimalikku soovide muutumist. 2. Ühiskond vähendab füüsilist takistust vabadusele, kuid loob ühiskondlikke. 3. Inimene pole vaba kui ta põhivajadused pole täidetud. 4. On õigustatud ühe inimese ilmajätmine mugavustest selleks, et anda teisele hädavajalik. 5. Vaadete vabadus olgu täielik. 6. Vajame rõhumisvastast haridust vabaduse levikuks. Argumendid 1a) Inimene, kes on võetud ühest keskkonnast ja paisatud äkitselt teisele, ei pruugi hoopiski olla vaba, kuigi uus keskkond võib pakkuda vabadust meile, kes on sellega harjunud. 4a) Sest inimese ilmajätmine hädavajalikust on suurem sekkumine...
Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegium 1632 rajasid rootslased Tartusse ülikooli, mille nimi oli Akadeemia Custaviana. See oli pikem rahuaeg rootslaste võimu all eestimaal. See aeg mõjus positiivselt Eesti haridus ja usuelule. Ilmus esimene protestantlik lauluraamat. 1684 asutati Tartu lähistele seminar, mis valmistas ette köstrid, koolmeistrid, õpetajaid Seminari nimeks sai Forseliuse seminar. 17. saj lõpul oli kohustuslik koraalilaulu õppimine koolis. Lavastati koolidraamasid. Johann Valetin Meder Elas kümme aastat Tallinnas, juhtis Oleviste kiriku muusikaelu, on kirjutanud 20 kantaati. Muusikaelu 18. 19. sajandil 1721 - põhjasõda Pikk sõjaperiood ja hiljem vene võimu alla sattumine muutsid rahva olukorra võimatuks, sõjaga kaasnes ka katk, mis hävitas pool elanikkonnast.
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Nõmm, 3-3-1-21-03; R. L., 3-3-1-71-05; Lohtaja, 3-3-1-75-07; TrioCorp, 3-3-1-65-09; Grove Invest; 3-3-1-63-10; M.V., 3-3-1-44-12 Haldusakt hakkab kehtima kui me oleme seaduse mentlusnorme järgides selle kätte toimetanud, siis saab lugeda, et on kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg. See et ta kolmandatele isikutele ei ole kätte toimetatud nt 3-4 kuud hiljem, siis tema kaebetähtaeg hakkab sellest hetkest kui temale on kätte toimetatud. KAASUSED 1. Põllumajandustootja OÜ Hektar esitas 10.10.2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajanduskultuu...
9)Vaimuelu.Luteri kirik Rootsi ajal.Miks see oli tähtis? Nõiaprotsessid. Luteri piiskop Joachim Jhering. Hakati pidama eestikeelseid missasid.Edendati kooliharidust. Johann Fischer. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. 10)Forseliuse seminar, miks see oli tähtis? Bengt Gottfried Forselius võttis enda peale koolmeistrite väljaõpetamise raske ülesande. Talurahvakoolid ja eesotsas koolmeistrid. 11) TÜ asutamine Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632
SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind PA , Toote B hind PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.)...
ee/ko kui palju karjääriks m kasulikku loeb ta Kajast, soovitab tudengitele 12. Okt Intervjuu: Kaja Äripäev Kuku Aripaev.ee toimetaja räägib Postimees raadio, Postimees.ee ajakirjast (sünnist, Vikerraadi artiklist, fookusest) o 21. Okt Seminar: Kaja tutvustus tlü's huvilistele (kom tudengid jne ) 18. Okt Seminar: Kaja tutvustus TÜ's huvilistele (sihtgrupp ajakirjanduse ja kommunikatsiooniju hi tudengid) 25. Okt Koolistendidel Kaja Tlu.ee/kom lühitutvustus ja tellimissoovitus. 26.Okt Kooliraadios Kaja Tlü raadio - 9. Nov tellimissoovitus (tutvustatakse
Forselius Harju-Madise ja Risti rootslase pastori poeg. Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus
Forselius asus tegelema keeleuuendamisga. Tema sihiks sai ortograafia parandamine ja uue aabitsa väljaandmine. Forselius oli veendumusel, et rahvale pidi õpetatama lugemist, katekismust, laulmist, edasijõudnutele ka kirjutamist ja arvutamist. Rahvakoolidele tuli muretseda ka lauluraamatud. Forselius, otsutanud rahvast õpetada, rajas Rootsi kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopi mõisa seminari, kus ta hakkas õpetama tulevasi koolmeistreid. Seminar avati 1684. aastal. Seminar kujunes eestikeelsete maaharitlaste esimeseks taimelavaks. Lõuna-Eestist tulid kokku kõige andekamad talupoisid, kes tõid kaasa eri kihelkondade sõnavara ja murraku. Nõnda olid seminar ka murrete lähendamise ja ühtse kirjakeele ettevalmistmise kohaks. 1686. aastal lõpetas esimene lend koolmeistreid, kes hakkasid oma koolides samuti uute õpperaamatute järgi õpetama. Samal aastal läks Forselius oma kahe õpilasega Rootsi, et
valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide koolmeistreid. Janis Cimzse pani muusika õppimisele suurt rõhku. 19. saj keskel hakkasid tekkima ka puhkpilliorkestrid ehk pasunakoorid. Kaks vanemat ja tugevamat orkestrit olid Torma ja Väägvere pillikoorid. Väägvere pasunakoorijuhiks oli eesti puhkpillimuusika isa David Otto Wirkhaus. Peaaaegu pooled 19. saj Eestis tegutsenud pillikoorid asutati tema kaasabil. 2. Cimze seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Jnis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar (183949 tegutses Valmieras ja 184990 Valgas). Cimze seminaris sai hariduse üle 100 eesti noormehe, sealhulgas Carl Robert Jakobson, Aleksander Kunileid (Saebelmann), Friedrich Saebelmann. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Ta sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Tema eeskujust pärineb ka eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu
Arve nr. Kuupäev Tähtaeg Klient Teenus Maksmise viis Ühik Kogus 1 15.02.2008 ouhaw Sularahamakse 2 15.02.2008 3/1/2008 klient Koolitus 3 15.04.2008 lfj Seminar Kaardimakse 5 4 15.04.2002 30.04.2002 tu Koolitus Kaardimakse 5 5 15.04.2001 29.01.1900 vk Koolitus Ülekandemakse 5 6 14.02.2001 1.03 srgh Koolitus Kaardimakse 1 7 12.12.87 12/27/1987 dvgbsdfg 3 Kaardimakse tund 4 8 12.04
Makroökonoomika I MJRI.10.028 Valitud seminariülesannete lahendused ja /või vastused Seminar 1 ülesanne 10 (nominaalne ja reaalne SKP, deflaator) aasta Müüdud arvutite Tüki hind Müüdud autode Auto hind arv arv 2000 500 000 $6000 1 000 000 12 000 2010 5 000 000 $2000 1 500 000 20 000 a) Arvutage 2000 ja 2010 aasta nominaalne ja 2010 a reaalne SKP (2000 kui baasaasta) Nominaalne SKP: 2000.a. 15 miljardit, 2010.a. 40 miljardit Reaalne SKP 2010: 48 miljardit (baasaasta ehk 2000.a. reaalne SKP = nominaalne SKP = 15 mld) b) Milline oli reaalse SKP protsendiline muutus 2010 võrreldes 2000-ga? (48-15)/15=220% c) Arvutage reaalne SKP 2000 aastal kasutatades 2010 aastat kui baasaastat: 0,5*2+1,0*20=21 miljardit d) Milline oli nü...
Regivärss- värsireas 8 silpi ; u 2000 a tagasi Soome lahel tekkinud muusikaline väljendusviis,seotud igapäevase elu ja tööga. Greogoriuse laul- paavst Gregoriuse I Suure poolt ülesse kirjutatud laul, ühehäälne,vaimulik laul Muudatused Rootsi võimu ajal hariduselus- Ülikoole hakati rajama, Tartusse rajati esimene gümnaasium, Tartusse rajati Forseiluse seminar;köstreid hakati nimetama koolimeistriteks Martin Körbergi tegevus- tänu temale toimus esimene laulupüha.Juhatas Saaremaal heatasemelist laulukoori. Vaimulik muusika. Liedertafellik laul- välja kujunenud harmoonile tuginev rahvalaul I üldlaulupidu- Toimus tartus, 1869aastal juunis. Umbes 900esinejat; isamaalised laulud; Juhid: jakobson,Jansen,Kunileid, ____ Homofoonia- mitmehäälne muusika,kus juhtiv on üks hääl Libreto- ooperitekst Partituur- koondnoodistik Vokaalmuusika-inimhäälele muusika Reekviem-surnute mälestuseks,teos ( koor,orkester,solist) Folkloor- rahvamuusika ehk päri...
Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümeetria, kaarjad fassaadid, mõõtmete suurenemine, skulptuuride rohkus, hakati kas. ovaale ehituse juures. 8. Millal avatiTartu ülikool? Kes oli asutaja?i 1632. a. Johan Skytte 9. Millistes linnades asus ülikool Eestis Rootsi ajal?ülikoolid asusid Tallinnas, Tartus, Pärnus 10. Millal, kuhu rajati Rootsi ajal gümnaasiumid?1630. a asutati Tartu akadeemiline gümnaasium, järgmisel aastal avati gümnaasium Tallinnas 11. Millal ja kus asutati Forseliuse seminar? 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa Forseliuse seminar. Seminar valmistas ette Eesti koolmeistreid ja köstreid. Enamik õpilasi pärines Tartu ümbrusest. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ja usuõpetusele. 12. Mille olulisega läheb Eesti kultuurilukku H. Stahl?1637. aastal koostas H.Stahl esimese eesti keele grammatika, mis oli veel saksa keelse reeglistikuga. 13. Kes oli Käsu Hans?eesti luuletaja ja õpetaja. 14. Millal toimus reduktsioon? Mida see endast kujutas
Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümeetria, kaarjad fassaadid, mõõtmete suurenemine, skulptuuride rohkus, hakati kas. ovaale ehituse juures.8. Millal avatiTartu ülikool? Kes oli asutaja?i 1632. a. Johan Skytte9. Millistes linnades asus ülikool Eestis Rootsi ajal?ülikoolid asusid Tallinnas, Tartus, Pärnus 10. Millal, kuhu rajati Rootsi ajal gümnaasiumid?1630. a asutati Tartu akadeemiline gümnaasium, järgmisel aastal avati gümnaasium Tallinnas 11. Millal ja kus asutati Forseliuse seminar? 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa Forseliuse seminar. Seminar valmistas ette Eesti koolmeistreid ja köstreid. Enamik õpilasi pärines Tartu ümbrusest. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ja usuõpetusele.12. Mille olulisega läheb Eesti kultuurilukku HStahl?1637. aastal koostas H.Stahl esimese eesti keele grammatika, mis oli veel saksa keelse reeglistikuga.13. Kes oli Käsu Hans?eesti luuletaja ja õpetaja.14. Millal toimus reduktsioon? Mida see endast kujutas?toimus 1660
Cyrillus Kreek Elulugu 3. detsember 1889– 26. märts 1962 lapsepõlv möödus Läänemaal Võnnu külas (hiljemlat Vormsi saarel ning siis Haapsalus) Peterburi konservatoorium Õpingute ajal tutvus Peeter Südamega. Pedagoogitöö 1917/19 Rakvere Õpetajate Seminar 1920/21 Tartu Kõrgeim Muusikakool 1921/32 Läänemaa Õpetajate Seminar (Haapsalus) Huvid Oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija 1911. aasta - kogumisretked 1914 kirjutas üles esimesed vaimulikud rahvaviisid Jõudis koguda ligikaudu 1800 viisi Kreegi rahvaviisikogu säilitatakse Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Kreegi looming Cyrillus Kreek oli üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Ta on kirjutanud teoseid sümfooniaorkestrile ja ka
Lõuna-Prantsusmaa kaubamehe poeg ja Rootsi väejuht. Stefan Batery- Poola leedu kuningas. Balthazar Russow - oli Tln kroonika kirjutaja ja pühavaimu kiriku õpetaja. Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirikumõis ehk pastoraat - kirikule kuulunud ja kiriku seaduste järgi toimiv mõis Linnamõis - riigimõisatest eraldatud ja oma seadustele (linnaseadustele) alluv mõis
eraldada köstrimaa. Tõsisemat rahva lugemaõpetamise püüet näitab ka PõhjaEesti jaoks aabitsa uustrüki väljaandmine Jheringi algatusel. Bengt Gottfried Forselius võttis enda peale koolmeistrite väljaõpetamise raske ülesande. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaa ülikoolis, alustas ta talupoiste tasuta õpetamist. 1684. a. asutati kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopimõisa (praeguses Ropka linnaosas) seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli Forselius ise. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ning usuõpetusele, veidi õpiti raamatuköitmist, kiriku laule, saksa keelt ja arvutamist. Forselius käis oma parimate õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuningas Karl XI ees, et tõendada eesti poiste hiilgavaid võimeid. Tagasiteel Rootsist hukkus Forselius sügistormis ja
VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ALUSED SEMINARID SEMINARIDE LÄBIMINE ON KOHUSTUSLIK EKSAMILE PÄÄSEMISE EELDUS 2013/2014 õa kevadsemester (Avatud ülikool) I SEMINAR 21. märts 2014 kl 8.30-10.00 1. Kontinentaal-Euroopa õiguse ajalooline kujunemine. a. Euroopa ülikoolide ühtne õigus ja ülikoolide töö eesmärgid. b. Rooma õiguse retseptsioon. c. Kodifikatsioonid. d. Loomuõiguskoolkond vs ajalooline koolkond. 2. Kontinentaal-Euroopa õiguse struktuur. a. Eesti õigusperekondliku kuuluvuse analüüs ajaloolises läbilõikes. 3. Kontinentaal-Euroopa õiguse süsteem. a
andma ja kaebama. Kohalike elanike tööhõivega on probleeme, kuna uustulnukad on valmis töötama madalama palga eest. Seda segab see, kui põlisrahvas jätkab lahkumist, muutes kohalikku värvi. Teisest küljest saab inimene teistesse riikidesse rännates uusi kogemusi ja teadmisi, mis on suur eelis kodumaale naasmiseks töötamise korral. Ränne pakub suurepäraseid võimalusi isiklikuks ja ettevõtte arenguks. Majandussotsioloogia Seminar 2 Tekst 1 - Palun tooge esile, mida tähelepanuväärset või olulist EIA 2016/2017 aasta aruandest enda jaoks leidsite? Mida sooviksite seminaris arutada ja miks? Minu jaoks on kõige tähtsam tööandja jaoks esmatähtis tööjõud. Väärib märkimist, et nad eelistavad rohkem sisserändajaid, kes on valmis töötama madala palga eest (võrreldes oma kodumaaga on see ikkagi rohkem). See
Inimõigused I loeng Mida uurida? Andmed Küsimused millele vastuseid otsida - Kas on usaldusväärseid indikaatoreid - Uni- või mitmedimensiooniline? - Kas on muutujaid mis ennustavad IÕ käitumist? - Mõju teooriale ja poliitikale Allikaid: - ÜRO - FreedonHouse; AI, HRW - US Department of State - CIRI Human Rights Data Set Õiguse tüübid - Nõudeõigus- ostjal õigus müüjalt leiba osta ja müüjal õigus ostjalt raha kätte saada – korrelatiiv - kohustus; vastand – mitte-õigus - Vabadus - korrelatiiv - mitte-õigus; vastand – kohustus - Võim - korrelatiiv - vastutus; vastand – võimetus - Immuniteedid - korrelatiiv - võimetus; vastand – vastutus Mis teeb õigusest õiguse? Definitsioonid Jones „Rights“ 1994 - Õigused kui hüved (vahel ka huvid) - Õigused kui valikud - Õigus kui valdus - Õigused j...
Eesti,17.sajandil. 1558-1583a-Liivi,sõda Eesti,jagati,kolme,riigi,vahel: · Rootsi(Põhja-Eesti,Kesk-Eesti,Hiiumaa.) · Poola(Lõuna-Eesti) · Taani(Saaremaa,Muhumaa) 1600-1629a-Rootsi-Poola,sõda. 1603a-puhkes,katk. 1617a-Venemaa,ja,Rootsi,sõlmisid,Stolbovo,rahu. Rootsi,sai,Venemaalt,Ingerimaa. Venemaa,lõigati,Läänemerest,ära. 1629a-Poola,ja,Rootsi,sõlmisid,Altmargi,rahu...Rootsi,sai,endale,Liivimaa. 1643-1645a-Rootsi-Taani,sõda.Saaremaa,läks,Rootsi,alla. Talurahvas 17,sajandi,alguses,oli,Eestlasi,järele,jäänud,100,000.Tallinn,Tartu,ja,Narva,olid,oma,tähtsuse, kaotanud. Talupoegadel,suurendati,makse,ja,koormisi.Talupojad,muudeti,sunnismaisteks. Sunnismaisus-ei,tohtinud,lahkuda,mõisniku,maalt. 1694-1695a-suur,näljahäda.Suri,75000,inimest. Rootsi,võim Kohalikud,mõisnikud,koondusid,rüütelkondadesse.Neid,oli,3: · Eestimaa · Liivimaa · Saaremaa Rootsi,kungingat,esindasid,kubernerid,(Riia,Tal...
Matemaatikat on vaja, et olla enesekindel kodanik. Kasutatud 4.04.2018 https://arvamus.postimees.ee/3623111/matemaatikat-on-vaja-et-olla- enesekindel-kodanik? utm_source=arvamus.postimees.ee&utm_medium=button_article&utm_content= 3623111&utm_campaign=fb_socia 2 Hallik, M. (2012). Martin Hallik: milleks meile matemaatika? Kasutatud 4.04.2018 https://arvamus.postimees.ee/985724/martin-hallik-milleks-meile- matemaatika 3 Kurvits, J. (2014). Tagurpidi matemaatika tund. Võrgustik võrgutab seminar "Oma silm on kuningas - tule ja vali omale sobiv õppemeetod!,, Tallinn, 4. detsember. 1 Matemaatika õppimine algab kodust, kus laps teeb esmakordselt tutvust arvudemaailmaga. Alustuseks õpib laps loendama, koolis õpib ta liitma ja lahutama. Mis aitab lapsel matemaatikat varajases eas paremini mõista, on mängimine. Mängu kaudu on matemaatika
endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid maad osta ning omandatud maad võisid edasi pärandada. 23. mai 1816 võeti vastu ja 1819. aasta kehtima hakanud Liivimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus, talurahvas võis omandada ka kinnisvara, koormistena tuli kasutusele raharent. *Linnad - Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Kuressaare, Võru, Valga, Haapsalu, Paide, Paldiski *Forseliuse seminar (tähtsus, millal, miks) - 1684. aastal asutati kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli Forselius ise. Tegutses 4 aastat mille jooksul sai õpetust u 160 poissi. Nendest said omakorda u 50 köstrit ja koolmeistrit kes omakorda edendasid Eesti rahvaharidust. *Rooseni deklaratsioon (anda hinnang, tähtsus) - Roseni deklaratsioon oli 1739
üliõpilaste arv. 19.saj jooksul sai Tartus kõrghariduse üle 430 eestlase. Neljaastmeline ühtluskool (sätestati kogu impeeriumis 19.saj algul Venemaal toimunud ümber-korraldustega): kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist; seejärel mindi kihelkonnakooli. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse 1828. aastal elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses J. Cimze seminar, mis oli saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Kohustuslik koolisundus alates 19.saj keskpaigast. Tänu sellele saavutati 19.saj lõpuks maarahva seas peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. Aleksandrikooli liikumine eesmärgiks oli kõrgema eestikeelse kooli rajamine rahva enese rahaga (Jaan Adamson, Hans Wühner); raha koguti annetustega; kooli pidi tulema Põltsamaale; loodi komiteed
ettevalmistamisest. Erilist tähelepanu pöörati seejuures noorsoo kasvatamisele ja õppeasutuste rajamisele. Tartu kool sai 1585.a. kolleegiumi õigused. Õpilased elasid internaadis. Jesuiitide kolleegiumid jagunesid õppetegevuse alusel alam- ja ülemastmeks. Esimeses astmes oli viis, teises kolm klassi. Tartus avati viis klassi, mis vastas gümnaasiumi kursusele. Põhiainete õpetamine tomus ladina keeles. 1585. aastal avati tõlkide seminar, kuhu tuli kasvandikke mitmelt poolt. Jesuiidid said aru, et vanade õppe- ja kasvatusmeetoditega pole võimalik protestantismi vastu võidelda. Õpilastele anti tasuta õpetust, õppetöö toimus avarates ja valgusküllastes ruumides, klassid varustati õppevahenditega, õppetöös nõuti õppematerjali selget liigendust, aine jaotamist teemadeks ja alamteemadeks. Iga tund lõppes kordamisega, igal laupäeval tuletati
Mõisnikud ei tohtinud seda mõisamaaks muuta. Talupoegade koormised- mõisa ees: endiselt peamiseks teotöö (teorent) + naturaalandamid ja rahamaksud (nt. vakuraha). Riigi ees: pearaha ja nekrutimaks. Kogukonna ees: teedekorrastamine, magasiaida ja koolide ehitamine, jne. Kiriku ees: kirikumaksud. Rahvaharidus ja kõrgharidus Rootsi ajal 1632- avati Tartu Ülikool 1637- Eesti keele esimene grammatika Heinrich Stahli poolt 1684- õpetajate seminar Bengt Gottfried Forseliuse poolt 1686- Forselius käis Stockholmis kuninga jutul 1693- ilmus J. Hornungi ladinakeelne Eesti grammatika 1710- venelased vallutasid Pärnu, suleti Tartu Ülikool KÕRGHARIDUS- Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga kasvataja. Tänu tema jõupingutustele loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632
üle 430 eestlase. 1892. aastal muudeti ülikoolis õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. HARIDUSOLUD 19. sajandil sätestati seljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangudes ning ülikool. 1840. aastal usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestisse õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. 1828. aastal rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses Cimze juhtumisel nii eestlastele, kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19. sajandi keskel mindi üle kohustuslikule koolisundlusele. EESTIKEELNE KIRJASÕNA 19. sajandil oli peamiseks kirjanduseks ilmalik kirjandus, mida levitati peamiselt kalendrites. Esimese eestikeelse ajalehena hakkas ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Otto Wilhelm Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821-
avaldamine; David Wirkhaus (isa) Väägvere puhkpilliorkestri rajaja / tänapäeva puhkpillide aluspanija; David Otto Wirkhaus (poeg) isa töö jätkaja, orkestrijuht, üldlaulupidude pasunakooride dirigent / koorilaulud ja palad puhkpilliorkestrile / umbes 100 pillikoori loomine, pillide ja nootide tellimine, ühisesinemiste koraldamine ja juhendamine (ühis); Janis Cimze pedagoog, juhendas Valgas Liivimaa kihelkonnaõpetajate ja köstrite seminari / Comze seminar Valgas 1849 90 / esimeste eesti haridusega muusikute koolitamine, Läti rahvamuusika koguja ja edendaja; Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehe toimetaja, ajakirjanik, rahvusliku liikumise tegelane / Eesti lalulik, Eestirahwa 50-aastase juubelipiddo / Vanemuise seltsi asutaja, I üldlaulupeo korraldaja, Eesti hümni sõnade autor (Mu isamaa, mu õnn ja rõõm); Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane, Otepää ja Peterburi Jaanikoguduse pastor / Paar
2.Väikelinnades kaupmeeste arvu ülempiir, leevendamaks kaupmeeste omavahelist konkurentsi. 3.Linnas vene kaupmeeste tegevus keelatud 4.Salakaubandus 6. Kultuur ja Haridus Rootsi aeg : 1.Joachin Jhering esimene eestikeelne aabits, kirikukaristuse süsteem. 2.Hermann Samson- luterliku fundamentalismi silmapaistvaim esindaja 3.Johann Fischer koolimeistrite õpetamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopmõisasse õpetajate seminar. 4.Bengt Gottfried Forselius korraldas Johann Fischeri Piiskopmõisas seminaril praktilist tööd Poola aeg: 1.Taastati Katoliku kiriku organisatsioon 2. Jesuiidid : Tartus tegutses jesuiitide gümnaasium ja tõlkide seminar. Jesuiitide kavatsuse kohaselt pidi Tartust saama keskus, kust katoliku usku levitataks ka Venemaale kuni Indiani välja. Tänapäeval ongi jesuiitide põhitegevus misjonitöö ja hariduse andmine.
aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja nüüdsest pidid mõisnikud osa tulust Rootsi riigile andma. Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Forseliuse seminar arendas eesti kultuuri, 1684 loodi Tartu lähedale õpetajate seminar kuhu asusid õppima ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Forselius kirjutas aabitsa ja selle järgi õpetas ta lugemist, kirjutati paberile, mida õpilased hiljem raamtuteks köitsid. Forseelius lõi ka uue lugemisõpetamise meetodi, ehk siis et üks õpilane loeb kõva häälega ette ja teised jälgivad teksti, see andis häid tulemusi. Lõpuks arenes asi nii kaugele, et igas kihelkonnas
Ajalugu Rootsi ülemvõimu kehtestamine Eestis: See võttis aega üle 80 aasta (toimus järk-järgult). · 1561 Liivi sõda · 1583 Pljussa rahu (Põhja-Eesti kehtestati Rootsi võimu alla) · 1629 Altmargi rahu Poolaga peetud (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsi kontrolli alla) · 1654 Brömsebro rahu Taaniga peetud (Saaremaa Rootsi alla) Halduskorraldus: Kubermangude valitsemine: Kohalike asjade otsustamisega tegelesid Rootsi riigiametnikud Aadli omavalisusorganid Kindralkuberner Linnavalitsus *Kõrgeim sõjaväejuht *Kogus ja kontrollis makse *Juhtis alamaste ametnike tegevust Johan Skytte-Liivimaa kindralkuberner (1629- 163...
tavaliselt pahaks (kuigi autojuhid tervitavad vihjeid üldiselt). - Palun tooge esile, mida huvitavat enda jaoks tekstist leidsite ning mida sooviksite seminaris arutada. Seda kõike oli huvitav vaadata teiselt poolt. Ma pole kunagi arvanud, et töötan tasuta. Ühelt poolt loob see klientidele rohkem võimalusi (eriti rahalisi), teisalt jätab selline automatiseerimine paljud inimesed ilma töökohtadeta. Majandussotsioloogia Seminar 6 Tekstid 4 ja 5 Tekst 5: Lazer, D. and Radford, J. (2017) Data ex Machina: Introduction to Big Data. Annual Review of Sociology 43:19–39. - Mis on big data? Kuidas ta erineb traditsioonilistest andmestike vormidest (nagu näiteks statistika või küsimustiku andmestik)? Suurandmed (big data) on andmed, mis on sedavõrd suure mahuga või keerulised, et nende töötlemiseks ei piisa tavapärastest vahenditest ja ressurssidest. Traditsiooniliselt on
· Elementaarkoolid- linnakoolide alam aste Õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. · Talurahva haridustee: vallakool -> kihelkonnakool. · Talurahvaseadused- kindlam koolikorraldus. · 1840 usuvahetusliikumi tagajärjel Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolid. · Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks-Tartusse 1828.a. elementaarkoooliõpetajate seminar. · Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlaste kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. · Kohustuslik koolisundlus- 19.saj keskel. Esimesena Pilistvere kihelkonnas. 1870-80 üle eesti. · 1880 peaaaegu täielik lugemis ja 30-40% kirjutamisoskus(tänu rahvakoolidele). EESTIKEELNE KIRJASÕNA. · ILMALIK KIRJANDUS- 19.saj eestikeelses kirjakeeles valitsevaks. - Peamisteks levitajateks kalendrid(sajandi keskel kümmekond)
Märksõnad Tsunftid ja nende teke, gildid ja nende teke, Hansa Liit (Tallinn, Esimesed talurahvakoolid, Tartu Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi), Jüriöö ülestõus, reformatsiooni Ülikooli asutamine, luterluse võit linnades, katoliiklus, 9 linna (Tallinn, Rakvere, Narva, võidukäik, Õpetajate seminar e. Paide, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu), Forseliuse seminar, esimesed esimesed koolid, esimene eestikeelne raamat (1535), esimene gümnaasiumid, pärisorjus, säilinud trükis, sunnismaisus, pärisorjus, erinevates reduktsioon, Suur Nälg,
c) punanahad Ameerikast toodi uute põllukultuuridena Euroopasse a) kartul b) naeris c) tomat Esimestena purjetas üle Vaikse ookeani a) Erik Punane b) Kolumbus c) Magalhaes Kontrolltöö nr. 4 Eesti ala sõdade keerises 1. Seleta, mida tähendavad järgmised sõnad: 44 kubermang - 45 kindralkuberner - 46 gümnaasium - 47 ülikool - 48 talurahvakool - 49 õpetajate seminar - 50 rahuleping - 51 Balti erikord 2. Mõtle järele ja vasta järgmistele küsimustele! v Millise kahe sõja järel on eesti rahvast ähvardanud väljasuremise oht? v Miks oli Rootsi riik huvitatud Balti provintsidest? v Miks rääkis eesti talurahvas "heast rootsi ajast"? v Milliseid koole asutati Eestis rootsi ajal? v Millised alad sai Venemaa Põhjasõja tulemusena? v Mis oli Balti erikord
1660 Karl XI sai troonile 1660 Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist 1675 Johann Fischeri ametiaja algus 1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse
elementaarkooli, õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist. Eesti talurahva haridustee algas vallakoolis, jätkus kihelkonnakoolis, püsiv koolivõrk kujunes alles peale pärisorjuse kaotamist. 1840 aastate usuvahetusliikumise tulemusena lisandusid Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolis. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828 Tartusse elementaarkooli õpetajate seminar, esimene omataoline Vene riigis Valgas tegutses Cimze nii eestlastele, kui lätlastele saksakeelne kihelkonnakooli- õpetajate seminar. Eestikeelne kirjasõna Esimene eestikeelne ajaleht (tartu murre) 1806 "Tarto maa rahwa Näddal-Leht". Lühemat aega anti O. W. Masingu poolt välja "Maarhwa Näddala-Lehte". Kreutzwald toimetas ajakirja "Maa-ilm ja mõnda , mis seal sees leida on" (1848- 1849). Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Jannsen 1857 "Perno Postimehega", nädalaleht.
Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 1. Vastureformatsioon, selle edusammud Eestis. TV lk. 37 ül. 1 Vastureformatsioon- Liivimaa katoliku kiriku organisatsiooni taastamine 16.saj II poolel (Poola ajal) ja luterluse mõju vähendamine Edusammud Tartus: · Rajati jesuiitide gümnaasium, mis oli tol ajal kõrgeima haridustasemega kool Eestis · Loodi tõlkide seminar, et koolitada preestrikutseks ka kohalikke Miks katkes reformatsioon Eestis 1625.a ? Rootslased vallutasid Tartu, nende riigiusk oli luterlus, see lämmatas katoliikluse. 2. Forseliuse õpetajate seminar, selle asutamine, tegevus ja tähtsus. Lisaks vihikule vaata ka õpikust. 1684.a avati Tartu lähedal piiskopimõisas õpetajate seminar, kus hakati koolitama välja õpetajaid rahvakoolidele. Kooli rajajaks ja õpetajaks oli Forselius. (õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri)
linnakodanikud. 18. Sajandil loodi koore aga ka väiksemates asulates, näiteks: Tormas, Põltsamaal ja Simunas. Nüüd said kooriga liituda ka talupojad ja kohalikud. Kanepis ja Laiuse kihelkonnakoolis anti väga head muusikaõpetust. Näiteks Laiuse koguduseliige Jüri Sommer pani kokku kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 2.Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Kooriliikumise arengule aitasid hoogsalt kaasa Cimze seminari õpilased. Seal valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat meeskoori ja nõudis ranget kinnipidamist laulude rütmist ja dünaamikast. Ta pidas oluliseks oreli- ja klaverimängu. 3.Kuidas nimetati 19
Friedrich Karl Johann Kuhlbars 17.08.184128.01.1924 Sünd ja Õpingud · Tartumaa, Sangaste kihelkond, Uniküla. · Koolmeistri poeg. · Õppis Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. · Pakus välja Viljandi teatri Ugala nime. Looming · Teele, teele kurekesed. · Waste laulo ja kannel.(1863) · Laulik koolis ja kodus.(1868) · Vanemuine.(1870) · Laste laulik.(1899) · Villi Andi Luuletused I/II(1923, 1924) · "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." Aitähh!
pillimäng. 13. Sajandist pärinevad teated rändmuusikute kohta, kes olid lindpriid. Turbekirjad(?) tagasid teenistuse rändmuusikutele, aastapalk 12 marka. Muusikaelu 16. Sajandil Saksamaalt levis Liivimaale Lutheri usu-uuenduslik liikumine. Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Jumalateenistusel püüti kaasa haarata ka kogudust. Reformide käigus hävitati kirikute vara. Tartus avati 1583 Jesuiitide residents ja Aalkide(?) seminar, 1585 sai sellest Eesti esimene kõrgem kool. Seal anti välja eestikeelseid kiriku- ja lauluraamatuid. Kirikulaulu võttis oma südameasjaks Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Georg Müller. Asutas kiriku juurde kooli. Müller pidas eestikeelseid jutlusi ja püüdis kogudusele selgeks teha, et seda on lihtne laulda. 16. Sajandil on välja kujunenud pillimeeste tsunftid. Muusikaelu 17. Sajandil 1632 avati Academia Gustaviana. Rootslaste rajatud. Jättis sügavaid jägi haridus- ja usuellu
3 kuninga Rootsi võim Põhja-Eestis, Poola Lõuna-Eestis Poola-Rootsi sõda 1600-1629 Altmargi vaherahu Vastureformatsioon (keskus Tartu), jesuiitide aeg 13.saj (presidentkonnad, 1589 vojevoodkonnad, (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile) ordu, jesuiitide gümnaasium ja tõlkide lõpp 17.saj mõlemad jagunesid staarostkondadeks), Taani Rootsi-Taani sõda 1643-1645 Brömsebro rahu seminar I pool võim Saaremaal Saaremaa Rootsile Rootsi aeg Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti Lääne, 1700-1721 Põhjasõda (Rootsi vs Venemaa) Suur nälg 17.saj lõpus, esimesed 16.saj lõpp Harju, Järva ja Virumaa) 1721 Uusikaupungi rahu Eesti alad Venemaale talurahvakoolid, Tartu Ülikool 1632, Uus 18
Poolale. · 1561 tungivad rootslased Tallinna ja löövad poolakad välja. P-Eesti Rootsi valduses. · 3 kuningat kelle valduses Eesti pärast Liivi sõda oli killustasid Eesti isegi enam, kui enne. Polnud sarnased juhtimised. · 3 Kuninga ajal hakkas Poola osas (Lõuna-Eestis) pihta vastureformatsioon Poola oli katoliiklik maa ja suurvaenlane Rootsi oli luterlik. · Jesuiitide ordu tegutses reformatsiooni vastu kogu Eestis (Poola ajal). Rajati tõlkide seminar ja gümnaasium. · 1600 algas uus sõda. Rootsi ja Poola polnud oma valdustega rahul. 1629 sai Rootsi Poola alad ja 1645 Taani ala. · 17. saj lõpus reduktsioon Rootsi kuninga poolt. Mõisad võeti riigiomandisse tagasi, et raha riigikassasse saada. See tekitas aadlis tugevat vastuseisu. Riigil oli nüüd raha ja tegelikult paranesid ja haridus-ja kirikuolud. · 17. sajandi lõpuaastatel oli Suur Nälg Eestis. Iga viies inimene suri. · 17
piiblikonverentsid eestikeelne ajakiri ,,Lühhike Stahli ja Hornungi gr. 1739 Anton Thor Helle Piibel Öppetus" Virginiuste ,,Wastne Testament" Kotzebue esimene teatritrupp Rahvahariduses tagasilöök Tallinnas Forseliuse seminar 1684-1688 2 1739 LM koolikorraldus nägi õpilast ette koolikohustuse lastele, 1765 koolikorralduskava nägi ette keda kodus ei saanud õpetada rahvakoolide võrgu rajamise LM-l Ülikool ei tegutse TÜ 1632 Ülikool ei tegutse Rahvastik 17. saj
KÕNE LIIGID Kõneõpetus gümnaasiumile Koostaja Enn Kullama C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium 2007 Kõik söök ei kõlba süüa, kõik kõne ei kõlba kõnelda Enne, kui asud kõnelema, tee endale selgeks kõnelemise eesmärk: MILLEKS? MIDA? KUS? MILLAL? KELLELE? KUIDAS? VEENMISKÕNED Esineja mõjutab kuulaja hoiakut ja käitumist Poliitiline kõne Avaldus Deklaratsioon Müügikõne Reklaamkõne OLMEKÕNED Eesmärk on meeleolu loomine Tervituskõne Õnnitluskõne Lauakõne Tänukõne Avamiskõne Lõpuaktuse kõne Esitlemine Pühadekõne TEATMEKÕNED Teadmiste andmine Teadaanne Seletus Aruanne Kuulutus Informatsioon Raport Reportaaz Loeng Kommentaar Ettekanne Referaat Kirjeldus IGAPÄEVASED SITUATSIOONID Osalemine Meenutus Vestlus Arut...
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Pille-Riin Pruus Suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni praktikum Iseseisvad tööd Juhendaja: Katrin Aava Tallinn 2014 Sisukord Suuline ja kirjaliku komunikatsiooni praktikum Pille-Riin Pruus
Varauusaeg 1558-1561 Liivi sõda 1561 Põhja-Eesti alistub Rootsile 1570 Põhjamaade sõja lõpp, Taani Loovutas Rootsile Muhumaa ja Saaremaa 1629 Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile mandri-Eesti ja Põhja-Läti 1632 avati Tartu ülikool 1637 H.Stahl koostas esimese eesti keelse Grammatika 1645 Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu 1660 Oliwa rahu: Rootsi ja Poola vaheline 1684 Tartu lähedale rajati õpetajate seminar 1686 Ilmus lõunaeesti keelne Uus Testament 1693 ladinakeelne eesti keele grammatika 1696-1697 suur näljahäda 1700-1721 Põhjasõda 1710 Tartu ülikool suleti 1710 Eesti ala üleminek Rootsi kuningalt Vene riigi kätte 1715 ilmus põhjaeesti keelne Uus Testament 1721 Uusikaupunkti rahu, Eestis lõppes Rootsi aeg 1739 Ilmus terviklik piibel
Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693 oli rahvaarv umbes 350 000. 1695-1697 suur närlg, üle 20% rahvast suri nälga. Kultuur *Usk-valitseb luteriusk, riigitasandil, sest see oli Rootsis valitsev usk ka. Talupojal puudusid suured teadmised usust. Kirjaoskuse levik, lugeja pidi Piibli läbi lugema, et õndsaks saada, saab alguse talurahva haridus. *Kirjakeel Luther ütles, et Piibel peab olema emakeeles. 1. saks.k grammatika 2. soome keele grammatika. Forseliuse seminar talurahvakoolide õpetajatele. 1680 talurahvakoolid. Kõige enne olid gümn. Tartus ja TLN-s. Uus testament L-Eesti murdes. Esimene est.k. aabits. Linnad, kaubandus ja kästitöö->Vana-Pärnut pole, Valga ja Kuress. said linnaõig. Rootsi ajal suurenes sõltuvus riigivõimust. TLN säilitas ainsana oma iseseisvuse. Paljud linnad kaotasid tähtsuse, Viljandi ja Tartu ning Rakvere s.h. Rahvaarv vähenes, Narvas ja TLN-s mitte, Narva linna tähtsus tõusis. *Kaubandus- peamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
