panna, sest mõnes keeles ei pruugi olla näiteks värvi- või arvsõnu, samas mõnes teises võib olla jälle ,,liiga palju" (nt atabaski keeles tuleb valida verbi juurde objektikategooriaks vedelik, köiesarnane ese vms). (Evans, Levinson 2009: 435) Keel peegeldab kultuuri ja ümbrust: kui mõne kategooria jaoks ei nähta vajadust, siis ei kajasta seda ka keel, aga ,,ei nähta vajadust" tähendabki seda, et keeltes ei ole mitte midagi universaalset. Kui semantika oleks universaalne, väljendataks ühesuguseid kategooriaid küll erineval viisil, kuid väljendatav sisu oleks sama. Kui arvestada kõike, mis keelte mitmekesisusest teada, selgub üha enam, et universaalse grammatika oletused ei pea paika. Selleks et universaalne grammatika üleüldse õige olla saaks, peaks kuidagi lapse ajju saama tuhandete keelte jagu struktuuri põhimõtteid, mis on aga võimatu. (Evans, Levinson 2009: 445) See tähendab, et lapse ajus peaks eksisteerima
Tegemist on mitme suunaga, mis ei toetu rangelt mingile ühele kindlale teooriale. Mõneti eraldub üldisest taustast Venemaal arenenud psühholingvistika psühholoogiline haru (kõnetegevuse psühholoogia), mille teoreetiliseks baasiks on L. Võgotski koolkonna tegevusteooria. Kolmanda etapi kujunemist on rohkem mõjutanud kognitiivne psühholoogia (uurib peamiselt teadmiste ja inimkäitumise vahekorda), suhtlemisteooria (kommunikatsiooniteooria) ning keeleteaduses semantika ja pragmaatika areng. Nimetatud keeleteaduse seisukohad kajastuvad suurepäraselt H. Õimu töödes. Kognitiivse psühholingvistika iseloomulikud jooned on järgmised: • Peamine üksus uurimisel on ütlus, mida käsitletakse suhtlemissituatsiooni komponendina. • Kõneaktis uuritakse kõiki reaalselt esinevaid operatsioone (nii keelelisi kui psühholoogilisi), eristatakse keelelisi ja metakeelelisi operatsioone. • Lapse kõne arengut selgitatakse tema kognitiivse arengu ja
klassikalise aksioomi keelamises. Loogikute hulgas on intuitsionism olnud suur ja oluline koolkond Brouwerist kuni tänase päevani. Intuitsionismile annab praktilise rakendusliku väärtuse asjaolu, et mingi objekti olemasolu intuitsionistlik tõestus annab alati algoritmi selle objekti tegelikuks konstrueerimiseks. Seetõttu saab intuitsionistlikku loogikat kasutada arvutiprogrammide automaatseks sünteesimiseks. 2.5.4 Formaalne süsteem: süntaks, reeglid ja semantika Russell ja Whitehead nimetasid loogikaks muuhulgas nii hulgateooriat kui endaleiutatud tüüpide teooriat. Sõna ``loogika'' tähendus oli neil küllaltki laialivalguv. Poola päritolu USA matemaatiku ja loogiku Alfred Tarski (1902-1983) ning Saksa-Austria-USA filosoofi, loogilise positivisti Rudolf Carnapi (1891-1970) tööd tõid udusesse pilti vajalikku selgust. Kuigi sõna ``loogika'' tähendusväli on jätkuvalt üpris avar ja ka kitsamas mõttes ei ole loogikud sugugi ühel
Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi)
Näiteks kaubamärgi- või autoriõiguste rikkumine võib olla reaalne, ehkki toodet või teost reaalselt ei müüda või levitata. Propositsiooniline tähendus (lause “loogiline tähendus”) Keelel on sisemine loogika ning keele ja maailma seoste loogika: lauseehitus ja lausete tähendus (süntaks ja semantika). Keele ja maailma seoste loogika käsitab väitlausete tõetingimusi – tõeväärtust. Keele süntaktika ja semantika põimuvad keele grammatikas. Lausete tähendus tuleneb keele sisemisest loogikast ja juurdunud semantikast. Lause tähendust mõjutavad nii lauseehitus kui ka lauseüksuste tähendus. Tõeväärtus on keeleväljendi ja sellega osutatava maailma seos, millel on oma loogika: väitlausete tõetingimused. Laused Päike on kollane Päike on sinine on erineva tõeväärtusega (ja mõttega), ent on samaväärse tähendusrikkusega: nende aluseks on sama lausefunktsioon
.......................................................................................24 5.3 PILETI BRONEERIMISE OLEKUDIAGRAMM....................................................................................25 6. KLASSIDIAGRAMM.......................................................................................................................26 7.KOLMEKIHILISE ARHITEKTUURI KLASSIDIAGRAMM.....................................................27 8. OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA........................................................................28 9. SÜSTEEMI ARENDAMISKAVA JA STRATEEGIA................................................................30 9.1 STRATEEGIAETAPP......................................................................................................................30 9.2 ANALÜÜSIETAPP.........................................................................................................................31 9
pahaks kohaldamata vaja uuesti arvutada ja taasesitada. 2.7 Kuues kiht Kuues kiht (joonis 2.7)- esitlus kiht, kasutatakse koos Echelon kirjastaja- abonendiandmeidi mudeleid. Esitlus kihi kaudu kodeerib semantikat edastatud andmete rakenduse kihte. Samuti viib tunnus andmevälju. 2.8 Seitsmes kiht Rakenduse kiht, tagab et andmed nimetataks võrgu muutujateks. Võrgu muutujate rakenduse kohaselt nimetatakse andmete liigid, mis sisaldavad semantika kaugemale minevaiid täisarve ja Boole'i. Näiteid võib olla temperatuur Celsiuse kraadides kas kõrge või madala piiratud, samuti kindlaks määratud väärtusest kehtiv või mitte. Võrgu muutuja väljundid üks sõlm võib kohustatud võrgu muutuja sisendite teiste sõlmede tingimusel, et andmetüübid vahel toodangut ühe ja sisend teiste vahelisel kokkuleppel. 2. STANDARTID LonWorks on ISO / IEC standardi koosneb järgmistest osadest: · ISO / IEC 14908-1. sideprotokoll
saab olema siis kui tahetakse ärimudelit toetavad tarkvara luua, aga puudub sujuv üleminek teisele notatsioonile. Kuigi UML loodi tarkvara modemiseks saab teda ka mujal kasutada. Aka mida nad halavad? Kasutage UMLi lihtsalt Nõuded ärimodemise keelele Notatsioon peab väga lakooniliselt väljendama põhisemantikat. Ta peab olema kergelt loetav ka mittetehnilistele inimestele. Ei pea kulutama palju aega semantika ja süntaksi õppimisele. UMLis ärimodemise plussid: ● Samu mõisteid saab kasutada nii ärisüsteemis kui ka teda toetavas infosüsteemis ● Ühise keele kasutamine soodustab äri ja IT inimeste vahelist kommunikatsiooni ● Toetab tarkvara spetsifikatsiooni kvaliteeti, kuna kaob vajadus teisendada mudelit teise modemise keelde ja see vähendab veavõimalust ● Eksisteerib mitmeid UML profiile, mis ongi arendatud ärimodemiseks.
suurendada oma matematisatsiooni ja vormistamine). Välja töötatud loogilise positivismi teadustöö metoodika kirjeldab teaduslik teooria liiki, mis on määratlenud ja fikseerinud teaduslikud määratlused ja selgitused, mis on väärtuslik loogiline- metoodiline uurimistöö. Olles mitte ainult filosoofid, vaid ka ekspertid loogikas, loogiline positivismi esindajad on teinud mõninga panuse arengu loogiline üksus (loogiline semantika - õpetamise tähtsuse kohta suhet märki, et on vahel sõnu ja lauseid ja mida need tähendavad, tõenäosuslik loogika), mis, kuigi seda peetakse nende poolt vaadatuna filosoofiline analüüsi vahendiks, üldiselt ulatud väljapoole filosoofia haardeid ja kuulub spetsialiseeritud teadusuuringute valdkonda. Loogiline positivismi põhilist filosoofilist programmi saab väljendada põhimõtte kontrollimise teel (kogemus faktide kontrollimise võimalusest), et teesi taandatavus
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia?
olla, PROGRAMMI TEKSTIKS. Programmeerimiskeele süntaks on range eeskiri, mis sätestab väga üksikasjalikult, kuidas tohib programmi kirja panna nii, et see oleks arvuti poolt vastuvõetav. Vastasel juhul on tekstis süntaksivead. Programmi süntaks võib olla õige, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu soovisime. Siis on programmis on semantilised vead ehk sisulised vead. Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm. Nagu tavalises keeles on lihtlaused, liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid
[Karl Marx] jne.). Lisaks sellele võib sõnavalik mängida olulist rolli kõlalises mõttes. Euroopa kultuuris võib osutada nn kolme fenomenile: paljud loosungid, mis kätkevad endas kombinatsiooni kolmest sõnast või mõttest, on olnud väga populaarsed: "Tulin. Nägin. Võitsin.". "Kiiremini! Kaugemale! Kõrgemale!". "Õppida, õppida, õppida!". "Rahu, leiba, maad!". "Üks riik. Üks rahvas! Üks juht" jne. Lausearvutuse süntaks ja semantika Lausearvutuse tähestiku moodustavad kolme tüüpi sümbolid: 1) lausemuutujate sümbolid: A, B, C ... (suured tähed) 2) loogiliste tehete sümbolid: ¬, &, , , 3) kirjavahemärgid: () Lausearvutuse süntaks aktsepteerib valemeid kujul: ¬A (A & B) (A B) (A B) (A B) Valemite välimised sulud väib ära jätta. Muid lausearvutuse valemeid (nt A¬, AB&, B(A), B(A), AB jne) ei ole. Lausearvutuse loogiliste tehete tõeväärtustabelid (vt ka Lisa) Eitus p ¬p t v v t
Kord löödud suure 10jalasele aavile ahingas sisse. Pärast leitud ahingas vanalinna (maalinn) pealt. Siis arvati, et aug vanalinna sisse läin ja ahinga välja jättis. Seda augi arvati vanalinna tondiks. Vanemas usundikihistuses on haugil kõige enam ühist tursaga, kuid võrreldes tursaga on haugi pühaduseoreool siiski suhteliselt hästi läbi aegade püsinud. Siinkohal väärib märkimist, et Samposõna semantika lahtimõtestamisel on sampi ehk sampokala kui müütilise hiidkala ning kalaema vasteks peetud ennekõike haugi, kuid ka turska ja säga. Tursk esindab merekalu, haug ja säga esindavad magevete hiidkalu.
Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. ,,Võime leida kompromisse" ,,Ma saan sind aru" ,,Võime sellest rääkida" 25. Suhtlemisbarjäärid: Personaalsed barjäärid (emotsioonid, väärtushinnangud, erinev haridustase, sugu, rass, sotsiaalne staatus, halb kuulamisharjumus jne.) Füüsilised barjäärid (suur vahekaugus, müra, valgus.) Semantilised barjäärid. Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid jne. Valikuline tajumine. Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. Kultuurimõju. Eri kultuuridest pärit inimesed eelistavad oma kultuuri teistele. Tagasiside puudumine
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5
vahelisi suhteid väljendatakse kamorfoloogiliste vahenditega. Sageli räägitakse vormi- ja lauseõpetuse vahelisi seoseid silmas pidades morfosüntaksist. Nii morfoloogia kui ka süntaks käsitlevad vormilisse ehk grammatilisse struktuuri kuuluvaid nähtusi, nimelt sõnavorme, nende järjestust ja vastastikust mõju. Kuigi tähenduski on koguaeg vaateväljas, pööratakse peatähelepanu struktuurile. Keele tähendustasand ehk semantika seob keelelised väljendused ühelt poolt välismaailmaga, teiselt poolt inimese mõtlemisega. Fonoloogia, morfoloogia ja süntaks on selles mõttes uurimisobjektidena lithamad, et neid uurides tuleb käsitleda konkreetseid elemente, millel on nähtav või kuuldav väljendus. Semantika on keerulisem, kuna seda uurides tuleb tegelda abstraktsete asjadega. Üks semantikatasnadi analüüsimeetodeid on katsuda leida üldkehtivaid tähenduse
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara, 1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) Haldusvahendid, #f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin kaudu...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on int sumto(int n) { süsteemi vastane.2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline ...
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
KORDAMISEKS kevad 2018 Kontrolltöö nr 1 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused, juhtumite (situatsioonide) analüüsid, küsitlused, eriuurimused, eksperimentaalsed uurimused, laboratoorsed eksperimendid, intervjuud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe Flegmaatik stabiilne introvert; rahulik, tasakaalukas, kannatlik, ei lähe kergelt närvi, mõtlik, truu ja ustav, passiivne, hoolikas Sangviinik stabiilne ekstravert; entusiastlik, sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud Melanhoolik neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kon...
defineeritud semantikaga spetsifikatsioonid kui p4 saab alustada Arvutusmudel, mis põhineb jagatud mäluga Petri võrkude omadused peaksid olema ühetähenduslikud kommunikatsioonil Saab kontrollide mitmeid süsteemi omadusi: Semantika on reeglite kogu, mis seob tähenduse Sobib ainult kohtrakendustele (mitte Piiratus (Boundness) saab kontrollida, et (interpretatsiooni) süntaktiliste Kommunikatsioon hajussüsteemidele) etteantud
2. eluliste asjaolude tuvastamine, mis vastavad normile (normi eesmärgi analüüs) 3. otsustusnormi määramine Struktureerivat õpetust õigusest kritiseeritakse eelkõige demokraatia teooria aspektist. Nimelt väidab see teooria, et sisuline õiguse ja tegelikkuse üle otsustamine ja vahendamine kantakse seadusest õiguse konkretiseerimisele ja seetõttu pole legaalsus seotud mitte enam seadusega, vaid see tehakse kindlaks metoodika abil. 2.1. Praktilise semantika juriidilise aspekti tähendusest Eesti õiguskorras Praktilise semantika uurimisaineks on praktilised keelereeglid, mis on olemas tänu inimestevahelisele kommunikatsioonile. Ilma selleta praktilist semantikat ei ole, praktilised keelereeglid ei saa eksisteerida teoorias. Praktilise semantika järgi ei ole õigusnormi tekst ja õigusreegel samad asjad. Reegel on midagi rohkemat kui tekst. Õigusnormi tuvastamine sisaldab ka tegelikkust. 3. Grammatilise tõlgendamise võimalustest
Algus:DATE Tool_alates:DATE Lopp:DATE Kommentaar:VARCHAR Kommentaar:VARCHAR PUHKUSE_LIIK Puhkuse_lii k_ID:INTEGER Kommentaar:VARCHAR PAUSI_LIIK Pausi_li ik_ID:INTEGER Kommentaar:VARCHAR Olemite semantika Olemi nimetus Seosed teiste olemitega Seoste kirjeldus Firma Kõnekeskus Firma tegeleb kõnekeskuse teenuse osutamisega Konekeskus Osakond kõnekeskuses, Kõnekeskus asub mingis
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide
1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loog...
mitmest sõnast või muudest märkideks, mida nimetame pärisnimeks. • Perekondlik sarnasus - Nii nagu ühes perekonnas on nt emal ja tütrel ühte värvi silmad ja emal ja pojal sarnane näokuju ning tütrel ja pojal ühte moodi suujoon – puudub üks kõikidele ühine joon, kuid kokku on pereliikmed omavahel sarnased. Filosoofiast pärinev Wittgensteini idee perekondlikust sarnasusest on üheks kaudseks teoreetiliseks aluseks kognitiivse semantika tekkele Morris Weitz sai tuntuks väitega, et kunsti ei ole võimalik defineerida, sest kunstiks nimetatakse nähtusi, mille vahel on perekondlik sarnasus Ludwig Wittgensteini mõttes. • Sapir-whorffi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, millist keelt ta kõneleb. Ühesõnaga meie keel määrab selle kuidas me mõtleme. On tugev versioon,
2008:226 järgi) Keele roll õppetöö juhendamises muutub umbes kolmandas klassis, kui kogemusepõhise õppimise vahetab välja õppimine, mis toimub läbi formaalsete keelevormide kaudu edastatava informatsiooni. See muutus õpetaja juhtnööride jagamise stiilis nõuab lastelt suurenenud võimet mõista keerulisemaid keelelisi intruktsioone nii suulises kui ka kirjalikus vormis. Kuid laste keelelised võimed arenevad veel ka läbi põhikooli ja gümnaasiumi, mil keele süntaks, semantika ja pragmaatika täiustub. Nende õpilaste jaoks, kelle keelearengus esineb probleeme, lisab üleminek keelepõhistele instruktsioonidele toimetulekuraskusi õppetöö edukusele. Eduka õppimise jaoks on olulised kolm pädevust: 1) klassiruumi rutiinist ja kooli sisekorraeeskirjadest arusaamine, 2) võime mõista ja edastada suulisi ja kirjalikke juhiseid, 3)võime mõista ja kasutada kujundlikku kõnet.( Creaghead ja Tattershall , 1991, viidatud Harrison, J. jt., 1996 järgi)
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide
40.Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Personaalsed barjäärid o emotsioonid, o väärtushinnangud, o erinev haridustase, o sugu, o rass o sotsiaalne staatus o halb kuulamisharjumus jne. Füüsilised barjäärid o suur vahekaugus, o müra, o valgus. Semantilised barjäärid o Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. o Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid, kindla tähendusega teod. Valikuline tajumine o Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. o Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. o Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma
7. Ärge laske enda ja teiste hinda alla - Nt: Näiteks öelda töötajale, et tema tehtud töö kvaliteet on halb, aga anda ka konstruktiivset tagasisidet ja olla viisakas ja teise tundeid arvestav. 24. Selgitage tüüpilisemaid suhtlemisbarjääre. 1. Personaalsed barjäärid - emotsioonid, - väärtushinnangud, - erinev haridustase, - sugu, - rass - sotsiaalne staatus - halb kuulamisharjumus jne. 2. Füüsilised barjäärid - suur vahekaugus, - müra, - valgus. 3. Semantilised barjäärid Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid, kindla tähendusega teod. 4. Valikuline tajumine Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks. 5
1. Organisatsioonikäitumise ajalooline kujunemisprotsess. Organisatsioonikäitumise ajalugu on väga tihedalt seotud juhtimise kui teaduse arenguga. Organisatsioonikäitumine kujunes seoses ajalooliste allikatega (teaduslik juhtimine, Hawthorne'i uurimused ja juhtimise funktsioonid) ja käitumisteadustega (antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia). 20. sajandi alul olid hoogustumas tootmine ja uute turgude otsimine. Seda protsessi hakkasid takistama tööjõuga seonduvad probleemid. 19.sajandi lõpu Ameerikas tegeleti töö efektiivuses alase uurimistööga ning sellega ühines ka F.W. Taylor, kes pani aluse teaduslikult põhjendatud juhtimistegevuse analüüsile (1911.a). Juhtimise teaduslikud põhiõtted peab teaduslikul lähenemisel juhtimisele oluliseks inimeste hoiakute muutmist. Teaduslikku juhtimist ei saa rakendada enne, kui muutuvat juhtide ja teiste inimeste hoiakud. 1924-1933. aastatel uuriti põhjalikult Chicago ettevõttes...
Lektüür Aino Saar „Laps ja mäng“ Mäng ja lapse kognitiivne areng Mängu ja lapse kognitiivse arengu vahelise seose teemal tehtud uurimusi võib jaotada kolme rühma: korrelatiivsed uurimused, eksperimentaalsed uurimused ja treeningu uurimused. Korrelatiivsed uurimused püüavad kirjeldamise teel välja selgitada seost mängu ja mitmete vaimsete võimete vahel. Eksperimentaalse uurimuse eesmärk on selgitada eksperimendi mõju lapse kognitiivsele arengule. Sel juhul uuritakse lapsi nii mängus kui ka muudes tegevuates, seejärel fikseeritakse tulemused. Saadud tulemusi võrreldakse omavahel janende võrdlemise alusel määratakse kindlalks eksperimendi tulemuslikkus. Treeninguurimused kujutavad endast uurimusi, mille puhul täiskasvanu õpetab lapsi osalema mitmesugustes mängudes. Kui treeningu tulemusena on paranenud nii laste mängu tase kui ka kognitiivsed os...
Töömälu 3 osa Tähelepanu koordineeriv keskus (central executive) Verbaalse info Visuaalruumilise info töötlemise blokk töötlemise blokk (phonological loop) Passiivne fonoloogiline töötlus (visuospatial sketchpad) Aktiivne kõne tekitamine Visuaalne semantika Kõne LILL MESILANE Mõõdetakse · Arvujadade meeldejätmine loetule vastupidises suunas 25489351 · Meeldejätmine loetud suunas: pigem lühimälu, kus hoitakse, mitte ei töödelda · Sõnade meeldejätmine · Kujundite meeldejätmine · Otsustada, kas lause on grammatiliselt õige Töömälu
funktsioonid) Keele funktsioonid 1. informatiivne - ainult selle tunnuse puhul saab kasutada määratlusi tõene - väär 2. ekspressiivne - tunnete väljendus - määratlusi tõene - väär ei saa kasutada 3. direktiivne - küsi- hüüdlaused, käsud 4. tseremoniaalne - täidetakse traditsioone (tere hommikut jne) 5. täidesaatev - kohtuotsused jne Keele tunnused 1. keel koosneb keelemärkidest 2. süntaks - keelemärkide kasutamise reeglid, so märkide suhe märkidega 3. semantika - keelemärkide tähenduste süsteem, so märgi suhe objektiga 4. pragmaatika - keelemärkide seos inimtegevusega 12. Keele osa tunnetuses (keelega seotud probleemid - tähenduse probleem,lingvistilise relatiivsuse hüpotees) Tähenduse probleemist 1. Gottlob Frege seisukohad: Frege vaatleb MÄRKI see võib olla mingi nimi, sõnaühend või kirjamärk millel on nii OSUTUS kui ka TÄHENDUS. Osutus on objekt, millele märk osutab, näiteks "laud", "tool" jne.
lammastele [LAMMAS] + [Pl] + [All] lekseemikeskne IP: [LAMMAS] + [Pl] + [All] lammastele paradigmakeskne WP: LAMMASPl All Morfoloogiateooriad Optimaalsusteooria on generatiivsegrammatikaedasiarendus, kasiin genereeritakse süvavormidest pindvorme ning soovitakse määratleda, millised keeleteadmised on kaasasündinud. u 15-aastane grammatikateooria, mida on kasutatud ja kasutatakse iseäranis palju fonoloogias, aga ka süntaksi, morfoloogia ja semantika käsitlemisel. Morfoloogiateooriad Optimaalsusteoorial on kolm komponenti: Leksikon sisaldab sõnu. Generaator genereerib leksikoni üksusest (süvavormist) kõik potentsiaalsed väljundvormid. Hindaja valib potentsiaalsete väljundite hulgast optimaalse, kasutades selleks universaalsete kitsenduste hierarhiat. Morfoloogiateooriad Optimaalsusteoorias on kaht liiki kitsendusi:
1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlus ja osalusvaatlus Juhtumite kirjeldus ja analüüs Küsitlus Eksperiment ja laboratoorne eksperiment Intervjuu Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest k...
Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultim...
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT I) 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? • Vaatlus ja osalusvaatlus • Juhtumite kirjeldus ja analüüs • Küsitlus • Eksperiment ja laboratoorne eksperiment • Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-sta...
võimalik seletada reeglite-mõistete abil. Erialakirjanduses kirjeldatakse kahte põhimõtteliselt võimalliku lähtekohta: - Nn kindlad juhused, kui tähendusküsimused vähemalt esialgu päevakorras ei ole; interpretatsiooniühiskonnas (juristide hulgas) valitseb konsensus; - Nn avatud juhused, kus interpretatsiooniühiskonnas üksmeel puudub. Struktureeriv õigusõpetus IV-2. Praktilise semantika jur. aspekti tähendusest Eesti Õkorras Praktilise semantika uurimisobjektiks on seejuures keelereeglid, mis on omakorda aluseks keelekommunikatsioonis osalejate käitumisele. Wittgenstein'i reegli-mõiste kontseptsioon - sõnad ja laused omandavad konkreetse tähenduse nende rakendamise kontekstis ("keelemängus"). Õkeelele laienevad loomulikult kõik üldkeele nõuded.
järgnevuste hulka, mis on kokkuleppeliselt "grammatiline". Loe vihikust. erinevused : Kõne ja muusika vahelised erine- vused helide kasutamisel on üpris ilmsed. Esiteks, helikõrguse ehk põhitooni muutused kõnes on reeglina sujuvad, muusikas aga astmelised. Teiseks, minimaalseid kõneüksusi ehk häälikuid eristavaks tunnuseks on tavaliselt nende kvaliteet ehk tämber, minimaalseid muusikalise üksusi ehk noote eristavaks tunnuseks aga nende kõrgus ja vältus, jne. Muusikalise semantika küsimus : kas muusika kutsub esile psühholoogilisi ilminguid, mida võiks esile kutsuda ka teisiti, ja kas ta teeb seda süsteemselt? Lähtekoht, et muusikal ei olegi tähendust. Sellest lähtudes on muusika psühholoogiliselt iseseisev, eraldi psühholoogilise tegevuse liik. Tegelikult aga reaalsete kogemuste põhjal on paljude inimeste jaoks muusikal ka muusikaväline tähendus, olgu see kui tahes kättesaamatu. ( katsed muusikat metafooriliselt kirjeldada).
Terminite kasutamisel kehtib muuhulgas järjepidevuse nõue, et vältida süsteemi hägustumist ja ebaselgusi tõlgendamisel. Termini mahu varieerumisel, tuleb selle maht õigusnormi jaoks määratleda. Järjepidevuse nõue ei puuduta vaid üksiktermineid vaid ka nende liike ja tüüpe IV teema. Keeletunnetus ja õigusteaduse metodoloogia 1. Keeleteooria kohaväärtusest õigusteaduse meetodiõpetuses 2. Struktureeriv õigusõpetus 2.1. Praktilise semantika juriidilise aspekti tähendusest Eesti õiguskorras 3. Grammatilise tõlgendamise võimalustest 4. Analüütiline jurisprudents ja kõneaktiteooria tänapäeva õigusmõtlemises 5. Eesti õigussõnavara kujunemise loost 5.1. Oskussõnade lähteallikad 5.2. Sõnaloome viisid ja võtted Sissejuhatus: Õiguskeele areng vajab sisulisi ja institutsioonilisi lahendusi. Eesti keeles ei piisa enam sõnu objektide, nähtuste jm tähistamiseks. Aju on aga koormatud võõrkeeltega.
emakeeleõpetuse eesmärkide täitmine. Seda aga sõltuvalt laste võimetest ehk madalamal tasemel. Lisaks täidab emakeele abiõpe spetsiifilist eesmärki — korrigeerib abiõppeõpilase arengut. Kõne arengu korrigeerimine: keelevahendite omandamise ja kõneoperatsioonide kujundamise suunamine. Sõltuvalt puude (vaimse alaarengu) iseloomust on enam edu loota formaalsete kõneoperatsioonide arendamisel, vähem semantika valdkonnas. Nimelt sõltub semantika areng rohkem intellektuaalsete protsesside seisundist. Korrektsiooni seisukohalt on aga semantika arendamine olulisem. Suhtlemisoskuste korrigeerimine. Nimetatud eesmärki täidab kogu abiõpe tervikuna, kuid emakeele osa on seejuures kõige suurem. Emakeele kõrval on eesmärgi täitmisel teine oluline õppeaine elu- ja olustikuõpe. Kommunikatiivsete oskuste arendamisel on rõhuasetus suuliste ja kirjalike tekstide mõistmisel
Tarkvaraprojekti esialgne kavandamine Tarkvaraprojekti esialgsel kavandamisel koostatakse tarkvaraarenduskava. See hõlmab järgmisi tegevusi: · Projekti visiooni määratlemine, · Põhiotsustaja määratlemine, · Projekti eesmärkide määratlemine, · Riskihaldus, · Efektiivsete personalikasutuse strateegiate kujundamine, · Ajaarvestus. Nagu eelmisest punktist nähtub, peab ka Tarkvaraarenduskava suhtes rakendama muudatuste juhtimise skeemi. Käsitleme järgnevas lühidalt tarkvaraarenduskava iga alajaotust. Projekti visioon. Enne mistahes projekti käivitamist peab projektimeeskond projekti põhieesmärgi suhtes kujundama ühised arusaamad ja need ka kirjalikult lühidalt formuleerima. Põhieesmärk peab olema kõrge, kuid reaalne. Halvim on, kui projekti täitjad saavad aru eesmärkide ebareaalsusest, kuid projekti juhtkond mitte; sellisel juhul täitjate motivatsioon langeb kiiresti. Visioonist peaks lähtuma, määratlemaks, mida loodav tarkvara peab võimalda...
Postmodernism Postmodernistlik kultuur vastandub mitmes punktis modernistlikule (peale renessansi tekkinud) kultuurile. Modernism Postmodernism eesmärgipärasus mängulisus maailma on reeglipärane maailma on juhuslik hierahiline ühiskonnaideaal anarhia kui ideaal tähtis on produkt, teos tähtis on loominguprotsess tähtis on semantika (tähendus) tähtis on retoorika (esitus) peidetud tähenduse otsimine kunstis peidetud tähendust pole olemas Postmodernistlik teooria Fredric Jameson kapitalistliku majanduse kolmele etapile (turukapitalism, monopoolne kapitalism, rahvusvaheline kapitalism) vastavad kultuuri kolm etappi (realism, modernism, postmodernism). Postmodernistlik kultuur on seega kapitalistliku majanduse ilming.
Õhk ei haiguta tuult; üksikuid kaadraid ja kakjaid kannab ta soolane avarus. Ookean ringutab rammetuid liikmeid. Laia ja tugevat vett läbistab mõtlikult laev, pisike putukas ulguvee mõõtmatul pinnal. Vabavärss Meie ei taha olla, ei ole Vaikiv, ununev lehekülg Aegade raamatus: Meie otsaette on kirjutatud Elusõna! Luuletusel on õigus eksida tavalise grammatika vastu. Saab ka sõnadejärjekorda muuta. Proosa puhul tundub see eksperimentaalne. Luulel on õigus eksida tavapärase semantika (tähenduse loomise reeglite) vastu. Rohelised (värvitud?) ideed magavad raevukalt. Kui seda võtta luuletusena, unenäolise ja alateadlikkuse vahel, pannaksegi tähendused teisiti kokku. Avardab meie arusaama tähistatava ja tähistaja kokkukäimisest. Tähistaja ja tähistatava seos on arbitraarne, see ei ole sisemine seos, vaid on välja kujunenud, et mingit mõistet väljendatakse mingi häälikukombinatsiooni kaudu. (auh, vs bark, vs vaf) Visnapuu onomatopoeetilised väljendid.
1. Teooriad ja meetodid Arengu uurimine Areng viitab protsessile, mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. Inimeste puhul toimuvad kõige suuremad arengumuutused sünnieelses arengus, imikueas ja lapsepõlves, kui vastsündinu areneb nooreks täiskasvanuks, kes on ise suuteline saama vanemaks. Lapse arengu jälgimiseks on kasutatud kaht erinevat uurimisstrateegiat: läbilõikemeetod ja longituudmeetod. Läbilõikemeetod – uurija võib vaadelda mitut eagruppi korraga. See on kiire ning rakendatav. Longituudmeetod – uurija jälgib kindlaid isikuid teatud ajaperioodil, mõõtes muutusi. Pikemaajaline, sest uurija jälgib muutusi hilisema ja varasema käitumise vahel. Andmete analüüsimiseks on kaks meetodit – kvalitatiivmeetod (rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavalt inimesele) ning kvantitatiivmeetod(rõhk ette määratud kategooriatel ning uur...
◦ AO - arvutijuhiload • Protsessiinnovatsioon – uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomine. Kerkib esile kvaliteedi ja pideva paranduse tulemusena ja viitab sellele, kuidas uuenduse toetamiseks võib vaja minna uuendatud organisatsioonisiseseid protseduure, poliitikaid ja organisatoonivorme ◦ Amazoni e-raamatud ◦ E-klassipäevik / e-Kool 4. Millised on takistused innovatsiooni levikul avalikus sektoris? • Semantika e tähendus • Institutsionaalsed ja organisatsioonilised erinevused • Koostöökultuuri puudus • Erinevad prioriteedid • seadustes paindlikkuse puudus • poliitiliste ajendite puudus • rahastamise puudus • läbikukkumise kartus • ebaadvekaatne aeg • sisemiste ajendite puudus • reeglid takistavad koostööd 5. Miks on innovatsiooni juurutamine avalikus sektoris keerulisem kui ärisektoris?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
