elemente: nt kolmnurkne kujund on tähelepanu äratamise sümbol. Keele allsüsteemid: Loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Sellel on allsüsteemid, mis on omavahel mitmesugustes suhetes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Need moodustavad allsüsteemi struktuuri. Põhilisi allsüsteeme on 5. Tähendussüsteem Häälikusüsteem Tähenduste uurimine semantika Häälikulise struktuuri uurimine fonoloogia Päris häälikulise substantsi ning selle tootmise ning vastuvõtu uurimine on foneetika. Sõnad Laused Kinnistunud sõnade allsüsteem leksikon e sõnavara Sõnade sisestruktuuri allsüsteem foloogia Lauseehituse allsüsteem süntaks Ühes allsüsteemis võib olla väga mitmesuguseid üksusi, samuti võivad ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Nt fonoloogia üksused -> foneemid. Leksikoni üksused-> sõnad
uurib lausete struktuuri ning püüab formuleerida reegleid, mille alusel sõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid. Süntaks uurib lause üksuste (fraaside) sisemist struktuuri, nende üksuste omavahelisi suhteid ning seda, kuidas need fraaside sisestruktuur ning fraasidevahelised suhted määravad lause kui terviku tähenduse. TEKST - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess. Semantika - keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi tähendusi(kõneleja tähendus ja kuulaja tähendus e konkreetne tähendus ja abstraktne tähendus ehk süsteemi tähendus).. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli-sõnaderühm ,mis suurelt osalt oma tähenduselt kattuvad, polüseemia- mitmetähenduslikkus, mille puhul kõik vormid omavahel seotud(nt jooksma-inimene jookseb,vesi jookseb) Pragmaatika - on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist
Teooria korrektsus ja täielikkus semantika suhtes. Formaalse aksiomaatilise teooria üldskeem 1) Fikseeritakse tähestik ja antakse valemi definitsioon. 2) Osa valemeid loetakse aksioomideks. Neid pole teoorias vaja tõestada. 3) Fikseeritakse lõplik hulk tuletusreegleid kujul 1 ,2 ,..., , mis lubavad valemitest 1 , 2 , ... , vahetult tuletada valemi G. Def 2. Aksiomaatilist teooriat T nim semantika S suhtes · korrektseks, kui iga teoorias T tuletatav valem on semantikas S tõene. · täielikuks, kui iga semantikas S tõene valem on teoorias T tuletatav. (Def 1. Tuletuseks ehk formaalseks tõestuseks nim valemite jada 1 , 2 , ... , , milles iga valem on kas aksioom või saadud mingi tuletusreegliga mõnedest temale eelnevatest valemitest. Valemist F nim tuletatavaks, kui leidub tuletus, mille viimane liige on valem F)
..........................8 Arvete arvestus..............................................................................................................................9 4 Infosüsteemi andmevaade...................................................................................................10 4.1 Andmemudel...............................................................................................................................................10 4.2 OBJEKTIDE ja ATRIBUUTIDe semantika................................................................................................10 4.3 CRUD maatriks............................................................................................................................................13 5 Infosüsteemi ajaline vaade..................................................................................................14 5.1 Hoolduse teostamise tegevusdiagramm...................................................................
.............................................7 4INFOSÜSTEEMI ANDMEVAADE....................................................................................................11 4.1KONTSEPTUAALMUDEL...................................................................................................................11 4.2 ANDMEMUDEL...............................................................................................................................12 4.3ANDMETABELITE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA..............................................................................12 5INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE................................................................................................15 5.1PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM.....................................................................................................15 5.2SEISUNDIDIAGRAMM.......................................................................................................................16
....................................................... 6 3.2 Kasutusjuhtude mudel............................................................................................................6 4. Infosüsteemi andmevaade..........................................................................................................10 4.1 Andmemudel........................................................................................................................10 4.2 Andmete ja atribuutide semantika....................................................................................... 10 4.3 CRUD-maatriks................................................................................................................... 11 5. Infosüsteemi ajaline vaade.........................................................................................................13 5.1 Pileti ostmise tegevusdiagramm.......................................................................................... 13
Rektor laulis seal. lisamistransformatsioon: Miks rektor laulis? Rektor ei laulnud. kustutustransformatsioon: Rektor tahab laulda. • Baas koosneb kategooriatest ja leksikonist ja genereerib süvastruktuuri. • Süvastruktuurist genereeritakse semantilises komponendis tähendus, transformatsioonikomponendis saab sellest pindstruktuur, mis läbides fonoloogilise komponendi saab häälikulise kuju. • Semantiline komponent on “Aspektide” olulisim täiendus, sellest sündis generatiivne semantika. • Semantikakomponendi ülesandeks oli määrata, kas erinevatel pindstruktuuridel on sama või erinev tähendus. 20. Generatiivne semantika ja komponentanalüüs ning nende areng generatiivse leksikoni teoorias. TERMIN: Generatiivne semantika - põhiidee oli, et semantika peitub sügaval alumistes reeglites. Tekkis hierarhia: semantika, süvastruktuurid, pindstruktuurid, morfoloogia. Hiljem hakati väitma, et süvastruktuure pole vaja, kuna see on sama mis semantika
interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i suunaks. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. Semiootika ,,lähikondlasteks" on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. 5. Märk ja märgisüsteem. Süsteem ja struktuur.
Kontseptuaalmudel koosneb kontseptuaaldiagrammist ja seda kirjeldavatest lausenditest. Tellimuse töötlemise protsessiga seotud kontseptuaaldiagramm on esitatud alljärgneval joonisel: 9 4.2 ANDMEMUDEL Tellimuse töötlemise protsessiga seotud andmemudel on esitatud alljärgneval joonisel: 10 4.3 OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA Tähistused (PK) - primaarvõti (ingl. k. primary key) (FK) - välisvõti (ingl. k. foreign key) Nimetus Semantika (kirjeldus) KLIENT Füüsilised või juriidilised isikud, kes ostavad kaupa e-poest Kliendi-id (PK) Kliendi unikaalne järjekorranumber süsteemi piires nimi Kliendi nimi kontaktaadress Kliendi kontaktaadress kontakttelefon Kliendi kontakttelefon
.................................8 4 INFOSÜSTEEMI ANDMEVAADE..................................................................................................11 4.1 KONTSEPTUAALMUDEL..................................................................................................................11 4.2 ANDMEMUDEL................................................................................................................................12 4.3 OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA...............................................................................13 5 INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE...............................................................................................17 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM.....................................................................................................17 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM......................................................................................................................18
Sõnaliigid Semantika ehk Morfoloogia näide tähendus ehk vormiõpetus 1. TEGUSÕNA Tegevus Pöördub Jookseb, ajab, laulab... verb 2. NIMISÕNA Asi, olend Käändub Poiss, raamat, maja... subsatntiiv 3. OMADUSSÕNA Omadus Käändub Ilus, pikk, must... adjektiiv 4. ARVSÕNA Käändub numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5. ASESÕNA Asendab Käändub Tema, enese, üksteise, pronoomen nimi-, omadus- oma, kõik, kes, mitu ... ja arvsõnu 6. MÄÄRSÕNA Koht, aeg, viis, Ei muutu Kaugel, täna, püsti, Adverb määr, ruttu, väga, rohkem, (seotud modaalsus siin, si...
Abstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja ühik FÜSIOLOOGILINE TASAND Täht ortograafia Foneem, allofoon fonoloogia Poolsilp, häälik (konventsioon) morfonoloogia ENERGEETILINE TASAND Morfeem morfoloogia (Silp) Sõna (grammatika osa) Kõnetakt, foneetiline sõna OPERATIIVMÄLU TASAND Lihtlause, fraas süntaks, semantika Foneetiline fraas Liitlause (grammatika osa), leksikol Foneetiline lause Tekstilõik hüpersüntaks, tekstoloogia Kõnelõik Tekst Kõne Kõneakt Kõneleja mõte: koostamine morfidest, holofraasidest ja sõnadest (vt. Ameerika loomulik fonoloogia), mõistestamine, keelendamine, luuakse kõneplaan Edasiandmine närviimpulssidena kõneorganitele ja moodustus
Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena. Eesti lausete põhitüübid (EKG) - GS grammatiline subjekt e alus - TS tegevussubjekt e tegija - PS pragmaatiline subjekt e topik (lause esimene liige) - Normaallaused: GS = TS = PS ta jookseb - Kogeja-omajalause: GS ei võrdu TS = PS tal on häbi - Eksistentsiaallause: GS = TS ei võrdu PS peenral kasvavad lilled 10. Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused.
Kommunikatsiooni mõiste AJALUGU: Esimene analüüs pärines Aristoteleselt(hiljem retoorika). Kommunikatsioon tähelepanus I ms ajal seoses propaganda ja reklaami funktsiooni avardumisega. Kommi uurimine algaski propaganda uurimisega, mida tegi Harold Lasswell. 1. Kommunikatsioon on sõnumite siirdamine. Saatja ja vastuvõtja mudel A-lt B-le (John Fiske ,,protsessikoolkond, James Carey ,,transmissioonimudel). Saatja-info-vastuvõtja. Üritatakse tehniliste riistade loogikat enesele üle kanda. Eeldab põhjuslikkust ja transitiivsust(sisu ülekandmist). 2. Kommunikatsioon kui tähenduste loomine ja vahetus(Fiske semiootikakoolkond) A- tähed S-Ü-D-A-B, A mõtles südame kuju ja B inimsüdant, erinevates keeltes sama. 3. Kommunikatsioon on sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust (rituaalne arusaam kommunikatsioonist James Carey "rituaalne vaade" ...
vastava kasutajaliidesega. Süsteemist saab informatsiooni raamatukogus olevate raamatute pealkirja, nr.-i, hinna, autori ja lehekülje kohta. Süsteemi kasutajaliides võimaldab andmeid sisestada, muuta ja vajadusel kustutada, realiseeritud päringud ja aruanded annavad kiiresti vasuse süsteemile esitatavatele infopäringutele. 2. Infovajadused, Andmemudel Süsteem baseerub kolmel relatsioonilisel andmetabelil 3. Objektide ja atribuutide semantika Raamatud Raamatute andmetabel Raamatu nr Primaarvõti Pealkiri Raamatu pealkiri Autor Raamatu autor Hind Raamatu maksumus Lehekylgede arv Raamatu lehekylgede arv Laenutused Laenutused andmetabel Laenutuse nr Primaarvõti Raamatu nr Raamatu number Laenutaja ID Laenutaja identiteet Laenutamise aeg Raamatu laenutamise aeg
vastuvõtu uurimine foneetika. Lisaks häälikutele ja tähendustele on keeltes sõnad ja laused. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse hierarhilise tasandite süsteemina (abstraktsus suureneb alt üles): SEMANTIKA SÜNTAKS LEKSIKON MORFOLOOGIA FONOLOOGIA <- allsüsteemid on seotud koosnemissuhtega. Morfoloogilised üksused koosnevad foneemidest, leksikoni üksused tüvedest ja teistest morfeemidest, süntaksi üksused sõnadest ja morfeemidest
interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i suunaks. ? 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. Semiootika ,,lähikondlasteks" on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. 5. Märk ja märgisüsteem. Süsteem ja struktuur.
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, ...
mul on poes käidud ta aevastas taskuräti laualt maha ta magas kaineks (skeemid), kastid, tasandid (sem, süntaksi tasanad, funktsioonid ) EKG (eesti lausete põhitüübid) GS grammatiline subjekt TS - tegevussübjekt,PS - pragmaatiline subjekt Normaallaused Kogeja-omajalause Eksistentsiaallause ta on haige tal on häbi peenral kasvavad lilled GS=TS=PS GS(ei=)TS=PS GS=TS(ei=)PS 10.11 - SEMANTIKA E TÄHENDUSÕPETUS Ogden & Richards - Tähistaja (A) - häälikuline vorm (keel) - small caps Tähistatu (B) - mõiste (meel) referendi peegeldus meeles, mõistuses - kursiivis Referent (C) - entiteet / sõna* (maailm) keeleväline olend, omadus, sündmus etc *lihtsustus See pole tähenduskomnurk, ent otseseost keele ja maailma vahel ei ole, metakeele Tähendus (ing meaning) 1.abstraktne (üldistus, süsteemi tähendus) 2. konkreetne (kõneleja/kuulaja) ideaal kõneleja = kuulaja
tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keeled väga erinevad paista. Kui aga vaadata mingi nähtuse väkljendusvahendeid, näeme, et tegelikult on keeltes väga palju sarnast, sest need asjad, millest inimesed räägivad, on sarnased ja inimesed maailma eri paigus neist üsna sarnaselt aru saada. Metakeel kirjeldamiseks kasutatav keel -> mõistete kogu
Kääriku konverents. 1978. aastal ilmus H. Rätsepa ,,Eesti keele lihtlausete tüübid", milles olid verbikesksed lausemallid ja süstemaatiline süntaksikäsitlus. Sõnavara ajalugu uuris Huno Rätsep, kellelt on ilmunud ka kogumik ,,Sõnasõel". Hetkel on Tartu Ülikooli uurimissuundadeks eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika ja vestlusanalüüs. Korpused (TÜKK, WAKK jm, vt. www.cl.ut.ee) Mati Erelt, Karl Pajusalu, Haldur Õim, Reet Kasik, Külli Habicht, Renate Pajusalu, Tiit Hennoste, Helle Metslang. Eesti Keele Instituut (Keele ja Kirjanduse Instituut) www.eki.ee Asutati 1947. aastal Tartus, 1952. aastal Tallinnas. Murdeuurimise, murdeainese kogumise ka publitseerimise, murdesõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena; 1982-1989.aastal ilmus
....................................................................................15 4.1Kontseptuaalne klassidiagramm..........................................................................15 ..................................................................................................................................15 4.2. Andmemudel..................................................................................................... 17 4.3. Andmeobjektide ja atribuutide semantika.........................................................18 4.4. CRUD maatriks.................................................................................................19 3 Diagrammid Joonis 1: Treeningu üldine tegevusdiagramm................................................................7 Joonis 2: Parandatud tegevusdiagramm....................................................................... 10 ...............
Mehaanik on firma töötaja. Raamatupidaja on firma töötaja. Administraator on firma töötaja. Mehaanik allub administraatorile Mehaanik otsustab vajaminevate osade üle. Administraator tellib osad väljaspoolt firmat. Raamatupidaja peab osade üle arvet. Raamatupidajad loovad klientidele arveid. 4.2. ANDMEMUDEL 4.3. ANDMETABELITE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA Tähistused (PK) - primaarvõti (FK) - välisvõti Nimetus Semantika KLIENT Firma või eraisik kes ostab sisse teenust .Klienti teenindavad mehaanikud. Kliendi nimi (PK) Kliendi nimetus, mille all klient tegutseb. Hooldatavaid masinaid Hooldatavate masinate arv kliendil. Eelnevad arved Palju on kleindile varem arveid esitatud ja kas nad on tasutud või mitte.
Dziinid teksad Lell isa vend Saajad-pulmad Eirama ignoreerima Lemb armas Seik asjaolu Eksotism rahvuslik sõna Lige- märg Selmet selle asemel et Ekspressiivne ilmekas Luider kõhn Selve iseteenindus Ekspressiivne ilmekas Lõhmus pärn Selve iseteenindus Ellerhein jaanilill Läppuma- kopitama Semantika tähendus Ennistaja restauraator Lävima suhtlema Semasioloogia Ennistaja restaureerija Mahitama komplekteerima tähendusõpetus Eruditsioon õpetatus Maika särgik Sentimentaalsus Estetism eestipärane sõna Maimik 1-3 aastane laps hingelisus Fennism soomepärane Maldama läbema Sidus tihe sõna Marketing turundus Sisask ööbik
............5 3.2 Kasutusjuhtude mudel................................................................................... 6 3.3 Ärireeglid........................................................................................................ 12 4.Infosüsteemi andmevaade................................................................................ 13 4.1 Andmemudel............................................................................................... 14 4.2 Tabelite ja veergude semantika...................................................................14 5.Infosüsteemi ajaline vaade................................................................................ 17 5.1 Ülikoolide arvestuse ajaline tegevusprotsess..............................................17 5.2 Üliõpilaste arvestuse ajaline tegevusprotsess.............................................17 5.3Ainete ja õppekava loomise ajaline tegevusprotsess...................................18 5
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) ...
Otsene eesmärk on varjatud st tegelikt eesmärk on varjatud mingisuguse teise eesmärgiga. Võivad olla efektiivsemad viisakuse eesmärgi saavutamisel. Kaudne direktiivsus on veel kõrgem viisakus, kui lihtsalt öelda ,,palun" ntks vabandage, ega te ei saa mulle ulatada soola? · Pragmaatika III semiootiline hermeneutika süntaktika vastab küsimusele KUIDAS on tehtud märk ja millised on sõnumi formaalsed struktuurid(peamiselt matemaatilised) · semantika on keerulisem ja vähem formaliseeritav valdkond. Tegeleb tähendusega seob märgid tähendusega · 1. valdkond on sisemine e nõrk semantika formaalne süsteem, mis käsitleb tähendusi kui struktuure ja see nõrk semantika on tegelt väga tugev vahend võime asju seletada keeltest mitte väljudes (loome sünonüüme või tõlgime asju teise keelde · 2. tugev semantika see on keelte tegelikkus.
) miks keel on selline, nagu ta on? Vastust otsitakse väljastpoolt keelt. Olulised inimene, ühiskond, aeg. NB! Keele kirjeldus võib olla ka normatiivne ehk preskriptiivne, mõeldud pigem keelehooldeks kui teaduslikuks kasutuseks. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega Psühholoogia psühholingvistika laste keele kujunemine Sotsioloogia sotsiolingvistika ühiskondlikud keele muutused Ajalugu diakrooniline lingvistika annab tuge keele ajaloole Semiootika semantika sõnatähenduste uurimine, märkide uurimine Filosoofia semantika ja pragmaatika uurib sõna tähenduse leidmist Etnoloogia kõneetnograafia kuidas inimesed kõnelevad Kirjandusteadus stilistika on tänapäeval empiiriline, peab koguma materjale, et keelt uurida Keeleteaduse meetodid: Lingvist tugineb esiteks oma keelepädevusele (emakeele puhul). Andmete kogumine (sõltub sellest, mida uuritakse): - lindistus (seda veel uurida ei saa),
edukalt paki kliendile üle Alternatiivid: Samm 3 - kui süsteem ei suuda allkirja salvestada, siis kuvab vastava teate. Samm 5 Kui süsteem ei kuva, et pakk on edukalt üle antud, siis annab sellest märku vastava teatega. Eeltingimused: Klient peab olema nõus paki vastu võtma Järeltingimus: Kui pakk on kliendile edukalt üle antud salvestab süsteem selle andmebaasi ja hiljem kui on kliendil pretensioone, siis on süsteemis kõik toimingud näha. OBJEKTIDE ja ATRIBUUTIDe semantika Tähistused (PK) - primaarvõti (ingl. k. primary key) (FK) - välisvõti (ingl. k. foreign key) Nimetus Semantika (kirjeldus) KLIENT Füüsilised või juriidilised isikud, kes ostavad kaupa e-poest kliendi_nr (PK) Kliendi unikaalne järjekorranumber süsteemi piires nimi Kliendi nimi kontaktaadress Kliendi kontaktaadress kontakttelefon Kliendi kontakttelefon
...... 9 3.4 Ülevaade renditöökojast.................................................................................. 10 4. INFOSUSTEEMI ANDMEVAADE..............................................................................10 4.1 Kontseptuaalmudel.......................................................................................... 11 4.2 andmemudel................................................................................................... 12 4.3 Objektide ja atribuutide semantika.................................................................12 5. INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE.............................................................................14 5.1 Protsessi tegevusdiagramm............................................................................ 14 5.2 Seisundidiagramm........................................................................................... 15
MÕISTED: Autopoiees süsteemi pidev ise taasloomine Denotatsioon-Märgi üldiselt heakskiidetud ja seeläbi selge tähendus.Näitab märgi üldist positsiooni semantilises(tähendus) süsteemis Diskursus tähenduste, metafooride, esituste, imagode, juttude, lausete jne sidus võrk, mis loob sündmuste mingi versiooni. Entroopia - süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr Ikoon e ikooniline märk - meenutab objekti(on sellega sarnane). Selline märk näeb äratuntavalt välja, kostub, tundub käe all, maitseb või lõhnab samamoodi nagu objekt. (nt,pildid, diagrammid, metafoorid) Informatsioon nähtuse kohta käiv teadmus, mis vähendab ebakindlust. Mõõtühik 1 bitt Kanal see füüsiline keskkond, milles signaale siirdatakse (transporditakse): nt häälelained, raadiolained, telefonijuhtmed, närvirakud jms. Kanal määrab vahendi tehnilised v füüsilised omadused. Kommunikatsioon- sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsili...
Märkide paljusus 3. Süsteemi keerulisus 4. Kollektiivi vastupanu uuendustele Bertrand Russell Deskriptsioon: Russell püüdis vabaneda loogilistest "ebamugavustest", mida tekitab nimeliste väljendite semantiline dualism, jagades need pärisnimedeks ja deskriptsioonideks. D. on Russelli järgi võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). Kui Frege arvas, et igale keelemärgile vastab mingi konkreetne v. abstraktne ese, siis Russelli semantika ei võimalda ideaalseid objekte samas mõttes, nagu reaalseid konkreetseid objekte. Russell loobus mitte ainult mõttest, et denotatsioon ammendab märgi ja tähistatava semantilised suhted, vaid ka seisukohast, et kõik keeleväljendid on nimed. Nimed (konkreetsete kandjate tähistused) deskriptsioonid (esemete sõnalised kirjeldused mingite tunnuste järgi). Kui vaadelda kirjeldusi kui nimesid võib tekkida ilusioon kummaliste objektide (suhted, omadused) olemasolust.
ennekõike Oli üsna tuntud Austrias, kuulus Viini loogilisse ringi (oli seal 1 tähtsamaid) Occam keskaja 1 olulisimaid filosoofe, Thomase opponent (universaalne teooria) Carnapi olulisim raamat meie jaoks "Meaning and nesseserity" 1947 Alfred Tarski (1901-1983) Rääkida tõtt tähendab rääkida asjadest nii nagu nad on, mitte nii nagu nad pole The concept of truth in formalized languages (1933) Semantiline tõekontseptsioon ja semantika alused "Snow is white" is true if and only if snow is white Tähendus ja tõde tõlkes "Snow is white" "lumi on valge" mõnes keeles lume kohta 1 sõna, mõnes teises keeles täiesti erinevad (lumi, lörts, rahe, kruubid" jne, kõik tähendavad täiesti erinevat asja Tähendus loogikas ja filosoofias, 2 "Tõde erineb valest selle poolest, et tõde ei satu iseendaga vastuollu" Kui mingis süsteemis vastuolu, siis järelikult see süsteem on vigane 1 põhiline (aperatsioon?wat
................................................... 24 Kontseptuaalmudel.................................................................................................................... 25 Ärireeglid................................................................................................................................... 26 ERD diagramm.......................................................................................................................... 27 Objektide ja atribuutide semantika............................................................................................. 28 Tegevuskava............................................................................................................................. 31 Retsensioon............................................................................................................................... 36 Üldvaade Tegemist on tugevasti lihtsustatud videolaenutuse infosüsteemiga.
haige" 2) Kogeja-omajalause GSTS=PS ,,Tal on häbi", ,,Talle meeldib tantsida", ,,Teda huvitab botaanika", ,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" 7 Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika on õpetus tähendusest. Põhiidee on sõnade tähenduste uurimine, süsteemi avastamine. Tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus, kus vihjeteks on sõnumist identifitseeritud sõnad, muutelõpud, laused jm. Tähendus on mittemateriaalne. Tähendus: 1) abstraktne: süsteemi tähendus; 2 )konkreetne: kõneleja tähendus/kuulaja tähendus. Tähenduse uurimine:
PS pragmaatiline subjekt lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused GS=TS=PS ,,Ta jookseb" (intransitiivne), ,,Ta ehitab maja" (transitiivne), ,,Ta on haige" 2) Kogeja-omajalause GSTS=PS ,,Tal on häbi", ,,Talle meeldib tantsida", ,,Teda huvitab botaanika", ,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika on õpetus tähendusest. Põhiidee on sõnade tähenduste uurimine, süsteemi avastamine. Tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus, kus vihjeteks on sõnumist identifitseeritud sõnad, muutelõpud, laused jm. Tähendus on mittemateriaalne.
Konsonant kaashäälik Vokaal täishäälik Polüseemia sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia vormiõpetus Homonüümia tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur Süsteemi osade vaheline seos Keel infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm samatähenduslikkus Antonüüm vastandtähenduslikkus Sümbol märk, millega tähistatakse mingit mõistet tähistaja- märk, sümbol tähistatav - väljendus Poolitamine 1) Liitsõnu poolitatakse võimaluse korral liitumiskohast 2) Järgmisele reale viiakse üle ühe konsonandiga algav kirjasilp (karsk-lane, ekst-ra, tehak-se) 3) Rea lõppu ega algusesse ei jäeta ühetähelisi silpe: ema, saia, uue peavad jääma ühele reale. Ka eesn...
Lääneriigid maksavad tööjõu ja tooraine eest vähe Välislaenud, välisinvesteeringud tekitavad sõltuvust Majandusarengu jaoks tuleks seda sõltuvust vähendada Postmodernism Kaks tähendust: Teooria, lähenemisviis uurimisobjektile Ajastu, domineeriv mõtteviis Ajastute kesksed ideed MODERNISM- Paratamatus, eesmärgipärasus, hierarhia, keskus, produkt (teos), sügavus, tõsidus, semantika (tähendus), sümboism POSTMODERNISM- juhus, mängulisus, anarhia, hajumine (äärealad), loomine (protsess), pealispind, iroonia, retoorika (esitus), dadaism. Postmodernistlik teooria Jean Baudrillard Väärtuste liigid- kasutus-, ja tähendusväärtus Tähenduväärtus on postmodernistlikus maailmas tähtsaim; inimene tarbib eelkõige sümbolit Hüperreaalsus- reaalsuse ja simulatsiooni piiride hägustumine; reaalsuse kujutis muutub inimese jaoks
.................................... 12 6. Andmevaade.................................................................................................................................. 15 6.1. Kontseptuaalne klassidiagramm.............................................................................................. 15 6.2. Andmemudel............................................................................................................................ 16 6.3. Objektide ja atribuutide semantika........................................................................................... 16 6.4. CRUD maatriks........................................................................................................................ 18 7. Muud nõudmised............................................................................................................................ 18 8. Dokumendi ajalugu...............................................................................................
· koht koha väljendus; · tulemus · kogeja e patsient kellele tegevus on suunatud; · komitatiiv kellega koos midagi tehakse; · allikas kust kuhu; · benefaktiiv kasusaaja. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) on lause käsitlus, kus lauset vaadeldakse konstruktsioonina (tähendust kandev üksus). Goldbergi järgi lause ehitatakse verbi ümber. 66. Eesti keele lausetüübid 67. Semantika Semantika e tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keelte ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Märgi vorm ja tähenduse seotus. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm 69. Tähendus 70. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga (tekkis 60ndatel generatiivse grammatika juurest mõisteid
Nimi: Tellimuse tühistamine Osalejad: Administraator Kirjeldus: Administraator tühistab kliendi tellimuse. Nimi: Laovarude hinnang talu poolt Osalejad: Talu Kirjeldus: Talu hindab enda laovarusid ning saadab tulemused administraatorile. 11 4. Infosüsteemi andmevaade 4.1. Andmemudel 12 4.2.OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA (PK) primaarvõti (ingl. k. Primary key) (FK) välisvõti (ingl. k. Foreign key) OBJEKTID JA SEMANTIKA ATRIBUUDID KLIENT Internetipoelt tellimuse esitanud juriidiline või füüsiline isik Kliendi_id (PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Perekonnanimi Aadress Kauba kohaletoimetamise aadress Postiindeks Telefon Kliendi seisund (FK) Viide kliendi seisundile. E-mail
2.Alternatiivide vaatamine, need on seotud mingite kriteeriumitega. Nt kriteeriumiks, et naine peab oskama õunakooki küpsetada 3.Vaadata tulemusi 4.Otsusta, mida teha. Siin võivad mängu tulla shakeholdersid 65. Luchinsi katse mõte. Anumate algoritmid Tekib kindel ül lahendamise viis. Lahendad 7 ül ühtmoodi ja proovid ülejäänud 3 ka nii lahendada, kuigi võib olla palju lihtsam viis. so rigiidsus 66. Keel: morfeem, foneetika, süntaks, semantika, pragamaatika. Morfeem- väiksem ühik, mis muudab sõna tähendust, semantikat. Nt maja, majad, mjandus Foneetika-keele helilised ühikud. Vastsündinu kuuleb kõiki foneeme, aga peale emakeele omandamist kaob võime eristada võõrkeele foneeme Süntaks- lause ehitus. (Keele produtseerimisel fonoloogia ja süntaks) Semantika- sõnumi tähendus Pragmaatika-võimalus olla kaudne, arusaam huumorist ja metafooridest. Semantika ja prag. keelest arusaamine 67
...............................................................................................................................11 2.1.4 Töötajate arvestus ..............................................................................................................................12 2.2 Andmemudeli registrid ..................................................................................................................................13 2.3 OBJEKTIDE ja ATRIBUUTIDE semantika..........................................................................................................15 2.4 CRUD maatriks ..............................................................................................................................................17 2.5 Infosüsteemi ajaline vaade ............................................................................................................................18 2.5.1 Broneeringu tegevusdiagramm.................
dramaatilisi lühiosasid. 1762a. tuli Viinis lavale esimene ooper koostöös libretisti Calzabigiga Glucki ooper Orpheus ja Eurydike. Tema stiili ideaal väga iseloomulik klassitsismi ajastule. Muusika ei vaja rahvuslike stiile vaid üheselt mõistetavat väljendust. Itaalia koomiline ooper ja Austria singspiel kulmineerusid Mozarti loomingus. Muutused Euroopa muusikaelus 18.19. sajandi vahetusel - Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika) -
edasi häälikuliste sümbolite ja nendega seostuvate mitteverbaalse suhtlusega. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendus ja heli on seega keelelise suhtluse kaks poolust. Keel põhineb tähenduse ja heli seostamisel. Seega on keele olemus kaheplaaniline, ehk duaalne. Keele allsüsteemi suhted hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suureneb alt üles: - Semantika tähenduste uurimine - Süntaks lauseehituse uurimine - Leksika sõnavara - Morfoloogia sõnade sisestruktuur - Fonoloogia häälikulise struktuuri uurimine Selle süsteemi kohaselt teostub kõrgem tasand madalama tasandi kaudu. · Keelesüsteemi avatus Suhtlussüsteemid võib jagada avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv neis on piiratud või mitte. Ainult loomulikud keeled on avatus süsteemid selle mõiste
Süntaktiline komponent näitab ära süvastruktuuri, millest tuleneb semantiline tõlgendus ja pindmise struktuuri, mis määrab foneetilise tõlgenduse. Chomsky: inimene ei ole loom ega masin, ja sellega tuleb arvestada nii teaduses kui poliitikas. • Keele struktuur on määratletud human mind’istruktuuriga, keele universaalsed omadused on omased kõigile liigi homo sapiens isenditele. • Chomsky on filosoofilises plaanis seega järjekindel ratsionalist. 20. Generatiivne semantika ja komponentanalüüs ning nende areng generatiivse leksikoni teoorias. Generatiivne semantika (1960ndatel). Autorid: Katz, Fodor, Katz, Postal. Põhimõisted: seem (tunnusjoon) ja semeem (üks tähendus) – jagunevad sünteetilisteks, analüütilisteks ja vastuolulisteks: nt poissmees on inimene, mees, täiskasvanud, pole abielus. Väide „see mees on poissmees“ on sünteetiline, „see poissmees on mees“ – analüütiline ja „see poissmees on minu õde“ – vastuoluline.
jooksul on Tartu ülikoolis välja arendatud mitu uurimissuunda, alus on K.Pajusalu eestvedamisel pandud ka arvutipõhisele eesti murrete korpusele. Uurima hakati ka vana kirjakeelt, suulist kõnet ja tekstianalüüsi. 1989 hakati õpetama eraldi ka neid, kelle emakeeleks ei ole eesti keel. 60ndatel sündis eraldiseisva keeleuurimusliku suunana üldkeeleteadus. Praeguse üldekeeleteaduse professori Renate Pajusalu eestvedamisel on viimastel aastatel edukalt arendatud prgamaatika ja kognitiivse semantika uurimissuundi. Eesti Keele Instituut-keeleteaduse uurimisastus. 2009 ,,Eesti keele seletav sõnaraamat". On koostatud ka neljaosaline vene-eesti sõnaraamat, kaheosaline eesti keele kirjeldav grammatika, tegeleti keelekorralduse, õigekeelsuse ja terminoloogiaga (haridus, sõjandus, lennundus on hetkel olulisimad),uuritakse murdeid, kogutakse kohanimesid ja eesti murdeid, koostatakse murdesõnastikke, välja on antud ka soome-eesti suursõnaraamat,uuritakse
Ameerika psühholoogias oli levinud biheiviorism: Stiimul reaktsioon Morrise arvates oli märk stiimul (Nt. Koerale antakse mägra lõhna, ta reageerib sellele) Semioosi dimensioonid pakkus juba Peirce o Süntaktika käsitleb märgi ehitust ja kogu seda reeglistikku, mille abil me võime moodustada keerulisemaid koondmärke. Süntaks kuidas sõnadest moodustada lauseid. Mingi asi on õige või vale. o Semantika käsitleb märkide tähendust. Kasutame märke, kuna nad midagi tähendavad, mitte ilu pärast. Mingi asi on mõttekas või mõttetu. o Pragmaatika märgi kasutamine. Mingi asi on edukas või edutu. Kõige nõrgemad on pragmaatika reeglid. Siin on samuti tegu peirciliku triaadiga. F. de Saussure (1857-1913) Teda loetakse keeleteaduse rajajaks. Ta isa oli entomoloog (putukateadlane). Oli noorena andekas, lõpetas ülikooli Genfis, kirjutas
Bertrand Russell- oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik Matemaatilises loogikas sõnastas Russell Russelli paradoksi, mis tõi ilmsiks naiivse hulgateooria vastuolulisuse: Hulk võib olla ükskõik misasjade hulk: kõikide hulkade hulk, mis sisaldab iseennast või hulgad mis ei sisalda iseennast. Charles Morris- Peirce'i üks tähtsamaid järglasi.Võttis kasutusele termini semioos ja pragmaatika kui ühena semiootika kolmest harust süntaktika ja semantika kõrval. Foundations of the Theory of Signs (1938). Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru pakkus juba Peirce o Süntaktika SÜNTAKTIKA o o Küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. o o Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. o
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
