Laagrilaste mängud. Tõde ja Tegu. (Mängijad: paarisarv, vaja läheb toole) Kaksa vöistkonda istuvad üksteise vastas toolidel. Toa kummaski otsas kahe istujate rea vahel on tühi tool. Üks neist on ,,töe" tool, teine ,,vale" tool. Vöörustaja loeb igale mängijatepaarile kordamööda ette ühe lauase. Kui nad arvavad, et lause on töene, jooksevad nad ,,töe" tooli juurde, kui nad arvavad, et mitte, jooksevad nad ,,vale" tooli juurde. Mängija, kes istub öigele toolile, toob oma vöistkonnale punkti. Kui mölemad mängijad tormavad sama tooli juurde, saab punkti see, kes istub sellele esimesena Tikkude sorteerimine (tikutoos, stopper, rätikud) Varuge kaks toosi tikke (kontrollige, kas neis on ühepalju tikke ja kas igaühel on ikka pea). Seejärel siduge kahel mängijal silmad rätikuga kinni, puistake tikud nende ette hunnikusse ja ajage segi. Märguande peale hakkavad mängijad pimesi tikke toos...
soliidsele seltskonnale. Kõik saavad sellest isegi vajadusel aru. Kuna seda eeldame, siis jääb üle leida vastus küsimusele, kes mõtleb abstraktselt? Tektsi peamine eesmärk on lepitada inimesi seoses abstratkse mõtlemisega. Seda mitte selle pärast, et see liiga madal tunduks vaid pigem, et see liiga kõrge näib, mitte et abstraktne mõtlemine liiga labane vaid liiga suursugne on või siis hoopiski, et see liiga ebatavaline on millegi seltskonnas ennast tavaliselt eraldatakse ja justkui eemalejäetu olukorda pannakse nagu näiteks liiga uhkete rõivaste kandmine, seltskonnas kus see midagi ei loe ja seeläbi ennast üsnagi naeruväärseks tehakse. Abstraktselt mõeldakse vähe haritud seltskonnas, mitte haritud seltskonnas. Abstraktselt ei mõelda haritud seltskonnas sellepärast, et see liiga madal on ja madal nimelt abstraktse mõtlemisviisi sisemise tühjuse tõttu. Eelarvamus ja austus
Ka vaikses vees on krokodille Ka vaikses vees on krokodille...Elust enesest tuleb mul esimesena meelde olukorrad, kus inimesed on ühes seltskonnas ühtmoodi ja teises seltskonnas hoopis teistmoodi. Millised on nn nimetatud krokodillid vaikses vees ning millised on nad mitte vaikses vees? Miks on krokodillid vaikses vees? Kuidas saad kindel olla, milline inimene on see nn krokodill? Vaikses vees on krokodillid vaiksemad, tagasihoidlikud ning ei avalda enda arvamust. Ma arvan, et põhjuseks võib olla see, et need nn krokodillid kardavad olla nemad ise. Arvavad, et teised võivad neist halvasti arvata ning piiravad selletõttu oma tegemisi. Mina leian, et see on
Suhtlemishirmud/ -tõrked Lahendus Võõras seltskonnas ei julge vabalt suhelda Kui seltskonnas on ka tuttavaid, siis otsida nende tuge ja nende kaudu ka võõrastega suhelda Kardan teiste ees endale piinlikkust Võiksin ennem korralikult läbi mõelda mida valmistada öelda, millal ja kus seda teha. Rahva ees esinedes pabistan ja sõnad jäävad Kui võimalik, peaksin teksi ennem läbi
Seal satutakse esimest korda kokku ka Tegevuse koht ja aeg Eliza, vaese lillemüüjaga. Pickering veab Higginsiga kihla, et viimane ei XX sajandi alguse Inglismaa suuda koknit kõnelevat lilleneiut suursaadiku juures toimuvaks balliks seltskonnas aktsepteeritavaks naiseks muuta. Vastasel juhul lubab Peategelaste iseloomustused kolonel neiu koolitamiseks kulunud summa kinni maksta. Higgins võtab Eliza Doolittle oli ninakas vaene lillemüüja, kellest raamatu lõpuks selle väljakutse vastu ning järgmisel hommikul Higginsi ukse taha vormus igati kombekas ja viisakas neiu
olukordades midagi peale ilmselget. Soliidse seltskonna jaoks pole miski nii talumatu kui seletamine. Kuna kui keegi seletama hakkab tundub see kordusena sellest, mida juba teatakse või mõistetakse isegi. Seletused mõtlemise ja abstraktse üle niikuinii täiesti liigseiks osutunud, kuna seltskond juba teab, mis on abstraktne, põgeneb ta selle eest. Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata. Igas korralikus seltskonnas eeldatakse, et kohalolija teab mis on abstraktne ja mõtlemine. Kultuurne inimene abstraktset mõtlemist vähemalt sisimas kui midagi ülevat respekteerib, ning sellest mööda vaatab, mitte et see talle liiga madalana, vaid et see talle liiga kõrgena näib.Mitte et abstraktne mõtlemine liiga labane, vaid et see liiga suursugune, või vastupidi, et see talle midagi erilist paistab olevat, midagi niisugust, millega tavalises seltskonnas pole kombeks välja paista (nagu näiteks uute
alla saanud, siis alles võeti ta vastu seltskonda. Selleks et pürgida tippu oli vaja olla külma südamega ning halastamatu. Kõik oli võlts, kõike mis oli tõeline nagu näiteks armastus kellegi vastu seda tuli varjata , sest seda peeti nõrkuseks. Teoses on öeldud nii: ,, Kui teil aga peaks tekkima tõeline tunne kellegi vastu, siis varjake seda nagu kallist vara , ärge sellest kuidagi märku andke, muidu olete kadunud". Ainult seltskonda põlates jäädi seltskonnas ellu. Samuti oli Pariisi seltskonnas rivaaltsemist , kõik võistlesid omavahel. Oluline ei olnudki isegi sugulus, sest Balzaci raamatus on õed üksteist maha salganud, kuna üks võeti mehe seisuse tõttu seltskonda vastu, aga teine õde mitte. ,, Neid lahutab kuristik , nad ei pea õde enam õeks, nad salgavad teineteise maha...". Menu pärast tehti kõike, isegi enda lähisugulast põlati ja kadestati, sest kõik ihkasid ainult kuulsust ja menu. ,, Pariisis on menu kõik- on võimu võti"
ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast. Ta muutub puberteedieas rohkem sõltuvaks oma kaaslastest. Kuuenda klassi õpilased ei eelda oma kaaslastelt, et nad käituksid vastavuses täiskasvanute standartitega, pigem peaksid nad tegema selliseid asju, mida kuuenda klassi õpilased on võimelised tegema. Niisiis tunneb laps nagu enamik tema kaaslastest end palju mugavamalt oma klassi õpilastega kui täiskasvanute seltskonnas. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja", siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat, kui rääkimine. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab sinust aru. Ailen Timuska,
Ta oli lubanud Brjanskile, et läheb sealt läbi ja kui ta poolel teel saab lõpuks aru, mis kell on, palub ta siiski sinna sõita. Ta oli Brjanski juures kõigest viis minutit aga see rahustas teda kõigest sellest, mis tema ja Annaga toimus. Aleksei Aleksandrovits koos oma naise Annaga sõidavad tõllaga tagasi. Ta hakkab rääkima, aga Anna ei tee välja ja vastab väga napisõnaliselt. Kui ta jõuab jutuga selle juurde, et talle ei meeldi kuidas naine oli käitunud ja kuidas ta käitub seltskonnas ning väliselt siiski peaks hoidma kõike normaalsena, et ei hakataks jutte rääkima, siis lõpuks võttis Anna julguse kokku ja ütles, et mees ei eksi, et ta armastab teist ja põlgab oma meest. Aleksei lootis, et Anna seekordki vastab, et ta eksib ja naeratab, kuigi ta teadis tõde. Ta kartis ja tema jaoks oli see kohutav ning ebaloomulik, ta ei tahtnud sellega tegeleda, ta keskendus tööle. Aleksei Aleksandrovits armastab Annat, ta on temaga 8 aastat abielus olnud ja kui nüüd tal
SUHTLEMINE Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on
Aleksei Karenin on riigiametnik, kuid vähese isikupäraga. Ta loeb palju raamatuid ja kaasaegset luulet ning esitleb end avalikult seltskondlikel koosviibimistel. Karenin säilitab oma maski, mis laseb tal näida haritud ja ratsionaalse mehena ja näitab ka viisakust kõigi suhtes, kes temaga kõnelevad. Algul paistab Karenin tagasihoidliku tegelasena ning pigem andestava abikaasana, kes on vaevatud oma naise kireotsingutest. Talle ei meeldi seltskonnas esil olla vaid pigem näitab end veidi ning lahkub seejärel. Karenini tundub proffessionaalne inimene enda kohustustega, kuid külma võitu. Ta on rikas, ta on hinnatud, tal on naine, keda kõik armastavad, tal on poeg, kuid kõik need ei kõiguta paista kõigutama teda, sest ta elab enda kindla plaani järgi. Anna põlgas Karenini täpset liigitust inimeste suhtes kas sobivateks või mittesobivateks ning tema kuulekust tööle. Kui Karenin esmakordselt kuulis oma naise
nende probleemidega tegelemiseks). Levini karakter polekski kuidagi linnaellu sobinud, sest ta oli liiga siiras, temas polnud kübetki võltslikkust.. Levin oli tubli mõisnik, kes lahkus lausa oma positsioonilt kohalikus valitsuses kuna see oli tulvil bürokraatiat, mis tema vaadetega ei sobinud. Ta oli ilmselt ainuke, kes ei sulandunud massiarvamusse, et temast lihtsalt hästi arvataks ning et ta seltskonnas igati teretulnud oleks. Levin ei olnud kõrgest seltskonnast, kes tuleks toime igapäevase linnaeluga, ta oli pärit maalt ning just seal tundis ta end turvaliselt ja vajatuna. Levin oli tõetruu karakter, kes üritas talupoegade elu paremaks teha. Ta ei rõhutanud haridust, sest tubli talupoeg ei pea olema ilmtingimata intelligentne ning arukas, piisab sellest kui jätkub jõudu ning tahtmist. Näiteks kui ta vend Sergei teda külastama tuli
Seejuures peetakse tihti üksindust ja üksildust ekslikult sünonüümideks, ent tegelikkuses on need kaks täiesti erinevat seisundit. Paljud eelistavadki üksiolekut, ent üksildane olla ei taha keegi. Leidub inimesi, kel on üksinduse ees kohutav hirm. Sageli otsitakse seltsi ükskõik kelle näol, et ei peaks üksi olema. Selline käitumine võib aga viia moraaliväärtuste ohverdamiseni. Lihtsalt selleks, et mitte olla üksi, minnakse seltskonnas kaasa tegevustega, mis ei pruugi inimese tõekspidamistega haakuda või seadusega kooskõlastuda. Eriti vanemate inimeste seas on levinud see, et ei abielluta armastusest vaid lihtsalt vajadusest seltsi järele. Ent õppides nautima iseenda seltskonda, pole kunagi võimalik end üksildasena tunda. A. H. Tammsaare näidendis "Juudit" ütles Olovernes Juuditile: "Sina üksi naiste seas võiksid mõista, kui hirmus kodutu ja võõras võib inimene olla inimeste keskel." Arvatakse, et üksinda
Oma õnnetuseks tundis ta, et on terve ja vigastamata. Hobune aga murdis selgroo ning ta otsustati maha lasta. Väga tähtsat rolli Vronski elus mängis armastus. Eriti armastus Anna vastu. Juba Vronski ja Anna esimesel kohtumisel, jättis Anna Vronskile unustamatu mulje. Vronski jättis Anna pärast maha Kitty ja järgnes Annale Peterburgi. Ka Peterburis püüdis Vronski olla Annale võimalikult lähedal ja viibida temaga võimalikult palju ühes seltskonnas. Anna ja Vronski lähedased suhted paistsid silma ka seltskonnas, kuid see ei häirinud Vronskit. „Vronski teadis väga hästi, et Betty ja teiste peenesse seltskonda kuuluvate inimeste silmis polnud tal vaja naeruväärseks muutumist karta. Ta teadis väga hästi, et nende inimeste silmis võis olla naeruväärne ainult tütarlapsesse ja üldse vabasse naisesse õnnetult armunu.“ (lk 148) Mida kättesaamatum Anna Vronskile tundus, seda rohkem Vronski veendus oma armastuses Anna vastu. Ka
ja käitumises. Isegi kui oled stressis või närviline, veendu, et su liigutused ei muutuks jäigaks, sest see reedab sinu närvilisuse, sinu kaasvestlejale. Kui sunnid ennast olema lõdvestunud, avaldad oma kaasvestlejale kindlasti palju paremat muljet. Väldi, kui kahtled: Sa peaks vältima kehakeelt, mis võib olla mitmeti mõistetav, või tunduda kaasvestlejale ebaprofessionaalne. Näiteks on mõnel inimesel nalja tehes, kombeks silma pilgutada, see on väga ok sõprade seltskonnas, võõramas seltskonnas aga võib see olla tõlgendatav mitmeti. Silmside: Stabiilne ja pidev silmside on suur osa kommunikatsioonist. Ilma silmsidet loomata on väga raske oma mõtet kaasvestlejani viia. Keskendu: Paljudel inimestel on kombeks rääkides keskenduda kõrvalistele tegevustele või objektidele, nende väitel, aitab see neil vältida ärevus ja ebamugavustunnet. Kuid fakt on see, et vestluspartneri jaoks on see ebamugav ja jätab väga pealiskaudse mulje.
vastu. Ta armus Delphinei esimesest silmapilgust. Kuid Delphine ei olnud tema esimene armastus. Enne teda oli Rastignacil suur kiindumus isa Goriout teise tütre, Anastasie vastu. Temast ta loobus, sest Anastasie oli liiga sõltuv oma abikaasast ja talle ei meeldinud Rastignac. Ta ei armastanud Rastignaci. Rastignaci armastus Delphinei vastu oli väga suur. Ta kulutas tema peale palju raha, et olla koos temaga kõrges seltskonnas. Kord pidi ta tegema Delphineile teene. Ta pidi mängima hasartmängu. Ta tegi tema heaks kõike, kuid hiljem nägi ta, kuidas Delphine enda isa ei armastanud. Kumbki tütar ei armastanud. Raha on selles teoses väga hästi esile tõstetud. Kui ei olnud raha, ei olnud midagi. Miks oli raha nii tähtis? Arvatavasti oli sel ajal väga tähtsal kohal tähtsad seltskonnad. Et olla koos tähtsate isikutega, pidi olema palju raha. Tänapäevaga võrreldes tundub küll need summad,
Teoses ei leia Indrek endale õiget kohta ja teda vaevab tarbetusetunne. KARIN Karin on jõuka Vesiroosi ainuke tütar ja ühtlasi ka Indreku naine. Tema saatus kujuneb teoses traagiliseks ning osalt on ta selles ise süüdi. Tema arusaam elust ja armastusest erineb tunduvalt Indreku arusaamast. Tema jaoks on kõige tähtsam käija kohvikutes ja olengutel ning veeta võimalikult palju aega seltskonnas. Mees ja lapsed on tema jaoks teisejärgulised. Seltskonda on Karin väga hästi sisse elanud ja tal on palju tutvusi. Teos algab seltskonnas ühe tuntuma ärimehe Köögertali pankrotiga. See, et Köögertal on pankrotti läinud, ohustab ka teisi ärimehi, kaasa arvatud Karini isa Vesiroosi. Vesiroosi ainukeseks pääseteeks on tema tütar Karin. Ta soovib nimelt Karinile
Nagu ka artiklis kirjutatud: „Mõne inimesega ei ole meil „Mitte millestki rääkida“ , samas kui teisega suhtlemisel „pole sõnu vaja“. “. Artiklis on välja toodud peamised ja tähtsaimad „vaikiva karakteri“ tunnusjooned, mis on välja toodud Kari Sjavaari ja Jaakko Lehtoneni poolt, et vaadata küsitluse tulemusi: 1. Räägitakse ainult siis, kui on midagi ütelda. Selles punktis tuli selgelt välja, et Eesti vastajad väitsid, et neid ei häiri kui uues seltskonnas tekib vaikus hetki. Samas kui Ameeriklaste jaoks see aga on pigem probleem, et ei ole vabalt võimalik Eesti inimestega teemasid alustada. Mina isiklikult nõustun nende väidetega, põhinedes oma kogemustele. Nimelt eestlaste jaoks tõesti ei ole probleemiks uue seltskonnaga suhtlemisel vaikimine, kuid samas Ameeriklased proovivad seda igal juhul vältida. 2. Sotsiaalne vaikimine: soovimatus avalikkuses esineda.
Poistele! 1. Ta katsub ja mängib oma juustega. 2. Ta limpsab huuli 3. Kiusamine 4. Ta tuleb sulle lähedale 5. Ta räägib sulle endast 6. Ta vastab su külgelöömisele positiivselt 7. Keha hojak on avatud 8. Püüab olla sarnane sinuga ja su ütlemistega 9. Ta kallutab pead ja naeratab 10. Ta vaatab sulle otse silma Tüdrukutele! 1. Kui mees näeb kedagi, kes talle meeldib, hakkab ta ennast sättima. 2. Paneb käed tihtipeale puusa, et suurem välja paista. 3. Kui olete seltskonnas, siis vahetevahel vaatab su tegemisi (tahab kursis olla) 4. Ta tahab sind kasvõi korraks puudutada, näiteks eseme vahetused, möödumisel. 5. Seltskonnas püstiseistes on tal varbad selle poole ,kes teda huvitab. 6. Kui sa oled ta huviorbiidis, siis ta pilk peatub sinul hetke kauem kui oleks tavaline. 7. Kui oled talle meeldiv, siis peatub ta pilk pikemalt ka su kätel ja sõrmedel. 8. Tundub pervertlik, aga ta kas vaatab või tahab katsuda su juukseid. 9
Täna on mul tarvis üht metskitse, sellepärast ei lase ma mitte kaht, vaid teise lasen homme. Miks peaksin ma mitu tükki laskma? Ma elan metsas, ma olen metsa poeg." Leitnant on väga positiivne inimene ja näeb ka kõigis asjades alati midagi positiivset. Ükspäev kohtab Glahn vihma eest varjudes kaupmees Macki, Doktorit ja Edvardat. Nad sõbrusnesid ja sellest sõprusest arenes suhe Edvardaga, mis oli kahjuks vaid pinnapealne. Alguses oli Glahn seltskonnas kohmakas ja saamatu ning eriti ebakindlalt tundis ennast daamide seltsis, sest ta polnud viibinud seltskonnas juba kaua aega ning ei teadnud kuidas käituda või mida öelda. Sellepärast ta ütleski alatasa midagi valesti ning temaga ei tahetud eriti vestelda. Sellegi poolest meeldis ta Edvardale ja nad armusid üksteisesse. Nad olid mõnda aega koos, kuid see lõppes sellega, et nad ei käinud enam kaua aega läbi ning sellest suuremeelsest kiindumusest Edvardasse ei
TURNÜÜR MIS ON TURNÜÜR? Turnüür on riietus, kus rõhutatud on ainult tagumik. See oli moes 1870.-1890. aastatel Pärast krinoliini arvasid esteedid, et mood on tüürita. Väga laia seeliku asemele tuli nüüd kitsas seelik, kleit hakkas puusade ümber kokku tõmbuma ja taha kuhjuma. Kehavormidest tõusis esile see, millest viisakas seltskonnas ei räägita, või kui, siis ainult prantsuse keeles. Nii kandiski uus siluett nime pariisi istmik. Turnüüri domineerimisega naistemoes muutus vastavalt ka vihmavarju kuju, läbiligunemise eest tuli kaitsta ka daamide vormikamat poolt. Samal ajal püüti naisterõivastust ka
nad ka vastutavad) aitavad sageli narkootikumid. MIKS TARVITAVAD? Noored tarbivad narkootikume järgmistel põhjustel : 1) neile meeldib ,,pilves" olla, 2) nende sõbrad tarvitavad, 3) uudishimust, 4) uimastid on kergesti kätte saadavad, 5) uimastid sümboliseerivad noorte jaoks mässumeelsust, iseseisvust ja igapäevareeglite rikkumist. 6) see on nende jaoks meelelahutus. Arvan, et need noored, kes tunnevad ennast üksikuna, tahavad kuuluda seltskonda ja kui selles seltskonnas tarvitatakse narkootikume, siis hakkab ka see üksik inimene narkootikume tarvitama, sest ta arvab, et nii ta pääseb sinna seltskonda. Paljudel juhtudel ka see inimene pääsebki sinna seltskonda. Inimesed tarvitavad narkootikume ka siis kui on vajadus tõrjuda ebameeldivaid mälestusi või siis põgeneda igapäeva reaalsusest. Uimastite abil püütakse korvata ka oma madalat enesehinnangut ja sisemist ebakindlust. Selline
kindad võetakse käest, kui käsi puudub) Naisterahvas võib istuma jääda lauas, kui just ei tule palju vanem inimene tervitama. Põsesuudlus ja embamine (enimlevinud lõuna-euroopas, üldjuhul naine naist ja mees naist, islamimaades embavad ka mehed omavahel) Käesuudlus, reverans ja kniks, põlvitamine. 5 juhist kultuurist olenemata: tõusta püsti, vaadake silma, naeratage, öelge oma nimi, ulatage käsi. Jäta meelde, et mehed tõusevad alati püsti, seltskonnas tõusevad mehed ka naisterahva saabudes püsti, nooremad tervitavad esimesena, oma abikaasat tervitatakse viimasena, tervitades kergitavad mehed kaabut, nokkmütsi, mitte aga vormimütsi, baretti, spordimütsi ega läki-läkit, naised ei eemalda kunagi peakatet, käed taskust välja ja selg sirgu. ESITLEMINE: kellele esitletakse kõrgemale ametikule, välismaalasele, naisterahvale, vanemale inimesele, grupile üksikisikut. Viisakas ei ole: enda, abikaasa ja lähisugulaste
tööasend , mõjub häälele halvasti. · Meie kliimas , kus õues on sageli jahe ja niiske , taas aga liiga kuiv õhk , kannatavad häälepaelad liigse kuivuse all. Et häälepaelu ravida... · Rääkige võimalikult vähe. · Ärge sosistage ega pressige häält kaelalihaste abil. · Jooge rohkesti vett , see niisutab häälepaelte limaskesti. · Vältige stressi , pingelist tööd ja magamata öid. · Ärge püüdke lärmakas seltskonnas teistest üle karjuda. Üle 3 nädala kestva häire puhul pöörduge arsti poole.
Kontrolltöö kombinatoorikast. 1.Tiinal on 3 salli, 4 pluusi ja 6 seelikut. Mitu erinevat võimalust on Tiinal riietumiseks, kui ta iga kord kasutab kõiki kolme riietuseset? 2.Õpetaja jagab 5 õpilase vahel 5 erinevat sõnaraamatut. Mitmel erineval viisil saab ta seda teha? 3.Mitu erinevat parooli on võimalik koostada, kui parool koosneb 6-st erinevast arvust ja valida on numbrite 0,1,2,3,4,5,6,7,8,9 vahel? 4.Seltskonnas on 7 inimest. Iga neist kätleb kõiki teisi. Mitu käepigistust tehakse ühtekokku? 5.Klassis on 6 tüdrukut ja 14 poissi. Üheksa poissi ja neli tüdrukut on 16-aastased. Kõik ülejäänud on aga 15-aastased. Mitu erinevat võimalust on antud klassis sellise 4-liikmelise grupi moodustamiseks, kus on a)2 poissi ja 2 tüdrukut; b)2 16-aastast poissi ja 2 15-aastast tüdrukut; c)kõik ühevanused õpilased? 6)Mitu erinevat 4-kohalist arvu saab moodustada numbritest 0,1,2,3,4,5,6, kui need numbrid on erinevad?
keskkonnas. Näiteks on tähele pandud, et sageli tutvutakse tulevasega bussis. Kontaktide sagedust peetakse samuti määravaks. Enda pidev näitamine või kellegi sagedane uurimine loovad pinnase teine teise tundma õppimiseks. Ka igapäevapraktika kinnitab teoreetilisi seisukohti. Üheks olulisemaks tõukeks on atraktiivsus, mille tekkimisel mängib olulist rolli isikute maailmavaateline sarnasus. Need, kelle maailmavaated kattuvad ja kellel on ühised eelistused, tunnevad ennast teineteise seltskonnas mugavalt ning turvaliselt, samuti tekib neil vähem tülisid. Maailmavaatelise sarnasuse kõrval vormib suhtumist loomulikult ka inimeste välimus. Füüsiliselt atraktiivsem inimene meeldib rohkem kui keskpärase väljanägemisega kaaslane. Puudub reegel, mis ütleks, kust jookseb piir ilusa, kena ja inetu vahel. Seega on erinevate inimeste jaoks erinevad ideaalid ja välimuse eelistused.
paluda, tõmmates kaela nii mitmegi solvunud meesterahva viha. Abielu soovis ta vaid eesmärgil tund kaasa ja aidata sel naisel uuesti tunda end väärikana, armastusest ei olnud juttugi. Võimalik, et vürst Mõshkin ei olnud leidnud ja ei leidnudki sõnale "armastus" tähendust. Temas eksisteerisid vaid eneseohverdus, haletsus, hoolitsus. Tema mõistis armastust kui vanema-lapse vahelist armastust. Kolmas naine oli Aglaja, kindral Jepanshini, rikka, austatud, seltskonnas kõrgel positsioonil oleva mehe tütar. Kui suhted olid arenenud juba kaugele, hakkasid vanemad levitama jutte abiellumise kohta. Kui vürst sellest kuulis, oli ta kohmetu, nagu alati armastusest rääkides, ja nõustus abielluma naise otsese küsimuse peale seltskonnas. Kuna Aglaja oli noor ja õrnake, tundis vürst, et võib talle pakkuda seda vanema-lapse armastust. Pidev alandamine oli viinud vürsti nii kaugele, et kord tunnistas ta Aglajale, et ta tunneb ja peab seda õigeks, et teised
väikese peaga. On ebakindel ja ei suuda eriti millelegi kindlaks jääda- muudab oma vaateid ja arvamust olenevalt situatsioonist. Teeb asju ilma pikemalt järelemõtlemata-vastutustundeta. Teda huvitab teiste arvamus- seega küllaltki edev inimene. Naiivne, suure kujutlusvõimega, piirideta, patoloogiline valetaja- petis. Meeldib uhkustada tuntud inimeste kuulsusega- näiteks Puskiniga. Kohutnik Ljapkin- Tjapkin- on läbi lugenud viis või kuus raamatut- seega oma seltskonnas kõige targem ning vabameelsem. Teeb palju oletusi, on kaalutlev. Pidi revidenti kartma, sest pidas kohtu eesruumis hanesid, kasutas oma võimu enese kasuks ära. Tegi oma tööd nö kuidagi moodi. Postiülem- liiga naiivne ja lihtsameelne. Peab revidenti kartma, sest luges kodanike kirju, pärast kasutas seda ära, et saada mida tahtis. Ivan Kuzmitz spetin Hoolekandeülem- Artemi Filippovi. Pealekaebaja, intriigitseja, omakasupüüdlik. Kooliülem- Luka Lukits Hlopov. Orjameelne isik
mille liikmed ise määratlesid end kui "demokraadid", olid aga üsna sotsialistliku meelestatusega. Tammsaarest sai "Ühenduse" kõneõhtutel üks keskne kuju, tema ilmumisega seltsi käis kaasas ka huvi tõus kunsti ja eriti kirjanduse vastu. "Ühendusest" leidis Tammsaare endale sõbrad (R.Eliaser, A.Arras), kellega ta suhtles elu lõpuni ning kes kuulusid tema mitte eriti ligipääsetavasse lähimasse suhtlusringi. Väiksemas seltskonnas nagu "Ühenduses" olevatki kirjanik olnud äärmiselt jutukas, vaimukas, teravmeelne ja vaidlushimuline. Suuremas seltskonnas tõmbus ta aga tahaplaanile või ei ilmunud üldse rahvarohketele üritustele. Tammsaare õpingud ülikoolis jäid lõpetamata lõpueksamite eel avastatud raske tuberkuloosi tõttu. Sellest hetkest algab kirjaniku elus tegelikult uus eluetapp, mis on märgistatud pideva murega tervise pärast, kuid ka uuelaadse ümbritseva tajumise poolest
saanud või on ta mind millegagi petnud, siis ma lähen ikka tema juurde tagasi ja loodan, et ta on nüüd muutunud ja oma vanadest vigadest õppinud, kuid nii see pole. Ma üritan küll oma vigadest õppida, aga ma ei saa väita, et see mul hästi välja tuleb jään ikka oma vanade kommete juurde. Seltskonnas tunnen ja end hästi ja mul pole ebamugav olla. Ma üritan oma hea tuju ka neile edasi anda, et ka nende meeleolu heaks teha. Ma olen seltskonnas inimestega, kes mulle meeldivad ning kui midagi mind häirib, siis ma lähen ja ütlen selle kohe välja. Ma arvan, et ma pole teistele tüütu ja neil on minuga hea olla ning ma loodan abi ka vastu teistelt. Ma loodan, et sellest piisab minu kirjelduse kokkuvõtmiseks, ma võiksin ju pikemalt ka kirjutada, kui vaja, aga hetkel ma seda tegema ei hakka. Ma usun, et see näitab nii paljugi milline ma umbkaudu olen.
Minu eesmärgid Eesmärk Tähtsus , olulisus Edasilükkamatus ehk Summa minu jaoks kui kiire sellega on 1. 2. 3. 4. Lõpetada 1. Semester 10 9 19 keskmise hindega 4,0. Esitada kõik kodutööd kahe semestri jooksul 9 10 19 õigeaegselt. Õppida paremini oma aega jaotama töö, 10 10 20 kooli ja vaba aja vahel. Alustada juhilubade 2 2 4 tegemisega. Lugeda läbi vähemalt 3 3 6 20 raamatut. Postitada enda isiklikku blogisse vähe...
17. Sürrealism Endiste dadaistlike (ja metafüüsiliste kunstnike) seltskonnas Dada tüütas ära, taheti tõsisemat kunsti. Sigmund Freudi teooriast leiti abivahend → psühhoanalüüsi kasutamine; unenägude, vaimuhaigete uurimine. Andre Breton 1924 sürrealismi manifest. Mõistuse kontrollist vabanemine. Sur realism – realismi peal – ülirealism Psühhiaater, huvi kirjanduse 1. Veristlik sürrealism = realistlik sürrealism (it.k) Reaalsed objektid, maastikud. Katki paisatud jne. Eeskuju: Chirico (Dali, Ernst, Magritte) 2
Filosoofia kodutöö nr 1. Andres Põder, 093539IASB. Teisipäev, 1/3, 8.00. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: Keegi ei tunnista avalikult, et ta mõtleb abstraktselt, kuigi seda tehakse pidevalt, eneselegi märkamatult. Abstraktne mõtlemine on midagi suursugust ja ülevat, samas ei taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Autori tõestus/selgitus: · Autor selgitab, kuidas abstraktne mõtlemine seltskonnas pigem kahju kui kasu toob. Seda loetakse oma tarkusega eputamiseks, mis on sobimatu. · Abstraktsust peetakse sisemiselt tühiseks, see on vaid sõnade mäng. · Haritud inimesed peavad abstraktset mõtlemist harimatute teemaks just eelmises punktis väljatoodu pärast. Samas, kes meist tunnistab, et ta on harimatu? · Autor väidab mitmes lauses, et abstraktne mõtlemine on midagi suursugust, mida kõik respekteerivad, mõistavad ja mida seletama ei pea.
Rüütlikirjandus Sergei Saal Rüütlikirjandus · 12. sajandil sai Lääne-Euroopas erakordselt mõjukaks rüütelkonna kultuur · Alguse sai Prantsusmaal · Rüütlitele hakati õpetama lisaks relvakäsitlusele ka käitumist seltskonnas ja kombeid · Esiplaanile kerkis armastus, mille nimel võis kas või surra · Kogu rüütlikirjandusele on omane naise ülistamine Rüütliluule · Keskaegne õukondlik luule · Väga levinud rüütlikirjanduse vorm · Väljendab elurõõmu · Teemadeks on armastus, noorus, kaunidus, harmoonia, seiklus, jms · Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks
alaväärsena. Proua Renalt- Ta on väga kurb oma mehe kõrval kes kohtleb teda väga halvasti. Kui Julien sinna tuleb siis hakkab Julien teda meelitama ja nad armuvad. Aga kui Julien on läinud on ta väga vihane ta peale ja saadab armukadedus kirja kus räägib ta Julienist kõik ära. Julien tuleb tagasi ja laseb teda. Naine jääb ellu ja andestab ka Julienile kuna armastab teda. Peale Julieni surma sureb ka Proua. Mathilde- Markii võimukas tütar. Ta on väga kõrgel kohal seltskonnas. Julien tahtis seda ära kasutada, aga Mathilde on väga tujukas naine, kord ta jumaldab Julieni ja siis jälle vihkab. Lõpuks jääb ta rasedaks Julienst ja kiindub temasse väga alles siis kui Julien on vanglas. Selle raamatuga tahtis kirjanik õelda, et oma elu eesmärki poole võid sa püüelda , aga ära unusta oma armastust. Julien armastas tõeliselt ainult proua Renaltit, aga siiski üritas ta ainult edasi pürgida
enamikule, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Üks esimesi märgusõnu, mis meenub tüüpilise eestlasega, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama tagasihoitult, kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 20 aastatki. Seega kohtame tihti eestlaste puhul ka nn väikese inimese kompleksi, kes ei armasta võõras seltskonnas esile tõusta ega millegi erilisega silma paista. Küll aga mida kauem suudame oma riiki hoida, seda suuremaks muutub ka inimeste silmaring vabadusega seoses. Kui mõelda eestlaste plussjoontele, siis tuleks kindlasti esile tõsta meie patriootlikkust ning ühtekuuluvustunnet. Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud. Kuigi enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, kas või näiteks Jüriöö ülestõus 1343. aastal, on
Metamorfoosid Ovidius Autorist Publius Ovidius Naso 43 eKr18 pKr menukas kirjanik nii kõrgemas seltskonnas kui ka kirjandusringides metamoroffsid Ovidiuse peateos 250 muundusmüüti kreeka ja rooma jumalate ning kangelaste kohta Aeg: maailma sünnist kaasajani (Caesari tapmine ja ülistus) +pilguheit tulevikku (Augustus ja Ovidius ise) Jumalad >inimesteks Inimesed >loomadeks, taimedeks, kivideks süüteo või nende kallal tarvitatud vägivalla tagajärjel Armastus Traagilist lugu lõpetav muundumine toob ühtlasi pääsemise Muinasjutukogu ja mütoloogia entsüklopeedia Lugusid ei peetud tõesti sündinuiks Ovidius muutis müüdid lõplikult kirjanduseks 1506. Aasta väljaanne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Sõprus on kaht inimest ühendav lähedane vaimne suhe, kuid kui me pole sõber iseendaga, siis ei saa me olla sõbrad kellegi teisega. Sõprus võib esineda nii sama soo esindajate kui ka vastassugupoolte vahel. Kahte inimest, kelle vahel on sõprus, nimetatakse sõpradeks. Sõbrad on üksteisega tavaliselt avameelsed ja hoolivad. Õige sõber kuulab sind ära ka siis, kui tal tegelikult selleks üldse aega ei ole, ei unusta olla su sõber ka siis, kui sinust seltskonnas üldse asja ei ole. Sõbrale ei pea kunagi meelde tuletama, et ta on sinu sõber. Sõber on isik, kellele võib usaldada ükskõik mida, kellega vahel rääkida tõsistest asjadest nagu Teine Maailmasõda ja matemaatilised valemid, vahel paranoiliseks muutuda või näiteks vaime välja kutsuda, vahel rääkida lihtsalt ilmast ja muusikast. Keegi, kellega koos saab end vabalt tunda, reisida maailma lõppu, viimastest tundidest poppi panna ja randa minna, koos midagi toredat teha
02.10 Kas kõrget IQ-d ehk teadmistetaset omav inimene saab elus paremini hakkama või tulenevad need teadmised mõnede teiste isikuomaduste arvelt? Hea on omada kõrget IQ-d ja selle eest tunnustust saada, kuid selle all kannatab suhtlemine välismaailmaga. Ülimalt intelligentsed inimesed on tavaliselt millegi suure ja tähtsa loojad, aga nende endi elu on väga keeruline. Inimesed, kellel on kõrge IQ on tavaliselt teistest eraldatud, sest nad ei tunne ennast vähem haritud inimeste seltskonnas mugavalt. Sageli tõrjuvad vähemintelligentsed inimesed endast targemad eemale, mis tekitab intelligentsemates inimestes vaimseid probleeme. Nad tunnetavad ebaõiglust, on depressioonis, üksikumad, vihasemad ja närvilisemad. Kõrgelt- ja madalamalt haritud inimeste mõttemaailmad on väga erinevad, madalamalt haritud inimesed lahendavad probleeme elukogemuse arvelt, targemad aga teaduslikult. Tihti ei saada üksteisest aru ja tekivad erimeelsused.
FERENC LISZT (1811-1886) Ferenc Liszt oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, dirigent, organisaator ja kunstilise tõe eest võitleja. Ta oli pikk ja kõhetu, kahvatu näo ja suurte merevee värvi rohekate silmadega. Kõnnak oli tal ebakindel. Intiimses seltskonnas oli ta näoilme hajameelselt rahutu. Rääkis ta kiiresti ja katkendlikult, arvamust väljendas kindlalt, kirglikult arendas oma mõtteid. 1819. aasta avastas Ferenc Liszti andekuse Viini klaveripedagoogi Czerni, kui ta suutis mängida lehest võõraid kompositsioone nagu oleks ta neid juba kaua harjutanud, lisaks sellele oli ta veel suurepärane improvisaator. Aastal 1822 toimus Viinis 11-aastase Liszti esimene avalik kontsert, mis
rahuajal käidi jahil, peeti turniire (mitte ainult sportlik üritus, vaid ka pidustus), mis olid treeninguks & ettevalmistuseks sõjaks >>> ohutum viis võimete näitamiseks (võrreldes sõjaga) >>> tihti peeti ratsakahevõitlust; jalgsivõitlust peeti aiaga piiratud platsil (>>> mehisuse demonstreerimine daamidele). Rüütlite kasvatus 7. eluaastani viibis poiss kodus >>> saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde >>> poisist sai paaz; õpetati häid kombeid & seltskonnas käitumist, relvade tundmaõppimist, ratsutamist, jahipidamist >>> 15-aastasest poisist sai kannupoiss; omas relva & õppis võitlusvõtteid, saatis isanadat sõjakäikudel >>> hoolikalt treeninud & hea relvakäsitlusoskusega 18- kuni 21- aastane noormees löödi rüütliks. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Aadli puhul hinnati tema ustavust, julgust, ausust, sõnapidamist, galantsust ehk üldnimetusega rüütellikkust >>> tekkis ka reeturlikkus;
Ta nautis, et Dorian andunult teda kuulas ja tema soovituste järgi elada soovis. Henry on ka see, kes annab Dorianile raamatu, mis totaalselt tema suhtumist ja elu muudab. Dorian Gray: Teose alguses oli ta kõigest üks väga nägus ja naiivne noormees. Tänu Basili kiidusõnadele muutub ta oma ilust teadlikuks. Puutudes kokku lord Henryga, võtab ta eesmärgiks hakata elama naudinguterohket elu. Tänu oma muutumatule välimusele on talle rohkem lubatud, kuid üsna pea muutub ta seltskonnas põlastusmäärseks. Ta ei vastuta oma pahategude eest, kuna tema ei pea vastutama, sest kõik kuritegude jäljed jäävad temast maalitud portreele. Selline eluviis mõjub laastavalt tema hingele ja enne kui ta arugi sai, oli ta võtnud nii mõnegi inimese elu. Tema välimus oli endiselt ideaalne, kuid tema sisemus oli õõvastavalt julm. Küsimused, mida romaan minus tekitas: Mis mõte on kunstil? Kas enda naudingu nimel võib ohverdada inimelusid? Või on see ohvrote süü, et nad end
Lev Tolstoi´d ja tema romaani "Sõda ja rahu" saab pidada Vene tsaaririigi 19. sajandi peegelpildiks. Ta kujutas tolleaegset elu täpselt nii kehvasti, kui see tegelikult oli. 19. sajandi Venemaad valitses aadli õukonnakultuur, mis enda pillava eluviisi ja võimuahnusega varjutas kogu riiki. Maad valitsevad vürstid käisid pidevalt peolt peole ja raiskasid vanemate, kui ka oma talupoegade teenitud varandust. Antud tegevust iseloomustab hästi Dolohhovi joomatuur, kus ta tõestas teistele seltskonnas viibijatele enda võimet aknalaual käed lahti seistes pudeli viski ära juua. Sisuliselt tegeleti sarnaste seltskonnaõhtutega vaid põhjusel, et endale huvitavat tegevust leida ja abielusid sõlmida. Napoleoni revolutsiooniga kaasnenud sõda tõi välja võimu puuduva soovi tegevust mõista ja probleemi lahendada. Sõda Venemaa poolel juhtivad kindralid viibisid reaalsest lahinguväljast eemal ja ei tundnud sugugi huvi lahinguväljal toimuva vastu. Nii pettus ka
Kes mõtleb abstraktselt? Põhiidee: Abstraktselt mõtleb ainult harimatu inimene. Heas seltskonnas seda ei tehtagi, kuna see on liiga lihtne ja madal. Harimatu inimene loob tihti abstraktseid üldistusi ja ei mõtle tagamaile. Põhipunktid: 1. Soliidse seltskonna jaoks pole midagi talumatumat kui seletamine, sest vajaduse korral taipab haritud inimene seda niisamagi. 2. Ei saa ihaldada seda, mida ei tunta. Samuti ei saa seda ka vihata. 3. Abstraktne mõtlemine on haritud inimese jaoks liiga suursugune, ta ei taha mõelda
.. Jah, ma teen ära. Millal ma seda teha jõuan? Ma leian selleks aega Saite minust valesti aru. Ma vist ei väljendunud piisavalt täpselt. See ei olnud minu süü. Ma eksisin ja parandan vea/ma uurin asja ja teen kõik korda. Ma ei muuda oma Arutame läbi ja leiame probleemile lahenduse. seisukohta. Ma ei ole nii halb kui mõned Me oleme kõik võrdsed teised selles seltskonnas Ma olen seda juba mitu Ma kordan siis veel korda öelnud. Meil on alati nii kombeks Me võime teha väikese erandi ,kui meil tavaliselt kombeks olnud on olnud. Aga eeskirjades on nii Me võime leida kompromissi öeldud. Juhtkond ei nõustu sellega Räägime juhtkonnaga veel ja otsime lahenduse kunagi. Kas te ka teate, kui mitu Mulle väga meeldib see töö , olen seda mitu aastat
Muusika Kas mereharidus vajab muusikaajalugu? Mida on arvatud · MUUSIKAAJALOO TUNNIS VÕID TÄIENDADA OMA LOOMINGULISI KÜLGI JA VÕIB OLLA HILJEM PÜHENDAD END ROHKEM MUUSIKALE. · ENDAL ON HEA TUNNE, KUI OLED HARITUD JA SUL ON TEADMISED. · MUUSIKA ON TEEMA, MILLEST SAAB PALJU RÄÄKIDA · HUVITAV ON TEADA SAADA TEISTE MAADE KULTUURIST. · SELTSKONNAS ON HUVITAVAM, KUI TUNNED ERINEVAID LAULE. · ARVAN, ET MUUSIKAST JA MUUSIKAAJALOOST ON HEA MIDAGI TEADA. · MUUSIKAAJALUGU ON VAJA TEADA, SEST.OLETAME, ET HAKKAD MEHHAANIKUGA IGAVUSEST RÄÄKIMA JA SIIS VÕIB TÕESTI PIINIK OLLA, KUI SA MUUSIKAST MIDAGI KAASA RÄÄKIDA EI OSKA. · MA ARVAN, ET IGA MEREMEES PEAB OSKAMA LAULDA. KA LAULMINE ON OSKUS. · ARVAN, ET MUUSIKAAJALUGU EI PEA ÕPPIMA, KUNA SEE VÕIB OLLA TÜÜTU JA IGAV. Mida on arvatud
Mina ja klassika Minu suhtumine klassikalisse muusikasse on suhteliselt ükskõikne. Ei ole seda kunagi kuulalnud nii nagu kuulan teisi muusikastiile. Kui tunnis või kusagil peab kuulama klassikat ei teki mul sellist tunnet, et tahaks kõrvad kinni katta vaid olen nõus seda isegi kuulama. Keskaja muusika on keskajal loodud muusika, mis hõlmab 4.-16. sajandit. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: kirikumuusika, rahvamuusika ja kultuur ja rüütlite muusika. Keskajamuusika on tugevalt seotud kristliku kirikuga. Muusika on rütmikas nagu näiteks "Anonymous Saltarello" puuduvad küll sõnad, aga meloodia on meeldejääv ja see jääb mõtetesse. Renessanssmuusika on renessansiajastul 14.-17. sajand loodud muusika. Muusikas suurim muutus oli mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikutseremoniaalmuusika kõrvale. Näiteks Arcadelt II bianco e dolce cigno on hormooniline aga sellest puudub emots...
sajandi keskpaiku ka proosasse ja draamasse • 3 defineerimis viisi: • Modernism kui üldmõiste • Kirjanduslookeskne • Modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu Virginia Woolf(25. jaanuar 1882 – 28. märts 1941) • Sünninimi Adeline Virginia Stephen • Briti kirjanik, kriitik ja feminist • Üks tuntuimaid modernistliku romaani esindajaid • Kuulus Bloomsbury grupeeringusse • Juhtfiguur Londoni kirjandus seltskonnas Elukäik • Sündis Londonis • Ta oli söör Leslie Stepheni ja Julia Duckworthi tütar • Tal oli 6 (pool)õde ja (pool)venda • Pärast ema surma 1895 ja poolõde Stella surma 1897 kannatas Virginia kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all • Abiellus Leonard Woolfiga 1912 • Lõpetas elu enesetapuga 1941. aastal Looming • Professionaalset kirjanduslikku tegevust alustas 1900. aastal • Romaanide eripäraks on järjepidevalt kulgeva süžee puudumine
Tal oli ka ema... Seal veetis Michelangelo oma esimesed eluaastad. 1481 suri tema ema pärast pikka haigust. Seejärel saatis isa ta elama Settignanosse, kus isale kuulus marmorimurd, elama ühe kiviraiduri ja tema pere juurde. Seal õppis Michelangelo kasutama ka meislit ja haamrit. Isa saatis Michelangelo õppima Firenzesse Francesco di Urbino juurde, aga poiss ei hoolinud koolist, selle asemel eelistas ta kirikutes maale maha joonistada ja liikuda kunstnike seltskonnas. 13-aastaselt sai temast Domenico Ghirlandaio õpipoiss. Juba aasta hiljem keelitas isa maksma Ghirlandaiot maksma Michelangelole sama palju palka kui kunstnikule – see oli tollal väga ebaharilik. 1489 palus Firenze valitseja Lorenzo de' Medici Ghirlandaiot kaks oma parimat õpilast tema juurde saata ning Ghirlandaio valis Michelangelo ja Francesco Granacci. Ta õppis seal skulptuuri Bertoldo di Giovanni käe all. Akadeemias õpetasid tolle aja
selle aine tõttu öö läbi üleval ja kui lõpuks magama saavad, magavad tihtipeale 12-24 tundi järjest. Paar korda olen ka juures olnud kui on näiteks, peegli pealt kokaiini triipe tehtud- valmistatakse kokaiini pulbrist triip (magnetkaardi abil) ja tõmmatakse ninna (tavaliselt läbi suurema rahatähe või kõrre). Peale kokaiini manustamist muutuvad inimesed agresiivseks, kuna see mõnuaine tõstab inimeste enesehinnangut ja nad tunnevad, et neile pole seltskonnas vastast. Pahatihti tekib selle mõjuaine all inimestega kõige rohkem halba. Mullegi on pakutud kõiki neid eelnevaid mõnuaineid, kuid siiani olen õnneks alati ära õelnud, kes teab muidu, mis minust saada võiks. Jõudu ära ütlemiseks leian ma spordist, kuna harrastan sporti juba sellisel tasemel et, mind võivad Eesti topingukeskusest inimesed igakell külastada, siis ei tohi minu vereringes olla ühegi narkootilise aine jääki, seda on endale hea
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
