Rahvusliku liikumise tegelased: J.V. Jannsen, J. Hurt, C.R. Jakobson olulist osa mängisid ka L. Koidula, F.R Kreutzwald ja J. Köler 9. Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused. 1857a hakkab Pärnus Jannseni toimetuse ilmuma nädalaleht ,,Perno Postimees" 1865a Tartus asutatakse eestlaste laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1868a Jakobsoni Isamaakõne ,,Vanemuise" seltsis 1869a Tartus toimub eestlaste esimene üldlaulupidu 1870a Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamine 1872a Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1979a Viljandis hakkab ilmuma Jakobsoni toimetatud ajaleht ,,Sakala" Minu arvates kõige tähtsam sündmus on I Üldlaulupidu 1869a. Tartu. Kuna see on esimene üle Eestiline üritus kuhu tuleb nii palju rahvast kokku. Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt juba 1867. aastal
mõne inimese heakskiitu või tähelepanu. Inimestel, kes on muutunud, on raske või isegi võimatu end tagasi suunata. Anton Hansen Tammsaare on oma raamatus ,,Tõde ja Õigus" paigutanud kaks väga erineva iseloomuga Eesti meest peategelasteks. Mäe Andresest ja Oru Pearust oleks võinud saada väga head sõbrad kui nad oleks üksteisest elanud kaugemal ja Andresel taluelu edenenud paremini. Teatavasti Oru Pearu seltsis kõrgema klassiga ja pidevalt kiitles enda saavutuste ja vara üle ning pidi kellestki parem olema. Samuti meeldis talle ka teisi maha teha, ja neid võita. Küll kavandas Pearu kraavi kaevamisega suuri plaane, lõhkus aedu ning pani kraavikaldale teravaid ja ohtlikke puutoikaid. Andres oli rahumeelsem, otsis taga oma tõde ja õigust, uskus sügavalt jumalasse ning oli oma talusse ja maasse väga kiindunud. Iga väiksemagi tüli tekkimisel läksid naabrid kohtusse, olgugi, et
Kas te olete abielus ? Jah, olen abielus ja hiljuti tähistasin viiendat pulmaaastapäeva. Kes on teie abikaasa ? Minu abikaasa on Priit Õigemaast ja tema on ka Tallinna Linnateatri näitleja ja lavastaja. Kui vanad on teie lapsed ja millega nad tegelevad? Lapsed veel ei tegelegi millegagi. Kõige noorem on ühe aastane ja suurem on kolm ja pool. Vanem tüdruk on Laviise ja poed on Lennard. Kuidas te tavaliselt vabat aega veedate ? Vabat aega veedan hetkel põhiliselt sõprade seltsis. Meil on palju sõpru kellel on ka väikesed lapsed ja oma vabat aega üritame sisustada ikka nii, et lastel oleks kaa millega tegeleda ja huvitav olla. Seega me käime palju väljas mänguväljakutel ja teeme igasuguseid lastega tegevusi. Kas te olete pigem tugitooli sportlane või tervise sportlane? Tugitooli sportlane olen ma sel juhul, kui on mingisugused suured spordi võistlused.Näiteks kui on mingid jalgpalli finaal mängud või olümpiamängud , mida vaatan tugitoolis istudes. Tervise
" Piiblijärgsed tähtpäevad · Rosh ha-Shana - juutide uue aasta algus (septembris - oktoobris) · Shabat - laupäev, iganädalane püha ehk hingamispäev. (Juudi kalendri järgi algab ööpäev õhtul pärast päikeseloojangut. Eelneva õhtuga algab ka laupäev. Sellel päeval juut ei tohi võtta ette mingeid töid, mõelda tööasjadele ja planeerida midagi tööga seoses. Seda päeva peab veetma pere ringis, laste ja lähedaste seltsis.) · Pesahh - vabaduspüha, mis meenutab pääsemist Egiptusest, kus juudid olid Egiptuse vaarao orjad · Shavout - annetuspüha Ajaloopärimuslikud tähtpäevad · Hannuka - valgusepüha; rõõmus püha, mis tähistab Jerusalemma templi vabastamist 164.a. e.m.a · Tu bi-shvat - puude uusaasta · Purim - pääsmisrõõmupüha · Tisha be-Av - leinapäev Kaasaegset tähtpäevad:
ohtlik.Lõpuks sai ta kaubale Liivimaa poole sõitvate taanlastega,kes olid nõus ta kaasa võtma.Kohale jõudes sattus ta kohe sõjamöllu keskele.Ta kohtus uuesti ka saarlastega,kes kunagi olid aidanud tal Riia alt põgeneda.Ka rootslased tulid Eestimaad vallutama.Lahingus sai Meelis kokku ka Sigurdiga,kes oma surmatunnil palus,et Meelis isa surmast Astridit teavitaks.Meelis sai ka ise haavata ja selle ravimine võttis kaua aega.Paar aastat liikus ta metsameeste seltsis,siis läks aga kodumaile,kus tema perest oli elus ainult isa vend Õnnepäev.Onu rääkis talle vanemate elust ja surmast.Kui ta aga kuulis,et Meelis vanemate surma eest kätte maksta tahab,saatis ta Meelise minema,ega tahtnud sellest kõigest midagi teada,sest ta ei soovinud,et rahvas rohkem sõdade all kannatama peaks.Meelis lahkuski-tema võõra võimu alla elada ei tahtnud.Teel kohtas ta vana Ivot,kellega koos rännati edasi Pihkva poole-sealt oli Ivo pärit
See koosnes paljude autorite loomingust, mis õige pea aga tervikuks liideti. Tegelasateks oli seal loomad, kes aga tegelikult kujutasid inimesi. Keskaja kuulsaimaks poeediks peetakse itaallast Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma koulinna Firenze poliitilisest elust. Dante peateos on poeem ,,Jumalik komöödia", mida võib pidada omamooi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapilist. "Jumalikus komöödias" kirjeldab Dante, kuidas ta vanarooma poeedi Vergiliuse seltsis külastab põrgut ja puhastustuld ning jõuab lõpuks paradiisi. Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge.Et jumalateenistust rahvale arusaadavamaks teha, lülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad.Järk järgult kuunest sellest kiriklik näitemäng-müsteerium. Algul kandsid sellisei näitemänge ette preester ja kooripoisid korikus altari ees. Aja jooksul hakati ka kogududuse liikmeid tegelastena kaasa tõmbama
Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue Isalik ootus). Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea
Hurt pööras tähelepanu vaimsetele väärtustele. Eestlased ei saa suureks oma arvult vaid vaimult ja kultuurilt. 1870.aastatelhakkas Hurt vedama Aleksandrikooli liikumist, mis oli pühendatud Aleksander I-le, rajada eesti keelne rahvakool. Aleksandri kool asutati Põltsamaa lähedal ,olude sunnil vene keelsena. Eesti rahva valguse-, pimeduse-ja koiduaeg Aastatel 1868-1870 pidas pidas Carl Robert Jakobson Tartus Vanemuise seltsis kolm eesti rahvuslikule ärkamisele üleskutsutavad kõnet. Neist esimeses viskas ta kinda baltisakslastele, kes käsitlesid ennast kultuuritootjatena ja visandab vastupidise ajaloopildi, mis kujutab eeslasti kunagise vägeva kultuurrahvana. ,,Kolm soovimist,, Jakob Hurt tõusis eesti rahvusliku liikumise liidrite hulka oma kõnega esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. Aastal. Seal sõnastas ta kolme soovina oma rahvusliku liikumise programmi. Seltsiliikumine ja rahvusliku kultuuri sünd
suguelundite erinevuste kohta. Esineda võib ka vastastikust suguelundite katsumist, mis põhineb eelkõige uudishimul, mitte seksuaalsel tegevusel. Senisest olulisemaks muutub selles vanuses laste jaoks sõprussuhete loomine ning sotsiaalsed suhted eakaaslastega. On üsna tavaline, et eelistatakse eelkõige samasoolisi mängukaaslasi. 7- ndal eluaastal hakatakse tähelepanu pöörama soorollide sotsialiseerumisele ning veedetakse aega ka vastassoost laste seltsis. Täiskasvanud võivad selles vanuses laste seas märgata seksuaalse alatooniga mängude vähenemist, kuid seda eelkõige seetõttu, et neid mänge osatakse senisest oskuslikumalt varjata. Lastel kujuneb välja lõplik pilt soorollidest ja soostereotüüpidest ning hakatakse käituma ühiskonnas väljakujunenud tavadele vastavalt. Armastatakse kanda riideid, mis rõhutavad selgelt seda, kas lapse näol on tegemist poisi või tüdrukuga ning otsitakse teadlikult tegevusi, mis
SISSEJUHATUS Käesolev töö on kirjeldab maailma kõrgeimat maismaalooma. Teistest loomadest võib suurima erinevusena öelda, et tal on tavatult pikk kael. Sarnaselt inimesele on tal aga kaelalülide arv sama. Eestis Tallinna Loomaaias kaelkirjakuid pole. Küll aga võib neid näha Riia loomaaias. Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad. Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest. Nahk on kollakas, pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt inimese sõrmejäljele). Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnib sarvedega. Vastsündinu sar...
Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga HARIDUS 19211926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis 1926. a. astus TÜ usuteaduskonda 1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 193233 välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis Muud tegemised Tegutses aktiivselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning toimetas 1930. aastail "Usuteaduslikku ajakirja" 192030 avaldas luuletusi, tõlkeid, arvustusi, esseid, teaduslikke tööd 1933 hakkab Tartus õpetama semiidi keeli ja Vana Testamendi aineid Tähtsamad teadustööd 1930ndail on heebrea mõistet "JHWH sõna" käsitlev "The Word of Yahweh" ja kaheköiteline doktoritöö Vana Testamendi lühimast prohvetiraamatust Obadjast Suurem töö 193840 oli kirjastuse "Loodus" Suure Piibli teksti redigeerimine
Pole probleemi, inimesed leiavad endale uue suhtlusportaali. Kõiki variante ette lugedes tekib üks ja seesama tupik. Midagi ei saa ette võtta. Inimesed jõuavad tehnoloogiale iga aastaga järjest lähemale, mis tähendab, et ka interneti sisu, keel ning käitumine muutub. Tehnoloogiamaailm muutub, nagu muutuvad inimesed. Võrreldes üheteistkümne aasta taguseid noori praegustega, leiame palju erinevusi. Omavahel suheldi silmast-silma rohkem kui praegu. Veedeti aega üksteise seltsis ning ei muretsetud oma Facebookis ilmuvate sõnumite ja teadete pärast. Samuti sellepärast, kas keegi on minu juttu või pilti piisavalt palju like’nud. Ehk oleks mõistlik jälle üksteisega näost-näkku kokku saama hakata ning ilusat emakeelt rääkida, siis ehk ei juhtu see, et eesti keelest saab murre või kaob üldse koos paljude teiste riigikeeltega ära ning maailma jääb vaid paarkümmend põhilist räägitavat keelt.
ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Looming Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Mu isamaa on minu arm 1. Mu isamaa on minu arm, kel südant andnud ma, 3. Mu isamaa on minu arm sull' laulan ma, mu ülem õnn, ja tahan puhata, me õitsev Eestimaa! su rüppe heidan unele,
Lõppuks katkes Uruki meestel kannatus. Nad tulid kokku ja pidasid aru ning nad otsustasid jumalatele kaevata. Uruki meeste kaebus kostus jumalate kõrvu. Taevajumal Anu Ütles jumalanna Arurule, et tema on Gilgamesi looja ja nüüd peab ta Kuningale väärilise kaaslase leidma, kellega oleks tal jõudu katsuda ja võistelda. Siis saaks Uruki inimesed puhata. Aruru võttis käsu kuulda ja voolis savist sangari. Ta pani sangari nimeks Enkidu. Enkidu elas looma kombel lojuste seltsis. Kord kohtusid Gilgames ja Enkidu. Nad vaatasid teineteisele mõne hetke otsa ja läksid siis kokku kui härjad. Ei saanud kumbki teisest jagu! Viimaks rahunes Gilgames. Enkidu tegi Gilgamesile jubedait etteheiteid sellest, miks ta ei lase oma rahval puhata. Gilgames ja Enkidu suudlesid teineteist sõpruse kinnituseks. Nii lähevad sõbrad ka koos Humbaba vastu. Gilgames näeb selle retke jooksul erinevaid ettekuulutavaid unenägusid. Nad tapavad Humbaba.
Pärast oli loodud selts „Vanemuine“, mille oli üheks peaeesmärgiks üdlaulupeo organiseerimine 1869. aastal. Alguses ei tegelnud, muidigi, laulupeo korraldamisega, kuid kui selts aina tugevnes ja maalgi laulukoorid pidevalt arenesid, asus Jannsen julgemalt asja juurde. Ta soovis pidu kõige otstarbehokasemalt ja auväärsemalt korraldada ning küsis selleks teiselt nõu, näiteks Jakobsonilt, kes vastas nõusolevalt. Samal ajal püüdis J.V. Jannsen pinda sondeerida „Vanemuise“ seltsis. 19. veebruaril peetud keisri troonipühal kõneldi „Vanemuises“ ka „meie eestulevast 50-aastases juubelipühast“ ja nähtavasti pandi liikmeskonna hulgas liikuma laulupeo mõte. Ühtaegu viis Jannsen küsimuse ajakirjanduse veergudele. Seejärel, avaldas ka lootust, et küsimust käsitletakse eeloleval suvel köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite konverentsil, kus asi heaks kiideti. Laulupeo-kavatsus tehti 1867. a. sügisel lõplikult teatavaks. „Vanemuine“ asus märtsis avalikult
Kui aga suhe tõsisemaks muutub ja koos argielu elama hakatakse, hääbub tasapisi ka ärevustunne. Võib juhtuda, et armastus vajab vahtevahel midagi põnevat, et seda värskena hoida, kuid rutiini tekkimine ja ärevuse taandumine enne endale kalli inimesega kohtumist ei tähenda tingimata armastuse kadumist. Iga päev õpitakse üksteist paremini tundma, satutakse koos uutesse olukordadesse, avastatakse teineteises ühiseid jooni ning ka erinevuseid ja tehakse üksteise seltsis midagi sellist, mida varem teinud ei ole. Kõik need pisiasjad lisavadki armastusse värve juurde ja värskendavad seda. Ka see on tegelikult argisus, mis lihtsalt ei ole rutiiniks muutunud ja seetõttu tundub palju erilisem. Seega ei pea armastust ilmtingimata väljaspool igapäevaelu otsima. "Maailmal pole vaja teada, et kaks olevust teineteist armastavad. Abielu institutsioonis tuuakse häbitult ühiskonna ette nähtavale see, mis peaks olema varjatud, kaitstud kõrvaliste pilkude eest
abiköster, 6 taluperemeest, 3 kirikuõpetajat, 2 metsaülemat, 1 viiulimeister, kirikuteener, pagar ja tisler. Ülejäänute tegevusalad on teadmata. Koolmeistrid, kes olid enamjaolt vaimuelu juhid, adsid suure panuse orkestrite edasiarendamisele. Koolmeistritel ja köstritel oli eeldusi saada orkestijuhiks, kuna nemad olid saanud muusikalise ettevalmistuse. 3.1 D.O.Wirkhaus D.Wirkhaus oli seltsiliikumistegelane ja koorijuht. Wirkhaus tegutses "Vanemuise" seltsis, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsis, Aleksandrikooli liikumises ning juhatas Väägvere pasunakoori ning üldlaulupidude pasunakoore. Ta osutas suuri teeneid algajatele koorijuhtidele ning andis neile konsultatsioone. Ta aitas uutel kooridel nii endile instrumente muretseda, käis neid ka kohapeal juhendamas, kuni nende endi juhid olid asja selgeks saanud, kuid andis näpunäiteid ka kirja teel. Wirkhaus soovitas uutele kooridele alati parimaid pille tellida meistrite tehtud. Sellised
"Ojamölder ja tema minia" (tõlgiti ka soome ja saksa keelde). Kui perekond 1863 Tartusse kolis, töötas Koidula kümme aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana. Avaldas seal arvukalt jutte ja luuletusi, millest tema eluajal anti välja luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe Ööbik" (kaanel 1866, tegelikult 1867) ning jutukogud "Eesti Postimehe Õhtukõned", "Peruamaa viimane Inka", "Martiniiko ja Korsika" jm. Koidula kirjutas ja lavastas "Vanemuise" Seltsis näidendid "Saaremaa onupoeg" (1870), "Kosjakased" (1871) ja "Säärane Mulk" (1872). Suurem osa tema loomingust jäi kogumata ja avaldati postuumselt. Pseudonüümi Koidula soovitas Lydia Jannsenile C. R. Jakobson (1867). Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Eesti esimesel laulupeol
1865. a. lõi ta koos perega laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" ning ta oli ka esimese üldlaulupeo korraldaja. Tema peamiseks ideeks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine Karl Robert Jakobson (1841-1882) pärit Tartust, ent kasvanud Tormas. Õppinud kihelkonna koolis ja J.Chimze seminaris. Lisaks sai veel palju õpetusi oma isalt. Jakobson on sooritanud ka ülemkooliõpetaja eksami. Ettevõtmised: kirjutas Eesti Postimehes, pidas isamaalisi kõnesid seltsis ,,Vanemuine" ning tegutses Pärnu ja Viljandi põllumeesteseltside presidendina. 1878 a. asutas oma ajalehe Sakala Tema ideeks oli isamaalisuse rõhutamine eestlastes ning ühiskonnaolu parandamine üldiselt. Jakob Hurt (1839-1907) pärit Põvamaalt Himmastest. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreisikoolis, Tartu Gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ainelist abi pakkus talle O. Oetell.
1868 a. jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. C.R. Jakobson tundis koolis puudust väärtuslikust kooliraamatust ja emakeelsest lugemikust. Ta asus ise õpikute koostamist ja koostas aabitsa "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida"(1867.aastal). Jakobson viis aabitsates õppimise uuele meetodile: tähti veeriti häälikuliselt. 1870.aastetel pühendus Jakobson üha rohkem poliitikale.1868 ja1870 pidas ta "Vanemuise " seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid 1870 raamatuna. 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. C.R. Jakobson kohtas oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. 10.novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Julia suri 26.02. 1940. aastal 89.- aastasena.
ETTEVÕTMISED- EESTI kirjameeste seltsi president, valiti Aleksandrikooli kommitee presidendiks, mis pidi olema esimene eestikeelne kreiskool, juhtis kõige olulisemaid rahvuslikke ettevõtmisi 1870 aastatel. JAKOBSON- Eestlaste majanduslik olukord peab paranema, tuleb saavutada sakslastega võrdsed poliitilised õigused. Kostööd tuleks teha venelastega. ETTEVÕTMISED- Hakkas välja andma ajalehte Sakala, osales põllumeeste seltside töös, pidas isamaakõne Vanemuise seltsis, valiti eestikirjameeste seltsi presidendiks, rajas näidistalu. Millal toimus Eestis I üldlaulupidu ja mis oli selle tähtsus Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869 aastal.Selle tähtsus oli Esmakordselt tulid eestlased üle kogu maa kokku, algas traditsioon mis kestab siiani, hakati looma tohkem laulukoore ja puhkpilliorkestreid, arenes Eesti muusika Millega tegeleb EKMS EKMS tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsad olid kooliõpikud. Miks loodi Aleksandrikooli kommitee
kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!") Tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid, mis sündisid peamiselt praktilistest vajadustest. Nimelt puudusid J.V.Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. 1870. aastal avaldas Koidula mugandatud ühevaatuselise külajandi ,,Saaremaa Onupoeg", mille lavastamine sama aasta jaanipäeval ,,Vanemuise" seltsis tähistab eesti teatri sündi. Edasi kirjutas Koidula näidenditest ,,Särane Mul'k ehk Sada vakka tangusoola" (1872), mis on ka tema kõige tuntum näidend, ,,Kosjakassed" (1870) ja ,,Kosjaviinad (1880). Peale näidentite ja luuletuste kirjutas Koidula ka jutte. Ta jätkas oma isa J.V.Jannseni alustatud õpetlike külzjuttude traditsiooni. Koidula jutuloomingust on õnnestunumad ,,Enne ukse lukkustamist", ,,Ainuke", ,,Tammiste küla ,,wesketondid"" ning ,,Loigu perenaine". Võrreldes
Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana. Kodunt sai Jakob kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu. Kitsastele majanduslikele oludele vaatamata sai Jakob Hurt hea hariduse: ta õppis Põlva kihelkonnakoolis, seejärel Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1858 lõpetas Jakob gümnaasiumi ja asus 1859 Tartu ülikooli teoloogiat õppima. Jakob Hurt astus korporatsiooni Livonia liikmeks, kuid sidemed isataluga ei lasknud tal saksastuda. Programmilise luuletusega "Enne ja nüüd" astus Jakob Hurt "Perno Postimehe" kaastööliseks. Otsus oma rahva keele ja hariduse heaks tööd teha viis Jakob aktiivsele tegevusele Õpetatud Eesti Seltsis. Jakob Hurt oli siin tegev rahvaluule ja eesti keele uurimise alal, pöörates erilist tähelepanu uue kirjaviisi propageerimisele. Tugevat mõju avaldas Hurdale tutvumine F. R. Kreutzwaldiga. 1863 kohtus Jakob ÕES-i aias Viljandimaa rahvuslike tegelastega, kes olid tulnud ...
paremad, laenatakse-liisitakse ja kui praegustes rasketes majandustingimustes kaotatakse töökoht, kasvavad võlad üle pea. Nii, ei leita sageli enam väljapääsu ja otsitakse lahendust alkoholist. Väga paljud pereisad otsivad tööd välismaalt, nii elavad emad lastega kodumaal ja isad neist lahus. Seegi tekitab meestes masendust ning alkoholi abil püütakse seda leevendada. On aga ka lihtsalt neid inimesi, kes ei püüagi oma elujärge parandada, vaid veedavadki oma päevi alkoholi seltsis. Üha suuremaks mureallikaks on levivad nakkushaigused. Juba mitmeid aastaid hoiatatakse meid aids-i leviku eest, sellele on lisandunud linnugripp ja seagripp. Nakkushaiguste levikule aitab samuti kaasa suur hulk inimesi, kes töötavad või õpivad välisriikides. On küll olemas vaktsiinid ja ravivõimalused, kuid sageli ei ole kindel, kas vaktsineerimine aitab või on sellega juba hiljaks jäädud. Nii on igaühel meist ainult
Tallinna Saksa teater oli nii-öelda vilja õitsengu alguspaigaks. Siin alustasid mitmed hiljem Saksamaal kuulsaks saanud näitlejad. Eesti teatrinduse sünd 1819. aastal lavastati esimene täiesti eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab". Eesti esimene selts "Vanemuine" asutati 1865. aastal Johann Voldemar Jannsen eeskäel. Seltsitegevuse algvormiks olid lauluharjutuste kõrval kuuõhtud, peoõhtud, väljasõidud, millele hiljem lisandus ka näitemängud.Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". Esmalt veel vähenõudlikuma maitsega kui baltisaksa teater, piirdudes külakomöödiate ja romantiliste draamadega, ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid. Eks teose lavastamise inspiratsioon tulenes baltisakslastelt, nemad selle kultuuri osa esmalt meile tõid -"Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus. Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele
Paul Ariste (1905 Rääbise 1990 Tartu) on enim tuntud Eesti fennougristikakoolkonna rajajana. Pani aluse foneetikauuringutele Tartu Ülikoolis, on tulemuslikult uurinud keelekontakte (sh laensõnu eesti keeles) ning eesti murdeid. Arnold Kask (1902 Pärnu 1994 Tartu) oli eesti murrete silmapaistev uurija ning kauaaegne õppejõud. Mari Must (1920 Tartu 2008 Tallinn) oli murdekogumise ja -uurimise korraldajaid TA Keele ja Kirjanduse Instituudis ning Emakeele Seltsis. Ta oli fonoteegi rajaja (1957), murdesõnaraamatu koondkartoteegi loojaid (195263) ja EMS-i käsikirja koostamise suunaja. Kirjandust Murdeplaate Pajusalu, Karl, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg. Eesti murded ja Kendla, Mari. Kirderannikumurde palu. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2001. kohanimed. 2., täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009
toodi lauliku põrm Eestisse ja maeti Tallinna Metsakalmistule augustis 1946.Vändra lähedal Vändra-Viljandi maantee ääres oli Lydia Koidula sünnikoht. Tänapäeval tähistavad seda park ja J. Raudsepa loodud mälestuskivi. Lydia lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas ta isa ajalehetöös.Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule."Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile.Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. 21, novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 13. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna
külastada tema valdusi. Nad võtsid vastu paavsti õnnistuse ja asusid teele. Kui nad olid jõudnud Aiaseni, siis oli Egiptuse sultan Bundukdari tunginud suure väega Armeeniasse ja teinud seal ränka laastamistööd, nii et saadikuid ähvardas surmaoht. Mungad kartsid edasi minna ja lõpuks teatasid, et enam kaugemale nad ei lähe. Nad andsid Niccolóle ja Maffeole üle kõik volitused ja kirjad ja lahkusid templirüütlite suurmeistri seltsis. Kui Polod saabusid linna nimega Kemenfu, kus suurkhaan sel ajal asus, läksid nad valitseja paleesse, kus leidsid eest suurkhaani ja hulga paruneid. Nad andsid üle volitused, kirjad ja püha õli, mis tegi valitsejale head meelt. Hubilai tervitas ka väga sõbralikult noorukest Marcot. Marco jõudis kiiresti omandada teadmisi tatarlaste kommetest, keelest ja kirjatarkusest. Vähese ajaga suutis ta ära õppida neli keelt, nii sõnas kui kirjas. Sellega pälvis ta suurkhaani
Meie rahvast ja rahvuslust üritati hävitada, maha suruda ja allutada vahendeid valimata, kuid rahvuslik ühtehoid ning üksteise tugi rasketel hetkedel, aitasid meil sellest hädast üle olla. Ehkki olime uuesti võõrais kütkeis, säilis meie meeltes mälestus vabadusest. Keelatud vili on ju magus. Erich Maria Remarque'i teose "Läänerindel muutuseta" peategelane sai sõja kestel võimaluse puhkuseks koju minna, et tunda seda sama rõõmu ja rahulolu koduste seltsis, mida esimese iseseisvuse aja eestlasedki tundsid. Kodus ootasid teda ema ja õde, kes tema eest hoolitseda soovisid, kuid mehel oli raske vastu võtta nii nende armastust kui ka vanade sõprade seltskonda. Ta mõtles ainult sõjale ja tahtis tagasi nende kamraadide juurde, kes lahingutes tema kodumaa eest sõdisid. Tema eesmärgik oli sama, mis eestlastelgi olla sõltumatu. Seda tõestas tahe minna tagasi sõtta, kodumaa eest sõdivate sõdurite juurde, kelle vahele oli
Teema: Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Reinhold Kreutzwald. Loe õpikust läbi Faehlmanni ja Kreutzwaldi kajastav materjal ja leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Milliseid ühiseid ameteid (3) pidasid Faehlmann ja Kreutzwald? Mõlemad töötasid arstina, õpetajana ja tegutsesid Õpetatud Eesti Seltsis. 2. Millal ja kuhu rajas Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning mis oli seltsi huviobjektiks? 1838. aastal lõi Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning huviobjektiks said eestlased, nende ajalugu ja maa. 3. Kellena ja kus töötas Faehlmann (2)? Eesti keele lektorina Tartu ülikoolis ja tohtrina Tartus. 4. Mis on Faehlmanni tähelepanuväärsemaks loominguks? Kui palju seda on? Loetle need. Tema kõige rohkem tähelepanu äratanud tööks on tema müütilised muistendid (arvult 8)
Lektüürileht Varesele Valu Leelo Tungal 95 lk Illustraator: Cathrine Zarip Tegelased: Toomas Tarm, Marge Manoff, Iisi Pärn, Katrin, Andres Pärn, Kalev, Cathy , Merle, Väike Kairi, Vares Pedro, Mariin, õp. Hõbemägi, Robert, Marko Kalmer, Aleksandr Bernstein 1. Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida? Raamat vöiks rääkida, mingisugusest varesest kel on väga raske elu ja kellele kogu aeg haiget tehakse. Millest tegelikult rääkis? Rääkis ühest tüdrukust Iisist, kes elab üksinda oma korteris, ta on alles 14 aastane, kuid juba on ta isa surnud ja ema käib välismaal tööl. Et kellegiga rääkida , südant puistata hakkab ta oma kõnelusi linti võtma ja seal kõnelustes ta vötab oma kujutlusisikuks oma ema Marge.Ükspäev leiab ta omale varsese Pedro ja hakkab tema eest koos Robiga hoolitsema. Samuti satub Iisi ka haiglasse nin...
,,Noore Wertheri kannatused" Analüüsiv töö Werther ja religioon Suhe religiooniga oli päris hea, sest ta uskus jumalat ja andis inimestele selles asjus ka nõu, kuidas nad peaksid elama ja käituma, et nende tegevus ei satuks jumalaga vastuollu. Näide teosest Kui meil oleks aval süda selle hea nautimiseks, mis Jumalal on meile iga päeva jaoks tallel, siis oleks meil ühtlasi küllalt jõudu taluda halba, kui see meid tabab. Näide2 Jäin oma südames ustavaks tõekspidamisele, et lastega peame talitama niisamuti, nagu meiega talitab Jumal, kes teeb meid kõige õnnelikumaks siis, kui laseb meid heatahtlikus pettekujutluses eluteed tallata. Werther ja kirjandus Suhe kirjandusse ei olnud eriti hea, kuna ta oli tüdinenud kõikidest neist raamatutest mida ta oli siiani lugenud ning üks põhjus miks ta raamatuid enam lugeda ei tahtnud oli see, et ta ei tahtnud, et keegi teda juhiks, mida to...
Heino Eller 1887- 1970 Heino Eller sündis 17. Märtsil 1887. a Tartus. Muusikalised huvid olid laialt levinud ka teiste pere liikmete puhul, emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis ,, Kalevala" meeskvartetis ja tegutses aktiivselt vanemuise seltsis. Perekond oli väga musikaalne, neist neljast said muusikud. Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. H. Elleri lemmik pilliks oli viiul seda hindas ta väga ja harjutas igal avaneval võimalusel. 12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju
Ühendriikide osariikidest, seetõttu on Ameerika ja Alaska valitsemisviisi samasugune. Kuverneriks on Frank Murowski, kes allub Ameerika Ühendriikide presidendile Barack Obamale. Riigikeeleks on Alaskas, nagu ka teistes osariikides, inglise keel. Enim levinud religiooniks on katolik usk. Peamiseks elatusallikaks on turism. Suvehooajal külastab Alaskat väga palju turiste, kellele on loodud erinevad kelgukoeralaagrid, kus rakendisõitu nautida ja õppida tundma elu koerte seltsis või erandjuhul ka liustikul. Samuti on loodusparke, kus nautida matkamist imelises looduses. Turismi tähtsuse tõttu inimeste elus, on alaskalased väga sallivad võõraste ja turistide suhtes. Just hooaeg, kus osariiki külastavad turistide vood on alaskalaste meelest kõige nauditavamad. Võõrkeelte suhtes ollakse küll sallivad, kuid enamasti eelistatakse inglise keel, mida valdavad kõik kohalikud elanikud.
Võib-olla on siiski parem, kui katsun natuke kaugemalt- lihtsalt niisama igaks juhuks, sest äkki elevantsid ei armasta kah juustu. Puhh pidi viima terve purgi mett Notsule, kuid alateadvusest ennast tobedate ideedega lollitades sööb ta peaaegu kogu mee ära. Puhhi saab pisut võrrelda inimestega, kes tegelikult teavad, mis tagajärjed mõnel teol võivad olla, kuid siiski ei suuda lõpetada lollitades end üha totramate vabandustega. Cristopher Robin oli loomade seltsis ainuke inimene, seega võis teda kõige targemaks pidada. Loomad küsisid temalt kõiksugu asju, sest pidasid teda väga targaks. Tegelikult ei teadnud Cristopher Robin kõigile küsimustele vastuseid, kuid ta sai alati midagi ise välja mõelda, et mitte piinlikku olukorda jääda. Tal oli seda väga häbi tunnistada, kui ta mõnele küsimusele vastata ei osanud. Loomad ju polnud kõigega nii hästi kursis, seega tekkis Cristopher Robinil võimalus
Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid. Pastrotite mõjul jäi rahuldamata ka Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. Pärast seda jätkas Jakobson siiski ajakirjanikuna ühes liberaalses baltisaksa ajalehes. Ta osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868. ja 1870. aastal pidas "Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid ka raamatuna juba 1870. aastal. Esimese kõnes "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. Eesti rahva koiduajaks, uueks ärkamisajaks, pidas ta keiser Aleksander II reformide peatset tulekut. Teises kõnes "Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870), ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest.
Sadamas ootab teid kas korraline liinilaev Mann või tellitud paat. Paati mahub 12 inimest. Ülesõit saarele kestab 10 minutit. Manilaiu sadamas vaadake plaani ja asuge matkama, taluni 2,5 km (võimalik tellida taksot). Kokku on seal 6 tuba,22 kohta ja 15 lisakohta. Manilaiul asuv Riida talu on kui väike paradiis mere rüpes. Kaunis ja rahulikus keskkonnas saab läbi viia nõupidamisi, koolitusi, kokkutulekuid, pulmi ja sünnipäevi, aga ka mõnusat perepuhkust veeta - koduloomade seltsis ja taluelu tundma õppides. Suuremate ürituste tarbeks on rannas kuursaal. Riidal saate päikest ja merd nautida, saunas ennast kosutada ja hõrgutavaid roogasid süüa. Valmistame sööki kohapeal kasvatatud aedviljadest, maitsta saab ka kohalikku hõrku lamba ja mägiveise liha. Soovi korral tagame väga privaatse olemise. Talvisel ajal saab saarele üle jää matkata, uisutada või suusatada. Lisavõimalusteks on veel sportimine rannavolleplatsil, sõudepaat, kalastamiseks ja
Johann Voldemar Jannseni ning tema perekonnaga esialgu väga hästi läbi. Just tema andis Jannseni tütrele Lydiale kirjanikunime Koidula. · 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. · Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses, olles alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. · 1868 - 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna. Kõnedes ülistas ta muistsete eestlaste iseseisvusaega, kritiseeris hilisemat baltisakslaste tegevust. Ta lõi ka 700-aastase orjaöö kontseptsiooni , mis lõpetas muistse valguseajastu ning avaldas lootust, et Vene keisri abiga suudetakse pimedusest taas koiduni välja võidelda. Elukäik Eestis ja Sakala · 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks.
Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside žürii liige ja pedagoog. Muusitseeris jazz-ansambel JBB. Etenduse peaosatäitjateks olid Helen Bogatch ja Sergei Upkin. Lavastuse koreograafia autoriteks on Eesti Rahvusballeti tantsijad Triinu Leppik-Upkin ja Sergei Upkin. Tantsulavastuse tegevus toimus jazziklubis, mis kuulub ühele maffiabossile. See lugu algas nii, et kõigepealt veetis ühes baaris aega üks maffiaboss, kes veetis seal aega oma sõprade ja abikaasa seltsis. Järsku ilmusid baari kaks noort, üks kaunis kergeusklik neiu ja suhteliselt tagasihoidlik noormees. Nad ei märganud mingit ohtu ja arvasid, et see on täiesti tavaline baar, kus nad saavad koos tantsida jms. Otse kui märkamatult tõmmati neiu mafiabossi punti ning ta ässitati noormehe vastu üles. Noormees küll üritas kuidagi tüdrukuga kontakti saada aga asjatult, sest mafiaboss juba hoolitses selle eest, et nad kokku ei puutuks. Kuid sellel samal ööl pandi toime
pankur Paul Öpiku vend. Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14-keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Paul Öpiku poeg oli energeetikateadlane Ilmar Öpik, kelle poeg Andres Öpik oli keemiaprofessor. Ernst Öpiku lapsed on Uno, Helgi, Tiiu, ajaloolane Elina, Inna ja Maija. Elulugu Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. Aastail 1910– 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 1911–1912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taškendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale
peasüüdlasi ning väljarände peamisteks põhjusteks pidas ta halba majanduslikku olukorda. Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid. 1871. aastal ei tohtinud ta enam "Eesti Postimehe" veergudel midagi avaldada. Jakobson ei lasknud ennast sellest heidutada ja jätkas kirjutamist ning rahva mõjutamist, mis ongi tema juures kõige märkimisväärsem. 1868. ja 1870. aastal pidas ta "Vanemuise" seltsis kolm isamaalist kõnet, mis ilmusid ka raamatuna juba 1870. aastal. Need kõned äratasid rahvas midagi suurt ja tahtejõulist. Esimese kõnes "Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. Eesti rahva koiduajaks, uueks ärkamisajaks, pidas ta keiser Aleksander II reformide peatset tulekut. Selline ajalookäsitlus oli vastupidine baltisakslaste omale, kes nägid eestlastes
Jannsenite perekonna alguses loodi laulu ja mänguselts Vanemuine, mis sa eeskujuks samalaadsete seltside loomisele teises Eesti linnades. 17. 1866. uus vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest.Talurahvas valis ise valla volikogu ja ametimehed.Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma.Nõnda omandati kogemused, mis võimaldas hiljem oma riiki juhtida. 18. 1868. Jakobsoni isamaakõne Vanemuise seltsis. 19.1869. Eesti esimene üldlaulupidu.See oli esimene kord kui eestlased said üle kogu maa kokku. Esinesid ainult meeeskoorid ja pasunakoorid. 20.1870. Valmis esimene raudtee Eestis, mis ühendas Peterburgi, Narvat, Rakveret ja Tallinna kaudu Paldiski jäävaba sadamaga. Rajati Tartus Eest Üliõpilaste Selts.Seltsi värvid olid sinine, must ja valge, mis muutusid peagi rahvusvärvideks. 21. 1872
mitte sellistes kogustes nagu ära juuakse. Või et prügikastide ümberlükkamine ja tagumine on hea pinge maandamiseks, sest aitab viha välja elada. Kuid rekreatsiooni puhul on väga oluline, et ei tehtaks kahju iseendale ega teistele. Seega ei kuulu ennast hävitavad või teisi ohustavad tegevused kasulike tegevuste hulka. Praegu on Eestis täiesti olemas kontingent, kelle põhiliseks meelelahutuseks on seltsis alkoholi tarbimine, tähtis ei ole ei koht ega joodav jook. Lastega tegelevad inimesed peaksidki pöörama tähelepanu sellele, kuidas noored oma aega sisustavad. Mida varem hakkab pihta logelemine ja tegevusetus, seda tõenäolisem on, et tulevikus saab see joomarlust armastav seltskond lisa. Huviringid ja treeningud on parimad viisid õpetamaks noortele tõelisi rekreatiivseid tegevusi. Neid juhendades ja neile erinevaid võimalusi näidates, saavad nad pisiku,
Talveöö 28. detsembril 2017 käisin Tallinnas Estonia kontsertsaalis vaatamas Tõnis Mägi ilusat ja hingestatud aastalõpukontserti "Talveöö". Kontserdil esitati loomulikult Tõnis Mägi enda loomingut, ent veidi teistsuguses võtmes, kui tavaliselt oleme harjunud kuulma. Temaga koos oli laval Riivo Jõgi oma orkestriga, kes oli Tõnise lauludele seaded loonud, ning loomulikult ei puudunud tollelt kontserdilt ka väike üllatus: Tõnise kõige noorem tütar Mirt Mägi esitas kontserdisaalis isalt talle pühendatud klaveripala. Kontsert oli kahes osas, ühe vaheajaga, ning kokku kestis umbkaudu kaks tundi. Ülesehituselt oli see hästi ja loogiliselt paika pandud: esimene osa oli rohkem tutvustav, Tõnis Mägi suhtles rahvaga ja ka orkester sai publikule omasemaks. Teises osas aga kõlasid nii Mirdi kui ka dirigendi enda klaveripalad. Kontsert lõpetati rahva palaval soovil Tõnise ühe tuntuima looga ,,Koit", mis...
nende naisterahvaste külge, keda nad olid endale naisteks valinud, ja need said sedamaid kohe halliks kiviks. Mina, kõige noorem oma õdedest, olin ka nendega ühes, aga et vanamees minu külge ei torganud, vaid koguni mind omale naiseks valis, siis jäin mina üksi nende seast inimlikku olekusse. Et mul midagi vanamehe tahtmise vastu parata ei olnud ega võinud, pidin ma vastu oma tahtmist tema naiseks saama ja tema seltsis siin mustas saunahütis elama. Igavus tahab mind siia ära tappa, küll tahaks ma heameelega ära minna, aga ma tean, ma ei saa. Vanamees, kes mind kangesti taga ihkab, saaks mind taga ajama ja mind oma nõiakepiga torkama, kus ma ka niisamuti kui õed ja sinu vennad halli kivi sarnatseks saan. Ka on see vanamees ilma südameta ja ei mõtlegi veel surma peale. Aga ma tean, et ta süda ta oma ütlemise järele ühe linnu sees on, siis soovin ma, et
Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, mille tuumikuks olid tol ajal kirkuõpetajad ja koolmeistrid. Friedrich Robert Faehlmann - ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald - ,,Kalevipoeg" Rahvusliku ärkamise algus
Sünniaastapäeva puhul Keeles ja Kirjanduses 1985. aastal ilmunud artikkel, kus kajastati tema teeneid eesti keele murrete, kohanimede ja süntaksi uurimisel ning keelekorralduses. Juba algusest peale arvati Emakeele Seltsi põhiõlesandeks äratada huvi eesti keele tundmise, arendamise ja uurimise vastu. Peamise suunandadena nähti murdeainese kogumist ja uurimist, keeleajalooliste nähtuste selgitamist ning kaasaegse kirjakeele õigekeelsust. Sisuline töö on Emakeele Seltsis jagatud erinevate toimkondade vahel. 1920.1930. aastail oli kõige tegusam murdetoimkond, kus Andres Saareste juhtimisel pandi põhirõhk eesti murrete süstemaatilisele kogumisele. Kümne tegevusaasta jooksul jõuti plaanitud 30 keskesest kihelkonnast küsitlemisega lõpuni 24s ning selle keeleainese alusel võid Andrus Saareste 1932. aastal esitada Eesti keeleala murdelise liigenduse, mis üldjuhul kehtib tänapäevani.
nurkades. Sellest hoolimata aga ei olnud lihtrahvas maffia tegevustest teadmatuses. 1950, kui Ameerikas majandus oli tõusujoonel ja inimesed ihkasid aina paremat, gänsterid olid toiduahela tipus. Nad nägid head välja, neil oli raha, naisi, kuulsust ja iseloomu. Mitmed noored poisid ühinesid lihtsas lootuses, et saada rikkaks. Täna tuntud Lucchese, New York'i haru gängster Henry Hill kirjeldab, kuidas nägi maffia kogunemist oma korteriaknast mustades ülikondades mehed ilusate naiste seltsis ta hakkas töötama autopesijana, et neile lähemale saada ja tutvust sobitada. Maffia omas ka väikekommuunides suurt mõjuvõimu. Väiksemates rajoonides, kuna raha oli jagada, pakkus maffia teenuseid kohalikele, millega nad palju poolthoidu saavutasid. Bill Bonanno, endine gängster ja kuulsa maffiabossi Joseph Bonanno poeg, meenutab kuidas ta isal kaks korda nädalas külalised käisid palumas talt abi. Probleemid olid erinevad keegi
intensiivselt just oma akadeemilise organisatsiooni tegevusele. EÜS-is toimis V. Reiman kirjatoimetaja, laekurina, abiesimehena ja lõpuks esimehena, nimelt 1886. aastal 1. ja 2. semestril. Ta oli hingega kõige juures, nagu see oli tema loomuses ja nagu ta oli igal pool ja alati. Esimehena valmistas ta põhjalikult ette päevakorra, nii et koosolijail oli vähe põhjust sõnavõtuks, ja ta semestriaruandes pidi kaebama, et koosolekute ametlikult osal puudus elavus. Ettekandes, mis ta seltsis pidas, olid ikka hästi läbi töötatud, mis iseloomustas ta hoolikust ja põhjalikkust. Peale muu teostas ta juba 1883. aastast saadik seltsi toimetuste komisjonis, ja oli see, kel lõpuks pärast üliõpilasaega õnnestuski toimetuste mõtet EÜS- i albumi kujul teoks teha. Eriti intensiivselt töötas ta seltsis esimeheks oleku aastal 1886. Kuigi juba üliõpilasaastail ta olemus oli sügavalt
2542. Puusärk: 2559. 2. Internetiallikad: http://www.sjg.edu.ee/tyybel/platsenta.html, 01.05.2009 http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=40, 27.04.2009 TÖÖTLEMATA MATERJALID: Pulmad Kui kaks inimest on oma pikas kooselus leidnud nii palju jõudu ja armastust, et muuta mured rõõmudeks ja unistused reaalsuseks, siis on aeg seda pidulikult tähistada. Kõigepealt tuleks mõelda sellele, kas soovite tähtsat päeva veeta vaid kahekesi teineteise seltsis, või soovite seda päeva tähistada ka oma lähedastega. Kui soovite nautida vaid teineteise seltskonda, siis oleks heaks variandiks korraldada näiteks vaid teile kahele mõeldud romantiline piknik mõnel ilusal suveõhtul. Või miks mitte sõita koos mõnesse ilusasse SPA-sse ja lõõgastuda? Kindlasti oleks abielu värskendavaks variandiks ka abielutõotuste uuendamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
