Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14 keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Paul Öpiku poeg oli energeetikateadlane Ilmar Öpik, kelle poeg Andres Öpik oli keemiaprofessor. Ernst Öpiku lapsed on Uno, Helgi, Tiiu, ajaloolane Elina, Inna ja Maija. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910- 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 19111912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944. aastal põgenes punaarmee eest Saksamaale
kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Mõni aeg hiljem liitus ta Peterburi patriootidega ja sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ning poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. Aastal 1865 kirjutas Jakobson ''Eesti Postimehes'' vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. 1868. ja 1870. aastal pidas "Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid ka raamatuna aastal 1870. Esimese kõnes "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset vabadust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. Eesti rahva koiduajaks, uueks ärkamisajaks, pidas ta keiser Aleksander II reformide peatset tulekut
Töötas endunustavalt, peas vaid ooperiteemad. Jäi ka veidi isiklikku aega. Rahvuslike vabadusvõitluste aastail (kulminatsioon 1848 revulutsioon euroopas) oli ta rahva suuri lemmikuid. Mitmed tame laulud ooperitest muutusid rahva seas võitluslauludeks. Valiti I ühendatud Itaalia parlamenti. Verdi oli kuulus üle euroopa. Pea kõik teatrid lavastasid ta oopereid. Vana mehena naasis sitsiiliasse oma maamõisa. Seal elas üksinduses ja tagasitõmbununa. Aeg möödus talupoegade seltsis või klaveri taga. Töötas ja täiendas oopereid. Kirjutas 2 shakespeare teemalist ooperit (othello 1887, falstaff 1889). Need 2 elulähedast ooperit on testamendiks rahvale. Maetud 2 korda (maamõisas ja sealt Mialnosse). 25000 (?) austajat matustel. Looming 26 ooperit (8 tänapäevani pop.). Vanemates ooperites köitsid teda ajaloolised sündmused. Hilisemad üha isikulisemad. Ei peegelda üksnes sündmusi vaid ka tegelaste iseloomu ja hingeelu
olukord maailmas. Seepärast on oluline enda kõrvale leida isikud, kelle seltskonnas on võmalik end hästi tunda ning iseendaks jääda. Mõni aga eelistabki iseenda seltskonda, tundmata seejuures üksildust. Charles Bukowski on öelnud: "Ma ei vihka inimesi. Ma lihtsalt tunnen end paremini, kui neid pole läheduses." Üksinda olemises ei ole midagi halba, see loob võimaluse mõtteid koondada ning ennast paremini tundma õppida. Aeg-ajalt natuke vaikust ja rahu iseenda seltsis mõjub isegi tervislikult, pakkudes vaimset puhkust. Sellegipoolest pidev teistest isoleeritus ning liigne üksiolek pole ka õige, pigem on üksiolek värskendav vaheldus rutiinsele argielule. Öeldakse, et kui tahad, et asi saaks tehtud, siis tuleb see ise ära teha. Kuid kõiki kohustusi enda õlgadele kuhjates võib koorem kujuneda liiga raskeks. Kuvõrd palju saab aga loota teiste abile? Sõpra tunned küll hädas, ent kui siiras on abikäe pakkumine
Sellest võib järeldada, et iga väiksemgi väga isiklik asi, mis ühel hetkel avalikuks tuleb, võib su saavutused ja pingutused nagu tolmukübekese tuulega minema pühkida. Mul on rohkelt tuttavaid, kellel on palju külgi, mida nad oma vanemate ees kunagi ei näita. Kooli ning lapsevanemate jaoks on nad väga eeskujuliku käitumisega lapsed, kes õpivad ainult parimatele hinnetele ning võtavad osa kõikvõimalikest huviringidest ja üritustest. Olles tihedalt nende seltsis olen ma mõistnud, et esmapilk on petlik. Nad teevad tubli näo pähe vaid selleks, et jätta teistele head muljet, mitte seepärast, et nad tahavadki olla tublid ja pealehakkajad, mis on minu arust olulisem. Inimene peaks tegema seda, mis talle endale rõõmu pakub ja seda tuleks teha naudinguga ja kogu hingega. Seda tehes tõuseks kindlasti ka töö efektiivsus. Kõige sellega tahan ma öelda, et meil kõigil on oma nähtavad ning nähtamatud maailmad
Tema loomingus domineerivad romantilised ja valgustuslikud. 2. Lydia Koidula Tema õige nimi oli Lidia Emilie Florentine Jannsen. Sündis Vändras, 18431886. Sooritas Tartu ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetajaks. Koidula oli esimene naislüürik- kirjutas küpset loodus- ja isamaaluulet, lasteaulud ja ballaadid. Koidula oli eesti rahvusliku näitekirjanduse ja teatri rajaja. 1870. aasta jaanipäeval lavastati "Vanemuise" seltsis Koidula näidend "Saaremaa Onupoeg". 3. Karl Eduard Sööt Sündis Tartu vallas 18621950- Alates 1913 oli ta vabakutseline kirjanik. Ta on tegutsenud ka tõlkija ning kirjandus- ja kultuuriloolasena. Söödi luulet iseloomustab romantika ja realismi põimumine, tundesiirus, huumor ja kohatine ühiskonnakriitilisus. 4. Anton Hansen Tammsaare Sündis Albu vallas Põhja-Tammsaare talus, 18781940. Töötas ajakirjanikuna "Teataja", "Vaatleja" ja "Sõnumete" toimetuses. 1920
jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eesti keelne ajaleht, mõisnike survel sulges J. V. Jannsen 1871 aastal talle ,,Eesti Postimehe" veerud. Jakobson aga jätkas oma ajakirjanduslikku tegevust liberaalses baltisaksa ajalehes ,,Neue Dörptsche Zeitung". Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. Ta pidas 1868 ja 1870 ,,Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid raamatuna 1870. aastal. Asuss 1871 aastal Tallinna, kuid ei saanud siingi eestikeelse ajalehe asutamise luba. Ta oli 18721874 aastal Vanaja UueVändra valla kirjutaja. Ostis 1874 Vändras asuva Kurgjala talu ja kavatses sellest teha näidismajapidamise. Korraldas samal aastal Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Ta valiti
Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. · Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises (98%). · Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis. · Meie lähimad loomsugulased, inimahvid eriti simpansid valmistavad ja kasutavad ka mitmesuguseid tööriistu- kindlaks otstarbeks valitud ja kohandatud looduslikke esemeid. Nad võivad neid oskusi ka üksteiselt õppida. · Noorte inimahvide õpetamiskatsed on näidanud, et nad on võimelised õppima ja kasutama viipe-või muud märgikeelt, kusjuures nad võivad omandada mõningaid abstraktseid mõisteid ja neid loogiliselt seostada.
Kui teil on tuju lonkida ringi veetlevas väikelinnas, kus asub palju vabaõhukohvikuid ja ehtepoode, tasub minna saare idaosas asuvasse Artàsse. Seda eriti teisipäeviti, mil linnas toimub turg. Mallorcast lõunas asuv Cabrera saar on osa saarestikust, mis on looduskaitse all, sest sealne elustik on looma- ja taimeliikide poolest eriti rikas. Sõitke paadiga saarele ja veetke päev mallorca müürisisalike, kalakotkaste ja pistrike seltsis. Rannamõnude nautimiseks päevitused, päikeseprillid ja -kreem. Kuurortides on hinnad kõrged. Seega tasuks kaasa võtta nii kosmeetika (naiste rahvas), põhilised ravimid, kerged riided, sellised, millega saab jalutada randa. Kui on soov õhtuti diskole minna siis ka selleks sobivad riided. Päevaplaan 1. päeval lähme Tallinnast lennukile ja jõuame hilja ning lähme kohe hotelli. 2. päeval lähme Mallorca pealinna shoppama. 3
Me vajame kedagi enda kõrvale, inimesed ei suuda üksinduses elada, nagu paljud loomad ja taimedki, kes vajavad elutegevuseks ka teist looma või taime enda kõrvale. Inimestel on suur vajadus kellegi toeks, keegi kes meid toetaks ja keegi, kes meid kuulda võtaks. Meil on vaja oma tundeid teistega jagada. Oma tunnete jagamine teistega pakub meile nagu mingit rahu ja samas sütitab ka enesekindlust. Suurema aja meie elust veedamegi me kellegi seltsis, olgu see siis tööl olles, koolis õppides, sporti tehes või lihtsalt tänavapeal jalutades. Alati on ka erandeid, sest on ka neid inimesi, kes armastavad üksindust ja veedavad pigem üksi aega, kuid mida on raskem mõista, sest koos on kindlam ja ka lõbusam. Koos aega viites õpib inimene ka rohkem võibolla rohkem kui kooliski, omavahel teadmisi jagades jääb see paratamatult paremini meelde.
Põlvkondade vahelised konfliktid Kindlasti on igalühel tulnud ette konflitke oma vanemate või vanavanematega. Kas siis riietuse või käitumise tõttu. Kõik see võib tuleneda sellest kui erinevatel ajastutel oleme me elanud ja kui erinevad on meie vaated seetõttu praegu. Üheks suurimaks põhjuseks võibki olla suur vanusevahe. Nt. meie vanavanemad, nemad ei saa aru miks meie nii käitume, miks oleme koguaeg netis ja käime riides nii kohatult. Selle tõttu võib olla ka palju ütlemist. Kõik tuleneb aja vahest, kui nemad olid meie vanused ei suutnud nemad ettegi kujutada, et tulevikus võiks keegi kanda selliseid riideid, nemad on leppind lihtsa riietusega ja alati rahul olnud. Samuti on vanematel inimestel rohkem kogemusi. Nt. suhete poolest, tihti peale saavad noored haiget kuna on kiirustanud suhtega ja lõpptagajärjel võibolla sellest vanematega rääkides nad ütlevad tihti peale, "usu mind, mul on sellega kogemusi". ...
aastaks niivõrd halvenenud, et loobus arstitööst. 14.aprillil 1850 ta suri ning ta maeti Tartusse Raadi kalmistule. F.R. Faehlmann oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjanduse algmaterjalina. Tema looming jaguneb seejuures ka nelja: luuletused, kunstmuistendid, jutud ja epigrammid. Eesti kultuurilukku on Faehlmann läinud peamiselt eepose “Kalevipoeg” algatajana ja eesti rahvusmütoloogia loojana. 4.jaanuaril 1839. a. tegi ta Õpetatud Eesti Seltsis ettekande „Kalevipoja“ kohta. Seda fakti tuleb pidada „Kalevipoja“ koostamise esimeseks etapiks. ÕESi toimetistes saksa keeles avaldatud kaheksa romantilise muistendiga („Emajõe sünd“, „Vanemuise laul“, „Keelte keetmine“, „Koit ja Hämarik“, „Loomine“, „Vanemuise kosjaskäik“, „Vanemuise lahkumine“, „Endla järv ja Juta“) tegi F. R. Faehlmann katse rekonstrueerida eesti mütoloogiat. Sellega pani ta aluse eesti rahvusmütoloogiale, mida arendati edasi
kohanema ja seda ka kasutama õppima.Noored on sellega kõik kohanenud, kuid siiski paljudel vanematel inimestel on sellega raskusi veel. Kas interneti vastu üldse saab tänapäeval olla ? Tundub, et selleta enam ei osata elada. ' Internett on meie kõigi igapäeva elu üks suur osa ja see suureneb iga päevaga. Nagu näiteks inimesed kasutavad ühe enam suhtlusvõrgustikke ja erinevaid interneti põhilisi teenuseid. 1990nda lõpus sündinud lapsed on kasvanud ülesse juba arvuti seltsis . Väikesed lapsed teavad praegu juba kuidas teha lahti internetis lehekülg ja sealt siis, kas vaadata videosid või mängida mänge. Veetes nii noorelt juba aega internetis, on ilmselge, et neil on tulevikus silmadega probleeme ja raskusi kirjutamisega. Sellega tekib jälle järgmine probleem. On teada , et inimeste tervis halveneb vähese liikumise tõttu. Selle põhjuse suur tekitaja ongi justnimelt internet. Internetis saab inimene teha tänapäeval kõike.
Kitoon- napilt põlvini ulatuv pesemis- ja riietusruumid õlgadelt kikkitatud * Mõni sai tähtsaks hariduskeskuseks. (Kuulsad õpetlased käisid Homoseksuaalne armastus tarkust 1. Kreeka aristokraadide elu kulges eeskätt sookaaslaste seltsis jagamas). 2. Mees võttis nooruki oma erilise hoole alla, jagades näpunäiteid ja 3. Olümpiamängud peeti Zeusi auks iga 4 aasta tagant andes edasi elukogemusi. - osalesid üksnes hellenid 3. Sageli arenes see edasi seksuaalseks kiindumuseks. - barbaritele keelatud 4
Kuulus laulja, näitleja ja kirjanik on väga positiivne ning naudib oma elu täiel rinnal. Tätte on öelnud, et elu hakkas talle meeldima, kui ta oli kolmekümne kuue aastane. Enne seda ei saanud ta elu ilust aru, kuid siis ta justkui ärkas. Kõige olulisemaks peab Jaan Tätte seda, et aeg-ajalt oskaks aja maha võtta. Selle kohta on ta öelnud: ,,Mul on see õnnestunud, mul on päris tore elu olnud". Tätte väärtustab väga oma perekonda, kuna hetki pere seltsis jääb järjest vähemaks. Juba 1998. aastal oli tema jaoks peale etendusi kõige olulisem kohe koju kiirustada, et enne magama minekut lapsi näha. Tätte loomuses on pigem tahaplaanile jäämine kui esile trügimine. Ta on väga armastatud mees. Seda nii oma perekonna kui ka kogu eesti rahva poolt. Tättel ei ole vaenlasi ning ta arvab, et see on hea. Tätte elus on asjad käinud kümne aastaste tsüklitena. Peale kümne aasta pikkust lauljakarjääri
1920. aastate nn ametliku kirjanduseelu üks peamisi asjaajajaid. Kooliteed alustas ta Orgel. Seal sai ta tõrelda, et luges "patuseid loriraamatuid" ja mitte piiblit esmajärjekorras. Tõrelejaks oli Äksi pastor, siitpeale sugenes poisi hinge vastumeelsus kirikutegelaste vastu. Koolitükkidega sai ta hästi hakkama, kuid kaaslastega seltsis halvasti, sest huvid olid erinevad. Eduard armastas palju lugeda. Lugema õppis ta oma venna kõrvalt. Hubelite kodusse oli tellitud "Olevik," seda loeti põhjalikult, mõnikord mitu korda. Oma esimeseks suurkooliks pidas tulevane kirjanik isatalu tagakambrit, kuhu puhkepäeviti kogunesid ümbruskonna arenenumad mehed, et lugeda ja arutada maailma asjade üle, lugeda ajalehti ja
Vanemuise seltsi tegevuses. On olnud Eesti Kirjameeste Seltsi ja Aleksandrikooli peakomitee president. Suurim teene Eestile on rahvaluule kogumine. 9 CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobson on sündinud 26. juuli 1841 Tartus ja surnud 19. märts Kurgjal. Osalenud Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuses. Vanemuise seltsis pidanud kolm isamaakõnet. Ehitas Kurgjale esindustalu. 10 JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Johann Voldemar Jannsen on sündinud 16. mai 1819 ja surnud 13. juuli 1890. Esimese järjepideva lehe "Perno Postimees" ja "Vanemuise" asutaja. Võttis avalikult kasutusele esimest korda väljendi "eesti rahvas".
Üha enam ka täidlane küps valge vein, millel on veidike magusust, näiteks Austria ja Saksa Auslese, ka rosinane Tokaji. Sinihallitusjuustud Stilton Sobib hästi kala ja liha täidisena. Külmade ja soojade katmete maitsestamiseks. http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=28 Gorgonzola Suurepärane kasutada risototes ning kastmetes poolsulanuna. Pasta kastmetes. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1297 · Ajalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. Punane vein peab olema rohke puuviljaga ja magusa noodiga. Bordeaux'st peaksid sobima pigem St Èmilioni uue stiiliga eksperimenteerivad väiketootjate veinid, Bordeaux' võimsad St Èmilioni ja Pomeroli veinid, magusalt moosised Uue Maailma Cabernet'd ja Shirazid. NB! KÕIK VEINISOBIVUSED http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=9605
Kahjuks on paljudel noortel see oskus puudu ja kirjutades või rääkides on palju vigu või räägitaksegi ainult lihtlausetes. Eriti oluline ongi lugemine just varases nooruses, sest sealt tuleb ka lugemisharjumus ja tekib edaspidine lugemishimu, sest nendel, kes lapsepõlves raamatuid lugenud ei ole, puudub tõenäoliselt ka praegu soov seda teha. Mind aga võluvad raamatud tihti. Loen vähemalt paar raamatut kuu jooksul, vastavalt vabale ajale. Naudin rahulikke õhtuid raamatu seltsis ja kui viimase raamatu lugemisest on juba pikk aega möödunud, siis tunnen juba tungivat vajadust haarata kätte mõni huvitav raamat ja kasvõi paar peatükki lugeda. Vanemaks saades muutuvad ka raamatud, mida lugeda. Kirjanduse nimekirja tekivad ajaloolised raamatud, kriminaalromaanid,eluloo raamatud, ulme- ja fantaasijutud ja palju muid huvitavaid zanre. Põhikoolis meeldis lugeda kriminaalromaane, mis on suuresti Agatha Christie Hercule Poirot' raamatusarja süü
läksid. Ma läksin nimelt Balti jaama, lootes seal näha joodikuid ja narkomaane ning nende omavahelisi tülisi. Seal on igakord midagi taolist toimunud, aga kahjuks mitte see kord. Tippsündmus Balti jaamas oli see kui kolm poissi tulid minult ülbelt suitsu küsima. Kaubamaja lõpp-peatus oli sellisel hommikusel ajal üpriski tühi, loomulikult mängis ka rolli see, et tegemist oli pühapäevaga ning 1. Ülestõusmispühaga, loomulikult inimesed on sellel päeval kodus oma pere seltsis. Sellest hoolimata jõlkusid mõned noored närviliselt edasi tagasi ümber kaubamaja. Kaks noort ema jalutasid laste vankritega ning vestlesid rahulikus kõnetoonis juttu maast ja ilmast. Rocca al Mare keskuses oli üpriski igav, seal ei olnud midagi mis oleks meelde jäänud. Inimesed lihtsat lonkisid poest poodi ilma et oleks midagi ostnud, vähemalt mulje jäi selline. Solarise ees liikus väga erinevaid inimesi, erinevaid rahvuseid ja erinevate maailma vaadetega inimesi
Nende kujundamiseks on olemas meie vanemad, kes hakkavad last õpetama ning suunama õigele teele. Samuti oluline roll on ka koolil, kuhu siirdutakse juba kuue-seitsme aastasena. Seal hakatakse arendama oma võimeid ja oskusi ning saadakse algteadmised erinevatest eluvaldkondadest. Sellepärast ongi lapsepõlv inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk. Koolil on tegelikult inimese arengus suunav, kuid kodul määrav roll. Enamik ajast viibitakse siiski kodus lähedaste inimeste seltsis. Eetika ja kombed tulevad kaasa just sealt. Sõnavara, mida kasutame teistega suhtlemisel, võtame vanematelt. Isegi harjumused pärinevad kodust. Kooliga käsikäes saadakse haridus ning kogemused. Kool on kui tähtis eluetapp, mis suunab meid järgmisele staadiumile. Õppides vajab laps nii kodu kui ka kooli tuge. On elementaarne, et vanemad ei ole abiks ainult koolitükkide tegemisel, vaid ka eeskujuks oma käitumisega. Öeldakse, et inimene on oma kodu peegel
Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end aastatel 1905-1906 J. Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome. ja veetis 1906 aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907. aasta sügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias "La Ruche", õppis Colarissi vabaakadeemias ja Academie de la Grande Chaumiere'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 19081910 elas Norras. 1911. a. suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse.
Jüri Gümnaasium JEVGENI ONEGIN Aleksandr Puskin Tõlkinud Betti Alver Kaane kujundanud Silvia Liiberg Keit Putrolainen 11H 2010 Jevgeni Onegin oli Vene aristograatia hulka kuuluv mees, tema päevad möödusid teatrites ja restoranides sõprade seltsis, kuid ta tüdines kõrgseltskonnast, naistest ja kõigest sinna juurde kuuluvast. Ta tahtis sellest pääseda ja tema õnneks oli Onegini onu surivoodil ja pärandab mehele mõisa. Jevgeni kolis maale, kus ta tutvus Olgaga. Olgal on ka õde, Tatjana. Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle armastuskirja, mille mees tagasi lükkab, sest ta ei taha Tatjanat ära kasutada. See muudab aga kõik hullemaks, sest igatsus mida Tatjana tunneb muutub veelgi
raamatu mõte, või vähemalt mida autor on sellega öelda tahtnud. Frankile ei meeldinud äri õppida väga, aga kuna sellel ajal peeti tähtsaks mida arvavad vanemad inimesed või mida vanemad inimesed soovitavad noorematele seda võisid ka nooremad teadmiseks võtta ja seda ka teha. Muidu visatakse kodust välja, heal juhul saad paar gini kaasa ja saa ise hakkama nagu juhtus Franki isaga. Seal hobu tormab, mis ta võib, ta kannul surma hüüd... Hei sõber, kas sa kartma lõid siin minu seltsis nüüd? Burgher ,,mõistsin kohe, et need sõnad ennustavad üldrahvalikku vaprust ja kuna oleks olnud ühtviisi kasutu ja ohtlik hakata seesuguses paigas ja säärasel hetkel võitlema oma tee juhi poliitiliste tõeks pidamiste vastu, avaldasin ainult kahetsus et igasugune suurem rahvaliikumine maapaos viibiva kuningakoja kasuks toob tõenäoliselt kaasa üleüldise laostumus ning viletsuse."(lk 316). Head aega maa, kus pilved mäetippe katavad kui surilinad,
teineteisele sama moodi head, kuivõrd ise head on. Sõbraks ei peeta enne ega sõbruneta, kuni kumbki paistab teisele sõprust ja usaldust väärivana. Sõbrunemissoov ilmneb küll kiiresti, sõprus aga mitte. Täiuslikule sõprusele vastavalt ei saa olla sõber paljude inimestega, nii nagu ei saa ka korrag paljudesse armunud olla: see paistab liigsusena. Ülimalt õnnelikel inimestel polegi vaja kasu, vaid naudingut, sest nad tahavad just teistega seltsis olla. On olemas ka teine sõpruse vorm, mis rajaneb ülimusele, nt isal pojaga ja üldse vanematel inimestel noorematega, mehel naisega ja valitsejal valluvatega. - kumbki ei saa teiselt sedasama vastu ega pea ka seda taotlema. Sõprus seisneb võrdsuses ja sarnaseuses ning kõigepealt loomutäiusele vastavas sarnasuses. Õige on ka kõnekäänd, et sõpradel on kõik ühine, sest sõprus rajaneb ju ühistegevusel.
keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas ta end Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas temas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. 1907. aasta varasügisel läks Mägi Pariisi. Ta elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 19081910 aastatel elas ta Norras. 1911. aasta suve veetis ta aga Normandias Dieppe'is. 1912.aastal naasis Mägi
otsustavaks see, et ei suudeta jätta maha oma isamaad, kus nad on üles kasvanud ning mälestusi kogunud. Muidugi ei tohi jätta mainimata ka kõiki üritusi, mida korraldatakse ülikooli kõrvalt, eriti suvisel ajal. Välismaa ülikoolides neid väga ei korraldata, sest enamik õpilasi on erinevatest riikidest ja suvel minnakse tagasi koju. Siinkohal võib tuua näiteks igaaastased Tartu Ülikooli Suvemängud, kus peaaegu kõik õpilased veedavad nädalavahetuse spordi ja muude tegevuste seltsis. Minu arust on nii välismaal kui ka Eestis õppimisel oma miinuseid ja plusse. Välismaal võid küll leida rohkem ülemaailmseid tutvusi, aga pead hüvasti jätma oma eluaegsete sõpradega, kellega Eestis edasi õppides saaksid palju rohkem koos olla. Jäädes aga Eestisse õppima, ei areneks inglise keel nii palju, kui välismaal koolis õppides. Tänapäeval on aga töömaailmas inglise keel väga oluline suhtluskeel, mis võib viia paremate pakkumisteni või töökohtadeni
Esimene ooperikülastus Eelmise aasta maikuus otsustasime oma perekonnaga Vanemuise teatrisse vaatama minna helilooja Georges Bizet ooperit „Carmen“. See on helilooja tuntuim ooper, mis valmis 1875. aastal. Peategelast Carmenit mängis moskvalanna Aleksandra Kovalevitš. Muusikajuhiks ja dirigendiks oli Paul Mägi. Enim meeldis mulle teos nimega „Habanera“, sest selle viis oli mulle ka varasemalt tuttav. Lisaks jäi meelde veel teosed „Toreador Song“ ja „The Flower Song“. Hiljem hakkas mulle huvi pakkuma selle ooperi minevik ja see, mida teised sellest arvavad. Leidsin, et kui see 1875. aastal Pariisis esmakordselt lavale jõudis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks. Bizet oli teiste arvates põrunud. Samuti šokeeris Bizet publikut, tuues ooperilavale inimesed rahva seast. Seetõttu esietendusel vilistati ooper välja, ning kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Tänaseks on „Carmen“ üks popula...
1953 Tartu Ülikooli diplom cum laude; eriala: ajalugu AMETIKOHAD 19531955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja Tartu Kunstikooli õppejõud 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja 19631968 Tallinnfilmi stsenarist 19681971 ning 19861988 Tallinnfilmi produtsent 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis 19881990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 19901992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 19922001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996). Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis PEREKOND Lennart Meri oli abielus kaks korda. Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, sündinud 1932) emigreerus 1987 Kanadasse ning naasis Eestisse 2003. aastal.
Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis. /Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites, õukondades, sellega tegelesid ka linnakodanikud muusikasõprade seltsis. Ettekanded kestsid 5-6 tundi. Kavas vaheldusid sümfooniaid laulusolisti, pianisti või viiuldaja esinemiste ja ansamblipaladega. Publik ei istunud kohtadel, vaid tegeles paljude asjadega: sõi, jõi, vestles sõpradega või jäi magama. Haydn olevat kirjutanud 94. sümfoonia hüüdnimega ,,Üllatussümfoonia" tukkujate äratamiseks. Inglismaal korraldati ka muusikafestivale. Need olid 2-3 päevased. 1813. a. asutati Londoni Filharmooniaühing,
Raamat „Mustad haarmed“ on väga huvitav ja põnev raamat. Vanusele umbes 11-15 noortele. Raamat koosneb paljudest peatükkidest. Nende peatükkide nimed toovad kohe lugemis isu peale. Raamatus hakkavad kolm noort last päästma maailma deemonite käest. Laste nimedeks on Charlie, Jack ja Elme. Charlie oli raamatu peategelane. Charlie elas mitmed aastad õnnelikult koos perega, kuid ootamatult lahkus, kuna tahtis nautida paremat elu ja ei tahtnud olla õnnetu terve elu oma vana pere seltsis. Charlie oli väga otsene ja julge poiss. Ta saab oma emaga hästi läbi, kuid isaga mitte, kuna too temale ja ta emale nii tegi. Poisi parim sõber on Jack , kes on Charlile alati abiks ja toeks. Peatükis „Katse“ saab raamat alguse. Nick juhatab Jacki ja Charlie vanasse majja, kus poisid saavad tuttavaks tüdruk Elmega. Nii neist saabki seal ühtne kolmik. Nii, kui Jack oli Elmet näinud armus Jack tüdrkusse. Kuna Elme on igati kaunis tüdruk. See kõik tuli Jackile ja
kinni, et paljas jutt ärakolimisest ajab hinge täis. Mis on need põhjused, mis Eesti niivõrd armastusväärseks ja südamelähedaseks teevad? Esiteks, on kindlasti tähtsaks põhjuseks see, et siin paiknevad juured. Siin on kodu ja perekond, sugulased, sõbrad ja tuttavad. Ilmselt ei leidu inimest, kes saaks öelda, et võõraste seas on parem ja mugavam olla, kui omade ja koduste seltsis. Jäädes Eestisse, väldiks sukeldumist võõrasse vette, mis võib kaasa tuua palju probleeme ja kohatuid situatsioone. Kergem on olla lambike kodus, kui täht taevas. Kodu on koht, kust jalad võivad lahkuda, kuid milles süda on kinni. Heade ja kauakestnud sõpruste toel on võimalik üle saada ka kõige karmimatest raskustest. Võõras kohas usaldusväärset sõprust leida ei pruugi olla kergemate killast ja sõpruseta pole inimestevahelisel suhtlusel mitte mingit mõtet
aastal hakkas ilmuma nädalaleht ,,Perno postimees", väljaandjaks J.V.Jannsen 1860.-ndad aastad Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateks Viljandimaa talupojad. Aleksandrikooli loomise algatus J.Adamson, J.Hurt, kooli komiteed üle Eesti. 1864. aastal Jannsen hakkas välja andma Tartus ,,Eesti postimeest" 1865. aastal Jannseni algatusel Tartus ,,Vanemuise selts" 1868. aastal C.R.Jakobson pidas ,,Vanemuise" seltsis I isamaakõne Rahvani jõudsid L.Koidula I isamaalaulud 1869. aastal I üle-eestiline laulupidu 1870.-ndad aastad 1870. aastal ,,Vanemuise" seltsis L. Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg" 1871. aastal alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt 1872. aastal C.R.Jakobson ajalehe ,,Sakala" ilmumine 1878. aastal astus J.Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises:
1858 lõpetas gümnaasiumi ja asus 1859 Tartu ülikooli teoloogiat õppima. Hurt astus korporatsiooni Livonia liikmeks, kuid sidemed isakoduga ei lasknud tal saksastuda. Programmilise luuletusega "Enne ja nüüd" astus Hurt "Perno Postimehe" kaastööliseks." (Vahtre : 1997) (http://www.folklore.ee/rl/era/pics/hurt.jpg) ,,Otsus oma rahva keele ja hariduse heaks tööd teha viis Hurda aktiivsele tegevusele Õpetatud Eesti Seltsis. Hurt oli siin tegev rahvaluule ja eesti keele uurimise alal, pöörates erilist tähelepanu uue krjaviisi propageerimisele. Hurt aitas rajada rahva rahadega kõrgeimat eestikeelset kooli Eesti Aleksandrikooli." (Ibid) ,,1865 lõpetas Hurt ülikooli ja siirdus seejärel koduõpetajaks Hellenurme tuntud teadlas Alexander von Middendorffi perekonda. 1867 asus kirikuõpetaja kohta taotlev Hurt pidama oma prooviaastat Otepääl Moritz Kautzmanni juures
Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes on traditsioonidel väga oluline roll
. Köler võttis osa mitmetest rahvuslikest üritustest, näiteks oli ta rühmituse ,,Peterburi Patrioodid" üks asutajatest ja peamisi eestvedajaid. Rühmitusse kuulusid eestlased ja eesti asjadega seotud olevad isikud, kes elasid Peterburis. Nende peaeesmärgiks oligi eesti talupoegade aitamine erinevates küsimustes. Köler oli tegev veel Aleksandrikooli Peakomitees ja Eesti Kirjameeste Seltsis. 1864. a. kutsus ta kokku Lubjassaarel talumeeste salakoosoleku, kus koostati palvekiri Venemaa keisrile. Talupoegi üritas ta aidata ka sellega, et pani kõik oma säästud Kuntaugani mõisa ostu Venemaal, et nad saaksid sinna välja rännata. Tehingu tulemuseks oli, et Köler kaotas peaaegu kogu oma varanduse ning see muutis ta vanaduspäevad suhteliselt raskeks.
. Köler võttis osa mitmetest rahvuslikest üritustest, näiteks oli ta rühmituse „Peterburi Patrioodid“ üks asutajatest ja peamisi eestvedajaid. Rühmitusse kuulusid eestlased ja eesti asjadega seotud olevad isikud, kes elasid Peterburis. Nende peaeesmärgiks oligi eesti talupoegade aitamine erinevates küsimustes. Köler oli tegev veel Aleksandrikooli Peakomitees ja Eesti Kirjameeste Seltsis. 1864. a. kutsus ta kokku Lubjassaarel talumeeste salakoosoleku, kus koostati palvekiri Venemaa keisrile. Talupoegi üritas ta aidata ka sellega, et pani kõik oma säästud Kuntaugani mõisa ostu Venemaal, et nad saaksid sinna välja rännata. Tehingu tulemuseks oli, et Köler kaotas peaaegu kogu oma varanduse ning see muutis ta vanaduspäevad suhteliselt raskeks.
Lausa programmiline oli Jakob Hurda 1870. a. Helmes peetud kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. J. Hurda tegevust takistas paljuski oma ajalehe puudumine. 1872. aastal sai Jakob Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle, mis oluliselt tugevdas tema ühiskondlikku seisundit. Carl Robert Jakobson. Kunstnik Johann Köler tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde. 1868. aastal pidas ta ,,Vanemuise" seltsis esimese isamaalise kõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. Ühtlasi sai temast vihatuim mees baltisakslaste hulgas. Ajaleht ,,Sakala". Pika nõudmise järel õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878. a. märtsis ilmuma hakanud ,,Sakala" sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukale talurahvale. Suur lõhe. 1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid
Oli üks rahvusliku liikumise juhte, emakeelse kooli eestvõitleja ja haritlasi koondava Eesti Kirjameeste Seltsi president. Eesti Kirjameeste Selts tegi ära suure töö eesti keele ja ajaloo uurimisel, rahvaluule ulatuslikul kogumisel ja nn. uue kirjaviisi propageerimisel. See kirjaviis on meil kasutusel tänini. Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli pärit Torma kooliõpetaja perekonnast. Andis välja eestikeelseid kooliõpikuid. Rahva seas sai laiemalt tuntuks Vanemuise seltsis peetud "Kolme isamaakõnega", kus ülistas eestlaste tublidust; kujunes rahvusliku liikumise juhiks. 1878. aastal asutas ajalehe Sakala, kus kutsus võitlusele mõisnike ülekohtu vastu. Jakobson ründas ka kirikuõpetajaid, kuid Hurt pidas kirikut eesti rahvale olulisekse. Meeste tüli lõhestas rahvuslikku liikumise ühtsust. Peale I üldlaulupidu hakati Tartu ülikoolis korraldama eesti üliõpilaste kogunemisi. Loodi Eesti Üliõpilaste Selts, mida saksa üliõpilased
Meie ja teie Meie ja teie. Neiud ja noormehed. Noored, kes on kohati nii sarnased ja samal ajal nii erinevad. Inimesed, kellel seisab ees suursugune tulevik ja pikk elu. Meid kõiki ühendab soov leida sõpru ja kaaslasi kogu eluks. Me soovime kõik kedagi enda kõrvale. Kuid kuidas näevad suhteid erinevad sugupooled - meie ja teie? Liikudes mööda ühiselamu pikki koridore kohtab väga palju erinevaid noori, keda kõiki seob üks ühine tunnus- nad kõik on kas meie või teie tervikliku grupi üheks liikmeks. Tungides nende masside hingeellu on näha üks suur erinevus. See seisneb omavahelistes suhetes. Meie, tüdrukud, sõbruneme kiiresti. Meile piisab vaid paarist tühisest minutist, et jutt jooksma hakkaks ja meie vahele tekiks sõprus või ühtekuuluvustunne. Me leiame kiiresti ühise keele, kuid me suudame selle ka ruttu lõhkuda. Tütarlaste puhul on tavaline, et sõbrannadena käiakse igal pool koos, tehakse kõike ühiselt- ollakse nagu sukk ja ...
kaitsekategooriasse. Hallhülged on ka maailma punases raamatus. Viigerhüljes (Pusa hispida) Viigerhüljes on Eesti punase raamatu imetajate seast üks kolmest enamohustatud liike koos naaritsa ja lendoravaga. Viigrid on tavaliselt 1,5-1,8 meetrit pikad. Viigerhüljes on hallhülgest väiksem. Viiger kasvab harva üle 100 kilo raskuseks ja on sellise kaaluga maailma väikseim hüljes. Viigerhülged on varjulise eluviisiga, pigem üksi või väikeses seltsis elavad loomad. Viigreid on Eesti vetes umbes 1000. Randal (Phoca vitulina) Randal on Eestis haruldane, mujal üsna tavaline. Randalite leviala on loivaliste seas üks laiemaid. Nad on enamasti pruunika või hallika värvusega. Täiskasvanud randalid on umbes 1,85 meetrit pikad ja kaaluvad 130 kg. Randaleid arvatakse olevat 400 000-500 000. Mõned randalite alamliigid on ohustatud liikide seas. Randali küttimine, mis varemalt oli tavaline, on nüüd enamikus riikides keelatud.
Mida kaugemale areneb ühiskond, seda vähem on inimene sellega rahul. Nimelt pakub kogu ühiskonna senine progress tohutut võimalust muganduda. Palju tööd teevad inimeste eest ära arvutid, mis kindlasti pikemas perspektiivis mõjub väga halvasti inimkonna mõistuse arengule. Samuti võimendab uudne tehnoloogia inimeste kehalise võimekuse taandarengut, sest üha rohkem veedetakse aega uute vidinate seltsis kodus kui näiteks lemmikloomaga jalutades. Asjade rohkus suurendab rahulolematust, nõudlikkust uue ja veel mugavama järele. Inimene ja ühiskond käivad näiliselt küll sama rada, kodanikuühiskonna teel, ent liiguvad sootuks erinevas suunas: inimene mugandub, nõuab veelgi enam ning pärsib seeläbi arengut, ühiskond jätkab aga jõudsalt progressi tipu suunas. Kui valus saab olema kukkumine, kui käidav tee lõpeb ning üks enam teist ei toeta
ajakulukas neid kõiki iseloomustada. Peategelaseks aga võib lugeda mina-tegelast, kes kustkui meenutaks eelnevaid aastaid oma elust. Tegu oleks nagu tekstiga, mida vanaisa räägiks oma lapselapsele nooruspõlvest ning seal toimunud seiklustest. Jäi mulje, et mina-tegelane on autor ise, kuna ei leitud piisavalt head tegelast oma mõtete väljendamiseks. Kõige veidramaks tema puhul võib pidada salajast hellushoogu oma korterikaaslase kaktuste vastu. Mina-tegelane võiks tunde veeta nende seltsis, kuna pakkusid paremat seltskona kui inimesed. Peamiselt on just seetõttu, et autor lähenes asjadele hoopis teise külje alt, kui teised tavainimesed. 4. Millise kogemuse ja emotsiooni said lugejana? Kindlasti ei saa mainimata jätta Mati Undi osavust sõnasepana. Kui teose esimene pool oli väga võluv ja inimvihkajalik, laginal naerma ajavalt irooniline, ent depressiivne, ei saa seda väita teise poole kohta, mis oli pigem sügavama tähendusega
fantaasiamaailma. Kujutluste maailmas asub luikede järv, kuhu on kerge põgeneda otsima õnne ja armastust, kuid millest ta ei leia lõpuks tagasiteed. Peaosa Ottedet esitas Alena Shkatula. Ta oli elegantne, kaunis luik, kes oli Siegfriedi kujutluste maailmas. Alena Shkatula partii oli baleriinide repertuaaridest üks keerukamaid, kuid ta tuli sellega suurepäraselt toime. Olles suures luikede parves võrdsena teiste seltsis, ei sulandunud ta teiste sekka, vaid oma uhke ja intelligentse olekuga paistis ta silma olenemata sarnasusest teistega. Mulle meeldis ta emotsionaalsus, mille ta suutis tuua elutruult rahvani. Teine väga põnev isiksus oli peaminister von Rothbart, keda esitas Andrei Mihnevits. Rothbart oli õel ja kaval peaminister, kuid samas ka võlur, kes tegi oma soovide saamiseks kõik, pannes mängu oma tütre. Tema karakter oli väga põnev, lisades rolli
Mis kasu on raamatutest? Raamatutel on võimas jõud eraldada meid reaalsusest nii, et unustame oma igapäevased mured. Igas raamatus peitub mõte, millest õppida, isegi kui seda esmapilgul ei märka. Inimesed on erinevad nagu raamatud. Leidub inimesi, kes ei saa mitmekordsel lugemisel aru, mida auto on tahtnud selle teosega öelda, teisalt mõni inimene mõistab seda kohe. See oleneb inimestest, sest me kõik oleme oma olemiselt ja mõtlemiselt erinevad, sellepärast mõistame me erinevalt ka seda maailma, kus me elame. „See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas – isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest.“ Erich Maria Remarque'i „Läänerindel muutusteta“ suutis tekitada palju emotisoone ja ja uusi elulisi mõtteid. See teos õpetab, et õnn peitub pisiasjades ning leidub otse meie silme ees. Tegelased oskasid lihtsatest asjadest ...
valinud,see lihtsalt kujuneb niimodi välja. NT: Homoseksuaalsus on teaduslikult tõestatud,et see tekib geneetistel põhjustel. Biseksuaalsed on inimesed,keda tõmbab nii vastassugupoole juurde ning ka samasooliste juurde.Nad on täiesti tavalised inimesed nagu meie kõik,kuid erinevalt homoseksuaalsetest ja hetereoseksuaalsetest, on neil tunded mõlema sugupoole vastu. Ma ei pane üldsegi pahaks neid,kuid ma ei tunneks end väga mugavalt kellegi biseksuaalse seltsis,kui ma ei tunne veel teda,sest ei tea,mida ta mõtleb ning,mida teha võib. Samas,kui ma inimest lähemalt tunnen ja tean,et tal minu vastu ei seksuaalset ega vaimset tõmmet pole,siis pole mul selle vastu midagi,kuid minu jaoks on arusaamatu,kuidas on võimalik,et inimesele meeldib mõlemad sugupooled. Heteroseksuaalsed on inimesed,kellel on tunded nii seksuaalselt kui ka vaimselt vastassoost inimeste vastu. See on ainuke seksuaalsuse liik,kus on võimalik järglasi saada,v
Juba samal aastal hakkasid lugejad käima kirjaniku kodutalus ,,Vargamäed otsimas". Albu vald püstitas 1936. aastal vallamaja ette kirjaniku ausamba. See on esimene elavale inimesele püstitatud ausammas Eesti kultuuri ajaloos. Vaatamata tunnustusele ja paljudele auhindadele ei kujunenud Tammsaarest seltskonnategelast. Temast räägiti ikka kui äärmiselt erakliku loomuga inimesest. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma sõprade seltsis oli ta jutukas, lõbus ja sarmikas, seltskonna hing. Tammsaare oli pühendunud perekonnapea, kes andis endast kõik, et tagada perele hea ja lahe elu. Lapsed käisid heades koolides, kodutöid tegi teenija, suviti puhkas perekond Narva-Jõesuu kuurordis. Tammsaare ise aga sai puhata haruharva: enese ja pere elatamiseks tuli tal päevast päeva kirjutada, tõlkida ja lugeda, sest vabakutselise kirjanikuna oli see tema ainsaks sissetulekuks. Suvelgi ei võtnud ta puhkust, vaid
Arvestuslik töö imetajatest ja roomajatest Imetajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage Eesti looduses elavate imetajate seltsid ja teadke liigid igas seltsis. 2. Mitu imetajate liiki elab Eestis? 3. Eesti imetajate eluviis, toitumine, pojad (metskits, metssiga, põder, ilves, hunt, rebane, karu, mäger, saarmas, kobras, ameerika naarits, metsnugis, hall ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane,
Lipu õnnistamine 1884 10.Mis oli EKS peamine eesmärk? Uue kirjaviisi juurutamine ja uute kooliraamatute väljaandmine 11.Kes esitas üleskutse, et eestlased ei saa suureks rahvaarvult, aga peavad saama suureks vaimult? Jakob Hurt 12.Kelle teos on ,,Pildid isamaa sündinud asjust"? Jakob Hurt 13.Tänu millele sai Jakobsonist rahvusliku liikumise tegelane? Hakkas Eesti postimehega kaastööd tegema 14.Kes pidas Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet? Carl Robert Jakobson 15.Millest rääkis? Mida silmas pidas? Valguse-, pimeduse- ja koiduajast 16.Kuhu ostis Jakobson endale talu (tahtis teha talupoegadele näidistalu)? Kurgjale 17.Kelle vahel oli nn. suurlõhe rahvuslikus liikumises? Jakobson ja Hurt 18.Miks Hurt lahkus Eestist Peterburi Jaani kiriku õpetajaks (2)? 1. Tüli tulemustel 19.Miks vaatas Vene valitsus esialgu eestlaste liikumisele soosivalt?
Leelo Tungal tema elulugu ja looming Mart Leib EluLugu Leelo Tungal on sündinud 22. Juuni 1947 Tallinas. Ta on käinud Ruila 8-kl.Koolis, Tallinna 42. Keskkoolis ning Tartu Ülikoolis. Ta on olnud Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997 ning Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming ja preemiad 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastej...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
