...............11 Kasutatud kirjandus.............................................................................................12 Sissejuhatus Eestis on vast vähe inimesi, kes ei oleks kuulnud nime Kristjan Raud.Teda tuntakse põhiliselt kui eesti kujutava kunsti edendajat ning tolle aja kunstielu koraldajat.Ta sündis lihtsasse talupoja perekonda, kuid mis ometi teda ei heidutanud oma eesmärgi poole liikumast ja saavutamast midagi suurt.Ta osales mitmete seltside tegevuses ning tal on suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseerijana. Pole kahtlustki, et ta on olnud Eesti jaoks väga oluline persoon, kuid mis on siiski see, mis jäädvustas ta igaveseks meie ajalukku ning miks on ta eeskujuks kunstnikele üle maailma? Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865. aastal talupoja perekonnas Viru- Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud)
*Pole õiglane karistada mõõdukate maksude poolt. *Riik peab pehmendama *Töö leidmine pole ainult rikkaid kõrgete maksudega. *Kaitsevad rahvuslikku turukonkuretsi mõju ning inimese enda, vaid ka riigi *Inimesele peab jääma kapitali ja ettevõtjate huve. tagama igale inimesele mure. võimalus otsustada kuidas ta *Esmatähtis suguvõsa, väärika elatustaseme. kulutab ima raha. seltside jms roll. *Riigi abirahad neile, kel pole perekonna tuge. *Riik peaks tegelema pigem inimese füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega. Riigivõimule ainuomased tunnused *Ainuõigus kehtestada makse. *Kehtestab seadusi. *Ainuõigus kasutada vägivalda. *Riigivõimu otsused on kohustuslikud
ülevenemaalise nõudmisena konstitutsioonilise monarhia kehtestamist, Eesti-siseselt aga eestlastele võrdseid õiguseid sakslaste ja venelastega ning eestikeelset haridussüsteemi. Oma poolehoidjate ja mõttekaaslastega asutas ta 27. novembril Eesti Rahvameelse Eduerakonna, mille juhiks oli ta aastatel 19051917. * Sama aasta novembri lõpus kutsusid rahvuslased Tartusse kokku maa- ja linnaomavalitsuste ning seltside ("rahvaasemike") esindajad, et arutada eestlaste edasisi tegevussuundi. Tõnisson ja ta kaaslased pooldasid keiser Nikolai II oktoobrimanifestis kuulutatud vabaduste reaalset ellurakendamist ning eesti keele ja eestlaste positsioonide võrdsustamist sakslaste ja venelaste omadega, eriti hariduses. Revoolutsiooni jätkumist ei pidanud nad enam vajalikuks. Kuid suur osa rahvasaadikuid olid tunduvalt radikaalsemalt meelestatud. Nii tekkis kongressil
Hakati kogumarahvaluulet ning ainelist vanavara, mille kogude vahendusel saame tänapäevalgi pilku heita 18.–19. sajandi talupojakultuurile. 19. sajandi lõpul toimus samas traditsionaalse külaühiskonna ningrahvakultuuri märkimisväärne muutumine, rahvarõivad taandusid kasutusest, rehielamutest asuti korstna, laudpõranda ja suurte akendega elumajadesse. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 1872–1893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema
perioodikaväljaanne. Rahvusliku liikumise eeldused: uus põlvkond, kes olid sündinud vabana talude päriseksostmine oma haritlaskonna kujunemine rahva haridustaseme kasv mõisa mõju vähenemine seoses vallaseadusega RAHVUSLIK ÄRKAMINE (1) 19. sajandi II pool. Rahvuslikud liikumised samal ajal ka Euroopas – suunatud rahvusliku rõhumise vastu. Eestis rahvuslik ärkamine seotud peamiselt organisatsioonide ja seltside üritustega: laulumänguseltsid, pasunakoorid, põllumajandusseltsid laulupeod: (I 1869 Tartu; II 1879 Trt; III 1880 Tln.; IV 1891 Trt; V 1894 Trt; VI 1896 Tln.) ajakirjandus: 1857 “Perno Postimees”, 1878 “Sakala”; Aleksandrikooli liikumine 1869 – 1888 liidrid: J.W. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson, J. Köhler, M. Veske, H. Treffner jt. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890)
1. Mis on makroevolutsioon? Tooge näiteid! Makroevolutsioon on ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Nt. sugukond, hõimkond, klassid 2. Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon? Organismide individuaalse ja evolutsioonilise arengu toimel. 3. Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni? Olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. 4. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents? Divergents seisneb vanemliikide hargnemisest uuteks üksteisest üha erinevamateks liikideks. 5. Millest sõltub divergentsi ulatus? Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilistest võimalustest. 6. Mis on konvergents? Tooge näiteid loomariigist! Konvergents on erineva evolutsioonilise pä...
Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav
rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism - vaadete paljusus ja võrdsus). Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist. Demokraatlikud väärtused levivad tänapäeval küll üha laiemalt, kuid ajalugu jälgides võib öelda, et demokraatlikke riike on olnud vähe ja need on püsinud lühikest aega . Järelikult on demokraatia õppimiseks ja arendamiseks veel küllaga võimalusi.
.Vanem eesti kirjandus 11. klass Nimi _____________________________ Punkte 200/_____ Hinne ___ Meie esivanemad on julgemate oletuste järgi elanud (kus?) __________________ kaldal ligi _________aastat. Igal rahval on enne (millist?) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele. 13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega. ____________________ eluviis oli kujundanud nende ühiskonnamudeli, milles ei olnud kesksel kohal riik ja võim, vaid _________ ja _________. ______ a algas eestlaste vabadusvõitlus saksa ristirüütlite vastu. 20 aastat hiljem langes maa _________ ja __________ võimu alla ning ühtlasi nende (mille?) _______________ mõjuvälja. Alates ___ sajandi I poolest oli meie rahvas võõra võimu all ja seda ___...
19171929 töötas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis muusikaõpetajana, mis kannab 1964. aastast Miina Härma nime. Oli ''Eesti Muusika Kuukirja'' peatoimetaja ja ''Muusikalehe'' toimetuse liige, toetas 1919. aastal koos Juhan Aaviku ja Harald Laksbergiga Tartu Kõrgema Muusikakooli rajamist. Miina Härmat on valitud populaarse heliloomingu ja ühiskondliku aktiivsuse tõttu paljude kooride, seltside ja organisatsioonide auliikmeks. 1891. aastast alates on paljud Härma kooriteosed kuulunud üldlaulupidude zizzle kavva, soololaule on esitanud erinevate põlvkondade solistid. 18941928 avaldas Härma kümme koorilauluvalimikku, ilmus ''Laulmise õpetus koolidele''. 1938 sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi, 1939. aasta kuulutati Härma-nimeliseks muusika-aastaks. Loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, mille hulka kuuluvad laulumäng ''Murueide tütar'' (eesti
kõrgema rahvakooli (seda nimetati Eesti talurahva vabastaja keiser Aleksander I auks Eesti Aleksandrikooliks) rajamise katse. Eesti Aleksandrikooli jaoks raha korjamise komiteedest (neid oli 146) kujunes ülemaaline organisatsioon, mille eesotsas oli peakomitee (1870–84, president Jakob Hurt), mis tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega. Tähtsat osa eestlaste rahvuslikus liikumises etendasid mitmesugused seltsid, mis asutati baltisaksa ja Soome seltside eeskujul kogu maal; kihelkondades asutati laulukoore ja orkestreid. 1865 asutas Jannsen Tartus laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, mis pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (1870) ja korraldas 1869 baltisaksa laulupidude eeskujul Eesti esimese üldlaulupeo; selles osales üle 800 laulja ja mängija ning seal käis kuni 12 000 pealtvaatajat. Esimesed Eesti põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus (1870), Viljandis (1871) ja Võrus (1874); 1900. aastal oli neid üle 40
Eesti Vabariigi sisepoliitika 15. juunil 1920 kiitis Asutav Kogu heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mille väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt oli Eesti demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik, mille rahvale on tagatud otsene osalemisvõimalus seadusandluses, see tähendab, et riigivõim on rahva käes. Üliliberaalse põhiseadusega kehtestatud poliitilist süsteemi iseloomustas seadusandliku võimu rahva poolt valitud parlamendi ülimuslikkus. Ühekojaline parlament Riigikogu - koosnes 100 liikmest, kes valiti kolmeks aastaks üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel erakondlike nimekirjade järgi ning proportsionaalse esindatuse alusel. Aktiivset ja passiivset valimisõigust said Eesti Vabariigi kodanikud (nii mehed kui naised) kasutada alates 20. eluaastast. Rahvas teostas oma tahet lisaks parlamendi valimise...
Katse nurjus, kuna töölised ega sõdurid neid ei pooldanud. Tagajärgedeks olid: Kaitseliidu taaselustamine (40 000 liiget), vähenes kommunistide toetus elanike seas, kommunistide võrgustiku hävitamine Eestis, erakonnad unustasid mõnes ajaks omavahelised lahkhelid ning moodustasid „seinastseina“ valitsuse. Kultuuriautonoomia kehtestamine- Kultuuri edendamine 1925. aastal väikerahvaste seas. Anti õigus kultuuri edendamisele, seltside ja organisatsioonide loomiseks. Enamasti kasutasid seda sakslased ja juudid. Parlamentarismi kriis1930. aastate algul- Väga demokraatlik põhiseadus ei vastanud enam rahva enamuse uutunud poliitilistele eelistustele. Rahvas tüdines Toompeal käivaist võimumängudest (sagedased valitsuse vahetused) ja korruptsioonist. Toimus erakondade võimuvõitlus, mis takistas seaduste vastuvõtmist, majanduskriis. Vabadussõjalased- 1926
muusikanumbrite oli näitemängul. Näitetrupi hingeks oli Patikal Laasi talus elanud Rasside perekond. Osaliselt jõuti oma majani 1919. aastal, mil osteti seltsile üks barakk Vaskjalast. Uus rahvamaja kerkis Vaskjala külla, kui 1924.a. jaanipäeva paiku põles see maani maha. Tndub, et 20- ndatel aastatel hakkab muusikaseltsi hood raugema. Küllap oli selles omajagu ,,süüdi'' ka seltside paljusus. 1940. aasta punavõimule polnud rahva poolt moodustatud seltsid sugugi meeltmööda. Juba nelja kuu pärast peale pööret tuldi Rahvakomissaride nõukogus välja määrusega poliitharidustöö korraldamise kohta, millega kuulusid kultuuri hariduslikud organisatsioonid viivitamatule lõpetamisele. Nii ka Jüri Muusikaselts, mille ülevõtmise ajaks Rae uues koolimajas on märgitud 10. November 1940 kell 12.00. Miski polnud enam endine. See oli lõpp muusikaseltsi
nädalapäevad, kuud, ajastud sügiskuu, laupäev, koera- maade, riikide ametlikud nimed Rootsi Kuningriik aasta veekogud, saared, lahed, mäed jt Suur Munamägi keeled, elanikkond, hõimud läänemeresoome keeled, talud, külad, alevid, linnad, maakonnad laulupeo- võrokesed, slaavi hõimud Tallinn rahvused jaapanlane, eestlane asutuste, koolide, seltside, liitude ametlikud nimed üritused olümpiamängud, laulupidu, vabariiklik Eesti Rahvusraamatukogu kõnevõistlus tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik) Taevase taime-ja loomanimetused sügisõun, hundikoer Rahu väljak ameti- ja aunimetused arhitekt, kuningas, president ajalehed, ajakirjad, almanahhid lasteleht Mõmmi
- kuid nn Hispaania grippi ca 20 miljonit (1918-1920) · enneolematu sõda - gaas, pommitamine, tankid jms · hakati looma rahvusvahelisi organisatsioone - Rahvasteliit (eesmärk: sõdade ärahoidmine) 4. Film: "Eesti aja lood" · Eesti Edumeelne Erakond suures osas sama Venemaa Demokraatliku Erakonnaga · Jaan Tõnisson jt aktivistid pandi Vene Riigiduuma poolt kolmeks kuuks kinni autonoomiaidee esitamise eest · Aleksander Tõnisson · Tallinn, pärast 3. märtsi mässu > Eesti seltside baasil loodi Eesti Liit · eestlaste meeleavaldus Petrogradis (u 12000 sõdurit, u 18000 tsiviilisikut) > 4 päeva hiljem kinnitati Eesti autonoomia > Jaan Poska · Tõnisson > liberalism, Vilms > sotsialism · Iseseisvusidee: 3. ja 4. juuli Rahvuskomitees > 25. august Maapäev >pinna sondeerimine Ententi riikides > raha Vabadussõja jaoks · Maapäev tunnistas end kõrgeimaks häälekandjaks, sest bolsevikud tahtsid seda laiali saata (15./28. november 1917) · Novembris 1918 4 ministeeriumi 4
hankes ja osutatud seda teenust KOV-ile 2011 aastal oli lepingu maht 800 eurot. 2014 aastal oli lepingu maht 4980 eurot. Seltsil on teenuse osutamiseks järgmised vahendid ja teenuste hind : Raider Toro Titan Z5200- teenuse hind 7,5 eur/tund Trimmer 6.5HJ Bear Car- 12 eur/tund Stihl võsalõikaja FS 460- 12 eur/tund Trimmer Stihl- 12 eur/tund Majadele osutatav teenuse maht on kuni 200 eurot aastas. Tellitakse peamiselt raideri teenust. 8. Piirkonda ja seltside tegevust tutvustavad paketid Erinevad organisatsioonid korraldavad erinevaid piirkondi tutvustavaid Eesti siseseid reise. Oleme alates 2005 aastast saime „Aasta küla tiitli“, tutvustanud oma piirkonda erinevatele huvilistele. Erinevad seltsid ja ühendused on pöördunud meiepoole tulla tutvuma meie tegemistega. 2012 aastal sai „Aasta küla tiitli „ Lustivere, nüüd oleme koostöös oma piirkonda tutvustanud. 2015 aastast avanevad MAK 2014-2020 LEADER tegevuse toetused.
1870-ndatel aastatel rajati kihelkonna koolmeistrite meeskoor, kes käis ka teisel üldlaulupeol 1879. a Asutati segakoor, 1880. a pandi alus raamatukogule, 1882. a lavastas Jakob Liiv esimese näidendi. Tema algatusel kujunes välja kirjanduslik grupeering, parnass, kuhu eri aegadel on kuulunud Väike-Maarja esimene fotograaf ja raamatukaupmees Peeter Jakobson, koolmeister ja vallakirjutaja Kaarel Krimm, Mihkel Kampmaa, Jakob Tamm ja Otto Münther. Sajandi viimasel kümnendil algas seltside asutamine: 1896. a põllumeeste selts, puhkpilliorkester, tuletõrjeselts; põllumeeste seltsi rüpest võrsusid kindlustusselts, hoiu-laenu ühisus, kaubatarvitajate ühisus, masinaühisused. 1912. a ehitas VMPMS ühistöö, annetuste ja laenudega endale seltsimaja. Laenud tasuti 7 aasta jooksul põhiliselt pidude pääsmete rahast. 1922. aastast sai muusikaelu organiseerijaks muusikaselts. Tema organiseerimisel toimusid kolm kohalikku laulupäeva (esimene oli juba 1910. a). Tegutsesid
JUUDID Eiki Berg, Anna Verschik Juudid (heebrea jehudi, jidisi jidn) on rühm vanaheebrea rahvast lähtunud ja antropoloogiliselt tugevasti segunenud rahvaid, kes elavad hajusalt paljudes maades. sh Eestis. Juutide kauged esivanemad pärinevad küll Palestiinast (tänapäeva Iisrael), kuid viimased kaks ja pool tuhat aastat, alates Paabeli vangipõlvest (586 eKr) kuni tänapäevani, on selle rahva enamik olnud sunnitud elama võõrsil. Eestis elavad juudid kuuluvad askenazim-rühma (vrd heebrea Askenaz 'Saksamaa'). See nimetus tähistas algul Reinimaa ja Põhja- Prantsusmaa ning alates 14. sajandist kogu-Põhja- , Lääne- ja Ida- Euroopa juute. Askenazi kultuur hakkas kujunema varakeskaegsel Saksamaal ja selle põhiline kandja oli jidis - keskülemsaksa murrete alusel arenenud ning heebrea, romaani ja slaavi keelte komponentidega põimunud keel. Pärast Jeruusalemma Teise Templi hävimist 70. aastal kaotasid juudid oma riigi ja sestpeale on nad otsinud v...
mõelnud teda perenaiseks; Kes asju lähemalt järele vaatab, see leiab, et kõik on siin enamasti rootsi, saksa, õige natuke ka eesti oma, v.a keiser Vili on see jumal, mille pärast siin rühmatakse, inimesi ja loomi piinatakse, kell kolm tööle tõustakse ja südaöösel voodisse heidetakse. Ajalehest: ,,Kõrgemalt poolt tahetakse varsti käskkiri välja anda, et kõikide Baltimaa pärisrahvaste seltside asjaajamist ja koosolekuid võib ainult vene keeles pidada, et seltside tegevuse järelevalvamist võimudele hõlpsamaks teha." Su viimane mõte peab olema, et elu on ilus, jõuline ja naljakas asi. Vaata veel korraks, ja siis olgu issand sulle armuline. Kui jutt veereb sõjale, muutuvad meeste näod karmiks ja naised ohkavad. Peaasi, et sõda siiamaale ei veereks. Aniluiged kõik võtavad aeglaselt tuld, aga kui kord on vihaseks saanud, ei hooli nad enam millestki, tulgu neile või kari ninasarvikuid vastu. Nad kõik on siin ühesugused,
müümine, rahavahetamine, rahasaadetiste edasitoimetamine. Statistikakomitee 1854-1917 asutus statistiliste andmete kogumiseks vastava kubarmangu kohta. Allus kubernerile ja keskstatistikakomiteele. Ülesanded: andmete kogumine kubermangu kohta ja nande viimine Siseministeeriumi poolt kinnitatud tabelite vormi, kubermangu tervikkirjelduste ja pksikute majandusharude kirjelduste koostamine. 14.Erakondade lubamine. Eesti Rahvameelne Eduerakond. Seltside tüübid. Eesti Rahvameelne Eduerakond 1905-1917 liberaalne rahvuslik reformipartei eesti alal. Asutati Tartus. Partei tegevuspiirkond hõlmas Liivimaa kubermangu eesti osa ja eestimaa kubermangu. Keskkomitee asus tartus. Kohtadel võis asutada osakondi. Seltsid: piibliseltsid, laulu-mänguseltsid (nii linnas kui maal), tuletõrjeseltsid, põllumeeste seltsid, karskusseltsid, majanduslikud kooperatiivid, kutseühingud (hiljem ametiühingud). 1917-18 Asutav kogu. Maanõukogu. 12-14.11
püüti neid iga hinna eest hävitada. Järgnes Saksa okupatsioon koos uute inimkaotuste ja massihävitustega. Loomeinimesed püüdsid alustada, kuigi sageli tulutult, uut kultuuritegevust. Samuti hävitati massiliselt erinevaid kultuuriväärtuseid . Taaskord püüdsid nii tava, kui ka loomeinimesed loota emigratsioonile. 9 2.3 Rahvuskultuur taasiseseisvunud Eestis Uuesti hakkas rahvuskultuur hoogustuma kõikvõimalike seltside ja ühingute aktiviseerumisel kaheksakümnendate keskpaigas, mil kehtiv totalitaarne riigikord hakkas ilmutama esimesi lagunemise märke. Taas tõusid, otsekui tuhast, vanad ideaalid ja eeskujud, kelleks paljudele olid teada-tuntudf ärkamisaja tegelased ja organisaatorid. Veidi vähem teati eelärkamisaegseid estofiile, või vähemalt tavainimene ei osanud neid suurt millegagi, ega kellegagi seostada. Teati küll, et Krewtzwald on "Kalevipoeg" autor, kuid sellega teadmine suuresti ka piirdus.
pidudel. Organiseeritus tõi Miina Här ma ni mele kuulsust ka välis maal, kuida ta ei unustanud ka sünni maad. O ma õpilaste mällu jäi ta nooruslikult rõõ msatujulisena, kel jagus k õigi jaoks lahkust, julgust, julgustust ja vajadusel ka lohutust. Ta heldis pisarateni ilusat laulu kuulates, korrates tihti ,, Ärge te kunagi laulu unustage! Jääge talle alati truuks!" Miina Här ma osales ka veel seltside asutamisel, juhtimises ja töös, kontsertide ja laulupidude korraldamises ning töö muusikaajakirjanikuna teenis üht märki edendada muusikaharidust ja kultuuri. Heliloojana paistis Miina Här ma sil ma e eskätt rahvaviiside töötlustega. Ligi 200 te ma loodud koorilaulu hulgas on laule nii nais, m e e s, kui se gakoorile. Lisaks kirjutas ta veel soololaule. Tunnustusena aktiivse tegevuse e e st valiti helilooja 1939.
inimesed. Sellepärast peame meie tarviliku haridusega ja õiges kasvatuselises vaimus ettevalmistatud lasteaednikkude eest hoolt kandma. Aga, et töö lastaedades nende vähe ettevalmistatud juhatajate läbi on alamale seisukorrale langenud, sellepärast ei või niisuguseid asutusi halbadeks pidada. Lasteaedu võis jaotada mitmesugustesse liikidesse: 1) perekonna lasteaiad ( üks pere võtab teiste lapsi enda juurde); 2) eralasteaiad 8mida keegi lasteaednik asutab ja omal kulul ülal peab) ; 3) seltside lasteaiad (seltsid peavad üleval ja maksavad lasteaednikkudele palka); 4) vabriku lasteaiad ( vabriku omanik peab oma tööliste lastele neid üleval) ;5) linnade ja kroonu poolt ülevalpeetud lasteaiad, mida üleüldse alles vähemal arvul olemas on. Hariduse ajalugu Eestis on sajandeid pikk. Kuid ometigi koolieelse kasvatuse ajaloo uurimist on meil seni vähe tähtsustatud. Ei saa öelda, et üldse pole uuritud. Tõepoolest üks
R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte "Sakala", millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen oli väga populaarsete ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi (põhjalikumalt järgnevas) esimene juht. Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid ajalehtede "Perno Postimees", "Eesti Postimees" ja "Sakala" ilmuma hakkamine, seltside "Vanemuine" ja "Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine ja Eesti eepose "Kalevipoeg" ilmumine. Kõigist neist on selles referaadis ka juttu. Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus Eesti Kirjameeste Selts Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872. aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni. Enamus liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Jakob Hurda juhtimise
lipuga. Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhised välisminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga. VIII Eesti lipu kasutamine laualipuna Laualipp on siseruumides kasutatav lipu väikevorm. Pidustuste, koosoleku või mõne teise ürituse lauda võib kaunistada laualippudega. 5 Organisatsioonide ja seltside puhul kasutatakse laialt ka põikvardalt rippuvaid lauastandardeid, kus lipuvärvid ja lipukujund on alati nähtavad. Laualipud valmistatakse samades mõõtsuhetes kui suured lipud. Laualipu soovitatav vähendussuhe võrreldes suure lipuga on 1:7 (ca 15x23,5 cm) ja sellele sobiva lipuvarda pikkus ligikaudu 3 lipulaiust ehk ca 45 cm. Eesti lipp laualipuna Kui üritusel osaleb välisriikide esindajaid, on kombeks paigutada lauale Eesti laualipu
EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpet...
stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Ühiskonna areng: kollektiiv tähtsam kui üksikisik, sotsiaalsete erisuste säilitamine nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majandus : riigi sekkumise vastu, ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt, kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve. Sotsiaalpoliitika: suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse ja seltside roll. Inimene peab käima ise tööl, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Suhtumine riiki: riik peab tegelema peamiselt inimeste füüsilise turvalisusega. Sihtrühm: kõik kodanikud · Sotsiaaldemokraatia- väärtused: keskne väärtus on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele õigused, võimaluse arstiabile, haridusele jne
· avamäng sümfooniaorkestrile " Don Carlos" · oratoorium " Hiiob" · Süit eesti viisidest ( 1906.a.- Vanemuise teatrimaja avamiseks) · kantaat " Päikesele" ( 1913.a. Estonia teatrimaja avamiseks) · * Soolo ( Metsateel jt ) ja koorilaulud ( Mu süda, Palumine jt) 14. M.Lüdigi tähtsus eesti muusikas ( 1880- 1958) Tallinna muusikaelu organisaator · Pärast Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. · 1918.a. Tallinna tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana. · 1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest ( NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks) · Temast sai kooli 1. direktor! · Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. · Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras. Looming :
naisi tol ajal veel ühiskondliku tegevuse juurde ei lubatud. 1860ndate aastate alguses kolis Jannsenite perekond Tartusse ning 1864. a hakkas Tartus taas Jannseni eestvedamisel ilmuma ajaleht Eesti Postimees, mis võitis veelgi suurema populaarsuse. Lehte loeti igas Eestimaa nurgas; väikestes külades korraldati ajalehe ühislugemisi, sest igasse talusse polnud võimalik lehte tellida, kuid huvi selle vastu oli suur. RL on iseloomulik kõikvõimalike kultuuriliste ja majanduslike seltside asutamine. Põllumeesteseltsid jagasid praktilisi nõuandeid maaharimisest. Linnades ja ka suuremates maa- asulates tekkisid laulu- ja mänguseltsid. Neist tähtsaim oli Tartus 1865. a asutatud Vanemuine, millest hiljem sai alguse samanimeline teater. Paljude lauluseltside ühisüritusena peeti 1869. a Tartus esimene üldlaulupidu. Sellest võttis osa 46 koori 800 lauljaga. See oli RL aja üks kultuurielu kõrgpunkte.
riigipea lipp vasakule. 9 Pilt 5. Näiteid lippude paigutamise järjekorrast (http://www.riigikantselei.ee/). 10 EESTI LIPU KASUTAMINE LAUALIPUNA Laualipud esindavad samu sümboolseid väärtusi kui suured lipud. Riikide ja nende haldusüksuste laualipud on tavaliselt nööriga varda külge kinnitatud suurte lippude vähendused (pilt 6). Organisatsioonide ja seltside puhul kasutatakse laialt ka põikvardalt rippuvaid nn lauavimpleid ehk lauastandardeid, kus lipuvärvid ja lipukujund on alati nähtavad (pilt 6). Laualipud valmistatakse samades mõõtsuhetes kui suured lipud. Laualipu soovitatav vähendussuhe võrreldes suure lipuga on 1:7 (ca 15x23,5 cm) ja sellele sobiva lipuvarda pikkus ligikaudu 3 lipulaiust ehk ca 45 cm. Pidustuste, koosoleku või mõne teise ürituse lauda võib kaunistada laualippudega. Kui
''Oma Kolle'' Arhitektid H.Johanson ja Eugen Habermann projekteerisid Kolde tänavale kaheksa 2- korruselist elumaja. Lisaks ehitati 1930. a. arhitekt J.Pikkovi projekti järgi viis 2-korruselist elamut Ristiku tänavale. ''Oma Kolle'' ei olnud mitte ainult ehitusühing, vaid ka kõiki elanikke koondanud ühing, mille juhatuse ruume kasutasid ''Oma Kolde'' naiste käsitööring, Pelgulinna Ranna Heakorra ja Kaunistamise Selts ning spordiselts ''Visadus''. Nende seltside tegevuses oli ''Oma Kolde'' liikmetel kaasa öelda kaalukas sõna. Ehitusühisus pidi rajama ka teed ja haljasalad. Näiteks aukliku ja roopalise sõiduteega Kolde tänava parandamiseks ostis ühing 1926. aastal kõnniteeplaate, sillutas parkettkividega hoovist tänavale suunduvaid ülesõidukohti, istutas puid ja korrastas hekke. Oma Kolde majade ümber olid küllaltki suured aiad, mida tihti kasutati ka viljapuuaedadena. Omaaegne Kolde tänav valmis 1924. a
muusikaelu keskuseks Viljandimaal. 1893. aastal rajati Enge mõisa parki suveaed koos laululava ja pinkidega 400 kuulajale, mille avamisel Joosep Kapp pidas kõne ning juhatas kontserti. Joosep Kapi kooriproovid muutusid inimestele peaaegu ainsaks kohaks, kuhu tuldi regulaarselt kokku, et vahetada ideid ja arutada tähtsamaid päevaküsimusi. (Joost 1987: 74, Liim 1997: 75, Jürisson 2003: 40) Koori juhtimise kõrvalt esines Joosep ka teiste seltside koosolekutel sisukate kõnedega ning oli alati oma nõuga abistamas. Joosep Kapp oli aktiivne ka teistes valdkondades, kuuludes Eesti Kirjameeste Seltsi juhatusse, kus toetas Janseni ja Hurda suunda. Ta seisis Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. Joosep oli Viljandimaa Põllumeeste Seltsi esimene president ja pärastine asepresident. (Liim 1997: 75) Joosep Kapi abikaasaks sai 1863. aastal sakslanna Minna Martensen (1841-1901), kellega neil oli 15 last (7 nendest surid varajases eas)
rahvusliku kasvatuse kongressi referentide ja asjast huvitatud isikute vaheline nõupidamine. PM annab ülevaate ka kongressi kavast. (Kirmus.ee PM 05.10.1935) 1935 nov Juhan Vilms annab PM ajakirjanikele Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi Tallinna osakonna nimel seletusi ja selgitas abielunõuandlate tegevuse laiemale ja tõhusamale alusele rajamise plaane. (Kirmus.ee - PM 06.11.1935) 1936 juuli H. Madisooni artikkel ,,Tõutervishoiu teostmine hädavajalik. Eugeenika seltside rahvusvaheline föderatsioonide kongress arutas tõutervishoidlikke küsimusi. Laiad katoliiklaste hulgad steriliseerimise poolt. Vaimselt degenereeruvaid isikuid tuleb hädaohtlikult palju juurde." Postimehes. Madisoon annab ka ülevaate ja jagab muljeid eugeenika seltside föderatsiooni rahvusvahelisest kongressist (Sund steriliseerimine. 9 Eugeenika õpetamine koolides
Suurimaks ohuks oli Nõukogude Liidu aktiviseerumine, millele ei pööratud suuremat tähelepanu, sest Laidoner oli käinud Moskvas ning saanud Stalinilt kinnitust, et too tunnustab Eesti Vabariiki ning nendelt mingit ohtu karta ei ole. Kultuur, haridus Kultuuri aitas rahastada Eesti Kultuurkapital. Eestis elas 10% rahvusvähemusi (rannarootslased, baltisakslased, venelased),kultuuriautonoomia seadus tagas neile õiguse nende emakeelsele haridusele, seltside, teatrite loomisele. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kirjanikud ja luuletajad: Friedebert Tuglas, Marie Under, A. H. Tammsaare, O. Luts, Johannes Semper, August Gailit. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kunstnikud: Eduard Viiralt, Kristjan Raud, Konrad Mägi, Adamson Erik. Kohustuslikuks muutus 6 kl. haridust, võeti kasutusele uued õpikud, töötati välja uued õppekavad. Oli algkool, eelgümnaasium, gümnaasium, ülikool.
ilmunud sõjaväeüksus rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, haavatuid oli üle 200. · Päev pärast Tallinna tragöödiat kirjutas Nikolai II alla 17. Oktoobri manifestile. Keiser lubas oma alamatele kodanikuvabadusi, Venemaal lubati valida parlament ning vastu võtta põhiseadus, kuid oma olemuselt edumeelne manifest oli hilinenud ega suutnud enam revolutsioonilist liikumist peatada. · Manifesti toetuseks toimus Tartus eesti seltside meeleavaldus, mille ees lehvis esmakordselt avalikult sini-must-valge lipp. Manifestis lubatud õigusi ära kasutades moodustas Jaan Tõnisson esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Siia kuulusid "Postimehe" ümber koondunud liberaalid. "Uudiste" toetajad moodustasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ). · Süvenesid revolutsioonilised meeleolud ja mõisate rüüstamine jätkus
tähtsus,kirikusse satuti harvem Seltsiliikumine:nii linnades ,kui maale rajati sadu uusi rahvamaju,seal tegelesid mitmed seltsid ja ühingud.Üldlaulupeod toimusid Tallinnas iga viie a. Tagant .Laulu-ja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi-ja noorteorganisatsioone.(skautide ja gaidide malevad ,Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsenud Noored Kotkat ja Kodutütred,Noorte Meeeste Kristlik Ühing ja Noorte Naiste Kristlik Ühing.) ühelaadsete seltside ja nende tegevuse kodeerimiseks loodi kaitseorganisatisioone(Ülemaaline Eeesti Noorsoo Ühendus,Eesti Haridusliit,Eesti Lualjate Liit,Eesti Maanaiste Keskselts.) Olme:Linnadesse rajati uusi linnaosi ning ehitati hulk modernseid elamuid ja esindushoonesid.Töötati välja mitu Eesti oludesse sobivat talukompleksi tüüpprojekti.Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud.Kodusisustuses vahetati omavalmistatud rohmakas talupojamööbel välja kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu
...6-8 I Üldlaulupidu....8-10 Kokkuvõte....10 Sissejuhatus 19.sajandi keskpaigas algas Eestis rahvuslik ärkamine. Selleks ajaks oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud juba vabana. Eestlastel oli tekkinud oma haritlaskond, kes ei seadnud oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine ja mitmete seltside loomine. Esimesena hakkas ajalehte välja andma Johann Voldemar Jannsen, kes hakka välja andma ajalehte Perno Postimees. See pani aluse ka püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannseni tütar Lydia Koidula oli talle igati abiks ning nende perekonna algatusel loodi 1865.aastal mängu- ja lauluselts Vanemuine. 1866. aastal toimus oluline sündmus kogu Eesti jaoks, kui uus vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostest. Jannseni õlul oli ka esimes Eesti üldlaulupeo korraldamine 1869
järgi RNA-viirusteks ja DNA-viirusteks. Need suured rühmad jagunevad omakorda seltsideks, sugukondadeks, perekondadeks, liikideks ja tüvedeks, kusjuures nende taksonite definitsioonid ei lange kokku mujal bioloogias kasutatavatega. Peamiseks erinevuseks on vastava taksoni monofüleetilisuse nõude puudumine, välja arvatud tüvede puhul. Sugukonna tasandini määramisel kasutatakse laialdaselt Baltimore'i klassifikatsiooni. Viiruste taksonitele omistatakse ladinakeelsed nimetused, kusjuures seltside nimed saavad lõpu - virales, sugukondade nimed lõpu -viridae, ja perekonnad lõpu -virus. Liikide puhul ei rakendata ladinakeelset binaarset nomenklatuuri (liigi nime, mis koosneb perekonna nimest ja liigiepiteedist), nimedes võib kasutada ka kreeka tähti ja numbreid (nt faag, SV40). Viiruste ehitus: Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust
1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad Porifera CL Klaaskäsnad hexactinellida CL päriskäsnad demospongiae CL lubikäsnad calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem - vaasi/ karika kujuga - enamus käsnad - väikesed - süvamere loomad - pesukäsn - tagasihoidlike järvekäsn värvidega - veenusekorv MIKS LIHTS...
Abikomiteed olid rahvusliku liikumise kohalikeks keskusteks. Neisse koondusid ärksamad tegelased, kes organiseerisid annetuste kogumist ja korraldasid selleks mitmesuguseid üritusi, nagu näitusemüügid, kontserdid, teatrietendused, pidu- ja kõneõhtud. See tegevus mõjus nagu laulupidu viis inimesi kokku ja liitis neid ühise eesmärgi nimel. Kuigi abikomiteed olid ametlikult loodud vaid raha korjamise eesmärgil, võib nad siiski arvata seltside kilda. Just Aleksandrikooli abikomiteedega jõudis seltsiliikumine ka väiksematesse maakohtadesse. Kooli käimapanekuks vajalik summa oli suur ja selle kokkusaamine võttis aega. Probleeme tekkis ka baltisakslaste järjest tugevnev vastuseis. Esimesed pinged Veel 1870. aastal lehvis tähtsamate tegelaste ümber üksmeele ja isegi sõpruse vaim. Suur osa neist tähtsamaist tegelasist mahtus seejuures ära ühteainsasse postipapa Jannseni poolt
1900. aastal St.-Peterburgi Eesti Üliõpilasselts (aastani 1918), 1903. aastal St.-Peterburgi Eesti Näitemängu Armastajate Ringkond (aastani 1916), 1904. aastal St.-Peterburgi Jõuharrastuse Spordiselts "Kalev" (aastani 1920), 1906 .või 1908.aastal St.-Peterburgi Eesti Jõustiku Selts "Võimula" (aastani 1913), 1907.aastal St.-Peterburgi Eesti Naisühisus (aastani 1917) jt63.Üldse tegutses Peterburis enne 1917.aastat vähemalt 21 eesti seltsi. Nende näitel võib näha rahvuslike seltside ajalist järgnevust ja duferentseerumist: algul kirik, siis kool, seltskondlik tegevus, erialad, sport ja poliitika. 61 Samoilov 1991: 19 62 Samoilov 1991: 17 63 Samoilov 1991: 130 Ülaltoodu võib jätta mulje, nagu oleks rahvuslike seltside asutamine kugenud üsna libedalt.Asutamiseks oli aga vaja saada siseministeeriumi luba ja seda alati ei antud.Nii keeldusid ametivõimud 1909.aastal registreerimast St.-Peterburgi Eesti Rätsepate Seltsi ja 1913
Vanglas oleku ajal abikaasa suri ja tema matustele Päts ei pääsenud. 1911. aastal tuli Päts tagasi Tallinna, kus ta jätkas tööd 1905. aastal suletud ajalehe Teataja järglase Tallinna Teataja toimetajana. 1917. aastal, kui tsaari võim Venemaal lõplikult kokku varises, sai Pätsil selgeks, et on saabunud aeg, kus tuleb kiiresti tegutseda ning kasutada kõiki võimalusi, et rebida Eesti Venemaa küljest lahti. Ta kutsus Tallinna kokku kõigi Eesti seltside esindajad kes moodustasid Eesti Liidu, mis võttis endale kuni rahvaesinduse loomiseni eesti rahva huvide kaitsmise Venemaa keskvalitsuse ees. Seejärel töötas Päts välja maaomavalitsuste korraldamise seaduse eelnõu, mille Vene valitsus 1917. aastal ka kinnitas. See oli esimene suur võit, sest selle seadusega loodi ajutine maanõukogu (Maapäev), mis omas edaspidises võitluses Eesti iseseisvuse saavutamisel väga suurt rolli
Hommikul pidid pärja puu otsa viskama, ja kui saa sinna püsima jäi ning alla ei kukkunud, siis oli kindla, et pulmad tulevad. Viited:Pühad ja kombed, Piret Õunapuu "Jaanipäev". Koostanud M.Tamjärv. Tallinn, 1999. 6 Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja
-1991). Riiklikus poliitikas · demokratiseerimine · võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon · lubati erakondade tegevus · võeti kasutusele rahvuslik sümboolika · saavutati MRP tunnustamine NL poolt · kuulutati välja üleminekuperiood Majanduses: · mindi üle turumajandusele · IME teostamine riikliku poliitikana · erasektori areng · pankade tekkimine Ühiskondlik elu/rahvaalgatus · omaalgatuslike organisatsioonide, seltside, erakondade teke, · poliitliste massiürituste korraldmaine,rahvussümboolika kasutuselevõtt · Balti kett · Laulev revolutsioon
septembrikuu teine pühapäev vanavanemate päev; 22.september vastupanuvõitluse päev; 2.november hingedepäev; 16.november taassünni päev. 9 5. EESTI LIPU KASUTAMINE LAUALIPUNA Laualipp on siseruumides kasutatav lipu väikevorm. Pidustuste, koosoleku või mõne teise ürituse lauda võib kaunistada laualippudega (vaata Joonis 1.). Organisatsioonide ja seltside puhul kasutatakse laialt ka põikvardalt rippuvaid lauastandardeid, kus lipuvärvid ja lipukujund on alati nähtavad. Laualipud valmistatakse samades mõõtsuhetes kui suured lipud. Laualipu soovitatav vähendussuhe võrreldes suure lipuga on 1:7 (ca 15x23,5 cm) ja sellele sobiva lipuvada pikkus ligikaudu 3 lipulaiust ehk ca 45 cm. Joonis 1. Laualipud (Vabariigi Valitsuse Riigikantselei koduleht. 11.11.2011)
rahvusromantilise kirjanduse ja heliloomingu esiletõus; omakeelse ja -meelse koolikirjanduse teke; 4) ühtse kirjakeele teke; eesti folkloori väärtustamine ja rahvaluulekogude koostamine rahva seast pärit kirjasaatjate osavõtul; 5) mitmehäälse koorimuusika viljelemine, eriti koolides, mis tegi võimalikuks ülemaalised laupeod 1869. aastast alates; 6) eesti ühiskonna suur iseorganiseerumisvõime “rohujuure” tasandil seltside, ühenduste ja põllumeeste kutseühingute näol; 7) rahvusliku ajakirjanduse teke. Eriti oluliseks võib pidada just eestikeelse ajakirjanduse arengut. Eestlaste rahvuslikuks eripäraks kujunes mitte ainult ajalehtede lugemine, vaid ka neile kirjutamine, millest 19. sajandi lõpu poole näis kujunevat lausa grafomaania. Tegelikult oli see tähtis viis avalikus elus osalemiseks. 1893. aastal kirjutas ajaleht “Olevik”, et eestlased on lugeja rahvas ja tema
Koidula luulekogumikud "Vainulilled" (1865) ja "Emajõe ööbik" (1866) elustavad rahvas mõtted ennemuistsest rõõmupõlvest ja kadunud õnnest, meenutab, et "tasa käib muistne jutt veel üle maa; kuis enne prii su rahvas olnud". Vaata lisa 2. (4) 4. Esimese laulupeo tähtsus Esimene Eesti üldlaulupidu tõstis eestlaste rahvustunnet . Samuti andis suure hoo kooriliikumisse. Võib öelda, et I üldlaulupidu edendas kõiki kultuurivaldkondi ning see tõstis maal huvi seltside vastu. Ning kõige tähtsam on see, et I Eesti üldlaulupidu pani aluse üldlaulupidudele Eestimaal. 5. Traditsioon Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. (1) Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869.
Hurt vastu pakkumise siirduda kirkuõpetajaks Peterburi eesti Jaani koguduse juurde. 1880. aasta sügisel lahkus J. Hurt Eestist. Tema mõju rahvuslikus liikumises hakkas vähenema. Oma osa etendas siin valitsusvõimude eitav suhtumine J. Hurda katsesse oma häälekandja asutamiseks. 1881. aastal valiti ta lahti Aleksandrikooli presidendi kohalt. Kodumaa asjadest kõrvaletõrjutuna pühendas J. Hurt end Peterburi eestlaste organiseerimisele. Ta aitas kaasa seltside loomisele, pidas neis arvukalt kõnesid, toetas neid materiaalselt. Tähelepanuvääriv on J. Hurda tegevus eestikeelse Jaani koguduse kooli väljaarendamisel eeskujulikuks õppeasutuseks. Töö kirikuõpetajana, hoolitsus rõhutud ning vaeste kihtide eest nõudis J. Hurdalt palju aega ja vaeva. Ometi jätkus tal endiselt jõudu oma elusihtide kättenõudmiseks. Peterburis alustas J. Hurt taas tõsisemat tööd keeletaduse alal. Ta tõlkis eesti keelde uued kohtusedused, toimetas Wiedemanni
juba hakatusest saadik õigele teele saata. Ametis olles märkas ta suuri puudusi eelkoolipedagoogikas. Ta soovis niisuguseid asutusi ellu kutsuda, kus väikeste laste arenduse ja kasvatuse eest nende sisemise elu nõudmiste, vanaduse ja arenemisastme kohaselt õigel viisil hoolt kantakse. Lasteaedu võis jaotada mitmesse liiki: 1) perekonna lasteaiad ( üks pere võtab teiste lapsi enda juurde) 2) eralasteaiad ,mida keegi lasteaednik asutab ja omal kulul ülal peab) 3) seltside lasteaiad (seltsid peavad üleval ja maksavad lasteaednikele palka) 4) vabriku lasteaiad (vabriku omanik peab oma tööliste lapsi üleval) 5) linnade ja kroonu poolt ülalpeetud lasteaiad Fröbeli pedagoogika neli põhiprintsiipi olid: - täiuslikkuse printsiip 6 - isetegemine - mäng - usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel 2. LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS Esimesed koolieelsed lasteasutused loodi 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
