Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
1798 sai Roth Võrumaa praostiks, 1803 Liivimaa piiskopikohtu e ülemkonsistooriumi assessoriks. 1805 a sai tema praostkond veel 8 kogudust juurde, nii et kõik Tartu murret kõnelevad kogudused kuulusid tema praostkonda (17). Näddali-Leht oli tartu-murdeline. Roth ostis endale täna naise kaasavarale Valgjärve mõisa, mille ta aga lühikest aega enne surma kaotas, hakates kellelegi järelemõtlemata käemeheks. 1814 sai Roth Tartu vene piibliseltsi abipresidendiks. Mitmed seltsid valisid ta oma auliikmeks. "Joh. Ph. Von Roth oli lühikene, tugeva kehaga ja tulise loomuga mees, kõik tema liigutused ja ta terve tegumood olivad täis elavust. Hommiku vara kell 4 üles tõusta ja päev otsa tööd teha, oli temale harjunud asi. Ehk ta küll oma loomu poolest kergesti võis erutatud saada, mõistis ta siiski imekspanemise väärt jõuuga enese üle valitseda, nõnda et isegi siis, kui kõige kangemad tormid taa südames möllasivad, päält näha
võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus - kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond - piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt Eestimaa Looduse Fond, võiks olla ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit; külade seltsid nagu Ida-Virumaa külade esindus - arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. Eesti Regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus, Tartu Kolmikute pereklubi Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon EKAK Mitmes riigis (Eestis, Horvaatias, Inglismaal, Iirimaal, Kanadas ja Sotimaal) on välja töötatud raamistik avaliku sektori ja ühenduste koostoimimiseks lepingu või strateegilise dokumendina Eestis ongi selleks 2002.a. Riigikogus
autoritaarsed režiimid). Tänapäeval on võimu teostamine lahutamatult seotud poliitilise tegevusega, mis peab tagama ühiskonna laialdase osalemise riigivõimu kujundamisel, selle suunamisel ühiskonna huvides ja tema üle kontrolli teostamisel. Poliitilise tegevuse eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Demokraatlikes riikides osalevad selles spetsiifiliste huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid, huvigrupid). Kaasaja riikidevahelisi suhteid iseloomustab globaliseerumise protsess, selle laienemine üle riigipiiride (väljendub rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimises ja tegevuses, mis seovad kohustuslike reeglite süsteemi maailma erinevaid riike, suunates nii organisatsiooni tervikuna kui selle liikmesriike üksikult kogu inimkonna ees seisvate probleemide ühisele lahendamisele. Toimusid muutused ka käitumisreeglites. Ühiskonnas
kokkukuuluvus olevikus, tulevikus ettevõtmine. Koos läbielatud sündmuste printsiip. Rahvus territooriumi kaudu. Andersoni kujutletud kogukond – selle on loonud modernismiajastu eliit, kes soovib kasutada võimu ühiskondlike ja majanduslike huvide saavutamiseks. Neil on vaja inimesi, kelle kaudu kasu saada. Rahvus luuakse meie teadvuses kujutluspiltide kaudu, neid toodavad kommunikatsiooni vormid. Kirjaoskuse plahvatuslik kasvamine. Ajalehed, raamatud. Omavaheline suhlus: seltsid, laulupidu. Kool ja haridussüsteem üheks meediumiks. Nende kaudu saadab eliit massideni uusi ideesid, rahvusluse põhimõtteid. Rahvust hoiab koos rahvusluse idee. Inglise ajaloolane Hobsbawn: rahvus kui leiutatud traditsioon 1990. Rahvused on loonud kõrgemad isikud 19.saj, kes soovivad võimu kindlustada – rahvuslikud sümbolid – illusoorne ühtekuuluvustunne. Väljamõeldud rahvuslikud tähtpäevad. Kuidas uurmehi meenutatakse – nt monument. Seismisega toodab rahvuslust. 21. J
Sellised toetusmäärad on kavandatud aastani 2013. On loodud ka õiguslikud alused müüa kaitsealused maad riigile ja kasutada saadud väärtuses eelisostu õigust riigivara müügil. Jahiõigus on seadusega antud küll maaomanikule, kuid suurulukitele minimaalselt 5000 ha suuruse jahipiirkonna kehtestamisega on praktiline jahiõigus rentnikel, kelleks on viimased 40 aastat olnud jahimeeste seltsid või nende ühendused, kus maaomanikest jahimehed on enamasti vähemuses. Ulukikahjustusi seni kompenseeritud ei ole, kuid on valminud arengukava, milles planeeritakse koostada sellekohased seaduste muutmise ettepanekud. Jahipidajate ja maaomanike organisatsioonid on alustanud läbirääkimisi ulukikahjustuste ennetamiseks ja tekkinud kahjude kompenseerimiseks. Metsasertifitseerimine PEFC rahvusliku standardi koostamiseks asutati koos teadus- ja omavalitsusasutustega aastal 2001 Eesti
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu ei saa aadel päris kõike teha. Au on majanduslikult tähtis üldine konkurents elavdab majandust. Au saamiseks on anonüümsus tähtis - võimaldab matkida kõrgemasse seisusesse kuuluvaid ja nii au välja teenida. 8. 18.saj meritokraatlik aumõiste Au ei põhine ainult valise ega staatusel, vaid sellel, et omistataks au neile, kes on au ära teeninud meritokraatlik kodanikuau. Kritiseeritakse aadliaud. Omaalgatuslikud seltsid, mis premiteerisid silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke. 9. Romantilise au paradoksid Kerkib esile indiviid, kuid kollektiiv püsib. Individuaalne au on seotud kollektiivse auga (riik, rahvus). Romantikud tõstavad esile indiviidi auväärne on see, kes end väljendab ja on enesele truu. Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel. Tekib mõiste ,,boheemlane" inimene vastandub ühiskonnale. Igaüks peab olema valmis
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Sellele järgneb leviku paus, sest araablaste vallutused Aafrikas mõjutasid seda ning ka Etioopia ehk Aksum piirati mitmete erinevate moslemi sultanaatide poolt sisse. Kristluse kolmas etapp jääb 15. saj, mil Lääne-Aafrikasse jõudsid euroopalased enda India mereteede otsingutel. 19. saj keskpaigast oli enamikus Sise-Aafrikas kristlus taas unustatud. 19. saj keskpaigast, kui Euroopa riikide koloniaalhuvi keskendus taas Aafrikale, aktiviseerus taas ka kristlik misjonitöö ning mitmed seltsid hakkavad kontinendil tegutsema, peamiselt küll rannikupiirkondades. 19. saj misjoni algusaegadel olid misjonärid tihti pärit konservatiivsest talupojalikust keskkonnast. Neil oli raske leppida Aafrikas vohava põlisusuga ning nad tegid sealsele tratitsioonilisele kultuurile üsna palju kahju, sest nö vaimupimedust üritati välja juurida ja võidelda paganlusega, aga selle tõttu on väärtuslik osa Aafrika
Nii viidigi juba 16.17. saj läbi ka sihilikke kaevamisi. Teaduslik uurimine puudus. See algas alles 18. saj II p. Sakslane Johann Joachim Winckelmann (peetakse klassikalise arheoloogia isaks) avaldas siis oma esimese kirja Herculaneumi avastustest. 18. saj II p jätkusid väljakaevamised antiiksetel Kreeka ja Rooma objektidel. Olukord muutus 19. saj algul, kui tekkima hakkasid huvid oma maa rahva mineviku vastu. Tekkisid mitmed seltsid ja muuseumid, kuhu hakati muistiseid tooma. Üks selliseid muuseume oli Taanis Kopenhagenis, kus töötas Christian Jurgensen Thomsen (17881865). Tema ülesandeks oli esemeid näidata ja nende kohta selgitust anda. Selleks üritas ta luua olemasolevate leidude hulgas mingit korda. Jagas esiajaloolised asjad kolme rühma vastavalt nende materjalile, st kivi- raud- ja pronksasjad eraldi. Põhimõte võeti teiste poolt kiirest üle. Thomsenil polnud ajaloo alast haridust ning ta ei pidanud eriti
kuninga käsku hugenotte tapma minna kaitsetute tapmine pole auga kooskõlas). Majanduslik tähtsus üldine konkurents, au elavdab majandust. Alamad klassid tahavad matkida kõrgemaid klasse, seda saavad teha suurema tarbimise abil. Au ja vooruse süntees 18. sajandil 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: · Aadliau kriitika · Alternatiiviks meritokraatlik ehk inimeste tegelikul paremusel põhinev kodaniku-au · Omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, kirjanikke jne · Preisi Friedrich Suure orden teenete orden · Edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents, mida püüti asendada riigimehtuse ideaaliga Romantiline au Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel Ühiskonnale vastandumine · Eneseväljenduse ja enesetruuduse ideaal uus dimensioon aule
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
Ühised huvid seovad grupi liikmeid ühiste eesmärkide kaudu. Kui sellised grupid tegutsevad organiseeritult, nimetatakse neid huvigruppideks. Huvid võivad olla majanduslikud, kultuurilised, poliitilised, religioossed, rahvuslikud vm. Seetõttu sotsiaalsed ja huvigrupid ei kattu. Huvigrupid võivad ühendada ka erinevate sotsiaalsete gruppide liikmeid ja neid iseloomustab sageli organiseeritud tegevus. Selle alla kuuluvad seltsid, ühendused, liidud, organisatsioonid jne, neil on ametlik liikmeskond, juhtkond, personal, põhikirjad ja pidev organisatsiooniline või propagandategevus. Nt ametiühingud, naisliikumised, üliõpilasorganisatsioonid, spordiseltsid, kirik ja usuorganisatsioonid. Tuntumaid ühendusi: Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Eesti Üürnike Ühendus, Eesti Vabadusvõitlejate Ühendus, õigusvastaselt represseeritute liit Memento, Eesti Õpetajate Liit.
ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli
vabatahtlikkuse alusel (vähemrahvuslaste kultuuriomavalitsused). Võib eristada ka selle järgi, kas liikmeskond tekib vabatahtlikkuse alusel või sunniprintsiibil - Sundkorporatsioon - nt Advokatuur vandeadvokaadina ei saa töötada isik, kes ei kuulu Advokatuuri. c. Reaalkorporatsioonid liikmeskond moodustub liikmete omandi või ettevõtte asukoha järgi. Nt jahimeeste seltsid. Eesti õiguskorras praegu pole selliseid d. Liitkorporatsioonis liikmeteks juriidilised isikud. Eestis pole. Avalik-õiguslike korporatsioonide tegevuse üle teostab riik järelvalvet, et Kaitsta ühenduse liikmeid ühenduse juhtorganite omavoli eest Kaitsta ühendusi ja selle huvisid ühenduse juhtorganite kahjuliku tegevuse eest Kaitsta õiguskorda ühenduse juhtorganite õigusvastase tegevuse eest
Sotsiaalne kontroll. Orienteerub informaalsetele suhetele, mis on dünaamilised ja paind- likud. On põhimõtteliselt kõigi kaaskodanike asi. Seaduslik järelevalve. Orienteerub formaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda äkilisemalt. On vastavate organite ülesanne. Tsiviilühiskonnas (kodanikuühiskonnas) on koostöö põhimõtteliselt rajatud vabale tahtele. See on eraalgatuslike ühenduste, institutsioonide (firmad, seltsid, kutsealased assotsiatsioonid, klubid, huvialaringid jne) ja kodanike vabatahtlikkuse pinnal spontaanselt tekkinud ühendus, mis erineb riigist ning on riigi suhtes suurel määral autonoomne. Sellised suhted võivad tekkida ea-, soo-, rahvuslike, majanduslike, kultuuriliste vm huvide alusel. Tsiviilühiskonna struktuurid täiendavad riiklikke struktuure, pakuvad neile konkurentsi ning on sellistena kodanike oma- algatusliku tegevuse vormiks
· out-grupid need grupid, kuhu kuuluvad "nemad" ja kuhu meie ei kuulu Formaalsed grupid liikmed koonduvad mingi konkreetse ülesande täitmise eesmärgil. Näiteks sotsioloogilise küsitluse läbiviijad, kes on füüsiliselt erinevates linnades, kuid moodustavad siiski grupi. Mitteformaalsed grupid loodud inimeste teatud vajaduste rahuldamise eesmärgil. Näiteks seltsid, ringid. Referentgrupid selle grupiga saab teisi gruppe võrrelda või grupp, millega 1 isik oma gruppi võrdleb. · Kontrollgrupid grupp, kuhu isik ei pruugi kuuuda, kuid mis ikkagi mõjutavad tema identiteeti, norme ja väärtusi. Etalon või standard, millega saab mõõta enese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata ise selle grupi liige. (referentgrupid) Grupisuhete aspektid:
ehtsa rahvaluule näited. Kõik 8 müütilist muistendit ilmusid ka ÕESi toimetistes ja said seeläbi rahvusvaheliseltki tuttavaks. Eesti keelde hakati Faehlmanni muistendeid tõlkima rahvusliku liikumise perioodil. Nüüdki tutvustati neid kui ehtsaid rahvajutte, eesti rahva suursuguse mineviku tõendusi. Muistendite motiivid jõudsid paljude eesti kirjanike loomingusse, tegelaste järgi said nime tekkivad seltsid, teatrid (,,Vanemuise" selts, ,,Endla" teater) jm. Ühtlasi arendati Faehlmanni jumalatemaailma edasi, lauldi Kungla rahvast ja Taara tammikutest jätkus eesti rahvusmütoloogia kujundamine. Muistendite kaudu toetas Faehlmann eestlaste tõusvat rahvuslikku iseteadvust rahva vägevus minevikus andis lootust uueks tõusuks tulevikus: ,,Sellest peale kogu see muinasmalev
pidu, hiljem on öeldud, et tegemist on ilmselge liialdusega. On öeldud ka seda, et 1869. aasta laulupidu toob kaasa ka teatava joovastuse, impulsi. Laulupeo-järgne aeg mõne aasta jooksul, seda on nimetatud ka rahvusliku liikumise mesinädalateks. Laulupidu ja mesinädalad ilmes see, et selle toel paljudes kohtades seltsielu elavneb. Selle juurde kuulub ka mitmete teiste seltside teke. Tulevikus hakkavad olulist rolli mängima nn põllumeeste seltsid, mis mitmel pool tekivad. Neil kaks eesmärki praktiline põllumajanduslike nippide jms jagamine, aga ka rahvusliku liikumise edendamine. 1870 on esimene selline selts tekkinud Pärnumaal Tori vallas talunik (Jaan Tamman). Tähtsaimad Tartu ja Pärnu Põllumeeste Selts, aasta hiljem ka Võrus ja Viljandis. Paljud põllumeesteseltsid elasid EW-ni välja. Ka igasugune muu seltsitegevus laieneb, võtab tuure üles. Kui varem, enne laulupidu olid paljud koorid
kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Riigi Looduskaitsenõukogu esimees (prof. T. Lippmaa) 1936- alustas tööd I riiklik looduskaitseinspektor dr. G. Vilbaste 1958- ilmuma hakkas ajakiri „Eesti Loodus“ 1960- Eesti Looduskaitse Selts, Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist. 1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon. 1971- Lahemaa Rahvuspark 1979- Eesti I Punane Raamat 1985-1987- Fosforiidisõda 1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest 1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond)
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
Need kaks ühingut on Society for Constitutional Information ja Revolution Society. Eriti pahaseks ajab Burke'i asjaolu, et uus Prantsuse Asutav Kogu on loonud kontakte Revolution Society'ga ning on mõeldamatu, et mingi inglise selts sekkub niivõrd teise riigi asjadesse ilma, et oleks saanud selleks ametlikku luba Inglise valitsuselt. Prantsuse Revolutsioon oli innustanud inglise seltse Inglismaa ajalugu, traditsioone ja revolutsioone valesti mõtestama. Need seltsid nägid Inglismaa 1646 ja 1688 revolutsioone palju radikaalsemas valguses kui nad seda tegelikult olid. Burke leiab, et 17. sajandi Inglismaa revolutsioonid olid tingitud: 1) hädavajadusest, äärmuslikust olukorrast (necessity); 2) mõlema puhul taastati, mitte ei kukutatud, seaduslik ja õiguslik valitsus (monarh). Seetõttu ei saa järeldada, et Prantsuse revolutsioonis kukutatud monarhia, kiriku ja riigi suhted jne,
Selleks, et erinevad inimühendused toimiksid ja võiksid koos eksisteerida, peab tekkima käitumisnormistik, ühiskondlik õigus, mis tekib spontaanselt. Õiguse areng saab toimuda eelkõige ühiskonna kaudu, ühiskonna all tuleks mõista erinevate inimühenduste kogumit, need inimühendused võivad olla a. Lihtsamad e. algupärasemad perekond jne b. keerulisemad - ühingud, seltsid, riik Igas inimühenduses tegeletakse õiguse loomisega, subjektidel on olemas õigused ja kohustused, mis peavad olema kooskõlas nende seadustega, mis on vastuvõetud riigi poolt ja mille täitmist riik kontrollib. Ühiskondlik õigus on tekkinud automaatselt nende ühenduste eksisteerimise käigu ja nende eesmärgiks on korraldada erineva keerukusega inimkoosluste elu ja tegevust. 2
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
