1. ,,Noor-Eesti" Sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Juhtkujud Suits, Tuglas, Aavik, Ridala, Linde. Suits:"Olgem eestlased, saagem eurooplasteks" ,,Siuru" kirjandusrühmitus, loodi aastal 1917. Asutas Gailit. Juhtkujud Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu. Moto ,,Loomise rõõm see olgu me ainus tõukejõud."Tuglas. Tähtsustasid armastusluulet. ,,Tarapita" 1921-1922 Kirjanduspoliitiline rühmitus. Liikmed Kivikas, Semper, Under, Atson, Barbarus, Tuglas, Alle, Kärner, Tassa. Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. 2. Millised kirjanikud tõstsid nooreestlased tolmu alt välja. Juhan Liiv, Kristjan Jaak Peterson 3. Novell tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja lõpus on puänt. (Tuglas, Gailit) Sonett luulevorm. Koosneb 14 värsireast, mis paigutuvad s...
Täielikke sünonüüme, mis oleksid asendatavad kõikides tekstides, leidub vähe, ja/ ning, ligidal/lähedal Pale, nägu, lõust, silmnägu Sünonüümid erinevad seostamisvõimelt. Allikad 1. Võõrsõnad ja laenud: autobuss- buss; informatsioon- info; tover- sõber; ; malbe leebe, morn tusane; 2. Tehissõnad - laup otsaesin; raal-rüperaal 3. Murdesõnad- sisask- ööbik; lõhmus- pärn, palukas- pohl 4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad. Karjatama,kulu, värvitud huuled, seal on hea elu Homofoonid: sama hääldus, erinev kirjapilt (a)llikas, (h)ind Homograafid: sarnane kirjapilt, erinev hääldus: arve, kalla Paronüümid Kõlalt lähedased, tähenduselt erinevad sõnad Tabu ja eufemism Tabu e sõnakeeld (polüneesia keelest)
Film "Pulse" näita, et sõltumine tehnikast võib viia hävinguni. Seal kujutatakse arvutiviirust, mis suudab inimestele levida ja võtab neilt elutahte, viies enesetapuni. Siit võib järeldada, et tehnika ei muudagi elu paremaks, vaid segab seda. Filmis jäädi ellu siis, kui mindi rahulikku tehnikavabasse paika. Ehk on ka tulevikumaailmas soodsam töötada välja looduslähedasem ühiskonnamudel. Võib-olla vajabki Maa sellist suunda, mis annaks võimalus puhata ja taastuda, selmet seda välja kurnata. Laenates Rousseau ütlust "Tagasi loodusesse!" ning tegutsedes selle järgi, näeks tulevik välja selline, kus tehnoloogilised saavutused oleks taandatud tagaplaanile ning hinnataks looduslähedust. Inimesed elaksid siiski majades edasi, aga võib-olla lihtsamates ja keskkonda säästvamates, mis külmemates piirkondades vajaksid soojustuseks loodussõbralike meetmete rakendamist. Elamutes poleks eriti masinaid, ehk vaid väike plaadimängija, mille abil nautida
THE LONDON EYE AND MADAME TUSSAUDS Getri Tomson, Marta Tolli Maris Selmet, Patrick Barbo THE LONDON EYE THE LONDON EYE HISTORY London Eye was opened in March 2000. Since 2000 The London Eye has become an iconic landmark and a symbol of modern Britain. Back in 2000, the London Eye was known as the Millennium Wheel. INTERESTING FACTS Passengers in the London Eye's capsules can see up to 40 kilometeres in all directions. The London Eye is the vision of David Marks and Julia Barfield, a husband and wife architect team. It took 7 years and the skills of hundreds of people from 5 countries to make The London Eye a reality. At 135m high, The London Eye is the world's tallest cantilevered observation wheel. Each of the 32 capsules weighs 10 tonnes THE LONDON EYE’S CAPSULES AWARDS The London Eye has won over 80 awards. The awards are won for national ...
Dekreetpuhkus Leksikograafia sõna emapuhkus sõnaraamatu koostamine Rümp looma puhastatud Dialekt murre Leksikoloogia sõnaõpetus keha Dziinid teksad Lell isa vend Saajad-pulmad Eirama ignoreerima Lemb armas Seik asjaolu Eksotism rahvuslik sõna Lige- märg Selmet selle asemel et Ekspressiivne ilmekas Luider kõhn Selve iseteenindus Ekspressiivne ilmekas Lõhmus pärn Selve iseteenindus Ellerhein jaanilill Läppuma- kopitama Semantika tähendus Ennistaja restauraator Lävima suhtlema Semasioloogia Ennistaja restaureerija Mahitama komplekteerima tähendusõpetus
Uus sajand, vanad probleemid Möödunud aegadel maailmas esile kerkinud probleemidest ei ole paljud veel tänaseni lahendust leidnud. Selle asemel on nad, nagu mäest alla veerev lumepall, üha kasvanud ja kasvanud, ning jõudnud etappi, kus nendest mööda vaadata on pea võimatu. Kliima soojenemine ja CO2 on isegi tänasel päeval, mil maailmas möllab suurim majanduskriis pärast 1930 aastate suurt depressiooni, väga aktuaalne teema. Kasutusele on tulnud uus mõiste süsiniku leke, mis tähendab palju CO2 eraldavate tööstuste kolimist riikidesse, kus puuduvad veel karmid keskkonnanõuded. Näiteks EL-i jaoks tähendab see tehaste kolimist Venemaale ja Hiinasse. Selmet lükata üks probleem enda õlgadelt kellegi teise omadele, peaksime koos üritama kasvuhoonegaase vähendada. Tänases, peamiselt süsinikul põhinevas majanduses, tähendab aga CO2 koguste piiramine suuri muutusi. Ometigi on see ideaalne võimalus uutek...
palju raha, pean ma tegelema millegagi, mis annab mulle enamat kui suure summa pangaarvel, millegagi, mis rikastab mu maailma hingeliste väärtustega. Minu jaoks on missioonitunne see, mis loeb. Inglise esseist Joseph Addison on öelnud, et päev, tund tõelist vabadust kaalub üles terve igaviku kestva vangipõlve. Ülekantud tähenduses võib vangipõlv olla ka ju kindlates piirides rutiinne ja igav elu, kus inimesel pole kirge oma tegemiste ning ümbritseva maailma vastu. Selmet näha oma elu ainult materiaalsete huvide ümber keerlevat, võiks toetuda pigem vaimsetele varadele. Midagi väärtustada ei tohiks tähendada seda rahas hinnata, kuid reaalsus on tänapäeval tihti vastupidine. Inimesed on lihtsalt harjunud olema heal järjel ega tunne kaasa vaesematele, mis on tegelikkuses väga kurb tõik. Laura Kupp
et nende kohustus rahva poolt valitud esindajatena on teenida sedasama rahvast. Kui inimesed soovivad mõne lepingu või muudetava seaduse kohta infot, on valitsuse asi seda anda, mitte proovida probleeme naeruvääristada vihjan ACTAle ning kõrgharidusreformile. Samuti ootaksin, et riigikogulased ja valitsusliikmed lõpetaksid lapsiku kemplemise opositsiooniga ja prooviksid selle asemel sisulist koostööd teha, ehk ka kuulata, mis teisel öelda on, selmet iga opositsiooni esitatud eelnõu automaatselt maha hääletada sama kehtib ka vastupidi, opositsiooni kohta. Ilmselt on aga just poliitikute üleolev suhtumine toonud kaasa ühe viimase aja positiivseima muutuse Eesti ühiskonnas kodanikuühiskonna (t)ärkamisest annavad märku nii probleemidest avalikumalt rääkimine kui ka mitmed streigid, mis kogunud üllatavalt palju osalisi. Olgugi, et probleeme on meil küllalt, olen üldjoontes Eesti käekäiguga rahul, tunnen uhkust
ainuõige lahendus enda mõtete väljendamiseks. Internet on kaasa toonud uut tüüpi suhtluskultuuri. On väheseid veel, kes ei tea, mis on jututoad, foorumid ja MSN. Need on just põhilised kohad, kus on garanteeritud suhtlus ükskõik mis riigis asuva inimesega. Kuid kõige heaga kaasneb ka kübeke halba ja vahel tunneme rohkem just seda negatiivsemat poolt- anonüümsed netikommentaatorid. Neil ei jää kunagi ütlemata see, mis mõlgub meelel. Selmet öelda ausalt, et olen näiteks Mati ja arvan sellest asjast just nii, puudub neil ausus või südametunnistus. Vähendades ohtu, et keegi neid ära tunneks, näeme, et paljude kommentaatorite nimedeks on näiteks ,,lammas" või ,,asjast arusaaja" või midagi muud kohatumat, mida tavainimene ei julgeks lausudagi ilma häbi tundmata. Tekib mõte, kas tõesti võime virtuaalmaailmas kirjutada kõike, mida ,,sülg suhu toob"
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub." (Mati Unt) Piibli kohaselt lõi Jumal maailma, lõi sinna looduse ja loomad. Ta kujundas teistest kõrgema looma inimese. Võiks arvata, et Jumala poolt loodu saab olla vaid täiuslik, kuid paratamatu on tõsiasi, et inimene on tuntud oma julmuse ning vaenulikkuse poolest ja hävitades Jumala, asus ta maailma oma pilgu järgi looma. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese peamine soov on ühiskonnas silma paista ning teistest parem olla. Inimkond on valmis meisterdanud massiliselt masinaid, mis kogu ökosüsteemile laastavalt mõjuvad.suurettevõtete ning sõiduvahendite heitgaasid on suurt mõju avaldanud meie elukeskkonnale. Üha rohkem räägitakse o...
TUNTUMAD TAARALASED ● Juhan Aavik ● Juhan Jaik ● Aino Kallas ● Hanno Kompus ● Eduard Laaman ● Ants Lauter ● Esko Lepp ● Marta Lepp ● Jüri-Rajur Liivak ● Juhan Luiga ● Addold Mossin ● Jaan Org ● Hugo Raudsepp ● Ants Selmet ● Järvo Tandre ● Toomas Tondu ● Lauris Toomet ● Hengo Tulnola ● Enn Uibo ● Kustas Utuste ● Ado Vedro ● Henrik Visnapuu 4. USU PÕHIMÕTTED Leiti, et usk on arenev ja peab vastama kõige moodsamatele teaduslikele tõdedele. Arvati, et eesti oma usk on hävinud ja see tuleb uuesti luua. Kuna
lootnud oleks. Ma olen hea südamega hoolitsev inimene, kellele meeldib teisi kuulata ja teisi aidata. Teiste aitamiseks olen ma valmis kasutama kõiki mulle kasutada olevaid ressursse. Mul on kindlad põhimõtted ja üldiselt nendest ma loobuma pole nõus, seega on minuga ka raske, sest minu tugev iseloom teeb mu vahepeal kõigutamatuks. Mulle meeldib mõelda positiivselt ja teiste inimeste arvates olen ma alati väga rõõmus ja positiivne. Leian, et on palju parem mõelda positiivselt, selmet kurvastada ja mõelda sellele, mis tegelikult kehvasti on. NÕRGAD KÜLJED Olen kohati liiga pehme iseloomuga, olenevalt olukorrast võin isegi kõige halvemale inimesele kaasa tunda Olles elus haiget saanud, kardan inimesi usaldada Mul puudub korralik haridus ja töökogemus Olen kinni oma välimuses, minu keha hoiab mind tagasi oma unistuste poole püüdmast
Optimism, realism ja pessimism Kõik inimesed suhtuvad asjadesse omamoodi. Vaatamata küll sellele, et me kõik oleme erinevad, on igaüks meist kas siis optimist, realist või pessimist. Neil kõigil on erinevus ning isegi inimese elu kvaliteet on tingitud sellest, milline on tema ellu suhtumise viis. Mis on pessimism ja optimism? “Pessimism on hoiak ehk suhtumine, mis röövib maailmast elusid, värve ja lootust. “Psühholoogia vaatenurgast on tegemist negatiivse mõtlemisega, mida põhjustavad masendavad veendumused, mis algavad näiteks väitega ,,Kogu aeg juhtub midagi halba“, millele järgneb ,,Aga minuga juhtub rohkem kui teistega“ ja lõpevad millegi taolisega nagu ,,See kõik on ilmselt minu süü“.“ (Tomley, 2018). Optimism on aga enesekindlus suhtumises tulevikku ning optimiste iseloomustab üldine ootus, et tulemus osutub tõenäoliselt positiivseks (Boniwell, 2014). Realism aga pole päris pessimism ega optimism, vaid mida...
Näitkes on okupatsiooni vältel vene sõjavägi koos neid toetavate Lõuna-Osseetia võitlejate, kasakate ja teiste Põhja- Kaukaasia vabatahtlikega pannud kohu Gruusia territooriumil tsiviilelanikkonna vastu toime arvukalt mõrvu, vägistamisi, röövimisi ja muid põlastusväärseid tegusid. Keegi pole neid isikuid karistanud ega vahi alla võtnud nende kahetsusväärsete tegude eest. Sellega on rikutud sadade, kui mitte öelda tuhandete inimeste elu. Selmet Venemaa otsiks süüdlasi, põhjendab hoopis küünilisel moel võimsam tuumariik agressiooni väikses Gruusia vastu oma Lõuna- Osseetias elavate müütiliste kodanike kaitsmisega olematu genotsiidi eest. Selline Venemaa suhtumine inimeludesse annab mõtteainet kauaks. Põhiline on ikka võimu ja territooriumi suurus ning tähtsusetud on inimelud, mis hukkuvad nende kahe suurenemise teel. Maailma riigid peaksid taunima selliseid mõttemalle, et päästa inimkond järgmise Stalini või Hitleri
alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. Tegemist ongi just sedasorti sürrealistliku romaaniga. Iseloomustage Josef K.-d ja teisi tegelasi Josef K. teose peategelane, kes töötab pangas. Ta on ambitsioonikas, taibukas, igati kompetentne ja pigem arutlev kui lahke. Oma arreteerimise pärast satud mees üha suuremasse depressiooni ja halveneb ka tema töö kvaliteet. Ta justkui ei suudagi enam oma tööle keskenduda ja selmet tegeleda oma klientidega, otsib ta pääseteed kogu sellest kohtujamast. Ta võitleb nähtamatu vaenlasega, kelle tegelikku võimu ta esialgu ei suudagi aimata. Preili Brüstner on kaunis naine, kes elab K.ga samas majas. K. paistab temast justkui sissevõetud olema, kuid ei julge seda naisele päriselt tunnistada. Preili lubab mehel ennast ühel õhtul suudelda, kuid hiljem lükkab ta kõrvale, nii, et mees jääb vaid abituna ealt vaatama. Proua Grubach majaperenaine, kes pidas K
,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Viimase sajandi jooksul on maailmamajandus teinud läbi tohutu arengu, mille tulemusena on inimestele jäänud kätte palju vaba raha. See rajas sillutise tarbimisühiskonna tekkele, mis on üksikisikut tundmatuseni muutnud. Selmet eluga toime tulla, otsib modernne inimene pidevalt võimalusi, kuidas aina konsumeerides oma elu täiuslikumaks muuta. Tung pidevalt tarbida tekitab tohutul hulgal jäätmeid ning endise hooga jätkates hävitame mitte ainult iseenda, vaid ka ainsa teadaoleva sobiliku elukeskkonna universumis. Me peame läbi viima resoluutseid muudatusi, et meie järelpõlv ei peaks veetma oma eluaega esivanemate probleemidega tegeledes.
käsk kindlas kõneviisis: lähme, jätkame käskiva kv mitmuse 1. pööre: jätkakem, mingem pöördelõputa tingiv kõneviis: me loeks isikulõppudega tingiv kõneviis: loeksime -nd: näind, tulnd nud-kesksõna: näinud lühemad sõnad: laulupidu pikad sõnad: üldlaulupidu mitmesõnalised keelendid: selle asemel et, tuletised: selmet sõnade järgi kaassõnad: koos vennaga välditakse kaassõnu: vennaga lühendatud sõnad: nisuke, miuke täielik sõna: niisugune, missugune palju side-, ase-, määrsõnu: ja siis suhtumis- ja täitesõnad: nagu, tähendab lühemad laused pikemad laused kaudkõne otsekõne Suulise kõne eripära
Ajalehtede vahele võivad taimed jääda kuni monteerimiseni. Herbaarium kleebitakse tugevamale joonistuspaberile, mille mõõdud on 42 x 28 (või 27) sentimeetrit ehk natuke väiksem kui A3 suurus. Eraherbaariumid on enamasti lõpuks jõudnud suurtesse herbaariumidesse ja herbaariumite liitmisele mõeldes võiks kohe algusest peale kasutada õiges mõõdus paberit. Kui teile ei paku kunagine harrastus enam huvi, siis võiks leiuandmetega herbaariumi pakkuda suurtele taimekogudele selmet seda prügimäele visata. Kleebitakse liimpaberi ribadega, milleks sobib aknakleeppaber või mida võib lõigata näiteks margipoognate servadest. Kleeplint või teip taimede monteerimiseks ei sobi, pealegi muutub aja jooksul teibi serv tolmu tõttu koledaks. Taimi ei tohiks ka lihtsalt liimiga paberile kleepida võib-olla tekib kunagi vajadus taim teisele aluspaberile asetada või taime teist külge vaadata. Lisaks taimele pannakse herbaarlehele ka etikett leiuandmetega ja taime nimega
Eidapere Kool Rasmus Lind 6.Klass Johannes Pääsuke Juhendaja õp : Kristiina Kuudsiim Eidapere Kool 2018 Sisukord: 1.Kes ta oli…………………………………………... 2.Mida ta tegi………………………………………... 3.Fotograafia………………………………………... 4.Filmindus………………………………………….. 5.Kokkuvõte…………………………………………. Kes ta oli? Johannes Pääsuke oli Eesti esimene kirjanik kes sündis 30 märts 1892. Ta Tegi 30 Eesti lühifilmi lisaks oli ta ka fotograaf ja ta pildid oli imelised. Kahjuks ta suri rongi õnnetuses Oršas 1918. aasta Jaanuaris olles vaid 25 aastane.Paljud inimesed mäletavad teda kuni tänaseni. Mida ta tegi? Nagu ma mainisin oli ta teinud 40 Eesti lühifilmi aga osad on hävinud aga siin on mõned “Karujaht Pärnumaal”,”Utotškini lendamised Tartu kohal”,”Utotškini lend”,”Tartu linn ja ümbrus”,”Ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust”,”Retk ...
näitaja vaid 7,5. Vähem ummikuid Iga rattur jätab ühe auto koju. Sel moel vähendavad ratturid ummikuid ning parandavad tegelikult ka autosõitjate liikumisvõimalusi. Autode hulga vähenemine 10% võrra tipptunnil suurendab autode keskmist kiirust 10 km võrra tunnis ning vähendab sõiduaega 25% võrra. Vaiksemad linnaosad Paljud kunagised vaiksed linnaosad on tänapäeval täitunud autodest. Selmet juurutada keerulisi liikluse rahustamise võtteid, võiks autod lihtsalt asendada jalgratastega. Ka linna rahakoti tervis paraneb Hollandis läbi viidud uuringu kohaselt maksab kilomeetrise sõidu jaoks vajalik jalgrattainfrastruktuur 23 USA senti, ühistranspordi infrastuktuur nõuab aga iga sõidukilomeetri kohta 40 senti ainuüksi tegevuskulude katmiseks. Linna maine paraneb Ummikute puudumine paneb külalised linna imetlema ja kadestama. Linnas on rohkem puhast õhku
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: tema...
Kalle Eomois Kuslap Ita Ever Arno ema Raul Haaristo Vipper Riina Hein Raja Teele Arnold Kasuk Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa Margus Lepa Georg Adniel Kiir Arno Liiver Arno Tali Ain Lutsepp Tõnisson Leonhard Merzin õpetaja Laur Aksel Orav - õpetaja Lauri hääl Heido Selmet Visak Evald Tordik Muu personal Monteerija Ludmilla Rozenthal Kunstnik Linda Vernik Kostüümikunstnik Krista Kajandu Jumestuskunstnik Rostislav Nikitin Rezisööri I assistent Heiki Roots Rezisööri assistent Mall Jaakson Helioperaator Harald Läänemets Operaatori assistent Alfred Eljas Operaatori assistent Enn Putnik Toimetaja Silvia Kiik Dirigent Eri Klas Filmi kaks versiooni
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: (pa...
Keeleuuendus: Johannes Aavik. 1912-1924. aastal oli keeleuuenduse kõrgperiood. 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused": keel kui tööriist, mis vajab pidevat täiustamist: esteetilisus, omapärasus, otstarbekus ja lühidus. ,,Keele kaunima kõlavuse poole," ,,Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Sõnavara rikastamine: laenamine, eriti soome keelest ja murretest, sõnamoodustus ja tehistüved. (näiteks sõnad aurik, päevakord, tuletissõna kattuma, tehissõna relv, selmet, kolp, julm soome keelest, haldama soome keelest, tehissõna veenma, sarm prantsuse keelest). Grammatika: soovitas i-mitmust (suuris, raamatuile), lühikest mitmuse partitiivi (sõpru, õunu); -nd. Uuendused: lühike superlatiiv (suurim), ma-inf. Käänded (-maks, -maga, -mani), -tet (-tatud asemel). Oskar Loorits: -nuks, -nuvad. 1936. aastal ilmus Johannes Aaviku ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika". Keelekorraldussuund: Johannes Voldemar Veski. 1918
maailma, nüüdseks tähistatakse seda juba üle 65 riigis. Vähem tarbides väheneb loodusressursside raiskamine, väheneb transpordikilomeetrite arv, väheneb prügi juurdekasv (toodetega kaasnev pakendiprügi eelkõige). Ostuvaba päeva ideega on hästi seotud ka kohaliku kauba tarbimise propageerimine: ostes kohalikku / kodumaist (Eesti puhul siis vähemalt Euroopas toodetud / Euroopa toorainest) kaupa; ostes otse kohalikelt tootjatelt; ostes väikestest poodidest, selmet rünnata kaubanduskeskusi anname uskumatult suure panuse loodusressursside hävitamise vähendamisse. Sissejuhatuses esitatud küsimustele sain töös ammendavad vastused:vastused Ostuvabast päevast on väga palju kasu, kuna ostuvaba päeva põhiline mõte on panna inimesed mõtlema, mida tähendab meie planeedile ületarbimine; mida annaks teha, et tarbida targalt, et ostuotsused oleks läbmõeldud, mitte emotsioonidest kantud. Üks inimene suuremas pildis ehk
Kõik senine kriitika on meie „mugavustsooni ringkaitsele“ olnud nagu hane selga vesi. Me teadlased teame ja näeme, arutame omavahel ja kirjutame: julgemad oma nime all, kartlikumad anonüümselt. Lõpuks ju peab ometi keegi olema, kes selgesti välja ütleb, et „kuningas on alasti“. Meie teaduse rahastamise süsteem on sügavalt korruptiivne, ta teenib algusest (taasiseseisvumisest) peale üksikute teadlaste isikliku teadusliku karjääri huve selmet teenida Eesti riiki ja rahvast. Kartellipoliitika, nagu kõikjal muudelgi elualadel siin riigis. Teaduse hindamise kriteeriumid on spetsiaalselt välja mõeldud selleks, et võimalikult suuremat hulka teaduseinimesi riigi kasina „supikausi“ äärest eemale tõrjuda. Mõelgem end tagasi raskesse murranguaega. NSVL ajal oli teadusasutuste rahastamine riiklik ja ENSV eelarves. Lisaks saadi projektide ja isiklike sidemete kaudu tõhusat lisa üleliidulistest allikatest. Mitmel üleliidulisel
arhaismid nõukogu murdesõnad neologismid/uudissõ blogipidaja trend arvutimäng nad oskussõnad biheivioristid valkud rasvad bakter hormoon antikeha diabeet hinnangusõnad superema superinnovaatiline rumal interjektsioon/üneem Oh Proosit! id Seltsiks orangutanid ja simpansid male muide, veenma ese, roim lünk, laip, relv, range, siiras, naasma, taunima evima sulnis reetma, väisama embama, liibuma mõrv, nördima, süüme, uje selmet nentima laup malbe, tõik aabe, meenuma, õõv hõivama nõme, küülik, rümp tuvastama tarnima mört meede raal nürmik vandel tärk ulme hõlvama sudu, selve, eirama rula vuplid kolp, ema, jõgi, kaks, kala, keel, nimi, puu, päev, vesi; elama ja olema. hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks. amb, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana; jagama ja jaksama.
Eesti töötukassa on haldusorganisatsioon, mis tegutseb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud põhikirja alusel RT I 2001, 58, 354, vastu võetud 06.06.2001, jõustumine 01. 01.2002. (Riigiteataja...2012) Leian, et ülesandeid peaks täitma haldusorganisatsiooni poolt, kuna on pidev kontroll ja kursis olemine avalike huvidega. Erasektoris jääks inimeste mured tahaplaanile sest on rohkem orienteeritud kasumi teenimise eesmärgile. 5. Kas ülesandeid teostatakse madalaimal tasandil, selmet see on aeganõudvalt hierarhiline ja ametkonna struktuuri efektiivsus? Töötukassa kõrgeim organ on kolmepoolne nõukogu, kus võrdselt kahe liikmega on esindatud tööandjad, töötajad ja valitsus. Osapooled vastutavad üheskoos tööhõive suurendamise, tööpuuduse vähendamise ja pikaajalise töötuse ennetamise eest. Nõukogu ülesanneteks on töötukassa arengukava, aastaplaani, eelarve jm oluliste
Anniste - ulme, õilis. Kaalep - vandel. Kusjuures, Čapekilt tuleb sõna robot. Johannes Aavik • Saaremaalt, purism - keele puhastamine võõrsõnadest (nt soome k elekter - sähkö) • enne teda mõtles Tiesmann ka sõnu välja, aga söödi aafrikas ära (kingalin, lutolin) • ütleb, et “verraten” on kohutavaim sõna -> reetma veenma laup sulnis rõve taunima lüüme e läbipaistev ürm e õnnetusjuhtum liibuma ulgumeri uje nõme selmet solge e graatsiline niivis e naiivne evima roim vilgas mõrv muie olbama e vaatlema reelama e maalt välja saatma naasma relv hubane jõhker ese rünu e kuulujutt ei ünna e ei mõjuta/ ei koti nentima laip imal pihtima õõv e õud lürn e surilina luger e luukere (algul) Võõrsõnad Bilateraalne - kahekülgne, jidiš - juudi keel, ambivalente - ühest asjast kahetine arusaam,
Murdesõnad Foneetika Foneem väikseim tähendust kandev üksus (saag koosneb foneemidest s, a ja g). Palatalisatsioon peenendus (palk/palk, kangas, kant). Veel märkusi: · Kaks kolmat = kaks kolmandast kümnest e 22 · Vanim tulirelv arkebuus leiti Keilast · Tehiskummi leiutas · Dialektism murdeline element kirjakeeles (leksikaalne, foneetiline või grammatiline) veenma laup sulnis rõve taunima lüüme e läbipaistev ürm e õnnetusjuhtum liibuma ulgumeri uje nõme selmet solge e graatsiline niivis e naiivne evima roim vilgas mõrv muie olbama e vaatlema reelama e maalt välja saatma naasma relv hubane jõhker ese rünu e kuulujutt ei ünna e ei mõjuta/ ei koti nentima laip imal pihtima õõv e õud lürn e surilina luger e luukere (algul) !5 Neologisme: Nima, nide tihe, vuplid, nuppel, nürmik nürikuulja, tõõne jäärapäine, lave avatud jutt, rõngel baranka, nakar kreeka pähkel, rõõnama peale kaebama, öördama mustama, hola folk,
Toona tundsime sarnases mõttelaadis ilmeksimatult (liialdus) ära totalitarismi. Täna, 26 aastat hiljem, oleme millegipärast hakanud arvama, et me ei vajagi oma erimeelsusi. Tundub ka, nagu ei oskaks me enam leida mõistlikke kompromisse. Selliseid, mille puhul võimalikult paljude süda oleks ikkagi rahul. Vaatan ja imestan, kuidas sotsiaal-liberaalse maailmavaate kandjad on valmis muutma mängureegleid nii, et iseotsustamise õigus lihtsais olmelisis asjus oluliselt kahaneb – selmet, et lihtsalt toetada positiivseid valikuid. Eriti halb, kui keeldude tagant kumab läbi pigem riigikassa täitmise tarvidus, kui siiras rahvatervisemure. Sama veider tundub soov radikaalselt ja revolutsiooniliselt (paar) tagasi pöörduda aega, mil inimeste vabadus, eriti naiste ja laste oma, oli oluliselt väiksem. Konservatiivsus on revolutsioonide vältimise kunst (Antitees). Rahvusluse edendamise sildi all liberaalsete demokraatlike vabaduste mitmekülgne piiramine
1931 kinnitati usuühingu "Hiis" põhikiri ametlikult, asutamiskoosolek toimus mais 1932, esimeheks valiti major Jaan Org. Ühingul oli juhatus ja Tarkade Koda, kuhu kuulus 9 eluks ajaks valitavat askot. 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 171 taaralast, nende arv suurenes järk-järgult; arhiivides on kokku andmeid umbes 600700 liikme kohta. Taaralaste hulka kuulusid helilooja Adolf Vedro, eesti keele õpetaja ja õpikute autor Ants Selmet, kunstnik Esko Lepp, ajaloolane Järvo Tandre, luuletaja Enn Uibo. Taaralastega olid mingil määral seotud kirjanikud Hugo Raudsepp, Henrik Visnapuu, Juhan Jaik ja Aino Kallas, publitsist Eduard Laaman, kunstikriitik Hanno Kompus, näitlejad Ants Lauter ja Toomas Tondu ning helilooja Juhan Aavik. Taarausuliste eesmärgiks oli luua võõrmõjudest vaba eesti rahvuslik religioon. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid kaasajastada. Leiti, et arenenud
Tsitaat "Me ootame teistelt mõistmist, mõistmata ausalt iseennast ja ette kujutamata teiste reaktsioone, vaatepunkte ja väärtusi. Eesti riigi selge ja arusaadava ajaloonägemuse ja tulevikusõnumi puudumine nii oma rahvale kui maailmale on muutunud viimaste sündmuste käigus piinlikult läbinähtavaks. Kurvalt sümboolne on luuletajast rahvastikuministri juhtimisel sõnastatud rahvusvahelise teavituskampaania pealkiri "Unustatud rahvad". Selmet vaba rahvana vastu võtta avatud maailma uusi väljakutseid, tegeleme uute müütide loomisega, mis jagavad maailma must-valgete skeemide järgi "omaks" ja "võõraks" ning toidavad eesti rahva hinges sügavalt juurdunud allasurutud ohvri mentaliteeti." 4 Teised Marju lauristini kohta Kaitseminister ja Tartu ülikooli endine rektor Jaak Aaviksoo tõstis esile Lauristini teeneid ülikooli ees. "Marjustin on ühtpidi kindlasti palju suurem kui Tartu ülikool või ajakirjanduskateeder. Ta on
IT Personalijuhtimine 19 Samas tuleb silmas pidada ka vastasmõju kuidas mõjutab tehnoloogia inimesi. · Toome mõned näited: · töötaja isiklik eelistus kasutada teatud tarkvara (nt Linux) võib põhjustada tema vastuseisu mõne teise toote suhtes (nt Windows NT) · elektronposti kasutamine võib kujuneda äärmuslikuks, kus naaberlaudade taga töötavad inimesed suhtlevad omavahel e-posti teel, selmet vahetult suhelda · igapäevane pidev arvutiga töötamine võib põhjustada tervisehädasid. IT Personalijuhtimine 20 Tüüpilised vead infosüsteemi juurutamisel: · töötajate ebapiisav informeeritus · töötajate ebapiisav kaasamine muudatuste ettevalmistamisse ja läbiviimisse · ettevõttepoolse panustusvajaduse alahindamine · juhtkonna/juhi ebapiisav kaasasolek · töökorraldusreeglite puudumine või ebaselgus
Slaavi laenud: aken, ike, lusikas, nädal, raamat, sirp, turg, vaba, värav, rist 5. Tehissõnad eesti keeles Tehistüvi on tüvi, mis on vaadeldavas keeles uus, olemata korrakohane laen. Nt raal : raali tüvisõna raal, tuletistes raalima, raalistama, liitsõnades raaljuhtimine, -projekteeri-mine, -refereerimine, -reguleerimine, -tõlge, -õpe, -graafika, -polügraafia, -arveldus jm. Tehissõna on sõna, mis sisaldab tehistüve. Nt tüvisõnad lünk, selmet, sudu, tuletised veenduma, veendumus, küülik. 6. Oma ja võõrsõnad Sõnade struktuuri omasuse või võõruse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. Sõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni, on omasõna. Seejuures võib ta päritolu poolest olla põlissõna (lõhn, puu, mäe/stik, ema/puhk/us) või laensõna (saabas, post, riis, tass, rist). Omasõnad moodustavad keele omasõnavara. Selleks
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt p...
17 Sõnamoodustus. Eesti keele sõnade ülesehitus ja moodustamine Nendest reeglitest on siiski mõningaid erandeid. On olemas tüvesid, mis eraldi sõnana ei esine, vaid esinevad ainult koos tei- se tüve või tuletusliitega. Selline sõna on näiteks ürg- (ürgvana, ürgne) ja haja- (hajameelne, hajali). On isegi selliseid tüvesid, Sõnade hulk keeles on väga suur. Näiteks suuremahulises sõna- mis esinevad ühes ainsas sõnas: ...
Seejärel tapsid kaks meest ta noaga (kõri läbi ja noaga südamesse*) Nad vaatasid K.le otsa ja ütlesid ,,Nagu koer!" Tegelased Josef K. teose peategelane, kes töötab pangas. Ta on ambitsioonikas, taibukas, igati kompetentne ja pigem arutlev kui lahke. Oma arreteerimise pärast satud mees üha suuremasse depressiooni ja halveneb ka tema töö kvaliteet. Ta justkui ei suudagi enam oma tööle keskenduda ja selmet tegeleda oma klientidega, otsib ta pääseteed kogu sellest kohtujamast. Ta võitleb nähtamatu vaenlasega, kelle tegelikku võimu ta esialgu ei suudagi aimata. Preili Brüstner on kaunis naine, kes elab K.ga samas majas. K. paistab temast justkui sissevõetud olema, kuid ei julge seda naisele päriselt tunnistada. Preili lubab mehel ennast ühel õhtul suudelda, kuid hiljem lükkab ta kõrvale, nii, et mees jääb vaid abituna ealt vaatama. Proua Grubach majaperenaine, kes pidas K
On kahte sorti eesti venelasi. Ühed kes kiruvad Eestit ja eestlasi ja neid ei huvita üldse eesti riigi heaolu, nad ei oska sõnagi eesti keelt ja hea kui oskavad lipu õigetpidi vardasse panna ja teised on need, kes hoiavad Eestit kui oma kodumaad, kaitsevad seda, hoolivad sellest ja üritavad eesti kultuurist osa saada. Kindlasti mängib siin suurt rolli see, et venelasi mõjutab ka palju piiratud infoväli, seda enamasti just keelebarjääri pärast. Neil on vähe omakeelseid saateid ja selmet et ära õppida eesti keel ja jälgida eesti saateid, vaatavad nad kas Venemaa kanaleid või siis omakeelseid saateid, mis kahjuks on mõjutatud ja pole adekvaatsed. Jälle toon näiteks pronksiöö, kus Vene uudistesaated näitasid eestlasti üdini halbadena ja venelasi selles valguses, nagu nad oleksid vastu tahtmist kistud eestlaste vägivalla keerisesse. Kuid kas Eesti riik siis ei üritagi venelasi rohkem adekvaatseid uudiseid jälgima panna?Nad vajavad emakeelset infokanalit. Eesti endi
Meie pole pidanud oma raha väärtust alandama. Lõpetuseks euroklubisse pääsemine tähendab Eestile peamiselt, et meist on saanud tugevam ja usaldusväärsem EL-i liikmesriik, riigireiting tõuseb, laenuintressimarginaalid vähenevad ja välisinvestorite usaldus Eesti vastu suureneb. Tõsi, viimasel ajal on eurotsoon hoobi alla sattunud, kuid see torm ookeanil ei peaks meid põnnama panema. Parem ikka olla vaba ja purjetada ookeanil, selmet vene piirivalve kontrolli all kaldapüüki harrastada." (Ajalehe Leht. 2010. Rahareformist ja rahavahetusest. [Online] http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/download/AL-eesti.pdf. 03.04.12) Lisa 2. Enn Teimann rahareformist ,,Kõigil üle Eesti rahareformiga tegelenud inimestel oli üheselt õige suhtumine asja : ideoloogid ja juhid on skeemid nii välja mõelnud- väga hea, meie nad ka täpselt ellu viime. Ma ei kujuta ette, et sellist reformi üldse teistmoodi teha saaks
sümbolistlikele elementidele, ülesandeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis tekib mõne motiivi vaatamisel. St, nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed üksikasjade kujutamises, värvid võisid olla vastupidised. Foovide keskne kuju oli Henri Matisse. Ta arvas, et värvid ja jooned ei sõltu loodusest, vaid kunsntiku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil, loodus on teisejärguline. Loodusmotiiv vöib olla täis liikumist. Selmet kujutada liikumist, tabas ta hetke, mil inimene hakkab liikuma (kontuurjooned, kontrastsed värvid, mis annavad dünaamika). Eelköige on mulle tähtis väljendus.--Kunstniku idee ei tule arvesse väljaspool tajutavat kujundit. Samas kui Matisse'i täid vaadata, siis värvid on metsikud ja kohati kummalised, ent tema tööd tunduvad pigem tasakaalukad. Tahtis pakkuda rahulikku rõõmi. Teos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele, nagu pehme tugitööl mõjub füüsiliselt väsinud inimesele
(EKSS 2009). Termin ,,popmuusika" tuleneb sõna ,,populaarne" lühendist ja on harilikult tõlgendatud kommertsmuusikana, mis on suunatud noortele. Peamiselt on tegemist lühikeste ja lihtsate armastuslauludega, kus kasutatakse innovatiivseid tehnoloogilisi võtteid ja toodetakse eksisteerivate stiilide uusi variatsioone. (Wikipedia) 1.2.1 Popmuusika tunnused on: · Keskendutakse üksikutele muusikateostele või singlitele, selmet välja töötada albumeid või laiendatud teoseid · Muusika on suunatud laialdasele publikule, mitte kindlale ideoloogiale või subkultuurile · Rõhk on viimistletusel ja meisterlikusel mitte kunstilisel kvaliteedil · Salvestamine, tootmine ja tehnoloogia on tähtsamal kohal kui live esitused · Tendents on peegeldada olemasolevaid trende, mitte progresiivset arengut
mõistuslik pool, millest tõuseb moraalne tahe ja soovide, kalduvuste ja muude psühholoogiliste juhusejõudude valitsetav pool, mis peaks esimesele kuuletuma. Kant mõtleb, et inimsuse ülim sisu ilmneb selles enese pimedas sidumises moraaliseadusega. „Tahan armastuses inimese vastu möönda, et enamik meie tegudest on moraalsed, aga kui ma vaatan inimeste mõtteid, siis kohtan igal sammul kallist mina, mis torkab alati silma ja millele nende mõte toetub, selmet ta toetuks kohuse rangele käsule, mis enamjaolt nõuaks eneseselagamist.“ Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes alati ka eesmärgina ja mitte kunagi pelgalt vahendina. See on kanti eetika üks kuulsamaid ja kaunimaid kohti. Ta mainib näitena enesetappu- enesetapja ei kohtle ennast eesmärgina iseeneses, vaid ainult vahendina saavutamaks teatavat eesmärki: seisundit, milles elupiina ei ole. Nii muudab enesetapja oma inimsuse vahendiks ja tema tegu eksib moraali vastu.
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Gram...
on õpilase arengu toetamine. Osa võtab õpetaja ja lapsevanem, kuid võib kaasata ka teisi inimesi. Probleemid: Pädevuse nappus: vanemad ei ole teadlikud oma laste arengut toetada Halvad harjumused: kodudega võetakse ühendust alles siis, kui on tekkinud probleem. Kodused kasvatusprobleemid: vanemad ei leia piisavalt aega lastega koosolemiseks, mistõttu tekivad luhtlemisraskused Aines edasijõudmist ja edukust tähtsustatakse ülemäära, selmet pöörata tähelepanu suhete kvaliteedile ja lapsele endale Õpetajate eelarvamused ja negatiivsed taustaoletused: see tüdruk käitub hästi, tähendab kodus on kõik korras Eelistused: individuaalset tähelepanu pööratakse ainult kas toimetulekuraskustega või väga tublidele lastele Muutunud paradigma Arenguvestlus Vana: arenguga probleem, mistõttu tulebki korraldada vanematega kohtumine
üx meess oma Issan ema iellenss hetman. Rossihniuse 17. sajandi ülestähenduses esineb sõna ema suure algustähega – tegemist on saksapärasusega, sest saksa keeles märgitakse nimisõnu suure algustähega. Rossihniuse tekstis on näiteks [---] Auwusta sinu Issa ninck Ema, se om see esimene Kesck ning [---] ninck laus Maria temma Ema wasto. Rossihniuse tekstis esines seda 19 korda. 18. sajandi tekstide seas ema ei kasutatud, selmet kirjutati Emma või emma. Uues Testamendis kasutati vormi Emma ja piiblitekstis vormi emma. Piiblis esines ka sellest 6 moodustatud liitsõnu: emmaemma (’emaema’) ja emmaihhus (’emaihus’). Seda esines ka Helle, Hupeli, Quandti, Willmanni ja Arweliuse tekstides. Näiteks Hupel on kirjutanud õpetussõnu järgnevalt: Kui lapse emma, ehk se naene kes emma assemel on,
leiduvaid esemeid praeahju ja tahmaluugi kaudu korstnasse panna, samuti end nõega kokku määrida ja sellisena tantsida). Tuld ennast Urmas aga väiksena ei puutunud. (Ibid, lk 6-7) 5 Poisile ei meeldinud mänguasjad, ta eelistas hoopis näiteks väikese paberitükiga mängida. Talle meeldis ka ajaleheribadest erinevaid mustreid ja mosaiike kokku panna. Kui seejuures midagi valesti läks, hakkas ta uuesti otsast peale, selmet püüda viga parandada. (Kahro 2000, lk 8) Kui Urmas oli nelja-aastane, kolis isa tagasi linna ning Urmase vanemad lahutasid. Ema leidis uue elukaaslase ja pere asus elama vanaema juurde Suurejõele. Kasuisa Heino Peterson, keda oli juba varakult õpetatud raskeid töid tegema, tahtis ka Least ja Urmasest korralikud tööinimesed kasvatada. Nii pidi Urmasest saama metsavaht nagu isagi ning tema õest karjatalitaja. Ka ema oli väga töökas ning ei sallinud laiskust ega korralagedust
on vajalikud inimese arenemisel/kasvamisel. Maria tõi välja neli erinevat faasi, kaks neist lapsepõlves (12 aastat kuni täiskasvanud lapseni) ning kaks moodustumise faasi täiskasvanueas (noor täiskasvanu kuni 24 eluaastani). See arusaamine sisaldab Montessori argumenti uuest ja maisest hariduses, põhinedes lapse arengufaasidel ja vajades erinevat hariduskeskkonda igaühele. Nii uskus ta, et arendamine võiks vastata lapse arenguperioodidele - selmet jagada koolid lasteaiaks, algkooliks, põhikooliks ja ülikooliks tuleks haridus (õpetamine) jagada faasideks. Montessori katsetas esimest korda oma ideid ja materjale eelkooliealiste laste peal, kes reageerisid tema õpetusele positiivselt. Nii jõudis Maria Montessori arusaamisele, et senine õpetamine ei vajanud ainult reformi ta mõistis, et haridussüsteem vajas revolutsiooni. See pidi sisaldama inimese arengufaaside äratundmist ja
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13....
omaduste ja margiidentiteetide seguga. Selline konkurents mitte ainult ei toeta keskmisest kõrgemat kasumlikkust, vaid ka laiendab valdkonda, sest kliendirühmi on rohkem ja nende vajadused on paremini rahuldatud. Tegurid, mitte jõud Struktuur, mis seisneb viie konkurentsijõu tugevuses, määrab kindlaks pikaajalise kasumipotentsiaali, sest see paneb paika, kuidas jagatakse kogu valdkonna poolt kogutud majanduslikku väärtust. Strateeg peab silmas pidama üleüldist struktuuri ja tasakaalu, selmet keskenduda ühele aspektile. Eriti oluline on vältida tavalist lõksu, kui aetakse segi valdkonna kindlad nähtavad omadused selle aluseks oleva struktuuriga. Kaalutlegem järgneva üle… Valdkonna kasvumäär. Eeldus, et kiiresti kasvavad valdkonnad on alati atraktiivsed, on tavaline viga. Kasv kipub konkurentsi summutama, sest suurenev pirukas pakub võimalusi kõikidele konkurentidele. Kuid kiire kasv võib anda pakkujatele mõjuvõimsa positsiooni ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
