Seejärel tuli Jäääär mis on küll vanaem ansambel kuid ta pole hetkel Eestis nii kõva tegija muusikas kui näiteks Maarja-Liis Ilus ja Tanel Padar kes küll alustasid kahekesi lauldes duetti. Aga lõpu poole laulsid nad üksinda alguses Maarja-Liis Ilus ja kontserdi lõpetas Tanel Padar oma bändiga The Sun. 1 Omaarvamus: Minu arust oli üpris huvitav kontsert kuna oli hästi üles ehitatud ja oli ka esinemas selliseid esinejaid kellest pole paljud inimesed isegi kuulnud, aga nad tulid ka hästi toime esinemisega. Samuti oli ka rahvaga suhtlemine esinemise ajal hea, kuna paluti rahval endal ka kaasa laulda. Kontserdit ei teinud eriliseks mitte see, et seal oli esinejad kes on Eestis head tegijad vaid see et selle kontserdiga toetati kuulmis puudega lapsi, et nad saaksid uuesti kuuljateks. Mul otseselt mingeid lemmik lugusid ei olnud seal seal oli palju häid lugusid. Ning see tegigi
arusaamine privaatsusest ning nad ei mõista seda, et see, mille nad on juba kord internetti laadinud, ei saa enam kunagi olematuks. 2012. aasta märtsi seisuga on maailma kõige populaarsema saidi Facebooki kasutajaskonnaks 901 miljonit inimest. Selliste internetilehekülgede tõttu on tekkinud olukord, et sõna ,,sõber" tähendus on muutunud kardinaalselt. Facebooki andmete järgi on inimesel keskmiselt umbes 150 sõpra, kuid minu arvates jääb õhku küsimus, kas tõesti leidub palju selliseid, kes võivad tõesti väita, et tal on 150 sõpra, kellele iga hetk toetuda. Minu arvates on sotsiaalmeedia mõju kõige negatiivsem väikeste laste puhul, kuna enam ei ole võimalik näha hoovides väikseid lapsi õues mängimas, vaid see toimub nüüd vaid Facebookis farmi ehitades või sõjamänge mängides. Väikestel lastel peaks olema võimalus end välja elada teiste lastega reaalselt suheldes, sest kuidas siis muidu saavad nad 10 aasta
külmetanud. 2.Petsorin oli suur naistemees, ta oskas väga hästi loba juttu ajada ning sellepärast meeldis ta naistele. 3.Teda võib pidada väga julgeks noormeheks,sest ta läks hutti, kus oli joodik oma noa ja püssiga ning tegi ta kahjutuks. Arvan,et Petsorin oli vägagi tore ja julge noormees, sest iga mees, ei riskiks oma eluga ja läheks hutti kus on joodik koos noa ja püssiga. See, et ta oli suur naistemees ei ole midagi halba,sest ka tänapäeval leidub selliseid mehi,kes ajavad mesijuttu,et meeldida paljudele naistele.Kuigi teoses räägiti ka,et ta oli väga halb noormees,siis mina seda ei usu,sest ta oli väga vähe elukogemusi saanud mees ja ta tahtis kõiki proovida, mida elu talle andis. 3.Võrdle Petsorini isikuomadusi kaasaegse Saaremaa noormehega (analüüsi kirjutades peab silme ees olema paar konkreetset tuttavat inimest). Millised on sarnasused ja millised on erinevused?
Vihma ja külmaga oli ta päev otsa jahil, teised külmetavad aga temal ei ole sellest midagi 3.Petsorin oli suur naistemees, ta oskas väga hästi loba juttu ajada ning sellepärast meeldis ta naistele. Kuigi teoses räägiti ka,et ta oli väga halb noormees,siis mina seda ei usu,sest ta oli väga vähe elukogemusi saanud mees ja ta tahtis kõiki proovida, mida elu talle andis.See, et ta oli suur naistemees ei ole midagi halba,sest ka tänapäeval leidub selliseid mehi,kes ajavad mesijuttu,et meeldida paljudele naistele.Arvan,et Petsorin oli vägagi tore ja julge noormees, sest iga mees, ei riskiks oma eluga ja läheks hutti kus on joodik koos noa ja püssiga. 3.Võrdle Petsorini isikuomadusi kaasaegse Saaremaa noormehega (analüüsi kirjutades peab silme ees olema paar konkreetset tuttavat inimest). Millised on sarnasused ja millised on erinevused? Sarnasused : Tänapäeval leiab ka mehi,kes ajavad naistele mesijuttu, et naistele meeldida ja neile
Eks tänapäevalgi ole raha kiire käest kaduma, polnud see ju ainult vanal ajal niimoodi. Poodides hinnad kasvavad pidevalt ja kõik maksab. Enamasti ei ole võimalik tasuta teatris või mõnel muul üritusel käia. Kõik me vajame uusi riideid ja ometi on ka muid kulutusi. Kõigil inimestel jällegi ei pruugi rahake nii kiiresti käest minema veereda. Eks ole ju ka neid, kes üritavad kõike saada võimalikult soodsalt ja kel süda hakkab verd tilkuma, kui midagi osta on vaja. Selliseid inimesi on Eestis palju, ja ega midagi parata pole, kui palgad on madalad ja hinnad kõrged. Turja pere sissetulek sõltus täielikult merest. Kui meri oli lahke ja andis kalasaaki, siis oli neil toit laual. Kui aga meri nii lahke ei olnud, siis neil polnud lauale leibagi panna. Sissetulek ei sõltu alati sellest, kui palju tööd sa teed. Mõningatel juhtudel võib palk sõltuda ka õnnest või mõnest muust tegurist. Näiteks jahimeeski ei saa küttida rohkem metsloomi, kui neid looduses on
· võimalus seda kehtestada kas lepinguga (kaup) või seadusega (maksud); · nende olemasolu ja tähtajalisus; · nende tekkimine vara kohaletoimetamisel või lepingu sõlmimisel; · need tulenevad minevikus toimunud tehingutest [2]. 1.1.1 Kohustuste hindamine ja kajastamine bilansis Kohustuste hindamisel on oluline: · kas kajastada neid bilansis; · avalikustada lisades; · üldse mitte avalikustada. Bilansis kajastatakse ainult selliseid kohustusi, mille rahuldamiseks vajalik summa on usaldusväärselt määratletav. Kohustust kajastatakse bilansis juhul, kui sellest tulenevalt on ettevõte sunnitud tegutsema viisil, mis nõuab eeldatavasti tulevikus potentsiaalset majanduslikku kasu tekitavatest ressurssidest loobumist. Kohustuse rahuldamiseks võib ettevõte olla 3 sunnitud näiteks tasuma raha või raha ekvivalente, osutama teatud teenust või loobuma teatud varaobjektist [4]
· Nad ei häbene väljendada, mida nad tegelikult vajavad. Peale eelöeldu on erinevad allikad välja toonud veel indigolaste tavapärasest kõrgema IQ, kiirendatud arengu, silmapaistva loovuse, erilised psüühilised võimed nagu telepaatia, telekinees jms; samuti võime suhelda vaimumaailmaga, näha aurasid ning mäletada oma eelmisi elusid. Lisaks vanemate probleemidele selliste eriliste laste kasvatamisel on tõsiste probleemide ees ka õpetajad, sest traditsiooniline koolisüsteem selliseid lapsi ei rahulda. Niisiis püütakse leida neile sobivat haridussüsteemi, mis ,,ei hävitaks nende maailmavaadet ning kaasasündinud eeldusi ja vajadusi. Kui indigolastele ei võimaldata elu, mida nad õigeks peavad, võivad neist kasvada purustajad, hävitajad. Nad võivad kodust ära joosta, neist võivad saada tänavalapsed, narkomaanid. Või kui vanematel õnnestub nende tahe murda, siis ei suuda nad leida oma elule mõtet. Miks " indigo"?
tavainimesele leidma uue nimetuse. Ehk on halb mõte kõiki sama nimega kutsuda. Ehk on kunstnik siis akadeemilise haridusega ja pikalt oma oskusi lihvinud isik, kelle töödes on sügav sisu ja looming elab kaua. Siis nimetaksime loomingulist tavainimest, kes hobikorras joonistab, äkki näiteks ,,andekaks"? Aga mis saab sellistest inimestest, kes ilma akadeemilise kunstihariduseta ja pika praktiseerimiseta suudavad luua selliseid meistriteoseid, mida vaadates inimeste vaimustusel piire pole? Kas selliseid näiteid on olemas. Keegi ,,mees metsast" on tulnud ja inimesed pahviks löönud. Kui tema tööd panna kõrvuti õppinud kunstnike omadega, ei ole mingit erinevust näha või on isegi ,,harimatu" töö parem. Kiire näide, mis mulle siinkohal meelde tuleb, on Setu naiste lapitekid. On inimesi, kes õpivad aastaid tekstiili, on kursis selle väljendusvormi
millel uimastavat toimet ei ole. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, ent lubatud mitmesugustele teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeliseks kasutuseks erilitsentside alusel (nagu näiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid. 3 1 NARKOOTIKUMID Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all
osaliselt või täielikult. Vastutus - Oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Lahutuse korral jaotatakse ühisvara kas pooleks või jaotatakse vastavalt kokkuleppele abikaasade vahel. Kuid elus tuleb tihti ette ka selliseid juhtumeid, kus abikaasad ei suuda kokkuleppele jõuda, seoses ühisvara jaotamisega, siis ainus lahendus sellele probleemile on kohtusse pöördumine. Kuid kohtus võib ette tulla selliseid olukordi kus ei pruugita vara võrdselt kahe osapoole vahel jagada, kuna näiteks kaitstakse nõrgemat poolt, sellega et nõrgem peavarjuta ja varata ei jääks. Selleks, et selliseid olukordi ette ei tuleks oleks turvaline koostada abieluvaraleping, millest eespool sai kõneletud.
Suurel hulgal raha omamine võib rikkuda inimeste vahelisi suhteid. Sageli võib kuulda, kuidas on lahmatanud nii mõnigi skandaal ,näiteks päranduse jagamise käigus. Raha on muutnud inimese ahneks ,omakasupüüdlikuks ning südametuks .Unustatakse kõik head suhted ja see mis ,on tegelikult oluline. Teada on fakt ,et absoluutselt mitte keegi ei suudaks elada üksinduses. Varem või hiljem vajab iga inimene kellegi tuge ,või lihtsalt vestluskaaslast.Raha ei suuda pakkuda meile selliseid hingelisi väärtusi ,mida teevad inimesed meie kõrval. Inimesed, kes on raha nimel terve oma elu tööd teinud ning lõpuks kui nad saavad selle tehtud töö vilju nautida, ei tunne nad sellest rõõmu ,kuna neil pole jagada mitte kellegagi seda tulemit ,mille nimel aastaid vaeva nähti. Tihti jätavad nad tagaplaanile hingelised väärtused ,suhted ning perekonna loomise. See on tüüpiline näide karjääriinimeste puhul, kes tahavad
Õppimine teeb inimeseks Inimese elutee on tohutult pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida elu jooksul omandatakse, teisest küljest aga jällegi lühike, võrreldes seda teadmiste hulgaga, mis jääb meil omandamata. Seepärast peame elus tegema otsuseid ja otsustama, millised neist tulevad meile kasuks ja millised mitte. Kuidas aga selliseid otsuseid langetada? Kas õppimine teeb inimeseks? Inimene õpib terve oma elu. Elu esimesed aastad mööduvad käimise, rääkimise, lugemise, kirjutamise jne õppimisega. Elu järgmisel etapil, koolis, saame kolossaalsel hulgal teadmisi, mis tulevad tulevatel aastatel kasuks. Täiskasvanuna õpime iseseisvalt toime tulema ning töötame töökohal, mille nimel oleme õppimisega vaeva näinud. Demokritoski on öelnud: ,,Õppimine teeb inimeseks." Sellel on oma tõepõhi all, sest ilma
tõstetakse kätt naise ning laste peale. Öeldakse ikka, et kus suitsu seal tuld. Kuid alati ei saa seda tõepähe võtta, on olemas inimesi, kes on nii kibestunud, et ainuke nauding on rääkida enda väljamõeldud lugusid nii reaalselt, et seda usutakse. Ja just sellised inimesed suudavad algatada vägivalda perekondades, mille all kannatavad ka tihtipeale lapsed. Meil siin Eestis on kindlasti selliseid perekondi, kus sellised asjad toimuvad igapäevaselt ja sellest vaikitakse kuna elatakse hirmu all. Kuid need, kes julgevad enda ja pere eest välja astuda, neile pakub riik abikätt. Kuna me oleme statistikas alkoholi tarbimise kohapealt teisel kohal, siis kindlasti on alkohol väga suur vägivalla tekitaja. Inimesed tarbivad nii palju meelemürke, et satuvad üleolevasse tujju, tekitades suuri konflikte, mis lõppevad ikka haiglas või halvimal juhul surmaga
....................................................................................................4 KASUTATUD MATERJAL........................................................................................5 2 Illusioon Maagia on kunsti näitamine , et publiku meelt lahutada luues illusioone , mis on näiliselt võimatud või üleloomulikud, kasutades üksnes looduslikke vahendeid . Selliseid vägitegusid nimetatakse maagilisteks trikkideks , mõjutamiseks või illusiooniks. Inimesed , kes selliseid illusioone täidavad nimetatakse maagiks või illusionistiks . Trikkide eesmärgid on lõbustada inimesi ja panna neid uskuma võimatusse, kuigi publik teab , et seda tehes kasutavad nad petmist . Aga tavaliselt mustkunstnikud ei avalda oma saladusi , selleks on kaks põhjust nad arvavad , et see tapaks nii öelda maagia ära ja maagia ei oleks enam nii
väärtustab rahvast, vastab rahvas samaga. Kõrgem palk annab inimesele rohkem motivatsiooni ja töötahet. Kui aga meil ei ole inimesi, kes hoiaksid ja kannaksid edasi meie keelt ja kultuuri, siis ilmselt ei jääks see ka püsima ja kaoks. Nõukogude ajal töötasid mitmetes rahvamajades kultuuritöötajad. Nende ülesandeks oli pidusid korraldada, filme näidata, seltsielu arendada ja muid kultuuriüritusi teha. Tänapäeval selliseid inimesi enam ei ole, kes igapäevaselt pühendaksid end rahvale. Omavalitsustes on küll aktiivsemad eestvedajad, mõnikord ei ole neidki. Nemad aga ei suuda kogu rahvast endaga kaasa vedada. Ka meie vanavanemad jutustasid oma lastele jutte ja lauldi õhtuti ühiselt laule. Mõnikord vanemad õpetasid lastele pilli mängima. Tänapäeva ühiskonnas näeb sellist pilti haruharva. Lapsed käivad ringides, mis maksavad, valdades tehakse kärpeid, kes saab ja kes ei saa huvialakooli
ajakirjanik ei pea sellest lugu ning kirjutab sellest pika artikli. Meedia pole mitte ajalehed vaid siia kuuluvad ka internet, televiisor, raadio. Iga ühe juures võivad olla oma eetikalised tõekspidamised. Kui ajakirjanik avaldab artikli, siis võime näha kuidas inimesed hakkavad seda artiklit kommenteerima. Siin saame ka rääkida mis on eetiline ja mis on ebaeetiline. Kommenteerides artiklit peame mõtlema ka kaas inimeste peale. Internetis ringi vaadates leiame väga palju selliseid kommentaare kus inimesed elavad oma viha välja ning halvustavad või sõimavad. Siin näebki kuidas on võimalik neid eetilisi piire venitada nagu kummi. Minu arvates peaks interneti kommenteerijatel olema kommentaaride juures nimi. Kuna praegu kommenteeritakse anonüümselt, siis vabastatakse sellega ka kommenteerija vastutusest mis ta on kirjutanud, kuid iga inimese jaoks peaks jooksma piir ning arusaam, kuidas on õige käituda ja kuidas mitte. Mõnel meedia tekstil vaadates
Aeg on üks kummaline vigur, kui vaja et ta kiiresti möödub, siis tunduvad ta minutid justkui sõiduteed ületav tigu. Tegeledes tegevusega, mis sulle rõõmu pakub ja meeldib, siis aeg lendab kui linnutiivul ja ei pane tähelegi, kui juba peab lahkuma. Sama olukorda tunneb tavaliselt koolis tundides olles, eriti aeglaselt lähevad tunnid, mis huvi ei paku, näiteks ajalugu, selles tunnis lausa loed sekundeid ja ootad kella helisemist. Kuid on ka selliseid tunde, kuhu lähed rõõmuga sest tead, et see tund läheb kiiresti, sest seal õpitu on põnev või siis saab klassikaaslastega toredatel teemadel räägitud ja kõvasti naerdud. Üks selliseid tunde on näiteks matemaatika. Aeg muudkui tiksub ja selleks, et elus midagi korda saata tuleb viivitamatult tegutseda. Ei tasu taga nutta tehtud tegusi, piinlike olukordi ja kaotatuid sekunteid, vaid tuleb elada ja nautida praegust hetke. Ma ei võistle kellegagi
„Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle“, selle lause põhimõte ongi see, et inimeste mõtlemisse ei kuulu riigi juhid ning põhimõtteliselt ka poliitika kuna neid ei huvita see. Peamiselt inimesed mõtlevad seda mis oleks neile hea aga mitte teistele. Inimesed nad on sellised, kes käivad koguaeg suhteliselt lahtise peaga ning ei saa aru mis tema ümber toimub. Mõned inimesed on ka sellised kes on koguaeg ainult oma mõtetega seotud ning ei tee teistest väljagi. Selliseid inimesi kes mõtlevad riigile ja selle heaolule on Eestis väga vähe. Ega mina ka ei mõtle praegu sellele kuna pole piisavalt vana et siduda ennast rohkem riigi asjadega. Soovitatavalt oleks hea mõelda sellistele asjadele kui oled umbes 40 aastane. 40 aastane sellepärast, et siis oled sa näinud piisavalt elu ning oled näinud kuidas juhid käituvad inimestega ning kuidas nad neid ka ärakasutavad. Ärakasutamise all mõtlen
Artiklitele lisatakse pilte, mis kujutavad tänapäeva inimese iluideaali – saledust, seksikust ja treenitust. Endalegi teadmata mõjutab see meie alateadvust ning süvendab meie arusaamu ilust veel rohkemgi. Elustiiliajakirjad on tulvil artikleid, mis pakuvad abi kiiresti saleneda või leida omale uus armastatu. Tegelikkus võib olla aga kõike muud, kui ajakirjades kirjeldatu. Minu arvates ei tasu kõike ajakirjades või internetis leiduvat tõepähe võtta. Reeglina avaldab selliseid artikleid kollane ajakirjandus. Põhjus, miks selliseid artikleid kirjutatakse on lihtne – need müüvad. Kollasele ajakirjandusele ongi müügitulu ja klikkide arv tähtsamad, kui väärt info edastamine. Kurb on tõsiasi, et mõned inimesed tarbivad elustiilimeediat meelsamini, kui näiteks meediat, mis keskendub poliitilistele ja päevakajalistele teemadele. Päevauudised annavad meile erinevaid teadmisi ning harivad meid erinevalt kollasest ajakirjandusest mitmes mõttes
tänapäeva ülemaailmne interneti ja tehnoloogia areng. Järjest enam ja enam on tänapäeva Eesti noorte maailmavaated ja väärtushinnangud ning kõik muu sinna juurde kuuluv, üha enam sarnasem Ameerikaliku eluviisi vms moodi. Seda selle tõttu, et meie eludesse on lihtsalt nii suurel määral sisenenud ameerikalik elu kui selline. Meie praegu 20-ndates noored on kasvanud ülesse nähes päevast päeva, milline elu on Ameerikas, läbi meedia ja interneti. Varasemalt aga selliseid võimalusi polnud, ei olnud interneti ja nii meeletut tehnoloogia arengut. Eesti oli veel alles mõnikümmend aastat tagasi raudse eesriide taga ja selle ajastu inimestel ei olnud selliseid teadmisi, nemad ei puutunud kokku sellise maailmavaatega nagu on Ameerikas, need inimesed, kes on aga sündinud ja elanud raudse eesriide taga on kokku puutunud peamiselt Venemaa elustiiliga. Nagu ka artikli autor kirjutas arvab Schwatz, et põlvkonna vahetusega kaasnenud vaikne revolutsioon
See oli aga väga huvitav fakt ja kui nüüd mõelda tänapäeva ühiskonda siis see täpselt nii ongi. Seda võib ka tegelikult vaadata siin samas Eesti ühiskonnas omavahel suhtlevaid rahvuseid (nt. eestlased ja venelased), tihti juhtub et eestlane parandab venelase grammatikalisi vigu kuid kui ei teata, et tegemist on teise rahvusega peetakse teda rumalaks. Kokkuvõtteks oli väga huvitav ja hariv artikkel mida lugeda, kuna selliseid fakte kui selliseid kohtame me igapäeva elus nii palju, kuid ei oska seda sellisel viisil tõlgendada ja see artikkel tõlgendas need kultuurilised erinevused väga huvitava nurga all lahti.
On palju inimesi, kes ei ole endast just kõige paremal arvamusel ja seetõttu on peitnud ennast just jututubade kasutajate taha. Internetis on kerge rääkida endast kui kaunist blondiinist või tõmmust hispaniaverd noormehest. Näilise anonüümsuse tõttu hakkavad inimesed internetis valetama asju ilusamaks kui nad tegelikult on. Nii luuakse vestluspartnerile väljamõeldud illusioone villadest Itaalias ja jahtidest Vahemerel. Palju on selliseid naiivitare ,kes kõike öeldut usuvad ning on peale paari mõneminutilist võrguvestlust valmis vestluspartneriga kokku saama. Loomulikult jääb alati oht,et loodetud kena noormehe asemel ilmub kohtumisele mõni pervert, vägistaja või sarimõrvar, kellele tähendas internetivestlus vaid järjekordse ohvri leidmist. Taoline oht ärhvardab ka lapsi. Näilise anonüümsuse negatiivseid külgi on veel. Näiline anonüümsus võimaldab kommenteerida
Minu jaoks ei olnud probleem kulutada nädala taskuraha ära ühe päevaga. Ahvatlusi pakkusid igasugused müügil olevad vidinad, mis jäid pärast ostmist kapinurka seisma. Praegu ma kaalun enda kulutusi ja mõtlematuid oste teen harva. Kõige paremini õpetavad enda tehtud rumalused. Mul on siiani meeles, kui ma tegin paar aastat tagasi väga suure telefoni arve. Ema pidas selle summa minu isiklikust rahast kinni. Hetkel olin ma ema peale väga pahane, aga rohem enam selliseid arveid ei tekkinud. Praegu saan ma aru, et vanemad käitusid õigesti. Rahaga arvestamine on iga inimese kohustus. Olen jälginud telesaateid, kus täiskasvanud inimesed ei oska rahaga arvestada. Nad võtavad suure intressiga laenusid ja ei suuda neid hiljem tagasi maksta. Maksude maksmise asemel kulutavad nad raha asjadele, mida nad endale üldse lubada ei tohiks. Neid saateid vaadates on mul hea meel, et minu vanemad selliseid rumalusi ei tee
kuna inimest kahtlustatakse lihtsalt sellepärast, et ta riietub või mõtleb teisiti ning see omakorda tekitab ebamugavustunnet ja alavääristab teda. Kuid riigipiiri ületavad ka immigrandid ja see võib meie silmis tunduda ebaõiglane, ometigi püüab ta omale või siis oma perele saavutada inimlikumad ja paremad elutingimused. Ning see, et ta saavutab selle ainult piiriületamisega, jääb igati tema eetikapiiridesse. Aga peale silmaga nähtavate piiride on veel selliseid, mis meid takistada võivad, näiteks võimekuse piir, kas siis vaimselt või füüsiliselt. Olgugi, et see võib olla väike või suur asi, mida inimene saavutada püüab, ei pruugi ta selleni jõuda, kuna teda piirab tema võimekus, näiteks sportlane olümpiamängudele või abiturient ülikooli. Mõlemad neist soovivad ja tahavad saada seda ning on püstitanud selle omale eesmärgiks ja nad ei saavuta seda, kui nad just oma piire ei ületa, mis võib osutuda väga raskeks ülesandeks.
Teine tüdrukutest usub, et rahaprobleem paneb prioriteedid paika. "See olukord on õpetanud kõigest mittevajalikust loobuma," arvab Kertu. See on õige, sest milleks on vaja 10 000 kroonist kohvimasinat, kui kodus puhub seintest tuul läbi? Paljude inimeste viga on see, et kui neil on raha, siis nad laristavad seda väga mõttetutele asjadele ja elavad ikka sama lagunenud ja rääbakas kodus edasi. Tean mõningaid selliseid inimesi ja ei saa nendest eriti aru. Sellised probleemid aitavad juba noorelt lastel ise hakkama saada ja nad õpivad rahaga majandamist, noored hakkavad aru saama, mis on hädavajalik, mis ebavajalik. Sellised lapsed, kes peavad nii noorelt ise majandama, teavad väga täpselt, mis on perele kõige olulisem, tehakse õigeid valikuid, ostetakse seda, mis on eluliselt tõeliselt vajalik. Meie riigis on väga palju ebanormaalseid asju, abivajajaid ei leita ülesse ja kui nüüd aus
TARBIMINE JA SÄÄSTMINE 1.Kuidas aitab isiklik eelarve sul tarbija ja säästjana arukaid valikuid teha? Isiklik eelarve aitab tarbijana, teha selliseid valikuid mis sovivad ja meeldivad. Isiklik eelarve säästjana, aitab kokku võtta tehtud kulutused ja sisse tulnud tuludest. 2.Millised on säästude paigutamise võimalused? Säästude paigutamis võimalused on arvelduskonto või säästuhoiuse variant. Tähtajaline hoius. On võimalik sääste paigutada veel võlakirjadesse, aktsiatesse, kinnisvarasse, tuletisväärtpaberitesse. Veel saab paigutada sääste kunstiteoste, väärismetallidesse ja muudesse investeerimisfondidesse. 3
Kõige paremini peegeldub see minu meelest välja just ülistustes. Näiteks üks ilusaim lause mida pruut võis peigmehele 3000 aasta eest öelda kõlas just nii: ,,Otsekui granaatõuna lõiked on su oimud su loori taga." Ma olen päris kindel, et kui tänapäeval naisele nii öelda, peaks ta sind imelikuks. Võib arvata, et paljud ei tea isegi sõna ,,loor" tähendust. Sama on ka, kui võrrelda tänapäeva kõnepruuki. Vanasti selliseid sõnu muidugi ei tuntud ja ma arvan et kui nende tähendust oleks saanud tolleaegsetele inimestele seletada, poleks nad ka raha eest olnud nõus selliseid sõnu oma kalleimale ütlema. Sest just noorte sõnad, nagu näiteks sõna ,,seksikas" ei ole ju tegelikult mitte mingisugune kompliment võrreldes nendega mida öeldi 1000 a. eKr. Nendele vaevalt oli oluline see ,,seksikus" Nemad leidsid sadakond muud asja mida ülistada.
Arvatavasti oleks see raske, kuna vajame enese kõrvale kedagi. Loomulikult on ka liigne teiste vajaduste täitmine rumal. Sel juhul jäetakse oma soovid tagaplaanile või isegi unustatakse need. Selline suhtumine, et teiste vajadused on alati tähtsamad, mõjub psüühilisele tervisele halvasti. Ta muutub teistele ärakasutatavaks objektiks, kellele saab pähe istuda. Just need inimesed hoiavad tihti oma ideid vaid endale, et teistel hea oleks.Meie ümber on palju selliseid isikuid, kuid kas keegi meist neid julgustada püüab või alatult jalamatina kasutab, jääb juba igaühe enda südametunnistusele. Ka armastus ja sõprus on oma tähtsust kaotamas. Võimalik, et süüdi on inimeste reetlikkus ja ükskõiksus. Tihti solvame oma sõpru või armastatut nii, et isegi ei mõista ning kui selliseid mõtlematuid tegusid ja sõnu liiga palju koguneb, ei märkagi, millal oleme ta kaotanud. Sageli muutuvad murtud südametega inimesed tundmatuseni
· Ühed kaubad säilitavad hästi loomulikul kujul vastavates tingimustes · Teised, sõltuvalt rohkest niiskusesisaldusest, on aga heaks toitekeskkonnaks mikroorganismidele ja seega säilivad halvasti. · Nii ei säili hästi kiirestiriknevad toiduained (Liha, kala, piim, seened, värsked puuviljad · Elanikkonna normaalse varsustamise kindlustamiseks selliste kaupadega aastaringselt konserveeritakse neid. Konserveerimine · Mõeldakse selliseid töötlemisviise, mis aitavad pikendada kiiresti riknevate kaupade säilitamise aega · Kuna kaupade peamiseks riknemise põhjusteks on mikroorganismid, siis kõik konserveerimisviisid taotlevad niisugusre tingimuste loomist, mille juures mikroobid täielikult hävinevad vüi nende arenemine lakkab. Konserveerimine kõrgel temperatuuril · Steriliseerimine- toimub toiduainetes leiduvate mikroorganismide hävitamiseks
Varasematel aegadel, kui tellimusi oli vähem, siis saadeti valmistoodang ainult paar korda välja. On aru saadud, et Eestis on hea toota ning siin on spetsialiseerunud töötajad. Saime seda teada, et tööriistad, milledega töötatakse tehases, saadakse tellijate käest, mis muidugi on ka loogiline, sest just tellimuse esitanud ettevõte teab kõige paremini, missuguseid detaile neil just vaja läheb. Tehases töötamisest tingitud mürast olenemata nägin tehases selliseid masinaid/seameid, mida ma polnud varem näinud – näiteks, sulatusahi kus alumiiniumit sulatati. Sulatatud alumiiniumi värvuseks oli ilus punakas-oranž ning temperatuur ahjus 710- 715 °C. Teame, et alumiiniumi sulamistemperatuuriks on 660 °C, aga kuna IAC tehases valmistatakse detaile alumiiniumi sulamitest, siis ka sulamite sulamistemperatuurid on kõrgemad kui puhtal alumiiniumil. Teiseks, ma ei teadnud varem mis on liivakärn, või milline liivakärn välja näeb ja
LINNASTUMINE e urbanisatsioon ehk urbaniseerumine 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid? Kliima,töökohad,haridus,Pinnas,kus on paremad elu tingimused 2. Millised on maailma kõige tihedamini asustatud piirkonnad? Aasia,Kesk-Aafrika, 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 ning 2000. aastal oli neid ligi 400. Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550. 3. Kuhu tekkisid esimesed linnad? Miks just sinna? Jõge orgudes. Iraagi territooriumil ning ka Palestiinas.Linnad olid väikesed 1500-2000 inimesega, 4. Nimeta maailma suurimaid linnasid. Millises riigis nad asuvad? (lk 56) Mumbai on Indias, Tokyo on Jaapanis, New York on USA-s, Chicago on Põhja Ameerikas, Atlanta USA koguosas 5. Vasta mõistetele. Tee valik allpool toodud väljenditest.
Mulle meeldib ka lugeda ajaloolist kirjandust. See laiendab jällegi silmaringi ajaloolisest küljest veel enamgi, kui teeksin seda ainetunnis. Nii leian ülevaate sellest, kuidas inimesed elasid kunagi varem. See paneb mind mõtlema sellele elule ning kuidas ma ise oleksin sellises keskkonnas hakkama saanud. Lugedes erinevate sõdade kohta, paneb see tõsiselt mõtlema selle üle, et mis on maailmas nii valesti, et inimesed lähevad nii õelaks, et selliseid tegusid tegema hakavad. Kuid lugedes erinevate diktaatorite ja valitsejate kohta, kes selliseid tegusid teinud on, ajavad need lood lihtsalt naerma ja ka natuke kahetsust tundma. Seikluskirjandus loomulikult tõmbab mind raamatutegelaste seiklustega kaasa ning paneb mind tahtma samasid, kui mitte paremaid seiklusi isegi kogema. Nii saab hea ülevaate erinevatest ja huvitavatest paikadest kogu maailmas, kuna seal on hästi kirjeldatud ilusaid kohti
loomadega sama. Koopamaalid tehti alati kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Praegustel andmetel on kõige kaunimad koopamaalid valminud u. 20 000-10 000 aastat tagasi. Sel ajal kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Jää taandudes liikus asustuspiir järjest rohkem põhja poole. Tundub nagu kogu tolleaegsete inimeste aeg oleks kulunud võitluseks nälja, külma ja kiskjate vastu, kuid ometi loodi selliseid suurejoonelisi maalinguid. Koopaseintel on tihti kujutatud jahiloomi, keda inimene kodustama hakkas. Tänu koopamaalidele võime saada ettekujutust välja surnud loomadest, nagu mammut ja koopakaru. Võluvad maitsekad värvitoonid olid must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid on Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux´ koobastes Prantsusmaal
Ma saan aru naistest, kes ootavad lastesaamisega kolmekümnendate eluaastateni, mil seljatagune on rahaliselt kindlustatud, mil sa tead, et nüüd saad sa oma lapsele võimaldada head elu. Ning abort on ka võimalus neile, kes on n.ö. narkomaanid, pärilikke raskete haigustega jne. Kui su sündimata lapsel diagnoositakse haigus, mis ei lase tulevikus ei su järeltulijal ega sul endal enam normaalset elu elada, kas on siis motet siia ilma veel selliseid inimesi tuua? Jääda terveks eluks oma lapse hooldajaks sest sa tead et ta ei saa kunagi elus, täiesti iseseisvalt hakkama. Pigem teha abort ning mingi ajapärast proovida uuesti. Ka on abort ainus võimalus vägistatud naistele, miks sünnitada laps, kelle isa sa vihkad? See õhutab ju omakorda ka viha oma lapse vastu. Nii et minu meelest on abort võimalus, oma valik ning ka seega vabadus ise otsustada, mis oma eluga edasi hakata. Kindlasti ei oleks eetiline riigi poolt abordid keelustada
friikartuleid. Nende vanematel on suva sellest, nad ei mõtle absoluutselt enda laste terviste peale. On olnud ka dokumentaalfilme, kus noored inimesed saavad juba varakult lapse ja juba esimesel eluaastal talle hamburgerit suhu topivad, see oli väga julm vaatepilt ja siis nad imestavad, et miks nende lapsed nii ülekaalulised on. Ülekaalulisusega kaasnevad veel teised tervisehädad, liigne kehakaal takistab inimesel korralikult liikuda ja üldse tegutseda. Selliseid inimesi noritakse sageli koolis, tänavapeal ning see võib veel omakorda tuua vaimseid koormuseid, mis võib viia selleni et inimene võib teha enesetapu või peab kasutama psühhiaatri abi, et ennast hästi tunda. Ega inimesed kes norivad, ei mõtle sellele kui halvasti noritav ennast tunneb, sest tema ei saa ju sinna midagi parata, et vanemad teda rämpstoidust eemale ei hoidnud, vaid just takka kiitsid. Ameerikas süüakse üldse vähe kodutoite
Erinevates piirkondades on need suuresti erinevad, seega oskan ma neid piisavalt tähtsustada. Näiteks, kui ma oleksin sündinud Aafrikas ja oleksin mustanahaline, siis arvatavasti oleks ma juba aastaid abielus olnud ja mul oleks hulgaliselt lapsi. See tuleneb sellest, et sealkandis on lihtsalt kombeks panna tüdrukud võimalikult noorena mehele. Ja just nimelt panna mehele, sest tüdrukuil endil tihtipeale sõnaõigust pole. Õigupoolest ei peakski selliseid kasvatusmeetodeid ainult Aafrika riikidele omistama, eks ole ka Aasias ja Euroopaski selliseid riike... Üleüldse võib huvitavaks pidada, et siinne ühiskond ei soosi teatud käitumisviise, mis paljudes teistes kultuuripiirkondades on igapäevased nähtused. Näiteks on Ladina- Ameerikas või siis Indias suhteliselt tavaline nähtus, kui abielluvad inimesed, kes on omavahel suguluses, näiteks nõod. Minul isklikult ei tuleks pähegi mõte, et ma võiksin
Tean ka, et isiksuse kujundamisel mängib suurt rolli see, mida arvavad sinust teised ja millisena nad sind näevad. Nagu juba ammu on teada, siis inimesed, kes sinuga igapäevaselt kokku puutuvad näevad sind samuti erinevalt. Üks inimene võib arvata, et sa oled imelik, ega leia sinuga kunagi jututeemat, kuid samas teine inimene sobib sinuga hästi, ning teil on alati millest rääkida ja te sobite iseloomude poolest. On ka inimesi, kes räägivad, või on märganud sinu juures selliseid asju, mida sa ise kunagi tähele ei pane. Näiteks, keegi võib arvata, et sa oled hästi kena välimuse ning ilusate silmadega tüdruk, kui kellegi teise jaoks võid olla sa hoopis inetu. Inimese juures võib olla ka selliseid asju, mida ei tea sina, ega tea ka sinu sõber või klassikaaslane, mida sa pole enda juures märganud ning keegi teine ka mitte, kuid ometi on see sul olemas. Ma arvan, et enamjaolt võivad olla need asjad
on võimalus paremuse poole pürgida? Peeri´i lapsepõlv kujundas tema käitumist nii mõndagi. Sealt tulevad sellised arusaamad nagu teistest parem olemine. Miks tahtis ta saada just keisriks? Sellepärast, et talle sisendati seda juba lapsepõlves. Kujutlusvõime osaliseks sai ta tänu mängudele, mida ta lapsena mängis. Kuid võib julgelt väita, et Peer`il oli kalduvus sellisele käitumisele, kuna tema isa oli samasuguse karakteriga. Lapsed ju ongi selliseid, kes oma vanemate jälgedes tahavad minna, teadmata, et ka nende vanemad võivad eksida. Keegi meist pole eksimatu. Peer ei saanud isegi täiskasvanuna aru, et tema isa Jon oli valesti käitunud. Ema Åse käitumine oli sellegipoolest hooliv, mis võis isegi rohkem kahju tuua kui kasu. Minu arvates oli üheks heaks mõteks raamatus see, et lapsega tuleks mõnikord karmimalt käituda. Samuti rõhutab teos mõtete olulisust ehk inimeste sisemust. Inimene, kes elab samas
Tõsi on, et horisondil ei paista hetkel ühtegi imelast. Mati Alaveri, suusakoondise peatreeneri nooremad õpilased Kärp ka Kokk ei torka millegagi silma. Ehtsaks näiteks on Vancouveris saadud teatesõidu finaali viimane koht. Rahvale on mõte, et me oleme tugev suusaspordimaa, kinnisideeks saanud. Tegelikkuses hakkab see kuldne põlvkond mööduma. See tõstatab küsimuse: ,,Kas me ikka oleme nii suured kui arvame?" Lootus püsib, et äkki saab veel uutest poistest asja, kuid mina usun, et selliseid veterane nagu vanem põlvkond, nendest ei saagi. Kord on määre kehv, kord on kehv päev, vahel üldse ei lõpetata kõik see sisendab ebakindlust tuleviku suhtes. Palju on kurdetud selle üle, et meie sporditreenerid ei oska õigel ajal lapsi treenida. Õige aeg tõsisemalt treenima hakata pidevat olema kaheteistkümne- kolmeteistkümne aastasena. See tähendab nädalas viis kuni seitse trenni, mis tänapäevase Eestiga võrreldes on kolm-neli trenni nädala kohta rohkem.
põhjustavad suuri ebameeldivusi ja osutuda üsna ohtlikuks lennukimootorisse sattudes.Üheks kõige ohtlikumaks nähtuseks, mis kaasneb vulkaanipursetega loetakse veel lõõmpilvi, mis koosneb tulikuuma gaasi ja tefra segust kihutades tohutul kiirusel mööda vulkaaninõlva alla samal ajal hävitades kõik enda teel. On juhtumeid, kus vulkaanilised gaasid on tapnud kohe otseselt inimesega kokku puutudes, aga on ka selliseid, mis on mõjunud pikema aja jooksul. Näiteks nagu arvatakse, et maailmaajaloo suurima väljasuremise (permi ajastu lõpul) põhjustasid hiiglaslikest laavapursetest vabanenud vulkaanilised gaasid, mis tekitasid hiljem happevihmasid, tänu millele muutusid kliima tingimused väga oluliselt. Peale kõige selle võib vulkaanipurse tekitada ohtliku tsunaami, mis saadab ulatusliku hävitustöö korda kogu ümbritseval rannikul.
kääritatakse algselt bakterite abil. Käesoleval ajal on meilgi müügil organismile kasulikke piimhappebakteritega rikastatud toiduaineid biojogurt, biokeefir, biojogurtijäätis. Need toiduained sisaldavad elavaid baktereid, mis toimivad soodsalt meie organismile: soodustavad seedetegevust, kiirendavad toitainete imendumist, vähendavad kahjulike bakterite arvukust soolestikus, tõhustavad organismi kaitsesüsteeme. Paraku on ka selliseid baktereid, kelle elutegevuse mõjul toiduained riknevad. Selle vältimiseks on inimesed juba iidsetest aegadest kasutanud toiduainete säilitamiseks kuivatamist, külmutamist, soolamist ja suitsutamist. Hiljem lisandus toiduainete säilitamine suhkruga, marineerimine erinevate hapetega, pastöriseerimine ning konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril (kuni 120°C). Viimasel juhul on tegu steriliseerimisega. Steriliseerimisel bakterirakud ja nende spoorid
On olemas palju erinevaid liiki seeni, ühed neist on head ja kasulikud inimesele, teised aga väga kahjulikud. Neid võib leiduda metsades, puudel, parkides, aedades, inimese nahal, toidus jne. Kasulikeks võib pidada söögiseeni nt puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne, mis kasvavad tavaliselt metsades. Inimesed käivad neid igal aastal korjamas. Igal aastal kasvavad nende asemele aga uued seened. Enamiku seeni moodustab mütseeli, kuid kõige rohkem korjatakse ikka selliseid seeni, mis koosnevad jalast ja kübarast (koosnevad hüüfidest). Kandseened on kasulikud see tõttu, et nad söövad surnud piutu, nii kõduneb see kiiremini ära ja inimestel pole vaja sellepärast pead murda, sest seente tähtsus ongi lagundamine. Pärmseeni kasutatakse Pagaritoodete kergitamisel ning lahjade alkoholide valmistamisel. Pagaripärm on ise ümarakujuline üherakuline kottseen, kes enamasti paljune pungumise teel. On olemas selliseid seeni, mida kasutatakse Toitainete ja
Mis aga on hea ja mis kuri? Kuulus inglise näitekirjanik, William Shakespeare, on öelnud, et miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Ei ole olemas inimest, kes on südames üdini hea või hoopis kuri. Igaühes on nii üht kui teist. Inimesi on erinevaid: on häid, on kurje. Heaks võib inimest pidada, kui ta ei valeta, ei räägi kellegist halba, ei soovi kellelegi õnnetust ja veel hullem, surma. Paraku on selliseid inimesi väga vähe. Kuid hea on loota, et äkki mõned siiski on. Kurjust, kui sellist, et inimene soovib teisele surma ja kogu maailma õnnetusi, on õnneks vähem kui headust. Selle tunneb tavaliselt alati eemalt ära, kui inimene on kurjust täis. Kurjad inimesed ongi tavaliselt kas vargad, mõrvarid, inimröövlid, kes istuvad enamuse oma elust vangis. See on isegi hea, sest kui me ei teaks, et inimene on kuri, saaks ta teistele palju kurja teha.
internetis istumisega. Internet on sõltuvust tegitav. Internetis tundmatute inimestega suheldes võivad nad hakata sekkuma su eraellu, ning sellega võib kaasneda palju probleeme, kuna kunagi ei või teada kes see võõras on ja mis kavatsused tal on. Parem ei tasu internetis võõrastega suhelda, ei tasu oma eraelust rääkida kellelegi keda sa ei tunne. Tihtipeale tutvustavad võõrad end kellegi teisena, keda nad ei ole ning pärivad sinu eraelu kohta. Kas sa elad vanematega, vana sa oled ja selliseid asju. Alati väidetakse end olevat nooruk, kes otsib kaaslast või midagi sellist, aga tegelikult ollakse suured ja petturid. Ka internet on eraellu sekkuv, tihedamini interneti kasutajad ei mõtle oma eraelule ning jätavad selle seljataha, kuid see kehtib noorte kohta. Nemad on ennast interneti unustavad. Internetis tihtipeale propageeritakse ja õhutatakse vägivaldadele. Tänu sellele, et keegi seal
normidele ja enda arusaamistele. Näiteks kauplustes, tänaval, kinos jne on selge, et ma ei häiri teisi oma käitumisega. Need on ka kohad, kus mu ümber on palju võõraid inimesi ja arvatavasti ma nendega ei suhtle. Kui seda siiski on vaja, siis räägin viisakalt. Avalikus kohas on võimalik halva käitumisega ja sõnavaraga väga kiirelt negatiivset tähelepanu äratada ning piinlikusse olukorda sattuda. Ma ei soovi seda ja teen endast oleneva, et selliseid olukordi vältida. Koolis on samuti käitumisreeglid, millest peame kinni pidama. Kuid see ei tule alati välja. Tean, et alati saaks paremini käituda ja õppida. Õpetajatega olen enamasti viisakas ja suhtun neisse lugupidavalt. Võtan kooliskäimist ja õppimist, kui kohustust, millest ei saa kuidagi mööda hiilida. Motiveerib mind see, et omandan endale huvipakkuva eriala. Lisaks õppimisele ja õpetajatele on koolis veel palju muud, mis mõjutab mu käitumist.
teate dekrüpteerimiseks kasutatav võti krüpteerimiseks kasutatud võtmest väljaarvutatav, ja ka vastupidi. Enamusel sellistel algoritmidel kasutatakse krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võtit. Sümmeetrilise algoritmi poolt pakutav kaitse sõltub otseselt võtmest, võtme avastamine tähendab seda, et suvaline isik võib teadet krüpteerida ja dekrüpteerida. Niikaua, kui krüptitav info peab jääma saladuseks, peab saladuseks jääma ka kasutatud võti. Seetõttu nimetatakse selliseid algoritme ka salajase võtmega algoritmideks. Avaliku võtmega algoritmid ehk asümmeetrilised algoritmid on ehitatud nii, et šifreerimisel ja dešifreerimisel kasutatakse erinevaid võtmeid. Need võtmed on teineteisest sõltumatud, ühest võtmest ei saa tuletada teist. Selliseid algoritme nimetatakse ka avaliku võtmega algoritmideks, kuna šifreerimiseks kasutatav võti võib olla avalik. Seda võtit võib teate krüpteerimiseks kasutada suvaline inimene, kuid teadet
pikka aega ning olen kindel, et ma ei ole ainuke, kes sellise probleemi ees seisab. Küsimus on väga lihtne -kas valida gümnaasiumis reaal või looduse suund. See-eest olen ka palju mõelnud selle peale, et miks soovitatakse vaadata enne teeületamist paremale, siis vasakule ning siis uuesti paremale. See jääb mu jaoks veidi arusaamatuks, kuna vahet ei ole kummal pool teed ma asun, vaatan ma ikkagi enne sinna poole, kust auto mulle lähemal on ehk siis vasakule. On ka selliseid küsimusi, mis tiirlevad ümber pea koguaeg. Mis on elu mõte või kes ma üldse olen -need on ühed parajad pähklid mu teiste ülejäänud probleemide kõrval. See mis on elu mõte võib muutuda kordi, vähemalt minul. Loomulikult ka see, kes ma üldse olen või kelleks ma tulevikus või praegu tahan olla või saada on samuti kordi muutunud. Kui kunagi lapseeas tahtsin saada prügiauto juhiks, siis mida ma peaksin tegema nüüd, et ma kohe mingi hinna eest ei peaks
· Muusika, filmid, tantsud, teatrietendused, pildid, kujud, ehitised jm 4. Nähtavad esemed: pildid, kujud, ehitised- (mida käsitleme just kunstiajaloo ainet läbides) MÄRGID või KUJUNDID- tehisobjektid kultuuriteabe vahendaja rollis. Muidugi ei ole kultuuriteavet kõikides tehisobjektides ühepalju. Inimesed on loonud tehisobjekte, mille peamine või isegi ainus ülesanne on olnud olla kujund ja vahendada kultuuriteavet- selliseid visuaalseid kujundeid uuribki kunstiajalugu. Et kõik tehisobjektid on mingil määral kujundid, siis pole piir visuaalse kunsti ja lihtsate esemete vahel range, vaid on aja jooksul muutunud. Kunstiteosed on sidunud inimesi ja on väljendanud religioosseid (usulisi), poliitilisi või eetilisi ideid. Kõigist erinevustest hoolimata näib, et ilusaks peetud nähtused jagunevad kahte põhitüüpi: 1
Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud. Tunnen mitmed inimesi, kellel on materiaalsed väärtused kujunenud edukuse näitajaks ning põhiliseks õnneallikaks. Selliseid inimesi innustab raha hommikuti üles tõusma ja tööle minema, kuid sügaval sisimas ollakse aga hoopis õnnetu ja ei suudeta leida sisemist tasakaalu. Siinkohal võib järeldada seda, et ühiskonnas tähtsustatakse üle materiaalseid hüvesid. Iga inimese tegelik soov on olla õnnelik. Kui me kogu oma elu pühendame üksnes rahale- nii nagu tarbimisühiskond meile igapäevaselt sisendab, võib meil märkamata jääda põhjus, miks me üldse elame ning mille poole püüdleme
Tuleks leida lahendusi, mida on ettevõetud suur-konnakotka hävimise peatamiseks. Lahendustele järgneb, lahenduste elluviimine. Erinevatest infoallikatest tuleks leida, kas väljatoodud lahendusi kasutatakse kaitsekorralduskavades. Et seaduse, keelud toimiksid on vaja kontrolli. Viimaseks uurin, kas suur-konnakotkast jälgitakse. Selle töö valisin kuna liik on Eestis kõrgeima kategooria kaitse all ning selliseid teemasid tuleks avalikult arutada. Paljud ei anna endale aru, mida nende käitumine võib põhjustada ja kui palju kahju võib see keskkonnale tuua. 1. Suur- konnakotkas 1.1 Kirjeldus Suur- konnakotkas (Aquila clanga) kuulub haugaslaste sugukonda. Suur- konnakotkas on ühtlaselt mustjas- pruun, kuid sabal ja tiibadel on üksikud valged laigud. Emastel ja istastel on teatud erinevused. Isaste lindude laba-hoosulgede rood ja saba kattesulgede ääred on heledamad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
