taustmüra tingimustes näiteks tänaval, bussis, ja selleks, et müra foonil paremini kuulda, keeratakse ka muusika valjemaks ning ühel hetkel ületab see ohutu helitugevuse läve," juba pool tundi valju muusikat päevas võib pikemas perspektiivis kuulmist kahjustada. liigsest mürast tulenevaid kuulmiskahjustusi saab ainult ennetada, neid ravida ei ole paraku võimalik. Kuid kõige traagilisemaks tagajärjeks on loomulikult see, et koolis kõrvaklappide kasutamine võib viia selleni, et õpetajad hakkavad selle kohta märkusi e-kooli kirjutama, nagu ka mul endal on mitmeid kordi juhtunud. Seega jälgige, kui valjult te muusikat enda klappidest kuulate, sest tagajärgi saab vaid enneteda, kuid kahjuks mitte parandada.
takistus eneseleidmisel. ''Omandatud isel''- oma rolli mängimine, teesklmeine. TAHE, TUNNETUS- ''teadvusetus on kõigi asjade ürgne ja loomulik olukord ja seepärast ka alus, millele tekib mõne olendite liigi juures teadvus kui kõrgeim õitseng, kuid valitsevaks jääb teadvusetus. Teadvus teenib vaid enesesäilit huve. IN MÕISTUSE " KIHTI: 1)taval tunnetus-primitiivsete ihade rahuld; loomult alatu, egoistlik. 2)geniaalne tunnetus-eetiline, tahe, tõelisus. selleni jõuab kunsti v eetika abil, tulemus nirvaana, teel kannatused. EETIKA- kaastunne teise in puuduste suhtes, neid hinnates ja jättes vaatamata tema voorused, rõõmud toob endale rahu ja vabaduse, õnne, sest ei tunen kadedust. eetilised seisundid: *Egoism-enda huvid, teisel ehalba kui keegi ette jääb. *Kurjus- egoism, mille eesmärk teistele kannatuste tek. Annab ajutise rahulduse, selleni viib üh.k. *Kaastunne-ol teise in huvid vajadused õnn
Näiteks üritas Nõukogude sõjavägi sulgeda teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Umbes aasta pärast seda 1949.aasta mais Saksamaa lõhenes. See tähendas, et Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ning Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi Saksa Demokraatlik Vabariik. Esimene asi, mida USA kommunismi leviku vastu tegi oli võidurelvastumine NSV Liiduga. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri. Ehitatud pommide ja rakettidega oleks saanud maakera mitu korda õhku lasta. Ka kulutati mõttetult palju raha, mida oleks saanud kasutada teistel eesmärkidel. Poliitilise ülekaalu saavutamiseks kogusid nii USA väed, kui ka NSV Liidu väed Saksamaa pinnale suuri väeüksusi, mis olid varustatud moodsa relvastusega. Üks Külma sõja tagajärg on ka Berliini müüri ehitus, millega eraldati
Pere ja vägivald Kõik pered on erinevad ja neist paljud kannatavad perevägivalla all. Perevägivalda võivad paljud asjad põhjustada mis viivad inimesed selleni et ei kontrolli enam oma tagusi ega ka käitumist. Põhilised probleemid on ikkagi praegusel hetkel majanduskriis, töökaotus mille tagajärjel tekivad võlad ning inimeste närvid ei pea enam vastu. Tegeletakse ka mustaäriga mis viib ahnuse nii suureks, et ka see toob vägivalla esile. Vägivalla põhjustajateks võivad olla erinevad asjad ja erinevad inimesed. Enamjaolt elavad mehed kodus välja rohkem naisepeal oma viha kui laste, aga on ka peresi kes
mees, kuid kellel ei lähe elus kuigi hästi ning keda saatus väga ei hellita. Tänu äkilisele iseloomule on ta kaotanud palju väärtuslikku aega oma elust. Ta oli noorena metsas jooksnud ja silma kaotanud, hiljem purjus peaga naise pärast inimese mõrvanud ning selle eest vangis istustunud. Vanglast vabanedes oli Villu endasse tõmbunud ja hoidis inimestest eemale. Ta tegi Katkul kõvasti tööd, et minevikku unustada ja omamoodi eluga edasi minna. Kuid edevus ja alkohol viisid selleni, et ta plahvatuses käe kaotas ja peale seda oli ta täiesti sant ning peaaegu töövõimetu. Nii teiste kui ka enda jaoks ei olnud ta enam täisväärtuslik inimene. Temast hoiti meeleldi eemale, sest seal, kus oli Villu oli alati riid ja tüli. Villu elus oli ka armastust ja unistusi. Tema südames oli Kõrboja perenaine Anna, kuid kelle ettepanekust tulla tema majja peremeheks Villu keeldus. Ta ei suutnud ennast näha sellise sandina suure talu peremehena, see oli alandav
isiksusetüüp ja milliste töökohtadel siis edasi arendada. Kuidas leida kõikidest andmebaasidest see õige töökuulutus ning miks üks tööandja valib töötajat tööle, teine jällegi mitte? Vastused on ka neile raamatus olemas. Raamat on heaks infoallikaks ka neile, kes veel seadusega niivõrd kursis pole ning soovivad näiteks saada teelt ,,takistust", mis piiravad neil edasi jõudmast karjääriredelil. Lõpuks jõutakse välja selleni, et kuidas minna edasi olles sõltuv vaid iseendast (FIE, vabatahtlik töö ja vabakutseline). Ühesõnaga, raamat on heaks abinõuks karjäärinõustamisel.
"Milles seisnes külm sõda" Teema nr. 1 Osapooled olid demokraaatia (USA ja tema liitlased), ning tema vastas oli kommunism (NSVL ja tema liitlased). Sõja pukemise põhjus oli see, et kumbki riik ei aktsepteerinud üksteist ja üksteise valitsemisvormi. See aga viis selleni, et mõlemad riigid hakkasid üksteist kartma ning tänu sellele hakkasid nad tohutu kiirusega arendama relvastusega seotud asju ja nad hakkasid tootma igasuguseid massihävitus relvi. Külm sõda toimus erinevates vormides, näiteks mõlmad osapooled olid valmis väga suureks sõjaks. Teiseks toimus veriseid konflikte ka nende liitlsatel keda nad toetasid ja abistasid. Valdkonnad oli võidurelvastumine, mõjuvõim Euroopas ning mõjuvõim mujal maailmas.
Selline mõtlemine on silmnähtavalt egoistlik ja ebainimlik. Raskolnikovi egoismi tõestab ka see, et varastatud rahaga ei aidanud ta kedagi ta peistis selle hoopis ühe kivi alla. Hirmuäratav Peterburi sünnitaski sellist egoismi. Kõik need haiglased pildid tekitasid ka haiglaseid teooriaid. Peale Raskolnikovi oli kindlasti ka teisi, kel sellised mõtted peas keerlesid. Näiteks kuulis Raskolnikov teisigi noormehi sama mõrva arutamas, kuigi nemad selleni välja ei läinud. Egoistist Raskolnikov on kindlasti Peterburi produkt.
Universum 1. Mis on Universum? Mis on kosmos? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. Kosmos on Maad ümbritsev ruum; Maa lähiümbrus (isegi mitte terve päikesesüsteem). Kaugemal asudes oled päikesesüsteemis, sealt kaugemal galaktikas, seejärel megagalaktikas jne. 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Universum on lõpmatu ajas ja ruumis. ,,Aeg on lõpmatu" tähendab füüsikas, et aeg ei saa kunagi otsa (sajanditel, aastatel jne polegi lõppu, neile lõplikele perioodidele järgneb täpselt samasugune ajaperiood).
külma kätte surema. Toitu raisati ka meeletutes kogustes. Oleks olnud õigustatud sel juhul kui oleks tehtud annetusi vaesematele, haigetele ja näljas olevatele inimestele. Marie Antoinette ja Louis XVI suhe oli keeruline. Marie oli ilus, võluv Austria neiu, kuid Louis seevastu otsustusvõimetu. Louis armastas lihtsat eluviisi ning oma hobisid. Louis oli tagasihoidlik ning Marie polnud pealetükkiv, niiet neil oli raskem omavahel suhelda. Neil läks aega selleni, kuna nad esimese lapseni jõudsid. Marie Antoinette oli küll noor- 14. aastane kui ta abiellus, kuid siiski oli ta tark. Teda ei huvitanud poliitika. Enamus ajast veetis Marie ostes uusi kingi, kleite, ehteid ja erinevaid saiakesi. Ta mängis hasartmänge. Film oli ajalooliliselt üsna sarnane. Olid mõned detailierinevused, kuid üldjoontes käis film tol ajal juhtunud sündmustega paika. Film tekkitas minus kohati segadust, mõistmatust ning suurt huvi. See on kahemõtteline
Neid peab noor endale ise leiutama.Näiteks õppimine, et enda elu korda seada ja vanematest mitte sõltuda.Sammuti on ka üks tähtsaimatest väljakutsetest on noore elus laps ja pere.Neid ei soovitata tavaliselt ettevõtta kui enda elul jalad all,kuna nemad on väljakutsed,mida kantakse elulõpuni.Vanematega elamisel on omad plussid,neid saaks ka nimetada näiteks: pole vaja tööd teha,et endas elusees hoida,elamist ülal pidada,arved jms. Kuid siiski mina arvan,et iga noor kord jõuab ka selleni,et on aeg suureks saada ning ema ja isa vabastada pidevast koormusest.Kuid me ei tohi ka unustada oma vanemaid,kes meil on,kui poleks neid ,poleks ka meid.Kõik millega peab noor hakkama saama on väljakutse,on raskeid,on kergeid,kuid pole kindlastisellised,millel pole lahendust.Noor peab alati teadma ja uskuma,et ta suudab väljakutsetele vastata.Selle usu endasse,saame me kõik vanematelt,kes on meile toeks.
Küsimused ja ülessanded 1. Milles seisnes võidurelvastumine külma sõja aastail? Üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. 2. Miks muutus võidurelvastumine mõttetuks? - Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõitlikuse piiri olemasolevate pommide ja rakerridega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. 3. Millele oleks võinud kulutada relvastuse tootmisele läinud raha ? Oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. 4. Iseloomusta lühidalt külma sõja kriise Euroopas 1950.-1960. Aastatel (tähtsamad kriisipiirkonnad, osalised, kriiside põhjused, kuidas need lahenesid). - Verine Korea soda Põhja- Ja Lõuna-Korea vahel
- õigusliku ja majandusliku seisundi edenemine (talurahvaseadused!) 1816/19 pärisorjuse kaotamine - iseseisev otsustamisõigus, vallakogemus 1849/56 raharendile - majanduslik edenemine, parema haridusega lootus paremale elule Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste I põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Viis selleni et, eestlaste eneseteadvus tõusis, hakkasid teadvustama, oma minevikku ja keelt. Kujunes välja eesti rahvus. - suhteliselt soodne poliitiline õhustik Aleksander I ja Aleksander II ajal Rahvusliku liikumise juhid J. V. Jannsen: Hakkas välja andma Perno Postimeest, kus ta pöördus esimest korda maarahva asemel Eesti rahva poole. Hiljem Tartusse, Eesti Postimees. asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal
Tema tegevuse peatas see, kui ta sattus koomasse. 2. Buliimik- see lugu räägib taaskord ühest naisest, kes oli nooruses kõhn aga võttis siiski peale 18. eluaastat kaalus juurde. Talle meeldis kõhn olla ja seega otsustas ta pärast ajalehes artikli lugemist, et hakkab söödud toitu välja oksendama, nii poleks tal paksuks saamise võimalustki. Esimene kord, kui ta seda tegi tundis ta end väga hästi. Ta tahtis isegi oma sõbrannat selleni vedada, aga õnneks viimane arvas, et asi ei ole normaalne. Järgnevalt olid tal peas ainult mõtted toitudest. Asja tegi veelgi raskemaks see, et ta töötas restoranis. Kuid asja tegi tal raskemaks see, et iga oksendamiskord muutus raskemaks. Lõpuks jõudis mõistus pähe tagasi ja ta hakkas paranemisvõimalusi otsima. Ta proovis kõiksugu tablette, kuid parim ravi oli siiski psühhiaater. Mis tehtud, see tehtud. Nüüd on tal eluaegsed piinavad jäljed sellest,
Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille sulamistemperatuur on 1064 kraadi. KULLA AJALUGU Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele.Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikel-asteekidele.Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks,mida nad kummardasid. Kulla hinnalisus ja kultuuri ajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viidi selleni, et hakati ostma meetodeid kulla võltsimiseks.Mõned nendest meetodeist olid teada juba antiik-Aleksandria juveliiridele. Pärast Aleksandria vallutamisi araablaste poolt läks kulla võltsimine üle Hispaania, mille araablased olid samuti vallutanud. Hispaaniast levis see kunst Euroopasse. KULLA KASUTUSALAD Juveliirid on läbi aegade armastanud kulda selle ilu ja töödeldavuse pärast. Kuld on piisavalt pehme-seda annab vormi valada, sepistada ja vormida, et talle soovitud kuju anda
Selline käitumine on ilmselge märk, et truudust ja teistest lugupidamist temal ei olnud oluline oli ainult tema ise. Samuti toimis don Juan hetkeemotsiooni ajel nii, kui ta kohtas järjekordset naist, kes talle huvi pakkus, ununes eelmine ning ta tegi kõik, et uuele silma jääda ja tema süda võita. Teisalt oli don Juan väga sõnaosav. Ta oskas kergesti naisi ümber sõrme keerata ning siis neid enda tarbeks ära kasutada. Samas jõuame jällegi selleni, et tal ei olnud sooja ega külma teiste tunnetest, peaasi et tema ise oleks rahul ning saaks kõik, mida soovib. See sarnaneb väga näiteks poliitikute käitumisega nii minevikus, olevikus kui ka ilmselt tulevikus. Valimiste eel lubatakse rahvale head ja paremat ning kui hääled käes ja aeg lubadusi täitma hakata, eelistatakse enda ja/või oma partei (ja selle toetajate) huvisid ning ülejäänutest on kama. Käitutakse nii, et olukorrast saaks ise võita kõige rohkem
1) Aatom on väike osake, mille hulgast kõik asjad maailmas koosnevad. Nimi on seetõttu, et see tuleb Kreeka keelest ning tähendab jagunematut, mis tähendab seda, et aatomit enam väiksemaks osaks jaotada ei saa. 2) Thomsoni aatomimudel - ruumlaeng võrdne ja vastasmärgiline elektroni omale. Bohri aatomimudel - elektronid ei kiirga, kuid tiirlevad Rutherfordi mudel - planetaarmudel 3) See, et elektronide hajumisnurk on seda suurem, mida väiksem on osakeste arv. Jõudis selleni, et aatomi tuumas peab olema positiivne laeng, kui elektronid on negatiivse laenguga. 4) See on seletatav osakese liikumishulgaga. Selle väljaarvutamiseks on vaja teada valguse kiirust vaakumis, plancki konstanti, footoni impulssi, kvandi massi. 5) Kiirgusspektri abil. Kõik gaasilised ained annavad kiirgusspektri. Iga gaas kiirgab vaid teatud värve teatud viisil spektris ning selle abil saab kindlaks määrata, mis ainega tegu. 6) Joonspekter on gaasiliste ainete spekter madalal rõhul
aeg arendada, saavutada midagi uut, mitte kunagi ideaalset. Platoni arvates, filosoofid on parimad polise valitsejad kuna nad ongi see keskmine haritud ja harimatu vahel. Nad on vaga sobivad, sest nendel kes on harimatud ei ole tahet ideaalse riigi tekkimiseks, teistel, kes on haritud puudub eesmärk. Valitsemisvorm peab olema selliseks, et rahvas oleks haritud, oleks ühtekuuluvustunne ja seadused oleksid õiglased. Filosoofid suudavad selleni jõuda. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. See väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed. Ideed olid selle õpetuse järgi midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Platoni arvates oli tõeliselt olemas vaid see, mis ei tekki ega hävine. Ideed on muutumatud ja nad on igavesed. 4. Õige induktsiooni meetodi ehk Baconi kolme tabelite meetodi ülesanneks on asjade omaduste ja nende vahelist seose tunnetamine
siis on asukoha määramine veel lihtsam - nende punktide viseerjoonte lõikekoht ongi meie asukoht. Maastikul liikudes - matkates või teatud ülesandega kaardi abil liikudes hoia kaart orienteeritult liikumise suunas, ka siis, kui kaarti tuleks tagurpidi silmade ees hoida (lõunasse liikumisel). Liikumisel hoia kaardilt suunda, seda aeg-ajalt kontrollides ettetulevate maastikumärkide abil. Viseerimissuunal valitakse orientiir - suur kivi, puu või midagi muud silmatorkavat, minnakse selleni, valitakse sealt uus orientiir jne. Kui ei leidu orientiiri, mille juurde välja minna, tuleb valida orientiiriks kaks kaugemal üksteise taga asuvat eset. Liikumissuunast kõrvalekaldumisel ei jää orientiirid enam üksteise taha; selle järgi saab suunda pidevalt korrigeerida ja liikuda täiesti otse. Kui teel olev takistus sunnib ringi minema, võib orienteerumiseks kasutada seda moodust, et valida hästinähtav orientiir teisel pool takistust ning minna selleni ümber takistuse
Liiklusohutus Tänapäeva üha enam arenevas maailmas on väga olulisel kohal liiklusvahendite rohkus. Toodetakse üha enam uusi sõidukeid ning nende erinevaid mudeleid. See on viinud selleni, et peaaegu igal inimesel, kes omab mingi sõiduki juhilube, on oma sõiduvahend. Olgu selleks siis auto, buss, mootorratas või mõni muu liiklusvahend. Liiklusohutus on väga oluline teema, millele peaks iga inimenetähelepanu pöörama. Oleme me ju kõik liiklejad. Kes jalakäija rollis, kes ratta- või autojuhi rollis jne. Kahjuks kaasneb tiheda liikluse tõttu tihtipeale ka õnnetusi. Tänapäeval on inimestel meeletult kiire ning
Rääkides siis absoluutsest või suhtelisest tõest, tuleb tõdeda, et kõik sõltub vaatenurgast. Enamik inimesi siiski arvab, et absoluutset tõde pole olemas. Meie ühiskonnas on harjutud mõtteviisiga, et tõde on suhteline ja et ühe inimese arusaam tõest ei kehti teiste jaoks. Absoluutset tõde ei saa praktika ümber lükata, see on kindlaks määratud, näiteks viis pluss viis on kümme. Ma arvan et teoreetiliselt on absoluutne tõde olemas, ainult et keegi ei jõua selleni. Suhteline tõde on ajaliselt arenev nähtus, mida saab korrigeerida. Nende lausete põhjal võiksin järeldada, et usun ikkagi suhtelisse tõesse, sest see tundub reaalsem ja et on võimalus korrigeerida tõde paremaks, õigemaks. Saan ka aru, et arstid peavad kasutama absoluutset tõde, sest nad ei saa ravida ebakorrektsete kirja pandud juhiste põhjal. Nagu ka eelnevalt räägitud on igal ühel oma arvamus tõest ja keegi ei saa sundinda inimesi uskuma
Tema õpetus pääses võidule. Kalvinismi võit Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja muud meelelahutus, selle asemel pidi käima kirikus, lugema pühakirja või teisi usulise sisuga raamatuid. Loobuda tuli erksavärvilistest rõivastest ja ehetest. Varsti muutusid kalvinistid teisitimõtlejate suhtes sama vaenulikuks, nagu oli ketserite suhtes katoliku kirik. Nad ilmutasid sallimatust anabaptistide ja isegi humanistide vastu. Asi jõudis selleni, et ka kalvinismi seiskohtade arvustamise eest võis sattuda tuleriidale. Näiteks sai niisugune saatuse osaliseks silmapaistev hispaania humanist ja teadlane Miguel Servet (1511-1553). Kalvinism ei saavutanud võitu teistes Sveitsi katonites, kuid levis laialt üle Euroopa, leides hulgaliselt poolehoidjaid Prantsusmaal, Madalmaades ja Inglismaal, ka Poolas, Leedus jm. Luterluse kõrval sai kalvinismist mõjukamaid protestantlikke liikumisi
kultuuris. Mida rohkem harituid inimesi, seda tugevam ja jätkusuutlikum on riik. Eestis on võimalik omandada tasuta haridust. Meil koolitatakse riigieelarvelistel, kui ka eelarvevälistel kohtadel välja väga kõrgelt hinnatud spetsialiste. Muidugi on äärmiselt hea on teada, et meie spetsialistid on ka hinnas mujal maailmas. Kuid sellel on ka oma pahupool. Paljud noored, kes lõpetavad kooli, töötavad mingi aeg Eestis, kuid vähene palk või motivatsiooni puudus viib selleni, et ühel hetkel lahkuvad nad siit. Üldjuhul on nad leidnud kusagilt mujalt võõrriigist parimaid pakkumisi, sest mujal maailmas tasustatakse samaväärseid spetsialiste kordades suurema palgaga. Spetsialistide lahkumisele ei pööratud varem nii tõsist tähelepanu. Kuid nüüd erinevates meedia väljaannetes jääb kõrvu, kus poliitikud väitlevad selle üle, kuidas meil oleks võimalik oma kodanikke Eestisse tagasi tuua.
Seal oli vaja taasluua mingisugunegi infrastruktuur, valuuta jne. 1947.aastal esitati Trumani doktriin, mis esines ideel toetada vabu rahvaid sise-ja välissurve vastu tollaegse USA presidendi Henry Trumani poolt. Samal ajal pakuti välja ka Marshalli plaan (George Marshalli, tollaegse USA riigisekretäri poolt), mille abil transporditi õhuteede kaudu Berliini kõike vajalikku. Sõjalist kokkupuudet üritati iga hinna eest vältida. Berliini blokaad viis aga selleni, et 1949.aastal Saksamaa lõhenes, Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. 1940.aastate rahvusvahelised suhted olid halvad. Kõike üritati lahendada vaid sõdimisega või teineteise ületrumpamisega nagu oli seda võidurelvastumine. Igal kavalal viisil üritati vastasest parem olla ning endale rohkem liitlasi saada,nii USA kui ka NSV Liit võitlesid nö. kolmanda maailma pärast
August Kitzberg "Libahunt" autor Andres Martinson. Blog: http://goo.gl/KCgdZ August Kitzberg "Libahunt" Näidendi põhiidee on selles, et oma isikliku õnne eest võideldes ühiskonnaga vastuollu sattunud peategelane hukkub kui ta on ühiskonnast välja tõugatud. Samuti näidatakse ebausu mõju inimeste saatusele. Tiina on oma välimuse ja iseloomu poolest niivõrd erinev oma kasuvanematest ja külarahvast ning see vastuolu viib paratamatult selleni, et ta heidetakse perekonnast (ühiskonnast) välja. Konflikti põhjustab Tiina ja Mari võitlus oma armastatud Marguse pärast. See viib hiljem avaliku vastuoluni pere- ja külarahvaga. Tiina on tumedat verd, uhke, talle meeldib loodus, vabadus, ta märkab ilu enda ümber. Tiina on pärit vabade inimeste tõust, kes ei olnud mõisa ja kiriku kirjas vaid elasid vabalt metsade keskel. Tammarude pere on orjameelne ja alistunud. Nad on leppinud sellega, mida mõis ja kirik käsib teha.
Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapse. Gert trofimov 7.B.
Inimesed justkui arvavad, et vägivald on ainuke viis probleemide lahendamiseks.Kuid kuidas sünnib vägivallast vägivald ? Lapsepõlves on palju halba läbi elatud,mispärast ei tehta õigel ja valel vahet.Peretülid, kus isa kasutab ema vastu vägivalda, laste silme ees.Kui see muutub igapäevaseks, arvab laps, et nii peabki olema ning see on õiglane.Anders B. Breivikul oli olnud raske lapsepõlv,kus ema teda igapäevaselt peksis ning ka ahistas, see viis selleni, et mees tappis 22.juulil 2011 aastal 69 inimest. Tänapäeva filmides näidatakse üha rohkem vägivalda,millest inimesed õppust võtavad. Filmides juhtub olema vägivald vastus paljudele asjadele.Sellepärast arvataksegi,et vägivald lahendab kõik probleemid, kuid tegelikkuses teeb see need hullemaks.Inimesed õpivad nendest ning üritavad neid reaalsuses teoks teha.Paar kuud tagasi toimus Batmani uue filmi ,,Pimeduse Rüütli taastulek" esilinastusel tulistamine,kus hukkus 14 inimest
- See on mäe [akropoli] otsas asuv, dooria stiilis, peripteer, 8 x 17 sambaga. - Sambad on kõrgemad ja saledamad kui arhailisel ajastul. - 70x35m. - See säilis 17. sajandini, kuni türklased selle püssirohulaoks muutsid. Praegu on alles ainult varemed. Porpülleed Akropoli kõrgendiku läänetipus olev paraadlik väravaehitis. - värav ühendas all-linna Akropoli pühapaikadega. - Katust kandsid 6 dooria sammast ja selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. o Treppidest põhjapool asus Pinakoteeg. Seal asus ateenlaste maalikunsti kogu. Treppidest lõunas paikneb väike aga elegantne Athena Nike tempel Võiduka Athena tempel. - Amfiprostüül (4 joonia stiilis sammast mõlemas otsas) Erechtoni tempel (3 templit koos) on restaureeritud. - Omapäraselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega.
Enamus ressursid mis me maalt võtame kasutame me ära täiesti mõttetult. Milleks meile masinad, relvad, kütus jms? Selleks, et meil oleks mugav, kuid keegi ei mõtle, kas maal on ka mugav? Kui inimesed ei oleks oma populatsiooni nii kõrgele kasvatanud, kui me suudaks elada rahus ja kui me KÕIK oskaks harida põldu ei peaks me kunagi kartma, et tekitame õkokatastroofi. Kuid inimeste ükskõiksus ja mugavus on viinud meid selleni, et me otsime paaniliselt endale alternatiiv planeeti eluks. Vihmametsad annavad meile suure osa hapniku ning hoiavad meie atmosfääri tervena, aga ega see meid inimesi ei huvita, peaasi on see, et meil oleks mugav. Külma närviga hävitame me hektareid vihmametsasi. Me hävitame ükskõikselt asju mis hoiavad meid elus. Kui nii edasi, on varsti mesilased viidud väljasuremis ääreni, tegelikult ühed väga olulised tegelased meie elus. Nemad on põhi tolmlejad,
Edasi saame üheskoos luua uusi väärtusi, saame muuta Eestimaa tugevaks ja järjepidevaks ja meile jäävad alles käsikivi ja rukkileib. David Vseviovi tsitaat "vajame uusi väärtusi" on levinud kõikjale. Kuid millised peaksid olema need uued väärtused, mida vajame? Kas need peaksid olema väärtused vanade probleemide lahendamiseks? Kõik näib olevat Praegune kriis on enesega kaasa toonud väga konkreetse mured ja loonud hirmuäratavad eeldused, mis meid kõikjalt piiravad. Ja selleni on viinud ikka valdavalt vigane rahandus ja majanduspoliitika, mis tulenes pankade kergekäelisusest ning valituse ebapädevusest. Kuid nii ulatusliku kriisini ei saanud viia vaid puhttehnilised põhjused, sellel kõigel on palju sügavamad põhjused, see on laiahaardelisem kriis. Nagu on öelnud ajaloolane David Vseviov on see tegelikult hoopis laiahaardelisem kriis. See on väärtuste kriis. Kaugeltki mitte ainuüksi
aastal sai presidendiks F. D. Roosevelt, siis ühe tema pugejaliku abilise, H. Ickesi, eestvedamisel muudeti nimi tagasi Boulderi tammiks, see aga omakorda 1947. aastal tagasi Hooveri tammiks Miks kutsutakse seda tehnikaimeks?tema suurus ja kasutati keerulisi ehitusmeetodeid. Mis eesmärgil rajati tamm?selleks, et toota elektrit Mis võib ohustada tulevikus tammi seiskumist? kasvav veetarbimine ja üha kahanev veevaru ei vii lõppkokkuvõttes selleni, et jaam peab üldse töö lõpetama. 4. Otsi infot Itaipu elektrijaama kohta: http://en.wikipedia.org/wiki/Itaipu_Dam Mis riikide piirialadel asub see tamm?Brasiilia ja paraguai Mis jõele on see rajatud?Parana jõgi Mitmendal kohal maailmas on see tamm võimsuse poolest?teisel kohal 5. Mis riigis asub maailma võimsaim hüdroelektrijaam ja selle tamm?Hiinas Mis on selle nimi?Kolme kuristiku tamm Kui pikk on see ehitis? 2335 meetrit
valgusallika valgus (poolvari). PÄIKESEVARJUTUS Kui Maa satub Kuu varjupiirkonda, siis pole siit vaadates Päikest näha tekib päikesevarjutus Kuna Kuu kaugus Maast varieerub, võib tekkida olukord, et Kuu vari ei kata tervet Päikest vaid ainult nii, et sellest jääb näha rõngas siis nimetatakse varjutust täielikuks rõnga- kujuliseks varjutuseks. Kui Kuu satub Maa KUUVARJUTUS varjupiirkonda, siis ei jõua Päikeselt tulev valgus selleni tekib kuuvarjutus Kui Kuu asub Maa täisvarju piirkonnas, on tegemist täieliku kuuvarjutusega, kui aga poolvarju piirkonnas, siis osalise kuuvarjutusega. KUU FAASID Kuu kuju muutumine taevas KASVAV KUU ( P -PÕRSS) ehk kuu faasid. TÄISKUU Ühe täistsükli pikkus kahe samasuguse faasi NOORKUU vahel on 29,5 Maa-ööpäeva. https://youtu
Phendatud vitlusele hiskonnaga. tde ja igus 4 tegevus toimub Eesti Vabariigi algusaastail.Indrek peab koolipetajaametit,tal on naine Karin ja kaks ttart,kelle eest hoolitseb ustav ja natuke salaprane teenija Tiina. Karin ei tule oma elu sisustamisega toime,mistttu neil on abielukriis.Karin hdaldab,et Indrek ei armasta teda enam.Indrek aga on tsist tusku ja ritab seda naiselegi sisestada. Karin kib kohvikutes ja olengutel,abielukriis sveneb.Karin ritab Indrekut rritada ,mis viib asja selleni et Indrek tulistab KArini pihta,kuid kik lasud lhevad mda,Indrekule mratakse tingimisi vanglakaristus.Karin sureb. Tde ja igus 5 Kohtuotsus ei rahuldanud Indrekut,ta tunneb end KArini surmas sdi.Indrek saabub tagasi Vargamele,kus on nii mndagii muutunud.Andres on talu ttre perele prandanudja sauna elama asunud,eemale asistest muredest.Pearu peab vanaduspevi rehnutipidamisega,kellele oma talu prandada.Surevad nii Andres kui Pearu.Kolmas plvkond vtab tegevuse le.
Prillup hakkab märkama, et Mari on küps ja ahvatlev naine, kes on aga teda nüüd maha jätnud. Meest hakkab vaevama armukadedus ning ta tunnistab mõisnikule, et on Marit ära andes teinud valesti. Elu allakäik paneb mehe jooma. Kord, kui ta purjus peaga koju tuleb, tekib tal tõsine tüli Mariga, keda ta püüab keelata linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut Liigne joomine viib Tõnu selleni, et kord purjuspeaga linnast tulles jääb ta rekke magama ning külmub surnuks. Oma endises abikaasas sügavalt pettunud olev Mari läheb koos lastega mõisahärrale kadrisanti mängima ja teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese. Maril käib seejärel mitu kosilast, selahulgas sepp Juhan, kes aga Mari kui ihaldusväärse positsioonika lese kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi.
VÕIM KOOLIS Õpilane- õpilane Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on olemas peaaegu igas klassis. Niimoodi võib lapsel tekkida stress ja koolihirm, mille tagajärjeks on tihtipeale koolist puudumine. Koolist puudumine viib aga selleni, et laps hakkab ringi liikuma kampades, kus valitsevad narkootikumid, alkohol. Enamasti jääb selline käitumine pigem põhikooli aegadesse, kui alati on erandeid ja keegi pole täiuslik. Õpilane- õpetaja Õpilased on erinevad, nii on ka erinevad kõik õpetajad. Õpetajad saavad oma võimu näidata lihtsalt hindamissüsteemiga. Ühelgi õpilasel ei ole tegelikult ükskõik kas ta saab hinde ,,2" või ,,5"
asju elus ning ta keeldub ühiskonda sobitumast, see tõttu algab Holdeni võõranudmine ühiskonnast.Selle peamiseks põhjuseks minu arvates on see, et sellist ühiskonda või inimkonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Holden Gaulfieldi otsingute eesmärk on üsna ebareaalne otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks, üldisemalt võttes üritab ta aga oma elu lihtsalt mõtestada.tema eesmärk on müstiline ning Holden on veendunud, et tavapäraselt elades selleni ei jõua.Põlates kõike enda ümber, saab Holdeni ainsaks sooviks olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. Kuristikku rukkipõllul, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist.Holden idealiseerib süütut lapsepõlve.Lapsepõlve kehastab tema jaoks tema surnud vend Allie.Ta peaaegu jumaldab Alliet ja pole tema surmast üle saanud.Holdeni sidemeks lapseeaga on veel tema noorem õde Phoebe, kes koos Alliega on Holdeni mõtetes peaaegu
Brahman seega Parambrahman (Ülim Brahman). Monistliku Advaita Vedanta kohaselt ei eksisteeri universumis tegelikult midagi peale Parambrahmani. Ülima vaimuna nimetatakse teda ka Paramtman või Paramatma. Ehkki Ülim Brahman (isiksustamatu Jumal) on mõistuslikult tunnetamatu ning tajutav üksnes spirituaalselt, leidub upanisaadides mitmeid ütlemisi tema kohta. Neist tuntuim on "tat tvam asi" (sina oled see). Hinduismi praktika sihiks ongi "ärkamine", omaenda jumaliku olemuse mõistmine, selleni jõudmine. Üllataval kombel on Brahma hindude poolt väga vähesel määral kummardatud. Kogu India peale on vist ainult 2 templit, mis pühendatud Brahmale. Üks tempel on Pushkaris (Rajasthani osariik). Mütoloogiast pärit lugu räägib, et kord ta valetas ja jumal Shiva needuse tõttu, kaotas ta oma positsiooni aupaiste, millega on seletatav ka eelnev märkus. Shiva Shiva Samuti väga populaarne jumalus. Tihti seostatud ka lingam (fallose) kummardamisega, mis on seotud viljakusega.
Õpilastele tundub tema õppeaine lihtsalt igav. Juuliusel on hea töökoht, armastav naine, lapsed, maja. Pärast pikki aastaid saab ta inspektoriks ning sellega seoses ka oma teenitud tunnustuse. Juulius haribki selle läbi oma nn rohtaeda, milleks on tema õpilased ja see, mida ta neile annab. Hilisemas eas hakkab ta jälle ka oma lemmikkirjandust lugema ja keeli meelde tuletama, niiet kui ta vahepeal jättiski oma aia unarusse, siis jõuab ta selleni ikka tagasi. Õpilase nimi Klass
*Õpikeskkonna kujundamine Töötades õpetaja abina kujundan laste mängutuba. *Jälgib õpperühmas toimuvat ja reageerib sellele paindlikult *Ennetab ja lahendab distsipliiniprobleeme Lapsed harjuvad üksteisega, harjuvad reeglitega. Suureks mureks on meil löömine . Koostöös lapsevanematega oleme rahulikult olukorraga toime tulnud. Meil rühmas on rahunemise ja mõtlemise tool. Kui asi jõuab selleni, et laps peab toolile istuma siis selgitame lapsele olukorda. *Õppimise juhendamine Olen selles töös õpetaja käepikendus. *Laste motiveerimine Olen viimasel ajal saanud lastele rääkida unejuttu. Räägin ka hommikuringis, mis minuga on põnevat toimunud. Lapsed siis räägivad ka mulle ja teistele põnevaid jutte. *Koostöö valdkonnas Püüan olla aktiivne meeskonna liige, õppides teistelt ja jagades oma õnnestumisi kolleegidega
Silmad väljendavad kurbust ja rõõmu. Vaadates inimese käitumist määrame tema isikutüübi, kas ta on viisakas, meeldiv, ebameeldiv. Meelitamist mõistame meie, kui kellelegi komplimendi tegemist või öeldes ilusaid sõnu. Meelitamine teeb meie tuju ja olemise paremaks, võib-olla, et ainult korraks või teisel juhul terveks päevaks. Naeru ja naeratamise põhjusteks on hea tuju või isegi ebakindlus. Üritame naeratusega varjata enda sees olevad segadust ja valu. Lõpuks jõuame ikka selleni, et kus iganes me oleme, ükskõik, mida teeme on, psühholoogia ikka meiega, kuigi me ei mõtle sellele.
Juhtunut nägid pealt tema klassikaaslased ja õpetaja. Tim, Jan, Doro ja Lina-ühed loo peategelastest, hakkasid tema kukkumise põhjust eriti põhjalikult uurima, koostöös muidugi politseiga, komissar Lohmanni ja Annete Kösteriga, loosse segati sisse ka Lina vanaisa, kes oli endine politseinik. Leiti palju asitõendeid, tehti palju oletusi, süüdistati süütuid inimesi, näiteks Timi, paljudel tekkis kahtlus, et ehk tema oli viinud oma norimisega Kai Lichte selleni, et ta tahtis sooritada enesetapu, kuid loo lõpus selgus, et tegelikult oli süüdi Kai Lichte ema, keda ei osatud alguses kindlasti mitte süüdistada. Kai ema oli raskelt haige, tal tekkisid pidevad vihahood, mille pärast oli Kai kannatada saanud, ta sai oma enda emalt kehalisi vigastusi. Lapsed tegid loos tegelikult väga suure töö ära, nad olid väga järjepidevad ja uurisid juhtunut nõnda, nagu oleks see nende väga lähedase inimesega juhtunud, ometigi nad polnud ise Kai
Õnn on erinev, kõik oleneb inimese vanusest, tema iseloomust, tema tahtest. Väikesed lapsed arvavad, et see on õnn, kui ema ostab poest jäätist ja teeb pai. Vanemad inimesed arvavad, et õnn on see, kui nende lastelastele meeldib näiteks nende tehtud õunakook. Minujaoks tähendab õnn rahulolu endaga, ümbritsevate inimestega. Paljud inimesed püstitavad endale eesmärgi, kuhu nad tahavad jõuda. Kuid lõpuks, kui nad selleni jõuavad, avastavad nad, et see pole sugugi see, mida nad tegelikult tahavad. Seejärel seavad nad endale uue eesmärgi, kuniks lõpuks soovivad jõuda oma õnneni mis tundub iga eesmärgiga järjest kaugemale lükkunud olevat. Inimesed, kes õnne ei leiagi proovivad seda osta. Õnne ei saa osta, see tunne tuleb iseeneset. Siiski arvavad mõned inimesed, et seda saab osta ja rahaga on võimalik kõike teha. Kuid kahjuks või õnneks asi nii ei ole
Ei saa välistada, et on inimesi kelle arvates mida rohkem seda uhkem on muusikas parem. Muusika ajalugu on väga pikk aga siin kohal saab välja tuua barokkajastu, mis kestis 17. sajandist 18. sajandi poole peale. Seda saab nimetada nagu uueks pöördeks muusikas, kõik muutus tollal. Uhkus on sõna, mis iseloomustab seda ajastut hästi. Kõik oli suursugune ja võimas (muusika, sisekujundused) ühesõnaga arvamus muusikast ja selleni jõudmisel muutusid. Muusikat saab kindlasti kaunistada, tegelikult kõike saab. Kui võtta kätte üks suvaline asi ja seda kaunistama hakata, siis mingi hetkeni on ta väga ilus, kui aga üle kaunistada muutub see asi koledaks ja kirjuks. Muusikaga on täpselt sama lugu, kõike peab olema piisavalt, kui vinti üle keerata muutub asi inetuks ja vastikuks. Kaunistuste puhul ei pea kindlasti paika ütlus: mida rohkem seda uhkem.
Olla eestlane Referaat Eestlane olla on absurdne – inimesed tõlgendavad seda lauset erinevalt. On inimesi, kes mõistavad absurdse all mingisugust negatiivset või tobedat nähtust. Tegelikult pole sel vahet, kuidas absurdsust mõistetakse, sest mõttelõnga edasi arendades jõuame selleni, et absurdsus võib endast kujutada hoopis midagi uhket või heroilist. Kõige märkimisväärsemad teod sünnivad alati absurdiga kõrvuti olles. Heaks näiteks sobib siin kohal Kreutzwaldi loodud eestlaste eepos „Kalevipoeg“. Kreutzwald lõi „Kalevipoja“, olles ise arvamusel, et eestlased on väljasurev ja tulevikuta rahvas. Absurd, kas pole? Selles absurdsuses elame Eestis tänapäevalgi. Rein Taagepera on kirjutanud, et eesti rahva
Sallivus, kui ühiskondlik väärtus. Eestlased on astumas passiivsest sallivusest teadliku sallivuse poole. Tundub, et varasemad arusaamad eestlaste sallivusest on pea peale pööratud. Ksimus mitte-eestlaste kasulikkuse kohta on piisavalt ldine ja ebamrane, vimaldades hulgaliselt erinevaid tlgendusi. Alates sellest, et pooled eestlased peavad muulasi vaenlasteks ja soovivad nende lahkumist, kuni selleni, et muulasi alahinnatakse. Teadlased aga ei ehita analse üles ühele küsimusele. See on tendentslik ja eksitav. Teaduslikud uuringud on reeglina mahukad, et mta ja hinnata asju eri aspektidest. Ma ei tea, kas ühe shokeeriva küsimuse pinnal ligi poolte eestlaste piiratuse näitamine muudab eestlaste suhtumist. Kas see, kui sulle demonstreeritakse su rumalust, muudab sind sallivamaks, aitab kujundada austust ja lugupidamist kellegi vastu? Kaldun arvama, et mitte eriti
Märksõnadeks ongi: abstraktse mõtlemise areng, kriitilisus teiste ja enda suhtes, võõrdumistunded, füüsiline areng, soov osaleda täiskasvanute tegevuses, õppimine tegemise kaudu Noorus (12/14-20 a.) Murdeiga, kus laps on muutumas täiskasvanuks. Üleminekuikka jõudmise aeg on sooti erinev tüdrukud jõuavad selleni umbes 2 aastat varem kui poisid. - Iseseisva elu algus (19-20/25). Ideaalide otsimine ja realiseerimine, seksuaalsuse teke, enese otsimine. Teekond täisikka - (20 - 40 a.) Kohanetakse tööeluga, liigutakse oma elualal edasi, sotsiaalse rühma leidmine, kuhu inimene tunneb end kuuluvat. Elukaaslase otsimine, kodu loomine ja
toime tulla ja mitte kõrvalist abi paluda. Kuid samuti ei tahtnud Andres oma ülenaabrist kehvemas seisus olla ja ta hakkas ihkama järjest rohkem paremaid asju. Andres teeb romaani käigus läbi suure muutuse, hakates üha enam Pearuga sarnastuma. Andrese arengu pöördepunkt toimub ilmselt kohas, kus ta mõistab, et tõde taga ajades ei saavuta ta õiglust ja ta otsustab ise Pearult õigust nõuda. Seda teeb ta aga täpselt samamoodi nagu oma rivaal, pettuse ja kavalusega. Selleni viis ilmselt kahe mehe omavaheline kemplemine, mis sai alguse Pearu poolt ja seetõttu võib viimast kujutada ka kui mefistolikku tegelast, kes Andrese halvale teele juhib. Romaani lõpus on innukast talupojast saanud kibestunud kuri peremees.
Tolerantsus enda ja teiste suhtes Maailm on muutunud viimaste sajanditega jõuliselt. On tekkinud palju uusi arusaamasid, kombeid ja uskumisi. Nii mõnigi neist on vastukarva teisitimõtlejatele, mis tekitab paljudes pahameelt ning vajadust mässamiseks. Selleks et muuta maailma paremaks paigaks, tuleb alustada iseendast. Oma arvamuste, hinnangute ja ka välimuse väärtustamine on oluline kõigile. Julgus või oskus öelda välja oma arvamus puudub paljudel. Paljud lihtsalt loobuvad oma ideedest või ideaalidest lihtsalt sellepärast, et kardetakse erineda massis. Enesekindlus mängib igaühe elus tähtsat rolli. Enesekindlust kindlasti mõjutab palju välimus. Meedia justkui propageeriks iluideaale peenikeste, tuunitud supermodellide näol. Kuid mis saab siis, kui nendele ei vastata? Minuarust on kaks võimalust. Üks neist oleks leppivus, sa lepid sellega, et sa ei ole ega saagi olema nii perfektne kui mõni supermodell, aga sa ikk...
Mida see tähendab? See tähendab, et meil on rohkem kui me vajame. Millest see tuleb? See tuleb sellest, et inimene on minetanud talupoja tarkuse. Mis on talupoja tarkus? Talupoeg elab loodusega kooskõlas. Ta pärandab oma talu pojale, ta ei saa pojale pärandada lagastatud maad ega maharaiutud metsa. Inimene tegi tööd, et peret toita. Enamus tegid rasket tööd, kes seda aga ei jaksanud või ei viitsinud, nuputas välja kavalamaid lahendusi. Kavalamad lahendused viisid mõnikord selleni, et raha hakkas tõepoolest palju sisse tulema. Raha tuli sisse palju rohkem kui äraelamiseks vaja oli. See aga ei teinud inimest mitte lahkeks, vaid hoopis ahneks – tal ei saanud kunagi küll. Nii see lumepall veerema hakkas … Rikastumise eesmärgil pole tänapäeval enam midagi püha, ei loodus ega inimene. Ületootmine on muutunud normiks nii nagu ka ületarbimine. Väga suur osa maad on muutunud kõlbmatuks, vesi ja õhk on reostunud, ka taastumatud maavarad on ammendumas
hakata end harima ja sellega seoses ka kohalikku elu juhtima. Sellegi poolest ei saanud eestlased päris vabaks, sest endiselt jäi kehtima teoorjus. Kõige tähtsam sündmus 19. sajandil oli minu arvates rahvuslik ärkamisaeg ning sellest tingitud eestluse ja kultuuri elavnemine. Eestlased hakkasid teadvustama endale, et nad on eestlased. See tekitas ühtsustunnet ning muutis rahva kokkuhoidvamaks. Rahvuslikkust hakkasid eest vedama haritlased, kunstnikud ja kaupmehed. Kõik viis selleni, et kerkisid esile sellised suured nimed nagu näiteks Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson ja Lydia Koidula. Neil kõigil oli meeletult suur roll Eesti rahva julgustamises, innustamises ning kultuuri ja poliitika elavnemises. Ärkamisaja juures on tähtis mainida ka seda, et 1857. aastast hakati avaldama Perno Postimeest, mida tunneme tänapäeval kui Pärnu Postimeest. On märkimisväärne, et leht ilmub siiani ning ei näita mitte mingisuguseid väsimusemärke. 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
