Romantism Võimas romantiline vaimuliikumine XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi 1. poolel idanes valgustuskultuuris endas. Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques ROUSSEAU üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole ning saksa mõtleja Johann Gottfried HERDERi uudne hinnang keskajale ja rahvaluulele olid kooskõlas romantikute aatega nii õiglasemast ja vabamast ühiskonnast kui ka terviklikumast inimesest. Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga. Romantikute varajane põlvkond sealhulgas näiteks inglise nn Järvekoolkond oli kaasa elanud 1789- a Suurele Prantsuse revolutsioonile, kuid eitas nii sellega vallandunud terrorit kui ka järgnenud Napoleoni vallutussõdu. Romantikute nooremas ja hilises põlvkonnas (Byron, Heine) vaimustuti revolutsiooniideest küll märksa rohkem ja nähti Napoleonis tihti Euroopa vabastajatki. Ometi sugenes k...
Graafika stiil ei olnud küll otseselt veel juugend, kuid lähtus siiski samadest allikatest : lamedad pinnad ja rõhuasetus piirjoontele tulid Jaapanist, keerulise mustriga ääred pärinesid kelti raamatumaalidelt ja nikerdustelt. Grasset`st saigi hiljem üks mõjukamaid juugendillustraatoreid ja plakatite kujundajaid. Plakatitel kasutati palju mees- ja naisakte, kuid seda erinevate nähtuste propageerimisel. Mehe keha reklaamis tööstust ja tehnoloogiat, sellal kui naise keha kasutati konkreetset toodangut ja meelelahutusi reklaamides. Naiselikkus esindas lõbu, naudingut ja instinkte, mehelikkus tegevust ja intellekti, nii-öelda tõsisemat lähenemist nõudvaid teemasid. 5. Austriasse jõudis suhteliselt juugend hilja ja (väheste tähelepanuväärsete eranditega) piirdus selle mõju pea täienisti Viiniga. Samas on nimetatud Viini ka Euroopa modernismi keskpunktiks. Mõned uurijad on öelnud, et Euroopa modernism saavutas
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE UUS MAJANDUSPOLIITIKA. Praktilise vajaduse sunnil hakkasid valitsused üha enam rakendama J. M. Keynesi poolt pakutud ja põhjendatud abinõusid. Kõige põhjalikumalt ja täiuslikumalt tehti seda Ameerika Ühendriikides president Fr. D. Roosevelti (võitis 1932. a. valimised) "Uue kursi"(New Deal) raames. Kõik see oli uudne nähtus, võrreldes ühendriiklaste senise praktikaga. Mis puutub aga maailma, siis oli "uue kursi" tähtsus selles, et sellal kui Saksamaal kriisist jagusaamiseks mindi mööda repressiivset teed, siis Ameerika Ühendriikides jäi peale liberaalne reformistlik variant. Sel oli suur tähtsus maailma demokraatliku arengu jaoks. USA VÄLISPOLIITIKA 1930. AASTATEL. Välispoliitikas oli märkimisväärne neutraliteediseaduse vastuvõtmine USA Kongressi poolt 1935. a., mis keelustas relvamüügi sõjaseisukorras olevatele riikidele. Põhjuseks Euroopa riikide Esimese maailmasõjaaegsete võlgade tasumata jätmine
Selle jaoks oli ta materjali kogunud koos sõnaraamatu ainestiku kogumisega. (Ariste 1973:58) Grammatik der Ehstnischen Sprache ilmus 1875 ning selle alguses on omakorda esimene eesti keele uurimise ajalugu käsitlev ülevaade. Kolmas eesti keele alane uurimusteos ilmus 1976. Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten sisaldab ülevaadet eesti rahvaloomingust: seal on vanasõnu, võrdlusi, needusi, hüüdnimesid; perekonnaelu tutvustust: pulmade jt pidustuste kombestiku kirjeldused ning sellal lauldavad laulud, igapäevaelu tutvustust jm. Wiedemann oli ka eesti kirjakeele kohendaja. Ta on revideerinud piiblitõlget ja Jakob Hurdaga fikseerinud eestikeelset kohtualast sõnavara. Wiedemann on uurinud ka kreevenite keelt, mida peeti liivi keele murdeks. 1871 ilmus kreevenite kohta monograafia. Kokkuvõte Paul Ariste koostatud raamat Ferdinand Johann Wiedemannist on inspireeriv igale tulevasele keeleteadlasele. Wiedemann võttis ette üha uuri keelalaseid töid, isegi väga
seepärast ei tahtnud ta Martellinot valitsejale üle anda. Kuid lõpuks ei jäänud tal muud üle, kui järele anda. Martellino rääkis kogu loo valitsejale ära ja lubas edaspidi armuline olla ja Firenziesse tagasi minna. Martellinole ja kahele teisele kinkis valitseja ülikonnad. Suurest hädaohust puutumatutena läksid nad tervelt koju tagasi. KOLMAS PÄEV Neljas novell Don Felice õpetab vend Pucciole üht patukahetsusviisi, millega võib õndsaks saada. Sellal kui vend Puccio tema nõuande järgi talitab lõbutseb don Felice ta naisega. Neljas novell on jutustatud Pamfilo poolt. Moraal: leidub küllalt inimesi, kes ise paradiisi kippudes tahtmatult teisi sinna aitavad. Elas kord rikas mees nimega Puccio di Rinieri, kes oli sügavalt usklik mees. Ta astus Püha Francisciuse ordusse toetajaks, kes ta sai oma nimeks vend Puccio. Te tegeles ainult vaimulike asjadega ja käis palju kirikus.Seal ta pidas jutlusi ja võttis osa missadest. Pidas korralikult
sõitis sellest osa võtma haigeravitsejana. Ta haigestus aga ise raskelt difteriiti ja kõhutõppe, tuli rindelt jäädavalt tagasi ning jäi kauemaks põdema.Nietzsche teadusliku tegevuse kuulsus oli nähtavasti ulatunud Liivimaalegi. Ka Tartu Ülikool oli teda professoriks kutsunud, nagu Raoul Richter oma Nietzsche-biograafias mainis, arvatavasti 1875. aasta ümber.1876. aastal sai Nietzsche sisemiselt tugevnedes selgeks, et tema ja Wagneri ideed üksteisest järjest kaugenevad, ja sellal kui Wagner Bayreuthis süvendas oma usulis-askeetlikke meeleolusid ja kristlust taides, nagu see „Parsifalis“ kristalliseerus, jõudis Nietzsche vastupidisele seisukohale, eitas askeesi, kristlust ja harrast andumust, ülistades elu ennast. Nietzsche kadus Bayreuthis äkki proovidelt ja linnast, kui valmistati ette Wagneri esimest suurt „pidumängu“, tuli küll jälle tagasi etenduste ajaks, aga läks ka siis minema enne peo lõppu, et mitte kunagi enam sinna ilmuda.22
28. Milline molekul jookseb froeesil kõige paremini? Lineaarne DNA jookseb kiiremini kui tsirkulaarne DNA. 29. Transduktsiooni etapid: 1. Faag kinnitub oma antiretseptoriga bakteriraku retseptorile. Nakatamise ajal toimub faagi DNA viimine bakterirakku. 2. Bakteri kromosoom fragmenteeritakse. Viiruse DNA-d hakatakse paljundama ja lisaks kasutab peremehe transkriptsioonisüsteemi ja translatsiooniaparaati oma komponentide sünteesiks 3. Viirus pakib oma genoomi kapsiidi ja sellal võib sagedusega 10 -6 pakkida oma geenide asemel hoopis bakter geneetilist materali. Selline faag on defektne, kuna ei suuda enam lüüsida rakke (vajalikud geenid ei pakkinud kaasa). 4. Rakk lüüsub ja uued viiruspartiklid väljuvad. 5. Faag nakatab uut peremeest. Toimub sama mis eelnevalt. Samas, retsipient ja doonor on samast liigist ja omavad omavahel geneetiliselt suurt homoloogiat – uude rakku süstitud DNA rekombineerub uue peremehe kromosoomi.
1911. aastal valminud "Kevade" avaldamine ei läinud kergelt: neli kirjastust, sealhulgas Noor-Eesti Kirjastus ja Postimees, lükkasid "Kevade" tagasi. Luts lasi teose esimese osa trükkida 1912. aastal omal kulul Postimehe trükikojas 2100 eksemplaris. Ehkki esimesed arvustused Anton Jürgensteini ja A. H. Tammsaare sulest olid tagasihoidlikud, muutus raamat lugejate seas üha populaarsemaks. Oma osa oli menus ka asjaolul, et Oskari noorem vend, hilisem filmimees Theodor Luts töötas sellal Postimehe raamatuäris müüjana ning soovitas raamatut lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla. Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid töid. Ehkki Luts ei pidanud oma koolimälestusi kirjutades nende lugejatena silmas lapsi, võitis "Kevade" juba 1920.30
kuidagi ümber käia, nt salvestada, hankida, jagada jne. Läbi sajandite on üritatud klassifitseerida teadmisi ning erinevad valdkonnad on keskendunud erinevatele dimensioonidele. Tulemusena on tekkinud arvestataval hulgal klassifikatsioone sõltuvalt filosoofial ja isegi usul. Äriteadmuses on tavapäraselt eristatud kahte liiki teadmisi otseseid ja kaudseid. Esimene keskendub rohkem sellisele teadmisele, mis on kodeeritud ehk kuskilt dokumentidest leitav sellal kui teine keskendub mittekodeeritule ehk sageli isiklikele kogemustele tuginevatele teadmistele (AN Educational KM Site, 2015). Juttudel ning nende vestmisel on teadupärast erinevaid väljundeid, tihtipeale meenuvad esmalt jutuvestmised lastele, kuid tegelikult võib sellel olla veelgi kaugem ja mõjukam sisu ning seda teadmusjuhtimise kontekstis. Jutustus on maailma mõistmise ja teadmiste edasiandmise peamine vahend. Jutustus teeb võimalikuks
on see Gadameri jaoks täpne kirjeldus viisist, kuidas hermeneutiline protsess toimib. Humboldt pööras tähelepanu keele vormile, hermeneutiline kogemus ei saa aga sisu ja vormi eristada, sest sisu jõuab meieni vormi kaudu. Võõraga suheldes on alati kohal ka enese maailmamõistmine ja keelekogemus. Inimese maailmas olemisel on keeleline iseloom ning keele tõeline olemus on selles, et temas väljendub maailm. Erinevalt teistest elusolenditest inimesed omavad maailma, sellal kui muu elav on Eingelassen, maailma heidetud või lastud. Muud olendid sõltuvad Umwelt'ist. Inimene on vaba ja see vabadus seostub maailma keelelise struktureeritusega. Gadamer viitab Nietzschest lähtuvalt inimese positsioonile maailmas; omada keelt tähendab omada maailma. Samas pole inimene keele käes vangis, keele mudeleist sõltuv. Gadamer rõhutab inimese vabadust keele suhtes, vabadust nimede suhtes, mida asjadele anda. Me asetseme keeles ja seetõttu pole meil võimalik
harutasin lagedal, märjal, äsja ümberküntud kesapõllul: „pikali“ ja „püsiti“ ja „püsto, joostes marss, marss!“ – seni, kuni olin mudaklomp ja kokku varisesin; neli tundihiljem näitasin Himmelstossile oma eeskujulikult puhastatud univormi ja varustuse ette, igatahes verele hõõrtud kätega; koos Kropi, Westhusi ja Tjadeniga harjutasin ilma kinnasteta kibeda pakase käes veerand tundi „valvelseisangut“ surudes paljad sõrmed vastu jääkülma püssirauda, sellal kui Himmelstoss luuravalt meie ümber tiirles ja ootas, et keegi meist vähimagi liigutuse teeks ja ta saaks meid käsu mittetäitmises süüdistada.“ „Võimlemistundides pidas Kantorek meile ülipikki loenguid seni, kuni meie klass tema juhtimisel nagu õks mees piirkonna komandatuuri marssis ja oma nimed vabatahtlikena kirja pani“ +Kantorek ja Himmelstoss oli sama kasvu „ Kantorek oli meie klassijuhataja, hallis saterkuues range, karihiirenäoga väike mehike. Ta oli
Samaviisi leidis Loew (1967), et kedagi teist ,,rünnates" oma viha välja elada saanud katsealused muutusid pigem vihasemaks kui vastupidi. Teise kaasasündinud agressiivsuse teooria esitasid Jacobs, Brunton ja Melville 1965. aastal. Nad otsisid kromosoomianomaaliaid ja leidsid, et vanglapopulatsioonis oli suurem hulk XYY kromosoomikomplektiga inimesi kui üldpopulatsioonis. Ainult umbes 0,01% normaalsetest poistest esineb selline kombinatsioon, sellal kui vanglas leiti seda olevat 1,5% vanglapopulatsioonist. Nad järeldasid, et XYY kromosoomikomplektiga isikud on liigse kromosoomi tõttu teistest agressiivsemad nad on ,,sündinud kurjategijad". See teooria sai avalikkuse suure tähelepanu osaliseks ja muutus väga populaarseks, ent selle toetuseks leidus vähe tõendeid. Nähtuse üks mahukamaid uuringuid (Witkin jt, 1976) testis üle 4500 mehe, ometi ei andnud see tõendeid , nagu oleks XYY kromosoomikoplektiga
kannatusi; nad elavad ühes kehas, nad on pärit ühest ja samast sügavikust. · Mida suurem on olend, seda suurem on ka tema võime kannatusi taluda. · Ei tohi tahta võimatut. · Mina kestan. · Suurim õnn saab suurima õnnetuse põhjuseks ja tarkuse täiustamine saab rumaluse põhjuseks. · Hästi elatud elu on pikk. · Ja nõnda sellal, mil ma uskusin, et õpin elama, õppisin surema. Leonardo da Vinci suri 2. mail, 1529. aastal. Ta elas kuuekümne kuue aastaseks. Leonardo surivoodi kõrval seisis truu Francesco Melzi. Viimasel teekonnal saatsid teda vaesed, kellele ta oli palunud münte jagada. Pärandi saatus Leonardo käsikirjad viskas Orazio, notar, pööningule ning jagas kõigile, kes nende vastu huvi tundsid. Alles mõne sajandi pärast märgati nende väärtust ning
Võimuvõitlust NSVL-s pärast 1956. aastat eristab selle eelsest ajast peamiste poliitiliste konkurentide eksiili saatmine. Pärast Stalini surma on NLKP Stalini võimu ajal toime pandud genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude eest pannud vastutuse Jossif Stalinile enesele kuid on vabastanud vastutusest NLKP. Stalini hukkamõistule Hrustsovi ajal järgnes tema osaline rehabiliteerimine Breznevi võimul olles, mil ei olnud heaks tooniks rääkida sellal toimunud kuritegudest. Stalini järglased peasekretäri ametikohal (Hrustsov, Breznev) üritasid NSVL sise- ja välispoliitikat muuta ning reformida, kasutades neid teadmisi ning kogemusi, mis olid omandatud Stalini ajal.Stalin omistas endale ise kõrgeima sõjaväe auastme (generalissimus) Stalin oli nii NSVL liider kui ka sümbol. Oma võimu kasutas Jossif Stalin tagaplaanil olles. Sümbolina oli tema nimi ja isiksus esiplaanil rohkem, kui oli võimalik reaalsuses.
Arhitektuur moodustab omamoodi fooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal kui teised traditsioonilised kunstid industrialiseerimise ajastul käisid alla, olid arhitektid kunsti taassünni esirinnas. W. Morris, P. Webb ja A. Mackmurdo olid õppinud arhitektid. Paljud juugendliikumise liidrid olid samuti arhitektid : Horta, Guimard, Van de Velde, Behrens, Mackintosh, Gaudí ja teised. "Arts and Crafts" liikumise arhitektid vaatasid nostalgiliselt tagasi rikkalike traditsioonidega inglise industrialiseerimiseelsesse maaelamute lihtsasse tellis- ja kiviarhitektuurile.
mis seekord oli pööratud juba vahetult Kreeka kirjandusele. Orientatsiooni muutus tõi kaasa selle, et XIX sajandil hakati Rooma kirjandust alahindama. Tema tähtsust hakati piirama üksnes ,,vahendaja" osaga, mis olevat olnud tingitud sellest, et ladina keel oli Lääne- Euroopas rohkem levinud kui kreeka keel. Tõsi küll, keskaja esimesel poolel ja varase Itaalia renessansi ajal oli kreeka keel Lääne-Euroopas peaaegu tundmatu, sellal kui ladina keelt tunti kõikjal. Kuid antiikkirjanduse suurima mõju ajajärk Euroopa kirjandusele algab XVXVI sajandil, mil kreeka keelt Euroopas juba tunti (enam-vähem). Ja kui Euroopa pöördub nüüd antiikkirjanduse poole tema Rooma teisendis, siis ei sünni see mitte kreeka keele mittetundmise tõttu, vaid sellepärast, et Rooma teisend vastas enam selle aja kunstilise maitsele ja tema kirjanduslikele tarvidustele.
internatsionaalsesse brigaadi, aga stalinistide arveteõiendamised anarhistide, anarhosündikalistide, vasakpoolsete kommunistide jt. vasakparteidega 3.7. mail 1937 Barcelonas süvendasid tema senist tõrksust stalinismi vastu ning edaspidi sai temast riigikommunismi leppimatu vaenlane. 10. mail 1937 läks George Orwell alamleitnandina P. O. U. M.-i väesalka tagasi. 20. mail lasi falangistide snaiper tal kõrist kuuli läbi. 14. juunini 1937 oli Orwell ravil ja sellal, kui ta rindele oma vabastamisdokumentide järele läks, kuulutas stalinistide mõju alla sattunud Hispaania valitsus P. O. U. M.-i illegaalseks. Orwell varjas end Barcelonas politsei eest ja 23. juunil 1937 õnnestus tal koos abikaasa Eileen O'Shaughnessyga üle piiri Prantsusmaale põgeneda ("Kummardus Katalooniale", 1938). Teise maailmasõja ajal teenis ta Kodukaitses ja töötas BBC-s. 1943 asus ta tööle vasakpoolse
uue kunstivoolu kubismi poolest. Tema isa oli kunstiteadlane, kes tegutses peamiselt kohalikus muuseumis kuraatorina. Picasso esimesed kunstialased teadmised on just pärit isalt, näiteks õlimaalide tegemise oskus. Kogu lapsepõlve kestel külastas Pablo mitmeid kunstikoole, kus tema isa tunde andis. Vaatamata suurele kogemustepagasile mis nende aastatega kogunes ei lõpetanud Picasso kunagi Madridi Kunstiakadeemiat. Picasso esimesed kunstikatsetused leidsid aset Barcelonas. Sellal toetas teda Jaime Sabartés, kes oli hiljem palju aastaid Picasso sekretär. Tema esimesed tööd olid mõjutatud peamiselt isa eestkostest. 23. eluaastal asus ta elama Prantsusmaale. Siit said ka alguse tema erinevad kunstiperioodid. Peale Esimest maailmasõda muutus Picasso radikaalseks patsifistiks (põhimõtteline suhtumine, mille järgi ei saa inimeste tapmist ega sõjapidamist kunagi õigustada ning, mis näeb sõda kui mastaapset tapmist). Suurkunstnik ei võtnud osa Esimest
iseloomulik. Mosaiiksusega indiviidide puhul ei ole Downi sündroomi füusilised tunnusjooned nii selgelt valja kujunenud; nende areng kulgeb normaalsemalt. Vaga harvadel juhtudel puudub Downi sündroomi selle vormi puhul ka vaimupuue. Lapse areng Normaalne laps omandab oskusi keskmise kiirusega. Arengu kiirus seevastu on laste vahel vägagi erinev. Nii ajavad mõned lapsed end näiteks juba 9 kuu vanuselt püsti ja hakkavad kõndima, sellal kui teised - samuti normaalsed lapsed - roomavad veel 18-kuuselt. Laste arengut käsitledes on kasulik kasutada analoogiat maanteel sõitvate autodega. Normaalne laps liigub oskuste arengu kiirteel keskmise kiirusega. Downi sündroomiga laps liigub sama teed mööda, omandades kasvades ja arenedes neidsamu oskusi. Kuna tema liigub aeglasemalt, jõuab ta igasse arengujärku normaalsest lapsest veidi vanemana ning peatub seal pisut pikemalt. Maksimaalne potentsiaal Arengut kontrollib aju
"Aga ma ju ei teadnud, et see olite teie. Mõtlesin, et see oli mõni niisama jalakäija, kellele ma otsa sõitsin." -Mu õde ostis äsja kasutatud auto. Kui ma siis proovi sõitu sellega tegin tundsin, et midagi oli valesti vedrustuses. Tõmbasin tee äärde, et kontrollida amorte. Panin mõlemad käed ühe esimese nurga peale ja vajutasin nii palju kui jaksasin, et näha kui palju auto hüppab. Ning kordasin toimingut mõned korrad. Minu taha oli sellal jäänud seisma keegi jalakäija, kes lõpuks ütles mulle:" Ma arvan, et isegi südame masseerimine ei käivita seda autot." Blondiin ületab vales kohas tänavat. Liikluspolitseinik märkab seda ja kukub vilistama. Blondiin ei tee väljagi, kõnnib oma teed. Pollar jookseb järele, käigu pealt vilistades. Lõpuks jõuab neiuni: "No kas te siis ei kuule, et vilistan?" küsib seadusesilm hingeldades. "Kuulsin küll! Miks ei kuulnud! Kuid kahjuks olen täna õhtul juba kinni
pöörlemisperioodist lühem Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga. Telg on orbiidi tasandiga risti, aastaaegade vaheldumine puudub. ( Jaak Jaaniste. Füüsika õpik XII klassile ) Veenus paistab taevast sädeleva koidu- või ehatähena. Antiik-kreeklased nimetasid teda ,, Fosforiks ", roomlased aga ,,Luciferiks", see tähendab valguse kandjaks.Päikese ümber tiireldes saab ta meile nähtavaks pärast ülemist ühendust Päikesega, lähenedes sellal järjest Maale. Siis võib vaadelda teda õhtuni. Hommikuti hakkab ta paistma pärast alumist ühendust Päikesega, on tema kaugust Maast väiksem kui 40 miljonit kilomeetrit.Kahjuks on ta sel ajal meie poole pööratud oma valgustamata küljega ega ole nähtav. ( P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia ) Veenus asub päikesele lähemal kui Maa, siis saab ta Maast üle kahe korra rohkem soojust ja valgust. Suuruse ja massi poolest ei erine Veenus Maast peaaegu üldse
Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. Suured dinosaurused olid kõigi aegade suurimad maismaaloomad, kuid sinivaal on neist suurem. Dinosaurused valitsesid maailma 140 miljoni aasta vältel. Nende ajastu algas umbes 210 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. See oli periood maailma ajaloos, mida nimetatakse mesosoikumiks ehk keskaegkonnaks. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesiroomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Suurimad dinosaurused olid üle 30 meetri pikad ja üle 15 meetri kõrged. Väikseimad dinosaurused olid umbes tibu suurused
Juugend Arhitektuur moodustab omamoodi fooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal kui teised traditsioonilised kunstid industrialiseerimise ajastul käisid alla, olid arhitektid kunsti taassünni esirinnas. W. Morris, P. Webb ja A. Mackmurdo olid õppinud arhitektid. Paljud juugendliikumise liidrid olid samuti arhitektid : Horta, Guimard, Van de Velde, Behrens, Mackintosh, Gaudí ja teised. Arhitektuur- tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias. Valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned
koolis olnud ainult gümnaasiumiklassid · 1998. a. oli Jaani tänava poolses osas tulekahju · Renoveeritud koolimaja avati 2002. a., täiesti uus oli senisesse koolihoovi ehitatud võimla 3) Faktid: · Kool rajati hobuse tänavale, mis asub praeguse Hugo Treffneri kuju juures. · Praeguses koolimajas oli sellal Tartu Kubermangu gümnaasium · Nõukogude ajal kandis kool nimetust A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · meie koolis avati esimene matemaatika eriklass Eestis (1961.a) 2. Muinasaeg: 1) Ajaloo põhietapid: · Maakera tekkis ca 5 miljardit aastat tagasi; esimesed elusolendid ca 3 miljardit aastat tagasi; esimesed inimesed ca 3 miljonit aastat tagasi. · muinasaeg (8 miljonit 3000 e.Kr
Enamasti sihiti kilbi pihta, ja kui sellega tõrjuda ei suudetud, oli sadulast lendamine kindel. Osavamad rüütlid sihtisid vastase kiivrit, õigemini selle silmikut tabada oli tunduvalt raskem, aga õnnestumise korral ei jäänud vastane mingil juhul sadulasse. Vigastada saadi ka siis, kui tegemist oli õpperelvadega. Mõlema piikide purunemise järel haarati mõõgad või taprid. Et paarid vahetusid pikkade vaheaegade järel relvastuse kordaseadmine võttis aega , siis sellal lõbustasid pealtvaatajaid akrobaadid, mustkunstnikud, dresseerijad ja klounid. Teisel päeval kasutasid jalgsi võitlevad rüütlid mõõku ja sõjakirveid. Kolmandal päeval jagati rüütlid kahte enam-vähem võrdsesse rühma ning algas võitlus lahingurelvadega. Surmasaanuid oli mõnikord päris hulgaliselt, haavatuist rääkimata. Ühel ebatavaliselt ohvriterohkel turniiril tapeti näiteks üle 60 rüütli. 4. RELVASTUS
aastal Pariisis Grand Opéras. 21. jaanuaril 1901 sai Verdi Milamos hotellis viibides insuldi. Tema seisund järjest halvenes ja ta suri 27. jaanuaril. Verdi matused olid Itaalia kõigi aegade suurim rahvakogunemine. 6. Roll Itaalia ühendamises Verdi kuulsusaastad langesid kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga. Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitilise olukorra vastaste meeleoludega. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos, mis sellal oli Austria poolt okupeeritud. Rahvas samastas end Paabeli vangipõlve viidud juutidega. „Nabuccost“ pärit orjade koori laulu on korduvalt pakutud Itaalia hümniks. Milanolased hakkasid pooldama Sardiinia kuninga Vittorio Emanuele II katseid ühendada Itaalia. Selliste vaadete avalik esitamine oli keelatud, mispärast kasutasid vabadusvõitlejad loosungit "Elagu Verdi!" ("Viva VERDI!"), kus VERDI oli lühend sõnadest Vittorio Emanuele Re D'Italia (Itaalia kuningas Vittorio Emanuele)
Jüriöö ülestõus ning sellele järgnenud repressioonid ja ,,must surm" vähendasid Eesti elanike arvu 14. sajandi keskpaigaks umbes 100 000 inimeseni. Tänu rahulikumatele aegadele kasvas Eesti rahvaarv 16. sajandi keskpaigaks ligi 300 000 inimeseni. Linnadest olid suuremad Tallinn, mile elanike arv küündis 15. sajandil 7000-8000 inimeseni ja Tartu 5000-6000 elanikuga. Euroopa suurlinnadega võrreldes polnud seda just palju. Näiteks Rootsis ja Soomes polnud sellal ühtegi nii suurt linna. Stockholm oli Tallinnaga võrreldes vaid linnake, Helsingit polnud aga veel olemaski. Helsingi asutati alles aastal 1550 kalurikülade ühendamise teel, et idakaubanduses Tallinnale konkurentsi pakkuda ja järgmise paarisaja aasta vältel näis see katse ebaõnnestuvat. Soome tähtsaimaks linnaks oli keskajal Turu. Ülejäänud Eesti linnade elanike arv oli umbes tuhat (Adamson, Valdmaa 1999: 46). Linna valitses raad
MUINASEESTLASTE PÄRITOLU JA VANIMAD ELUPAIGAD 8000 e.Kr.--5500 e.Kr. Esimesed andmed inimeste elamise kohta Eestis pärinevad Pärnu jõe kaldalt Pulli asulakohast, mille vanuseks on hinnatud umbes 9000-8500 aastat e.Kr. Tegemist on keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi asulaga ning tollest ajast on Eestis teada veel mõned asulakohad. Näiteks Kunda Lammasmäe asulakoht, mis leiti 1886. aastal ning see andis nime kogu keskmise kiviaja kultuurile, mis oli levinud Läänemere ümbruses. Nagu pea kõik seni leitud mesoliitilised asulakohad, asus ka Kunda asulakoht siseveekogu ääres. Nimelt oli Lammasmägi sel ajal saar madalas järves. Radiosüsiniku dateeringute järgi elati Lammasmäe asulas 8700--4950 aastat e.Kr. Inimasustus oli sellel ajal Eestis väga hõre. Rahvaarvu on hinnatud umbes tuhandele inimesele. Need inimesed olid Kunda kultuuri kandjad ja elasid veekogude lähedal. Nende keelelist kuuluvust ei teata. Arvatakse, et nad tulid Eestisse kas Ke...
............... 13 2 Sissejuhatus Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Juhan Viidingu loomingut peaks käsitlema koos elulooga, sest looming on väga tihedalt põimunud tema lapsepõlve ja noorusajaga. Juhan Viiding oli rahutu hing. Hasso Krull on arvanud näiteks, et Üdi oli nii populaarne, et hulk tema tekste saigi tollase popkultuuriosaks, sellal kui kriitikat jahmatas Üdi piiramatu mängulisus, ootamatud vastandused ja ümberpööramised. Elo Viiding, plaadikogumiku ,,Juhan Viiding" saatesõna Juhan Viidingu sõnamõjus selles kontekstis harjumatult otsekohase hinnanguga elule ja inimestele; see puudutas, ärritas ja pani muigama; raputas või lohutas, kuid ei jätnud iialgi kedagi külmaks. 3 Elulugu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas.
Päikesesüsteemile ja kosmosele. Hiliskeskajal toimus üleminek rahvuslikele kultuuridele,usule ja lõpuks ka riiklustele. Koos sellega tekkis aadli metseenlus, kuningate merkantiilsus ja selle najal järk-järguline üleminek absolutismi. See tagas omakorda rahva vagadusliikumise ärakasutamise poliitilistel eesmärkidel ja seeläbi selle ülemineku ülemkihtide poolt toetatud reformatsiooniks. Sisuliselt lõpetas hiliskeskaja sellal tekkinud rahvusriikide reaalpoliitika ja absolutismi algus, rüütlitest palgasõdurite kasutamiselt üleminek regulaararmeedele ja rahva müstitsistlikule usule tuginenud nõiajahi kõrgaja lõpp. Kuid ka renessansile omase empiirilise ja esoteerikasse kalduvale teadusele kindla reaalteadusliku metodoloogilise aluse panek (R.Descartese "Arutlus meetodist" 1637). See tähendas ka senise veel säilinud Itaalia kultuuri mõjuperioodi (Medicidest
kogu tsivilisatsioon on eksitee. Essee sai auhinnatud Dijoni Akadeemia poolt. Essee ,,Kust pärineb inimestevaheline ebavõrdsus ja kas loodusseadus annab sellele õigustuse?" 1753 Rousseau väidab, et kõik inimesed ei ole küll loomu poolest võrdsed, kuid kõige tähtsam ebavõrdsus nende vahel põhineb omandil, mille järgi ühiskond jaguneb rikasteks ja vaesteks, ja see omand on kõike muud kui loomuõigus. See on loomuliku õiguse vastane, et käputäis inimesi elab külluslikult, sellal kui nälginud inimhulkadel on puudus hädavajalikumast. Järelikult on tsivilisatsioon ise igasuguse pahe algpõhjus. ,,Emile ehk kasvatusest" 1762 Romaani vormis kirjeldatakse Emile'i-nimelise poisi kasvatamist, mis põhineb armastusel ja mõistusel. Mõistuspärane kasvatus tähendab seda, et arendatakse igale inimesele omaseid loomupäraseid häid kalduvusi ja last kaitstakse ühiskonna halbade mõjude eest. Poisile ei
küll ärkvel, aga puhkab, silmad suletud. Katseisiku uinudes graafik muutub (algfaas 1); nõrgad silmaliigutused siiski erinevad. Faas 2 osutab ,,unevärtnatele", s.t. ahastele lainerühmadele. Esimese 90-minutilise tsükliga jõuab katseisik kiiresti 4.faasi nüüd ulatuvad ajulained sügavamale, on laiemad ning kooma puhul reistreeritavatega väga sarnased. Erandjuhul esinevad selles faasis unenägudeta unena. Seejärel lähevad ajulainete redistreeringud taas esimesele tasandile, ent sellal kui algfaasis silmaliigutusi peaaegu ei esienudki, ilmnevad taasalgavas 1.faasis kiired silmaliigutused (REM), mis on tihedalt seotud unenägudega. Esimene faas. Selles faasis on uni kõige kergem. EEG fikseeringud sarnanevad väga ärkveloleku omadega. Suigatame, meie lihased lõdvestuvad, südametegevus aeglustub. Öise une kestel pöördume sellesse faasi mitu korda tagasi, naaseme sügavamast unest üha pikemaks ajaks pinnalisse. Teine faas. See algab peagi pärast uinumist
jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti kasutusele rangid, sest senine umber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgastest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli uha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal hakati kasvatama ka mitmeid uusi põllukultuure: idast jõudsid Euroopasse riis, puuvili ja roosuhkur. Senise mõru apelsini kõrval hakati Vahemeremaades kasvatama magusat apelsini. Kuni XIV sajandini kasvatati Inglismaal isegi viinamarju, siis muutus kliima karmimaks ja viinamarjakasvatus hääbus. Kõige arenenumad põllumajanduspiirkonnad olid Lõuna-Hispaania ja Flandria (tänapäeva Belgia). Loomakasvatuse osakaal oli üpris tagasihoidlik
Molanna) vi taimeosakestest (puruvanad, näit. Phryganea). Enamasti on kojad silindrilise vi koonilise kujuga, kuid esineb ka sarvekujulisi (Apatania) vi teokoda meenutavaid (tiguehmeslased - Helicopsychidae Phja- Ameerikas) maju. Koda esineb ka kahe ainult maismaal elutseva liigi (maaehmekad - Enoicyla) vastsetel. Enamus kojaga ehmestiivalistest on taimtoidulised, röövvorme on suhteliselt vähe. Kojaga ehmestiivalisi esineb nii seisu- kui vooluvetes, sellal kui kojata liigid elutsevad vaid vooluvetes. Keerulisemal juhul ehitavad vastsed endale kivide vi veetaimede vahele püünisvrgu, mille suurus on 1 - 2 ruutsentimeetrit. Vrk meenutab veidi lehtrit ja on paigutatud suudmega vastuvoolu. Vastsed ise peituvad vrgendniidist torukeses, mis suubub poolviltu püünisvrgu tagumisse otsa, nn. "aknasse". Kui mni sobiva suurusega loomake vrku satub, tuleb vastne torust välja ja sööb ta ära. Vooluvees ähvardab vrke igasuguse prahiga
Tallinna Ühisgümnaasium Merkuur Referaat Koostaja: Sandra Baranin 9.A klass Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sisukord 1.Merkuur.............................................................................................................................2 2.Nimi.................................................................................................................................. 3 3.Mõõtmed...........................................................................................................................3 4.Pöörlemine........................................................................................................................3 5.Vaadeldavus.....................................................................................................
Phrixos tuli jäära seljast maha ja vaatas ringi. Palee sihvakate marmorsammaste ümber olid mähkunud viinamarjaväädid ja neljas varjulises lehtlas pladises neli purskkaevu. Nendes oli peale vee aga muudki. Esimene kaev purskas kõrgele värsket külma piima, teine purskas magusat veini, kolmas kallihinnalist õli ja alles neljas paiskas taeva poole kristalse veejoa. Aga see vesigi polnud tavaline. Suvel oli see jääkülm ja talvel soe. Sellal kui Phrixos imepäraseid purskkaevusid imetles, tuli õuele kungas Aietes ja kutsus poisi paleesse. Ta kostitas teda ja küsis, kust ta on tulnud. Phrixos jutustas kuningale võõrasemast, õelast ennustusest ja jäärast ja sellestki, kuidas ta kaotas õde Helle. Niipea kui kuningas kuulis kuldsest jäärast, tahtis ta seda näha. Phrixos viis kuninga palee ette, kus jäär muruplatsil puhkas. Temast kiirgas kuldset kuma, mis kuldas üle puud, rohu ja põõsad.
Heiti Talvik ,,Legendaarne" Tartu 2012 Eellugu Heiti Talvik on oma lühikeseks jäänud elu jooksul kirjutanud kaks luulekogu ,,Palavik" ja ,,Kohtupäev". Ta oli koos oma naise, Betti Alveriga, arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Talvikul on väga palju luuletusi, mis lõpliku kuju saavad pika aja jooksul. Huvi luule vastu ärkas alles keskkoolis. Juba viieteiskümneselt oli ta läbi lugenud hulganisti erinevate autorite loominguid, autoriteks olid näiteks Lev Tolstoi, Eduard Vilde, Dante ja Goethe. Koolipäevil võis tema luulest leida heroilisi ajalaule ning värsse Ilmutamisraamatu teemadel. 1923 lahkus ta ootamatult koolist, ning läks Kohtla-Järve põlevkivikaevandusse, kus ta oli eemaldunud tavapärasest keskkonnast. Kohtla-Järvel jõudis ta selgusele, et luuletamine on tema tõeline kutsumus. Sellest ajast algas Heiti Talviku pühendunud luuletamine. Tema luule väljendab suuri...
Juugendi (Art Nouveau) -aegne graafika Prantsusmaal Prantsusmaal oli levinud graafika-alaks plakatikunst. Plakatikunstil jaoks olid omaette galeriid ja kollektsionäärid ning plakati kunstiline tase oli kõrge. Ilmnes, et õnnestunud plakatid müüvad ideid ja elustiili rohkem kui konkreetset toodet. Plakatitel kasutati palju mees- ja naisakte, kuid seda erinevate nähtuste propageerimisel. Mehe keha reklaamis tööstust ja tehnoloogiat, sellal kui naise keha kasutati konkreetset toodangut ja meelelahutusi reklaamides. Naiselikkus esindas lõbu, naudingut ja instinkte, mehelikkus tegevust ja intellekti, tõsisemat lähenemist nõudvaid teemasid. Jules Cheret hülgas traditsioonilise plakati kui lihtsalt mingi sündmuse kuulutaja. Selle asemel lõi ta pilkupüüdva kujutise, millele lisas vaid hädavajaliku informatsiooni. Selleks, et silma torgata üldisest tänavapildist, lihtsustas ta pilti värvid muutusid jõulisteks,
ärkaks kurbus taas võtma su und. peegeldavad juba päikest tähelepanematuse tähelaev Mathura sõuab üksinda läbi musta mere ja meie ükskõiksuse kohmetud nurgakivid VAADATA merd. Päevast päeva kukuvad kiiresti ja vabalt kuristikust alla vaadata üle mere, sellal kui soolane tuul aga me ise maitseb su huuli, joome kollaste karikakarde teed käed tulitavad mõladest - sest et üha on tarvis kevadisel pööripäeval sõuda; oma aja hämarduvas kohvikus ja rannik on kuldne nagu hüljatud vari.
1911. aastal valminud "Kevade" avaldamine ei läinud kergelt: neli kirjastust, sealhulgas Noor-Eesti Kirjastus ja Postimees, lükkasid "Kevade" tagasi. Luts lasi teose esimese osa trükkida 1912. aastal omal kulul Postimehe trükikojas 2100 eksemplaris. Ehkki esimesed arvustused Anton Jürgensteini ja A. H. Tammsaare sulest olid tagasihoidlikud, muutus raamat lugejate seas üha populaarsemaks. Oma osa oli menus ka asjaolul, et Oskari noorem vend, hilisem filmimees Theodor Luts töötas sellal Postimehe raamatuäris müüjana ning soovitas raamatut lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla. Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid töid. Raamatu muudavad ajatuks selle värvikad karakterid, rahvalik huumor ja elav tegevustik,
ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Imilondi pikkus on väga erinev, valmikuna mittetoituvatel liikidel (näiteks kedriklased, mõned surulased) on see sageli täiesti kadunud, sellal kui troopilisel surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks eistekedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Erandlikud on pikktundelkoilased (suguk. Adelidae), neil on tundlad kehast mitu korda pikemad. Tundlaid on väga mitmesuguse kujuga. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st
Rahvuslik liikumine ja (rahvus)romantism eesti kirjanduses 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi
on hakanud üha enam näitama välja oma vastumeelsust erinevate jagamismajanduse platvormide üle. 2013. aastal läbiviidud uuringust selgus, kui Airbnb platvormil kasvab 10%, siis väheneb hotellide igakuine sissetulek 0,37%. Madalama hinnaklassi ja konverentsiruumideta hotellides on sissetulek kahanenud 8-14% ulatuses. (Byers, J. Davide, P. Zervas, 2017) Enamik suuri koostööplatvorme (näiteks Airbnb) on loodud Ameerika Ühendriikide ettevõtete poolt. Sellal, kui Ühendriikides õitsevad kasvuga seotud arengud, siis Euroopa platvormid seisavad silmitsi takistustega, mis võivad enamasti põhjustatud olla Euroopa Liidu keskkonnast. Euroopa ühed edukaimad jagamismajanduse platvormid on Wimdu, 9flats ning Gloverer, kuid USA edukaim Airbnb platvorm on neist mitmeid kordi nii oma suuruselt kui ka majutuskohtade arvult suurem. Kuna kahe erineva maailmapaiga raamistikud on platvormidele erinevad, siis esineb ka takistusi, mis võivad osutuda kulukateks
Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara (sündinud Pölzl) kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Hitleri vanemad olid mõlemad pärit Waldviertelist Doonau põhjakaldal, umbes viiskümmend miili Viinist kirdes. Tema vanemad olid omavahel sugulased. Isa tõi ta ema Klara majja selleks, et too hoolitseks tema laste eest, sellal kui tema teine abikaasa, kes oli haige ja suremas, oli viidud mujale hooldusele. Kui Aloisi abikaasa suri, abiellus Alois Klaraga, olles mitu kuud katoliku kirikult eriluba oodanud. Oli ka viimane aeg, sest Klara oli juba nähtavalt rase. Alois Hitleri töö tõttu vahetas tema perekond sageli elukohta: nad kolisid Braunaust Passausse, Lambachi ja Leondingi Linzi lähedal. Oma leebesse emasse oli ta kiindunud, kuid oma isa kirjeldab Hitler raamatus "Mein Kampf" äkilise türannina
lähedale sattunud inimesi. Pereelu. Kühmnokad pesitsevad suurte kuhilate otsas, mis nad ehitavad madalasse vette või soisesse kohta. Linnud kasutavad sama pesa kohta. Emaslind muneb pessa 5-12 muna, tavaliselt 5-7. Haudumine kestab 36-38 päeva ja kuigi haudumisest võtavad osa mõlemad linnud, istub pesal tavaliselt emane ja valves on tavaliselt isaslind. Koorudes on pojad pruunikashallid ja nad jäävad pessa ainult üheks päevaks. Tavaliselt viib isane poja vette sellal, kui emane järelejäänud mune haub. Toidulaud. Menüü koosneb kuni 1 meetri sügavuse asuvatest veetaimedest, sööb ka putukaid ja molluskeid. Teinekord toitub ka maapinnal kasvavatest taimedest. Arvukus. Eestis pesitseb 2 000-3 000 paari, Euroopas 86-120 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 260 tuhande isendi. Hiireviu · Välimus. Hiireviu on jõulise keha, ümara pea ja lühikese sabaga röövlind. Ta värv on varieeruv,
a . kuningas jättis kõik oma tegemised kardinal richelieu hooleks. Peale eelmist kuningat asus valitseme Louis 14. Ta hakkas riigiasju ise ajama. Ta võis kõike seadusi välja anda ja neid kustutada. See oli absolutismi kõrgaeg kogu euroopas. Tema käsul ehitati versaillesse õukonnalossid, kuhu asus elama tema õukond. See sai kuulsaks kogu euroopas. Sellest alates peale hakati huvituma kuntsist, kirjandusest, prantsuse keelest, moest, ja kõõgikuntsist. Sellal hakati valmistama ka jäätist ja vahuveini. Majanduspoliitika: louis 14 parimaks nõuandjaks oli colbert, ta kutsus oma riiki välismaa meistreid, kes pidid rajama manufaktuure, ta kehtestas kõrged sisseveotolli maksud, ehitati palju maanteid ja kanaleid, tehti palju kolooniaid, müüdi aadlitiitleid sõja jaoks, suurendati makse. Kirikupoliitika: louis 14 oli vastumeelt, et tema alamad on teist usku, kui tema ise, nendeks oli hugnotid. Kuningas kustutas
Veel olla nad mõnitanud midagi pühalikku sellega, et koori meeslauljatel olid seljas frakid, ansamblil aga hilbud. Ruja sai "igavese" esinemiskeelu. Ruja oli muutnud osaks mitte ainult eesti rockmuusikast, vaid ta seondus mitmel moel kogu noore eesti kultuuriga. 5 Teine periood proge ruja(1976-1979) 70-ndate keskel andsid RUJA loomingus ja live esinemistes tunda sellal kogu maailmas aktuaalsed trendid. Rockmuusika ei olnud enam pelgalt meelelahutus, vaid realiseerus oma aristokraatlikul kõrgtasemel pigem kui kunst. Sama suhtumine domineeris ka tollase RUJA loomingulise tuumiku Nõgisto-Kappeli-Alenderi püüdlustes. Sel perioodil loodud laulud (Ei mullast, Üle müüri, Ahtumine, Avanemine, Põhi. lõuna, ida, lääs... jms.) ja ulatuslikud kompositsioonid (Mis saab sellest loomusevalust, Kaks pihtimust,
tundeid on. Nad muutusid oma salasuhte suhtes nii paranoiliseks, et suures seltskonnas ei julenud isegi mitte pilke vahetada. Temas oli palju arusaamatust inimeste käitumise ja tolle aja kommete vastu, ta justnagu poleks kuulunud sinna. Archer ei saanud aru miks võib üks igati võimekas inimene nii kergesti alla anda kui ta läbi kukub, samal-ajal kui eakaaslased ennast tippu töötlevad. ,,Archer imestas aina, miks nii vaheda mõistusega inimene nii rahulikult leppis läbikukkumise, sellal kui teised eakaaslased alles visalt oma koha eest võitlesid." Ta oli ka seiklusjanuline. Archer anus alatihti et krahvinna Olenska temaga põgeneks kuhugi kaugele, kus nad saavad vabalt oma tundeid üksteisele avaldada, kuid Ellen Olenska ei võtnud kunagi vedu. ,,Lähme siit koos minema, kaugele." Raamatu lõpuks, kui Archeri naine ära suri ja ta oma pojaga Pariisi sõitis, oli ta muutunud tagasihoidlikumaks
on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara (sündinud Pölzl) kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Hitleri vanemad olid mõlemad pärit Waldviertelist Doonau põhjakaldal, umbes viiskümmend miili Viinist kirdes. Tema vanemad olid väidetavalt omavahel sugulased. Isa tõi ta ema Klara majja selleks, et too hoolitseks tema laste eest, sellal kui tema teine abikaasa, kes oli haige ja suremas, oli viidud mujale hooldusele. Kui Aloisi abikaasa suri, abiellus Alois Klaraga, olles mitu kuud katoliku kirikult eriluba oodanud. Oli ka Adolf Hitler lapsena viimane aeg, sest Klara oli juba nähtavalt rase. Alois Hitleri töö tõttu vahetas tema perekond sageli elukohta: nad kolisid Braunaust Passausse, Lambachi ja Leondingi Linzi lähedal. Oma leebesse emasse oli ta kiindunud, kuid oma isa kirjeldab
60. Kui poksija kukkus või puudutas maad mingi kehaosaga peale jalgade, siis seda loeti raundiks. Abistajad e. sekundandid tõstsid “mahalöödu” põlvili või püsti ja üritasid teda ergutada massaažiga ja viskiga! Moodsa poksi algusaastaks peeti 1719.a., mil James Figg avas Londonis Oxford Street´il vehklemise- ja poksikooli ning kuulutas ennast Inglismaa meistriks. Poksimist nimetati ka “rusikatega vehklemiseks” ja relvastamata enesekaitseks. Poks oli sellal “moodne enesekaitse kunst” : A modern art of Defence. Teine Inglise härrasmees - Jack Broughton oli esimeste poksimääruste autoriks, mis avaldati 17. augustil 1743.a. ;olles ühtlasi poksiringi ja -kinnaste leiutajaks. Tõsi, võistlustel võeti kindad kasutusele märksa hiljem – 19. sajandil, kuid treeningutel kasutati neid käte kaitseks. Broughton kasutas lööke solaari (solarplexus) piirkonda, pidades seda kohta eriti löögitundlikuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
