Resorptsioonifaas 131.Milline alljärgnevatest hormoonidest suurendab Henle lingu ülenevas sääres naatriumi ja vee tagasiimendumist ning vähendab seega uriini teket? Aldosteroon 132.Millises mehe suguelundis toodetakse meessugurakke ja meessuguhormoone? Munandites 133.Mis on pildil numbritega tähistatud kuseelundkonna osade nimetused? Numbriga 1 on tähistatud... → neerusäsi, Numbriga 2 on tähistatud... → kusejuha 134.Millistes seljaaju sarvedes asuvad motoorsed neuronid? Eessarvedes 135.Milliseid närvisüsteemi osi on all kirjeldatud? a) Pea- ja seljaaju → Kesknärvisüsteem, b) Pea- ja seljaajust väljuvad närvid → Piirdenärvisüsteem, c) Närvisüsteemi osa, mis reguleerib siseelundite, südame, veresoonte ja sisenõrenäärmete talitlust ning mille talitlus ei allu tahtele → Autonoomne närvisüsteem, d) Närvisüsteemi osa, mis varustab närvidega vöötlihaseid ja meeleelundeid ning mille talitlus allub
· Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon närvisüsteemi vahendusel. Humoraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel.
Samuti koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult kindlat elundit või kudet. 4. Millest koosneb ja mis ülesanne on kesknärvisüsteemil? Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Peaaju paikneb koljus, ta kaalub umbes 1,3- 1,4 kg ja meenutab väliselt sültjat massi. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Seljaaju paikneb selgrookanalis. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest, valgeaine moodustavad aga närvirakkude pikad jätked. Suuraju koor koosneb peamiselt hallainest, koore all paikneb valgeaine. Seljaajus paikneb aga hallaine seesmiselt ja valgeaine moodustab välimise kihi. 5. Millest koosneb ja mis omadused on piirdenärvisüsteemil? Piirdenärvisüsteem, mille moodustavad väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid
kõhunääre) · Hingamiselundkond: nina, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Tagab gaasivahetuse. NB! Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gasilises olekus vaid üksnes vees lahustunult! · Ringeelundkond: veri, veresooned, süda. Transpordib kehas aineid. · Erituselundkond: neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti. Eritavad ka kopsud ja nahk. · Närvisüsteem: peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid. Vahendab ja töötleb informatsiooni. Jaguneb kesknärvisüsteem (pea-ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem (närvirakkude kimbud) · Sisenõresüsteem e. endokriinnäärmete süsteem: käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealsed, kõhunääe, munasari, munandid. · Homoöstaas- võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest · Refleksikaar- mingi ärrituse poolt vallandatud signaal e
Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise...
õlavarreluu liiges) 14. Nimeta kaheteljelised liigesed: Ellipsoid ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed: Keraliiges, erivariant lameliiges( rangluu ja abaluuliiges 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arv: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei liiguks nii, et kahjustaks seljaaju. 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus: Lülimulk on kolmnurkne(kaelalüli), Lülimulk on ümmargune(rinnalüli),kõige massivsemad(nimmelülid, eesmine pind on nõgus (ristluulülid), 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist (õndraluu) 19. Lülisambadlülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülid ühendavad üksteisega
Antidiureetiline hormoon. Termoneutraalne tsoon. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja lihasrakkudesse. Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub ehk talletub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim. glükogeeniks. Pankreas ehk kõhunâäre. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Hüpotaalamus asub vaheajus taalamusest allpool ja sele kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitumiskäitumist. Antidiureetiline hormoon- sünteesitakse hüpotaalamuses, hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon). Termoneutraalne tsoon- vahemik, kus kehatemperatuuri säilitamiseks ei kulu lisaenergiat. 5
rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad ehk erutavad või pärssivad ehk pidurdavad Uue närviimpulsi tekkimine oleneb kõigi neuronini jõudnud mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast 29. Loetle peaaju osad (näita pildil). Nimeta, mida nende funktsioonidest tead . Tagaaju · piklikaju (medulla), seljaaju jätk, kontrollib reflektoorseid tegevusi (vigastamine lõpeb surmaga) · ajusild - Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu.
Naissuguhormoonid östrogeen, progesteroon Organismide looteline areng. Embrüo loode Ebrüogenees organismi looteline areng Embrüogenees lõppeb elussünnituse korral sünnimomendiga, mil organism alustab oma loote järgset arengut. Moorula kobarloode Blastotsüst Seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest raku kihist.(blastula staadium) Ürgjutt muutub kokku kasvades närvi toruks, millest hiljem kujunevad pea-ja seljaaju. Mesoderm kolmas looteleht. Tugi ja liikumis elundkonna. Vereringe elundid, eritus-ja sigimiselundkonna. Ektoderm välimine looteleht. Närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Entoderm Sisemine looteleht. Seede-ja hingamiselundkond. Erinevatel loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad.
kesknärvisüsteemi kahjustus silmade kahjustus jäsemete hüpoplaasia Tuulerõugete epidemioloogia Piisknakkus Äärmiselt nakkav Haige nakkusohtlik 2 päeva enne ja 5 päeva pärast lööbimist 9095% inimestest on 15. eluaastaks tuulerõugeid põdenud Puhangud kevaditi lastesõimedes ja lasteaedades Patogenees Lööbimise järgselt IgM, IgA ja IgGantikehade produktsioon Ak tiiter kõrgeim 23. nädalal Püsiv immuunsus Viirus persisteerub latentselt seljaaju närviganglionis Kliiniline pilt Inkubatsiooniperiood 923 päeva Kehatemp , peavalu, oksendamine Sügelus Lööve algab juustega kaetud pea ja näonahalt Levib edasi kehale ja jäsemete proksimaalsetele osadele Vabaks jäävad peopesad ja jalatallad Võib kaasneda kojuktiviit Lööve võib paikneda suulael ja põse limaskestal paraneb armistuseta Kratsimise tõttu võib lisanduda bakterinfektsioon ja jäävad armid Lööbimine Puhanguline, 24 päevaste intervallidega
südamelihaskude (ei allu organismi tahtele, rakud Sidekude: haralised) - organite ja teiste kudede vahel Närvikude: - seob kudesid ja elundeid - rakuvaheainet palju - paljudest lühikestest jätketest - rakud paiknevad hõredalt - moodustab peaaju ja seljaaju - närvirakud kannavad edasi ärritus Jaotus: kõhrkude, luukude, rasvkude, veri. Kudedest moodustuvad organid, organitest organisüsteemid. Elundite ja elundkondade vaheline rebulatsioon toimub: neuraalsel teel (närvid), humoraalsel teel (hormoonid). · Organism ühte liiki kuuluvad isendid, kellel on ühesugune ehitus ja talitus, kes elavad üesugustes
9. Kirjeldage sügooti, blastulat (põisloode) ja gastrulat (karikloode). Millises naise suguelundkonna osas need paiknevad? Sügoot – hakkab paar päeva peale viljastumist mitoosi teel kiiresti jagunema (lõigustuma). Protsess algab munajuhas ja lõppeb emakas. Blastula – embrüo rakud paiknevad emakas ümber ja areneb blastitsüst, millest areneb loode ja lootekest. Gastrula – algselt koosnev kasest rakukihist, hiljem moodustub ürgjutt, millest arenevad pea- ja seljaaju. 10. Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. 11. Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest? a. Endodermist: seede- ja hingamiselundkond b. Mesodermist: tugi- ja liikumiselundkond, eritus- ja sigimiselundkond c. Ektodermist: närvisüsteem, meeleelundid, nahk 12. Milline tähtsus on platsental? Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega
1. Inimese koed 1. Epiteelkude: kaitseülesanne. Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi, kiire jagunemisvõimega, paranevad kiiresti 2. Närvikude: moodustab pea ja seljaaju, koosneb närvirakkudest, mis võtavad vastu impulsse, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 3. Lihaskude: moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, organism saab liikuda. Tüübid: Vöötlihaskude- põhiline osa inimese lihastest. Need lihased tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele, väsivad kiiresti. Südamelihaskude- kokkutõmbed toimuvad automaatselt, inimese tahtest olenemata
orgaanilisi aineid. Mineraalained annavad luudele kõvadust, orgaanilised aga elastsust. Mis on luuüdi ja milline on tema ülesanne, milliseid luuüdisid eristatakse? Luuüdi on pehme kudeluuõõntes. Inimestel eristatakse punast ja kollast luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, kollae luuüdi aga toitainete, eriti rasvade varu . Millised on inimese luustiku ülesanded? *toestab ümbritsevaid pahmeid kudesid *on lihastele kinnituskohaks *kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi, pea ja seljaaju *võimaldab inimesel liikuda Kuidas vältida luude hõrenemist? Luude hõrenemist ehk oseporoosi saab ennetada ennekõige elustiili muutes. Soovitatavad harjutused on ujumine, aiatöö, jalutamine ja golf. Ennetamisel aitab paremini jooksmine, aeroobika, tennis, raskustegatrenn, kiirkõnd ja tantsimine. Toidulaual peaks olema rikkalikult kaltsiumi ja vitamiini D-d. Süüa suurel hulgal juurvilju, nad parandavad luude motobolismi. Mis on liiges? Millest koosneb ?
Toruluud seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. Kõõlus valgulise ehitusega, tõmbele ja veitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Inimsese luustik · Kolju; selgroog; rinnakorv; ülajäsemed; alavõõtme; vaagnavõõtme; alajäsemete luud. Kolju - koosneb aju- ja näokoljust. Selgroog · Koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. · Lülid paiknevad kohakuti ja lõlimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. · Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud. · 7 kaelalüli; 12 rinnalüli; 4-5 õndralüli-õndraluu; 5 nimmelüli; 5 omavahel kokku kasvanud ristluulüli- ristluu. Rinnakorv · 12 selgroo rinnalüli; 12 paari roideid; rinnak · Kaitseb siseorganeid süda, kopsud · Iga rinnalüliga on ühendatud 1 paar roideid. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Luudevahelised ühendused
Järgmine staadjum on gastrula. Koosneb rakukihtideks, mida nimetatakse ka lootelehtedeks. 1) Välimine e. eksoderm- närvisüsteem, meeleelundid, naha epiteel, küüned, karvad ja hammaste vaap. 2) Sisemine e. endoterm- seede- ja hindamiselundkond 3) Keskmine e. mesoterm- tugi- ja liikumiselundkond, vereringe elundkond, eritus- ja sigimiselundkond. ÜRGJUTT- on vagu embrüo välispinnal. Sellest moodustub hiljem peo- ja seljaaju. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilised etapid. Alguses sarnaneb inimene kala, siis kahepaikse ja roomaja, lõpuks imetaja lootele bioloogiline reegel. Rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Enne 36. nädalat on laps enneaegne. LOOTEJÄRGNE ARENG Otsene- vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanemaga. Järglane on küll väiksem, kuid samade välistunnustega. Moondeline- vatssündinu erineb vanemast, muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumide.
hapnikuga ja viib välja CO2. Erituselundkond: neerud, kusejuhad, põis, kusiti vabastab organismi jääk- ja kahjulikest ainetest. Sisenõreelundkond: Ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, kõhunääre, neerupealsed toodavad hormoone keha talituse reguleerimiseks. Suguelundkond: mehel: munandid, munandimanused, seemnejuha, eesnääre, suguti. naisel: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, häbememokad. vajalik järglaste andmiseks, sigimiseks. Närvisüsteem: peaaja, seljaaju ja närvid kordineerib kogu organismi ja tema keskkonna suhteid. Nahk 1.Nahk on katteelund ja kaitseb teisi kudesid mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. 2.Nahk on erituselund nahas asuvad higinäärmed, mille kaudu eritatakse jääkaineid ja üleliigseid aineid (vett). 3. Nahk on temperatuuri reguleeriv elund nahas asuvad veresooned (kapillaarid) ahenevad külmas ja laienevad
naha ja suu epiteelkoele, samuti küüned, karvad ja hammaste vaap Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna (luud ja lihased), veretringeelundid, eritus- ja sigimiselundkonna Sisemise lootelehe rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond Ürgjutt – välimistest lootelehe rakkudest moodustuv vagu embrüo välispinnale Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju Embrüonaalne induktsioon – ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise Seaduspärasused embrüonaalses arengus Imetajate embrüo sarnaneb algselt kala lootele, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning lõpuks omandab imetajale omased tunnused Biogeneetiline reegel: ontogeesi alguses (embrüogeneesises) läbitakse evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid Biogeneetilise reegili juures oluline meeldejätta:
nõrgeneb mälu ning looligiline mõtlemine. 2. D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada osteoporoosi teket. D-vitamiini on vaja stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. 3. Neuroloogilisi häireid iseloomustavad kangus/jäikus, treemorid, takistatud liikumine ja koordinatsiooni puudumine. Need tulenevad geneetilistest häiretest, infektsioonidest, elustiilist, ajukahjustustest, alatoitumisest, seljaaju vigastusest ja närvivigastusest. 4. Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Põhjuseks võib olla ühiskonna kiire areng. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. Paljudel on koolistress. Ei ole isegi nii palju depressiooni, kuivõrd seda koolistressi. Selle tagajärjel tekivad need peavalud, mida on äärmiselt raske ravida. Depressiooni vastu aitab keskkonnavahetus, elureziimi muutus, vahel on väga otstarbekas
Funktsionaalne jaotus: 1. Somaatiline e. animaalne e. kehanärvisüsteem reguleerib kõigi skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust (liigutuslikku tegevust), luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn.teadlik ja tahteline närvisüsteem (võimalik teostada liigutusi, mida me ise tahame sooritada). Jaguneb: - Tsentraalne osa pea- ja seljaaju - Perifeerne osa peaajunärvid, seljaaju närvid. 2. Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem innerveerib põhiliselt siseelundeid (ei allu meie tahtele, iseeneselik). Jaguneb: - Sümpaatiline kutsub alati esile organi aktiivsuse tõusu. - Parasümpaatiline vähendab organi aktiivset talitlust. 55. Pidurdus kesknärvisüsteemis.
langus. Sageli muutub haigestumise algstaadiumis tekkinud täielik halvatus, mille korral inimene ei suuda tahtlikke liigutusi sooritada, juba mõne päeva jooksul pareesiks, st aktiivsed liigutused hakkavad jäsemetes taastuma. Mis on tsentraalne e. spastiline halvatus? Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus. Tsentraalse ehk spastilise halvatuse puhul on kahjustatud peaaju motoorsed keskused või pea- ja seljaaju ühendavad motoorsed juhteteed. Selle tagajärjel tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme (tahtmatuid liigutusi) ning patoloogilisi (haiguslikke) reflekse. Mis on perifeerne halvatus? Piirdenärvisüsteemi kahjustuse korral tekib perifeerne ehk lõtv halvatus. Perifeerse halvatuse korral on kahjustatud kas peaaju tüvi, seljaaju teatud piirkonnad või perifeersed närvid
Kloonindiviididel on sama palju individuaalsust, inimõigusi ja "hinge" kui ühemunamitmikutel. Organismide kloonimine on ebaloomulik ja seega ebaeetiline. Võib tulevikus meditsiinile oluliseks osutuda (praegu on alles katsetamisjärgus). Kloonindiviidid võivad mutantsete doonortuumade tõttu olla geneetiliste puuetega, sh. vähisoodumusega. 15. Kuidas saab tüvirakke rakendusbioloogias kasutada? · Närvirakkude asendamine seljaaju kahjustumise korral. · Insuliini tootvate rakkude siirdamine diabeedi korral. · Luuüdi siirdamine kasvaja korral. · Parkinsoni või Alzheimeri tõve tagajärjel kahjustunud ajurakkude asendamine. · Infarkti tagajärjel kahjustunud südamerakkude asendamine. · Põletuste tagajärjel kahjustunud naharakkude asendamine. · Nabaväädivere tüvirakke on kasutatud mõne luuhaiguse ja leukeemia ravis.
14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e. munaliiges ja sadulliiges(kodarluu ja pöidla-randmeliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: Keraliiges (õlaliiges) ja Pähkelliiges(puusaliiges) 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju. Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei liiguks nii, et kahjustaks seljaaju. 18.Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülile üks iseloomulik tunnus: Lülimulk on kolmnurkne(kaelalüli), Lülimulk on ümmargune(rinnalüli),kõige massivsemad(nimmelülid), eesmine pind on nõgus (ristluulülid), 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist (õndraluu) 19
Normaalne ja patoloogiline füsioloogia ja anatoomia (11.10.2013) Tagumiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida tundlikkust seljaajju Eesmiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida motoorsust seljaajju EEG rütmide iseloomustus – rütmi sagedust ka vaja mainida. Millistes seisundites? Ajukasvaja ja epilepsia. Peaaju närvid – funktsioon, iseloomustus 11. (innerveerib kaelalihaseid, paneb pea liikuma), 12. närv kõige lihtsamad. Peaaju koore kaks rühma keskusi: sensoorsed (tundlikkust vastuvõtvad), motoorsed (juhivad motoorikat: somatomotoorne, kõnekeskus (Vernicke keskus, broca, sekundaarne motoorne keskus..)
moodustab sidemed ja kõõlused gaasivahetus kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist hingamiselundkond elundkond, mis tagab gaasivahetuse hormoon aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele katteelundkond elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju, kus toimub informatsiooni töötlemine kohev sidekude sidekoeliik, mis hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse kollageen sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk kõhrkude elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude lihaskude kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon luukude jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure meeleelund spetsiifiliste retseptorite kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse
oksendamine, palavik, toore või vähekuum. kanamna ja kanaliha sööm. kaudu. Düsenteeria- ägedad üldmürgituse nähud, jämesoole limaskesta kahjustus, kõhulahtisus. Levib käte, esemete, toidu ja joogivee kaudu.Tuberkuloos- kahj, kopse, luid, liigseid, erituselundeid, lümfisõlme, kudedes tekivad põletikukolded. Peamis.õhu kaudu, harvem seedekulgla, naha või limask. kaudu nakatub.Süüfilis-limaskestadel haavandid, nahal ning limask. Laigud ning sõlmed. Juuste väljalangemine, seljaaju kahjustused. Levib sug.teel(vigastatud limaskesta kaudu) harvem emalt lootele. Bakteritoksiin- bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine.Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine Proplastiid- taimerakus esinevate plastiidide eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro-, kromo-, ja teist liiki organismide abil. Taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes rakendatakse.Hüüf- leukoplastid. ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit
· Osaleb jääkainete eemaldamises; · Ühtlustab keha temperatuuri. 6. ERITUSELUNDKOND Kuuluvad: Nahk (eemaldatakse higi) , kopsud (eemaldatakse CO2 ja vesi), soolestik (eemaldatakse seedimata toiduosad), neerud (paikenvad mõlemal pool selgroogu). Uriin moodustub verest, selle filtreerimisel. Tähtsus: viia välja organismist ainevahetusjäägid, neerudes toimub vere õige sisalduse tagamine 7. NÄRVISÜSTEEM * Kesknärvisüsteem peaaju, seljaaju * Piirdenärvisüsteem närvid igal pool kehas Kesknärvisüsteem: Peaaju: Suuraju Vaheaju keskaju piklikaju väikeaju Suuraju: koosneb 2st poolkerast, paiknevad tegevuste keskused Vaheaju: reguleerib siseelundite talitlust meile allumatuid tegevusi, reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemp. Keskaju: lihaste pingeseisundi keskus. Tagab lihaste pingeseisundi ehk toonuse. Piklikaju: reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus)
1. Kongenitaalne skolioos on suhteliselt harv skolioosi vorm, kaasasündinud lülide mittetäieliku formeerumise tõttu tekkivad noores eas deformatsioon lülisambas 2. Neuromuskulaarne skolioos võib tekkida seljalihaste nõrkuse, neuroloogiliste haiguste tagajärjel muutuvad lülisamba normaalsed kurvid. See vorm tekib enamasti nendel inimestel, kes ei saa kõndida tänu neuromuskulaarse aparaadi probleemidele (lihaste, närvide, seljaaju või peaaju omavahelise töö häirumise tõttu - lihas atroofia, aju insuldi tagajärjel) Seda skolioosi vormi võib ka kutsuda müopaatiliseks skolioosiks. 3. Degeneratiivne skolioos. Skolioos võib areneda elu jooksul, kui lülisamba liigesed moonduvad ja sunnivad lülisammast kõverduma. Mõnikord kutsutakse seda ka vanemaealiste skolioosiks 4. Idiopaatiline skolioos. Kõige sagedasem ja üldisem skolioosi vorm, mis areneb
2. Alkohol ja närvisüsteem 2.1 Inimese närvisüsteem Närvisüsteem on inimese elundkond, mille ülesandeks on vastu võtta, töödelda ning analüüsida väliskeskkonnast ja organismist endast saadud informatsiooni. Selle saadud informatsiooni põhjal juhib ja kooskõlastab see kõikide elundite talitlust. (Elundkonnad, 2016) Kehanärvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem on pea- ja seljaaju. Ajul on keskne roll praktiliselt kõikides inimese kehafunktsioonides: teadlikkuses, tundlikkuses, mõtetes, kõnes, mälus. Seljaaju transpordib niiöelda sõnumeid edasi ja tagasi peaaju ning närviosakeste vahel. Piirdenärvisüsteem jaguneb veel omakorda somaatiliseks närvisüsteemiks, mis juhib tahtele alluvaid tegevusi ja vegetatiivseks, mis juhib tahtele allumatuid tegevusi (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte tööd). Närvisüsteemi väikseim osa on
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvahe...
Rakkude suhtlemisviisid Kõrvuti asetsevate rakkude vahel Signaallainete abil (keemilised) Elektrilised närviimpulssid Sünaps – Neuronitevaheline ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt rakult teisele (Elektriline ja keemiline) Närviraku ehitus 2. Närvisüsteemi ehitus ja talitus Närvisüsteemi jagunemine Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesk- ja piirdenärvisüsteem. KESKNÄRVISÜSTEEMI moodustavad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. PIIRDENÄRVISÜSTEEMI moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb: SensoorNe närvisüsteem, mille alla kuuluvad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid. Somaatiline närvisüsteemi, mille alla kuuluvad
aksonid kulgevad tihti kimpudena, mis moodustavad ajus juhteteid. Aksonite juhtetee ajus.Rubrospinaalne juhtetee: pealine lateraalne juhtetee, mis alustab punasest nukleusist. Kiud, mis tuleb punasest nukleusist ja läheb mööda vastaslateraalselt ajutüvi. See juhtetee mõjub koolutatud lihasele, Testospinaal juhtetee: algab kollikulusis ja läheb mööda teiste ajutüvi osa, kus annab effekti kuklaspinaal segmentile, kus kidu teevad sünapsi interneurtronidega. Ajuvatsakesed ja seljaaju keskkanal: ruumid ajus, täidetud liikvoriga. Nende sein:ventrikulaartsoon, aenevas ajus neutronite eellaste paiknemise ala.Täiskasvanus - aju+vere barjäär. Peamised gliiarakud:astrotsüüdid (toite ja regulatoorsed rakud; Ümbritsevad neuronite keha, sünapseid,Ranvier sooniseid, ajuveresoonte seinu, ajuvalendike seinu); oligodendrotsüüdid (ümbritsevad aksoneid, moodustavad müeliintüpe; Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakud); mikrogliia (aju makrofaagid).
Suuraju On meeleelundite, mõtte, tahtlike liigutuste, mälu, õppimisvõime keskus. Suuraju on peaaju suurim osa ja koosneb kahest poolkerast, vasakust ja paremast. Vasak ajupool juhib paremat kehapoolt ja vastupidi. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. Ajukoore erinevates piirkondades on erinevate meelte ja tegevuste keskused. Piklikaju - Ehk '' elusõlm '' reguleerib südametegevust ja hingamist. Asub peaaju ja seljaaju vahel. Ta reageerib siis kui vere CO2 ja piimhappe sisaldus on liiga kõrge ja PH tase madal.
Platsenta moodustumine- 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta. Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Ürgjutt kasvab närvitoruks ja hiljem areneb sellest pea- ja seljaaju. Moodustub ka keskmine ürgjutt, ürgjuti ümbruses olevatest rakkudest. 5. Sõnasta biogeneetiline reegel. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. (imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. 6. Loote väärarengute põhjused. Mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike
BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9...
Kaks ajupoolkera töötavad sõltumatult üks teisest. Sõltuvad teineteisest Aju töö allub inimese tahtele. Uimasteid jagatakse kolme rühma — depressandid, stimulandid, hallutsinogeenid. Eestis on kõik uimastid müügikeelu all. Ei ole, depressandid on legaalsed piiranguga Kõikide aistingute tekkemehhanism on sama. analüsaatorite vahendusel Aistingutel on olemas ainult alumine absoluutne lävi. on olemas alumine ja ülemine 3. Valikvastused Seljaaju põhiülesandeks on: a) hoida keha tasakaalus; b) une- ja ärkveloleku regulatsioon; c) ühendada kehas toimuvat peaajuga; d) kontrollida sisenõresüsteemi. Ajukoore funktsionaalsete väljade hulka ei kuulu: a) motoorsed; b) relatiivsed; c) sensoorsed; d) assotsiatsiatiivsed. Inimese põhiaistinguks peetakse: a) kuulmisaistingut; b) nägemisaistingut; c) haistmisaistingut; d) maitsmisaistingud. Pimedatel hästi arenenud kuulmine ja kompimine on:
Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts. Kilpkonnad põlvnevad Permi ajastu kotülosaurustest ja saavutasid õitsengu keskaegkonnas. Kilpkonnad võivad elada maismaal, magedas vees või meres, kuid kõik liigid munevad maale. Nende jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui kõhu poolt luuline kilprüü. Selle põhjal eristataksegi kilpkonnaliste seltsi teistest loomarühmadest. Seljakilpi nimetatakse karapaksiks ja kõhukilpi nimetatakse plastroniks. Seljakilp on selgroo ja roietega kokku kasvanud. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla, ehkki osal liikidel on kilp vähenenud, nii et kilpkonn ei mahu täielikult kilbi alla. Kilpkonnad liiguvad aeglaselt, sest kilp on raske ja kohmakas. Vee-eluliste kilpkonnade rüü on tunduvalt õhem, kergem ja lamedam. Nende jäsemed on arenenud loibadeks. Suurimad kilpkonnad (kaal kuni 450 kg) on merikilpkonnaliste alamseltsis. Enamik kilpko...
-talletab rasvu Luud on �hendatud 3 viisil: 1) Liigesed - luude liikuvad �hendused KERALIIGES PLOKKLIIGES 2) K�hrekettad - selgrool�lide vahel 3) �mblused - liikumatud �hendused, nt koljuluud LIIGES - kahe v�i enama luu �hendus, mis v�imaldab luudel liikuda Selgroog moodustab keha keskse toese. Koosneb 33 l�list, mis jagunevad 5 piirkonnaks. Selgroo vahel on k�hrest kettad, mis teevad selgroo painduvaks. Selgrool�lide mulgud moodustavad kanali, milles on seljaaju. NIKASTUS - liigesekapsli v�i liigesesidemete tugev venitus v�i rebenemine NIHESTUS - liigeses luuotste paigast nihkumine, liiges ei saa enam talitleda Nikastuse v�i nihestuse korral tuleb -peale panna midagi k�lma -vigastatud j�se fikseeruda -hoida j�se k�rgemal LIHASED Inimese kehas 3 t��pi lihaseid: SKELETILIHASED e v��tlihased - v��tlihasrakkudest, liigutada luid; talitlevad tahte j�rgi, t�mbuvad kiiresti kokku, v�sivad kiiresti
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e ontogeneesiks. (ei ole alguseks viljastumine, vaid vanemorganismist eraldumine, lõpeb surmaga.) Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hä...
KNS (kesknärvisüsteem) Vastutab liikumise eest. Sümpaatiline (aktiveerub ohuolukorras) PNS (piirdenärvisüsteem) Koosneb närvidest. Parasümpaatiline (viib rahulolekusse) 9. Somaatiline närvisüsteem ehk kehanärvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks (koosneb pea- ja seljaajust) ja piirdenärvisüsteemiks (koosneb pea-ja seljaaju närvidest). SNS kontrollib kogu elutegevust, sh liikumist, teiste närvisüsteemi osade tööd jms. Autonoomne närvisüsteem on tahtele allumatu süsteem ning jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. ANS reguleerib kõigi siseelundite, sh südame jms. talitlust. 10. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohuolukorras kasutades selleks keha energiat tõstab vererõhku, kiirendab hingamist, südame tööd jne. Parasümpaatiline
o Kui kõnnitakse (üleüldse liigutakse) vähe, siis hakkab veri veenidesse kogunema. II. Närvisüsteem 1.Närvisüsteemi üldine jaotus. Jagatakse kaheks suuremaks osaks: 1) Somaatiline NS – kere närvisüsteem. See osa, mis varustab närvidega skeletti katvaid lihaseid, nahka, võtab vastu tundlikkust meeleelundite sensoritelt a. Tsentraalne NS i. Peaaju (osad on seljaaju poolt ülespoole järjestuses) 1. Piklikaju 2. Tagaaju 3. Keskaju 4. Vaheaju 5. Otsaju ii. Seljaaju 1. Kaela osa 2. Rinna osa 3. Nimme osa 4. Ristluu osa b
o Kui kõnnitakse (üleüldse liigutakse) vähe, siis hakkab veri veenidesse kogunema. II. NÄRVISÜSTEEM A. Närvisüsteemi üldine jaotus. Jagatakse kaheks suuremaks osaks: 1. Somaatiline NS – kere närvisüsteem. See osa, mis varustab närvidega skeletti katvaid lihaseid, nahka, võtab vastu tundlikkust meeleelundite sensoritelt a. Tsentraalne NS: i. Peaaju (osad on seljaaju poolt ülespoole järjestuses) 1. Piklikaju 2. Tagaaju 3. Keskaju 4. Vaheaju 5. Otsaju ii. Seljaaju 1. Kaela osa 2. Rinna osa 3. Nimme osa 4. Ristluu osa b. Perifeerne NS: i. Peaaju närvid ii. Seljaaju närvid 2) Autonoomne ehk vegetatiivne – katab siseelundeid ja veresooni (ka neid veresooni, mis on skeletilihastel) a. Sümpaatiline NS b
Levib kiirusega 100 m/s. Neurotransmitterid vabanevad aktsioonipotensiaali mjul närvilõomest ja muudavad teiste neuronite talitlust. Rahuolek potensiaalide vahe umbes 70 millivolti. · Mis on neuroni depolarisatsioon? Potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise- ja välispinna vahel on depolarisatsioon see aitab kaasa närviimpulsi tekkimisele. 4. KESKNÄRVISÜSTEEM. · Kirjelda peaaju ja seljaaju. PEAAJU: Peaaju kaal 1.3-1.4 kg (u 2% kehamassist) vastsundinul 350-400g koosneb: vesi (77-78%), lipiidid (10-12%), proteiinid 8% 12 kraniaal- ja 31 spinaalnärvi Areng algab rakulehest, mis keerdudes moodustab neuraaltoru... käärud ja vaod formeeruvad 7. prenataalse elukuu aegu. Aju anatoomiline orientatsioon: Coronal- eestvaade; sagittal- mediaalne
Pärast 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot lõigstuma. Moodustub kobarloode ehk moorula. Järgnevalt areneb blastotsust, mis vastab põisloote ehk blastula staadiumile, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoplast, kus areneb loode. Lootekest- kõldkest on koorion. Kusekott ehk allantoius, vesikest ehk amnion. Karikloode ehk gastrula. Välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine ehk entoderm. Ürgjutist areneb närvitoru, mis arenevad pea-ja seljaaju. Mesoderm on keskmine looteleht. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht: närvisüsteem, meeleelundid, nagj ja suu epiteelkude, küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. Sisemine looteleht- seede- ja hingamiselundkond. Paari esimese kuu vältev võib embrüo olla eriti tundlik: mitmed ravimid, alkohol, teised
Anni Rikker 12.b kontrolltöö lk 19-36. Raku- ja embrüotehnoloogia 1.mõisted: kloonimine- DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. kloon- isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. meristeempaljundus- taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunuloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtdeerimine antiseerum- immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. transgeensed organismid- geneetiliselt muundatud organismid GMO. Organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neid organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. asen...
lühenevad ning koos sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased. NÄRVIKUDE Närvkoe rakud e neuronid Erutuse juhtimine. Ühendab pikkade jätketega. Närvkoest neuraalse regulatsiooni teel mood pea-ja seljaaju ning organismi ühtseks tervikuks. nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. 3.Rakkude uurimise võimalused, meetodid-valgusmikroskoop(mitme objektiiviga ja okulaariga, omavad iseseisvat valgusallikat, võimaldavad objekti pildistada), binokulaarmikroskoop ( võimadab vaadelda kahe silmaga), stereomikroskoop(ruumiline pilt), mikrotoom(sellega valmistatakse
pikkusesse ja täidavad amortisaatori funktsiooni. o Eristab kahte ehituslikku osa: fibroosvõru ja sültjat säsituuma. Mõlemad osad omavad suurt tähtsust lülisambale mõjuvate jõudude summutamisel. · Aastatepikkune vale kehaasend või suurte raskuste tõstmine põhjustab lülidevaheketastes mikrotraumasid. Nende tulemusel võib säsituum lülivahekettast välja sopistuda ja saavutab kontakti seljaaju või seljaajunärvidega, avaldades survet. o Olukorda, kus väljasopistunud disk avaldab survet närvijuurele, nimetatakse diski prolapsiks. Selle seisundiga kaasneb alati tugev valu. Vibratsioon · Vibratsiooni kahjulikku mõju organismile võimendab füüsiline koormus, sundasendis töötamine, tuuletõmme, madal temperatuur, müra ja niiskus. Vibratsioonikeskkonnas ja sundasendis töötamine põhjustab lülisamba kahjustusi
Nt talub mm läbimõõduga kõõlus 6-12 kg koormust. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab seda asendis. LUUSTIK ehk SKELETT koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. Inimestel on siseskelett, see tähendab, et luustik paikneb keha sees. Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Samuti moodustavad luud ruume, mis kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Vastsündinud on luid rohkem kui täiskasvanul, sest lapse arened kasvab osa luid omavahel kokku. Täiskasvanu kehas on üle 200 luu. Skeleti kaal moodustab 1/5 inimese kaalust. Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldav neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesvedelikuga täidetud liigeseõõs.
Enamasti põetakse tuulerõugeid kergelt, kuid tüsistusedki pole välistatud. Lööbekohal võib areneda nahamädapõletik, tekkida võivad sellised rasked haigused nagu entsefaliit ehk ajupõletik, kopsupõletik, südamelihasepõletik, liigesepõletik. Haigusest paranemise ajal võib kujuneda väikeaju kahjustus ehk tserebellaarataksia, mis möödub 2–4 nädalaga. Tuulerõugetest paranetakse üldiselt hästi. Kuigi haigus paraneb, jääb viirus tegelikult organismi elama. Ta jääb pesitsema seljaaju tagumistesse ganglionidesse ehk närvisõlmedesse (närviraku kogumikesse), ja võib isegi aastakümnete pärast puhkeda teistsuguse haigusena vöötohatisena. Tuulerõugete läbipõdemine võib olla meelest läinud või ka olnud väheste mitte-märgatud sümptomitega. Uuringud on näidanud, et täiskasvanu-eaks on 95%-l inimestest olemas (vereanalüüsis) tuulerõugeviiruse vastased antikehad, mis tõestavad varasemat viirusega kokkupuudet.
anoreksia, katarakt, igemete pellagra dermatiidid aneemia, n maksas haavandid, depressioon, häbeme/ valulisus, taolised , perifeerne subakuutne keelepõletik, seedekulgla munandikoti naha- nähud, neuropaati seljaaju suur- tegevuse dermatiit, kahjustuse krambid, a, kombineeritud punalible häired,Werni ekseem, d, glossiit, hüpoglükeemi homotsüste degeneratsioo aneemia, cke-Korskoff kasvupeetus, pellagra a, i-nuuria, n, neuropaatia ärritatavus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
