2.3 Norskamine ja une-apnoe Norskamine on kõige sagedasem une kõrvalnäht. Norskamine on ülekaalukalt meeste häda, aga ei teata, miks. Legendi järgi olevat meeste valjud häälitsused une ajal vajalikud metsloomade eemalepeletamiseks, kaitstes sel teel enda perekonda. Norskamise põhjuseks peetakse kõri ehituse iseärasust ja suulae pehmete kudede lõtvust, samuti võivad seda tingida suurenenud kurgumandlid. Eriti siis, kui magaja lamab selili, langeb lõug alla, keel vajub taha, nii et õhu juurdepääs suulae ja keele vahelt on tunduvalt takistatud. Sellest tekivad ninaneelus ja hingetorus õhukeerised, mis põhjustavad vahel üsna tugevat kära. Une-apnoeks nimetatakse lühiaegseid hingamisseiskusi une ajal. Need esinevad enamasti keskealistel täidlastel, kõrge vererõhuga meestel, kes norskavad. Arvatakse, et tegemist on ülemiste hingamisteede lihaste lõtvusega, mistõttu õhuvool katkeb. Hingamine on
jne), distantsid on 25200 m. Kasutatakse suurekaliibrilisi ja tugevajoulisi tehaserelvi, valja arvatud vabapustol. Las- keasend (v.a pustiasend) on turvalisuse kaalutlusel vaba. Laialdaselt on kasutused Creedmore'i asend, kus laskur on selili, jalad markide suunas. Laskurid jagatakse reitingu alusel voistlusklassidesse. Soomes on tuhatkond harrastajat. IBS (International Benchrest Shooters) toetab puudlusi aarmisele tapsusele.
Tihti kaasneb uneapnoe puhul kõrge vererõhk (50 %), südamekaebused (hapnikupuudus on südamele koormav) ning kehakaalu tõus (apnoe tingimustes ainevahetus aeglustub). Neeluvaatlus + Polüsomnograafia - registreeritakse üheaegselt une staadiumeid, südame tööd, vere hapnikusisaldust, kehaasendit ja ka norskamist. Mittekirurgiline ravi hõlmab elustiili muutmist (kaalu langetamist, püüda magada küljel või kõhuli (apnoe esineb mõnikord vaid selili asendis), mitte kasutada unerohtusid ja õhtuti alkoholi, kuna siis hingamisteed lõtvuvad ning selle tagajärjel apnoed sagenevad ja pikenevad).Põhiline on mehhaaniline abivahend (CPAP) magamise ajaks, hoiab rõhu abil h-teed lahti. Kirurgilise ravi võib jagada neelu avardavateks operatsioonideks (lõigatakse pehmesuulagi väiksemaks ja vajadusel eemaldatakse ka kurgumandlid), ninahingamist taastavateks operatsioonideks
Üsna sageli esineb hommikune neeluvalu ja tükitunne kurgus, mis on tingitud pehme suulae vibratsioonitraumast. Võib esineda ka sagedasi hingamisteede põletikke. Tihti kaasneb uneapnoe puhul kõrge vererõhk (50%), südamekaebused (hapnikupuudus on südamele koormav) ning kehakaalu tõus (apnoe tingimustes ainevahetus aeglustub). Uneapnoe põhjuslik ravi. Mittekirurgiline ravi hõlmab elustiili muutmist (kaalu langetamist, püüda magada küljel või kõhuli (apnoe esineb mõnikord vaid selili asendis), mitte kasutada unerohtusid ja õhtuti alkoholi, kuna siis hingamisteed lõtvuvad ning selle tagajärjel apnoed sagenevad ja pikenevad). Põhiline on mehhaaniline abivahend (CPAP) magamise ajaks, hoiab rõhu abil h-teed lahti. Uneapnoe mittekirurgilise meetodi rajajana on ajalukku lainud C.E. Sullivan , kes uneaegse hingamistee kollapsi ärahoidmiseks võttis 1981. a. kasutusele kestva positiivse õhurohu aparaadi ehk CPAP aparaadiga (Continuous Positive Airway Pressure).
magamisega. Kõikidel lamamisasenditel on miinuseid. · Inimese plaadikujuline ülakeha on halvasti kohanenud küljeli magamiseks. Erinevalt enamikust loomadest on inimese rindkere sel juhul füsioloogiliselt ebaloomulikus deformeeritud asendis. Küljeli magab inimene aga sageli. Vasakul küljel magades on täiendav surve südamelihasele. Küljeli magades jääb vahel ülajäse keha alla, mistõttu selle verevarustus häirub. · Selili ja kõhuli on takistatud hingamisliigutused. Selili vajub keel taha, mis takistab õhuvoolu trahheasse ja kopsudesse, mille tagajärjel võivad tekkida hingamispausid. Inimene hakkab norskama, millega kaasneb suurenenud haigestumus südame-veresoonte haigustesse. Ratsionaalset lahendust pole kerge leida. · Pehmet voodit ei ole pikka aega hea kasutada, kuna see soodustab ebafüsioloogilist lülisamba asendit. Üldiselt peaks inimene asendit magades sageli muutma
Sugukarja ülalpidamine, suguküpsus, paaritamine ja kudemine. Emaste suguküpsuse saab kindlaks teha laka liitekohtades nähtavatest limanäärmetest, mis arenevad välja paljunemisaja lähenemisel. Augustis-septembris paistavad arenevad limanäärmed läbi lakalülide alapoole läbipaistva õhukese kesta ja on nähtavad lakalülide keskjoonest mõlemal pool väikeste ümarate valgete näärmetena ja lülide servades valgete joontena. Paaritumisel keerab isane emase selili ja kinnitab spermapaketid emase suguavade lähedale esi- ja tagakeha liitekohale või jalgade vahele. Spermapaketid on õhukesed 2-5 mm pikkused valged moodustised, kust spermatosoidid vabanevad kui emane heidab marja. Isased võib paaritumise järel tiigist või basseinist eemaldada. Paaritumine ja marja heitmine võib toimuda tiikides või sisebasseinides. Marja kandvad emased võib siirdada siseruumidesse juba sügisel enne jää tulekut või kohe kevadel kui jää on sulanud
6. Laskub seisvast asendist istuvasse asendisse. 7. Pliiatsit või pulka haarates kasutab peopesa või pöialt ja sõrmi ( Laps ja ...56-57). 8. Võib millelegi toetudes ka ühel jalal seista ( Einon 2000:14) 12-kuune imik: 1. Hääldab häälikuühendeid ja kasutab kuni kümmet ,,sõna". 2. Vaatab raamatust pilte ja keerab lehti. 3. Täiskasvanut jäljendades lükkab autot mööda lauda. 4. Palve peale tõuseb selili asendist püsti pöörab kõhuli ja tõuseb. 5. Kõnnib ringi, toetudes ühe käega mööblile (Laps ja...58). Tähelepanelik tuleks olla järgmistel juhtudel Üle 3-kuune imik: · ei vii käsi keskjoonele kokku (Oona 2007); · ei suuda kõhuli asendis pead hoida ega kätele toetuda; · tema pea on püsivalt ühele poole viltu; · käed on pidevalt rusikas; · suudab lelu hoida ainult ühes käes, teine käsi on passivne;
koostatud lühendite loetelu korral ei kirjutata tekstis lühendi selgitust. Üldlevinud sõnalühendite korral, nagu nr, vt, a, lk, jne selgitusi ei kirjutata. Lühendeid tuleb kogu töö ulatuses ühtemoodi kasutada. Näide: Maailma Tervishoiu Organisatsioon MTO määratleb tervist kui täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit ja mitte ainult haiguse või põduruse puudumist. Ventilaatorraviga seotud pneumoonia (Ventilator Associated Pneumonia - VAP) puhul on patsiendi selili asend märkimisväärne riskifaktor, seetõttu võimalusel tõstetakse patsient pool-linnupüüdja asendisse soodustades kopsude laienemist ja parandades röga eritust. 4.4. Arvud Arvsõnad (1-9) on soovitatav üldkeelses tekstis kirjutada sõnadega ning suuremad numbritega. Kui ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik, näiteks ml või muu tähis, näiteks %, siis kirjutatakse see numbriga, näiteks 5 ml; 9%. Näide:
XII PEATÜKK Oli sügis ja paljusid sõdureid polnud enam. Nende klassi seitsmest vabatahtlikust oli Paul ainuke. Kõik rääkisid lõplikust rahust ja vaherahust. Paulil oli 14 päeva puhkust. Ta mõtles toimunu üle ja leidis, et on elust võõrandunud. Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutuseta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui ta selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud- ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus. 25 KOKKUVÕTE 1917.11. toimus Venemaal riigipööre. Bolševikud tegid sakslastega vaherahu. Kuid saksa väed alustasid 1918 pealetungi Venemaale. 1918.03 sõlmisid bolševikud Brestis Saksamaa ja tema liitlastega rahu. 1918 aasta märtsist juulini tegid sakslased
*Arengutase- oskab lugeda/ keeli. *otstarve- kas raamat mängimiseks või lugemiseks. *Lihtne sisu *Värviline *Arutlemisvõimalus *Lapse arengu toetus *Lugemishuvi äratamine *Kujundus *Tekst korrektne(tõlkekirjandus!) *teistest raamatutest eristatav(palju eeliseid) Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid? *Hällilaul, *Hüpitus- ja mängituslaulud, *mängulaulud, *ahellaulud, *töölaulud, *liisusalmid. Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta. Aseta laps selili ja võta mõlema käega ta pahkluudest kinni.Kui jalad on sirged, patsuta kergelt jalataldadele.Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved.Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle: "Kuts läks karja linta-lonta, linta-lonta,Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!" Esitage näide liisusalmi kohta. *Üks hele valge tuvi lendas üle inglismaa, inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, mitu seppa
Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on Pulli asulakoht. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, sealhulgas Pulli ja Kunda Lammasmägi, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Inimesed paiknesid peamiselt veekogude läheduses (soodne küttida ja kalastada, parem liikumisvõimalus). Elati 15- 30 liikmeliste kogukondadena. Peamine tegevus oli jaht ja kalastamine. Tähtsal kohal olid ka loodusannid: taimed , marjad juurikad jne. Inimesi maeti asulakohtadesse ja ka põranda alla. Selili välja sirutatult. Hauda pandi kaasa hammastest ja merevaigust ripatseid ning tööriistu ja jahitarbeid. Noorema kiviaja üldiseloomustus – kammkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad) ja nöörkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad). Noorema kiviaja alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu. 1) Kammkeraamika kultuur (4000 eKr, seotud uute hõimude saabumisega Idast)
( Nierenberg 1997: 32j). Siirust ja avameelsust väljendavad avatud peopesad. Nii ka väike laps, kellel pole midagi varjata, sirutab peopesad rõõmsalt ette. Laps aga, kes valetab, peidab käed selja taha ning langetab pilgu (Nierenberg 1997: 33). Nagu kõik suhtumised, nii kutsuvad avatus ja usaldus esile vastuusalduse. Charles Darwin on tõestanud, et kui loom viskub allaheitlikkusest (üks avatuse sümbol) selili, paljastades kõhualuse ja kõri, ei ründa teda ükski loom (Nierenberg 1997: 34 ). Kaitseseisund Ohu või ebameeldiva olukorra puhul hakkab inimene end instinktiivselt mitmesuguste liigutustega kaitsma, asetades nt. käed rinnal risti. See zestis sisalduv teave avaldab partnerile suurt mõju: ka tema võtab sisse kaitseseisaku. Sama mõju avaldub grupisiseselt kui üks vestlejatest grupis asetab käed rinnale risti, siis teevad
Tabel 6.1. Hüpertroofia perioodi jõutreeninguprogramm 1. päev 2. päev 3. päev 4. päev Kükid Kangiga üles Kükid Kükid astumine Rinnale võtt Rinnale võtt Ülevalt kukla taha Hantlitega istudes tõmme surumine Vastu lauda tõmme Hantlitega selili Hantlitega alt tõmme Kerepöörded surumine (triitseps) kettaga Kükid ühel jalal Ülevalt kukla taha Hantlitega käte Vastu lauda tõmme tõmme kõverdamine (biitseps) Hantlitega käte Istudes kätega kere Rinnale võtt Keretõsted kõverdamine vastu tõmbed
Nende suundade arenemine on tingitud lapse aju arengust, mis toimub faaside kaupa kõndimise võime väljakujunemise poole. Vanemad peavad lapsel laskma leida ise raja oma keha liikumise saavutamiseks. Kuigi on välja kujunenud mõningad normid, millal mingi tegevus, näiteks küljele keeramine, peaks aset leidma on kõik lapsed on erineva arengukiirusega ning ei tasu võrrelda lapsi omavahel. Vastsündinu kõige vabam asend on selili lamamine, mis võimaldab tal vabalt oma jalgu ja käsi liigutada. Lisaks peaks tema vaatevälja asetama mänguasju, mis stimuleerib tema püüdlusi liigutada. Kuid imik tüdineb kiiresti ning selle tõttu peaks mitmekesistama mänguasjade valikuid ning vahetama ka mänguasjade asukohti, mis aitab imikul kasutada erinevaid lihaseid. Lisaks meeldib beebile lamada kõhuli. Selles asendis püüab ta loomupäraselt pead tõsta, et näha ümbritsevat.
maaviljelusega (kaer). Asulad rajati siseveekogude kallastele ja mereranda, kus olid parimad võimalused kalapüügiks, küttimiseks ja koriluseks (nt Jägala, Pulli asula). Hakati ka tegelema savinõude valmistamisega, mis olid iseloomuliku kaunistusega, mis meenutasid kammi tõmbeid. Sellest tulenebki kultuuri nimi. Nelinurksed majad ehitati nii maapealse kui ka süvendatud põrandaga. (Inimesi maeti eluhoonete põrandate alla ning selili ja väljasirutatud asenditesse, hauda pandi kaasa ehteid, tööriistu ja jahitarbeid.) Kammkeraamikas olid tööriistad arnenenumad kui Kunda kultuuris, sest osati kivi lihvida ja võeti kasutusele savinõud. NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR - Nöörkeraamika kultuur algas umbes 3000 eKr, see kultuur on pärit lõunast ja tegemist oli indoeurooplastega. Nendest kujunesid balti hõimud, kellest sai arvatavasti leedulaste ja lätlaste eelkäijad.
See on limaskestaga kaetud lihase kurd, mis külgedel läheb üle neelu seinteks. Uvula ülemisest osast algavad 4 limaskesta volti, kummalgi pool kaks, nende vahele jäävad lümfoidsese koe kogumikud tonsillid e. kurgumandlid (suulaemandlid) (tonsillae). Pehmesuulae abil reguleeritakse hingamis- ja toiduteede vahekorda neelamisel, haigutamisel, oksendamisel. Suulaelihase halvatus põhjustab nasaalse kõne, imemine on takistatud ja vedelik satub neelamisel ninaõõnde. Lõtvunud suulaepuri selili magamisel põhjustab norskamist. Suupõhi (fundus oris) tema aluseks on suupõhja lihased. Suupõhjas asub ka vaba lihaseline elund keel e.lingua. Suupõhi on vaba ainult eesmises ja külgmises osas, tagapool on ta liitunud keelejuurega. Suupõhja limaskest moodustab keskjoonel keelekida ( frenulum linguae). HAMBAD dentes Hambad moodustavad ülemise ja alumise hammaskaare. Inimesel on kaks hammastust e. dentitsiooni- piimahambad ja jäävhambad
Spaa sõnastik A Aniis - Kasutatakse astma, bronhiidi, külmetuste, puhituste ja krampide raviks. Suurendab rinnapiima hulka, rahustab, mõjub hästi inimese loomulikule tasakaalule. Kasutatakse ka südamevalu, seedehäirete ja musklikrampide leevendamiseks. Ei sobi kasutada raseduse korral. Apelsin - Kudesid trimmiva toimega, naha- ja nahaaluskoe ainevahetust parandav Meeleolu parandav, rahustav ja soojendav, depressioonivastane, rõõmu- ja rahutunnet tekitav, lõdvestav. Ravib kõhuhädasid, vähendab menstruatsioonivalusid. Soodustab seedimist, tõstab söögiisu. Ergutab maksa ja pankrease tegevust. Aitab vedelikupeetuse ja ülekaalu korral. Antiseptiline, baktereid hävitav, leevendab bronhiiti. Lastele kõhukrampide vastu. Võib kasutada raseduse ajal. Akvatreening ehk vesivõimlemine toimub mereveebasseinis. Vesivõimlemine hõlmab vees sooritatavat harjutuste kompleksi, mis tugevdab kõiki lihaseid ja tõstab lihastoonust. Suurepärane liikumisviis...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majand...
pärast surma läheb hing kuradi juurde. Mis kurat nende hingedega teeb, seda pärimus ei räägi. Kuradiga seoses on ka igasuguseid ettevaatusabinõusid. Vasak seostub halvaga, mittekordaminekuga. Voodist tuleb tõusta parema jalaga, teel tuleb hoida paremale, kuna seal pool käivad head vaimud jne. Ei tohi vilistada toas, eriti õhtuti. Samuti ei tohi istuda jalg üle põlve, kuna siis pidavat inimesed kiigutama vanapagana laps. Nuga ei tohi panna selili laua peale, kuna siis saab vanapagan enda ahelad puruks viilida. Pärast päeva minekut ei tohi enam tööd teha, kui tööd tehtakse, siis see töö läheb tondile. Lapsi ei tohi peale päikeseloojangut nimepidi hüüda, muidu vanapagan kuuleb. Ristiusuajal on kuradi kujutelamad kindlasti tunduvalt võimendunud, kuna selle nime alla on kokku sulanud palju erinevaid vaimolendeid. Ristiusuaegset rahvausundid iseloomustab üleüldse demoniseerumine, kuna varem neutraalsena eksisteerinud
Kui on vaja keerata, pöörata või istuli tõusta, siis ma ütlen. Malle: Kui on vaja pöörata end paremale küljele, kas ma võin siis voodi servast käega kinni hoida. Kiira: Muidugi. See oleks teist väga tore. Vee solin. Klaara:Näe, kui tublid te olete! Proua Malle juba peaaegu puhas! Nii. Nüüd toetuge minu õlale ja Kiira peseb teil parema külje puhtaks. Tubli! Ja nüüd vasak pool. Hästi. Kiira: Aga nüüd, proua Malle, keerame teid selili ja teie tõstke puusad üles. Ei! Ei! Ärge reisi kokku pigistage! Tubli! Saime alakeha ka ilusti puhtaks. Malle: Kas nüüd on kõik? Kiira: Jah, kõik. Olete pestud, kuivatatud, voodipesu vahetatud. Kui siibrit vajate, siis kutsuge. Malle: Ei, praegu ma ei vaja midagi. Aitäh teile! Kiira ja Klaara: Võtke heaks. Harjutuste vastused H 1. Kasutada õppematerjalis olevat skeleti illustratsiooni ning abivahendina skeleti mulaazi
majast välja minna. Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest "õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab". Andes võõrale leiba, lõikas perenaine pätsi otsast "kärsakese" ära, et mitte oma leivaõnne ära anda. Kui söömas oli oma pere, siis sai otsakoorukese tütarlaps, et tal kasvaksid ilusad rinnad. Leivaviilu ei tohtinud ühe käega murda ega leivapätsi lauale selili asetada, siis pidi pereema ära surema. Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba pere laguneb. Kes aga lõikas noaga sooja leiba, purustas leivaõnne. Kõigi leivaga seotud kommete vastu eksimine oli rahva moraalimõistete järgi seotud halbade tagajärgedega. Leiba söödi iga toidu juurde v.a. hernesupp ja puder. Kes pühkis toiduraasukesed üle laua otsa maha, sai tunda leivapuudust ja jäi vanatüdrukuks
Jaanus seadis enese pea peale, ajas jalad laiali ja hüüdis: «Hüppa, Tölp!» Aga Tölp-Tarapita pistis keele pikalt suust välja, otsa ussikeerdudel liigutades, pilgutas altkulmu kollaseid silmi peremehe poole ja läks põõsa taha. Jaanus kohendas oma keha jälle loomulikku seisu. «Ahaa!» naeris Oodo. «Tarapita pahandab «Tölbi» üle. Miks sa «Tarapita» ei hüüdnud? Tule siia, Tarapita!» Tarapita ilmus saba liputades põõsa tagant. Poiss ja koer heitsid selili maha, Tarapita ajas neli jalga sirukile, pigistas silmad kinni ja näis sügavasti uinuvat. Korraga sosistas Oodo: «Kass tuleb!» -- ja koer pühkis kui tuisk ja tolm minema, noor rüütel tagantjärele. Kui Oodo ja koer olid läinud, ütles Jaanus tasakesi Emmile, kes kuskilt lehelt lepatriinu oli tabanud ja seda oma valgete sõrmekeste vahel patseerida laskis: «Nüüd pean ma hoovi minema. Isa vahest otsib juba.» 21
kiht peale. 5. Ära unusta võõra verega kokkupuutumisel enda ohutust (pane kätte kummikindad või kilekott või keerata abiandev käsi puhtasse riidesse). Ninaverejooks Nina hakkab verd jooksma, kui ninas on lõhkenud väike veresoon. Ninaverejooks pole ohtlik, kuid korduvate ja raskesti peatatavate verejooksude korral tuleb laps saata arsti juurde. Esmaabi: 1. Pane laps istuma, pea kallutatud kergelt ettepoole; selili lamades keera lapse pea kõrvale. 2. Palu lapsel hingata läbi suu ja suru ninasõõrmed kinni umbes kümneks minutiks. 3. Palu lapsel sülitada suhu kogunenud veri välja. 4. Aseta lapse kukla taha midagi külma, samuti ninajuure piirkonda. 5. Kui verejooks peatub, puhasta nina ettevaatlikult sooja veega ja ära luba nina puutuda paari tunni jooksul, sest verejooks võib korduda. 6. Kui verejooks kestab kauem kui pool tundi, lapse enesetunne muutub halvemaks
Mees oli pikka kasvu, laia ninaga nagu aafriklastel või austraallastel. Ta oli maetud vasakul küljel, peaga põhja suunas. Panuseid polnud. Sungiri asulakoht Vladimiri linna lähedal, Moskvast u 200 km. Sealt leitud neli matust. Lisaks on asulast leitud üks kolju ja kaks inimluu fragmenti ning kaks matust väljaspool asulat. Haudasid oli asulakohas kaks. Neist haud nr 2 oli ilmselt elamus, lõkkeaseme juures. Hauda nr 1 oli maetud üle 45 aastane mees. Maetud selili, väljasirutatult, peaga kirde suunas. Rikkalikud panused: luust käevõrud, sõrmused, rõivakinnitusnõelad. Samuti oli luustiku juures u 3000 mammutikihvast helmest, suurem osa neist oli kinnitatud riiete külge. Haua peal oli suur kivi ja naise kolju. Haud nr 2 oli u sama orientatsiooniga. Sellesse oli maetud kaks peadpidi koos olevat last (poiss ja tüdruk). Mõlemal olid kaasas mammutikihvast odad, pistodad, viskeoda. Käte ümber mõlemal rohkesti mammutiluust käevõrusid; sõrmused
Nt ruudulise paberitüki panemine puuri o Avatud välja test Hiir või rott pannakse uuele territooriumile ja uuritakse, millal ta hakab seda välja avastama Need, kes kiiremini ringi hakkavad käima, kulub vähem aega Need kes algul on passiivsed, uruivad välja põhjalikumalt, kulub kauem aega o Sea seljatest pannakse siga selili ja vaadatakse kaua ta sipled, enne kui alla annab o Kana küljetest o Tihaste käeshoidmise test (palju ta teeb hädahüüdmisi) Isiksuse pärilikkus · Pigem kaasasündinud, mitte õpitud isiksus o Nt agressiivne isiksusetüüp kadus laborihiirtel, sest nad liga palju hammustasid laboritöötajat o Katsed rasvatihasega kui kiiresti nad avatud ruumi avastavad mida rohkem
Osad kriitikud on olnud veendunud, et dogonite juurde oli sattunud keegi eurooplane, kes rääkis neile sellest. Osad antropoloogid ei välista, et (dogonite kosmogoonia on paljuski rööbitatav tänapäeva teaduslike teooriatega universumi kohta). Ainujumal Amma on pottsepp (Deus, pottsepa motiiv). Vormib savist päikese ja kuu, tõmbab neile vasktraadid ümber (kaheksa keerdu päikesele ümber), mis lööb nad särama. Maa teeb ka savist, maa on naissoost. Lebab selili põhja-lõuna suunaliselt. Üsk avaneb põhja poole. Üsk on ühtlasi sipelgapesa, kus on kliitor, mis on termiidipesa. (pornograafiline stseen pisut). Ammale hakkab Maa väga meeldima, tahab temaga vahekorda astuda, aga termiidipesa hakkab segama, lõhub selle ära (ümberlõikamisekombe põhjendus: nii naised kui mehed lõigatakse dogonite juures ümber). Sellest vahekorrast tuleb saakal, natuke halvaloomuline trickster. See, et tuleb saakal, on esimese vea (see
baastreeningul (lihas jõu, lihasvastupidavuse, koordinatsiooni, aeroobse ja anaeroobse vastupidavuse ja painduvuse suurendamiseks,) ning jõu-ja võimsusharjutustega (Maksimaalse võimsuse arendamisel kasutatakse harju tusi 55– 85% intensiivsusega enda maksimumist (1 KM = 1 kordusmaksimum). Põhi vahenditeks on klassikalised tõsteharjutused (rebimine, tõukamine, rinnalevõtt, jõu tõmme jms), erineva sügavusega kükid lisaraskusega, selili surumine..) 1. Milline jõuvõimete liik (liigid) on teie valitud spordialal peamine? tagatakse üldkehalise ettevalmistuse vajalik tase; • arendatakse nende lihasgruppide jõudu, mille jõud määrab edu valitud spordi alal; 2. Millised on isokineetilise režiimi negatiivsed küljed? Spetsiaalselt aparatuuri ei ole alati saada (Isokineetilise režiimi sisu seisneb selles, et spetsiaalse aparatuuriga muudetakse automaatselt liigutuste välist vastupanu
Liuskurlaste (Gerridae), vesiharklaste (Nepidae), selgsõudurlaste (Notonectidae) ja kärestikulutiklaste (Aphelocheiridae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus Liuskurlastel esijalad haaramiseks, liiguvad 4-l jalal, põhiline kodu kaldal, jahti peavad veepinnal, suised kujunenud iminokaks. Vesihark onn sale, pikk. Jahti peab vee all, istudes veetaimedel. Selgsõudurlane liigub ja peab jahti vee all, käib veepinnalt üksnes õhku võtmas. Sõuab kahe pika tagajalaga, paikneb selili, toitub vettekukkunud maismaaputukatest. Seljal kokkupandult tiivad, seljapool heledam, kõht tumedam. Kärestikulutikas on lame nagu voodilutikas, tiibadeta. Elab kärestikulistes jõgedes, kivide vahel. 59. Mardikalised (Coleoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest Ehitus: Eestiivad kõigil kõvade kattetiibadena; kilejad tagatiivad lendamiseks, puhkeolekus kokku volditud. Eluviis: Mitmesuguseid toitumisviise. Täismoone. Enamus maismaal, aga mitme
14-16, kaitsekittel ja prillid. (MacDonald 2002.) Aspireerimine: · Selgita patsiendile protseduuri · Pese käed ja kontrolli, et kõik vajalikud vahendid oleksid käepärast · Kontrolli aspiratsioonikateetri sisestamise sügavust nasotrahheal: ninatipust kõrvalestani ja sealt kaelapidi Aadama õunani, orotrahheal: mõõda suust rinnakukeskele. NEED ON MAKSIMAALSED SISESTAMISE SÜGAVUSED! · Pane selga enda kaitsevahendid · Aseta patsient selili või külili, et pea oleks tõstetud asendis · Pane aspiratsioonisüsteem tööle ja aseta sõrm süsteemi lõppu ette, et tekitada vaakum · Ava steriilsete kinnaste ja aspiratsioonikateetri pakk · Aseta steriilne kinnas dominantsesse kätte · Võta steriilne aspiratsioonikateeter steriilse kindaga kätte (võid kateetri keerata ümber käe) ja ühenda aspiratsioonisüsteemiga, mida hoiad mittesteriilses käes
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
erinevate kohalike inimrühmade osalust nöörkeraamika kultuuri tekkes, ilma, et ulatuslikuma sisserändeta. Kultuur algas u 3200 v 2900 eKr. Asulakohti suhteliselt vähe. Ilmselt põlluharijad ja loomakasvatus. Asulakohad kohtades, mis üldiselt sobilikud maaviljeluseks. Enamik neist tegeles karjakasvatamisega, eluviisi üsna liikuv. Kultuurkihid õhukesed, erandiks selles suhtes Soome. Maeti maahaudadesse külili, jalad põlvist kõverdatud, mõnikord selili, siruli. Naised maeti vasakul küljel, mehed paremal, surnu nägu jäi lõuna poole. Domineerisid üksikhauad. Mõnel pool liivast v mullast kääpad. Mõnikord matuse ümber kraav. Madalmaadel on kääpaid seostatud omaaegse teedevõrgustikuga. Lõuna-Skandinaavias ja Põhja-Saksamaal maeti megaliitkalmetesse. Enamasti üksikud matused, Kesk-Euroopas 16 ka mitme inimese matused ühes hauas. Tsehhis maa-aluseid kalmistud. Kalmeid kõikjal arvukalt.
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
Kui saavutamiseni. toimega ravimite südamepuudulikkusega Üldiselt saavutatakse kasutamine, kliiniliselt patsientidel on selili toime annusega 10- oluline siinusbradükardia, asendis mõõdetuna 15 mg. Annused ≥ siinussõlme nõrkuse süstoolne vererõhk alla
mõhnade abil. Talvituvad enamasti tõugud. Vastsete arenemine vältab sageli mitu aastat. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/siklased.htm) Naksurlased Naksurlaste(Elateridae) valmikud elavad peamiselt põõsastel ja rohul. Naksurid on tugeva kehaga sihvakad mardikad. Oma nime on nad saanud omapärase naksutamise tõttu. Naksurite eesrinna ja keskrinna vaheline ühendus võimaldab end vedrutaoliselt liigutada ning naksur heidab end selili asendist jalgadele. Selline naksutamine kaitseb ka võimalike vaenlaste eest. Näiteks võib libeda ja voolujoonelise kehaga naksur ennast naksutades linnu noka vahelt välja libistada. Ohu korral teesklevad naksurid surnut. Nad suruvad jalad ja tundlad tihedalt vastu 19 keha. Tundlate jaoks on neil rindmiku all väikesed vaokesed.
Üldlevinud sõnade lühendite korral, nagu nr, vt, a, lk, jne selgitusi ei kirjutata. Kasutusele võetud lühendeid tuleb kogu töö ulatuses ühtemoodi kasutada. Näide: Maailma Tervishoiu Organisatsioon MTO määratleb tervist kui täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit ja mitte ainult haiguse või põduruse puudumist. Ventilaatorraviga seotud pneumoonia (Ventilator Associated Pneumonia - VAP) puhul on patsiendi selili asend märkimisväärne riskifaktor, seetõttu võimalusel tõstetakse patsient pool-linnupüüdja asendisse soodustades kopsude laienemist ja parandades röga eritust. 4.3. Arvud Arvsõnad (1-9) on soovitatav üldkeelses tekstis kirjutada sõnadega ning suuremad kirjutatakse numbritega. Kui ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik, näiteks ml või muu tähis, näiteks %), siis kirjutatakse see numbriga, näiteks 5 ml; 9%.
põhjustada krampe, isegi ,,status epilepticuse". · Parasomniad vanuritel on unesrääkimine, uneskäimine, norskamine. Parasomniaks võib lugeda ka Cluster-peavalu ja kroonilist paroksümaatset hemikraaniat. Vanur võib unenäo ajal vägivaldselt käituda. Patsient võib vigastada ennast või abikaasat. · Uneapnoesümptomi all kannatava patsiendi suuõõnt peab uurima istuvas asendis ja selili asendis. Tunnused häälekas ja katkev norskamine, rahutu ööuni, öine higistamine ja päevane väsimus. Vererõhk on sageli kõrge, ka ärrituvus ja hootine vägivaldsus on tavalised sümptomid. Paljud patsiendid ärkavad öösiti korduvalt, et istuda voodi äärel või minna tualetti. Öise urineerimise lisandumine näitab südametegevuse puudulikkust öösel. · Narkolepsia ehk haiguslik unesööst. · Idiopaatiline hüpersomnia. Ebastabiilsus
Võib ju surnuks külmuda. (Suudleb OSVALD: Aga mida sa minu asemel Laurat.) On kõik hästi? Me ei tee teile tõesti mõtleksid? Kas sa saaksid mõelda, et see, tüli. Võite rahulikult magama heita. mis on toimunud, ei ole lõplik lahendus? Me OSVALD (võtab mõned riideesemed seljast, ei oleks iialgi kohtunud, kui seda kohtumist heidab kitsale voodile, tõmbab päevateki ei oleks väga vaja olnud. peale, jääb selili lamama): Und ei tule. Üks, LAURA: Kellele vaja? kaks, kolm, neli, viis... OSVALD: Meile. ROLAND (vaikselt Laurale): Nüüd jääb LAURA: Minu kohtumine oli juba ära. sünnipäeval käimata. Rolandiga. See oli ime. Ja teil ei ole seal OSVALD: No mida sa magad või oled. Üks kohta. trillallaa ja trallallaa käib. OSVALD: Imedeni me veel jõuame
) Kuidas sul, Laura, lood on? Oled sooja saanud? Õues on kohutavalt vinge tuul tõusnud. Kui nüüd midagi sadama hakkab, siis on see lumi. Külmusin ühe hetkega täiesti läbi. Kohutav ilm. Ja kottpime. Mitte midagi ei näe. Võib ju surnuks külmuda. (Suudleb Laurat.) On kõik hästi. Me ei tee teile tõesti tüli. Võite rahulikult magama heita. OSVALD: (võtab mõned riideesemed seljast, heidab kitsale voodile, tõmbab päevateki peale, jääb selili lamama.) Und ei tule. Üks, kaks, kolm, neli, viis... ROLAND: (vaikselt Laurale) Nüüd jääb sünnipäeval käimata. OSVALD: No mida sa magad või oled. Üks trillalaa ja trallalaa käib. ROLAND: Vabandust. OSVALD: Äkki proovid vaiksemalt olla. (Paus.) Mis kingituse te talle mõtlesite? Minul on olnud läbi elu kõige raskem asi kingituste ostmine. Mulle meeldivad kingitused. Nüüd ma võin teha väga uhkeid kingitusi. Mis kingitus teil oli mõeldud? Huvi pärast?
sooviks meeleldi see laps olla, kui lõvi on taltsas. Tema kannatused algasid uuesti, kui kuiv arutlus jätkus. Korraga meenus talle üks aare ja ta võttis selle välja. See oli kohutavate sarvedega suur must sitikas, «näpitssitikas», nagu Tom teda nimetas. Ta oli pistongi-karbis. Esimene asi, mis sitikas tegi, oli see, et ta Tomi sõrmest kinni napsas. Järgnes loomulik raputus, sitikas paisati vahekäiku ja langes selili põrandale, kuna kannatada saanud sõrm poisi suhu läks. Sitikas lamas abitult jalgu siputades maas, võimetu ümber pöörduma. Tom vaatles teda ja igatses tema järele, kuid ta oli kättesaamatus kauguses. Teised inimesed, keda jutlus ei huvitanud, leidsid sitikas meelelahutust ja vaatasid teda samuti. Parajasti lähenes üks ümberuitav puudel laisal sammul, kurva südamega, roidunud suvisest pehmusest ja rahust; tüdinud vangistusest, õhaffes vahelduse järele. Ta silmas sitikat; longus
mine kahjustab väga kiiresti inimese suhu- või suust-ninna-meetodil. Sel- elutähtsaid organeid, eriti tundlik on leks asetab abistaja ühe käe kannatanu hapnikupuuduse suhtes aju. otsmikule ja kallutab tema pea taha- poole. Teise käe sõrmedega tõstab ta Teadvusetul kannatanul lõõgastuvad kannatanu alalõua ülespoole. Seejä- neelulihased, selili asendis langeb lõtv rel hingab abistaja ise sügavalt sisse, keelepära vastu neelu tagaseina ja sul- surub oma suu elustatava suule ning geb hingamisteed. Hingamisteid või- puhub tugevalt ja järsult oma välja- vad sulgeda ka võõrkehad (hamba- hingatavat õhku kannatanu kopsu- protees, toidupalad, närimiskumm,
Olin nende ees täiesti alasti vaid sokkides. Ajalooõp. lükkas mu vastu ust ning hakkas vägistama. Ma kiljusin. Madis tuli mu kõrvale ja hoidis mu kätest kinni. Siis lasi ta lahti ja läks minu pingi juurde, võttis tooli ja tuli ning lõi sellega ajalooõpetajat. Ma nutsin. Loomulikult mitte õpsi pärast. Ma tahtsin Madist kallistada, kuid mõtlesin, et äkki on ta samasugune?! Madis tuli minu juurde ja kallistas mind. VÄGISI, ma ei tahtnud enam seda. Siis lükkas ta mu selili lauale ja hakkas... Ajalooõp. oli end vahepeal püsti ajanud. Ta võttis kapist mingi kahtlase pudeli, kulistas sellest poole alla ning sundis mind ülejäänut jooma. Madis võttis pudeli ära ning lõi õpetajat sellega. Pudel purunes kildudeks. Õpetaja lamas oimetult põrandal. ma ei näinud teda kordagi üles tõusmas enne minu lahkumist. Kuid Madis lasi mul minema minna alles kahe tunni pärast. Ta võttis enda püksid jalast ära ja lakkus mu keha. Ma rabelesin siiani. Mul oli kõle
Lahkub tundmatus suunas. Madonna tormab Täitevkomitee hoonesse. Tal on seljas uks, käes kiri, suur nael ja haamer. Lööb kirja ukse külge. Hakkab lahkuma. NIKOLAI Tervist, preili! MADONNA-MIRALDA JEEDAS Tere! NIKOLAI Mis te siin nüüd siis teete? MADONNA-MIRALDA JEEDAS Peksan kassi. NIKOLAI Et… ahahh… jaa jaaa. MADONNA-MIRALDA JEEDAS No ja vaatan, et ilmad soojad, lähen vist ujuma, kui isa lubab. NIKOLAI Ujumine on hea. Lased end selili vette, kõrvad vee all ja äkki on kõik nii vaikne. Kohiseb. Unustad täiesti ära, et on vaja veel nii palju teha. MADONNA-MIRALDA JEEDAS Mida siis teha teil veel vaja on? NIKOLAI Oh, palju. See on alles algus. Kuigi võib-olla peaks kõike uuesti alustama. MADONNA-MIRALDA JEEDAS Mis te siis teisiti teeks? NIKOLAI Mitte midagi. MADONNA-MIRALDA JEEDAS Miks uuesti alustama siis? NIKOLAI Et nautida seda, mis juba tehtud. Veel kord läbi elada, või õigemini vaadata, aga tundega.
1. Kõne-eelne periood (0.2.-0.11.). Nimetatud perioodil esineb lapsel kisa, 0.2.-0.5. vanuses koogamine ning 0.5.-0.11.-0.12. lalin. Viimane avaldub ka edaspidi, kuid siis juba koos lapse keeleliste väljenditega. Koogamise puhul on tegemist vokaliseerimisega, häälikuid moodustatakse juhuslikult. Neil puudub vastavus emakeele häälikutele, nad ei ole ka üksteisele vastandatud. Erineva kõlaga vokaliseeringud produtseeritakse, kuna lapse selili asendis tema nõrk keel lihtsalt vajub õhule ette ja moodustab juhuslikke ahtusi. Otsest seost hilisema kõne arenguga koogamisel ei ole. Võib aga arvata, et laps harjub kuulama oma häälitsusi ning tunnetama keele asendit. Lalina perioodil hakkab laps häälikuid ühendama silpideks. Ülekaalus on lahtised silbid, mis koosnevad ebaselgest kaashäälikust ja täishäälikust. Ka neil häälikutel on ainult mingi kaudne sarnasus emakeele häälikutega. Lalina
! Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat,laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Miks pannakse orkaanidele naiste nimed: tulles on nad märjad ja metsikud, kuid lahkuvad koos sinu maja ja autoga. Me kõik oleme lollid, kuid igaüks oma valdkonnast. Ma olen sama debiilik kui sina kuid mina olen oma valdkonnast. Apelsin > tervis > sport > raha > naine > seks > aids > surm. Järeldus - ära söö apelsini! Saab selili, saab kõhuli.Saab kummiga, saab kummita. Kummiga on ohutum aga kummita on mugavam. Millest sina mõtled? Mina räägin ujumisest. Mida rohkem ma mehi tunnen, seda rohkem oma koera armastan. Ma ei ole täielik idioot - pisut jääb veel puudu. Kui ma tahan last, siis sünnitan ta, mitte ei võta endale meheks. Arvad, et oled asendamatu? - Pista näpp korra vette ja vaata, kas jääb auk alles. VÄRVID: Värvid on need, mis teevad maailma ilusamaks & südamed soojemaks.
), tuleb kannatanu asetada küsimused -- autoinspektsiooni liikluseksamipileteisse. kõhuli ja pea pöörata küljele. Jälgitagu, kas kannatanui Liiklusõnnetuses kannatanu esmaabi seisneb kõigepealt hingamine pole takistatud, pigistavad riided tehtagu lahti, ta edasise verekaotuse vältimises, valu vähendamises ja eriti kaela ja rinna ümbert. teatud juhtudel elustavate hingamisiiigutuste ning südame- Teadvuseta inimest ei tohi selili pöörata, kuna ta võib massaazi sooritamises. Vähem tähtis ei ole ka kannatanu lämbuda ülemiste hingamisteede sulgumisest nendesse val- oskuslik raviasutusse transportimine. guva vere, okse jms. toimel või keelepära langemise tõttu Võrreldes autojuhiga on mootorrattur esmaabi andmisel neelu tagaseinale. Tingituna neelamisvõime puudumisest
hüvangu poole! LJUBOV: (paus) Aga Sand ei räägi nendest asjadest, mida tahaks teada. VARENKA: Ma räägin sulle, kui sa tahad. LJUBOV: Ei. Noh... räägi siis. VARENKA: Sa pead küsima. LJUBOV: Ma ei oska. VARENKA: Mäletad seda, kui mustlase eesel Betsy koplisse pääses? LJUBOV: Jah! VARENKA: See käib samamoodi, ainult et sa oled selili. LJUBOV: Oh... VARENKA: See ei ole nii suur. STANKEVITS: (improviseeritud tekst) Ei, oota, ma seletan kõik ära. (Tüdrukud naeravad vandeseltslaslikult, Ljubov on samas kohmetu. Majast kostuvad hääled.) LJUBOV: Kas need on nemad? Ära vaata sinnapoole. (Läbi akna on näha Mihhail, temaga koos Nikolai Stankevits, kes on ilus tumedajuukselise 22-aastane noor mees. Mihhail, kuulnud naeru, on akna juurde tulnud.)
Jänni ei jäänud noor pererahvas külaliste ees mitte. Peremeestele ja perenaistele anti kambris süüagi. Sulasmehed ja tüdrukud pidid sellega leppima, et vahetevahel võisid aida ees õllekapast rüübata. Lõpuks tantsiti õuel. Ei jäänud tulemata ka rammukatsumine. Pearu sulast Kaarlit peeti kõvaks meheks. Sõrmevedamises ei olnud talle vastest. Andres aga võitis Kaarlit. Maadluses jäi Andres korra Kaarlile alla, siis aga sai nipi kätte ja edaspidi pani Kaarli selili. 5. Heinaaeg (VIII ptk.) Valmistuti heinatööks. Nii mõnigi vajalik töö jäi selle kõrval tegemata. Heinatöö algas mõni päev enne Jaani. Krõõt ootas selleks ajaks oma esimest last, aga tööd tuli temalgi teha. Sulane Juss hädaldab tüdrukule Maiele, et peremees tahab tööga ära tappa, aga selle eest söödab hästi. Heina tehti ka vihmaajal. Õhtul kuivatati tule ääres oma märgi riideid. Heinatöö lõpuks oli Andresel selge, et pole võimalik karja suurendada
Me alustasime rasket ja rutakat teekonda mäest alla. Mu mõtted olid kogu tee mäest alla medaljonil. Ma märkasin metsa serval nelja hobust. "Aga kus viies on?" tekkis küsimus. "Kas tõesti on küla saanud teada, et ma olen mõrvar?" imestasin mõttes. Ka vihm oli üle jäänud, aga nüüd ümbritses meid õhuke uduvine. Me jõudsime varsti alla hobuste juurde. Ma suundusin longates oma hobuse juurde. Ta hakkas perutama kui ma talle lähenesin. See ehmatas mind ja ma kukkusin selili maha. Jastiin ja Kabrevitsi rahustasid hobuseid ja Andres aitas mu püsti. Aga kui ma olin vaevalt püsi tõusnud, hakkasid hobused jälle perutama ja kisendama. Mu medaljon hakkas siniselt helendama ja nii imelik kui see ka pole, rahunesid hobused kohe maha. Me saime aru, et mu medaljon hirmutab loomi. Mul oli selle pärast paha tunne. Aga me saime vähemalt teada, mis hobuseid ärritab. Me järeldasime seda, et medaljon on võimsam kui arvasime. See võis meile veel paksu pahandust põhjustada
reservi tulevikus aktiveerimiseks ja teenistuseks. Andreassoni afääri juhtum (Andreasson Affair) on neid elemente sisaldav ehe näide. ¾ JUURUTUSSEADMED Need, kellel on olnud kontakte erinevate tulnukaliikidega, on tähele pannud erinevat tüüpi seadmeid. ¾ Juurutamise plokk Ristkülikukujuline metallkarp, mille mitmevärvilised valgused kuvavad sinine-roheline-punane-roheline-sinine jada ja numbrilist jada 1-2-3-4-5-4-3-2-1. Subjekt lebab selili metalllaua peal otse ploki all. Laua alumise servaga samal kõrgusel asub 105 metallist juhtpuldi karp koos kaablitega, mis on laua külge ühendatud. Teenindajad on riietatud punastesse kombinesoonidesse ja ruum ise on täidetud punase valgusega väljaarvatud siis, kui juurutamise teraapia on käimas. ¾ Juurutusmonitor Kui monitor liita laevade arvutites asuvate infopankadega, siis seda on
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
