kui meie. Kui leivatükk maha kukkus pidi sellele kohe suud andma-nii ei tulnud vaesus majja.Pätsi ei pandud lauale nii,et lõigatud ots oli ukse poole- leivatükk võis uksest välja minna.Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab.Andes võõrale leiba lõikas perenaine pätsi otsast kärsakese ära, et mitte oma leivaõnne ära anda.Kui söömas oli pere siis sai leivakontsu pere tütarlaps, et tal kasvaksid ilusad rinnad. Leiba ei tohtind selili asetseda või käega murda, muidu pidi pereema ära surema. Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, siis tähendas see seda, et tuleb tüli-pere laguneb.Leiva taigna sõtkumisel pesi perenaine hoolikalt käed ja sidus pähe rätiku. Palja peaga ei tohtinud tainast sõtkuda.Leivaviil asendas tihti peale pidulauas taldrikut kuhu peale pandi sülti ja liha. 6.Loomi tapeti sellisteks tähtpäevadeks nagu mihklipäeval-tapeti lammas,mardipäeval-
See pikendab loote arengut ning seetõttu sünnivad pojad alles järgmisel kevadel, kui toitu on juba külluses. Vastsündinud vöölased on hästi arenenud ja nägijad. Emasloom toidab poegi piimaga mitu nädalat. Pärast emast lahkumist jäävad pojad sageli mõneks ajaks kokku, ent seejärel alustavad iseseisvat elu. Üheksavöölasel sünnivad ühemunanelikud, kes on sellepärast samasoolised. Mõnikord magavad vöölased mitte urus, vaid selili maapinnal lamades ning rüüta kõhtu kaitseta jättes. Siiani pole teadlased sellele nähtusele suutnud rahuldavat selgitust leida. Vöölased on napihambuliste seltsi liikmed ja kuigi mõningatel napihambulistel on kummaski lõualuus 50 hammast, on üheksavöölasel neid vaid 16. Üheksavöölase elavad tavaliselt 12-15 aasta vanuseks. Nad peavad talve vastu ja ei maga talveund, aga kui pikemat aega on külm ilm, võivad nad territooriumil hävida
kättesaadavaks toiduallikaks. Ka tänapäeval kütitakse ursonit liha saamiseks. Indiaanlased kasutasid kunagi ursoni okkaid oma ehete kaunistamiseks. Tänapäeval pole urson inimeste poolt eriti sallitud loom, seda eriti metsaomanike hulgas, kuna olulise osa tema menüüst moodustab puukoor. Mõningates piirkondades püüavad inimesed tema suurima vaenlase ilka aklimatiseerimise kaudu ursoni arvust piirata. Ootamatult ründav ilka pöörab ursoni selili ja ründab teda kaitseta jäänud kõhupoolelt. Pärast ilka asustamist Michigani järve ümbrusse langes ursonite arvukus 13 aastaga 76 % võrra. URSONI ISELOOMULIKUD OMADUSED Käpad: Kõvade ja paljaste taldade ning pikkade ja teravate, puutüvesid mööda ronimist võimaldavate küünistega. Okkad: Hädaohu korral tõmbuvad turri. Väikeste kidadega, mis tungivad ründaja naha sisse. Eluviis: Urson toitub okastest ja puukoorealustest mahlakatest kihtidest. On
Lapsed häiritud ninahingamisega, hakkavad suuga hingama. Külma õhu saabumine hingamisteedesse põhjustab külmetushaigusi: ülemiste himgamisteede katarrid, bronhiit, respiratoorsed viirusinfektsioonid. Sellised lapsed haigestuvad tihemini. Läbi nina hingamist on vajalik jälgida. Titale on vaja läbiviia igapäevaselt ninapuhastust. Hingamise häirete ennetamise jaoks imikutel võib välja tuua mõned viisid: 1) asetada last ainult selili ja padjata, sest sellises asendis on tal kergem hingata; 2) liiga soojalt mitte katta, sest ülessojenemine raskendab normaalset hingamist; 3) pehmeid mänguasju voodil mitte jätta; 4) ruumis mitte suitsetada; 5) ruumis hoida ühtlane temperatuur (20-22°C); 6) harva külastada ühiskondlike kohti, kus laps võib infektsiooni saada; 7) kindlasti konsulteerida arstiga, kui imetamisel lapsel muutub naha värv ning tekkivad oksendamise refleksid. SÖÖMINE JA JOOMINE
võtta ja suud anda. Leivapätsi ei pandud kunagi lauale nii, et lõigatud ots oleks ukse poole olnud – leib võis majast välja minna. Kunagi ei lõigatud õhtul uut leiba lahti, sest „õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab”. Andes võõrale leiba, lõikas perenaine pätsi otsast „kärsakese” ära, et mitte oma leivaõnne ära anda. Kui söömas oli oma pere, siis sai otsakoorukese tütarlaps, et tal kasvaksid ilusad rinnad. Leivaviilu ei tohtinud ühe käega murda ega leivapätsi selili lauale asetada, siis pidi pereema ära surema. Leivale vajutati enne küpsetamist ristimärk, et kaitsta seda halva silma eest. Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba – pere laguneb. Kes aga lõikas noaga sooja leiba, purustas leivaõnne, sooja leiba tuli murda. Kui sööja leidis leiva seest midagi sobimatut, ei tohtinud ta sellest rääkida, sest see oli leiva häbistamine, mille tagajärjeks oli nälg majas. Ka usuti, et maha visatud
Lisandub põlluharimine, sest on leitud nii odra kui ka nisu õietolmu terasid. Siiski polnud põlluharimine peamine, vaid erandlik tegevusala. Sellest perioodist on pärit merevaigust valmistatud ripatsid. Ripatsid kujutasid loomi. Merevaigu kasutamine viitab kaubandusele lõunapoolsete aladega, kust kardetavasti tulid ka nisu ning odra seemned. Kiviesemeid hakati lihvima. Matused paiknesid asulaterritooriumil, tegemist oli maasse kaevatud haudadega, laipmatustega. Laip oli selili, kuid talle oli tehtud okstest ase ning peaalla pandi puuront. Nöörkeraamika algab 3000 eKr. Savinõud tehti lameda põhjaga, nimi nöörkeraamika tuleneb kaunistusviisi järgi (peale vajutati nööriga jälg). Varasemas kirjanduses nimetati seda venekirveste kultuuriks. Asustus kaugeneb veekogudest. Inimesed hakkasid elama üksiktaludes (üksiktalude järgi on maapinnalt raskem arheoloogilisi avastusi teha, seega not much info). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus ja põlluharimine
hellitama ja lõpuks paarituvad. See võib toimuda mitu korda järjest. Niipea kui ühteheitmine on lõppenud, võib isane emaselt hammustada saada. Lõvid võivad paarituda kuni 100 korda päevas. Kui emane on rahunenud, keerab ta end selili ning nad võivad taas paarituda. Iga paaritumine kestab vaid http://www.ohtuleht.ee/index.aspx mõne sekundi. Tiinus kestab lõvidel 3-3,5 kuud. ?id=275 Emalõvi toob ilmale kaks kuni neli kutsikat hästi varjulises kohas, mis asub veesilma lähedal. 7 Esimesel sünnijärgsel päeval ei lähe ema oma poegadest kuigi kaugele, sest pisikesd peavad iga hetk saama emapiima imeda
kalapüük ja küttimine. Elati sesoonnetes külades(elupaika vahetati vastavalt aastaajale). Reviir piirkond, mille raames elupaika vahetati ja toitu hangiti. 7000-6500 aasta vahel toimus pööre. Lisaks siseveekogudele asuti elama ka rannikule, sest ilmus uus küttimisobjekt, ehk hüljes. Sesoonsete külade asemel aastaringsed külad. Inimesed maeti laibana, olid maahauad ja kasutusel oli laipmatus. Eesti aladel pole korralike haudu leitud. Laibad on asetatud hauda selili. Kaasas panused: ripatsid, tööriistad jne. Mesoliitikumile järgnes noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000-1800 eKr. Neoliitiline revolutsioon üleminek loomakasvatusele ja põlluharimisele. Põhjapoolsetes riikides loetakse neoliitikumi alguseks savinõude kasutuselevõttu. Kõige varasem neoliitiline kultuur Eesti aladel kannab nimetust Narva kultuur. Sealt pärinevad savinõude killud. Esimesed oli koonusekujulised, neid polnud võimalik maha panna, toetati kividega, et see püsiks püsti.
Lahtiste luumurdude korral kata haav puhta sideme või riidega. Aseta luumurru piirkonda külma. See aitab vähendada verejooksu ja valu. Luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi. Kutsu 112 Ninavere jooks / peatrauma Pane kannatanu kergelt ettepoole kallutatult istuma. Kui kannatanu ei jaksa istuda, pane ta lamama külili. Ära pane haiget lamama selili – veri valgub ninaneelu ning neelatakse alla makku, mis võib põhjustada okseärritust ning kannatanu hakkab oksendama allaneelatud veresegust maosisu. Suru ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal. Hoia niimoodi tugevalt survet avaldades vähemalt 10 minutit. Samaaegselt võib ninajuurele ja kuklale asetada külma kompressi Kui sa ei suuda ninaverejooksu peatada poole tunni jooksul, kutsu 112 või transpordi kannatanu haiglasse.
taha, pane käsi tal kaenla alt läbi ja haara kinni ümber rinna. Nii vähendad ohtu, et uppuja sust kinni haarates sind ennast vee alla tõmbab. Kui nii siiski juhtub, tee kõik endast olenev, et haardest vabaneda. Selleks võid ka jõudu kasutada. Kõige rohkem kardab uppuja vee alla minekut, mistõttu võid haardest vabanemiseks hetkeks vee alla sukelduda. · Kui kannatanu on liikumatu, on ta arvatavasti teadvusetu. Keera kannatanu selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa. Jälgi, et vedamise ajal oleks kannatanu hingamisteed veepiirist kõrgemal. · Kui kannatanu on teadvuseta või väga raske, tuleb ta veest välja "lohistada". Selleks seisa kannatanu taha, haara tema kaenlaalustest toetades kannatanu pea oma käevartele. Vältimaks kannatanu libisemist haardest välja, lukusta oma käed kannatanu rinnal ning lohista ta kaldale. Päästmine jääaugust · Ole rahulik!
LAPSE EELDATAV ARENG TEISEL ELUKUUL Kahe kuu vanuselt peaks laps ühe käega haarama teist kätt. Kõhuli lamades tõstab ja hoiab pead ning jälgib silmadega liikuvaid esemeid. Lapsel areneb miimika, ta eristab juba pereliikmete hääli ja nägusi ning reageerib neile pea pööramisega. Laps hakkab koogama, naeratama ja väljendab muul moel oma emotsioone (Väikelapse areng 2-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG KOLMANDAL ELUKUUL Kolmekuuselt oskab laps selili olles hoida pead keskjoonel, kui pea on suunatud kas vasakule või paremale poole. Kõhuli olles tõstab rindkeret, toetudes kindlalt küünarvartele. Laps üritab haarata esemeid. Laps siputab energiliselt käsi ja jalgu. Naerab ja häälitseb ning näitab muul viisil oma emotsioone (Väikelapse areng 3-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG NELJANDAL ELUKUUL Nelja kuune laps oskab pöörata end seljalt küljele, seda mõlemas suunas. Hoiab mänguasja
Hingamine ja vereringe on kõige tähtsamad. Hapnikurikka õhu juurdevoolu katkemine kahjustab väga kiiresti inimese elutähtsaid organeid, eriti tundlik on hapnikupuuduse suhtes aga aju. A - avada hingamisteed B - alustada kunstlikku hingamist 1 C - alustada südamemassaaži 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu abi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Hingamisteede avamine Aseta kannatanu selili põrandale, võta pea alt ära padi jms. Hingamisteede avamiseks surutakse kannatanul pea maksimaalselt kuklasse, selle võttega kerkib keelepära ise üles ja hingamine võib taastuda. Soovitatav on kontrollida sõrmega, kas suus või neelus on võõrkehi ja need eemaldada. Pane oma kõrv suu lähedale
Veeparkides on omad potentsiaalsed spetsiifilised ohud. Enne veepargi külastust tuleb veenduda, et ujumisala valvab vetelpäästja, enne kui sina ja sinu grupp siseneb vette; et järgitakse kõiki veepargi ja vetelpäästjate poolt esitatud ohutusnõudeid; Ära karda esitada küsimusi. Arvesta, et erinevate atraktsioonide juures kehtivad eri ohutusnõuded ning vee sügavus võib varieeruda, liumägedel kasuta õiget asendit, laskudes alati selili ja jalad ees; Tea kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabi telefonil 112. Looduslikud veekogud: järved, tiigid, jõed, meri: Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta; Igasugune looduslik veekogu erineb tavapärasest; Värvuselt tume või tundmatu; Madal või sügav vesi; Puudub ohutust tagav personal või vetelpäästjad; Enne vetteminekut "tundmatus" kohas kontrolli alati olukorda vees- arvestada tuleb vee voolu ja
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus
seotuks. Niiviisi sai hüljest jälitada ja ta ära väsitada, et ta sobivasse kohta vedada ja seal tappa [6.]. Matuste kohta mis kuuluksid kindlasti Kunda kultuuri ajastusse Eestis puuduvad, kuid Põhaj- Lätis Asti järve ääres asub üks Euroopa suurimaid leitud matmispaiku. Sealt on leitud üle saja matuse, mis on tuvastatud, kui keskmisse kiviaega kuuluvat. Neist vanim maeti arvatavalt 7150 a.e.Kr. Sealsed surnud on maetud enamasti selili, mõningatel juhtudel mässitud nahka ka kinni seotud. Oli ka kividega kinni kaetud kehi. Haudadesse oli kaasa pandud nipsasjakesi ja tööriistu. Tõenäoliselt arvasid tolleaja inimesed, et surnul läheb elu peale surma edasi ja tal on omi riisu vaja. Kuid arvatakse, et inimesed kartsid surnute hauast tõusmist millele viitavad kehade kinnisidumine ja kividega katmine. 1. http://et.metapedia.org/wiki/Kunda_kultuur , külastatud 27.12.11 2. Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg
piirkonnas. Ühelt poolt näitab see arendavat mõju nendele lihasgruppidele, kuid samas annab märku sellest, et kõnealused lihased on tervisesportlasel nõrgad. Seetõttu ongi ühtemoodi oluline teha enne jõutreeningut soojendusharjutusi ja pärast venitusi. Võrreldes jooksmise ja rattasõiduga, koormab suusatamine lihaseid rohkem, pea 90% lihastest teevad tööd. Lisaks sellele aitab iga liigutus venitada seljalihaseid. Teistest tervisespordialadest vaid selili ujumine mõjub selgroole sama hästi. Suurt tähtsust omab algajatel õige suusa valik. Igasuguste suuskadega on võimalik sõita, kuid selleks, et protsessi nautida, on soovitatav valida iga stiili jaoks õige varustus. Mida parem on suusataja sõidutehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub inimese pikkusest, suusatüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad inimesest 10–30 cm võrra pikemad. Uisusuusad on lühemad kui klassikasuusad
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus. Ühiskonnas on sõda justkui nagu loomulikuks saanud. Kui hukkub 5000 inimest,
* ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik * aseta hästipolsterdatud lahas 8. NIKASTUS * aseta rõhkside kahjustatud kohale * seo tugevalt, kuid ära takista vereringet * hoia jäset kõrgemal ja liikumatult. ELUSTAMISE ABC * ava hingamisteed * alusta kunstlikku hingamist * alusta südame massaazi. 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu appi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Vaata, kuula, tunne! 6. Kui hingamine on olemas, hoia hingamisteed avatuna. 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 12 korda minuti jooksul. 7. Kui hingamine puudub, alusta kunstlikku hingamist * Kui hingamistee on suletud võõrkehast * Pööra kannatanu küljele ja anna abaluude vahele seljale 4 hoopi * Neli suruvat liigutust rindkere või ülakõhu piirkonda
Vesi meis ja meie ümber Koostaja: Tiina Oja Klass: 12 H Kool: Jüri Gümnaasium 2010 1. Sissejuhatus Vesi on meile eluliselt tähtis. Vesi on kõige levinum aine Maal kui Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal. Ta moodustab kolmveerandi meist ja katab ka kolmveerandi me koduplaneedi pinnast. Seega Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Organismid sisaldavad suurtes kogustes vett, mõned veeorganismid isegi kuni 99%. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. 2. Vee tähtsus inimestele 2.1 Lootevesi Juba enne sündi oleme me ümbritstud veest. Lootevesi on vesi, mis ümbritseb meid kõige esimesena. Lootevesi on läbipaistev või kergelt kollakas, sisaldab loote irdunud epiteelirakke, loodeudemeid, vililasvõide e. lootevõide osiseid ning looterooja e. mekooniumi osiseid, loote uriin...
15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 perekonda), eluviis rändlev (püügiaegade ja korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes mattis surnuid (maeti asulate maakondadesse selili siruli asendisse mõningate panustega) 9) Nöörkeraamika- Elatusalad: kalapüük, jaht, maaviljelus, loomakasvatus, põlluharimine; eluolu: elati vähem koos (enamasti üksikperedena), liiguti paremate maade järgi, kalmistud olid asulatest kaugemal küngastel (maeti külili kägarasse, käsi või käed pea all, surnuid kardeti) 10) Pronksiaeg- Elatusalad: maaviljelus, karjakasvatus, hülgeküttimine (saarlastel),
Vaenlased ja enesekaitse Nastiku vaenlased on nirgid, nugised ja teised kiskjad, toonekured ja madukotkad, samuti muud röövlinnud, siilid ja kassid. Ohuks on ka inimene, sest inimestel on sageli paaniline hirm madude ees. Sageli jäävad nastikud auto alla. Nastik on väga pelglik. Ohu või häirimise korral põgeneb ta kiiresti ja käratult vette või peidupaika. Kui ta ei jõua põgeneda, siis ta kas sisistab, lööb peaga või teeskleb surnut. Surnut teesklev nastik keerab end pooleldi selili ja laseb lõdvaks, tõmbab pupillid sisse ja laseb keelel suust välja rippuda. Samuti paiskab ta häda korral pärakust haisvat kollakasvalget kloaaginäärme eritist. Nastikuhammustus Nastikud hammustavad inimest väga harva. Nende mürginääre eritab ainult lima. Nastikuhammustus on inimesele kahjutu. Enamasti nastik ainult lööb inimest peaga. http://et.wikipedia.org/wiki/ Rästik Siseehitus
Selle puhul jahu puistati algul keeva vette, jahtunult lisati juuretis, lasti 23 päeva hapneda ning lõpuks küpsetati 23 tundi. Püülijahust magushapule peenleivale mõnel pool juuretist ei lisatudki, küll aga lisati taignale nisujahu. Leib oli eesti rahvakultuuris nii oluline, et seda sõna kasutatakse kogu toidu ja elatise kohta. Leivaga olid seotud mitmed uskumused ja kombed. Mahapillatud leivatükk tuli üles võtta ja sellele suud anda. Leiba ei tohtinud panna lauale selili, see ennustanuks pereliikmele surma. Leiba ei tohtinud panna lahtilõigatud otsaga ukse poole, sest siis pidi leivajätk majast kaduma. Leivapätsile vajutati enne küpsetamist ristimärk, et kaitsta seda kurja silma eest. Leiva otste söömine pidi andma tüdrukutele ilusad rinnad. Sooja leiba pidi murdma, mitte noaga lõikama. Tervet leivapätsi ei lõigatud õhtul lahti, sest õhtune leib pidi kahanema, hommikune aga kasvama. Kohati hoiti
Segatoidulised on näiteks prussakad. Putukad kasutavad toitumiseks suuava ümber asuvaid suiseid. Suiseid on 4 erinevat liiki- haukamissuised, libamissuised, pistmissuised, imemissuised. Putukate jagunemine (peamised) Kahetiivalised- (nt kärbsed, sääsed, parmud) Neil on üks paar tiibu, tagatiivad on taandarenenud sumistiteks. Sumistid vibreerivad koos lennutiibadega ja aitavad tasakaalu hoida. Oskavad lennata ka tagurpidi, külgsuunas või isegi selili. Mõned kahetiivalised on kõigesööjad, mõned toituvad püsisoojaste verest ja lihast. Huvitav fakt on, et sääskedel ja parmudel imevad verd vaid emased, kellel on vaja enne munemist valguvarusid täiendada. Isased imevad vaid taime mahla. Kahetiivalised on pistmissuised, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest. Neil on üla- ja alalõuad muutunud pisteharjasteks, mis asuvad ala- ja ülahuulest moodustunud rennis.
vähemalt kahe näpu näpuotstega. Ära katsu pulssi pöidlaga, võid hakata tundma enda pulssi. 2. Katsu vähemalt kümne sekundi jooksul, sest pulss võib olla väga aeglane. 3. Katsu ainult ühelt poolt korraga. · Pulss kiire >100. · Pulss normaalne 60-80. · Pulss aeglane <50. · Pulss puudub. Imikutel loetakse kuni 120 korda pulssi veel normaalseks. 3. Esmaabi andmine teadvuseta inimesele lämbumisohu korral Teadvusetul kannatanul lõõgastuvad neelulihased, selili asendis langeb lõtv keelepära vastu neelu tagaseina ja sulgeb hingamisteed. Hingamisteid võivad sulgeda ka võõrkehad (hambaprotees, toidupalad, närimiskumm, puuviljade kivid, veri, oksemassid jm). Kui hingamisteid ei vabastata ja takistusi ei kõrvaldata, siis inimene lämbub hapniku puudumise tõttu mõne minutiga. Hingamisteede avamiseks surutakse kannatanul pea maksimaalselt kuklasse, selle võttega kerkib keelepära ise üles ja hingamine võib taastuda.
122) ,,Ma olen üpris rahulik. Järgnegu kuud ja aastad, nad ei võta minult midagi enam, neil ei ole minult enam midagi võtta. Ma olen nii üksi ja nii ilma ootuseta, et ma neile hirmuta vastu võin vaadata. Elu, mis mind läbi nende aastate kandis, on veel minu kätes ja silmades. Kas ma temast jagu olen saanud, seda ma ei tea. Ent seni kui on elu, otsib ta endale teed, tahtku too, mis minus ,,mina" ütleb, seda või mitte." ,,Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi läks." 3
SOORITAGE HARJUTUSI THJA KHUGA Tidetud maoga vimlemisel vib teil tekkida iiveld. Kui magu on tidetud toiduga, asub suurem osa verest ja organismis tsirkuleerivast energiast seedeelundeis. Teie eesmrgiks on aga see, et keha energiassteem oleks valmis jooga-harjutustega tegelemiseks ning veri voolaks tiesti vabalt kikides keha organeis. Kindlasti sooritage harjutusi teile sobival toatemperatuuril ning hea ventilatsiooniga ruumis. Avamaastikul harjutuste sooritamiseks on kige sobivamad kohad paraja voolukiirusega je, jrve vi mere kaldad. Riietuge praktiliselt. Vajaduse korral pange selga vaba, liikumist mittepiirav riietus, soovitavalt puuvillasest kangast. Mida vhem riideid, seda parem. Harjutused minimaalse riietusega annavad maksimaalse efekti ning suurima liikumisvabaduse. Kui vimalik, sisustage harjutuste lbiviimiseks spetsiaalne ruum vi koht. Niisuguse vimaluse puudumisel kindlustage siiski selle koha kord ja puhtus, kus...
midagi säästa. Nii siis kuula sõna, mine ja ära tõrgu!" Sokrates nutvatele inimestele hetk enne enda surma: ,,Mis te ometi teete, veidrad inimesed! Mina just sellepärast saatsingi naised minema, et nad niimoodi ei talitaks; sest ma olen kuulnud, et elust tuleb lahkuda heade ennete saatel. Nii siis olge vaiksed ning kannatlikud." Tema aga kõndis edasi-tagasi ja kui ta märkas, et tal sääred hakkasid rammestuma, heitis ta selili, sest nõnda oli käskinud kohtuteener, kes tõi talle mürki. See katsus teda siis aegajalt ja vaatles ta jalgu ning sääri. Siis pigistas ta kõvasti Sokratese jalga ja küsis, kas ta midagi tunneb; tema aga vastas: ei. Sellepeale pigistas ta sääri ja minnes nii kord-korralt ülespoole ta näitas meile, kuidas Sokrates vähehaaval külmenes ja kangestus. Ta puudutas teda veel ja ütles meile, et kui mõju ulatub südameni, siis saabub surmahetk
madalatesse lohkudesse väjasirutatud asendis. (laibamatmine) c) Neoliitikum ehk noorem kiviaeg umbes 5000 kuni 1800 a eKr: Keraamika ilmumine, põlluharimise, karjakasvatuse algus, lihvitud kiviesemete tulek. Narva kultuur, kammkeeramika kultuur, nöökeraamika kultuur. Elati veekogude lähedal, võimalusel liivasel rannal. Osaline püsiasustus. Maa peale ehtitatud puust sõrestikuga hooned. Surnud maeti elukoha juurde, kohati majadesse surnu hauas selili, väljasirutatud asendis, käed rinnal või külgedel. Panused: tööriistad, relvad, ehted, looma ja inimesekujulised ripatsid. Merevaigust ehted. Nöörkeraamika kultuuri ajal hakkas asustuse veesidusus kaduma, oluline oli hea põllumaa olemasolu. Kasvatati otra, nisu, kaera. Alepõllud. Asulad väiksemad, ilmselt elati koos ühe perena – taluline asustus. Kalmistud kõrgematel kohtadel, elu-paikadest eemal. Madalad hauad, surnu hauas kägaras
aktuaalsed ja potentsiaalsed probleemid, eesmärgid ja juhised töö planeerimiseks, abistamismeetodid. Individuaalõe ülesandeks on: a- Teostada ainult protseduure b- Täita ainult arsti korraldusi c- Olla alati patsiendile/kliendile kättesaadav d- Vastutada õendusplaani täitmise eest Õdedeanamnees sisaldab: Arsti korraldusi Haiguse prognoosi Inimese elamistoiminguid Haiguste patogeneesi Nimeta lamamisohtlikud piirkonnad, kui patsient lamab selili: Kukal, abaluud, küünarnukid, ristluu, kannad Rektaaltemperatuur ehk pärasoole temperatuur kraadi 36,9-37,7 Terve inimese hingamissagedus on 12-18 korda minutis. Nimeta 5 pulsi palpeerimise kohta: Unearter, kodarluuarter, õlavarrearter, reiearter, õndlaarter, tagumine sääreluuarter, näoarter, selgmine jalaarter. Nimeta 4 juhtu, kui rakendatakse nasogastraalsondi kaudu toitmist: Söömine suukaudu ei õnnesti või see on vähene, isutus, iiveldus, teadvusetus. Toidu vajadus
muistised. Jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks:kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Ajaloolased jaotavad ajaloo kõigepealt pikaks esiajaks, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks: vanaaeg, keskaeg uusaeg. KIVIAEG-jaguneb 3ks:vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine e mesoliitikum, noorem kiviaeg e neoliitikum. Kunda Kultuur-asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni.Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks.MESOLIITIKUMI PERIOOD. Kammkeraamika kultuur-asukohaks Eesti, tööriistad keraamika ja kirved, maeti eluasemete juurde või nende sisse, pandi asju juurde, elatusaladeks küttimine ja kalapüük, nõud olid savist, anumad olid valmistatud kokku volditud laiadest savilintidest, kaunistatud lohukesed ja mustrid, põhi ümar.NEOLIITIKUMI PERIOOD.
(3) Kunstlik hingamine Enne hingamise kontrolli teostamist peame kannatanul hingamisteed vabastama. Selle all mõistetakse võõrkehade eemaldamist hingamisteedest. Mis on võõrkehad? Võõrkehad on kõik ,,asjad", mis võivad takistada suuõõnes või neelus kannatanu hingamist. Näiteks okse, veri, toidu tükk, vanematel inimestel proteesid jne. Võõrkehana võib toimida ka kannatanu enda keel, langedes kurku (kui kannatanu on teadvusetult selili asendis). Lihtsa meetodina võib sõrmega üle suuõõne tõmmata. · pigista kahe sõrmega kinni kannatanu ninasõõrmed ja hinga ise sügavalt sisse; · haara oma suuga kannatanu suu (NB! Imikul nii nina kui ka suu ); · puhu rahulikult ja sügavalt õhku kannatanu kopsudesse (NB! Imikule hästi kergelt !); · jälgi silmanurgast rindkere tõusmist ( juhul kui rindkere ei tõuse, kontrolli, kas kannatanu pea asend on õige või läheb õhk makku);
või kaks venda. Samas isast ja emast rotti ühes puuris hoides on emane kogu aeg tiine ja see vähendab eluiga. Rottidel on puuris ranged reeglid – kes kelle sõna kuulab. Selle paikapanekul võib ette tulla omajagu kähmlusi kuid see on paratamatu. Tähtsaimat rotti nimetatakse alfaks ning kõik teised kuulavad tema sõna. Alfa ei pruugi olla tingimata vanim või tugevaim rott – kuigi oma võimu kehtestatakse teisi selili pannes, on tegelikud suhted keerukamad. Samas tasub alati jälgida, ega kellelegi liiga ei tehta; kui keegi veriseks hammustatakse, ei ole see enam lihtne suhtlemine. Uusi rotte tuleb teistele rottidele kõigepealt tutvustada: kohe puuri paneku asemel lasta nad kokku neutraalsel pinnal, mida vanad rotid enda omaks ei pea, ja neid pidevalt jälgida. Mida nooremad rotid, seda tõenäolisemalt nad omavahel läbi saavad. Samuti tuleb uut rotti endaga
meetodite variaablus. AUTOGEENNE UNI 13 Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 1. Ma lõdvestun täielikult! 2. Ma tahan magada! 3. Ma tunnen unisust! 4. Ma tunnen, et unisus suureneb iga hetkega! 5. Silmalaud on meeldivalt rasked. 6. Silmad sulguvad. 7. Ma jään magama... Kindlasti tuleb olla selili asendis, lasta keha lõdvaks, vabastada ennast igasugustest mõtetest ja helidest. Iga lauset tuleb mõtteliselt sisendada aeglaselt ja monotoonselt 5-10 korda. Kõige olulisem on õppida kuulama vaikust! AUTOGEENNE TREENING (LÕDVESTAV) 1. Istuda toolile õlgade laiuselt asetatud põlvedega. 2. Asetada küünarnukid reitele nii, et randmed ripuvad üle põlvede. 3. Keha hoiak on sirge, kuid ei puuduta seljatuge (selg on nõgus). 4. Pea tuleb lasta rinnale ning sulgeda silmad. 5
3) Löö käega abaluude vahel mitmelöögiliste seeriatena. 4) Löögid on tõhusamad kui painutada kannatanu ülakeha ette-alla nii, et pea oleks vöökohast madalamal. 5) Aseta oma käed kannatanu seljatagant ümber tema ülakõhu. 6) Suru üks käsi rusikasse ja haara teise käega sellest või käerandmest. 7) Tõmba käsivartega jõuliselt vahelihast taha-üles 23 (kuni 6) korda. Tee seda mitu korda. 8) Seda võtet võid kasutada ka selili lamaval teadvuseta inimesel: asetu põlvili üle kannatanu jalgade. Hoia käsivarred sirged ja aseta teineteise peal olevad käelabad kannatanu ülakõhu keskkohta. Suru järsult ja jõuliselt sisse-üles keskjoonesuunas. Tee seda mitu korda. NB! VÕTET EI TOHI KASUTADA RASEDATEL NAISTEL JA IMIKUTEL! 9 UPPUMINE Tegutsemine uppumise korral:
3-5 paiku. 1.Inimese plaadikujuline ülakeha on halvasti kohanenud küljeli magamiseks. Erinevalt enamikust loomadest on inimese rindkere sel juhul füsioloogiliselt ebaloomulikus deformeeritud asendis. Küljeli magab inimene aga sageli. Vasakul küljel magades on täiendav surve südamelihasele. Küljeli magades jääb vahel ülajäse keha alla, mistõttu selle verevarustus häirub 2.Selili ja kõhuli on takistatud hingamisliigutused. Selili vajub keel taha, mis takistab õhuvoolu trahheasse ja kopsudesse, mille tagajärjel võivad tekkida hingamispausid. Inimene hakkab norskama, millega kaasneb suurenenud haigestumus südame-veresoonte haigustesse. Ratsionaalset lahendust pole kerge leida. · Pehmet voodit ei ole pikka aega hea kasutada, kuna see soodustab ebafüsioloogilist lülisamba asendit. Üldiselt peaks inimene asendit magades sageli muutma. Seda tehakse, kui magatakse kõval madratsil või muul kõval alusel.
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
kartuse korral ka teistele) kutsuda kiirabi. Peärnberg on väga mures noorte pärast, kelle seas on alkoholimürgitused liigagi sagedased. Noored ei tea, kui palju nad kannavad, teadvuse kaotuseni purju jäämine võib üsna kergelt tulla. Nii võib teadvuseta lebama jääda ka täiesti korralik noor inimene, kes on esimest korda elus alkoholi pruukinud, aimamata, mida see temaga teeb. Niisugune selili lebaja võib enda oksessegi lämbuda, sest alkoholiga mitte harjunud organism reageerib liigsele mürgile oksendamisega. Purjus lamaja tuleb külili keerata, talle midagi sooja peale panna ja kiirabi kutsuda. Kui liigselt alkoholi pruukinu on teadvusel, võiks püüda ta oksendama ajada, nii saab osa alkoholi organismist välja. Oksendamise esilekutsumiseks anda juua õrnlilla lahust, aga lahjendamine peab olema korralik, et lahusesse ei jääks kristalle
ta püüdis kujutada nii, nagu ta neid nägi. Ka usulisi teemasid käsitles Caravaggio idealiseerimata, argiselt ja naturalistlikult, kutsudes nõnda esile vastumeelsuse ning sagedase tööde tagasilükkamise kirikuisade poolt. Caravaggio lisas usulistele teemadele (Peetruse kannatusloole; Pauluse pöördumisele) veenvust ja jõudu, esitades lugusid kaasaegses keeles ja igapäevaste detailidega. Pauluse pöördumine on Caravaggio maal, kus ta kujutab Paulust selili, mahapaisatuna hobuse jalge ja justkui jumala palge ette. Kuigi kuskil pole näha ei ingleid ega Jumalakoori fanfaare, vaid hoopis vana tallipoiss vana hobusega, kannab mahapaisatud keha endas nii tohutut energiat, et vaatajal ei teki kahtlustki hetke olulisuses. Inimesed tema maalidel on juhuslikes poosides, mõnikord isegi seljaga vaataja poole, pildi kompa avaneb sageli väljapoole, teisisõnu pole harmooniline ega tasakaalus. Caravaggio kasutab uudse asjana
sekundiline latentsiaeg, lühike kestvus, suuna mehhanism sõltub poolringkanalist, kus sade asub ja füsioteraapia on reeglina efektiivne. Olenevalt sellest, millises poolringkanalis see sade asub, seostub ka suund kuhu poole pead kallutades tekkib vertigo. Testimine Patsiendid selle sündroomiga kurdavad peamiselt pöörlevat vertigot, posturaalset ebastabiilsust ja mõnikord ka iiveldust järgnevate tegevuste korral: istuma tuleks selili asendist, lamama asendisse minemise järgselt, voodis ringi keerates, vaadates üles või ka alla. Peamine sümptom on nüstagmi tekkimine kiirel asendi vahetusel. Et asendivertigot diagnoosida tuleks seda teha põhinedes patsiendi taustauuringutele. Katsetades tuleb tähele panna, et esimene peapööritus on asendi muutmisel alati kõige tugevam. Katset korrates võib patsienti tabada kiire väsimustunne ja diagnoosimine võib osutuda raskeks
Alates 2.sajandist hakati surnuid ka põletama. See toimus tavaliselt väljaspool kalmet oleval põletuskohal ning luud ja koos surnuga tules olnud esemed pandi kalmesse. Harva tuli ette ka surnu põletamine kalmel. Peale surnu hävitati tihti ka tema asjad- need murti katki või väänati kõveraks. Tuleriidalt kogutud jäänused loobiti enamasti kalmesse laiali. Sageli maeti surnud eluasemete juurde või isegi nende sisse. Surnud sängitati madalatesse haudadesse selili väljasirutatud asendise, käed rinnal või külgedel. vahel riputati hauda punamulda-ookrit. Haudade põhja asetati kuuseoksei ja kasetohtu. Mõnikord asetati meeste ja naiste surnukehad hauda erisuunaliselt. Valmast ja Kõnnust on leitud paarishaud, kuhu koos maetud mees ja naine olid sängitatud vastupidises suunas. Surnu maeti täies rõivastuses, mis oli veel kaunistatud luust, hammastest ja merevaigust ripatsitega. Amulettidena kasutati väikeste kiskjate lõualuusid.
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus.......................................................3 1. Vastsündinud varsa probleemid........................4 Organsüsteemide kohanemised väliskeskkonnas..........4 Termoregulatsioon................................................................4 Südame-ja hingamiselundite töö...........................................4 Liikumiselundkond...............................................................5 Seedeelundkond....................................................................6 Närvisüsteemi töö.................................................................6 Neerude töö................
tuleb inimene eemaldada pingestatud osadest või isoleerida maapinnast, kus juures abistaja peab kasutama käepärast olevaid kaitsevahendeid (kuivi laudu või latte, riietusesemeid, kalosse, kindaid, nööri jms.), et mitte sattuda ise pinge alla. Pärast inimese vabastamist pinge alt tuleb kannatanule anda viivitamata esmaabi ning välja kutsuda arst. Kui elektrilöögi tagajärjel on lakanud hingamine ja pulss, tuleb kannnatanu kiiresti värske õhu kätte toimetada, asetada selili, vabastada kaelus ja teha kustlikku higamist (suust-suhu meetodil) vaheldumisi südamemassaaziga. Elustamiskatseid tuleb jätkata kuni arsti saabumiseni. (Minu teada koha peal ikka ABC ja nii 20 minutit ning kui jalgu alla ei võta, siis läheb haidele söödaks). Kui kannatanu hingab ja pulss töötab, tuleb ta soojalt kini katta ning oodata arsti saabumist, kes määrab edaspidise ravi. Ühelgi juhul ei tohi kannatanu liikuda ega tööd
* luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik * aseta hästipolsterdatud lahas 8. NIKASTUS * aseta rõhkside kahjustatud kohale * seo tugevalt, kuid ära takista vereringet * hoia jäset kõrgemal ja liikumatult. ELUSTAMISE ABC * ava hingamisteed * alusta kunstlikku hingamist * alusta südame massaazi. 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu appi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Vaata, kuula, tunne! 6. Kui hingamine on olemas, hoia hingamisteed avatuna. 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 12 korda minuti jooksul. 7. Kui hingamine puudub, alusta kunstlikku hingamist * Kui hingamistee on suletud võõrkehast * Pööra kannatanu küljele ja anna abaluude vahele seljale 4 hoopi * Neli suruvat liigutust rindkere või ülakõhu piirkonda
sest oli tekkinud rinnapõletik. Ema seda ei mäleta, et oleks olnud unehäireid, st, et ajab öö ja päeva sassi, samuti ei mäleta ema, et oleks olnud gaasivalusid. Ema oli lapsega kodus kuni kolmanda eluaastani, siis läks laps lasteaeda ja ema tööle. Lapseeas erilisi iseärasusi ema sõnul ei olnud. Ainuke asi, mida ema arvas, et võik üles täheldada, oli see, et patsiendile meeldis palju olla omaette looduses. Tüdruk koolieelikuna võis tundide kaupa vahtida sipelgapesa või olla selili ja vaadelda pilvi, samal ajal kõigutada ennast. Tikke ei olevat olnud, samuti ka voodimärgamist. Tikkide kohta ütles ema, et ega ta ei oleks osanud ka neid märgata, sest ta töötas palju ja suurema osa ajast oli laps üksi. Küüntenärimist ei olnud, kuid seda teeb patsient nüüd 17 aastaselt. Kooliaeg. Kooliminekusse suhtus patsient rahulikult, ilma emotsioonideta. Esimesed kolm aastat oli väga kohusetundlik, tahtis kõigis parim olla, edasi hakkas asi halvenema, tekkisid muud
tekitades tarbijale sõltuvuse. 16. Millised on tingimatud refleksid? Näited analüüsida Tingimatud refleksid on pärilikud ja seetõttu kutsutakse neid ka kaasasündinud refleksideks. Need on tahtele allumatud ja elu jooksul neid õppima ei pea. Siia kuuluvad näiteks imemis-, neelamis-, oksendamis-, haaramisrefleks jne. Osad refleksidest avalduvad sünnihetkel, osad avalduvad hiljem. Näiteks imik oskab sündides kohe imeda, hingata, nutta jne. Kolmandal elukuul hakkab ennast pöörama selili asendist kõhuli üle mõlema külje. Tingimatud refleksid on seotud seljaaju ja piklikaju tööga. 17. Millised on nägemise tervishoiu reeglid. Vähemalt 4 18. Millised haigused on daltonism, kanapimedus, hallkae? Kas ja kuidas saab hoiduda neist?
hapnikku, peab süda rohkem tööd tegema. Südame löögisagedus tõuseb raseduse lõpuks kuni 20 löögi võrra minutis. Suurenenud emakas rõhub alumisele õõnesveenile ja vaagnaveenidele, mistõttu vere tagasivool keha alumisest poolest südamesse on raskendatud ja veenisisene rõhk tõuseb. Hormoonide mõjul on veeniseinte lihaskiht nõrgenenud ning selle tulemusena võivad tekkida veenilaiendid jalgadel, suguelunditel ja päraku piirkonnas. Raseduse lõpu poole surub raske emakas selili lamades alumisele õõnesveenile ja veri ei pääse südamesse. Sellest tingituna võib enesetunne järsult halveneda. Võib tekkida nõrkustunne, pearinglus, kõrvade kohisemine ja isegi teadvuse kaotus. Enesetunne paraneb mõne minuti jooksul pärast külili keeramist. 4 HINGAMINE. Raseduse ajal on vaja rohkem hapnikku, et tagada lapsele normaalne areng ja kasv. Sellepärast suureneb hingamissagedus. Raseduse lõpus lükkab kasvav emakas
Sissejuhatus Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja või...
suhteid ja vastavad küsimustele millal? kui kaua? mis ajaks? kui tihti? jne, nt homme, täna, eile, ammu, kaua, kauaks, varsti, sageli, tihti, harva. Nt Hiljuti käisime paadimatkal. Ta külastab meid päris sageli. 3. Viisi- ja seisundimäärsõnad märgivad sündmuse toimumise viisi või sündmuses osaleja seisundit või asendit ning vastavad tavaliselt küsimusele kuidas?, nt hästi, halvasti, ilusti, valjusti, salaja, vaikselt, segamini, lõbusalt, kurvalt, kössis, paljapäi, selili, naljatamisi. NtÄra räägi nii valjusti. Mees istus kössis ja kurvalt. Kõik läks segamini. 4. Hulga- ja määramäärsõnad märgivad objektide hulka või omaduse määra, nt hulgakesi, kahekesi, üksinda, natuke(ne), palju, väga, võrdlemisi, üsna, märksa. Nt Nad läksid kahekesi kalale. Ta laulab võrdlemisi hästi. Täna on üsna ilus ilm. 11. Abimäärsõnad Abimäärsõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses tegusõna juurde, andes sellele
Merilin Jürine KK11-PE Harjutusvara 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust VENITUSHARJUTUSED Põhitõed, mida venitusharjutuste sooritamisel jälgida tuleks 1. venitusharjutusi tuleks kindlasti läbi viia lõdvestunud olekus 2. tähelepanu peab olema keskendunud venitatavale lihasele 3. venitamisel tuleb hoiduda asendist, millega kaasneb valu 4. valu venitamisel on märgiks, et midagi on valesti 5. venitustreening pole võistlus kaaslasega 6. venituse tugevus peab venitamise ajal tõusma, kuid kuni valupiirini 7. venitada võiks kahefaasiliselt, ehk umbes 10sek pärast suurendada uuesti venitusastet 8. äkilisi ja järske liigutusi teha ei tohi 9. harjutusega mitteseotud lihased peavad samuti olema lõdvestunud olekus 10. venitusharjutuste kompleksi sooritamine võtab a...
2) kahe jala tõukega toengkägarast (tuck jump to handstand) 3) jõuga nii toengkägarast kui ka upselt. Foto 2.1 Kätelseisu sisenemise viisid ja julgestamine (Nemer, Sauer-Klein 2008: 34) 5 Harjutused kätelseisu oskuste arendamiseks ja kindlaks määramiseks (Hein 1995: 20): 1) Selililamang, pingutada kõik lihased, muuta keha jäigaks, paindumatuks. Kaaslane tõstab selili lamaja pöidadest üles nagu sirge pulga. 2) Nurkiste, käed ülal, paariline toetab keha raskusega üles tõstetud kätele. 3) Algseisust sirge keha raskuse kandmine ette pöidadele, pöidade survega hoida keha tasakaalus (analoogse survega reguleeritakse tasakaalu ka kätelseisus sõrmedega. Eelnevaid harjutusi saab kasutada sihtvõimlemises nii kätelseisu õppimisel kui ka arendamisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
