Referaat selili krool Tallinn 2008 Kui räägime ujumisharrastusest, siis alustuseks võib märkida kahte raudset tõsiasja. Esiteks sellega saab tegeleda 365 päeva aastas. Sest kui varem hakati kuuldavalt rääkima ujumisharrastusest välisvete soojenemisel, siis hoogne ujulate ehitamise buum annab meile võimaluse alustada kasvõi homme, siis, kui lähim ujula uksed avab. Ja teiseks ujumisharrastus ei sõltu vanusest ettenägelikumad alustavad ujumist koos emaga juba enne sündi ning tegelevad sellega elutee lõpuni. Ujulate puudus polnud ja pole ka praegu ainuke põhjus, miks ujumisharrastus pole nii levinud kui ta oma tervislikkuse poolest võiks olla. Siin on takistuseks olnud, kas liigne tormamine ujumiskunsti ja ujumistehnika õppimisel või siis tihti ka võimete ülehindamine. Tagajärjeks ebameeldivad mälestused ja loobumine kogu harra...
patsienti voodist välja poole. Teisel abistajal: võtta abivahend patsiendi tuharate alt ära (pilt 12) ja ka abivahend ebatasasuste ületamiseks, tool asetada kõrvale, tõsta voodit kõrgemale ja minna teisele poole voodit. Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 12 5. Asetada padi patsiendi ülakeha ja pea taha. 6. Lasta patsient voodisse selili. 7. Nihutada patsient voodi keskele kätel tõmmates/lükates. 8. Vajadusel nihutada patsient tõstemattiga peatsi suunas. 9. Tõsta patsienti pead ja asetada padi ülespoole. 10. Asetada patsiendi käed kõrvale. 11. Vajadusel patsiendi asend toestada. 10.5.1. Patsiendi abistamine selili asendist voodisse istuma, seejärel külg- eesvõttega ratastooli, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused:
· Tõstematil on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda tõstematt patsiendi padja alla 45º nurga alla ning samamoodi patsiendi keskosa alla (pilt 2, 3, 4). Pane tõstematid alla õiget pidi! Tõstemattide pehmem pool on patsiendi selja pool. Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili ja sirutada patsiendi jalg. · Kõverdada patsiendi teine jalg. · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides teisele küljele. Kui patsient on küljele veeretatud siluda patsiendi riided ja võtta tõstemattide pööratud äär ja tõstemattide sangad välja (pilt 5, 6). Pilt 5 Pilt 6 · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili.
3. Külili, koosjalad maast lahti, ühe jala hoog üles 20x. 4. Külili, maas olev jalg 90 kraadi all, teise jalaga ette ja külje suunas ringid 20x. 5. Külili, sirge jala hoidmine õhus 30 sek. 6. Külili, toetudes ühele käele ja jalale, teist kätt ja jalge hoida õhus 30 sek. 7. Küünartoenglamangus, keha sirge, hoida asendit 60 sek. Harjutust sooritada tempos ühele küljele ja siis kohe teisele küljele. 8. Selili, käed laiali, sirge jala viimine vastaskäe juurde 20x. 9. Sama harjutus teise jalaga 20x. 10. Sama harjutus olles kõhuli, ühe jalaga 20x, sama harjutus teise jalaga. II blokk 1. Poolkükk, jalad õlgade laiuselt 10x. 2. Poolkükk, jalad koos 10x. 3. Poolkükk, jalad laialt 10x. 4. Laiast poolkükist üleshüpe 10x. 5. Pikk väljaastesamm ette ja tagasi ühe jalaga10x. 6. Sama harjutus teise jalaga 10x. 7. Pikk väljaastesamm ette ja taha ühe jalaga 10x.
kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd
· Ristlina käe ulatuses voodi peatsi poolsesse ossa. 2. Patsiendile ristlina alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg (pilt 1). Pilt 1 · Haarata patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele ja asetada ristlina rull keha alla (pilt 2). Pilt 2 Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili ja sirutada patsiendi jalg. · Kõverdada patsiendi teine jalg. · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides teisele küljele. Kui patsient on küljele veeretatud siluda patsiendi lina ja riided. Kerida rull lahti (pilt 3). Pilt 3 · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili. · Kõverdada patsiendi teine jalg. 3
12. Asendite toestamine. 12.3. Patsiendi toestamine selili asendis, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Valmistada kaks trochanteri rulli linast - lina voltimine · Valmistada toestus nimmepiirkonna jaoks linast või käterätikust. · Valmistada rätikust rull pahkluu alla. · Vajalik hulk patju asetada kärule. · Võtta patsiendi pealt tekk ära. 2. Selili asendi toestamine: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Tõsta patsiendi pead ja asetada padi üles poole - padi on kaela ja pea all (pilt 1). Pilt 1 · Asetada lülisamba nimmepiirkonna kindlustamiseks nimmepiirkonna alla kokkuvolditud lina või käterätt (pilt 2, 3, 4, 5, 6, 7): Pilt 2 Pilt 3
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.10. Patsiendi pööramine kõhuli asendist näoga abistajate poolt selili asendisse, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ühel abistajal tõsta patsienti õlgadest ja teisel abistajal tõsta patsiendi pea ja asetada padi patsiendi õlgade alla · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole: asetada üks käsi padja alt pea ja kaugema õla alla ja teine käsi abistaja poolse õla alla. Võtta tõmbamise lähteasend
Ujumine Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. Rinnuliujumine e konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu
Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finišeerimine peab toimuma seliliasendis. Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale,
Trapetsi alaosa, aga ka romblihas saavad kõva koormuse ka allatõmmete korral. 4 Kadi Hinrikus Seljalihased ABALUUTÕSTUR (musculus levator scapulae) algab kaelalülidelt ning kinnitub abaluu ülemisele nurgale. Tema ülesandeks on tõsta abaluid. Erinevad näited Tehke harjutusi selili lamades, jalad üles tõstetud ja painutatud 90° nurga all: hingake läbi nina sisse (kõht tõuseb üles), hingake välja (kõht vajub alla). Jätkake sügavat ja kerget hingamist 10–15 minuti jooksul, püüdes kogu keha täielikult lõdvestada. Lamage seljal, jalad põlvedest painutatud. Asetage midagi pehmet nende alla, mis suudaks hoida jalgade raskust. Jätkake sügavat ja kerget hingamist 10–15 minuti jooksul, püüdes kogu
Analüüs- minu ujumine Koolis ujun ma kõige tihedamalt vabaujumist ehk krooli- me õpime seda, sest sellel ujumisstiilis saab kõige kiiremini edasi, kui õpitut tehnikat kasutada. Kuid igakord mina ei uju õigesti krooli, täpsemalt ma unustan teinekord õigesti käsi liigutada õige käe kuju ja sõrmede hoiak. Lisaks kroolile ujun veel selili, mis lõõgastab vahelduseks peale mitme otsa ujumist kroolis. Selili ujumises töötavad käed ja jalad eraldi. Minule isiklikult tundub, et ujun selili õigemini kui krooli. Ujumise juurde kuulub ka kindlasti alustamine - stardi pukilt hüppamine, kuid seda ma eriti ei oska. Aga, kes harjutab see saab ka selgeks. Lõpuks, peale vaatlemist mõistan et pean rohkem ujudes tä0elepanu viima oma kätele ja usinalt õppima uusi ujumisstiile ja kõike seda mida ma veel ei oska. Rinnuliujumine Rinnuliujumine on ujumisstiil, mida rahvapäraselt nimetatakse konnaks. Konn on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane edasiliikumise viis
patsiendist kaugema käega kinni padja servast ja teine käsi asetada õlale. Asetada teisel abistajal patsiendi poolne käsi patsiendi õlale (pilt 8, 9, 10). Tööergonoomika konspekt 7 Maie Timm Pilt 8 Pilt 9 Pilt 10 2. Lasta patsient rahulikult selili (pilt 11) Pilt 11 3. Nihutada patsient kätel tõmmates/lükates voodi keskele. 4. Tõsta patsiendi pead ja asetada padi üles poole. 5. Asetada patsiendi käed kõrvale. 6. Vajadusel patsient toestada. 9.3. Patsiendi abistamine voodisse istuma ja seejärel voodi servale istuma ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused:
Kui tihti sooritada üldkehalist treeningut? Soovitavalt 2-3 korda nädalas, kuid ka ühest korrast nädalas on kasu. Oleneb väga palju inimesest ja tema eesmärkidest. Harjutused Põlvetõstejooks koha peal: Võtke õlgade laiune hark ja tõstke põlvi vähemalt üheksakümne kraadise nurgani. Kõrvale hüppega kükid: Võta õlgade laiune hark, lükka puusad taha ja tee kükk. Hüppa üles ja suuna ennast paremale. Korda. Lamades selili, jalad põlvest kõverdatud ja käed rinnal risti. Tõsta puusad üles ja hoia keha sirgelt, samal ajal siruta ühte jalga-vii see tagasi alla ja korda sama teise jalaga Lamades külili, jalad põlvest kõverdatud tõsta pealmise jala põlv nii kõrgele, kui võimalik. Väldi puusa vajumist ette või taha. Hoia labajalad koos. Toenglamang, näoga põranda suunas. Keharaskus küünarvartel ja varvastel. Lamades selili kõverda ühte jalga puusast ja põlvest
Georg Gehring seljatas Mehmet Çobani (Türgi) 3 minutiga.Kolmandas ringis võitis Palusalu Çobani 3:0, kuigi õiglasem tulemus olnuks 2:1. Åkerlindh sai seljavõidu, Nyström oli vaba.Neljandas ringis seljatas Palusalu Bürki (6.15). Åkerlindh sai Klapuchilt vaieldava seljakaotuse, Rootsi protesti ei rahuldatud ja Åkerlindh loobus protesti märgiks. Nyström seljatas Herlandi.Esikohakohtumises võitis Palusalu Nyströmi 3:0. Partermaadluses tegi ta mitu võtet ja sai vastase peaaegu selili, püstimaadlus möödus täiesti võrdselt. Seda kulda ei oodanud keegi.I Palusalu, II Klapuch, III Nyström, IV Åkerlindh, V Herland, VI Bürki.Üks päev puhkust ja algas kreeka-rooma maadluse turniir. Osales 110 maadlejat 23 maalt. 7 maad olid esindatud täisarvulise võistkonnaga (7 meest), Eesti 6-ga (sulgkaallane puudus).Raskekaalus oli 12 meest, neist vabamaadlusturniiril olid lisaks Palusalule osalenud Klapuch, Çoban ja Nyström
Pilt 2 · Rullidel on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda rullid patsiendi padja alla (pilt 3, 4, 5) ja tuhara alla (pilt 6). Pane rull alla õiget pidi! Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili ja sirutada patsiendi jalg. · Kõverdada patsiendi teine jalg. · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides teisele küljele. Kui patsient on küljele veeretatud siluda patsiendi riided ja võtta rullidel pööratud äär välja (pilt 7). Pilt 7 Pilt 8 Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili (pilt 9).
Ülakeha nihutamiseks asetab näopoolne abistaja vasaku käe patsiendi padja alla ning parema käega haarab küünarliigesest. Seljatagune abistaja asetab parema käe patsiendi padja alla ja vasaku käe õla alla. Töö suunaks on patsiendi õla suund ja kasutada tuleb jalgade tööd. * Poolkõhuli asendis nihutamine: Kui patsiendi astes jala nihutab sirgeks saab samade võtetega teha nagu kõhuli asendiski. Seada lõplik asend ja toestada. Erinevatest asenditest tagasi selili pööramise tegevused: Ettevalmistused patsiendi nihutamiseks pöördest kaugemale voodi servale: * Külili asendis: Näopoolne abistaja tõstab patsiendi astes oleva jala üles ja seljatagune abistaja nihutab alumise jala põlve- ja hüppeliigesest haarates hoides ülemise jala alla. * Kõhuli asendis: Tõsta pead ja ülakeha ning asetada padi patsiendi õlgade alla. Patsient nihutatakse pöördest kaugemale voodi servale : jalad kätel lükates-tõmmates,
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.1. Patsiendi pööramine selili asendist külili asendisse ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates. 3
kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. · Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul
tõmbas parema käe biitsepsi jõul maast aeglaselt rinnale 70-kilose sangpommi; tõukas kahe käega üles 140-kilose kangi ja võttis selle siis paremale käele; tõukas kahe käega üles 128 kg, võttis selle siis pea kohal paremale käele ja, küünitanud maast vasaku käega veel 37-kilose sangpommi, surus selle tõstekangi kõrvale, seega kokku 165 kg; selili olles surumine kahe käega 164 kg; selili olles tõukamine kahe käega (keskkehaga hoogu andes) 201 kg; tõukas selili olles kahe käega 150 kg, võttis selle siis paremale käele ja ja surus vasaku käega selle kõrvale veel 36-kilose sangpommi, kokku seega 186 kg; tõukas selili olles 187 kg ja võttis selle siis paremale käele; selili olles surus jalgadega 167 kg 25 korda, 164,5 kg 30 korda ja 115 kg 100 korda; hoides 50-kiloseid sangpomme pea kohal, tegi sügavküki ja tõusis püsti;
tõuganud parema käega üles 112-kilose kangi, lükkas selle siis pea kohal ühelt käelt teisele; tõmbas parema käe biitsepsi jõul maast aeglaselt rinnale 70-kilose sangpommi; tõukas kahe käega üles 140-kilose kangi ja võttis selle siis paremale käele; tõukas kahe käega üles 128 kg, võttis selle siis pea kohal paremale käele ja, küünitanud maast vasaku käega veel 37-kilose sangpommi, surus selle tõstekangi kõrvale, seega kokku 165 kg; selili olles surumine kahe käega 164 kg; selili olles tõukamine kahe käega (keskkehaga hoogu andes) 201 kg; tõukas selili olles kahe käega 150 kg, võttis selle siis paremale käele ja ja surus vasaku käega selle kõrvale veel 36-kilose sangpommi, kokku seega 186 kg; tõukas selili olles 187 kg ja võttis selle siis paremale käele; selili olles surus jalgadega 167 kg 25 korda, 164,5 kg 30 korda ja 115 kg 100 korda;
· Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. · Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd
Surumine o Seisa sirgelt, suru peopesad rinna ees tugevasti kokku, loe kümneni, lõdvestu korraks ja korda harjutust. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Lendamine o Seisa, kummardu veidi ette ja vii hantlitega käed kõrvale üles õlgade juurde. o Eriti kasulik on, kui viid abaluud võimalikult kokku. o Treenib rinnalihaste sisemisi osi. Lamades surumine o Lama selili, käes hantlid. o Küünarnukist pisut kõverdatud käed on külgedel paralleelselt õlgadega. Vii kõverdatud käed üles näo kohale kokku ja langeta aeglaselt. 3.Kõht kauniks! Harjutus taljele o Võta turjale harjavars, seisa sirgelt, hoia puusad paigal ja tee kerepöördeid paremale ja vasakule. Kehatõsted kõverdatud jalgadega o Lama selili, põlved kõverdatud 90kraadise nurga all. Käed on kuklal. o Tõsta keha umbes 30 kraadi
Pilt 9 · Turvata patsienti. Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Võtta padi ja tõstematt patsiendi ülakeha tagant ära. · Võtta tõstematt säärte alt ära. · Võtta ketas patsiendi tuhara alt ära. · Lasta voodi alla poole või asetada patsiendi jalgade alla jalapink. · Vajadusel sooritada ,,jonnipunni" meetodit. 9.5.1. Patsiendi viimine voodi servalt istumast tõstemattidega jaa kettaga selili asendisse ülakeha ning jalad korraga. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Sooritada ,,jonnipunni" meetodit tahapoole. · Tõsta voodit ülespoole. · Asetada padi tõstematt patsiendi ülakeha ja pea taha, tõstematt säärte alla ning ketas tuhara alla (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 · Võtta õige lähteasend: patsiendi ülakeha juures olev abistaja on näoga patsiendi
oleks soe: • Nt. Jooksmine, kiirkõnd, kerge aeroobne trenn,hark hüpped • Venitust tehes, ei tohi teha järske liigutusi • Spagaadi harjutamise vahel ei tohi jääda pikki pause • Soojendus on oluline nii vigastuste vältimiseks kui ka sooritusvõime parandamiseks Soojendus • Jalavibutused • Väljaasted • Istes üks jalg põlvest kõverdatud ning teine välja sirutatud, keha painutus ettepoole • Plié venitus • Kükid • Tavaline, sumo • Selili käärvibutused Näited • Sumo kükid • Plié venitus • Selili käärvibutus Venitusharjutused Harkspagaat Vasaku jala spagaat Parema jala spagaat Allikad • https://annestiil.ohtuleht.ee/635112/spagaat -maha • https://juhendaja.ee/venitusi-spagaadi-tege miseks-0576samm0/ • http://bodylab.ee/blogi/Kuidas%20saada %20spagaati%20maha_.html • https://www.youtube.com/watch? v=l6Elnlqp77U • https://www.youtube.com/watch? v=o_Jj0U_tGtc&t=166s • https://www.youtube
Sitasitikad söövad peamiselt sõnnikut aga nad ka söövad muid asju näiteks seeni, lagunenud lehti ja muid kõdunenud asju. Sitasitikat on peetud seoses olevaks teispoolsusega nagu mitmeid teisigi tiivulisi. Suhtumise kujunemisel on kaasa mõjunud mardika must värvus ning maamullaga ja kõige maast kasvavaga seotud eluviis. Igatahes keelab eetiline norm sitasitikale mistahes viisil halba teha. Teda on nimetatud Jeesu loomaks ja öeldud, et sellele, kes selili sitika jalule aitab, annab jumal üheksa pattu andeks. Põlvest põlve perekonnaliinis edasi antuna pole see suhtumine tänini päriselt kadunud. Endeloomana on sitasitikas suhteliselt populaarne nimelt ennetes inimese käekäigu kohta. Sageli põhinevad need ended mingil analoogial. Kui kevadel esimest korda nähti sitasitikat lendamas, oli suveks oodata head tervist, virkust, edu töös, õnne, ka abiellumist. Sitikat maas roomamas näha tähendas nägijale laiskust või igavat suve,
10. Abistamine toolile, ratastooli istuma ja tagasi voodisse. 10.1. Patsiendi abistamine selili asendist voodisse istuma, seejärel külg- eesvõttega toolile istuma, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused; · Asetada tool ja abivahend libilaud (pilt 1, 2) või rull (pilt 3) voodi lähedale toolile. Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Vajadusel ebatasauste ületamiseks abivahend toolile. · Asetada patsiendi käed rinnale risti.
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.7. Patsiendi pööramine selili asendist kõhuli asendisse ilma abivahendita, kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient hästi voodi servale kätel tõmmates /lükates. · Patsiendi pea tõstmine ja padja asetamine kõrvale: patsiendile lähemal olev
vigastus lülisamba piirkonnas. NB! Kõikedel neil juhtudel käsitletakse kannatanut, kui selgrootraumaga juhtumit. - mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired. - kael ei liigu normaalselt; - valu; - halvatus kehaosades (ei tunne jalga , kätt vm) Esmaabi: - väldi seljaaju kahjustamist (selgroo kanalis). Luukillud lõikavad närvid läbi... - kõvale alusele lamama SELILI ( näiteks tõsta uks eest ) - pehmele alusele- kanderaamile- KÕHULI - vaagna- ja nimmeosa luumurru korral SELILI ,,konnaasendisse" (põlvist kõverdatud, jalad laiali) Kõval alusel transportida haiglasse vähemalt kolmekesi ja nii, et lülisammast ei liigutataks, pea ja kael fikseerida (alusele tõsta või kutsuda kiirabi järele) 4. Väsimusmurd: Tekib mineraalainete vähenemisel organismis, kus keha hakkab toitaineid võtma luudest,
palju, et suu oleks üle veepinna. Parema käe alt hingates on vasaks põsk vees ja vastupidi. Tihti tehakse seda viga, et tõmmatakse pööret sooritades pea rinnale. See on halb, sest nii võib pea ära lüüa ja pööre ei ole nii sujuv. Viimase aja uuringutes on tähele pandud, et enim vigastusi esineb just rinnuliujumises- põlvede ja kaelaga. Seliliujumine Seliliujumisel on mõningad sarnasused krooliga, asend on vaid selili. Selle tõttu ongi see ujumisstiil mõndadele inimestele kergem- nägu on veest vaba ja on kergem hingata. Seliliujumise erinevus teistest stiilidest on, et ujuja ei näe, mis suunas ta liigub. Seliliujumisel on lisaks keha sirgelthoidmisele tähtis hoida ka kaelapiirkond kehaga samal joonel. Käed tuleb tuua ükshaaval sirutatult ette. Esmalt läheb vee alla väike sõrm. Seal painutatakse küünarnukki kuni 120 kraadini, nii võtab labakäsi üle tõukefaasi.
surmava hingamis- ja südametegevuse seiskumise. Uurimused näitavad ka, et imikute äkksurma sündroomi tuleb sagedamini ette poistel ning sotsiaalselt halvemas seisus olevates peredes või rahvusgruppides. Ometi ei ole imikute äkksurma sündroomile veel ühest seletust leitud ja uurimused on käimas. Kuidas vähendada riski? Juba sünnitusmajast vastsündinud beebiga lahkudes, antakse mitmesuguseid soovitusi, nende seas: pange beebi magama alati selili. Hollandis, Ühendkuningriigis ja USAs läbi viidud uurimustele toetudes on seda noortele emadele soovitatud alates aastast 1992. Ka uuringud kinnitavad, et aina rohkem inimesi paneb beebisid magama selili ja tänu sellele on imikute äkksurma sündroom vähenenud kuni poole võrra. Värsketel lapsevanematel on palju õppida. Kuigi enamik sellest omandatakse käigu pealt, tasub üht-teist juba varem meelde jätta, et
1989-90 a. oli vabaujumises 3-kordne Nõuk. Liidu meister. 1993 a. oli MK-l 100m kompleksujumises üldarvestuses teine. Eesti meister vaba-, selili-, rinnuli-, libik-, kompleks- ja teateujumises kokku 38 korda suvistel (1988-2000) ja 66 korda talvistel meistrivõistlustel (1987-98). Parandanud Eesti rekordeid lühikeses ja pikas ujulas 72, sealhulgas teateujumises 14. korral. Parimad tulemused:25-m ujulas vabalt 50m 22,32 (1993), 100m 49,38 (1998) ja 200m 1.52,47 (1993), selili 50m 25,60 (1999) ja 100m 56,38 (1995), rinnuli 100m 1.04,53(1996), liblikat 50m 24,10 (2000) ja 100m 53,85 (1997), kompleksi 100m 54,22 (2000) ja 200m 2.03,63 (1993); 50m-m ujulas vabalt 50m 22,65 (2000), 100m 50,78 (1993) ja 200m 1.56,39 (1991), selili 50m 26,99 (1998) ja 100m 58,36 (1994), liblikat 50m 24,45 (2000) ja 100m 55,93 (1996), kompleksi 200m 2.07,86 (1991). Meistersportlane 1988. Kuulunud aastast 1987 Eesti koondisesse Eesti 1993. a. parim meessportlane. Tegelenud äriga.
sabapikkus 30-36 cm, mass kuni 40 kg. Kere on massiivne, silinderjas ja vilajas Pea on väike ja ümmargune, pisikeste kõrvadega (nagu hülgel) ning pikkade vibrisside e. kompekarvadega. Kael on lühike ja jäme. Tagajalad on muundunud külgedele suunatud loibadeks. Eesjalad on lühikesed ja varvasteta, peopesaks on ümmargune karvutu ala. Saba on lühike. Kalaanil on kummaline nahk. See oleks nagu lahtiselt seljas, mistõttu selili ujuval loomal on kõhu peal sügavad nahavoldid. Karvastik on mustjaspruun hallika varjundiga, tihe, soe ja vastupidav. arusnahk on väga hinnaline ja vanasti jahiti kalaane selle pärast armutult Arvukus Tänapäeval on nende arvukus märgatavalt tõusnud, kuid jääb ikkagi mitu korda kunagisele alla, mistõttu püsib vajadus range kaitse järele. Kalaane on proovitud kasvatada aedikuis, samuti aklimatiseerida Barentsi
teisele; 7 · tõmbas parema käe biitsepsi jõul maast aeglaselt rinnale 70-kilose sangpommi; · tõukas kahe käega üles 140-kilose kangi ja võttis selle siis paremale käele; · tõukas kahe käega üles 128 kg, võttis selle siis pea kohal paremale käele ja, küünitanud maast vasaku käega veel 37-kilose sangpommi, surus selle tõstekangi kõrvale, seega kokku 165 kg; · selili surumine kahe käega 164 kg; · selili tõukamine kahe käega (keskkehaga hoogu andes) 201 kg; · tõukas selili kahe käega 150 kg, võttis selle siis paremale käele ja ja surus vasaku käega selle kõrvale veel 36-kilose sangpommi, kokku seega 186 kg; · tõukas selili 187 kg ja võttis selle siis paremale käele; · selili surus jalgadega 167 kg 25 korda, 164,5 kg 30 korda ja 115 kg 100 korda;
) c) Tee südamemassaaži (mitu korda?, missugune on surumissagedus? Kui kaua jätkatakse elustamist? 8 TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL Elupäästev esmaabi Elustamise ABC Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis alusta elustamisega: A – vabasta hingamisteed, B – tee kunstlikku hingamist, C – tee südamemassaaži. h ingamisteede avamine • Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid, okse, toit jne), vajadusel keera kannatanu korraks külili ja pärast uuesti selili. • Painuta kannatanu pea kuklasse. NB! h ingamisteede avamine lülisamba vigastuse kahtluse korral • Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid). • Aseta kannatanu selili, ära painuta pead kuklasse, vaid tõmba teise käega alalõug üles. Kunstlik hingamine Oma lähedastele võid kunstlikku hingamist teha otse suust suhu. Võõra inimese elustamisel vajad kaitseva - hendit. Kui spetsiaalset kilet käepärast ei ole, siis tee ainult südamemassaaži. Suust suhu hingamine •
hingamine on puudulik ja tulemuseks hoopis ülihappesuse tõus ja siit kiire lihasväsimus. Tehniliselt õige on hingata vee peal sisse ja vee all välja, vee peal pöörame vaid pea kõrvale, mitte kogu keha nagu algajad sageli teevad. Soovitused tehniliselt õigeks seliliujumiseks Sageli soovitatakse seliliujumist mitmesuguste seljavaevuste korral. Kuid tehniliselt valesti ujudes võivad vaevused hoopis suureneda. Seliliujumisel on teatud sarnasus vabaltujumisega, asend on vaid selili. Tähtis pole vaid keha sirgelthoidmine, ka kaelapiirkond tuleb hoida kehaga samal joonel. Käed tuuakse sirutatult ette ja esmalt läheb vee alla väike sõrm. Vee all painutatakse küünarnukki kuni 120 kraadini, nii võtab labakäsi üle tõukefaasi. Jalalöök toimub puusaliigesest. Tüüpilised vead seliliujumisel · vale kätetöö, eriti küünarliigesest painutamine käte viimisel üle pea · ebarütmiline kätetöö
NB! Kõikidel neil juhtudel käsitletakse kannatanut, kui selgrootraumaga juhtumit. Tunnused: - mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired - kael ei liigu normaalselt; - valu; - halvatus kehaosades (ei tunne jalga , kätt vm) Esmaabi: - väldi seljaaju kahjustamist (selgroo kanalis). Luukillud lõikavad närvid läbi... NB! Kiirbi soovitus mitteasjatundjatele - MITTE LIIGUTADA!!! Soovitused spetsialisteidele: - kõvale alusele lamama SELILI ( näiteks tõsta uks eest ) - pehmele alusele- kanderaamile- KÕHULI - vaagna- ja nimmeosa luumurru korral SELILI ,,konnaasendisse" (põlvist kõverdatud, jalad laiali) Kõval alusel transportida haiglasse vähemalt kolmekesi ja nii, et lülisammast ei liigutataks, pea ja kael fikseerida (alusele tõsta või kutsuda kiirabi järele) NB! Kaelalülide murd ei pruugi kohe tursete tõttu röntgenpildil näha olla, teisel päeval
Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. · Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest
· Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. Seliliujumine oli esimest korda kavas 1900. aasta suveolümpiamängudel. Seal oli distantsiks 200 meetrit. Hiljem lisandus 100 meetri distants. Kätetõmme
ees. Seliliujujad alustavad veest, selg ees. Nad hoiavad kinni basseini seinas olevaist käepidemeist ning seinale toetatud jalad ei tohi veepinnast kõrgemale ulatuda (ka varbad mitte). Seliliasendis tuleb püsida kogu võistlusmaad läbides, sealhulgas end pöördeseinast eemale tõugates. Kompleksujumine on viimase paaril aastakümnel moodi läinud võistlusala. Kogu distants on jagatud 4 võrdseks osaks. Esimene läbitakse liblik-(delfiini)stiilis, teine selili, kolmas rinnuli (brassi) ja neljas vabalt (krooli)ujudes. Nõuded on samad mis igasujumisviisis eraldi. Nii tuleb liblik- ja rinnuliujumislõik lõpetada kahe käe üheaegse seinapuutega, selili- ja vabaujumislõik vähemalt ühe käe puutega ning järjekordse lõigu alguses peab keha olema asendis, mis vastab selles lõigus kasutatava ujumisviisi reegleile. Teateujumisi korraldatakse nüüdisajal kahesuguseid. Vabas teateujumises võib iga ujuja ise
mehega, sest naine on suhteliselt passiivne, mees aktiivne. * kui rinnad reageerivad survele erutuse tõusuga ja orgasm on põhiliselt tajutav kõdisti piirkonnas. * rasestumiseks. Põhipoos on domineerivaks olnud Egiptuses, Peruus, Filipiinidel. Mitmes Aafrika ja Ameerika riigis nimetatakse seda «misjonäri poosiks». See väljend on viimase aastakümne jooksul jõudnud ka meile. 2. PAINUTUSPOOS Naine lamab selili, jalad tugevasti põlvedest kõverdatult asemel või tõstetud üles mehe seljale või õlgadele. Jalgu võib naine kätega suruda ka vastu rinda. Selle asendi puhul tõuseb esile emakakael. Mida rohkem on jalad painutatud, seda lühemaks muutub tupp. Poos sobib: * keskmise või sügava tupe ja keskmise või lühikese peenisega meheie. * nasele, kel tekib orgasm emakakaela ja emaka sidemete venitamisest peenise poolt ning on tunda emakakaela piirkonnas. * rasestumiseks.
aga katkestamisest kuuldagi ja mõlemad tõid Eestile kaks medalit. Vabamaadluse raskekaalus oli 11 maadlejat. Esimeses ringis seljatas Palusalu Josef Klapuchi (aega kulus 10.50). Teises ringis seljatas Palusalu Robert Herlandi (Prantsusmaa; 6.45) ja tõusis liidriks. Kolmandas ringis võitis Palusalu Çobani 3:0. Neljandas ringis seljatas Palusalu Bürki (6.15). Esikohakohtumises võitis Palusalu Nyströmi 3:0. Partermaadluses tegi ta mitu võtet ja sai vastase peaaegu selili, püstimaadlus möödus täiesti võrdselt. Seda kulda ei oodanud keegi. I Palusalu, II Klapuch, III Nyström, IV Åkerlindh, V Herland, VI Bürki. ... Üks päev puhkust ja algas kreeka-rooma maadluse turniir. Osales 110 maadlejat 23 maalt. 7 maad olid esindatud täisarvulise võistkonnaga (7 meest), Eesti 6-ga (sulgkaallane puudus). Raskekaalus oli 12 meest. Kõige rohkem kulus esimeses ringis aega (8.49) Palusalul Eduard Schölli
Veeparkides on omad potentsiaalsed spetsiifilised ohud. Enne veepargi külastust tuleb veenduda, et ujumisala valvab vetelpäästja, enne kui sina ja sinu kaasas olevad inimesed sisenevad vette; et järgitakse kõiki veepargi ja vetelpäästjate poolt esitatud ohutusnõudeid; Ära karda esitada küsimusi teenindajatelt ega vetelpäästjatelt Arvesta, et erinevate atraktsioonide juures kehtivad eri ohutusnõuded ning vee sügavus võib varieeruda; liumägedel kasuta õiget asendit, laskudes alati selili ja jalad ees; Tea, kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabi telefonil 112. Looduslikud veekogud (järved, tiigid, jõed, meri) Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta Igasugune looduslik veekogu erineb tavapärasest Arvesta, et puudub ohutust tagav personal või vetelpäästjad Enne vetteminekut "tundmatus" kohas kontrolli alati olukorda vees- arvestada tuleb vee voolu
Jaak Mae Nikolai Küttis UJUMINE Sportlik ujumine sai alguse 1796 Ujumine oli esmakordselt OM kavas 1902 ja ujuti meres rakendus ujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldus ujumist Sportlikud ujumisviisid on rinnuli-, selili-, vaba ja liblikujumine Mitu valestarti on ujumises lubatud? 0 Kui pika maa tohivad ujujad läbida peale starti vee all? 15 kombineeritud ujumine erinevad stiilid, nimeta mis järjekorras ujutakse individuaal : liblik selili rinnuli vaba teateujumine : selili rinnuli liblik vaba Nimeta Eesti parimaid ujujaid. Triin Aljand Martti Aljand Berit Aljand Martti Soosaar Jane Trepp Indrek Sei OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed OM toimusid 1896 Ateenas Kaasaegsete olümpiamängude taaselustaja Pierre de Coubertin, tema moto oli Citius, Atius, Fortius Olümpiade Citius, Atius, Fortius(kiiremini, kõrgemale, tugevamalt)
1-2. Rõnga panemine sülle moodustab sirge 3-4. Kätekõverdamine joone kerega ja 5-6. Rõnga võtmine vasakusse kätte jalgadega, vaade 7. Kätekõverdamine rõnga peale 8. Käte sirutamine La.-sse 8) Jõuharjutus kõhule La. Selili, rõngas ülal althoides 2x8 Jalad sirged, käed 1-2. Kere tõuse nurkistesse, jalgade ja jalad töötavad läbipanemine rõngast uheaegselt 3-4. Laskumine selili, käed ülal 5-6. Tõusmine nurkistesse, jalgade 9) Jõuharjutus viimine rõngast välja seljale 7-8. La.-sse La
Suviti, õhtuti, reedeti Rühm Piirkonniti, riigiti, klassiti · Paiknevus o -tsi Rinnutsi, silmitsi o -kuti küljekuti, rinnakuti o -stikku küljestikku o -tsi Telefonitsi, meritsi, sõnutsi · Olukord o -li Kummuli, selili, näoli, põlvili, siruli Tegusõnatuletus · Nulltuletus Tunnus -ma liidetakse otse tüvele Riiv+ma=riivima Must+ma=mustama · Sufikstuletus Põhjalikkus, erilisus, heli, ühekordsus, enesekohasus, käitumisviis · Tegusõnaliiteid -ta, -da -sta -nda -ne -tse -ata -ise -skle
spordiala. Ujumisstiilidest on esindatud · koeraujumine kaapeliigutustega ujumine · küliliujumine kasutusel vetelpäästes · vabaujumine e. krool · seliliujumine · rinnuliujumine e. "konn" · liblikujumine e. "delfiin" Kõikidest väljatoodutest on krool lihtsaim ja kiireimini õpitav. Kuigi "delfiin" ja "konn" on tegelikult nimetus jalgade tööle, võisteldakse ikkagi neljas erinevas ujumisstiilis vaba, selili, rinnuli ja liblikujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Rinna ujumisasend krooli juures annab kätele hea liikuvuse, seevastu selili kroolis on käte liigutamine suhteliselt raske, kuna liikumine peab toimuma selgrooga samas suunas, horisontaalselt. Rinnuli krooli tuntakse juba iidsetest aegadest saadik
tõusma ja ruumis ringi jalutama. Head teevad ka venitusharjutused, mis vähendavad kaela- ja õlavöötmelihaste pinget. Mõned soovitused: Istuda ei ole soovitav jalg üle teise - see halvendab verevarustust. Kõndige võimalusel mööda treppi Tõuske alati püsti, kui olukord vähegi lubab Ringutage end nii tihti kui võimalik Harjutusi seljale Need harjutused on mõeldud teha kodus peale tööd: 1. Tehke harjutusi selili lamades, jalad üles tõstetud ja painutatud 90° nurga all: a) hingake läbi nina sisse (kõht tõuseb üles), b) hingake välja (kõht vajub alla). Jätkake sügavat ja kerget hingamist 1015 minuti jooksul, püüdes kogu keha täielikult lõdvestada. 2. Selili lamades tõmmake mõlemaid põlvi kõhu suunas, nii et te venitate selja alaosa. Pärast seda minge aeglaselt tagasi esialgsesse asendisse ja korrake seda 10 korda. 3. Lamage seljal, jalad põlvedest painutatud
Kuupäev: 23.10.2014 Vaadeldava nimi: Madis Vanus: 6 kuud ja 7 päeva Eesmärk: Lapse füüsilise arengu analüüs Õde/Vend: 1 õde (4 aasta ja 10 - kuune) Sugu: Mees Vaatluse koht: Lapse kodu (elutuba) Vaatlussituatsioon: ema mängib lapsega Üldinfo: Laps sündis õigeaegselt (päev pärast eeldatavat tähtaega) ning kaalub praegu 8200g ning on 70cm pikk. Pea ümbermõõt on 43,8cm. Vaatlus: Mäng: ema mängib lapsega - 21 minutit (17.58 - 18.19) Laps lamab selili mängutekil ning siputab käte ja jalgadega. Ema ulatab lapsele tema lemmikmänguasja (punane kummist rõngas, läbimõõduga 7cm) ning laps haarab iseseisvalt selle järgi. Samaaegselt toob laps ka jalad käte juurde nagu prooviks haarata nii käte kui jalgadega. Madis võtab mänguasjast mõlema käega kinni ning samal ajal üritab varvastega seda tõmmata. Seejärel asetab jalad maha ning paneb mänguasja suhu (ema kommenteeris pärast vaatlust, et see on üks tema lemmiktegevustest)
valmivatesse pätsidesse ka parimaid soove perele. Leib ei ole pelgalt maitseelamus, vaid midagi palju enamat. Meie keeles on tänini säilinud väljendeid, mis leiva põlist tähtsust kinnitavad: ,,leibkond" ,,leivad yhte kappi panema", ,,leiba teenima", ,,leivakõrvane". Ka meie tegudes on leiva austamine juurdunud sygavale, ehk nii sygavale, et ei osata märgatagi, et asetades leivapätsi alati selle kõhupoolega ja mitte kunagi selili lauale, järgime maarahva vana tava. Võiks ehk isegi öelda, et rukkileiva kypsetamine ja söömine kannab endas olulist osa meie rahvuslikust omapärast ja maausust. Leivaga seonduvaid uskumusi järgime eestlaste ja maarahvana yhel või teisel moel kõik. Tegin sõprade ja sugulaste, noorte ja vanade seas väikse uurimistöö ning palusin jagada oma teadmisi ning uskumusi, mis seostuvad leivaga. Eriti soovisin teada, milliseid tavasid järgivad vastajad ise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
