vesikasv, mis ei võimalda tal olla ega käituda loomuliku painduvusega, vaid ikka jälle tungib esile või torkab silma mehaanilise paratamatusega, äratades oma mittekavatsetud veidrusega üldist heatuju. Väliselt võib sääraseks atribuudiks olla näiteks ebaproportsionaalselt pikk, jäme või jumekas nina; säärase ninana tuleb mõista ka sisemist väärarengut mingis ebaloo- mulikus, kuid põhimiselt siiski kahjutus suunas. Niipea kui selle kahjutus on selgunud, äratab selle esinemine aina hubaseid tundeid. Nagu nõutakse, peab võima anda sellele väärkallakule ühesõnalise nimetuse, etiketi, sest humoristlik või koomiline tüüp omab õigust saada üldtüübiks, käibivaks rahaks, mille vasteid hakatakse otsima ka tegelikus elus ja viima ühise nimetaja alla. Pearu on ,,krutskimees". Ta elumõte näib olevat koondunud vägikaikavedamisse oma lähema naabri Andresega. See naabrite vaenu teema, mr.da on
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
Üldiselt on meeste ja naiste võimetes vähe erinevusi. Mõnevõrra paremad on tüdrukud verbaalsete oskuste alal ja loomingulisuses. Kõige selgemad erinevused ilmnevad aga visuaalsetes ruumilistes ülesannetes. Ruumilise mõtlemise võime (geomeetrilised võimed): Üldiselt on ka kindlaks tehtud see, et mehed ületavad naisi ka sellises osas nagu võimekus visuaalsetes rruumilistes ülesannetes. See erinevus tuleb ilmsiks peale 8-t eluaastat. Nii on erinevate kultuuride uurimustest selgunud (L. Harris), et keskmine mees ületab 75 - 80% naisi selliste ülesannete lahendamises nagu geomeeetriliste kujundite kopeeerimine, labürintülesannete lahendamine, geomeetriliste figuuride avastamine (nt siis kui need olid pilti peidetud) ja ka sellistes ülesannetes, kus tuli mõtteliselt 2- või 3 - mõõtmelist vormi või kuju pöörata selleks, et võrrelda neid mingite standartsete figuuridega. Erinevused sotsiaalses käitumises:
Moraalne mudel 18.saj. lõpp P. Pinel algatas ahelate eemaldamise, sest ,,haigetel on hing, kuigi defektne Meditsiiniline mudel 19. saj vaimne häire=haigus, mis on tekkinud mingi füüsilise põhjuse tõttu, enamasti ajus Ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega Psühhogeensed mõtted ehk ebanormaalne mõtlemine 19. saj lõpp ja 20. saj kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega Halligan jt (1997): on selgunud, et probleem on ajus motoorse piirkonna mitteaktiveerumises. ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud - põhjuseks vigane mõttearendus Ravi: kognitiiv-käitumuslik teraapia Biopsühhosotsiaalne mudel Bioloogilised põhjused kaasasündinud + eluviis Psühholoogilised tegurid isiksus + tegurid Sotsiaalsed tegurid väärtused Stress-diatees mudel soodumus ehk diatees ja momendil mõjuvad pingetegurid ehk stress Diagnoosimine Diagnoosib psühhiaater, aga psühholoog peab ka oskama
Kompromissvariante: Kompilaator kompileerib X faili vahekoodiks Y, seejärel interpreteeritakse vahekoodi Y (Python, Java). Interpretaator interpreteerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st masinkoodiks, mida seejärel täidab (Java ja Firefoxi Javascript) nn just-in-time compilation ehk JIT. Chrome V8 Javascript: kompileerib algul kogu programmi masinkoodiks kiire kompilaatoriga, seejärel kompileerib töö käigus selgunud kriitilised kohad aeglasema optimeeriva kompilaatoriga, mis annab kiiremini töötava tulemuse. Kompileeritava programmi valmimine Olgu meil (näiteks C keeles) failid main.c ja swap.c Teeme gcc main.c swap.c -o minuprogramm Kompilaator (näiteks gcc) teeb järjest mitut eri asja: Kompileerimine Kompilaator teeb neist assemblerikeelsed ajutised failid Kompilaator teeb assemblerfailidest masinkood+sümbolinfo failid Linkimine
amneesialiikidest.) Näiteks ei mäletanud H. M., et tema lemmikonu oli surnud juba kolm aastat enne kirjeldatud ajuoperatsiooni. Kuid väga hästi mäletas H. M. sündmusi palju varasemast ajast kõigest, mis leidis aset enne tema 17. eluaastat. Seega oli H. M-il kahjustunud hiljutiste sündmuste eksplitsiitne (eriti episoodiline) mälu, kuid peaaegu puutumata olid protseduuriline ja lühiajaline mälu. Hiljem ongi paljudes samalaadsetes uurimustes selgunud, et oimusagaral ja vaheajul (eriti talamusel) on eriline roll just hiljutiste sündmuste, üksikepisoodide ja omaduste sidumisel ühtseks tervikuks ning selliste terviklike mälupiltide talletamisel pikaajalisse mällu. 5 Mäluprotsessid Mälu töö aluseks on informatsiooni säilitamist tagavad protsessid (vahel nimetatakse ka mäluoperatsioonideks). Need protsessid on järgmised: 1) salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil
4. Spetsiifiline proteolüütiline töötlemine. Paljud sekretoorsed valgud sünteesitakse rakus prekursoritena, s.t. ebaküpsete eellasmolekulidena, mida on vaja väiksemaks lõigata, et nad saaksid oma funktsiooni täita. Valkude edasitoimetamine ER-ist Valkude transport ER-st Golgi kompleksi toimub membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite abil. Osa valke aga peavad jääma ER-i funktsioneerima, näit. ülalnimetatud signaalpeptidaas, disulfiidi isomeraas jt. On selgunud, et neil valkudel on küljes lühike, neljast aminohappest koosnev järjestus Lys-Asp-Glu-Leu (ehk KDEL, kui kasutada ühetähelisi sümboleid). KDEL järjestust nimetatakse ER-i hoidmissignaaliks (ER- retention signal). Kui see järjestus eksperimentaalselt lisada näiteks mõnele eksotsüteeritaval valgule, siis teda enam ei eksotsüteerita ning ta koguneb ER-i valendikku. 7. Golgi kompleksi (GK) Golgi kompleks (GK) on membraanidest moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum,
Eksisteerivad tõenäosuslikud käitumisreeglid ehk eelistusaktsioonid, millest tarbija ostes eelduste kohaselt kinni peab ning mis tagavad tema valikute ratsionaalsuse (Siimon 2009: 113). Otsustamise etapis tehakse kaks tähtsat otsust: ostukoha valimine ja toote/brändi valimine. Esimene otsus dikteerib selle, millisesse situatsiooni klient satub ja millise valikuga ta kokku puutub. Otsustamisel kasutatakse samu reegleid nagu hoiakute kujundamisel (Kuusik jt 2012: 116). Uuringutest on selgunud, et detailselt planeeritud oste tehakse umbes 34%-l juhtudest, üldiselt planeeritud oste on 11% (minnakse poodi ``süüa`` ostma), asendusoste 3% (minnakse konkreetse põhjusega kauplusesse, kuid see toode puudub ja tuleb valida midagi muud) ja planeerimata oste 53% (Kuusik jt 2010: 116). Iga tootegrupi puhul on tarbijal omad stereotüüpsed ootused kõige olulisemad omadused, mille alusel tarbija püüab teha või õigustab oma ostuvalikut. Need tähtsad
Enamik 5. klassi vastuseid märkis ära lugemise hariva toime, sealhulgas mälu, kirjaoskuse, kirjaoskuse ja silmaringi arenemise ja sõnavara laienemise. 8. klassi õpilased jätkasid sarnaste põhjenduste esitamist, kuid lisandus põhjendus, et muidu ei loeks osad õpilased praktiliselt üldse raamatuid. 11. klassi vastused erinesid eelkõige selle poolest, et toodi välja ka klassika lugemise tähtsus ning vajadus maailmakirjandusest mingigi ülevaade saada. 11. ja 12. küsimuse analüüsil selgunud imekspandav tõsiasi oli see, et võrreldes kohustusliku kirjanduse tegeliku lugemisega ja meeldimisega said 11. klassi õpilased selle tähtsusest väga hästi aru. Võib-olla tuleks imestada hoopis teise asja üle: hoolimata sellest, et 11. klassi õpilased saavad kohustusliku kirjanduse olulisusest väga hästi aru, jätab sellegipoolest suur osa neist vajalikud raamatud ikkagi läbi lugemata. 2.5. Vabatahtlikult loetav kirjandus 2.5.1. Küsimus 13. Raamatute lugemise sagedus
Kaardistamise lõpus täpsustatakse ruumide kasutamise eripära ja sagedus ning muud koristamist mõjutavad tegurid. Kaardistamise juures peab olema ka koristaja, kelle tööks on antud ala hooldamine. Kaardistamise käigus tuleb selgitada kas koristaja tööülesannete hulka kuulub ka muid ülesandeid peale koristamise. Kui on töid, mille kohta standardid puuduvad tuleb arvestada töötaja tööaja sisse antud ülesanded töötaja küsitlemisel selgunud andmete põhjal. Mõõdistamise II etapp – arvestamine Mõõdistamise teiseks etapiks on tööaja arvestuste tegemine kasutades kaardistamisel kogutud andmeid. Tänapäeval tehakse mõõdistamine tavaliselt spetsiaalset arvutiprogrammi kasutades. Mõõdistada võib hoolduskoristust või suurpuhastust või mõlemaid koos. Mõõdistada võib ka otseselt koristamisega mitte seonduvaid töid. Mõõdistamise III etapp
Moraalne mudel 18.saj. lõpp P. Pinel algatas ahelate eemaldamise, sest „haigetel on hing, kuigi defektne Meditsiiniline mudel 19. saj vaimne häire=haigus, mis on tekkinud mingi füüsilise põhjuse tõttu, enamasti ajus Ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega Psühhogeensed mõtted ehk ebanormaalne mõtlemine 19. saj lõpp ja 20. saj kõik vaimsed häired ei ole orgaanilise põhjusega Halligan jt (1997): on selgunud, et probleem on ajus motoorse piirkonna mitteaktiveerumises. ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud - põhjuseks vigane mõttearendus Ravi: kognitiiv-käitumuslik teraapia Biopsühhosotsiaalne mudel Bioloogilised põhjused – kaasasündinud + eluviis Psühholoogilised tegurid – isiksus + tegurid Sotsiaalsed tegurid – väärtused Stress-diatees mudel soodumus ehk diatees ja momendil mõjuvad pingetegurid ehk stress Diagnoosimine
Toodang 1994.a.: boorimineraalide kogutoodang 2,75 milj. t; boraatsete kommertsproduktidena (puhastatud mineraalid, booraks, boorhape) 0,8 milj. t (ümberarvestatult B2O3-le) 2 suurimat tootjat: USA, Türgi järgmised Argentiina, Boliivia, Hiina, Tšiili, Peruu, Venemaa Biotoime Boorhape ja booraks – sajandi algul kasutati laialdaselt terapeutil. eesmärkidel (peeti täiesti ohutuks) - raviti epilepsiat, nakkushaigusi jm. Tänapäeval selgunud booriühendite küllaltki suur mürgisus Mürgitussümptomid olenevad tunduvalt - manustamise kiirusest (akuutne või krooniline mürgistus) - “ viisist, booriühendite spetsiifikast (suu- või naha kaudu, inhalatsioonil) Levinumad sümptomid: nahakahjustused (-lööbed, -marrastused), seedimishäired, vaimne segadus, äärmine väsimus, juuste ja karvade väljalangemine - booriühendid kumuleeruvad eriti ajus, maksas, rasvkoes
Füsioloogilise ja psüühilise suhe Aju poolt vahendatud psüühika abil ei tunneta me mitte aju ennast , vaid maailma ja selle omadusi. Päritavus sõltub peale geenide vastastikuse toime veel ka keskkonna mõjust (neist üks olulisi on kasvatus) ning isengi soost. Pärilikkusinformatsiooni individuaalset komplekti saame nimetada genotüübiks,selle informatsiooni realiseerimisel tekkivaid ja avalduvaid kehalisi ja käitumuslikke eripärasid isengi fenotüübiks. Tänapäeval on selgunud et paljud psühhofüsioloogilised erisused on kaasa sündinud ( muusikaline kuulmine, mõned nägemise omadused, koordinatsiooniomadused, temperamenditüüp ja reageerimistüüp, isegi intelligentsustase eeldusel , et selle avaldumiseks on loodud sobivad tingimused) .Sõltuvalt keskkonnatingimustest ja mõjust võidakse need eeldused kas välja arendada või mitte. Tänapäeva psühholoogia ei tohiks eitada ei pärilikke ega sotsiaalsete faktorite mõju
Mida lühemad on põhuhekslid, seda parem. Optimaalseks peetakse 1 4 cm heksleid. Põhu lagundamise kiirendamiseks anda mineraalset lämmastikku (5 10 kg/tpõhu kohta) või vedelsõnnikut (15 20 tha). Pinnaviisiliselt segatud põhk tuleks lasta seista paar nädalat ja seejärel uuesti segada. Põhk mõjub halvasti nisule ja odrale; hästi mõjub liblikõielistele, rapsile ja kartulile. Korimisriistade võrdlusest on selgunud, et kõige efektiivsem on koorida põimagregaadiga, mis koosneb põhukammist, randaalist ja tihendusrullidest. Heaks koorimisriistaks on ka hõlmkoorel koos tihendusrullidega Kui põhu tagastamise variant langeb ära, siis tuleks koorimisel lähtuda umbrohtumuse iseloomust Kõrrekoorimise ülesanded umbrohutõrjel: 1) umbrohuseemnete idanema provotseerimine ja hilisem hävitamine 2) vegetatiivselt paljunevate umbrohtude väljakurnamine ja hilisem hävitamine (vegetatiivsete
Füsioloogilise ja psüühilise suhe Aju poolt vahendatud psüühika abil ei tunneta me mitte aju ennast , vaid maailma ja selle omadusi. Päritavus sõltub peale geenide vastastikuse toime veel ka keskkonna mõjust (neist üks olulisi on kasvatus) ning isengi soost. Pärilikkusinformatsiooni individuaalset komplekti saame nimetada genotüübiks,selle informatsiooni realiseerimisel tekkivaid ja avalduvaid kehalisi ja käitumuslikke eripärasid isengi fenotüübiks. Tänapäeval on selgunud et paljud psühhofüsioloogilised erisused on kaasa sündinud ( muusikaline kuulmine, mõned nägemise omadused, koordinatsiooniomadused, temperamenditüüp ja reageerimistüüp, isegi intelligentsustase eeldusel , et selle avaldumiseks on loodud sobivad tingimused) .Sõltuvalt keskkonnatingimustest ja mõjust võidakse need eeldused kas välja arendada või mitte. Tänapäeva psühholoogia ei tohiks eitada ei pärilikke ega sotsiaalsete faktorite mõju
osaks langevat. Mudeli kohta on eksperimentaalselt tõestatud, et õppimine on tõhusam, kui mudel on õppijale ligitõmbav, temast natuke prestiizhikam, et jäljendama kutsuda, aga piisavalt sarnane, et jäljendamist soodustada. Soovitavat käitumist on kasulik mudeldada vaid natuke paremini õppija tasemest ning siis esituse täiuslikkust vähehaaval tõsta. Ise-ennast- kommenteeriva mudeli pealt on kergem õppida kui vaikivalt mudelilt. On selgunud, et mudelõpe annab oma osa mitmesuguste foobiate kujunemisele, sageli kardavad tütred sedasama, mis emad. Veel suurem on mudelõppe osa häirete ravimisel, eriti lastel. Spetsiifiliste õpivilumuste häirete, lapseea käitumishäirete ja hirmude korral on ise-ennast- kommenteeriv järk-järgult-täiustuv ja lapsele võimalikult sarnane mudel osutunud üheks tõhusamaks ravimeetodiks. Mudelõpe sobib sotsiaalsete vilumuste treeninguks kõikidele vanuseastmetele.
võrrandi: logw = logc - logN. Näeme, et tegemist on langeva sirge võrrandiga, mille tõus on -1 ja vabaliige võrdne log c-ga. Paraku on ökoloogia praktika näidanud, et looduslikes populatsioonides, kus kohordi sirgumisega kaasneb märkimisväärne suremus, st toimub kohordi isehõrenemine, konstantse saagi seadus enamasti ei kehti, vaid log w ja log N seos on järsema langusega kui -1 (s.t. sirge tõus < -1). Täpsemal hindamisel on selgunud, et sellisel juhul on sirge tõus enamasti võrdne - 3/2-ga. Püüame konstantse saagi seadust ja isehõrenemise seadust teoreetiliselt tuletada, toetudes mõnele lihtsustavale eeldusele. Selleks toome kõigepealt mõistena sisse lehepinna indeksi (L, tähistatakse tihti ka lühendiga LAI, ingliskeelsest terminist Leaf Area Index) mõiste. Meenutuseks, L on dimensioonitu suurus, mis näitab kui palju on taimepopulatsioonis kokku
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4...........................
reaktsioonid stratosfääris M.Chanini(1993) andmeil on lämmastik ja tema oksiidid katalüsaatoriks osooni hävimisel. (vaata reaktsioone 10, 11, 12) Algselt oli nende reaktsioonide näol tegu looduslikee protsessidega, mis reguleerisid osooni hulka. Nüüd aga on inimene kõik sassi löönud. Lämmastikühendite roll ei ole siiski üheselt mõisteteav, sest nad seovad kloori mittereageerivatesse vormidesse , leevendades niimoodi klooriühendite mõju. On selgunud, et kõrgtingimustes võib ClO reageerida NO2 -ga , moodustades kloorinitraadi, mis on osoonile ohutu. Lämmastikühendid osalevad keskatmosfääris väga paljudes reaktsioonides. Osoonikihi seisukohalt on seega oluline kui palju leidub keskatmosfääris vabu reaktsioonivõimelisi lämmastikdioksiidi molekule. M.Chanini (1993) andmeil on lämmastikoksiididele väga palju nn reservuaare, st , et ta moodustab atmosfääris uusi ühendeid, mis ei ole osoonikihile ohtlikud
mis seisneb erakordses operatiivsuses ja kiiruses, kontsentreerituses, nõudlikkuses, oskuses ilmutada otsustavust, vaprust ja kõrgeid tahteomadusi. Enne luurele minekut ehk kohalesõidu ajal peab kustutustööde juht andma Häirekeskusele korraldused lisajõudude ja –vahendite väljakutsumise, oma meeskonnale vastuvõtmise ja veevõtukohtadele paigutamise kohta ning eelhargnemiseks või esimeste jugade andmiseks kindlaksmääratud suundades, kui olukord on juba selgunud. (M. Danilov 1976:132) Objektiivsema olukorra selgitamiseks kasutab PTJ selleks Häirekeskuse poolt kogutud informatsiooni ja vajadusel ka operatiivkaarti. Sündmuskohale saabumisel tegeleb PTJ eeltegevustega ehk luuretegevustega. Luure eesmärk on välja selgitada tulekahju olukord, et vastu võtta õige otsus kuidas kustutustöid teostada, ning määrata jõudude ja vahendite võitlustegevuse otsustav suund. PTJ jõudmisel sündmuskohale
kontrollitakse teatud asjaolusid (ei ole veel maksejõuetus!) * kas nõue on olemas? ajutine haldur selgitab välja majandusliku olukorra 3. Menetluse algus Kõik võlausaldajad võrdsele positsioonile: kõik nõuded muutuvad sissenõutavateks! (sõltumata al- gsest tähtajast) Nõuete liin 1. esitamine 2. kaitsmine 3. nõuded on selgunud Vara liin * Ideaalne variant: tegevus korraldatakse ümber, nõuded rahuldatakse * Tegelik reaalsus: vara müüakse 5 Pankrotimenetluse raugemine - Maksejõuetus on küll tuvastatud, kuid pankrotimenetlus lõpeb, sest võl- gnikul mitte mingisugust vara ei ole.. isegi mitte pankrotimenetluse kulude katmiseks. Pole mitte mingisugust mõtet seda menetlust pidada.
ja hapniku toel rääsuma ja muudavad jahu maitse mõrkjaks. Samas vitamiinide ja mineraalide omastamise seisukohast pole õige ka lihtjahu tarvitada kauem kui neli kuud pärast jahvatamist, kuna ka see jääb ajapikku vaid ballastiks. Ajaliselt kõige kauem säilib terve tera (tera võib idaneda ka pärast aastatepikkust seismist - järelikult selles on veel elujõud), oluliselt lühemat aega säilivad helbed ning kõige kiiremini kaob elujõud jahvatatud jahudest. Uuringutest on selgunud, et inimestel, kes tarbivad rohkem täisteratooteid, on vähem terviseprobleeme. Täisteratoodete kiudainetesisaldus soodustab soolestiku loomulikku talitust, eriti peaksid täisteratooteid tarbima inimesed, kel esinevad seedeprobleemid, samuti hoiavad täisteratooted veresuhkru tasakaalus. Kõige rohkem kiudaineid erinevatest teraviljadest sisaldavad nisukliid. Lisaks toimivad kiudained organismi puhastajana - need aitavad soolestikust välja viia laguprodukte ning seovad liigse kolesterooli
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. ...
nuumale või realiseeritakse kohe lihaks. 15...18 kuu vanuselt. Teine otsustav hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas 15...16 kuu vanuselt. Parimad seemendatakse, halvemad realiseerit.lihaks või müüakse teistesse ettevõtetesse karja täienduseks. sel perioodil hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed. Järgmine valik tehakse noorlehmade hulgas pärast I laktatsiooni lõppemist, kui on selgunud nende piimajõudlus. Hinnatakse nende piimajõudlus ja välimik. Parimad noorlehmad jäetakse aretusrühma, halvemad praagitakse. Soodsa turusituatsiooni korral seemendatakse madalama aretusväärtusega lehmi lihatõugu pullide spermaga. Sündinud ristandjärglased nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. Seemenduspullide esmane valik toimub 3-kuuselt. Hinnatakse nende kasvu, arengut ja põlvnemist. millised müüki, millised suguloomadeks ja millised nuumale.
võõristus on kadunud ja on tekkinud teatud suhete võrgustik. Grupijuhendajast sõltub selles etapis palju. On väga tähtis, et grupp töötaks koos juhiga välja reeglid, struktuuri, tegutsemiskava ning teadvustaks oma grupitöö eesmärgid. 2. Konflikt on kujunemisfaasi üsna tavaline jätk. Grupiliikmed püüavad selgitada oma kohta ja rolli grupis. Üksteist on paremini tundma õpitud, selgunud on vastuolud eri vaadete, huvide vahel. See etapp võib kulgeda lühidalt ja tormiliste emotsioonidega või kesta pikemat aega, “tuli hõõgub tuha all”. Juhi oskus selles etapis algab enesele teadvustami- sest, et vastuolud eksisteerivad. Probleemid tuleb läbi arutada ja maandada. 3. Kohanemine – toimub tasakaalu väljakujunemine. Grupis olevad inimesed muutuvad vabamaks ja saavad üksteisega psühholoogiliselt seotumaks
koostavad lingvistid assotsiatsioonide sõnastikke, mida on näiteks otstarbekas kasutada keele õpetamisel. Psühholoogid uurivad samade andmete põhjal semantilisi välju ja püüavad nende põhjal välja selgitada inimteadmiste struktuuri. Psühholingvistikat huvitab esmajoones assotsiatsioonide laad ja selle sõltuvus kasutatud sõnadest. Nimelt vastab inimene harilikult kas paradigmaatiliselt (koer-kass, punane-sinine) või süntagmaatiliselt (koer-haugub, punane-kleit). On selgunud, et koolieelikutel on reeglina ülekaalus süntagmaatilised assotsiatsioonid, 6-7-aastaselt aga toimub paradigmaatiline nihe. Peale selle, vastuste laad sõltub stiimulsõna liigist. Näiteks tegusõnad, võrreldes nimisõnadega, kutsuvad alati esile enam süntagmaatilisi assotsiatsioone. Nimetatud eksperiment pakub suurt huvi ka eripedagoogikale, võimaldades välja selgitada ebakõlad lapse sõnaseostes.
kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli mitu vaasi meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna- ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul. Mis tagab mee säilimise? Laboratoorsetel uuringutel on selgunud, et meel on hallitusseente arengut ja baktereid tappev toime. Siiski on ka tänapäeval teadlased arvamusel, et peale nende kasulike ainete, mida mees leitud, sisaldab mesi veel palju tundmatuid aineid. Mesi ei lase tekkida verre suhkrut üleliia, samal ajal rahuldab aga täielikult organismi suhkruvajadused. Mesi ei koorma neerusid, toimib kerge lahtistina ning tal on rahustav toime. Rahvameditsiinis tehakse väikelastele ägeda köha ja bronhiidi puhul "meesärk". Enne magamaheitmist
Anatoomiline ehitus. Ajutüve tegmentumi ehk dorsaalse osa sisemust kutsutakse retikulaarseks moodustiseks (formatio reticularis), see on eriline närvirakkude kogum, kus närvirakkud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustikku. Nimetatud piirkond on homoloogiline seljaaju vahepealse halli ainega, sisaldades interneurone, mis vastutavad seljareflekside tekitamise ja lihtsate motoorsete mustrite tekitamise eest. Nüüdseks on selgunud, et retikulaarne moodustis on peenelt üles ehitatud ja diferentseeritud, koosnedes selgelt eristuvatest spetsiifiliste neurotransmitterite ja ühendustega süsteemidest. Sellised süsteemid ulatuvad sageli traditsiooniliselt raku-ja kiudlaikudega määratud närvikeskuste piiridest kaugemale. Funtsionaalselt saab retikulaarset moodustist jagada lateraalseks ja mediaalseks piirkonnanaks. Kraniaalnärvide
mis on tagatav kõige paremini ise arendamisega. 4.1.3 Mängukavade funktsionaalne allsüsteem Arendame ise, kuna turul ei leidu nõuetele vastavat valmistoodet. Süsteemi osa on suhteliselt mahukas, seega saab sellest komponendist üks meie poolt arendatavaid põhiokomponente. 4.1.4 Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem Tellime bassüsteemina turul oleva toote (lähtekoodi), kohandame seda vastvavalt strateegilise analüüsi käigus selgunud vajadustele. 4.1.5 Töötajate funktsionaalne allsüsteem Kuna selles osas ei erine süsteemi nõudmised kuigivõrd starndardsetest süsteemidest, ostame töötajate haldusega tegeleva komponendi sisse. 4.1.6 Rendi funktsionaalne allsüsteem Arendame ise. Komponent on keskmise suurusega, ent kliendi vajaduste parimaks rahuldamiseks on otstarbekas nimetet allsüsteem arendada algusest peale ise. 4.2 Arendusprotsess ja projektid
Turvasmuldade õige harimisaeg võib saabuda eeltoodud muldadest kõige hiljem. Põlluleminekut kiirendab ja mulla tallamist vähendab traktoritel topeltrataste või madalsurverehvide kasutamine. Soovitav on esmasel harimisel kasutada roomiktraktoreid. Külvieelne mullaharimine on õigeaegne siis, kui muld harimisel ei tolma. Hari mulda optimaalses sügavuses Olen pikka aega (1980 - 1999) jälginud külvieelse mullaharimise kvaliteeti enamikes vabariigi regioonides. Sellest on selgunud, et vaid kolmandikul põldudel haritakse optimaalses sügavuses (5...7 cm). Kolmandikul põldudel tehakse seda väga sügavalt (12...15 cm) ja kolmandikul jälle väga madalalt. Optimaalsest sügavam või madalam külvieelne mullaharimine on katseandmetel vähendanud odra terasaaki rähksel liivsavimullal 12,6...17,3% ja kuivendatud gleisaviliivmullal 10,8...14,2%. Muldade veevaru mõjutab kõige enam harimissügavus. Kevadel on harimata mulla pindmisest 0...7,5 cm kihist veekadu kõige suurem
poolest polüpeptiidahelates. Informatsioon, mis on vajalik teatud aminohappelise järjestusega polüpeptiidahela sünteesimiseks on salvestatud koodi kujul DNA molekulis. Selleks koodiks on aga DNA ahela teatud fragmendi nukleotiidide järjestus. Igat aminohapet kodeerib 3 nukleotiidi nukleotiidi triplett, e. koodon. Neljast nukleotiidist on võimalik moodustada 4*4*4 = 64 erinevat kombinatsiooni. Seega on koodoneid rohkem kui 20 aminohappe jaoks tarvis. Selgunud ongi, et mitu koodonit võivad kodeerida ühte ja sama aminohapet, kusjuures määravad on koodoni kaks esimest nukleotiidi. Teiseks: kolmele koodonile ei vasta mitte ükski aminohape ja nad talitlevad DNA ahelas kui peatavad koodonid (ingl. k. stop triplets), mis annavad signaali polüpeptiidahela sünteesi lõpetamiseks. Metioniini koodon seevastu talitleb kui signaal sünteesi alustamiseks. Valgusüntees algab DNA ahela despiraliseerumise- ja topeltahela
Leidja on kohustatud asja hoidma selle säilimist tagaval viisil. Leidja on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakkumisel kui: 1. Asja hoidmine on ülemääraselt kulukas. 2. Asi on kiiresti riknev 3. Avalik asutus või politsei on asja hoidnud 6 kuud. Enampakkumisel saadud raha, millest on maha arvestatud hoiu ja müügikulu asendab asja. Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul arvates leiust teatamisest omandab leidja asja või seda asendava raha. Kui asja väärtus ei ületa 100 krooni, algab tähtaja (1 aasta) kulgemine leiupäevast. Kui politsei on hoidnud asja või raha 1 aasta ja omanik ei ole välja ilmunud. läheb raha kohaliku elamuvalitsuse eelarvesse. Leidja ei omanda asja kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu. Kui leidja ei ole veel asja omandanud saab
1944), kes oli suur vanade meistrite joonistuste ja maalide austaja, annetas oma elu jooksul arvukalt teoseid mitmetele Prantsuse muuseumitele ja kollektsioonidele. ******* Esimesena mainis seda autorinime �1518. aasta meister� Madalmaade kunstiekspert M. J. Friedl�nder, inspireerituna kuup�evast, mis oli graveeritud neitsi Maarja elust jutustavale puitnikerdustega altarimaalile Marienkirches L�beckis. Selle nime alla on aegade jooksul r�hmitatud palju t�id, kuigi on selgunud, et antud m��ratlust ei saa k�sitleda �heainsa meistrina. See h�lmab tervet kunstnike gruppi, mis oli tegev Antwerpenis 16. sajandi esimesel poolel ja mida arvatavasti juhtis Jan Mertens van Dornicke (Antwerpen, u 1470 � 1527), olgugi et seda fakti on vaidlustatud. 1518. aasta meistri religioosseid maale saab n�ha j�rgmistes muuseumites: Harvard University Art Museums, Cambridge, USA; Palais des Beaux-Arts, Lille, Prantsusmaa;
väheneb edasisel doosi suurendamisel. Doosi-vähitekke graafiku kuju seletatakse kahe fenomeni abil: 1. 1. Doosist sõltuv normaalsete rakkude pahaloomulisteks transformeerumise proportsionaalne kasv 2. 2. Doosist sõltuv tõnäosuse, et need rakud suudavad kiirguskahjustuse üle elada, vähenemine. Rakud, mis kiirituse tõttu transformeeruksid, surevad, seetõttu suurte dooside puhul transformeerunud rakkude fraktsioon väheneb. Loomkatsetest on ka selgunud, et kogukeha doosi kasvades vähiteke ei kasva lõpmatult. Latentsiperiood Kiirituse ja pahaloomulise protsessi tunnuste ilmnemise vaheline ajavahemik on latentsiperiood. Leukeemial on lühim latents. Hiroshima ja Nagasaki aatompommide ohvrite uuringutest selgub, et leukeemiasse haigestumine sagenes mõni aasta peale kiiritust, saavutas maksimumi 7-12 aasta järel ja taandus täielikult 20 aasta möödudes. Muude kasvajate puhul esines palju pikem latentsiperiood kui leukeemiatel,
Milliseid keskkonnateadlikkuse tüüpe on võimalik välja tuua? Näiteks inimesed, kelle keskkonnateadlikkuse on kõrge, kuid kes ei käitu keskkonnasõbralikult. Kuna tegemist on kordusuuringuga, siis annab see võimaluse võrrelda ka keskkonnateadlikkuse dünaamikat aastatel (2000 – 2006). Elu kvaliteet: Elu kvaliteeti mõõdetakse nii objektiivsete kui ka subjektiivsete indikaatoritega. Inimeste eluga rahulolu uuringutest on selgunud, et isiksuslikud näitajad (perekonnaseis, haridustase jne) mõjutasid üleüldist heaolu kõige vähem (4- 7% varieeruvusest), järgmisena asetusid objektiivsed indikaatorid, mis seletasid 14- 23% üldisest varieeruvusest ja kõige enam mõjutasid üleüldist heaolu subjektiivsed hinnangud (48-58%). Seega, kui tahame inimeste heaolu mõjutada, tuleb arvestada nii objektiivseid (kuriteo ohvriks langemine; tervishoiuasutuste külastamine, jne) kui ka
Floppy Disk Drive 35 Compact Disc Read-Only Memory 36 Digital Versatile Disc või varasemal ajal ka Digital Video Disc 37 CD Recordable 38 CD Rewritable 39 High Density DVD 21 kasutavad väiksema lainepikkusega laserikiirt ja seetõttu mahutavad samade mõõtmetega plaadile rohkem andmeid. Blu-Ray ühekihilise ühepoolse plaadi maht on 25 GB, HD DVD puhul aga 15 GB. Selle ,,standardisõja" võitja pole veel selgunud, seadmed on kallid ning masstarbimisse pole veel jõudnud. USB-mälupulk on pärast USB-portide võidukäiku kiiresti levima hakanud. Eeliseks on väi- kesed mõõtmed, puuduseks aga (veel suhteliselt) kõrge hind. Arvutivõrguga mitteküllalda- se kaetuse korral on isikliku USB-mälupulga muretsemine kindlasti õige tegu. Mälupulkade mahud on tänapäeval 642048 megabaiti. Enamasti tuvastab operatsioonisüsteem mälupulga
12 kokku liita ei saa, kuna ühe isiku vastu olevast mitmest nõudest võib mõni olla inkassofirma käes ja mõni teine otse kohtusse antud. Kui jagada kohtumenetluses olevate nõuete kogusumma unikaalsete võlgnike arvuga (tabel 2), selgub, et keskmiselt nõutakse ühe isiku käest kohtu kaudu välja 3214 eurot, mis on tublisti rohkem, kui eelmises alapeatükis selgunud keskmine inkasso kaudu väljanõudmisel olev nõue (567 EUR). Tõenäoliselt siiski teevad kohtumenetluse keskmise sedavõrd suureks üksikud suured nõuded, sh 12 juriidilise isiku nõuded, mis päringu sissenõudja-põhisusest tulenevalt andmetesse jäid. Tabel 2. Kümne suurima kiirlaenuandja poolt kohtusse antud ja menetluses olevad nõuded Sissenõudja* Toimikuid Füüs. võlgnikke Jur. võlgnikke
Samas on reaalse vangistuse määramine alates 1999 aastast oluliselt tõusnud, tehes küll aastal 2002 mõningase languse kuid juba aastal 2005 jõudnud 43 kaasuseni. Selline olukord on murettekitav, sest euroopa üldine suund on vabadusekaotusliku karistuste vähendamisele ning pigem võimalike alternatiivide rakendamisel. Eelkõige on selline suund tuletatud mitmete teadusharude koostööst, milliste tulemusena on selgunud teatud kuriteokoosseisude (sh ametialaste) vangistuse vähene efektiivsus üld- ja eri preventiivsetel eesmärkidel ning liigne koormatus ühiskonnale. Karistusregistri andmetest selgub, et aastate 1992 kuni 2005 on mõistetud süüdlasele karistuseks rahatrahv 62-l korral, kokku summas 355 730.- Eesti krooni, mis teeb keskmise trahvi suuruseks 5738.- krooni. 52
loetakse pärija pärandi vastu võtnuks, kui ta seaduses sätestatud tähtaja jooksul sellest ei loobu. § 119 lg 1 sätestab pärandist loobumise tähtaja: Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab Üldjuhul ongi pärandvara hoiumeetmete rakendamine vajalik siis, kui pärandvara uus omanik ei ole kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma veel lõplikult selgunud, aga ka näiteks olukorras, kus potentsiaalseks pärijaks on alaealine või muul pärimisõigusest. Erandlikel juhtudel võib notar loobumise tähtaja ennistada: § 119 lg 2: Notar võib viisil piiratud teovõimega isik ja talle ei ole veel eestkostjat määratud. Samuti võib tekkida vajadus
nakkuste diagnostika 4 Bordetella spp. Üldiseloomustus Sellesse perekonda kuulub 3 mikroobiliiki, mis põhjustavad inimesel läkaköha või läkaköhale sarnaseid infektsioone. Enne vaktsineerimise kasutuselevõtmist oli tegemist epideemilise haigusega, mis põhjustas suuremaid epideemiaid iga 2 kuni 5 aasta möödudes. Tegemist on väga kontagioosse (nakkava) ägeda hingamisteede nakkusega. Viimasel ajal on selgunud, et tegemist pole vaid laste nakkusega, ka noorukid ja täiskasvanud põevad seda, olles ilmselt haigusetekitaja reservuaariks. Nakkus kandub inimeselt inimesele valdavalt piisknakkusena, aga ka kontamineeritud esemete vahendusel. Haigus kulgeb staadiumidena: katarraalse, paroksüsmaalse (konvulsiivse) ja rekonvalestsentsiperioodina. • Bordetella pertussis põhjustab läkaköha • Bordetella parapertussis
5. aprillil 1242. aastal toimus Jäälahing, kus ordu kaotas ning pidi sõlmima rahu. 1253. aastal novgorodlased koos karjalastega tegid rüüsteretke Virumaale (Kättemaks Pihkva ründamise eest). Saksa ordu taotlused Vadjamaa hõivamiseks jätkusid 1260. aastatel. 1267. aastal algas järgmine suur sõda Liivi- ja Venemaa riikide vahel. Vene vägesid juhtisid vähemalt 6 vürsti. Väed kohtusid verises lahingus, kuid peremees ei selgunud välja. Ordu tegi vastusõjakäigu Pihkva suunas, Irboska linnus põletati, Pihvka piirati ümber, kuid Novgorodi abiväe saabumisel sõlmiti rahu. 1269. aastal sõlmiti rahu. Sakslased lubasid loobuda Narva jõest. Peapiiskop Albert Suerbeer ja tema vastasseis Saksa orduga- Erimeelsus Leedu ristiusustamisega ja peapiiskop ei toetanud ordu võitlust teiste mittekristlike rahvastega (kuralaste ja semgalitega). Albert Suerbeer tegi 1260. aastatel katse oma positsioone tugevada Saksa ordu suhtes
Õhtuid sisustatakse ühiste etteastetega etteantud fakte ajaloost. teemadel, viiakse läbi viktoriine ja tantsitakse ning igaõhtuseks rituaaliks on kujunenud kogu- Kontaktandmed: nemine puhketuppa, kus päeva jooksul toimunud Marvella Majad OÜ sündmused läbi arutatakse ning salasõprade kirja- Tõlliste vald 68301 kast avatakse. Lõpuõhtud sisustatakse nädala jook- Sooru, pk 51 sul selgunud parimate tantsude, laulude ja näite- Tel 76 79860; 51 62060 mängude esitamisega. Süüdatakse lõke, grillitakse Veiko Ardel vorste ja süüakse torti, autasustatakse tublimaid laagrilisi. MTÜ NOORED TOREDATE MÕTETEGA SUVELAAGRID MTÜ Noored Toredate Mõtetega korraldas 2005. a Tutvusime Ruhri tööstuspiirkonnaga ja selle aja- suvel kaks erinevat projektlaagrit. Esimene neist looga. Laagriprogramm sisaldas kahepäevase
abikaasade vara). Omand tekib tehinguga. 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib: 1) Üleandmisega 2) Hõivamisega - omandiks võetakse peremehetu asi või äravisatud asi. 3) Leiu omandamisega - leitud asi tuleb tagastada omanikule. Omaniku mitteleidmisel tuleb asi viia politseisse, anda üle majaomanikule, asutuse töötajale või transpordivahendi juhile. Viimaseid loetakse nüüd leidjaks. Leidja peab asja säilitama. Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik pole selgunud ühe aasta jooksul, omandab leidja asja. 4) Peitvara leidmisega - kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjalt see leiti. 5) Asja ümbertöötamisel - ainult heausksel ümbertöötlemisel. 6) Igamisega - kui isik valdab asja heauskselt ja katkematult viis aastat nagu omanik. 7) Loodusvilja omandamisel - kui asja omanik või võõra asja valdaja eraldab vilja asjast. Isik, kes ei valda võõrast asja, kuid kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks
treeningul. Tuleb aga arvestada, et rasvade metabolismi puhul toimuvad reaktsioonid väga aeglaselt ja sellepärast töötab 2000 meetri võistlusdistantsi läbimisel aeroobse energiatootmis- mehhanismina peamiselt aeroobne glükolüüs. Aeroobset töövõimet hinnatakse kõige rohkem maksimaalse hapniku tarbimise järgi. Sõudjatel on maksimaalne hapniku tarbimine väga oluline näitaja. Uuringutes on selgunud, et mida suurem on maksimaalne hapniku tarbimine, 63 seda paremat tulemust võib saavutada rahvusvahelistel regattidel. Maksimaalne hapniku tarbimine näitab organismi maksimaalse aeroobse metabolismi ulatust. Mõõdetakse sisse- ja väljahingatud õhu hulgaga (ventilatsiooniga) ja saadakse sportlase maksimaalse hapniku tarbimise absoluutne väärtus. Järgmised keskmised absoluutsed hapniku tarbimise väärtused on
Hakati otsima seoseid inimese kolba kuju ja tema käitumise vahel. 9 Frenoloogia töötas välja terve seisukohtade kompleksi, kus erinevatele koljupiirkondadele anti erinevaid kuriteoliike mõjutav tähendus. Ühte sellist frenoloogia õppevahendit võib näha ka TÜ Ajaloomuuseumis, kus on see kolp olemas koos pealkirjadega, mis piirkond missugust hälvet võiks tähendada. Aja jooksul on selgunud, et need seosed on ilmselt siiski märksa keerukamad. Praegugi nõustume seisukohaga, et meie käitumist reguleerib oluliselt peaaju, aga seda, mis seal peaajus toimub, seda on väga raske väliskuju järgi hinnata. Praegu hakatakse uuesti seda uurima. The destructiveness center, for example, which is located right behind the ear above Darwin's point, is pronounced in 17% of criminals. Other bumps, in the back of the
170 Ernits, M. Põhiõigused, demokraatia, õigusriik. Tartu Ülikooli Kirjastus 2011, lk 186. 49 Lisaks piirab nimetatud vangistusseaduse säte PS §-s 26 ette nähtud perekonna- ja eraelu puutumatust. Paragrahvi 26 puhul on tegemist kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mille riive legitiimsete alustena on toodud muuhulgas ka kuriteo tõkestamine ja kurjategija tabamine. Eelneva analüüsi tulemusena on selgunud, et enamikel juhtudel on niivõrd intensiivne vahistatu põhiõiguste piiramine ebavajalik, eriti just juhtudel kui isiku vahistamise põhjuseks pole oht, et ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid, eelkõige just selliseid, mis päädivad kriminaalmenetluse kahjustamisega. Kahjuks aga ei võimalda sätte praegune sõnastus vanglateenistusel või arestimajal diskretsiooniõiguse rakendamist, seega koheldakse kõiki vahistatuid võrdselt ning rakendatakse nende suhtes sama rangeid meetmeid
ka toodete hindu. Juba loodud kalanduse tegevusgrupid 8 erinevas Eesti rannapiirkonnas võiksid eelnimetatud tegevuste osas aktiivselt kaasatud olla (organiseerides samuti vajalikke koolitusi tarbija teavitamiseks kala tervislikkusest), panustades sellega olulisel määral piirkonna sidustamisse. Kala otseturustamisel võiks kala müüjad pakkuda ostjatele teenust kala kohapealseks puhastamiseks või fileerimiseks, tarbijauuringutest on selgunud, et tarbija peab terve kala ostmist liiga tülikaks ning puuduvad oskused kala toidu tegemiseks ette valmistada. Tarbija läheb enamasti lihtsama vastupanu teed ostes kalatoodetest valmistoitu või hoopis lihatooteid. Nende eesmärkide täitmiseks on oluline jälgida arenguid nii koduturul kui ka väljaspool Eestit. Indikaatorid, mis mõõdavad strateegilise eesmärgi saavutamist on järgmised: · Töödeldud toodangu koguväärtus (töötaja kohta).
ka x 0. Siit saame, et 1 1 (y) = = , y f (x) lim x0 x mida oli vaja t~oestada. Kuigi p¨o¨ordfunktsioon ja p¨o¨ordv¨a¨artus on kaks t¨aiesti erinevat m~oistet, on n¨ uu ¨d selgunud, et l¨abi tuletise on nad ometi seotud: p¨o¨ordfunktsiooni tuletis on antud funktsiooni tuletise p¨o¨ordv¨a¨artus. Loomulikult kehtib ka vastupidine. Antud funktsiooni tuletis on p¨oo¨rdfunktsiooni tuletise p¨o¨ordv¨a¨artus: 1 f (x) = . (2.3) (y) 8
(Jalkanen 1989: 158). 264 Sinna hulka kuulusid ka tapöörid (tummfilmide illustraatorid). Kas neid ka eestlastest muusikute seas oli, pole teada. 265 E. Lindströmi intervjuu autorile 22.11.2004. 266 E. Lindströmi meenutamist mööda sattunud ta kord 1943. aasta sügisel Helsingis kokku grupi noorte inimestega, kes rääkinud talle tundmatus, kuid soome keelele väga sarnases keeles. Kui tutvumisel selgunud, et tegu on eestlaste ja koguni džässmuusikutega, kutsunud ta nad kohe kaasa Veljeshovi restorani, kus sel 114 Boris Kuuma, Eugen Raudsepa ja Henno Toominga nimed meenusid kohe. E. Lindström mainis ka seda, et nende ühiskontserdid äratasid suurt tähelepanu, Eesti muusikute esinemisi kajastati korduvalt ka tollastes Soome väljaannetes. Meie džässmuusikute mängutaset ja
(AÕS § 96 lg 3) Metsloom on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses (AÕS § 96 lg 4) Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asin hõivata. (AÕS § 96 lg 2) Leitud vallasasja omandamine (AÕS § 100) Leiu esemeks on kaotatud asi, st asi millel ei ole valdajat (mitte aga peremehetu) § 100. Leiu omandamine (1) Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha. (2) Kui asja väärtus ei ületa 50 eurot, algab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja kulgemine leiupäevast. (3) Leiukoha kohalik omavalitsus omandab asja või seda asendava raha, kui politsei on leidu hoidnud ühe aasta jooksul, arvates asja valdusse võtmisest. (4) Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
