I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transp...
Nt.: selgrootud, protistid, kalad. Polüfüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine eellane. Ehk: viimane ühine eellane ei jaga rühmale iseloomulikke tunnuseid. Nt.: vetikad, lendavad selgroogsed, puud. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud põhilised hõimkonnad, maismaaloomad, imetajad Ürgaegkond: algelised eluvormid; Aguaegkond: kõva skeletiga selgrootud, vend: ajastu lõpus ilmusid kõik selgrootute hõimkonnad; vanaaegkond e paleosoikum: kambriumis: mereselgrootuist ülekaalus trilobiidid, lukuta käsijalgsed, arheotsüaadid ja meduusid, ilmusid selgroogsete eellased; ordoviitsium: trilobiidid, käsi- ja peajalgsed, sammalloomad, ilmusid korallid, merisiilikud, graptoliidid ja esimesed selgroogsed; silur: rohkesti mereselgrootuid: käsijalgsed, korallid, trilobiidid, meriliiliad, ostrakoodid, ürgvähid, graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon:
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõt...
Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Prostaglandiinid, tsütokiinid ja komplemendi süsteemi valgud. Rakud, mille pinnal aktiveeruvad mustrit äratundvad retseptorid sekreteerivad prostaglandiine (lipiidsed) ja tsütokiine (valgulised või peptiidsed). Põletikulised tsütokiinid on TNFα, interferoon-γ, kemokiinid ja interleukiinid. Samuti aktiveerub komplemendi süsteem. Defensiinide toimemehhanism Nii selgroogsete, selgrootute kui ka taimede kõikide kudede epiteelirakud sekreteerivad mikroobidevastaseid aineid defensiine. Need on positiivse laenguga amfipaatsed peptiidid, mis seostuvad patogeenide membraanidele ja lõhuvad selle. Imetajate rakud toodavad viirusevastaseid tsütokiine – interferooni α ja β, mis peatavad viiruste paljunemise Peremeesorganismi n.n. mustrit äratundvad retseptorid. Toll’i-sarnased retseptorid. Patogeenidele omase molekulaarse mustri (ingl.k
rohukonn (R. temporaria), h. kärnkonn (Bufo bufo), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), nastik (Natrix natrix), arusisalik (Lacerta vivipara), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis). Pisiimetajate kohta on tehtud uuring samuti Laelatul. Sealt on leitud leethiiri (Clethrionomys glaerolus), juttselg-hiiri (Apodemus agrarius) ja kaelushiiri (A. flavicollis) (Kukk, Kull 1997). Üldiselt võib öelda, et nii selgroogsete kui ka selgrootute arvukus on puisniidul väiksem kui metsas või niidul, kuigi leidub üksikuid liigirikkamaid rühmi (Kukk, Kull 1997) Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. (www.kiideva.ee/puisniit) 4
Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus
°C. Soojal ajal on haiguse kulg üldjuhul latentne, kuid halbades tingimustes võib kaladel esineda kliiniliste tunnustega haiguspuhanguid ka 15 20 °C temperatuuri juures. VHSi haigestumisega kaasneb massiline suremine, mis võib ulatuda kuni 80%ni. Haiguse läbipõdenud kalad omandavad immuunsuse ja teist korda ei haigestu. Haigus levib eelkõige otsese kontakti teel, aga ka vee, põhjamuda, tiigiinventari, eluskalaveokite ja selgrootute siirutajate vahendusel. VHSi viiruse võib kalamajandisse sisse tuua ka kala marjaga. Haiguse peiteperiood sõltub vee temperatuurist, viiruse virulentsusest ja kala organismi resistentsusest ning on tavaliselt 715 päeva. Vikerforellid haigestuvad nii magedas kui ka soolases vees.VHSi kõige tüüpilisemad kliinilised tunnused on naha tumenemine, punnsilmsus, kõhu ümbermõõdu suurenemine, päraku väljasopistumine, lõpuste aneemia, uimede lagunemine, närvisüsteemi kahjustusest
nus on just apomorfne; see selgub analüüsi tulemusena. Olulisim on seejuu- res, et tunnused (tunnuse seisundid) oleks tõepoolest homoloogsed, omavahel võrreldavad. 5. Homoloogia on algselt võrdlev-anatoomiline ja -morfoloogiline mõiste, samal ajal ka "morfoloogia keskne kontseptsioon" (J. Huxley, 1928), mis on äärmiselt oluline nii organismide evolutsiooni käsitluses kui ka süstemaa- tikas (eriti fülogeneetilises süstemaatikas). Terminit kasutatakse alates R. Oweni tööst selgrootute kohta (1843), käsitus on muidugi vanem ja esineb näiteks ka Goethe uurimuses metamorfooside kohta taimedel (1790). Owen de- fineeris homollogi kui "sama organ erinevatel loomadel mistahes vormi ja funktsiooni teisendis". Kõneldes tunnuste (tunnuse seisundite, transformat- sioonirea liikmete) homoloogsusest peame silmas nende evolutsiooniliselt sama päritolu, nende kujunemist üksteisest või tunnusest, mis esines nende eellastel
Jaapan ehitab umbes poole maailma laevadest ja tuntud on ka autotööstus. Haritavat maad 12% riigi pindalast, ülekaalus väikemajandid. Peamine toidukultuur on riis, vähem ka nisu, oder, mais, kartulit, bataati, kaunvilju, jamssi ja tarot. On võimalik saada 2-3 saaki aastas. Samuti viljeletakse sojat, suhkrupeeti, teepõõsast, tubakat ja mooruspuud. Loomakasvanduse arengut takistab vähene söödabaas. Kalapüügilt on maailmas 4. kohal (2002.a. 4,5 miljonit tonni), Püügimahust kuuendik selgrootute püügil. Töötuse määr 2009.a. 5,1%. SKT-st põllumajandus 1,7%, tööstus 25,8%, teenindus 72,5%. Norra Norra kuningriik asub Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare lääneosas. Maapiir Venemaa, Soome ja Rootsiga. Rahvaarv 4 799 252 inimest (2009.a.). Norra valdused on veel Antarktikas asuvad Bouvet' ja Peeter I saared ning nõudlusala Kuninganna Maudi maa. Pindala on 323 758km2 ning pealinn on üle 800 000 elanikuga Oslo. Norra on jagatud 19
plagiok. ja disk. (pidevas häirituses kujunenud k-d, näit. heina- ja karjamaad). F. Clements väidab, et mingis klimaatilises regioonis kujuneb ainult üks kliimaks, kuhu koonduvad kõik suktsessioonide seeriad. Koagulatsioon protsess, kus vähendatakse peente kolloidiosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helvesteks (ja sadestuda). Koaktsioonid organismide vastastikused suhted. Kodupiirkond (loomadel), selgroogsete, ka kõrgemate selgrootute isendite, perekonna või perekondliku rühma elupiirkonna osa, mida kasutatakse pikka aega. K-s toimub kogu põhiline elutegevus ja selles veedetakse enamik aega. Kogutoodang ökol. sama, mis brutoproduktsioon (ökoloogilise süsteemi) kogutoodang, mingis ajavahemikus fotosünteesis, kemosünteesis ja orgaanilisest ainest toitumises assimileerunud energia kogus või sellele vastav aine hulk (biomassiühikuis). Autotroofide k. määratakse gaasivahetuse (CO 2, O2, H2S)
Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koitus...
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
tihedalt läbi põimunud ning asub tavaliselt viltja vaibana mineraalmullal, kusjuures üleminek järgmiseks horisondiks (tavaliselt E) on järsk. Talle on iseloomulik terav hallituslõhn. Peale seeneniitide on moor tavaliselt tihedalt läbi põimunud puhmaste (kanarbik, mustikas, sisnikas, pohl jt.) juurtega. Loomade osa tema kujunemisel on väike. Mullafaunat esindavad enamasti lestalised ja ämblikulaadsete ning kahetiivaliste tõugud. Selgrootute mass on märgadel kasvukohtadel tavaliselt 5...7 g/m2 , nõmmedel (sambliku- ja kanarbikutüüp) 16...25 g/m2. Üheks aeglase lagunemise põhjuseks on okaspuuvarise väike toiteelementide sisaldus. Toorhuumuse happesus (pH 3,0...5,0) soodustab sammalde kasvu (Pleurozium, Dicranum, Hylocomium, Polytrichum jt.). Need omakorda soodustavad turvastumist. Tekkinud fulvohapped põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist. Kõigepealt
Maavara: ehituslubjakivi Kaevandamine (tuh m§:): 5710 Aasta: 2012 Maavara: tsemendisavi Kaevandamine (tuh m§:): 2100 Maavara: ehituskruus Kaevandamine (tuh m§:): 2300 Maavara: ehitusliiv Kaevandamine (tuh m§:): 5900 Maavara: ehitusdolokivi Kaevandamine (tuh m§:): 7400 Maavara: ehituslubjakivi Kaevandamine (tuh m§:): 7410 Allikas: Maa-amet Teiseks tähtsaks maavaraks on Eestis fosforiit. See maavara on tekkinud Ordoviitsiumi ajastu meres u 480 miljonit aastat tagasi selgrootute loomade jäänustest. --- 36 Peamised leiukohad asuvad samuti Põhja-Eestis. Suuremad varud asuvad Rakverest idas ja lõunas, siin on fosforiidikihi paksuseks 5-6 m. Väiksemad varud on teada Aseri, Toolse ja Tsitre leiukohtades. Fosforiiti kaevandati põllumajanduse tarbeks kuni 1980. aastate lõpuni. Uute kaevanduste rajamise ja sealt lähtuva ohu vastu astus rahvas üles aga nn fosforiidisõjas ja 1991. aastal lõpetati Eestis selle maavara kaevandamine.
tihedalt läbi põimunud ning asub tavaliselt viltja vaibana mineraalmullal, kusjuures üleminek järgmiseks horisondiks (tavaliselt E) on järsk. Talle on iseloomulik terav hallituslõhn. Peale seeneniitide on moor tavaliselt tihedalt läbi põimunud puhmaste (kanarbik, mustikas, sisnikas, pohl jt.) juurtega. Loomade osa tema kujunemisel on väike. Mullafaunat esindavad enamasti lestalised ja ämblikulaadsete ning kahetiivaliste tõugud. Selgrootute mass on märgadel kasvukohtadel tavaliselt 5...7 g/m2 , nõmmedel (sambliku- ja kanarbikutüüp) 16...25 g/m2. Üheks aeglase lagunemise põhjuseks on okaspuuokaste tugev katte- ja vahakiht, okaspuuvarise väike toiteelementide sisaldus ja toorhuumuse happesus (pH 3,0...5,0). Viimane soodustab mustika ja sammalde kasvu (Pleurozium, Dicranum, Hylocomium, Polytrichum, Sphagnum jt.). Need omakorda soodustavad toorhuumuse teket ja turvastumist. Tekkinud fulvohapped põhjustavad mulla mineraalosa
esinemine või mitteesinemine olla suures osas seotud tavapärasest veidi erinevate kliimatingimustega. Lisaks ei pruugi liigispetsiifiliselt kõigil seeneliikidel igal aastal viljakeha valmida. Selgrootutest kuuluvad riiklikku seireprogrammi metsakuklased, päeva- ja ööliblikad, jõevähk, ebapärlikarp, kiilid, apteegikaan ning maismaalimused. Põllumajandusmaastike seire raames ka kimalased. Selgrootute seire annab lisaks ohustatud ning kaitsealuste liikide seisundile informatsiooni ka taimekoosluste ning maastike seisundi muutuste ja inimtegevuse surve kohta. Linnustikuseire indikaatorliikide ja -koosluste seire kaudu jälgitakse lindude elupaikade ja keskkonnaseisundi muutusi. Seireobjektide ning seirealade valikul on püütud katta võimalikult suurt osa erinevatest linnuliikidest ja -rühmadest ning nende elupaikadest. Seireinfo on huvitav just eelkõige antropogeensete mõjude kontekstis
moodustavad enamiku Atlandi ookeani boreaalse (põhjapoolkera parasvöötmelise) fauna esindajad, kellest suurem osa rändas Läänemerre Litoriinamere staadiumis. Vähem on arktilise fauna liike, kes tulid Läänemerre hilisjääajal (Joldiamere või Balti jääpaisjärve staadiumis), praegu kujutavad nad endast jäänukasurkondi. Üsna rohkesti on ka Ponto-Kaspia fauna riimvee- ja mereliike (nad on Läänemerre jõudnud erineval ajal ja viisil) ning kaugete merede hilistulnukaid. Selgrootute faunas on kindlas ülekaalus boreaalsele kliimavöötmele ainuomased liigid – kõrg- ja panboreaalsed liigid. Merevormide hulgas on kõige rohkem idaatlantilise ja amfiatlantilise (mõlemal pool Atlandi ookeani paikneva levilaga) ning mageveevormide seas transpalearktilise ja holarktilise levilaga liike. Madalamates kohtades on ülekaalus boreaalse merelise karbiliigi – balti lamekarbi kooslus ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
